Meie elame täiesti unelmate aastail, meil on vabadus, kõik, mis selle pile üldse veel kaasneda võiks, see on rahvuslik kangelastegu, terrorivabadussõda. Mingil määral võttis iga eestlane selles ka osa. Eesti lugu. 20. sajandi teisel kümnendil pidas suur osa maailmast sõda milles hukkus rohkem sõdureid kui inimkonna ajaloos. Varem oli üheski konfliktis hukkunud, muutusid Euroopa riikide piirid, kadusid impeeriumid, esimest korda kasutati keemiarelva. Toime pandi esimesed 20. sajandi eraisikute massimõrvasid. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta lõpul ja kaheksa teistkümnenda. Aasta alguses jõudis rindejoon Eestisse. Mida ja millele või kellele oli selles olukorras loota eestlastel, kes iseseisvusest unistama olid hakanud. Sellest räägib tänases saates Soome Akadeemia liige, Jyvaskyla Ülikooli professor Seppo Tsetterberg, tuntud Eesti ajaloo uurija, kes on kirjutanud ka mahuka teose Eesti ajaloost. Aasta 1918 oli ilmselt väga keeruline aasta väga palju probleeme, kahtlusi ja kõhklusi tekitav aasta sest olukord oli maailmas või õigemini täpsemalt Euroopas väga keeruline. Oli küll see väga, väga selline, keeruline, aga, aga tähtis aasta ja see oli ju Euroopas maailmasõja viimane aasta. Ja just see tähendab väga-väga palju ka ka Baltikumi ja, ja Eesti jaoks. Meie peame mäletama, et esimeses maailmasõjas purunes neli impeeriumi Vene Saksa-Austria-Ungari ja Türgi impeeriumid. Ja meie jaoks muidugi Eesti jaoks ja, ja Baltikumi ja Soome jaoks ka see vene impeeriumi purunemine oli tähtis, aga ka väga tähtis oli, oli vana saksa impeeriumi purunemine. Mis tunded inimesi võisid vallata 1918. aastal, kui palju eurooplane, ükskõik, kas ta oli siis soomlane või eestlane või prantslane kui palju ta seda maailmas toimuvat või Euroopas toimuvat tunnetas ise omal nahal ja kui palju ta teadis sellest, mis toimub? On küll kindlasti väga-väga palju, sest see maailmasõda oli, oli noh, saame öelda nii, et tundus terves Euroopas. Ja sõja lõppemine oli inimeste jaoks muidugi selline selline väga rõõmustav hetk, kui inimene on, on väga kummaline loom ja, ja see tähendab ka seda, et et, et pärast seda sõda ütleme nüüd novembris 1918 eurooplased mõtlesid ja, ja juba juba karjusid, et Te kunagi tulevikus ei tule uus sõda. Et nüüd see suur sõda lõppenud ja, ja see tähendab seda, et nüüd algab, algab selline pikk-pikk rahuaeg meie ju teame, et kahjuks nii see ei olnud 20 aastat ja, ja Euroopas ja maailmas oli jälle uus sõda. Kui neli impeeriumi varises kokku, tekkisid uued iseseisvad riigid see tähendas hoopis teistsugust elukorraldust. Just nii ja saame ka öelda nii, et Euroopa kaart oli, oli pärast seda maailma maailmasõda oli, oli täiesti teistmoodi, kui oli varem olnud. Euroopas olid nüüd uued väiksed riigid, sellised kui Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja, ja nii edasi. Ja need olid nüüd sellised uued uued riikid, nemad, nemad hakkas, hakkasid ehitama oma iseseisvust, see on alati väga suur ja suur ja raske töö. Nii et, et minu meelest see esimese maailmasõja lõpptulemus just Baltikumis ja Soomes. See oli inimeste ja nende õlu jaoks küll küll väga suur moodus. Kuidas suured riigid võtsid vastu selle mõtte, et ka väikesed riigid võivad olla iseseisvad? See suurriik on ju suurriik või, või impeerium või iidne, impeerium on ju alati selline, et et kui ta läheb näiteks sõja totu läheb väiksemaks, siis ta kohe tahab jälle need vanad piirid tagasi ja, ja see tähendab seda, et, et ka sellised vanad impeeriumid, need on, on väga ohtlikud väikeste riikide jaoks ja meie teame just näiteks Baltikumist väga hästi. Et saksad jaoks vana saksa üks saksa armee tagasitulek Baltikumist ja saksa okupatsiooni lõppemine siin Baltikumis see oli. See oli väga-väga suur probleem sakslastele ja ebameeldiv üllatus. Temale. Tundub, et, et see vana saksa purunemine pakkus uue võimaluse, et nüüd sellised väiksed riigid kui Eesti, Läti ja Leedu on need, need olid lahkunud vanast vene või uuest Nõukogude venest aganüüd, et oleks võimalus need tagasi saada. Et see oli Venemaa jaoks, oli murelik, aga väga kiiresti. Venemaa juhtkond sai aru, et jah, nüüd on uus võimalus on olemas ja teame, milline see võimalus oli. See tähendab seda. Algas balti riikide vabadussõda, Nõukogude Vene ründas pautikumid ja novembris kaheksat Eesti algas Eesti, Läti ja Leedu vabadussõda. Venemaa ja Saksamaa ajasid omavahel asju ja Eesti jäi siia vahele lihtsalt. Nii see on see Läti ja Leedu ja Läti ja Leeduga, aga mitte Soome, mitte Soome. Soomes soomlased alati ütlevad, et Soome ajalugu, oi, see on nii olnud alati nii raske. Olgu, meil on, Soomes on olnud, on olnud need sõjad Venemaaga ja nii edasi ja nii edasi, aga peame küll ütlema, et veel raskem muidugi on olnud Baltikumi, Eesti, Läti ja Leedu olukord just Venemaa ja Saksamaa vahel. Et see on väga ohtlik koht, aga mis teha? Kui Eesti alustas teed iseseisvusele, ütleme niimoodi, kui saadeti välja Eesti välisdelegatsioon Eesti esindajat Eestist Euroopale rääkima, siis kuidas eestlasi Euroopas vastu võeti. Mida nende katsetest iseenda eest seista arvata. Mulle tundub, et, et ainult soomlased ja Soome juhtkond sai aru, et, et mis, mis on selline maa kui Eesti ja mida see tähendab? Muidugi Rootsi on ka väga lähedal, aga Rootsi juhtkonnas oli küll nad mõtlesid umbes niimoodi, et ja Eesti, et see on enam-vähem punane, uus väike punane riid, et Rootsi seda ei, ei taha toetada. Ja, ja Taanis oli ka ka samamoodi Inglismaal näiteks Ants Piip oli Eesti diplomaatiline esindaja ja ta töötas väga agar auto, nii et et Briti välisministeerium saaks aru, et, et Eesti iseseisvus on väga tähtis ka ka Inglismaale. Aga teame tema mälestusraamatust ja, ja ka teistest allikatest, et et Ants Piibu oli ka üli üliraske töö seal briti juhtkonna juures niimoodi, et nemad saaks aru, et, et Eesti on iseseisev ja et see on tähtis läänele, et, et Eesti on iseseisev. Prantsusmaa oli veel keerulisem sellepärast et, et prantslased olid väga aktiivsed. Samas seda vana valget venelasi tähendab, et see sünniks uuesti see, see vana valgevene impeerium ja see tähendas seda, et Prantsusmaale ei meeldinud see, et Vene impeeriumist lahkuvad väiksed riigid ja saavad iseseisvaks e alles mitme alles 1920 21. Prantslased said aru, et see kuna Vene impeerium ei sünni uuesti, et see on nüüd see Nõukogude Venemaa ja, ja, ja pärast seda Prantsusmaaga kas toetama ja tunnustama balti riikide iseseisvust. Miks prantslased tahtsid valget impeeriumi tagasi või tahtsid kõik Euroopas valget kriteeriumi tagasi? Jah, selline soov oli ja, ja Inglismaal oli ka selline soov, aga siis oli tugevam, oli prantslastel nii et et nad tahtsid, et, et see oleks, sündis uuesti veel see, selline vana valgevene peerium. Ja, ja muidugi näiteks kui mõtleme, mõtleme, mida, mida prantslased mõtlesid Soome kohta, siis see oli, oli sama moodi, et, et Prantsusmaale ka see Soome iseseisvumine ei olnud selline väga posid tiivne asi. Ja meie peame küll ütlema nii Soomes ja, ja võib-olla ka Baltikumis, et meie jaoks oli parem, et sündis see Nõukogude Venemaa, sest et need, see vana Vene juhtkond ja valgete venelaste juhtkond ei tahtnud ka soomlastele iseseisvust rääkimata eestlastest rääkimata. Jah, just nii. Saksa kirjanik ja filosoof Hermann Kaiser link pärit Järvakandi Raikkülast märkis oma raamatus aspektrum Euroopas imestusega, et noored Eesti vabariigil leidusid kohe oma riigimehed, väejuhid ja diplomaadid. Nii kirjutab oma mälestusteraamat Kaarel Robert Pusta Eesti välisdelegatsiooni liige ja kus ta kirjutab veel. Kui meie noorel kaitseväel oli algusest peale oma ülemjuhataja kindralstaap, siis olid 18. aasta jaanuaris moodustatud välisdelegatsiooni liikmed nagu keskaja kuningate saadikud, kes maa kauguse ja ühendusvahendite puudumise tõttu pidid täitma valitseja üldsõnalisi juhtnööre oma parima arusaamise järgi ja looma ise oma maa välispoliitika oma asukohariigis. Maanõukogu vanematekogu oli jõudnud oma põrandaalustel kohtumistel üsna ruttu pärast otsust iseseisvuda arusaamisele, et tuleb välja selgitada ka teiste riikide suhtumine sellesse mõttesse, teisi riike sellest teavitada ja lihtsalt suhelda maailmaga eestlastena. Põhimõtteline otsus saata välismaale delegatsioon tee juba seitsmeteistkümnenda aasta detsembris Jaan Tõnissoni ettepanekul ja kui enamlased Tõnissoni olid maalt välja saatnud, siis sai temast ehk talle eneselegi ootamatult Eesti esimene välisesindaja. Tõnisson asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 18. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Ants Piip. Diplomaati õigusteadlane oli välisdelegatsiooni liige Londonis. Välisdelegatsiooni koosseisu lülitati ka Karl Menning Eesti kutselise teatri rajaja diplomaatilisteks esindajaks Saksamaal. Kuna Saksa valitsus keeldus okupeeritud Eesti vabariigi esindajaid vastu võtmast neid kui inglise agente siis tegutses Menning 18. aastal peamiselt Skandinaavias. Konservatiivi kõrvale nimetati Saksamaale ka sotsiaaldemokraat Mihkel Martna, keda samuti Saksamaale siis ei võetud vastu. Kes hiljem sai aga Eesti vabariigi esimeseks esindajaks Saksamaal. Nemad jäid alguses ühes Jaan Tõnissoni ja Ferdinand kulliga Skandinaaviasse, kus nad siis koos informatsioonibüroo juhataja Gustav suitsuga korraldasid. Eesti propagandat Skandinaavias tegutsesid Kaarel Robert Pusta ja Eduard Virgo. Pärast saksa okupatsiooni kokkuvarisemist koostas välisminister Jaan Poska välisdelegatsiooni, kelle ülesandeks oli Eestit esindada Pariisi rahukonverentsil. See oli juba teine delegatsioon. Kui tähtis või kui oluline roll oli Eesti välisdelegatsiooni liikmetel, kes välismaale saadeti, kui nad tegid palju tööd, eks ole, kahtlemata, aga kui suur mõju nende tööl oli ja kui palju nendest sõltus tegelikult? Noh, minu meelest see nende töö mõju oli, see oli küll mitte mitte nüüd päris suur, aga, aga ikkagi et kui vaatame näiteks Rootsi või Taani või Inglismaa või Prantsusmaa välisministeeriumite arhiividest, et milline aasta 18 19 milline koostöö oli Eesti välisdelegatsiooni liikmed, hotell ja just nende riikide välisministeeriumide vahel siis seda, seda küll oli ja no näiteks Ants Piip Londonis ta oli, ta oli väga aktiivne ja ütleme, et selline väga suur pärane Eesti diplomaat no rahukonverentsi ajal ja Jaan Poska oli, oli Pariisis ja, ja tema roll oli seal ka. Noh, mitte nüüd päris suur, aga, aga midagi, aga meie peame, peame kahjuks mäletama, et just need suurriigid näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa, nende need välisja sõjapoliitilised huvid, need olid nii suured ja ja, ja laiade, et sellised selliste väikeriikide nagu Eesti saatus ei, ei, nendele ei olnud olnud tähtis Soomele, see oli tähtis ja natuke ka Rootsil, aga mitte mitte suurriikidele. Nii et, et välisdelegatsiooni liikmed te tööl oli küll mõju, aga mitte mitte päris suur. Pealegi, eestlased kaklesid ka seal välisdelegatsioonides Jaan Tõnisson, Aleksander Keskkülaga näiteks, et et need eestlased juba nagu on kord sellised, nagu me ütleme, et teistel rahvastel ka juhtuks. No seda juhtub küll inimene, inimene ka, aga minevikus inimene on olnud inimene ja näiteks Soome Soomel oli ju ka selline oma välisdelegatsioon, aga see oli varem, see oli enne Soome iseseisvumist ja see see töötas Rootsis ja Saksamaa. Ja issand jumal, millised tülid nende härrasmeeste vahel oli? Oi-oi, see on väga huvitav uurimisobjekt, aga mitte mitte positiivne, aga huvitab ainult uurima. Mis kirjutatakse eestlastest Ameerikas, sellest kirjutas Postimees 26. oktoobril 1918. aastal sest Ameerikas ilmunud raamat tuju nõu rase toob ka eestlaste kohta teid. Muuseas kirjutatakse selles raamatus järgmist. Eestlased on keskmise kasvuga tugeva kondilised, kõhna välimusega ja muskli tugevad. Enamasti on nad tugevamad, kui seda välimuse järgi võiks otsustada. Nendel on ka juba oma elukutselised maadlejad ja mõned nendest on juba enesele maailmas isegi esimaadleja nime omandanud. Iseloomu poolest on nad tõsised vagurad ja sõna ahtrad. Nad on väga töökad, kokkuhoidlikud, kohusetruud ja õiglased ka nende külma verisus, paindumatu tahtejõud ja visa vastupidamine on tähelepanu väärilised. Nad on pikaldased ja nende sõnu ja tegusid juhib külm ära kaalumine. Need on omadused, mis eestlast osavaks põllu harjakse meremeheks teevad. Ja nimelt nendes ametites on temal teiste rahvaste poolt küll vähe võistlust karta. Nad on vastupidavad ja külmaverelised nagu norralased ja soomlased. Inglise kaubanduse laevastikus peetakse Eesti meremeestest väga suurt lugu ka vene laevul, nimelt vaikses ookeanis on laevakaptenid ja ohvitserid sagedasti eestlased. Kuna jälle laeva madrused, venelased ja hiinlased on eestlase keel, on häälikurikas ja sellepärast kõlav, meeldiv ja painduv. Aga sisisevaid hääli on neil vähe. Pärast temale ka vene keele äraõppimine suuri raskusi teeb, kuna ta jälle Lääne-Euroopa keeli paremini kätte õpib. Vanal hallil ajal olid eestlased põlluharijad ja kalamehed aga ka kardetavad mereröövlid Läänemerel Kurinad 13. sajandil oma vabadusekaotus võtsid ja pärastpoole oma alla heitjatelt ristiusu vastu võtsid. Ja veel teeb Ameerikas ilmunud raamat 18. aastal ülevaate saksa ja vene ikkest eesti rahva peal. Ja lõpuks arvab autor, kelle nime Postimehes küll kahjuks nimetatud ei ole, et eestlased kui euroop osaliselt arenenud rahvas endise surve all enam loomulikult elada ei taha. Ameerika roll Ameerika rollist tolleaegses maailmas me ei olegi veel rääkinud. Ometi saadeti ikkagi Eesti esindajad või üritati saatega Ameerikasse. Ja Ameerika roll oli, noh, tahaks, tahaks öelda, väga väike. Muidugi nüüd mõtleme nii et muidugi Ameerika roll oli, oli suur, suurepärane ja väga suur. Aga aastal 18 ja 19, see seep näiteks Eesti jaoks päris suur küll küll ei, ei olnud. No seal oli Eesti saatis sinna ka esindaja ja niimoodi propageerima, et nüüd on, Eesti on iseseisev ja, ja nii edasi. Aga see Ameerika roll see päris suur, minu meelest küll küll päris suuri Eesti iseseisvumise protsessi ja, ja vabadussõda jaoks ei olnud. Hispaania. Esimese maailmasõja lõpus Hispaania, Hispaania, nüüd noh, oli üks, üks Euroopa Euroopa riik, aga Hispaanial ja Portugalil ja nendel seal kaugel Atlandi pardal nende ajalugu on, see on nii teistmoodi olnud kui, kui ida- või Kesk-Euroopa ajalugu, nii et nad olid seal kaugel ja nendele näiteks see uus vene ema Nõukogude Venemaa või vana saksa saksa purunemine ja kõik need, nende sündmuste roll oli, oli Hispaaniale väga-väga väike. Norra Norra, Norra oli ju iseseisev riik ja Norra, ütleme nii, et, et Skandinaaviamaade tähendab Rootsi, Taani ja Norra, Norra, Baltikumi poliitika oli ühine just 18 ja 19 niimoodi. Et nende vahel olid koostöö, nende välisministrid ja peaministrid tulivad kokku, nendel oli omad konverentsid alati paar-kolm korda aastas ja seal aruldati ka ka seda Balti küsimust ja paati. Küsimus muidugi oli tähtis, Rootsile mitte nii tähtis Taanile ja Norrale väga-väga. Tähtsus oli väga-väga väike, aga ikkagi nendel oli ühine niimoodi ühine poliitika. Et Rootsist tuli vabatahtlikuid, Eestisse hulk ei olnud suur, Taanist tuli ka väike grupp. Pärast ei tulnud. Aga peame ütlema, nii et, et formaalselt Norra oli ka üks Läänemereriik, aga ikkagi ta on nii seal seal kaugel. Et, et see Läänemereküsimus ja kõik need uue uue vene sünd ja, ja Baltikumi vabadussõda, kõik need, need oli teise või kolmanda või neljanda klassi küsimused Norrale. Euroopas siiski pigem nähti Soomet iseseisva riigina ja sellest saadi aru, aga Eesti suhtes oli ikkagi hulga rohkem küsimusi. Just nii, nii see oli. Ja see sõltub sellest, et Soome oli olnud vanas Venemaa 100 aastat, aga Soomel oli olnud autonoomia. Ja eestlastel lätlastel, leedulastel mingit autonoomiat Vene ühenduses ei olnud ja niimoodi lääne silmades Soome oli. Nendele oli, oli lihtsam näha, et Soomest sai iseseisev riik, kui et, et nendest Venemaa provintsides Eestist, Lätist ja Leedust sai iseseisvat riiki. Kui Eesti enne vabadussõda oli saksa okupatsiooni all, siis ta oli ennast juba iseseisvaks kuulutanud. Kas Eestil oleks olnud mingid võimalused media protesteerida saksa okupatsiooni vastu? Kas Eesti kasutas seda võimalust, kui välisdelegatsioonid käisid Euroopas, kas siis räägiti sellest, et et Saksamaa on tunginud iseseisvale riigile kallale? Jah, Eesti välisdelegatsioonil oli väga suur töö just niimoodi rääkida Lääne-Euroopas, et, et Saksamaa okupeerib Eestit ja ei tunnusta Eesti iseseisvust ja muidugi see oli, nii, see oli, see oli realiteet. Aga midagi sellist konkreetset võimalust Eesti välisdelegatsioonil või Eesti ajutisel valitsusel Polnud midagi konkreetset ei olnud võimalust teha, seda niimoodi kritiseerida või protesteerida seda saksa okupatsiooni. Kas Eesti ja Soome olid neutraalsed riigid, sel ajal? No nii ei küll tahaks öelda, näiteks meie Soomes aastas ja 1918 oli oli täiesti selline saksa aasta, nii et meil käis ju kodusõda. 1918. aasta esimesel poolikul ja saksa toetas Soome valitsust ja Lenini Venemaa toetas Soome mässulisi punasi. Ja see saksa toetus Soome valitsusele tähendas seda, et, et kui soda meie see sõda pes maikuus 18 pärast seda veel saksa mõju Soomes oli väga tugev, niiet terve aasta Soomel oli poliitikas, oli, oli saksa saksa suund ja samal ajal Saksa okupeeris Eestit. Et see on, on väga-väga huvitav, tav huvitav sattumus just niimoodi, et, et Soome oli saksa liitlane ja samal ajal saksa oli Eestis okupeerija. Mis tegigi olukorra täiesti kardinaalselt erinevaks? Ja Eesti ajutine valitsus oli ju saksa okupatsiooni ajal oli põrand alla ja muidugi Eesti juhtkond seal põrandal ei saanud aru, et, et miks, miks Soome on nii passiivne, et Soomest ei tule mingid edule, proteste saksa okupatsiooni vastu toetust Eestile aga see sõltub sellest, et, et soome ja saksa nende nende vahel oli, oli väga, väga selline aktiivne liit ja Soomel mingit võimalust ei olnud täiesti toetada. Kui palju need tekkinud väikesed iseseisvad riigid omavahel püüdsid kontakti otsida ja suhteid luua, et selle läbi iseennast ja oma iseseisvust kindlustada kasvõi siis Soome ja Eesti või, või, või Läti ja Leedu ja Poola ja Ungari ja need on liiga kauged juba vist. On küll jah ja seda sellist koostööd oli, oli väga-väga vähe. Ja umbes see olukord oli selline kui sügisel 39, nii et, et Nende, väikeriikide see saatus ja, ja olukord oli, oli olnud, noh, see oli samamoodi, aga koostööd nende vahel just ei olnud. No soome küll ait tas Eestit vabadussõjas ja Soomest tuli vabatahtlik, kuid ja raha laenu ja nii edasi. Aga väga selgelt on, on võimalus näha, et et Soome juhtkond ütles nii, et et abistades Eestit, Soome kaitseb ka oma maad ja meie Soome peaminister Lauri Hingman ütles just novembris detsembris 18, et need Soome motiivid aitada Eestit, et need on osaliselt, need on isekad motiivid. Et mitte, mitte niimoodi, et eestlastel on ilusad sinised silmad ja tahame neid aidata. E-Soome aitas just sellepärast, et, et niimoodi soome zoomi kaitses ka ka oma maad. Et see oli nüüd selline koostöö Soome ja Eesti vahel, aga Läti ja Leedu vahel see seda ei olnud, nendel oli ju ka sõda, oli, oli Nõukogude Venemaaga. No muidugi, eesti armee opereeris ka põhja võitis ja, ja niimoodi oli Eesti Eesti armee, see oli ju väga suur, oli suvel suvel 19. Nii et sellist noh, kui tahame öelda koostööd, koostööd küll oli, aga, aga see Läti Läti olukord, see oli küll väga-väga keeruline, see oli, oli mitu korda keerulisem kui eesti oma. Vabadussõja ajal. Aga niisugust soovi ei olnud, et moodustada ühine liit oli varem unistatud küll Soome-Eesti ühisriigist ja ja oli, oli meil poliitik Aleksander Keskküla, kellel olid veel suurejoonelisemat unistused. Kesküla oligi, ta oligi eraldi, temal oli suured suured unist, unistused. Tema tahtis kõik ühte patta panna Rootsiga. Ta tahtis, ta tahtis ja et need oli, oli väga suured, suured tema, tema unistused. No muidugi Soome ja Eesti vahel oli see see vana unistus uni, joonist või ühisriigist. Ja väga huvitav on näha, et just jaanuaris 19 näiteks peaminister päts ütles ajaleheintervjuus et või planeeris jälle seda Soome ja Eesti ühisriik ja-jaa, teame täpselt, et see oli just just Pätsi pätsi selline vana ja ka ka hiljem tema tema suur suur unistus ja, ja just jaanuaris 19 Eesti, see olukord oli ju ju väga kehv, oli seal idarindel ja sellepärast minu meelest sellepärast just päts tegi ettepaneku Soomele, et moodustataks see Soome ja Eesti vahel unioon, nii et see, see oleks aitamas seda Eesti iseseisvust ja sest et Soome ei, meie, see sõda oli ju olnud natuke varem, nii et, et Eesti vabadussõda sõja ajal Soome ja Venemaa vahel ei olnud. Vene armeesse võeti esimese ilmasõja ajal 100000 eestlast, neist 10000 said sõjas surma August härmil kahe Georgi risti kavalerile vedas ta pääses suurest sõjast haavata saamisega ja pääses ka vabadussõjast ja teisest maailmasõjast oma mälestusi, rääkis ta saates kirjutamata memuaare. Lembit Laurile. Saunist lõime läbi. See on läidki. Lõua alt siin on, võib-olla on ja, ja kurgu juurest lõigata ja, ja, aga ta riivas, ainult läks läbi ja läks ka veidi killud. Lõualuust ära. Jah, aga see ei olnud veel põhutamine, just nagu keegi mahlaga pähe andnud. Haiglas seal siis haiglas raviti nind, aga sakslased sakslase traavisid, siis vene vange ka ja ikka ajutati oli, oli küll. Mäletan kohe järgmine hommiku tuleb õde. Ja et vene seakari täisrest ja seal täie täis. Jah, aga neil ei olnud, seal on laud mingist läbi läinud juba. Siis kas te saite rääkida töölite lõuast saavad uued, ega ma suurt ei saanud seal kohal kinni. Aga kui velsker tulli siss siduma? Kild oli seal sees siis või? Ei olnud, ei olnud läbi, oli luu Tikkurila lahase luuderdavad välja. See võis õudne valu olla. Ahja olitegi saksa vangistuses ja mis aastal sa juhtoteetsee 15. aprillikuul aprillikuul? No aga niikaua, kui te veel rindele olite, lahingud kestsid, kas te uskusite, et Venemaa võidab sõja või tekkis kaht, ei? Ja Suur-Sõjavaimustusse, see hakkas kiiresti kaduma. Seda muna ja hakkasin filiidil kommunissid. Dilemma. August Härmi jutustust nendest tegudest, mille eest talle Georgi ristid annetati, võite kuulata kodulehelt vikerraadioee kaldkriips Eesti lugu, nii nagu ka kõiki varasemaid eesti lugusid. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Jyvaskyla Ülikooli professor. Zuckerberg räägib järgmises saates sellest, mida tähendas mõiste Baltikum Balti riigid 20. sajandi alguses ja mida sisaldas endas mõiste Põhjamaad.