Tere päevast hea vikerraadio kuulaja. Kell on 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade alustab ning tänased rahva teenrid on Erkki Bahovski Postimehes Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ning läheme kohe teemade juurde lähemalt. Nemad võivad tuua maailmale esimese mustanahalise vormel üks maailmameistri ja ka esimese mustanahalise USA presidendi kolmapäeva hommik toob selguse teises küsimuses ja homne päev peaks juba selgitama siis välja selle, mis saab vormel ühe maailmameistritiitlist. Ja kolmapäeval on siis selge, kas USA järgmine president on John McCain või Barack Obama ja kuna teema on oluline, siis ei saa meiegi sellest üle ega ümber. Eile oli ETV-s sellel teemal pikk tunniajaline saade ja Postimees on seda teemat pidanud nii oluliseks, et terve tänane arvamus kultuur Postimehe laupäevane lisa on siis pühendatud täpselt sama samale teemale ja üsna põhjalikult on käsitletud nii paraku ka Obama kui ka John McCaini tausta tugevusi kui ka nõrkusi. Aga hinnates, mis nüüd, mis nüüd tegelikult toimumas on, siis viimased uudised räägivad sellest, et et tõepoolest valimisvõitlus on läinud väga teravaks ja ülesanne on leitud isegi üks. Paraku Obama tädi, kes on juba aastaid elanud USAs illegaalina ja John McCain süüdistab nüüd Barack Obamat, siis selles, et kas see ongi siis muutus, mida ta lubab, et mida, mida teie hinnangul me veel siin viimaste päevade jooksul näha võime. Arvestades, et tõenäoliselt me näeme nii-öelda nagu kõige nagu jõhkra maid, valimisvõitluse võtteid üleüldse, mida, mida maailmas on sellisel puhul kasutatakse? Noh, ma arvan, et ühest küljest annavad nad märku McCaini leeri meeleheitliku, sest selles mõttes, et lootused oma positsioone kõvasti suvel siis kui üleval üleval oli Gruusia sõda, siis olgu, see paistis, et McCaini tähtsus kasvab sellepärast et McCaini peetakse välisjulgeolekupoliitika eksperdiks. Aga suve lõpupoole sügisa alates tuli siis peale finantskriis, mis muidugi selle nii-öelda välispoliitilised tema julgeolekupoliitilise teema ära nullis jäi alles siis finantskriis, mis ka ameeriklasi on ju mitmeti valusalt tabanud ja see andis muidugi võimalusi Obamale. Ja noh, arvatavasti on see, et, et McCain leer üritab siis iga hinna eest sellest majandusteemast kuidagi välja astuda ja leiutada siis omale selliseid asju külge ja selle najal siis valimisneed valimised võita. Sest ei ole arvata, et see finantskriis nüüd kuidagi kiiresti üle läheks või et sellest nii-öelda etteantud teema raamistikus McCaini suudaks võita, et ainuke väljapääsu ongi neil see, et et tekitada mingi uus teema. Kas tõesti mingisugune oluline plekkuma oma minevikus või, või siduda teda mingisuguste kahtlaste ütlemistega ja nii edasi ja nii edasi ja siis selle najal need valimised võita, nii et ma arvan jah, et need viimased päevad saavad olema päris päris sellised hektilised ja McCaini poolt vaadates kla. Jah, meeleheitlik. No, ega see nüüd see kampaania Ameerika Ühendriikides nüüd ei paista silmud millegi erilisega selles mõttes, et kõik Ameerika Ühendriikide valimiskampaaniad on olnud, neid on nimetatud räpaseks valimiste ajal öeldakse, et nii räpast kampaaniat kui nüüd ei ole kunagi olnud, tulevad järgmised valimised, öeldakse sama asja. Ja ega tegu ei ole ju ainult vabariiklaste kampaania oma vastu, eksdemokraadid kasutavad samu võtteid, nende sihikuks on põhiliselt olnud asepresidendikandidaat, ser peilinud kellest on ju isegi tehtud pornovideo, mida isegi näidata CNN-is. Ja noh, kui arvestada seda, kui võimsalt on Obama oma kampaaniasse panustanud. Kui palju rohkem ta on pannud sinna raha, kui palju rohkem on ta saanud magusatele eetria aegadel oma sõnumit tuua Ameerika valijatele, siis see protsendi vahe, mis praegu toetuses on, on isegi üllatavalt väike. Et võiks ju, kui eeldada, et Obama edu peaks olema geeni ees niivõrd suur, et noh, valimiste tulemuses ei ole kahtlust. Aga, aga hoolimata sellest, et kaks-kolm protsenti see võib teisipäeval hajuda ja ei kusagile, niiet. Meenutame seda kaks nädalat tagasi oli, oli toetuse vahe ligi 10 protsenti, see Obama edu on, on kahanemas märgatavalt. Need viimased päevad on kindlasti väga otsustav. Ja kui arvestada veel seda, et sisuliselt ikkagi no ma tea, lõviosa Ameerika ajakirjandusest on ju asunud avalikult Obama taha, seda on teinud nii Washington Post oma juhtkirjas kui ka New York Times. Need suuremad lehed, pluss telekompaniid, nii et selles mõttes on McCaini hea seis praegu isegi lausa hämmastav. Ma ma ei ole väga veendunud, et Ameerika meedia on asunud ühemõtteliselt Obama taha, et ma kardan seda, et on asunud Obama taha see meedia, mis on siit meile paista, et New York Times, Washington Post ja aga kui me läheme nüüd nagu ameerika sisse Tõenäoliselt siin, kas CNNi silmas, mis meie televaatajateni jõuab ja see on teatavasti CNN World, see ei ole ka tegelikult. Aga aga igasugused Ameerika sees telekanalid Fox News ja, ja veel, rääkimata sadadest kohalikest kanalitest. Ja rääkides ka kohalikest ajalehtedest, siis. Ma ei usu väga, et nad kõik toetavad ühemõtteliselt Obamat, et et 2006, kui ma olin Ameerika Ühendriikides siis ütles üks tuntud analüütik, et tegelikult ei, ei maksa lugeda presidendivalimiste tulemuste teada saamiseks või ennustamiseks selliseid suuri lehti. Sest need on sellised ranniku nii-öelda intellektuaalide mõttekojad, nii-öelda mõttekojad, vaid tasub lugeda kohalikke lehti, mida seal arvatakse. Seal ei räägita aga väga palju kaunitest välispoliitilistest ideaalidest ja nii edasi ja nii edasi. Seal lähebki see Obama tädi korda, eks ole. Sa lähed Obama tädikolda, seal on tõesti see, et Sarah Palin on, on selline noh, nii-öelda tore ära tõlkida eesti keelde selline äärelinna emadele mõeldud ikooni ja nii edasi ja nii edasi, et, et me peame võtma ikkagi sellise madala ühisnimetaja Nii et kui Eestis on tulemas kriitilise tähtsusega valimised, siis siit järeldus ärge uskuge seda, mida kirjutab Postimees, vaid lugege seda, mida kirjutab Virumaa teataja. See teatud määral on siin tõde, aga noh muidugi sellepärast, et kõik maakondlikud ajalehed Harjumaa on minu teada suurima tiraažiga omas maakonnas. Jah, ainult häda on selles, et meie väikses maakonnalehed on, on suures osas ka Postimehe kontsernis kujunenud, kui nüüd sellest juttu teha, aga see ei ole nüüd praeguse saate teema muidugi. Kuigi üks mõte, mis mul on seoses Ameerika presidendivalimistega tekkinud, kui Peeter siin eelnevalt ütles, et et et iga kord öeldakse, et nii räpast kampaaniat ei ole, siis ma millegipärast arvan, et, et sellist vastandumist ei ole, ei ole tegelikult Ameerika valimiste ajale ja valimiste eel pikka aega näinud, sellepärast et et kui vaadata, kui lõhki ja praegu Ameerika ühiskond, kui selgelt vastandatakse, nagu seda ühte positsiooni teisele ja, ja mis nüüd juhtub pärast seda, kui üks või teine pool saab valitud, siis siis räägitakse Ameerikas juubel päris tõsiselt ju sellest, et et kui nüüd ikkagi John McCain peaks siis võib oodata Ameerikas suuri massirahutusi, sellepärast et pettunute hulk, kes siis sellisel juhul tänavatele tuleb, võib olla väga suur. Samas Peeter enne saadet ütles, et aga miski ei välista seda, et kui Obama võidab et siis nii-öelda nagu väga radikaalselt peaaegu fašistlikud meelestatud parempoolsete vaadetega inimesed võivad täpselt samamoodi tänavale minna. Nii ta ongi, et kui sa ütled, et ei ole kunagi niimoodi vastandunud, siis noh, meil on siin sageli räägitud sellest, et maailma ei tohi tohi vaadelda mustvalgena, et seal on alati pooltoone hästi palju siis antud valimiste puhul on sõna otseses mõttes tegemist ju mustvalgete valimistega ehk siis ameeriklased seisavad tõehetke ees. Kas nad on valmis valima Ameerika Ühendriikide maailma kõige võimsama riigi presidendiks? Mustanahaliste samasugune olukord oleks siis, kui näiteks oleks, ma kujutan ette, Hillary Clinton olnud üks kahest presidendikandidaadist versus siis keegi meesterahvas vastu, et kas ameeriklased oleks valmis naisterahvast valima, nii et see on nagu väga-väga noh, selles mõttes vaatajate jaoks ja ajakirjanike jaoks on tegemist suurepärase vaatemängulise situatsiooniga, sest siin on väga lihtsad lahendused, mille taga on muidugi väga keerulised probleemid. Lahendus on lihtne, kas must või valge? Või kas muutus ja lootus või senise poliitika jätkamine paneku keeludega mängitakse nii-öelda nagu valimiskampaanias sõnumite peale see on natuke keerulisem. Küsimus sellepärast, et see on juba niukene, tühi, tühi loosung, mis, mida ei ole sisuga veel täidetud. Tõepoolest, Obama lemmikloosung muutus. Aga meie ju näeme, kuidas need loosungid töötavad, vali kord, plats puhtaks, on. Ei, no okei, aga noh, kui, kui asi läheb asjaks, ehk siis mustanahaline president istub valgesse majja, siis, siis on selge, et mida need tema loosungi tähendab siiamaani mina ei ole vähemalt aru saanud, et mis, mida see muutus siis nagu sisuliselt võiks tähendada? Välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp kirjutab tänases Postimehes, et suur läbikukkuja Bush oli tugev Eesti toetaja ja ta on siin väga pikalt põhjalikult seda seisukohta kommenteerinud ja tõenäoliselt me peame sellega nõustuma, sest tõepoolest George Bush oli väga tugev Eesti toetaja. Aga Me võime tõenäoliselt öelda, et John Mac Ein oma oma väljaütlemistes ja senistes positsioonides võiks olla tugev Eesti toetaja. Aga kas me saame seda öelda, aga näiteks Barack Obama kohta, kas me, kas meil on alust millegi põhjal seda väita? No vaevalt noh, siin Eestis on nagu spekuleeritud selle mõttega, et Obama üks välispoliitikanõustajad on lätlane ja seetõttu noh, tema tähelepanu Baltimaadele võiks ka olemas olla, aga ma ei usu siiski, et et esiteks, et üldse tema kampaaniasse vene küsimus oleks nii tähtis kui McCainil ja üldse Ameerika valimiskampaaniasse. Venemaa küsimus ei ole nii oluline. Ehkki samas ühes debatis kasutasid nii McCain kui ka Obama see siis väitluses Eestit mainisid seda mõlemad, aga, aga tervikuna jah, ma ei, ma ei usu, et Obama tahaks siin selle maailmanurgal nii palju tähelepanu pöörata, see võib muidugi kõik muutuda selles mõttes, et et plaanid on üks asi ja tegelik elu on hoopis midagi muud, et meenutame sel ajal, kuidas Bushi meeskond enne 2000. aasta valimisi rääkis sellest, et Ameerika ei tohiks olla Lähis-Idas noh, nii palju seotud ja ei peaks sellele regioonile tähelepanu pöörama. Siis 11. september muutis seda kõike, et Ameerika on Lähis-Idas veelgi rohkem seotud. Alustas sõda Afganistanis ja Iraagis ja nii edasi ja nii edasi. Et seda kunagi ei tea, et noh, me võime siin spekuleerida igasuguseid asju, arvata Obamast, mida me tahame ja samamoodi McCainist. Aga see maailm meie ümber võib muutuda, aga praegused märgid räägivad seda keelt, et oma noh, nagu Ameerika presidendile kohane, mis on teema number üks, on ikkagi kõik see, mis seostub 11. septembri ja terrorismiga ja sinna läheb see põhi, põhitähelepanu ja McCain Obamat süüdistanud selles, et too tahab läbi rääkida nende paariariikidega Süüria moniga sealjuures, et McCaini arvates siis sealt suurt midagi rääkida ei ole. Aga ma ei, ma ei usu hästi, et et Obama nüüd ekstra hakkaks tegelema Baltimaadega. Bushi administratsiooni nagu eripäraks ja ühelt poolt, mis on meile kasulik, teiselt poolt jälle kahjulik oli, oli, oli see, et Bushi administratsioon tõesti lähtus nagu väga palju nendest ideaalidest, väärtustest ja nii edasi aga poliitikat tehes ainult sellest lähtuda, et kuskilt keeratakse vint üle ja suhteliselt teiselt poolt jälle halvenenud, mis on Eestile jälle kahjulik, nii et noh, see on selline, noh see on väga keeruline ja selline tasakaal otsimine. Jah, Eestis armastatakse alati küsida, siis, kui otsustavad hetked seisavad ees, kas siis Venemaa ja Ameerika Ühendriikides, kes oleks nagu Eestile kasulikum. Ja nüüd nagu Ameerika valimistega seoses. Küsimus ei ole, kui me selle ära kõige küsime ära meie koduleheküljel saab, saab ka hääletada ta täpselt samale küsimusele vastates, kes on siis Eestile kasulikum järgmine USA president, kas Barack Obama või John McCain ja saate lõpus saama siis sellest tulemusest teile teada anda, aga. No selge see, et Ameerika Ühendriikide ükskõik millise administratsiooni juures ei saa iialgi mingisugust prioriteet ja Ameerika Ühendriikide ja Balti riikide suhted. Aga mis on meie jaoks oluline, on see, et milliseks kujunevad Ameerika Ühendriikide ja Lääne ja Euroopa NATO liitlaste suhted, ehk siis üleatlandilised suhted? See on nagu see küsimuste küsimus mõeldud niimoodi, et kui Obama saab presidendiks, et siis nagu leevenduvad need Euroopa ja Ameerika suhted, mis läksid sassi seoses Iraagi sõjaga väga hea bussi ühepoolse käitumisega Euroopas teatavasti vaieldamatu poolehoid valitseb praegu sellele, et Obama saaks presidendiks, aga siin on üks selline kahtlane asi, mille, mille üle võiks mõtiskleda, mida tähendavad USA ja, ja Euroopa head suhted, see tähendab, minu meelest. Ühe võimalusena seda, et et ameeriklased annavad järele oma nendesse ideaalidest mööda sööki, mainisid oma sellises väga selges välispoliitilises joones, mis, mis tegelikult on Bushi ajal ju olnud vähemalt tema esimese perioodi ajal. Ja see tähendab seda, et et Obama võib lasta sellistel euroop suurriikidel nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ennast väga kergesti tõmmata sellisele väga pehmele joonele, puudutagu see siis suhteid Venemaaga, terrorismivastast võitlust ja, ja mida iganes. Ja et näiteks Prantsusmaal ei ole praegu võimul Chirac ja, ja, ja, ja Saksamaal sööda, siis oleks asi päris hull. Et kui Obama näiteks oleks hakanud või hakkaks nende pilli järgi tantsima, siis mäles näeksime näguripäevi, ma kardan. Baltic samal on valimised tulemas tegelikult järgmisel aastal ja kui võidavad sotsiaaldemokraadid. Ja, ja noh, tõesti, kui tuleb Obama presidendiks, siis kombinatsioone noh, võib tõesti kujuneda meile mitte just kõige meelepärasemaks. Aga teisest küljest on, on on jälle see, et noh kui, kui, kui lähtuda tõesti ainult väärtu või ideaalidest 100 protsenti, no mitte 100 protsenti, aga noh, ikkagi nii, et need asjad domineerivad, siis ju peaks põhimõtteliselt igale pool sekkuma sõjaliselt. Ja see häälestab jälle teisest küljest paratamatult mingeid riike ameeriklaste vastu, et. Ja, ja on ju öeldud ka, et ameeriklased on koormatud juba praegu väga palju Afganistani ja Iraagiga ja kuskil peaks veel puhkenud mingi sõda siis see nii-öelda kaameli selgroog murduks ja, ja noh, tegelikult julgeolekupoliitiliselt ei ole Eestile kasulik see, et ameeriklased on Iraagiga käsist-jalust seotud. Et nad ei saa oma vägesid kiiresti liigutada, kui, kui ameeriklased Iraagist ära tulevad mingil ajal ja see olukord seal normaliseerub, siis tegelikult see on Eestile kasulikum kui see, et nad on seal lõpmatuseni käsist-jalust seotud ka see, et Afganistanis olukord ei ole sugugi kiita ka Afganistani president Hamid Karzai tunnistused. Tegelikult ta ei kontrolli olukorda, et vägivald riigis lokkab ja nii edasi ja nii edasi, et kui need kolded suudetaks kuidagi neutraliseerida või vähemalt niipalju, et ameeriklased ei pea seal nii palju vägesid hoidma, siis tegelikult on see ju Eestile julgeolekupoliitiliselt kasulikum. Iraagiga seoses võib selline mõõduka optimism tõenäoliselt olla põhjendatud, aga Afganistaniga seoses tõenäoliselt nii-öelda selle missiooni lõppu ei näe veel mitte keegi, et et Afganistaniga seoses me tõenäoliselt ei saa veel niipea unistada sellest, et väed hakkavad sealt mingil hetkel välja tulema, aga aga üsna must stsenaarium, kui sa väidad siin, et Saksamaal tõenäoliselt võivad võimule tulla sotsiaaldemokraadid, arvestades milline on rahva meelsus praegu Saksamaal, siis siis ei maksa imestada, kui sotsiaaldemokraadid tõepoolest võidavad ja kui see kombinatsioon läheb nii-öelda Venemaasuunalisel suunaliselt sellist järeleandmispoliitika teed, siis siis võib, ostsin nii-öelda tekkidagi see olukord, kus, kus nii-öelda need Venemaaga piirnevad endiselt satelliitriigid ja, ja, ja nõukogude liidu endised liiduvabariigid võivad väga tugevalt sattuda Venemaa mõjusfääri. Nojah, aga olgem ausad, hoolimata sellest, et nii nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal on ikkagi võimul praegu parempoolsed, siis tõepoolest esimene reaktsioon Venemaa tegevusele Gruusias oli ju küllaltki selline sõnakindel ja otsustav siis praegu me näeme ikkagi teist olukorda, et konservatiivid püüavad ikkagi Venemaaga lepitust otsida ja ja ma arvan, et siin ei ole näiteks Saksamaa parempoolsetele ka sotsidel suhtumises Venemaasse need erilist vahet valjud Herkeli poliitikas Venemaa suhtes väga pettunud tegelikult oodati temalt ju tunduvalt selgemaid seisukohavõttu, võttusid, aga noh, need on jäänud pelgalt sõnadeks, ka reaalselt tegusid taga ei ole. Noh, ma arvan ka see üks, üks selle põhjuseks on asjaolu tõesti, et Merkel juhib nõndanimetatud suurt koalitsiooni, kus ongi sotsiaaldemokraadid, seda ei saa nagu täiesti ajada seda poliitikat, mida ta võib-olla ise tahaks, nakkab pärast seda, kui Frank Walters Steinmeier, tema välisminister kuulutati ametlikult sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaadiks on üldse raske, äkki ta Saksamaa mingi tõsiseltvõetavast ühtsest välispoliitikast kui sama valitsuse sees tegelikult ju on, on valimiste põhirivaalid, siis noh, ma, see, see kombinatsioon välistab juba eos igasuguse ühtse poliitika. Seda eriti Venemaa suhtes, mis on Saksamaal pidevate debattide allikaks. Aga ma korra puudutan veel ainult Obama teemat, et et mida teie hinnangul tähendab see, kui ta ütleb, et Venemaaga tuleb läbi rääkida Venemaaga on võimalik kokule. See meenutab mulle kangesti Obama suurem ilmselt eeskuju ja eelkäija Bill Clintoni poliitikat Venemaa suhtes, kes ajas ju täpselt samamoodi seda Roscht ehk siis Venemaa kõigepealt poliitikat. Jaa, aga tema õnn oli see, et Venemaa oli toona väga nõrk. Vaat selles ongi vahe, et praegus praegu Bill Clinton sai Jeltsiniga rääkida ka jõupositsioonid ja Jeltsin väga paljudes küsimustes andis ka, andis ka alla ja, ja järele. Ma arvan, et kui Obama ja seltsimees Putin, vabandust president siiski Medvedjev, aga ikkagi seltsimees Putin rääkima hakkavad, siis taganeja peab kindlasti. Tähendab ma kardan, et taganeja ei ole kindlasti mitte Putin. No see, see kõik sõltub ja see kõik sõltub kontekstist, aga kuskil tuleb see piir. Meenutan tõesti, et samasuguseid asju on juhtunud ka varem, et kui president Kennedy läks Ühevaltlane rääkima Nõukogude liitiline Nikita Hruštšovi ka siis Kennedy sai nagu poisike seal tähendab tuuselda Ukrušov tuuseldas teda Viinis relvastusalaste kokkulepete küsimuses päris kõvasti, Viinis 61. aastal, aga aasta hiljem. Me teame kõik, mis oli, ju oli Kuuba kriis Kennedy ja endale kindlaks ja, ja tegelikult Hrurštšov pidi ikkagi taanduma. Nii et noh, kõik on võimalik, et ja ma arvan, et Obama jaoks, eks eksisteerib ka kuskil punane joon. Küsimus on nüüd selles, et kas, kas see, kas sinna punase jooneni jõutakse või, või, ja noh, küsimus on selles kuhumaani, venelased on selle punase joone tõmmanud. Raadiokuulaja Jaanus kirjutab meile, et McCain ei pruugi olla Eestile kasulik, kuna McCain McCaini võit toob kaasa, anti America nismi veelgi suurema kasvu Lääne-Euroopas, kuid anti Ameerikanismi üheks väljundiks Euroopas on venemeelsus. See see päriselt niimoodi ei ole, ma ei usu ka, et, et et see asi nüüd välispoliitilist tuleks nii mustvalge. Esiteks on see, et Obama McCain on oma seisukohti Venemaa suhtes tegelikult palju ühtlasemaks muutnud. McCain on muidugi veel karmima joone nagu pooldaja, aga, aga pärast Gruusia sõda tegelikult nende presidendikandidaatide seisukohad Venemaa suhtes muutusid palju rohkem nagu liikusid sinna tsentri poole kokku. Ja noh, teine on see, et, et Peeter ütles juba, et kui Obama võidavad, siis eeldatakse tõesti sellist noh, Euroopa Ameerika lõhe ületamist ja seal transatlantilise suhte taastamist, aga, aga ma arvan, et tegelikult McCainil oleksid ka päris head shansid, et ta, McCain on ikkagi ennast selgelt distantseerinud Bush'ist, et. Ja, ja on tegelikult ajanud ka ikkagi küllalt erinevad juttu sellest, mida siis valge maja on tegelikult teinud ja ja, ja ma ei välistaks sugugi ka seda, et et McCainil on samamoodi võimalus see transatlantiline ühtsus Euroopa Ameerika vahel taastada. Aga, aga noh, kindlasti nii-öelda Euroopa avalikule arvamusele jah, oleks Obama alast tõesti nagu selline rokistaar ette, et selline messias kes tuleb ja laskub taevast ja kõik, kõik saab jälle korda. Siin on muidugi üks oluline nüanss veel minu arvates tegelikult ei ole nii väga oluline, et kes täpselt on Ameerika Ühendriikide president, millise poliitika esindaja on ta must või valge või mees või naine. Küsimus on ikka selles, et millel põhineb see Ameerika-vastasus mitte ainult Euroopas, vaid ka ka ka mujal maailmas. See ei ole mitte, see ei põhine mitte sellele, kes on parasjagu Ameerika Ühendriikidele president ja millist poliitikat ajab vaid see põhineb ikkagi sellele, et Ameerika ühendriikides nähakse liiga suur ja liiga tugevad maailma ülemvõimu. Kes tungib peale poliitiliselt sõjaliselt, kultuuriliselt on seda aastakümneid juba teinud, nii et see on nagu see peamine põhjus, miks, miks Ameerika-vastasus on, on levimas, nii et ma arvan, et üks inimene, üks president, seda, seda muutma Sa ei saa, seda saab muuta ainult siis, kui Ameerika ühendriigid majanduslikult põlvili kukuksid. Kuigi, kui vaadata tänast Postimehe arvamus ja kultuuri, siis võib võib öelda, et ka Barack Obamast on saanud nii-öelda üks massikultuuri osa temast on tekkimas selline popiku kunstnikud püüavad teda juba kujutada ja enne saadeteks kolleeg helistas ja ütles, et talle tundub, et Barack Obamast on saamas juba selline koeralaadne nagu nii-öelda nagu müüginägu, et millega on siis võimalik nii-öelda kõike nagu pakendada, et, et see võib olla üsna tõenäoline, et temast saabki nii-öelda selline selline nägu plakatil pida hakatakse Ameerikasse massiliselt vorpima müüma. Et legend juba tema enda eluajal Nii on aga oodata ei ole jäänud kaua, kolmapäeva hommikul on meil pilt selge ja siis me saame öelda, kumb on. Loodame. Nüüd on selge, 2000. aastal pidin ootama kaks kuud valimiste päevast, enne kui saime teada uue presidendi, et. Kuigi toona oli siiski hommikuks selge, et, et valijamehi on rohkem, George Bushil, jah, seal seal see oli, selge, ainult häälte ülelugemine, kuigi tema oli veel selles, et et rohkem hääli oli tegelikult kogunud ju vastaskandidaat, eks ole, aga, aga kuna Ameerika süsteem, valimissüsteem on, on nii üles ehitatud, siis siis vähem üle riigi vähem hääli saanud kandidaat võib saada ikkagi võidurohkemates osariikides ja seega rohkem valijamehi. Huvitav, kas kihlveokontorid juba töötavad kindlasti kindlasti. Ma arvan, et väga suured šansid on nendel, kes on panustanud. McCaini peale. Suhe on, ei ole võimalus veel võib-olla riskile kommunaali-Euroopas ilmselt aga läheme teemadega edasi ja tulema kodule lähemal olemas, kuigi ka need teemad puudutavad üsna otseselt müüdid, mis räägivad Ameerika presidendivalimistest, aga see nädal on olnud üsna põnev ja toonud näiteks panganduse vallas mitu uudist ja ja neist võib-olla kõige kõnekam räägib sellest, et SEB endise nimega ühispank maksis siis fondiosakute omanikele raha tagasi või või täpsemalt öeldes, siis hindas tagasi likviidsusfondi osakuid ja see summa ületas kahtesadat miljonit krooni. Aga mitte see fakte ei ole, ei ole nii-öelda see peamine, vaid, vaid peamine on tegelikult see, et eelnevalt teatati siiski fondi osakute omanikele, et nad on rahast ilma jäänud ja siis, kui avalikkuse kisa oleks piisavalt suureks, siis avastati, et oi-oi, et pangast hakkab raha välja voolama. Ja tegelikult SEB-l tekkis tõepoolest probleem sellega, et SEB likviidsust hakati likvideerima. Kasutad kuulsaks saanud lauseid ja Ta oli juba välja viidud tõesti siis üle 400, mille miljonit krooni. Nii et kokku on pangalt läinud juba 600 miljonit krooni välja, aga probleem on ju tegelikult selles, et et probleem on suhtumises. Olgem ausad, probleem on selles, kuidas Eesti pangad suhtuvad inimestesse ja ja antud juhul ka pangaliidu seisukoht seoses siis laenumaksete vahetamisega eurodeks kommertskursi alusel on tegelikult samasugune märk sellest, kuidas tegelikult Eesti pangad suhtuvad-suhtlevad oma klientidega. No ilmselt on jah see, et kui, kui raha on palju ja majanduskasvunäitajad on sellised väga rõõmustavad, siis ilmselt Eesti pangad või, või siis siinsed Rootsi pankade filiaalid olid, on, on võtnud sellise muretu hoiaku ja see lubab sellist noh, ülbitsemist ka klientide suhtes, et noh, raha on niikuinii, aga maailmas muutunud olukord on ilmselt pannud siis pangad sellise olukorra, et edasi niimoodi jätkata ei saa. Et igal pool mujal maailmas alates Islandist ja lõpetades kasvõi Ungari Ukrainaga on ju olukord selline, et usaldus pankade vastu on drastiliselt langenud. Jaa, jaa pankade olukord ja mujal maailmas ei ole sugugi kiita, seda on veel pehmelt öelda aga, aga see, mis toimub, meil on ikkagi noh, tegelikult kahe sellise malli võitlus tundub nagu pealt vaadates, et et üks on tõesti ka, et raha on niikuinii, et klientide kliente võib kohelda nii nagu taha. Ja teine on siis see, et, et noh, on tõesti finantskriis, pankadel on esmatähtis usaldus klientide panga vahel ja et seda saavutada, siis tuleb klientidega arvestada järjest rohkem. Sest klientide kaotus, kui kortse laine juba on teed alustanud, siis väga raske seda kinni pidada. Ja praegu mulle tundub, et tegemist oli jah, sellised päästeoperatsiooniga ja ma ei välistaks ka sugugi seda, et seda on juba Eesti ajakirjandus ka vihjatud sellele, et, et see korraldus siis raha tagasi maksta tuli Rootsist, et, et see võib vabalt olla niimoodi, et siinsed eesti juhid otsustasid, et noh, pole midagi, et laseme edasi nii nagu varem, aga, aga rootsijuhtidel ilmselt oli nagu selline laiem pilt nagu silme ees ja nad mõistsid, et, et see usaldus on väga kiire kaduma. Selles mõttes on sul õigus, et Eestis ju tegelikult siinne juhtkond tõenäoliselt ei otsusta kuigi palju, et tegu on ikkagi ka nii-öelda mitte ütleme filiaali või, või sisuliselt pangaga tariga ja, ja tõenäoliselt on nii-öelda ka kohalikud juhid tegelikult nii-öelda kontori juhidega mitte midagi rohkemat. Suured otsused langetatakse ikkagi ju üle mere. Aga eks selle arrogantse käitumise peamine põhjus on ikkagi see, et kõikide siin tegutsevate pankade hoiustajad, kliendid on ju tegelikult sundviskes. Et mis tähendab, et hoiame usaldust, et muidu viiakse raha pangast minema. Sa tahad öelda, et aasta tagasi ei oleks raha tagasi? Ei, ma tahan küsida seda, et kui inimene hakkab mõtlema, hea küll, ma olen selle panga vastu usalduse otanud, võtan sellest pangast raha välja ja panen teise panka, siis tekib küsimus, aga millisesse sest usaldus on langenud kõikide pankade vastu, meenutame, et enne seda sepias afääri oli ju tugeva löögi all ju Swedbank hoopiski. Ja sepi manuaalne positsioon tegelikult lihtsalt nagu öeldakse, astus ämbrisse selle likviidsusfondi asjaga hoiustaga ma ei tea küll, miks Nordea Pank, aga mis tagab seda, Nordea Pank ei satu täpselt samamoodi raskustesse või ütleme, Sampo pank. Hea küll, pin Eestist välja, ei, Saksamaale, vil Inglismaale, no mida iganes, igal pool võib juhtuda, sest finantskriis on üleilmne, pangad kukuvad ju hoolimata riikidest, nii et ega hoiust palju valikute. Ja siin ongi see võti selleks, et nende hoiustatega võidakse käituda nii, nagu jumal juhatab. Millegipärast on mul tunne, et kui ei oleks seda suurt finantskriisi ja seda tõsist nii-öelda usalduskriisi pankade vahel ja kui raha oleks jätkuvalt meile väga kergelt odavalt kättesaadav, et sellisel juhul ei oleks sellist nii-öelda nagu hinge läinud investeeringut kuidagi hakatud hakatud tagasi maksma, aga arvestades, et et praegu on niivõrd keerulised, näed siis siis nad olid sunnitud seda tegema sellepärast et kui kõik oleks raha fondist välja viinud eesotsas kasvõi näiteks ka Tallinna linnaga, kes tegelikult ju ähvaldased, viime kogu raha välja ja neid, neid inimesi oli väga palju isegi isegi võrreldes suured nii-öelda erainvestoreid Eestis, kes, kes olid sinna oma raha pannud ja, ja kelle eestkõneleja on Heldur Meerits tegelikult väljendused ilmselgelt oma pahameelt, et, et noh, ma arvan, et, et antud juhul see probleem oligi selles, et kuna usalduskriis on nii suur, siis ei saa sellega rohkem mängida ja, ja pank oli nii-öelda sundviskes, aga ma loodan, et, et see ei, selline suhtumine, nagu me praegu nägime selle tagasimaksmise puhul, et see ja erandiks vaid et see pigem saatnud reegliks, kuigi eeskuju vist tuli suure lombi tagant, kui Morgan Stanley oli sunnitud täpselt samamoodi tegelikult fondi osanikele raha tagasi maksma. No see on jah, pigem ka selline muna ja kana küsimus selles mõttes, et et see likviidsusfondi ja probleemi investeeringutega ju ei olekski üldse tekkinud, kui ei oleks olnud seda finantskriisi, et, et need osakud ju langesid noh, paratamatult selle tõttu, et mujal maailmas finantsolukorda majandusolukord läks halvemaks ja, ja noh ma ei taha olla siin mingisugune pahaendeline kraaksule, aga, aga on Estonia selliseid olukordi tuleb veel ette, et see, need investeeringud mujale maailmas valitseva olukorra tõttu võivad, võivad veelgi saada mingisuguse löögi osaliseks ja siis jääb ainult üle küsida, et kuidas siis pangad hakkavad käituma, et et tõepoolest pankadel oli enne raha palju ja, ja nüüd oli siis nagu selline esimene märk, et, et on, on tulemas selline langusse. Küsimus on nüüd selles, et mis siis edasi hakkab toimuma? Ma korra küsin teie hinnangut, selle pangaliidu seisukohta ka, et laenumaksed vahetatakse eurodeks, kommurd kommertskursi alusel on täiesti õigustatud samm ja, ja siin ei peaks nagu midagi ette võtma, et kahjuks finantsinspektsioon on ka võtnud samasuguse seisukohaga. Tarbijakaitseamet läheb nüüd selle juhtumiga kohtusse, et et kuidas teie nagu hindate, ma eeldan, et, et te olete nii-öelda laenuturul aktiivselt tegevad ja olete ka ise tõenäoliselt selle olukorraga kokku puutunud? Miks sa seda eeldad nii väga? Täna tänapäeval nii-öelda keskklassi juurde kuulub ka see, et meil on ikka mingi väikelaen ju, mis tuleb nii-öelda eurodeks konverteerida. Seal, kes kassi väga hästi ära määratlenud, selline väga lihtsalt, et see, kellel on laen, ongi, Järelikult mina sinna ei kuulu. Ei noh, tegelikult ma arvan, et, et mõneti oli see selline noh, kuidas ma ütlen siis paratamatu või selline selline asjade iseeneslik kulgemine. Et noh, kui me räägime sellest konkreetsest juhtumist kuidas täpselt siis kroone eurodeks konverteerida ja vastupidi, missuguse kursi alusel siis ja kas see selle kasutamine siis kommertskursiga on õigustatud siis tõesti siin põrkuvad mitmed seadused ja, ja tarbijakaitseamet rõhub ühtedele seadustele ja finantsinspektsiooni pangaliit teistele. Aga Ma arvan, et miks see on minu arvates asjad iseenesest kulg on ju on ju ikkagi see, et noh, tegelikult need laenulepingut kui nüüd need siis ju lähtusid põhimõtteliselt sellest eeldusest, et Eesti ühineb euroga 2007. Ja, ja noh, see oli selline noh, ettevaatusabinõu, et noh, et ühineb ja, ja et, et seda jama vähem oleks, siis noh, teeme lepingud eurodes ära. Aga nüüd on selgunud, et see Eurole üleminek on lükkunud teadmatusse nüüd seoses majanduskriisiga, majanduslangusega Eestis on hakatud rääkima aastast 2010 2011 ja nii edasi, aga vahepeal oli täielik teadmatus. Ühesõnaga, need lepingud tehti ära ja siis saabus nagu selline teadmatuse moment ja siis need eurodes olevad lepingud lükkusid kogu aeg edasi ja see vahetuskurss siis kogu aeg jooksis. Noh, pangad lihtsalt kasutasid seda ära, aga ma ei usu, et päris alguses nad mõtlesid sealt pealt nagu mingit tohutut kopikat hakkad teenima. Esitus oli ikkagi see, et Eesti ühineb euroga 2000. Aga mina pean ütlema, et mina tunnen ennast küll petetuna, sellepärast et mitte ühelgi korral ei ole mulle seda punkti selgitatud, et neid eurosid konverteeritakse kommertskursi alusel. Mulle räägiti 15,6 neljast ja, ja mitte keegi ei hakanud mulle nii-öelda seda nüanssi selgitama, et tegelikult tarbijakaitseametile on tõsi taga, kui nad ütlevad, et inimesed ei saa teada kogu tõde ja nad ei tea tegelikult, kui palju nad hakkavad tagasi maksma, sellepärast et kui prinditakse välja laenugraafik, siis ka see on eurodes ja siis peab inimene nii-öelda nagu mõtlema, et, et tegelikult vahetatakse neid eurosid kommertskursi alusel, mis tegelikult ei ole ka ju igapäevaselt sama, vaid mis ka tegelikult ju muutub. Nüüd oleme ka huvitav näha, et kui kui panga pangaliit ja finantsinspektsioon arvavad, et asi on õigustatud ja tarbijakaitseamet arvab, et asi ei ole õigustatud. Kas te mäletate mõnda juhtumit, kus tarbijakaitseamet on saavutanud säärases vaidluses võidu kohtus mina küljena? Üleüldse vist ei ole tarbijakaitseamet osalenud mingis nii suures vaidluses nii ulatuslikus vaidluses, et on ju ka viidatud sellele, et tarbijakaitseamet enne seda pangaskandaali tegeleda rohkem selliste katki läinud kingade ja kõveraks läinud rusikatega ja munitsipaalpolitsei. Ja selles vallas vist nad ikkagi minu minu arust millegagi võitsid või vähemalt saavutasid selle, et et need kingad anti tagasi ja nii edasi, aga, aga asi sealt kaugemale läinud, ma võin teha kohut, aga ma lihtsalt viitan sellele, mida ma olen siin nendel päevadel Eesti ajakirjandusest lugenud ja noh tundub, et kindel on ikkagi see, et see, see pangaküsimus, pangandusküsimus nüüd konverteerimis, küsimus on ikkagi selline kõige suurem asi üldse tarbijakaitseametile, mis on, mis on olnud. Väga suured ei ole, vähemalt üksikisiku jaoks siis tõenäoliselt nii-öelda sellist demarši mida korraldasid siin Heldur Meerits, jagu ei saa toimuma ja sellepärast millegipärast kahtlustan, et me maksame ka edasi neid laene tagasi kommertskursi. Aga ühesõnaga, see selleks. Keskklassi mugav klass. Aga? Seal on veel üks vaatus, on veel olemata selles küsimuses, et võib asi minna ka kohtuni ja, ja kohus võib ikkagi otsustada tarbijakaitseameti poolt. Aga siis on küsimus, et kas nad maksavad mulle tagasi just kas nad maksavad mulle iga sendi. Ebaõige sealt vahelt võtnud, ühesõnaga elame-näeme. Ta veskid jahvatavad aeglaselt, aga küll see otsus ka ükskord tuleb. Räägiks natukene sisepoliitikast ka. Tallinna linn on pöördunud riigikohtusse ja ja üsna huvitava hagiga või ettepanekuga nimelt nad soovivad vabaneda riigikontrollist, väidavad, et riigikontrollil ikkagi ei ole õigust kontrollida kohalikke omavalitsusi. Seadus kehtib juba mitu aastat riigikontroll seal pikalt sees olnud ja seda üllatavam on siis see, et nüüd siis on Tallinna linn nagu sellise nagu nagu seisukohaga välja tulnud, et et mis teie arvate, mis, mis sellise põneva käigu taga on? Ja üldse noh, ratsionaalselt analüüsida, aga aga noh, esimene mõte, mis torkab sinu küsimuse peale pähe, on see, et ilmselt siis riigikontroll sai millegi suure jälile või millegi väga ebameeldiva jälile mööda. Linnavalitsus ei taha, et see välja tuleks, et aga, aga noh, tõepoolest see siis Seadus, nii et sina oled pigem sellel seisukohal, et see oli selline ennetav meede, et juba skandaali Noh, mulle mulle tundub nii, et et noh, milleks tõstis seda lärmi lüüa, et minu meelest need seadused, mis käsitlevad seda riigikontrolli ja kohalikku omavalitsust, on paigas juba vist aastast 2005 ja, ja noh siis kohe vaieldi, minu meelest need asjad ära. Aga nüüd nüüd siis tõesti aastal 2008 2008 lõpus on siis tekkinud selline asi taas noh, raske öelda, aga arvestame ka siiski seda, et järgmine aasta tulevad kohaliku omavalitsuse valimised ja kui nüüd ikkagi midagi enamat, kui sealt välja võiks tulla, siis on see selline taak kahe keskerakondliku linnavalitsusega. Kaelas, aga kas te sellel seisukohal ei ole, et see oli reaktsioon viisitamme korruptsioonikahtlustele, et pigem teha mingisugune vastukäik ja ja pigem on selliste sammude taga nagu soov vastanduda nagu riigivõimule, et väita, et meil ei olegi nagu nii-öelda õiglast riigikontrolli õiguskaitseorganid ja nii edasi. Nojah, mis riigikontrolli üldse vaja on, siis Pärnu juhtumi puhul ju ei olnud riigikontrolliga üldse tegemist sisse lendas kapo. Kes härra linnapea ei väänanud käsi aga vähemalt viis ülekuulamisele või, või kuulamisele, eks ole, et siiamaani on ju omavalitsustes ja kõiki korruptsioonijuhtumeid on avastanud mupo mitte riigikontrolli pikk-pikk. Ja riigikontroll ei tegelegi sellega, riigikontroll tegeleb kohalike nii-öelda õigusaktide ja kogu selle dokumentatsiooni kontrollimise ja, ja, ja, ja selle nii-öelda jälgib seda, et kas see vastab, vastab seadustele või ei vasta, see ongi riigikontrolli töö. Rohkem nad ei saagi. Midagi teha, see võis olla ennetav medmeede kapo, tegutseme selle sellepärast, et kui Pärnusse Viisitamme lugu oli, siis ju vihjati väga selgelt, et järgmine kohaliku omavalitsus, mis võidakse umbes samamoodi pihtide vahele võtta, on installinud. No ja, ja tõesti, on ju ka Tallinnast räägitud korruptsioonikahtlustega seoses, et on ju linnavalitsuse 42 ametnikku, onju kui neid on tabanud selline korruptsioonikahtlus mitte otseses korruptsioonis, vaid selle korruptsioonivastase seaduse rikkumises. Aga Erki, Tallinna linn andis neile õiguse, Tallinna linn ütles, et et neid ei ole vaja rohkem karistada, et see väike trahv said, sellest täiesti piisab ja ongi kogu lugu, et see, see lugu on lõpetatud, et siin ei, siin Tallinna linn on väga selgelt nii-öelda oma linnaametnikega praegu olnud ühes paadis. Jah, aga noh, ilmselt ma kardan, et sealt loosti hargnevad niidid edasi ja, ja noh tõenäoliselt see, mida me näeme, on ainult selline jäämäe veepealne osa, et veepealne tipp, et see, see et struktuurid ja asjad on, on kuskil seal, mida me hästi ei näe ega ei taju Seda ongi väga raske tajuda, mina isiklikult olen seisukohal, et kui Tallinna linnas midagi on, siis ma arvan, et need on piisavalt hästi ja filigraanselt korraldatud skeemid, et nendele jälile saamine on tõenäoliselt väga keeruline ja kui üleüldse mingisugust äri hakatakse ajama, siis, siis tehakse seda pigem selliselt, et et lihtsalt eeltingimuseks on see, et et võimu juurest võiks siis keegi kuuluda nii-öelda sellesse struktuuri ja, ja nende nende summade kantimine on ka reeglina ikkagi väga, väga selline, väga selline üsna üsna üsna hästi varjatud tegevus. Kui selline tegevus aset leiab, siis, siis siis noh, tõenäoliselt on see hästi peidetud, sellepärast õiguskaitseorganid ei ole jälile saanud siiani siis on kaks võimalust, et kas on korruptsiooni ka seotud tegevus väga hästi varjatud või ei ole üldse korruptsioon Tallinna linnas. Aga see on ka väga loogiline, et kui on korruptsioon, siis on see hästi peidetud, sellepärast et ei ole ju vist väga palju eriti suuri omavalitsusi, kus oleks võimul üks erakond ainuerakond, kes komplekteerib kõik ametid oma inimestega igal pool, teistes suuremates linnades on ikkagi tegemist koalitsioonidega. Seal on nagu on nagu raskem toimetada ühel seltskonnal, kui, kui, kui Tallinnas. Jah, ja noh, seal on see, et et valimised võivad midagi muutunud, selle pildi jälle sassi lüüa, aga noh, kui ma vaatan seda eriti pärast pronksiööd ja ja vaadates siis järgmise aasta kohalike omadus valimised väga suure tõenäosusega Keskerakond mitte kahanda oma toetajaskonda, vaid pigem suurendab seda, nii et et see linnavalitsus saab jätkata, aga, aga noh tõesti ma tahan öelda rahustuseks justiitsminister Rein Langile. Et me ei kavatse kedagi süüdi mõista enne kui tõesti kohtuotsus on käes, kui selle otsas on langetanud kohus, nii et. Meie siin meie siin ei kavatse kuulutada linnavalitsuse töötajad kurjategijateks. Miks salong sulle nüüd ette jäi? No räägi siis Ei noh, tema on ju kogu aeg põhjanud ajakirjandust selle väitega, et ajakirjanikud kuulutavad kahtlustatavad, inimesed kohe süüdi ja kurjategijateks ja nii edasi ja nii edasi ja ja et ajakirjandus kirjutab valesti, et me oleme jõudnud sinnamaani, et ajakirjandus kirjutab kohtutest valesti, see on põhjus, miks mõned kohtuprotsessid on kuulutatud kinniseks, aga ka Laiemalt aga huvitav küll, et Rein Lang ei võtnud sõna näiteks Herman Simmi juhtumi puhul, kui näiteks peaminister väljendas kordades rängemalt kui ükski ajakirjanik, et kas siin ei ole nagu topeltmoraali, et et me rääkida Herman Simmist, kuid Õprast enne, kui ta on süüdi mõistetud, aga, aga antud juhul mitte ajakirjanikud ei teinud seda. Vähe sellest. Et ma arvan, et ma olen väga hämmastav sõnad, kui ma mõtlesin sellele, et Rein Lang võitleb siin sellega, et varased süüdistused on õhus ja neid tuleks kuidagi vältida, et miks ta siis meid ei kiitnud. Postimehe juhtkiri kirjutas just siis, et kritiseeris peaminister Andrus Ansipit sellepärast, et too süüdistas Herman Simmi riigireetmises ilma et oleks olnud mingisugust kohtuotsust. Ma ei kuulnud küll, et Rein Lang oleks pärast seda postlemist kiitnud, vaid kuulsin teda raadios rääkimas jälle mõni päev hiljem sellest, kuidas ajakirjandus on jälle kõiki Teeemmeldanud kurjategijatest ja nii edasi ja nii edasi. Saate lõpuks pisut lustaka hambala, ka Erkil on südame peal üks. Üks ettepanek, mille kohaselt võiks hakata välja andma ühte üsna põnevat. Autasu või lausa ordenit ja tegu oleks siis parun folkarfun Vuks murdee, Hobedeni asude, asutatud siis ristiaugu märgiga, mida hakatakse välja andma 12. sajandil elanud piiskop Alberti mälestuseks ja ja mitmete siis nii-öelda muinsuskaitsealaste teenete eest saan maru. Jah, noh, ma peaksin siin kasutama Vene välisministeeriumi retoorikat ja rääkima sellest, et tõesti, et tundub, et praegu on tõeliselt tegemist katsega ajalugu ümber kirjutada. Et noh, kui see aumärk välja antakse, siis noh mõtleme natuke edasi, et mis siis, mis seal järgnevad, et kas me siis tõmbame maha kuskilt Lembitu kuju ja kuulutame Võnnu lahingu aastapäeva mitte võidupühaks, vaid noh, siis peaks ju võidupüha peaks olema madisepäeva lahing kus siis ristirüütlite vägi purustas eestlaste väe ja aastal 1217 ja nii edasi ja nii edasi, et noh Jüri ülestõusu vaated Jüriöö ülestõusule ka oleksid nagu märksa teistsugusemad, kui kui me seni oleme arvanud. Mulle meeldis sinu repliigis toodud võrdlus, et kas me peaksime nüüd Jüriöö ülestõusus osalejad pidama kambaks euroskeptikuteks, kes järsku märatsema hakanud ja püüdnud siis Euroopale tsivilisatsioonile vastu sõdida? Ei no tõepoolest, ma olen suga, Erki, täiesti nõus, et et see ületab mingisugused piirid. Et hea küll, ma saan aru sellest teooriast, et see saksa aeg siin see 700 aastat, et see ei olnud läbinisti üdini halb aeg, et see hoidis meil Euroopa küljes ja me saime saksa sakslastelt väga palju head ja, ja oleme tänu sellele praegugi lähemal Euroopa kultuuriruumile. Aga nool nüüd tembeldada see 700 aasta tori aeglane täielikuks õnnis õnnis ajaks, mida on võrreldud, võib võrrelda võib-olla isegi ma ei tea rootsi ajaga, see on ikka natukene liiast ja selle ordeni andmine, ma saan aru, kui sellega tegeleks mingisugune ajaloolaste klubi, eks ole, fanaatikud, kes arvavadki nii. Hüva, las ta olla nii. Ja selle ettepaneku taga on ja väga soliidsed ja väga kõrgel ametipostil olevad inimesed nagu. Ajaloolaste klubi muinsuskaitse selts Hüva, aga suursaadik Margus Laidre klipp kull, eks ole, ikka meie poliitikategijad, nii et noh, ma ei tea imet. Võib-olla isegi meie president või presidendiproua hakkab patrooniks sellele üritusele, noh, ma tea, kui tõrjetuks minna, eks ole. Või peaminister. Noh, ma, ma saan aru, et, et noh, baltisakslastel on olnud Eesti ajaloos selline ambivalentne roll, et tõesti, et osaliselt sõid nad siinsest euroopalikku kultuuri, aga. Mulle inimesed, lugege üle raamatud ikkagi, et ega see eesti talupoja olukord siin ei olnud kerge, et ja baltisaksa aadel takistas igati eestlaste saamiks kultuurrahvaks ja võimalus tegelikult kui, kui anda selline aumärk välja, et siis anname siis selle mõne muu baltisakslase nime all välja, et piiskop Albert sümboliseerib ikkagi vägivaldset vallutust, see, mis oli enne ja see, mis oli pärast, see on tõesti kõik selliste varjunditega ja nii edasi, aga aga piiskop Albert on ikkagi kõige otsesem inimene, kes on seotud vägivaldse vallutuse. Võiksime tõesti anda välja Medali näiteks mõne baltisaksa kirikuõpetaja nimega, kes siis Oris eesti rahvast ja kes kostis sõnakesega pärisorjade kaitseks ja nii edasi ja nii edasi, kes tegutsesid peamiselt valgustusajal, noh ma arvan, et see oleks täitsa mõistlik mõte, aga. Poolt mõrvatud Tartu Ülikooli koguduse õpetaja, traumat haalne. No näiteks, no neid näiteid ju on, et, et, et, et, et, aga, aga praegu on jah see see nimi tõesti nagu, nagu noh, mõtleks, punane rätik. Jah, Venemaa võib nüüd täie õigusega laiendada oma süüdistus, et Eestis kirjutatakse ümber ajalugu, et mitte ainult nagu Venemaa suunal, vaid ka vaid kas Saksamaa suunal. Aga kui selline orden tuleb, siis hakatakse seda annetama üks kord aastas, piiskop Alberti mälestuspäeval, esimesel juunil, head sõbrad, kaua oodata, esimesel juunil on pilt selge. Me orden on, kes. Ta leiab selle pärast ja, ja kuidas, kuidas tseremoonia? Käib, et kas kas mõõgaga või piitsaga. Ja huvitav, kas siis pärast, kui see, too isik, ma arvan, noh, see on ilmselt kõrgelt ja verega isik ja armastatud, et kas ta läheb presidendi vastuvõtule ka selle märgiga näiteks. Või võidupüha paraadile läheb selle märgiga. Jah, see on, see on teema, mis need pärast pärast saadet ilmselt võiks need kuuluda ärapanija või või erisaate rubriik. Meie küsitlus on andnud sellise tulemuse, küsisime siis, kes on Eestile kasulikum. Järgmine USA president ja 83 protsenti vastanutest ütles, et John keel on Eestile kasulikum. Järgmine USA president ja vaid 17 protsenti ütlesid, et see võiks olla Barack Obama. Kuidas tulemust hindad? Siiamaani on muuseas küsitlused näidanud, et kes keda eelistatakse järgmise USA presidendina Eestis on andnud sellise tulemuse, Barack Obama on pisut John McCaini edestanud, see küsitlus andis hoopis teistsuguse tulemusi. Ma saan siit järeldada ainult ühte, et meie saate kuulajad on terve mõistusega inimest. Rahvateenrite saade on tänaseks läbi ja tänased rahva teenrid olid Erkki Bahovski, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku.