Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere tänase saatega algab siis meie uus rännusaadete hooaeg ja kui nüüd järele mõelda, siis kuula, rändajat sari on kostnud siin vikerraadios ikka uskumatult kaua üle 15 aasta. Aga mis teha, kui maailm on nii suur ja põnev ja neid maid, kus kangesti tahaks käia nii palju ja sealt tuleb jälle palju muljeid ja neid tahaks jagada ja nii see kõik on läinud. Aga täna hakkame siis pihta maadega, kuhu ma viimastel aastatel olen sattunud ja tänavuse hooaja saadetes tahaks rääkida siis kolmes erinevas maailmajaos olevat Nendest maadest. Nendeks on siis Austraalia ja Okeaania maailmajagu, Ameerika maailmajagu ja siis veel Aafrika maailmajagu ja alustaksin siis sealt Austraalia, Jaan ja maailmajaost ja sealt siis juba täpsemini Austraaliast ja siis nende hooaja järgmiste saadetega, siis läheks juba Lõuna-Ameerikasse ja täpsemini poliiviasse, kus Ma ei ole varem käinud ja sealt siis juba Aafrika riiki sellisesse, kus pole käinud, kuigi üle 11 maa on Aafrikas ära käidud, aga Sudaan on see, kus pole varem olnud ja seal hooaja lõpus, siis tulevad selle maa reisijutud. Aga pihta hakkame Austraaliaga. Ja selles avasaates siis räägiksin sellest, et mille poolest see Austraalia mannermaailma teiste seas nii eriline on ja milline on seal selle looduse ja põliskultuuri iseärasused ja siis saate lõpuosas ka sellest, et kus kandis ja mitmel reisil ma seal Austraalias olen siis täpsemini käinud ja mille järgi siis hakkavad käima. Selliselt kõlab siis ühe Austraalia põlisrahvamuusikaloo algus. Tänapäevane aborigeeni muusika ja muusikuteks on noored mehed Austraalia põhjaotsast, seda kanti nimetatakse põhja tooriumiks ja nad on pärit Baronga kogukonnast, see on üks väga kaugel kolkas asuv pisikene asula. Ja no üldiselt kui keegi Austraaliat teab, siis sealkandis on suurtest linnadest tuntud linn. Darwin vot selles tarbimist siis kohe õige mitusada kilomeetrit ida pool. Nii et paiku, kuhu turistid kunagi peaaegu ei satu. Aga need poisid panid bändi kokku ja said kuulsaks mitte tastraaliask, vaid ka väljaspool Austraaliat. Ja nende muusika on siis selline, et seal on läbisegi nii tänapäevast kui väga IZ. Ja seal on veel lisaks sellele rockile aborigeeni lega näiteks regi ja muude stiilide lõimeid. Selle bändi nimi on plekk, vala music, kõlab päris imelikult, aga see on tegelikult aborigeeni-inglise segakeel, mida seal tihti räägitakse. Tõlkes võiks olla siis umbes niiet mustade semude muusika, sealt on aimata gaase, plekk valetab Black Music midagi, eks sealt plekk palav music tuleb. Aga populaarseks said nad ilmselt sellepärast, et nende muusika puudutab väga paljusid inimesi ja kui mõelda tänapäeva Austraalia peale, siis seal on see rahvastik ikka väga kirju. Noh, kõik teavad, et enamus on seal praegusel ajal valged inimesed ja väike näpuotsatäis kolm protsenti tean aborigeenid aga palju rohkem kui aborigeene on näiteks sellist rühma nagu igasuguseid Aasiast pärit inimesed, näiteks hiinlasi on kindlasti rohkem kui aborigeene tänapäeva Austraaliasse, aga siis ka väga palju hindusid Filipp piinlasi ja muid rahvaid. Nii et selline kultuuride segu tänapäeva Austraalias. Ja eks seal selle bändi muusikas on ka jälle erinevate stiilide segu. Aga hakkaks nüüd siis selle austraalia teemaga pihta ja kõigepealt, mis asi see Austraalia manner geograafiliselt vaadates on? Loodusgeograafi poolelt vaadatuna on ta siis kõikidest maailma Landritest kõige pisem manner. Aga inimgeograafia seisukohalt jällegi on see maailma tegelikult üheksas riik siis pindala poolest nii pindalalt väga suur riik. Aga jälle, kui mõelda, kuidas eestlane Austraaliasse suhtub, siis tüüpiline on ikkagi see oo, see on nii kaugel ja selline noh, inimese peas, Eestis on ta niisugune pisikene seal kusagil teises maailma otsas. Ja huvitav on see, et kui ma olin seal Austraalias raamat Poes ja lappasin seal neid austraalia kaarte, siis ma leidsin ühe väga toreda kaardi sellise erilise. Seal oli siis niimoodi, et maailm austraallase pilgu läbi seal kaardil olid kõigepealt ära vahetatud ilmakaared, nii et põhi oli lõunas ja lõuna oli põhjas ja siis oli see maailm nihutatud just täpselt niimoodi, et Austraalia asus täitsa selle kaardi keskel ja nägi seal ookeanide üksinduses uhkena päris suur välja ja siis kõige lähem maailmajagu Austraaliale. See Aasias oli ka päris suur, aga siis need teised, kõik muud Aafrika Ameerika-Euroopa, need olid seal kuskil kaugel-kaugel ja üsna pisikesed ja see Euroopa näiteks oli ikka täitsa seal maailmakaardi serva peal seal päris üleval. Ja seal oli siis niimoodi, et et seal, et kolm balti riiki Euroopas see oli pisike täpp, testid peaaegu ei olnud võimalik eristada ja teistpidi asusid need balti riigid seal sellise austraalia pilguga nähtud maailmakaardil. Praktiliselt nagu Arktikas polegi vahet, kas Eesti on nüüd siis Arktikas või olnud Euroopas, igal juhul on ta maailma serva peal ja see tuletas mulle vägagi meelde Andrus Kiviräha raamatut maailma otsas, noh seal raamatus ju sama idee, et kui mõni eestlane tahab minna maailma otsa, siis tal pole vaja mitte kuskile minna, sest Eesti Asutki maailma otsas ja austraallased täpselt niimoodi asja näevadki. Minu meelest see on väga aus nägemine, sest iga rahvas, iga maa peab ennast maailma keskpunktiks. See on loomulik. Ja kui mõelda nüüd ikkagi austraallaste peale, siis nad võivad selle üle küll uhked olla, et et nende kodumaa hõlmab tervet mandrit ja vot sellist riiki ei ole mitte kusagil maailmas teist olemas. Aga nüüd, kui mõelda selle hiigelsuure riigi peale, siis teine omapära on muidugi see, et seal elab suhteliselt vähe inimesi 25 miljonit, noh, kui võrrelda siin mõne Euroopa riigiga. Näiteks Poolas elab peaaegu kaks korda rohkem inimesi kui kogu Austraalia mandril kokku. Geograafid ütlevad, et see on püsiva inimasustusega Mandritest maailmas kõige hõredamalt asustatud manner. Aga kui nüüd mõelda selle austraalia peale nüüd alguses just neid kõige üldisemaid asju, siis mu meelest on väga huvitav mõtiskleda natukene selle austraalia nime päritolu kohta. See tuleneb ladinakeelsest nimest, terra Austraalis Sis tõlkes tähendab lõunamaad. Ja selle nime juured ulatuvad Euroopa kultuuris ikka väga sügavale, nimelt antiikaega tiik aja õpilastel oli niisugune veendumus, et maailm peab olema igat moodi tasakaalus, mis muu hulgas tähendab siis ka seda, et merede ja maismaa osakaal peab maailmas olema tasakaalus. Või siis teiste sõnadega, et maismaa-alad ja suured mered peavad jagunema maailmas kuidagi lõunas ja põhjas enam-vähem võrdselt. Ja sel ajal, kui need kreeka õpetlased selle väga ilusa veendumusega välja tulid, ei teadnud nad muidugi maailma Mandritest ja ookeanidest mitte midagi. Aga see oli vägev veendumus. Ja nüüd järgmistel sajanditel, kui siis tõesti, eurooplased üksteise järel neid tegelike Mandreid maakeral hakkasid avastama siis nad elasid kaika sama veendumuse vaimus ja seal kusagil siis 16. sajandil oldi jõutud nende meresõitudega nii targaks saada. Põhjapoolkeral teati juba üsna täpselt nende mandrite ja ookeanide piirjooni ja Aafrika ja Lõuna-Ameerika kontuurid seal lõuna poolkeral olid ka enam-vähem nii nagu nad tegelikult ongi. Aga lõunapoolkera ookeanidel oli suhteliselt vähe sõidetud ja siis kuidagi tundus, et seal on ikka väga vähe maismaad ja väga palju merd. Põhimõtteliselt peaks kusagil olema mingi väga suur manner ja see veendumus oli nii suur, et kui seal, siis näiteks 16. sajandi teisel poolel pani üks hollandi pärit Talukartograaf Abraham Orteelius kokku esimest korda maailmakaardi. See oli siis 1570, see ilmus ja sai väga autoriteetseks allikaks järgmisel sajandil. Ja sinna oli siis lõunapoolkerale märgitud üks manner, no see asus seal kuskil praeguse Antarktise mandri kohal oli sellest küll palju suurem ja selle koha peal oli siis kirjutatud ladina keeles tol ajal ikka kombeks oli kaartidel ladinakeelsed nimed, terra, Austraalis, Londum kognita, ehk siis tõlkes seni avastamata lõunamaa kindlasti kuskil on, aga pole lihtsalt veel üles leitud. No ja siis seitsmeteistkümnendal sajandil, siis leitigi see uus manner, praegune Austraalia. Ja kuna ta oli seal lõuna poolkeral ja kuskil lõuna pool, siis pandi talle nagu endastmõistetavalt selle vana nime järgi nimekski Austraalia ehk siis lõunamaa lõunamanner. Aga see Austraalia oli siis meresõitjat pettumuseks suhteliselt väike manner, et palju suurem olema. Siis otsutika, seda veel edasi. Ja siis 19. sajandil, letis, siis viimaks juse, viimane mannermaakeral, mida seni ei teatud. Ja nüüd, mis selle nimeks panna, et lõunamandri nimi oli juba ära pandud Austraaliale siis pandi sellele nimeks Antartis. Stardist on ka pärit vanast kreeka keelest ja seal vanas Kreekas siis õpetlased arvasid, et maailma kõige põhjapoolsema punkti nimi Peab olema Arktika ja siis nad panidki sellele nimeks artikkus, ehk siis praegusel ajal Arktika ja sealt edasi kohe tuletati hästi loogiliselt, et peab olema maailmas ja ometi ka kõige lõunapoolsem punkt ja et see peaks olema midagi arktika, vastast vastupidist ja sa tuleneski siis kreekakeelsest sõnast Antarktika kos Arktika vastaspoolel. Ja vaat sellest on siis Antarktise mandri nimi tuletatud, kuigi, kui nüüd jälle minna tagasi sinna antiikõpetlaste veendumuse juurde et kõik peab olema tasakaalus lõuna ja põhjapoolkeral sisse ajavad tegelikkuses need kaks lõunamere mandrid kokku. Ega nad kokku ikkagi ei ole nii suured, et nad annaksid tasakaalu lõuna ja põhjapoolkera maismaadele. Lõunapoolkeral on ikkagi maismaad vähem kui põhjapoolkeral merd rohkem ja noh, eks see nii olegi, et ideaalseid printsiipe võib välja mõelda, aga reaalne elu läheb teistmoodi. Aga ikkagi huvitav mõelda, kui pikk lugu on selle Austraalia nime taga peidus. Siin kuuldus siis jällegi lõiguke seda aborigeenide muusikat rokkansamblilt nimega plekk balan music. Aga meie mõtiskleme siis edasi selle Austraalia mandri üle. Et mille poolest manner on siis teiste mandritega võrreldes kõige kõige aja geograafid ütlevadki siis, et ta on maailma kõige tasasem mannermaailma kõige Bouasem manner ja maailma kõige villatuma pinnasega manner. Ja kui täpsemalt mõelda, siis tasasem just selles mõttes, et, et just suhteliselt hiljuti 2000. aastal tehtud kosmosest võetud fotode järgi on Austraalia maismaa keskmine kõrgus kõigest 300 meetrit ehk siis teiste maailma mandrite sama näitaja on kindlasti suurem. Ja miks seal Austraalias väga kõrgeid mägesid ei ole, selle kohta Ta ütlevad geograafid jälle põhjenduseks seda, et Austraalia asub hiigelsuure laama ehk siis maismaakooretüki täpselt keskel. Mis tähendab siis seda, et seal ei ole juba aastamiljoneid tegutsenud mitte ühtegi vulkaani ega muid geoloogilisi jõude, mis kulutaksid seda maapinda kõrgemale. Mis nüüd puutub sellesse, et Austraalia on maailma kõige põuasen manner siis noh, see on ju üldiselt teada, et seal on väga palju kõrbeid. Aga siia juurde on huvitav mõelda, et Austraalia ajaloos pole see kaugeltki alati niimoodi olnud. Austraalia manner on kümnete miljonite aastate vanune ja suurema osa sellest ajast on ta olnud palju rohelisem. On olnud aegu, kui ta on kaetud üleni rahetavate metsadega ja on aegu, kus seal levivad peamiselt haljendavad Rohtlad. Kõrbed hakkasite Austraalia ajaloo seisukohalt tekkima suhteliselt hiljuti kuskil pooleteise miljoni aasta eest. Et öeldakse, et nad on ühed maailma kõige nooremat kõrbed ja miks nad laienema hakkasid, seda põhjendavad lots uurijad sellega, et sel ajal maailma ookeanide Musssoonide suunad muutusid. No need persoonid on siis üle ookeanide kulgevad püsivad niisked tuuled. Enne nad kulgesid siis üle kogu terve Austraalia mandri, aga siis hakkasid teistmoodi liikuma ja enam Austraalia keskossa välja ei jõudnud ja ja nii need kõrbed seal alguse said. Inimesega polnud siin veel midagi tegemist, inimest sel ajal siin ei olnud, inimene tuli noh, geoloogilises ajaarvamisest siis üsna hiljuti, mõnikümmend 1000 aastat tagasi. Kuigi kui ta juba tuli, siis see inimene hakkas ka aina rohkem nagu kaasaid kõrbete laienemisele seal Austraalias. Praegusel ajal on jah, ikka tõsi, see, et ligi pool Austraalia mandrist kannatab üsna kõvasti veepuuduse käes. Aga nüüd tasub natukene mõelda ka selle austraalia taime- ja loomariigi peale, see on ka teiste mandritega võrreldes vägagi isevärki. Ja selle tausta põhjenduseks ütlevad loodusteadlased niisuguse väljendi nagu austraalia kuulub saarealiste mandrite hulka. Mida see saareline manner siis tähendab? See on see, et ta on olnud hiigla kaua kogu muu maakera maismaast lahutatud ja ta on olnud lahutatud ligi 30 miljonit aastat. Juhtus nii, et kui ta seal eraldus, siis kunagi tol ajal lõplikult Kondvana hiigelmandrist siis sinna jäid elama need loomad ja taimed, kes sel ajal maakeral elasid. Nad jäid sinna just nagu ookeanide vangi ja elasid seal täitsa omaette eluaastamiljoneid arenesid päris omapead uuteks liikideks. Ja nii ongi, et tervelt rohkem kui kolmveerand kõigist Austraalia taime- ja loomaliikidest on sellised, keda mujal maailmas ei ole võimalik kohata. Nii et need haruldusi on seal tuhandeid, üüratu hulk taime- ja loomaharuldusi terve mandri täis olendeid. Nii et Austraalial võiks nii mõelda, et looduse enda rajatud hiigelsuur botaanika ja loomaaeda, sellepärast muidugi loodusesõpru ta vastupandamatult alati tõmbab. Ainult paar joot näiteks taimeriigi kohta, et siinsed metsad koosnevad peamiselt eukalüpti idest, need puud, keda mujal maailmas üldse peaaegu pole lehtpuud, aga Austraalia enamik metsi koosnevad erinevatest eukalüptiriikidest ja loomadest rääkida, siis seal on siuksed imelikud imetajad nagu ürgimetajad, kukkurloomad, no ürgimetajad, kes need niisugused on? Väga lihtsustatult öeldes, on nad siis sellised imetajad, kes munevad mune ja munadest kooruvad siis pojad, et väga veider rühm imetajate seas. Ja need kukkurloomad, noh, need on siis sellised imetajad, kes oma väikeseid poegi kukrus suureks kasvatavad. Ja kõigist austraalia imetajatest tervelt pooled on siis kukkurloomad, noh, kui piltlikult öelda, siis sellised imetajad, kellel on kukkurkõhu peal ja seal kukli sees on siis pisikene poeg. Nii et terves maailmas ei ole ühtegi teist nurka, aga kus oleks nii palju kukkurloomi nagu Nostraalias. Ja nüüd selle austraalia eripärade suurte eripärade teema lõpetuseks peab ikkagi natuke kõnelema ka inimesest, sest ka see inimese ajalugu on siin täiesti kordumatu. Ma mõtlen siin just seda põlisrahvaste ajalugu ja kultuuris on uskumatult Iidne. Tihti lihtsalt vaikitakse maha ja niisuguses tavapärases mõtlemises räägitakse, kui kõneldakse üldse austraalia avastamisest siis mõeldakse mingeid euroop, Po, meresõitjad ja vaieldakse siis selle üle, et kas Austraalia aastas ikkagi hollandi meresõitja Janson, kes 1606. aastal esimest korda Austraalia pinnale astus, kuigi tal polnud õrna aimugi, kas see oli manner või saar. Või oli ikkagi selle Austraalia mandri avastaja, hoopis kuulus kapten James Cook kes siis aastal 1770 kaardistas kogu Austraalia idaranniku või oli see hoopis keegi kolmas euroope meresõite selle üle vaieldakse siiamaani tuliselt, et kellel see õigus on. Aga noh, mis seal tegelikult tegelikult oli muidugi Austraalia esmaavastaja see inimene, kes esimesena Austraalia pinnale oma jala tõstis ja see juhtus kümneid tuhandeid aastaid varem ja loomulikult olid need siis nüüdsete aborigeenide eelkäijad. Niiet värskemate uurimuste järgi jõudsid nad siia juba üle 60000 aasta tagasi. Noh, see oli maakera ajaloos see aeg, kui maailmamere tase oli nii madal, et Austraaliasse pääses kergemini kui praegu, seal oli palju selliseid maismaa sildu. Neid mööda tuldi sealt põhja poolt. Aga kui hästi laialt inimese kui liigi peale homo sapiens selline liik, kuidas ta üldse maakeral levis, siis on väga põnev mõelda seda, et Austraaliasse jõudis homo sapiens enne kui Euroopasse. See ei tundu loogiline, sest Euroopa Aafrikale palju lähemal Australian kaugemal. Aga arheoloogid kinnitavad seda vastuvaidlematult. Praegustel andmetel ikkagi. Et kui inimene jõudis Austraalia pinnale juba üle 60000 aasta tagasi, siis Euroopasse vähemalt 10000 aastat hiljem või isegi veelgi hiljem. Miks see nii oli, seda praegu ei osata täpsemini seletada, aga kindel on see, et aborigeenid esivanemate rihmad asustasid kogu mandri elamiskõlbulikku ala. Nad sarnanesid nii nagu praegu vist kõige rohkem. Kui võrrelda muude maailma rahvastega, siis papuateleks need elavad siis Austraaliast põhja pool. Ja need aborigeenid kõnelesid ka erinevaid keeli, sadu erinevaid keeli. Ja neil oli erinevad kultuurid seal, kuigi nad kõik olid kütid, korilased nii et on väga no labastav nimetada, aga neid lihtsalt nagu ühe nimega aborigeenideks on väga levinud nimi austraallaste põlisrahvaste kohta. Aga kui mõelda selles sõna algupära peale ladina keeles siis mida tähendab laborigeen tähendab põlisasukat põliselanikku ja kui lähtuda selle aborigeeni sõna algsisust, siis meie Me oleme täpselt samasugused aborigeenid nagu austraallased, põlisrahvad mõlemad. Aga noh, see selleks. Igatahes aborigeeni kultuur arenes seal mandril kümneid tuhandeid aastaid omasoodu ja siis kõigest kolm sajandit tagasi saabusid need esimesed Euroopa meresõitjad. Võtaksid koloniseerimine seda Austraaliat ja andsid tähenduse sellele mandrile. Ladinakeelne tähendus Terra muljus, mis tähendab, et Austraalia on eikellegimaa ja kui nad niimoodi mõtlesid, siis tuli ka endastmõistetavalt see, et neil on õigus selle maaga teha, mis nad tahavad ja elada seal nii, nagu nad tahavad ja nii ka tehti. D. Ja see siis tähendas aborigeenide muidugi väga karmi aja algust. Kokkuvõttes võib vabalt öelda, et nende elu seal on olnud kibedam, kui näiteks põhja-ameerika indiaani rahvastel neid hävitati, vaenlati alandati vahetpidamata? Jaa, millestki küljest kauem ja põhjalikumalt kui neid Põhja-Ameerika põlisrahvaid. Eks me ükskord jõuame nende aborigeenide juurde järgmistes saadetes, aga siinkohal lihtsalt võib öelda, et näiteks aborigeenid Austraalias said valged inimestega võrdsed inimõigused kõigest 50 aastat tagasi. Ja ka praegusel ajal, kui sa seal ringi käid ja asja oma silmaga näedsa tihti avastad uuesti, et kui kehv on nende ühiskondlik, kas seisund ka praeguse aja Austraalias tegelikkuses kuigi ametlikult ei taheta seda Austraalias kuigi hea meelega tunnistada. Aga nüüd siis sellest, et mismoodi ja mis aegadel ma ise seal Austraalias olen käinud? Ma olen sinna sattunud kolmel korral. Ja Ta on olnud minu jaoks alati hästi ligitõmbav, esimest korda sai käidud aastal 2005 juba õige ammu, siis me olime naisega kahekesi ja pühendusime eelkõige just Austraalia loodusele. Alustasime sealt kaugelt Austraalia põhjaotsast Yorki poolsaarelt ja lõpetasime täiesti seal lõuna otsas Melbourne'i stel lõuna pool ja tookord me linnades korraks peatusime. See oli ainult vahepeatus ja, ja kohe jälle loodusesse, et seal on ikka puhas loodusreis. Ja nendest muljetest ma mingit kilde olen ju rääkinud ka varem siin kuula rändajat saadetes oli kuskil 2005. kuuenda aasta hooajal. Ja et see oli siis ju üle 10 aasta tagasi, aga nüüd järgmine kord saatsin Austraaliasse umbes kuus aastat hiljem 2012 aga see oli niuke lühike käik, et me olime minekul hoopis Vanuatu saarestikule ja tookord me olime ainult Simmi linnase seal lähedal sinimägede loodusradadel. Ja nüüd see viimane, austraalia käik oli põhjalikum ja see oli üsna hiljuti, see oli 2016 aasta novembris ja detsembris. Ja see oli jälle teistmoodi reis. Käisime siis Sydneys Melbourne'is, Austraalia keskosa kõrbetes ja lõpuks ka seal käenssi linna ümbruses, seal üsna põhjavool. Ja no sellel reisil oli jälle põhirõhk Ta nii palju loodusel, kuivõrd nagu kultuuril ja linnadel. Nii et paigad isegi olid natuke samad, mis esimesel korral, aga lase keskendumine oli hoopis millelegi muule. Ja vot nüüd nendes järgmistes saadetes, eks ma siis hakkan nende kolme rännaku muljeid kõiki kokku võtma ja ma arvan, et me liigume saadetes umbes sedaviisi, et hakkame pihta sealt kuskilt Sydneyst ja sellest ümbrusest, siis läheme lõunaotsa Melbourne'i kanti vaatame sealset linnu ja loodust ja siis läheme juba sinna alla keskossa legendaarsed Uluru monoliit ja muud kõrbed. Ja sealt siis juba sinna kirdenurka ka, kus siis Teintri, džunglit ja käenzi, linn ja suur vallrahu ja nii edasi. Ja nüüd selle, Austraalia Tänapäevase rokkbändi helidega jõuab tänane saade lõpule. See muusika, õieti see plekkpala Mudsidki ansambel ehk siis mustade semude muusika on hästi palju aidanud tutvustada maailmas Austraalia põlisrahvaste kultuuri ja muusikat Cat. Ja see annab natukene aimu sellest aborigeeni kultuurist. Eks see tänane avasaade Austraaliast andis kas siis natukene aimu sellest mandri eripärast ja avastamisloost ja looduse ja taimede iseärasustest ja ajaloost. Ja ka natuke nendest kantidest, kuhu me järgmistes saadetes läheme. Aga nüüd selle järgmise saate peateema on Austraalia suurim linn Sydney seal ma olen käinud kokku kolmel korral ja üht-teist põnevat teada saanud ja neid muljeid ja teadmisi ma siis tahaksingi järgmises saates jagada. Rändajad. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.