Jaanipäev, 24. juunil aset leidva jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist tähistades ristija Johannese sünnipäeva. Paljude rahvaste rahvaluules on temaga seotud legende, laule ja loitse. Nii ka Eestis, kus ta kannab nimejaan. Jaanipäeva juurde. Kuulub rida maagilisi ettevõtmisi. Romantilises kirjanduses kõneldakse sõnajalaõie otsimisest jaaniööl. Seda käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust. Pärast esinevad sõnajalaõie jaanimotiivid sageli romantilises luules ja muusikas. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas, jaaniööl. Õnnelik leidja hoobilt rikas Moldav, erilisi oskusi ja salakeeli Saaremaal ja Muhumaal aga nimetatakse jaanipäeval leedupäevaks. Kuid rahvasuus levib muuhulgas ka nini päeva kääna. Selline oli selle hooaja viimane sõnasäuts. Kohtume värskete sõnadega juba sügisel.