Tere, kell on viis minutit, 10 läbija huvitaja alustab. Tänases saates räägime me tehnoloogiast ja inimkonna tulevikust. Tehnohumanism ja data ism ehk mõistetena liiga palju ei ütle, kuid on otseselt seotud tehnoloogia kiire arenguga ning võivad seega inimkonna tulevikku silmas pidades juba väga varsti piss olulisema tähenduse saada ja loodan, et need on olulisema tähenduse saanud ka juba tänase saate lõpuks räägimegi sellest, milliseks võib kujuneda meie tulevik, kui paljud tänased tehnoloogilised saavutused võisid veel eile tunduda ulmelisena külas on tehnoloogiaentusiast Sander Saar ja saate teises pooles, nagu reedeti ikka, tuleb külla Jakob Rosin, et teha ring peale nädala põnevamatele tehnoloogiauudistele. Mina olen saatejuht Juhan Kilumets, saate juhatab sisse Tanel Padar. Tänases huvitaja saates räägime Me inimkonna tulevikust aga seda eelkõige just tehnoloogia võtmes vaatamegi, seda, kuhu me oleme tehnoloogiamaailmaga jõudnud ja milliseks selle kõige valguses võib inimkonna tulevik kujuneda. Saatekülaline on tehnoloogia sõber, austaja, entusiast Sander Saar. Tere sander. Tere. Tere. Väga suur teema, väga lai teema, aga kindlasti väga oluline teema, et miks on see sinu jaoks oluline. Teema, et me ei räägi tänases saates lihtsalt nutitelefonidest või, või uutest tahvelarvutitest see on muutunud väga oluliseks teemaks, sellepärast eelkõige, et tehnoloogia on meie elus saanud nii keskse rolli tehes kõike seda, mida me tahame siin elus saavutada. Kui me oleme tavaline inimene, siis otsime kõik seda, et olla õnnelik, elada võimalikult pikalt ja meil kõigil aegsed sellised jumalikud võimed teha ja saavutada kõikjal. Ja sellele otsingule on inimkond leidnud erinevaid vorme selle aja jooksul kindlasti religioon on mänginud tähtsat rolli, aga seal on toimunud mitmed muudatused üle maailma, mis on põhjustanud tehnoloogia arenguid, sõdu ja inimeste uskumusi ja nende enda arengut ja rolli ühiskonnas. Seal on toimunud muutused ja täna küljest tehnoloogia on tulnud sinna juurde ja teadus, mis varem ei olnud nii tugevalt arenenud või sellist rolli me ühiskonnas võttumist tegelikult kõik omavad mõju sellele, milline võiks välja näha meie tulevik, et see on küll suur teema, aga seal on väga palju selliseid väikseid nüansse ja praktilisi asju, mida me tegelikult juba täna oma elus teeme, teadvustamata, millist rolli need võtmas meie ühiskonnas ja meie enda indiviidide elus. See on ka individuaalne küsimus kindlasti, aga kas siis saab kuidagi üheselt öelda, et millist rulli praegu aastal 2018 tehnoloogia ikkagi meie elus mängib, et mainisid religiooni mõistega, oli aeg, kus religioon oli märksa olulisem, oli absoluutselt kesksel kohal meie eludes paljude inimeste jaoks on, on pigem see kindlasti nüüd tehnoloogia kui näiteks religioon, just et kui minna ajas tagasi ja, ja, ja isegi kas või eelajaloolisse aega või siis ka nüüd nii-öelda pärast Kristust aega isegi mõõdame aega kestuse järgi, siis kujuta ette, kui vanasti, kui inimesed uskusid ka seni inimesed, paljud usuvad jumalat endiselt, aga selle roll ühiskonnas oli palju suurem, kui see on täna siis näiteks käisid sõjaväed üle maailma kaitsmas kristlust ristiusku, seda levitamas ja oma ideoloogiat nii-öelda laiendamas siis tänasel hetkel selliseid asju enam ei toimu, religioosseid sõdu on väga vähe ja need on üsna väikestes piirkondades. Enamus sõjad põhinevad täna meie usul humanismi ehk siis tänane ühiskond eelkõige usub humanismi ehk sellest, et need vastused tegelikult on meie sees, mitte niivõrd kuskil kõrgel nii-öelda jumala käes ja selle tõttu me näeme ka igasuguseid nii-öelda sõdumist täna toimunud, kus kui vanasti prantsuse ristirüütlid läksid Kristust kaitsma Lähis-Itta, siis täna minnakse, lähevad prantsuse riigi sõdurid kaitsma inimõigusi Süüriasse. Sarnaseid näiteid on palju ja see on tegelikult muutnud kogu ühiskonna käitumist. Selle kõige keskel on tegelikult olnud tehnoloogia, mis on suuresti muutunud meie uskumust, et nii-öelda et meie enda võimeid suurendada, uskuma, endasse laiendada meie enda nii öelda igavest elu otsides. Me tegelikult püüame leida vastuseid läbi teaduse. Ja teadus on väga tihedalt seotud tehnoloogiaga ja sellest tulenevalt muutused, lahendused on just need, millest, millest täna inimesed teevad erinevaid teste eksperimente ja usuvad, et need pikendavad nende nende elu netoodneyle õnnelikuma elu ja võimaldavad neil saada nii-öelda neid supervõimeid erinevates valdkondades, ükskõik kas kognitiivsed või füüsilised. Ja need on siis nüüd, tänasel hetkel justkui võtnud võimust meie elust, ehk siis kui me ennem nii-öelda hüüa ühiskonnad kummardasid jumalat, siis nüüd inimesed vaatavad enda sisse ja otsivad eelkõige vastuseid tehnoloogiast ja teadusest. Üks mõiste, mis ei vaja selgitamist, on kindlasti homo sapiens. Aga meie tänase saate teema jaoks väga kesksel kohal on selline võime öelda julgelt uudne mõiste või sõnapaar nagu homo deus, et räägi veidi, kust see tuleb sellepärast, et on vähemalt üks raamat, mis ka on siis selline. Teedrajav teos, kui me mõtleme sellele, millest me täna sinuga siin räägime raadiokuulajatele just homoteos on üks nii-öelda tulevikuvõimalus, mille on kokku pannud juval Noah Harari, kes on eelnevalt kirjutanud ka raamatu homo sapiens, mis justkui tagasiulatuvalt vaatab inimkonna ajalugu küll lühivormis, aga nii-öelda kuidas me oleme laienenud, kuidas on tekkinud ühiskonnad, miks väga põnev raamat, soovitan kuulajatele kindlasti vaadata ja lugeda seda. Ja Ta on kirjutanud sellele jätku homoteos ja homoteos on siis tema nägemus sellest, kuidas tänased muutused nii religioonis kui ühiskonnas kui poliitikas, tehnoloogias, teaduses on mõjutamas seda, milline võiks olla Tulevikku inimene ehk tema ühe versioonina näeb võimalust, et homo sapiens sellisel kujul enam maa peal ei jätku vaid on arenemas uus inimene, kes seal homoteos, kes on inimene koos tehisintellektiga või koos tehnoloogiaga ja selle sees on omakorda nii-öelda tekkinud kaks uskumust või haru mida võib siis pidada tänapäeva religiooniks, mida mitmed noored tegelikult alateadlikult justkui jälgivad, aga seda siis endale tunnistades või tunnistamata. Üks nendest on tehnohumanism, kus inimene usub, et tulevik on tema enda sisse vaadates aga koos tehnoloogiaga, ehk siis koostöös tehnoloogiaga me saame nagu saavutada endale võimalikult pikka elu ja, ja võimu ja õnnelikkuse. Teine on tataism, mis inglise keeles on täitsa sellele otsest eestikeelset tõlget leidnud, võib-olla me siinsamas saates kokku lepime, et kutsume seda tataismiks ehk siis andmed, kui tõlkida, andmeistme vist ütlema ei hakka. Võib-olla see ei kõla nii hästi, kui ta täis magan, need on inimesed, kes siis usuvad, et, et kõige suurem võimu ülim võim peaks kuuluma andmetele, mis teevad meie eest otsuseid ja justkui peaksid juhendama meid siin elus ja need andmeid uskudes algoritmi uskudes. Me saame olla õnnelikud, me saame elada võimalikult pikaldase elu. Ja me saame olla omada siis neid supervõimeid. Kui palju sellest, mis sa praegu rääkisid, on täna reaalsus ja kui palju puhas ulme, et millest ka see raamat kirjutab, millest autor unistab või siis mida autor kardab? See, mida me seni rääkinud võib kõlada paljudele kuulajatele, ulmena tegelikult enamus neid, millel ka ju val Harari oma raamatu on kirjutanud, põhinevad tänapäeval juba kätes olevat kätt saadavatel tehnoloogiatel. Näiteks võib tuua uuringu, mis hiljaaegu tehti, kus võeti pikalt kümneid aastaid koos elanud paarid ja uuriti, kui hästi nad teineteist tunnevad. Ja samal ajal pandi sinna kõrvale ka siis tehisintellekt, kes samamoodi uurisse kui hästi nad kuidagi pakkumised, kui, kui kuidas ta neid inimesi tunneb ja tuli välja Facebookis vähemalt 300 like'i või siis meeldimist vajutanud inimesi tunneb tehisintellekt paremini kui nende enda elukaaslane. Mis on täiesti fundamentaalne muutus, vähemalt minu peas oli kus tegelikult võim, arusaamine üksteisest, teineteisest üleüldse elus on liikunud juba täna tehisintellekti kätte. Ehk ma võin olla küll väga hea partner oma elus ja olla pikalt koos elanud, aga tegelikult ma ei mõista inimest samamoodi, kuidas mõistab juba täna tehisintellekt? Sinna juurde võib tuua näiteid sellest, kas või kuidas ma täna siia sõitsin. Ma kasutasin siiasõiduks, mobiilirakendust võis, võis, toob kokku palju andmepunkte, teistel sõitjatelt, needsamad andmepunktid, mida riik jagab liikluse kohta ala, mis teed, on suletud, mis on avatud, kus parasjagu, millel liiklus on. Ja tegelikult mina ei tee neid otsuseid, kuhu ma keeran, kui kiiresti ma sõidan. Need kõik otsused ilmuvad mulle ekraanile, keera 500 meetri pärast paremale, keera sealt vasakule. Sõida sellise kiirusega, ehk justkui täna ma võin öelda, et minu tõi siia tehisintellekt, see ei ole inimene, kellele ma saan helistada või kellelegi ma saan kohtuda või kellegi ühendust ja öeldi, et kuule, miks ma sealt pidin paremale vasakule keerama vaid see on justkui otsus, mis on virtuaalne andmetel põhinev. Ja tegelikult ma usun, et see aitas mul saada siia kiiremat teed pidi. Ja lõpuks olla selle võrra ise ka õnnelikum ja nii-öelda, et mul jääks rohkem aega elu elada, ehkki täna mingil määral neid näiteid vaadates justkui tehisintellekt juhib juba täna meie eluilma, et me tingimata sellele niimoodi mõtleks. Ehk see, mis võib tunda ulmena, tegelikkuses on juba täna praktiliselt kasutuses enamike inimeste poolt, kes kasutavad nutitelefone. Kas see on heas või halvas mõttes paratamatus või on näiteks ka raadiokuulajate seas neid, kes ütlevad, et aga ma ei kasuta seda rakendust, võis, et ma keeran ise paremale ja vasakule ja teen selle otsuse või et mulle võib küll see Facebook seal soovitada erinevaid asju reklaamida, aga ega mina teen ikka oma otsused ise, kuigi ma arvan, et see Facebooki näide on väga hea näide, sest neid inimesi on kindlasti palju, kes on isegi üllatanud, kui nad avastavad, kui palju tegelikult mingisugusest ühest hiire klõpsatusest võib pärast hakata koorma välja asju ja seda, kuidas masinad tehisintellekt teab, ehk tõesti juba sinu enda kohta rohkem kui sa isegi hea tõsi, tõsi see nii on ja kindlasti inimesed nii mõtlevad sellest, et see on tõeline humanistlik mõtlemine. Et mina ikkagi teen lõpuks selle otsuse, mis mulle kõige parem on ja ma usun, et need vastused on tegelikult minu sees küll, aga kui sa püüad enda käitumist objektiivselt jälgida või vaadates, mis meil täna ühiskonnas toimub kuidas meid mõjutatakse läbi sotsiaalmeedia läbi meedia, mis meie ümber on, sellest ei ole justkui väljapääsu, sest et meie tänavatel on kaamerad, mis suudavad tuvastada nägusid, suudavad tuvastada autonumbreid, mis suudavad tuvastada meie vanus, sugu, iseloomu selle kõige põhjal on tegelikult juba isegi kui sa nutitelefoni hävitad, näiteks otsustad seda mitte kasutada ja ütled, et ma olen täiesti nii-öelda mitte kuskile ühendanud inimene. Tegelikult see tänases ühiskonnas enam võimalik ei ole, kui sa justkui isoleeri ennast sellest ühiskonnast täielikult kasutamata mingisugust tehnoloogiat. Aga see on väga ebatõenäoline juhtuma, kuna needsamad tehnoloogiana on need tegelikult, mis suuresti aitavad meie elu paremaks muuta, see on see, miks me neid kasutame täna, miks neid teenuseid luuakse? Neil ei ole justkui kõigil mingit kavalat paha plaani, vaid nende kõikide eesmärk on tegelikult tuua meie ellu rohkem rõõmu, anda meile neid supervõimeid ja pikendada meie elu elu pikendamisest. Et veel meie juttu näitlikustada, siis tervis, inimorganismi, erinevad küljed, siit saab vist ka tuua päris selliseid näiteid ja panevad isegi esimesel või esmapilgul praegu imestama, kindlasti näiteks juba tänasel hetkel on ju saadaval mitmeid medikamente, mida kas või mitmed vanurid, kes on oma 70 aastased aganad näiteks võtavad ravimid, mis aitavad neil uuesti genereerida kasvuhormooni või siis uuesti käivitada selle pärast geneetiliselt, neil on see justkui nagu teiegi enereerumas, justkui nad enam ei areneks, on väga raske lihast kasvatada või väga kerge rasv tulema kehale siis tegelikult neid samu ravimeid või võib kutsuda kemikaalide eks kasutamisel. Tegelikult on võimalik sul juba täna näha inimesi, kes on oma seitsmekümnendates, aga nad näevad välja nagu nad oleksid 40 30 aastased lihtsalt sellepärast, et tal on tegelikult oma nii-öelda kehaprotsessid, pannud teistpidi uuesti käima muu muundadest tegelikult oma geneetilist kulgu ja seeläbi elades täisväärtuslikumat pikemat elu. Ja need on asjad, mida saab juba täna teha, paljud inimesed peavad seda küll nii-öelda valemänguks või, või või nagu näevad, et neil on mingisuguseid narkomaanid või et nad ei tee nii-öelda õigeid otsuseid, siis tegelikult see on see, mis neid teeb õnnelikuks, see pikendab nende elu ja aitab neil elada terves kehas kauem. Samal ajal on, tekitab see paju nii-öelda sotsiaalseid küsimusi kindlasti meie ühiskonnas. Kas see on õige, kas seda peaks Teemuste peaks lubama, aga see on täna võimalik ja seda on võimalik kõikidel, kas või kuulajatel teha. Näiteks veel võib tuua DNA geneetilise testis, kus sul on võimalik siis näiteks oma sülje abil võtta proov saatesse laborisse ja siis saada omale vastused nii oma siis päritolu kohta kus, kus sa siis ajalooliselt sinu põlvkonnad võivad päritolu, kui palju sinu sees on Põhja-Euroopast või konkreetselt mingit riiki või Lõuna-Euroopast või hoopis kuskilt mujalt muut mandrilt kaugemal ajal pärinanud ja lisaks sellele ka oma tervise kohta informatsiooni ala tõenäosus, mis värvi on su silmad, mis värvi on su juuksed, mis tüüpi sul on juuksed? Kas sul on geneetilisi mutatsioone näiteks silmanägemise kahanemiseks miil mutatsioone, mis näitavad, et sul võib olla südamerisk või maksa või maorisk ja, ja nii edasi ja sinu nahavärv ja kõik muud andmed, mis on puhtalt tehes DNA testi. Hiljuti ma olen ise seda varasemalt teinud ja hiljuti oma perekonnas tegime seda samuti ja minu vanema kohta oli väga huvitav seda lugeda sellest, et kujutledes et sellel testil oli olemas ainult tema sülg, võisin ma kuskil 80 90 protsendilise täpsusega kirjeldada, milline ta välja näeb ja millised on tema nii-öelda kehalised probleemid võivad olla a'la stiilis, et nagu seal oli näha, et on mingisugune mutatsioon näiteks toimunud silma võrkkesta taga, mis, mille suure tõenäosusega inimene vajab nagu prille ja selle ajaga nagu ainult nagu nii-öelda halvemaks muutumas või selline eeldus on soodumus, on, et sa kindlasti oled selleks midagi ära teha tunduda aga, ja samamoodi juuksevärvi, silmavärv ja, ja muud harjumused, kas tal on soodumus näiteks kohvi juua või kas tal on soodumus sellisteks lihastaksetel võiks olla Atletikud võimet pikamaajooksuks, lühikese maajooksuks. Seda kõike oli võimalik sedasama DNA testi põhjal öelda. Ehk siis tegelikult taaskord, kui palju rohkem täpsemat infot saab kasvõi sellise väikse testi läbi, kui meil on piisavalt suured andmepangad, mille põhjal neid ennustusi luua. Tahaks loota, et inimesed oskavad hinnata seda, mida tehnoloogia areng meil võimaldab, aga kui me kiikamegi tulevikku, mida ka homoteos selle raamatu autor Harari teeb ja esitab siis palju väga olulisi küsimusi tegelikult tulevikku vaadata. Sest siis me ju kõik tahame, tehnoloogia teeks meie elu lihtsamaks, aitaks meil kauem terve püsida ja nii edasi, aga esimene asi, mis tulevikku vaadates alati meenub, on ehk robot, mitte mäss või terminaatori teema, kus tehisintellekt näiteks võtab üle kõik, et mitte ainult ei võta töökohti ära, aga tekibki olukord, kus masin on targem kui meie teeb meie eest kõik need otsused, et see on nüüd küll väga lihtsustatud lähenemine, aga kas see on üks küsimus, mis tulevikku vaadates kerkib esile kuidagi või, või ei ole see selle inimkonna tuleviku kontekstis praegu enam üldse oluline? Kindlasti see võimalus on ja mitmed inimesed fantaseerivad sarnase tuleviku üle nii-öelda robotite apokalüpsis, kus inimestel puudub tähtsus. Mõnes mõttes on see küll valik meie nii-öelda intellekti ja teaduse vahel. Ehk siis kui olulisel kohal tegelikult üldse on meie teadvus inimese enda teadvus ja nii-öelda otsustusvõime olukorras, kus tegelikult arvutid teevad palju parema töö meie eest ära. Näitena võib mõelda kas või seda, et nagu need käed, millega me sünnime ja ma käin mai tea treenimas, et ma saaks tugevamaks ja ma suudaks kiiremini kaugemale visata või mis iganes, mu eesmärk on siis tegelikult tulevikus näiteks seesama käsi see eemaldades ja asendades siis robootilise käega, mis võib-olla näeb palju parem välja, mis tegelikult suudab visata palju kaugemale, on palju tugevam, vastupidavam ta ei väsi kunagi ära, siis tekib küsimus, mis roll on meil kui inimestel selle kõige sees, kui me tegelikult saame seda asendada nii-öelda robotitega ja, või küsida mõelda kas või muu näide, et kui näiteks Me suudame geene tänasel hetkel muuta või mõjutada, kui näiteks sa oled saamas last või planeerid saada last, siis tegelikult sa saad minna laborisse, öelda, et ma sooviksin kindlasti, et laps näeks väga hea välja, et tema eluiga oleks minimaalsed, näiteks 150 200 aastat, ma soovin, et oleks kindlasti väga nutikas intelligent. Ja ma soovin, et oleks sellist, kas või selliste füüsiliste omadustega siis geneetiliselt selliseid muundusid on juba täna võimalikud. Ja sa kujutad ette, kui üks inimene hakkab tegema niimoodi, et tema lapsed on kõik nii-öelda superlapsed, kes oskavad kõike perearstide ja nad peavad vastu, nad on väga nutikad, koolise kiired, siis kuidas tekib selline konkurentsiolukord turul, kus superinimesed ja siis on inimesed, kellel tegelikult puudub raha ja ligipääs sarnasele tehnoloogiale, eksis, nii kui sellised esimesed samme tehakse, mis tegelikult täna on juba tehtud, kas või sellel näitel, kuidas 70 aastastel inimestel on võimalik nagu taastada oma kasvuhormoonid ja nii-öelda taastada oma noorem keha siis nii-öelda pandora laegas on juba avatud ja kui üks tegema hakkab, siis see, kes ei tee, tema jääb maha turul. Aga nagu tänasest tänast ühiskonnavormi vaadates, siis see tähendab seda, et me jääme maha ja me enam ei arene, meil puudub ligipääs kapitalile, mis tähendab seda, et me enam ei suuda selles ühiskonnas hakkama saada, elada ehk võib tegelikult sedasama? Harari teooria järgi kujuneda täiesti uus inimsiis inimkond, kes on homo sapiens ist järgmine homoteos, kellel on sellised võimed juba olemas, neid näiteid on palju, palju, kasvõi vaadates nii-öelda arvutit usaldades või robotit usaldades. Millise otsuse tegi Anželina džauli hiljaaegu, kui ta tegi endale samamoodi geneetilise uuringu ja tema konsultant, siis kes tegi selle uuringu ja avastas, et ta on tõeline geneetiline muundamine toimuvatel on väga suur soodumus rinnavähiks. Kuigi ta seda veel arenenud ei olnud, siis tõenäosuse põhjal geneetilist muundamist vaadates oli tal valik. Kas ta usub seda, mida arvuti ütleb talle ja laseb juba ente ruttavalt proaktiivselt rinna eemaldada, et üldse vähki saakski tekkida tal või ta võtab enda peaaegu otsese vastu, mis on vastupidine sellele, mida nii-öelda andmed arvuti soovitab. Ja jätab selle alles ja riskib sellega oma eluga. Ja tema otsustas ja see on väga tuntud näide sellest, kuidas tegelikult arvuti tegi otsuse ja väga soovituse talle, et kui ta soovib elus püsida nii kaua, siis tal on soovitatav tänasel hetkel rinnad eemaldada, mis väldib võimaluse, et ta võiks tekkida rinnavähk. Tal oli muidugi ka eelnevalt soodumus oma perekonnas, kus ta oli kaotanud oma ema, samal põhjusel seda teha ja see sai väga suur nii-öelda mõtlemiskoht tegelikult ühiskonnas, et kui palju me anname nii-öelda usaldust masinatele, robotitele, tehnoloogial andmetele teha neid otsuseid meie enda eest, mis tegelikult mõjutavad ju meie enda elu juba täna, ehk siis milline roll on meie kehal, kas meil üldse seda keha sellisel kujul on tarvis ja mis on meie enda roll kogu selles ühiskonnas, et kui varasemalt religioon aitas meil vastata nendele küsimustele või lõi nii-öelda tähenduse ühiskonnale maale siis humanism aitas seda kindlasti muutis seda siis tehnoloogia ja teadus on seda tegemas uuesti. Mis on inimese juures siis see, mida tark tehnoloogia kunagi ei suuda asendada või, või meilt ära võtta, et enne intervjuud omavahelises vestluses tõid ka välja sa selle näite näiteks et ju organeid on võimalik printida tänapäeval väga edukalt ja inimese sisse isegi istutada, et kui pedest justkui tuleb juba päris inimene kokku, siis midagi sellist ju ometi on inimesel mis teeb meid sellest tehnoloogiast andmetest, masinatest targemaks, paremaks või asetab meid kõrgemale. Jah, see on väga huvitav küsimus ja see on küsimus, mis mind ennast alati samamoodi paneb mõtlema. Et kui justkui nii-öelda teaduse poolt on kõik seletatud ära, põhimõtteliselt on meil justkui võimalik kõiki asju defineerida lõppkokkuvõttes numbrites numbrite jadas ja algoritmidest siis ja meil on, nagu sa mainisid, on võimalik tänasel hetkel juba printida kudedest. Meile näiteks maks või muud siseorganid ja neid samamoodi sisse pannes hakkavad toimima meie kehas ja omavad sarnast funktsiooni nagu inimesel, kellel on see sündides kaasa antud. Siis tegelikult kui sa läheksid täna ja paluksid teadlasele, palun prindi mulle siis üks inimene selle kolm, D printeriga, mis suudab nendest kudedest panna kokku juba organeid ja ja samamoodi meie, ma ei tea, käsi ja jalgu, siis keegi seda täna ei suuda teha. Mis tekitabki tegelikult küsimuse, et kas tegelikult teadvusse, mida nad väidavad, et me teame kõike ja kõik kõik on võimalik numbritesse panna, kui inimestel on võimalik numbritesse panna kas see ikkagi on tõene või tegelikult on veel asju, mida me ei ole avastanud, mis on meie sees, mis teevad lõppkokkuvõttes inimesest inimese ja isegi kui see nii-öelda on või see avastatakse ja seda on võimalik kuidagi defineerida, siis on küsimus selles, et mis on selle roll üleüldse ühiskonnas. Ehk siis, kas me üldse peaksime olema mures selle pärast, mis on rohkem kui meie nii-öelda ühiskondlik toimiv süsteem ja miks meil üldse intellekti siis vaja on, kuidagi masinad teevad palju parema töö ära lihtsalt ehitame kehad, kes on sarnased inimestele või nagu asendame enda nii öelda osad nendega, mis on nagu kõikvõimsad ja elame ühiskonnas, kus tegelikult me meil nii-öelda oma roll või oma nii-öelda sisu ongi, selgus, et, et ma arvan, et need küsimused, millega nagu paljud inimesed mõtisklevad oma peas, osad, kes on valmis tunnistama, et meil on veel nii-öelda vastamata küsimusi ja teised, kes ütlevad, et see on lihtsalt mõttetu teema, fokusseerime sellele, et nagu luua tänasel hetkel nagu läbi tehnoloogia ühiskond, kus me oleme kõige õnnelikumad, elame kauem ja, ja meil on need ülivõimed kõike tehes. Sa lühidalt avasid ka mõisteid tehnohumanism ja totaism või siis andmete ülimuslikkuse, et mis on kasvõi sinu jaoks selle teema juures tulevikku vaadates kõige olulisemad küsimused praegu, et minu jaoks kindlasti jäi kõlama see, et mis meist saab tõepoolest, kui need algoritmid ja Facebook'i laadsed nähtused näiteks ongi juba targemad kui me ise. Et siin on selliseid eetilisi küsimusi ja tulevikku vaadates kindlasti olulisi aspekte palju, et mida sa veel ehk välja tooksid, see tekitab kindlasti palju küsimusi, nagu sa ise mainisid praegu, mis siis saab, kui need süsteemid juba teavad meie korda rohkem, kui me ise Dana enda kohta teame? Sama küsimus on minu enda sees ka ja see on küsimus, millele tegelikult keegi kellelgi puu pole selget vastust. Joanna Araaril on tulemas tegelikult järgmine raamat. Sügisel põnevusega ootan, kus ta ehitab erinevaid stsenaariumeid selle põhjal, mis võiks tulevikus saada. Aga seal on veel palju lahtisi küsimusi, näiteks seesama küsimus, et kas, kas meie organisme või meie inimkehas ja on võimalik pokutes teaduslikult seletada või on seal ikkagi mingisugused valdkonnad, mida, millest me täna ei saa nii hästi aru. Ja küsimus ka inimkonnale üldse, et kumb on siis olulisem, kas meie intelligents, mida on justkui võimalik arvutitega mõjutada või meie teadvus, see justkui elame ja tunneme ja enda saame teha ise otseseid aru, mis toimub. Ja nendele küsimustele vastust leides Nendele küsimusele vastust otsides ma arvan, et igaüks jõuab täna erilahenduseni, nii nagu on eriarvamusi igas maailmas on ka on ka siin mitmeid eriarvamusi, juba sellepärast, et on täna kujunenud kaks nii-öelda eri suunda tehnohumanismi ta Taismi vahel, mis tegelikult juba täna eristavad neid, kes peab nii-öelda ülemaks inimest koos tehnoloogiaga või kes peab ülimaks andmeid, kes võiksid ja kõik otseselt meie eest ära paljude inimeste jaoks. Kogu see tehnoloogia võidukäik on ehk veidi hirmutav, kas me peaksime siis midagi konkreetselt kartma ka praegu? Tulevikule mõeldes? Ma arvan, et tänasel hetkel ei ole kindlasti põhjust kartuseks. Enamus nende tehnoloogiate eesmärk tänasel hetkel on ainult. Ta on meil elada paremat elu rõõmsamat elu efektiivsemalt tööd teha, ükskõik mis valdkonnas. Me täna töötame, tehnoloogia on väga suured tähtsusega. Kas või kapitalistlikus maailmas ühiskonnasüsteemis, kus me täna toimimison, suur konkurentsieelis nii inimestel kui firmadel. Et ma arvan, et hirmu kindlasti ei tasu tunda. Küll aga tasub mõelda nende asjade peale ja samamoodi ka debateerida oma sõpradega nendel teemadel, sest paljud nendest valdkondadest ei ole täna lõplikult defineeritud. Küll, aga nagu see võib tekitada uusi olukordi, milleks, kui sellest ignoreerida seda elada, ignorantse nad selline asi ei eksisteeri ja selline, et tulevik ei ole tõenäoline. Sest ma leian, et see on vale, et me kindlasti võiksime avada oma silmad, uurida ise selle kohta, püüda ise vastata nendele küsimustele oma elus ja märgata neid asju, mis meie ümber toimumas on, et kui ma võtan autova võisi lahti, siis kes tegelikult selle otsuse teeb? Facebookis vaatan neid postitusi, kes teeb, need otseselt, postitasin, ma vaatan, kui hästi tunneb mind või kuidas, kui keegi nagu loob seal mingi muusikapala näiteks on ka nii palju näiteid, kuidas tegelikult tehisintellekt loovad muusikat, mis inimestele tundub veel põneb parem kui see muusika, mida heliloojad suudavad luua ja see on inimeste jaoks eristamatu. Meil on selline aeg või siis tehisintellektist heliloojaga, ehk siis lihtsalt püüda märgata enda ümber ja saad aru, kas see tegelikult on see, mis viib meid edasi või see on see, mis tegelikult millega, mille, mida peaks rohkem reguleerima. Paljud riigid, ettevõtted vaatavad täna seda täpselt sama pilgu läbi. Nad analüüsivad, me oleme täpselt kõik selle keskel, mis praegu toimumas on, samamoodi suuret ettevõtteid, kes tegelikult on sattunud sinna positsiooni, kus neil on käes väga palju võimu, seal on kindlasti selle nimel palju tööd teinud, et jõuda sinna, see on suurt edu seal, ma pean silmas eelkõige Google'it, Apple'it, Facebooki, Amazoni, kes kõik tegelikult täna omavad tarbijate kohta hulganisti andmeid. Kes mõjutab seda, mida me usume, et kui meil on mingi küsimus, siis usaldame alati. Me läheme Google'ist, leiame vastuse, Google on justkui nagu jumal, kes kõike teab, kellelt me saame mida iganes küsida. Või siis Facebook, kes on alati justkui nagu meie süda, kus me saame nii-öelda oma suhteid ja armastust ja tundeid väljendada nii teist teisi jälgides kui teistele jagades. Või siis kus on Amazon, kes on justkui nagu teab alati, mida me tahame osta ja kust me tahame osta ja mis hinnaga. Me tahame osta, oleme valmis maksma selle eest. Või Apple, kes nii-öelda meie staatust defineerib ühiskonnas, et nad kõik kindlasti vajutavad nendele punktidele meie sees mis defineerivad meid, mis on tegelikult andnud läbi neile jõu, mida tegelikult nüüd on küsimus, kas seda peaks reguleerima riigi poolt kuidagi. Kas riik peaks sekkuma tehisintellekti arendusprojektidesse? See on ka alati kahe otsaga küsimus, et ühelt poolt riigid tegelikult ostavad seda teenust Google'ile mitmeid näiteid, Amazon mitmeid näiteid, kus nad teevad ka riikide sõja, sõjaväeliste organite organisatsioonidega koostööd, et arendada erinevaid relvasid, arendada erinevaid nii-öelda tehnilist võimekust samal ajal ka arendada uusi, nii-öelda tehisintellekt, kes tegelikult sõjas osalevad inimeste asemel siis kas see on kõik õige, kas see peaks nii olema, kas see on see, kuhu me tahame ühiskonna liikuda või peaks seda reguleerima ühelt poolt teiselt poolt on needsamad teenused, mis tegelikult on omamas aina suuremat ja suuremat võimu, mida me kõik tavainimestena iga päev tarbime. Kas me peaksime ka seda reguleerima, ehk siis ühelt poolt nagu riiki justkui vajab seda, et enda konkurentsi säästa, teiselt poolt on vajalik seda kontrollida, et see ei läheks nii-öelda üle käte ja nagu sinu kirjeldatud robotite apokalüpsis ei saabuks, sest et tänasel hetkel nii-öelda humanistidena inimkonda uskudes me kõik ju tahame siin planeedil veel elada mida siis tulevikke kindlasti toob. Me oleme siin täna ka konstrueerinud, rääkinud tehnokommunismist sellistest tulevikumõistetest, võimalikest stsenaariumidest, aga mida sa julged öelda, et mis igal juhul tuleb, et või on seda ikkagi vaadates ka tehnoloogia arengu kiirust tänasel päeval võimatu öelda? Mina ise usun sellesse, et ühiskondlik kriis on justkui mingis mõttes vältimatu sellises olukorras, kui me ei võimalda kõigile ligipääsu tehnoloogiale kõigile ligipääsu internetile ja kõigile ligipääsus nendele viimastele lahendustele, et ära vastasel juhul meil tahes-tahtmata tekib olukord, kus on inimesed, kellel on tänane kapitali võimekus, ligipääs siis ehitada ennast õnnelikumaks inimeseks, kes elab pikemalt ja kellel on paremad võimed kui neil, kellel ei ole seda ligipääsu, mis tegelikult võib tekitada konfliktse olukorra või tõepoolest nagu Harari ette näeb potentsiaalselt täiesti uue inimese tuleku maa peale, kes on inimene pluss tehnoloogia nii-öelda täiesti täielikus sümbioosis ja kooselus. Ehk ma usun, et selle tulek on väga tõenäoline juba täna nagu maailma vaadates, kui suur osa tegelikult maailmas täna ei ole üldse internetiga ühendatud, me oleme tõeliselt priviligeeritud siin Eestis kasvõi elades, et ma näen, et see risk on olemas. Et meil võib tekkida nii-öelda ühiskondlikud pinged ja konflikte. Aga neile varakult reageerides ma näen, et on võimalik sellest ühiskonnal ka palju võita. Suur aitäh, Sander Saar, oluline teema, põnev teema ja kellel tekkis huvi, siis ma usun, et soovitusena jumal, Noah Harari raamat homoteos ja ka siis tema esimene raamat, et kindlasti on hea võimalus teha korralik sissejuhatus sellesse teemasse ja need raamatud aitavad väga hästi seda teemat avada, mõtestada ja loodetavasti siis vähemalt tekkis raadio kuulajatel meie vestlust kuulates endal nii mõnigi mõte. Ja nagu sina, Sander ütlesid, et tasub neid mõtteid mõelda. Kindlasti. Kell on 10 44, kohe ja huvitav saade jätkub, nüüd on külla tulnud Jakob Rosin ja kaasa võtnud portsu viimase nädala põnevamaid tehnoloogiauudiseid. Tere, Jaakob. Tervist. Alustame siiski kantidest, nendest meil siin tihti juttu on ja seekord on põhjust rääkida Apple'ist, sest Apple on teinud ütleme siis inimkeeles maailmarekordi. Põhimõtteliselt on tõesti teinud rekordi Apple'i, ka juhtus selline asi, et Apple'i koguväärtus ületas triljoni dollari piiri, no selles on nii palju nulle, et neid ei ole mõtet kokku lugema hakatagi, aga see on rekord, sellepärast et aktsiaturul ei ole varem ükski firma koguväärtusena sellist summat, see on siis saavutanud ja selle eelduseks oli see, et Apple'i aktsia oleks väärt 207,5 dollarit ja see ka korra siis eilse päeva jooksul juhtus, ta küll langes õige pea uuesti, aga noh, kuna ta oli juba ära käis, siis võib loota, et, et ta mitu korda sinna jõuab uuesti ja varsti ka siis selle nii-öelda pidevalt ületamine. Selline suur verstapost on tõesti läbitud ja tõesti, selle tegemist on maailmarekordiga. Varem ei ole sellist asja juhtunud. Ja lihtne järeldus on see, et Apple'il läheb jätkuvalt hästi. Tundub küll jah, ega neil halvasti siis ei lähe, kui juba nii palju. Nii palju numbreid, nii palju raha koguväärtusfirmal tõesti triljon seda numbrit yldiselt kuuleme miljarditest siin rohkem ja nii edasi, aga triljonitest nii tihti ei, ei kuule nüüd hakkame äkki kuulmasku. Apple'il on juba nii hästi minemas. Aga põnevat statistikat oled kaasa võtnud statistikat selle kohta, mida eestlased e-poodidest ostavad ja fakt on küll see, et e-poodidest järjest rohkem igasugust kraami endale ostetakse, aga mis siis on seal populaarsuse edetabelit? Ja inimestele tõepoolest meeldib osta igasuguseid asju nende südamelähedaseks, kõige rohkem on ilmselt ikkagi piletid ja säärane kraam, ehk siis teatri-kontserdi-kinopiletite ka lennupiletid ja nii edasi. Kindlasti üks põhjus on, on see, et et need tuuakse sulle kohe kätte ja saad selle kohe endale telefoni laadida, saad selle kohe endale meili peale ja vastavalt siis uuringule on mis, mille, mille on läbi viinud Kantar Emor on siis 54 protsenti. Veebiostjatest ostab siis pileteid internetist, aga samas on oluline oluline kategooriaga tehnoloogia kaubad, ehk siis kolmandik umbes 30 protsenti kogu elanikest tellib elektroonikat internetist, olgu siis nad eesti poodidest või kuskilt välismaalt. Kuna, kuna meil on juba arenemas välja ikkagi hea pakki võrgustik, hea kulleri võrgustik, nii et selle selle seadme, mille sa sealt internetist tellid, siis on selle võimalik, kohe saad endale, kas siis koduukse ette võib päris lähedale kodust, mis on võib-olla veel arengujärgus ja mis veel väiksem on meditsiini ja toidukaubad siis neid nii tihti veel internetis sedelit. Üks probleem võib-olla on see, et noh, toidukaupasid meil ei, ei ei tuua, ei, tooda kohale igale poole. Ehk siis meil ei ole linnad kaetud, meil ei ole kõik maapiirkonnad kindlasti kaetud, aga seal, kus on, seal on võimalik tõesti tellida endale ju teatavasti toidukorv põhimõtteliselt koju ukse ette ja see asi võib-olla tõenäoliselt on siin tõusutrendis, sellepärast et kui vaadata varasemaid andmeid neli aastat tagasi, siis on asjad, mis, mis tollel hetkel olid nii-öelda väikeses järgus nüüdseks kasvanud päris palju, nii et inimestele ikkagi meeldib osta internetist kaks kolmandik. Kui eestlastest ehk siis seal on üle 70 protsendi, on neid, kes, kes e-ostlemisega tegelevad, noh, on ta ju mugav ja ja kiire ja peab tunnistama, et isegi on isegi olen päris popp, niisugune tihe e-poodide külastaja Jah, kui sa selle maailma enda jaoks avastad, siis on raske kuidagi tagasi tõmbuda. Ja ka see toidu ostmine võib-olla meil see ei ole veel nii kaugele jõudnud, aga tõenäoliselt juba väga varsti see selle populaarsus teeb ka hüperkui ikkagi see süsteem saab jalad paremini alla, siis on ju maailmas kohti, kus on see ikka väga ja väga populaarne. Kindlasti vaadates seda, kuidas välismaal toidu ostmine just ma ei mõtle siin-seal, siis nii-öelda pitsa tellimist, vaid just seda, et sa tellidki endale näiteks piima, muna, saia, leiva, kogu selle muu kraami, mis sa toidupoest ostad, kristalle koju, muu mujal maailmas on, on see täiesti populaarne, see on täiesti tavaline, et perekonnad ei ka suurtes ostukeskustes aega raiskama, eriti ma kujutan ette ka pered, kellel on väikesed lapsed, on see väga keeruline, siis on lihtsam sulle see toidukorv koju tellida ja ja ongi hästi, nii et ma usun, et kui Eestisse võrgustik, see logistika, pool infrastruktuur ja nii edasi paremini välja areneb, siis on võimalik ka meile seda paremini kasutada ja rohkemad inimesed seda teevad. Selle teema lõpetuseks veel nende kontserdi-kino- ja teatripiletite kohta, et tõesti 54 protsenti inimestest ostab e-poest, on e-ostjad ja, ja see on siis juba. Tähendab, see on ainus kategooria küll, aga see on ikkagi kategooria või siis need on kaubad, mida ostetakse juba täna viibist rohkem kui tavapoest, et see on ka päris märgiline. Jah, et inimesed pileti ostmisel tahavad osta kontserdi piletit, siis enamik inimesi ikkagi suurem osa inimesi kohe veebi, nad ei lähe kuskile kioskisse, nad ei lähe. Võib-olla teatri kassasse. Ja selles suhtes peab tunnistama, loomulikult on neid olukordi, kus, kus sul võib-olla ongi kõige mugavam, ütleme, et sa oledki kaubanduskeskuses, sul ei ole midagi teha, lähed ostad kinno sisse, ostad kassast pileti ja lähed, istud maha ja vaata filmi. Niuksed olukord on aga. Aga, aga noh, on on, olen olnud ise ka selles situatsioonis, kus sõidad mööda maanteed kuhugi vaata et ohoh siin lähedal asub, et niisugune koht siin hakkab mingisugune üritus, ostad pileti ära, lähed kohale ja ongi kõik hästi. Et selles suhtes on internetist ostmine mõnus, paindlik ja. Kiire mugav redit andis teada, et nende süsteemidesse murti sisse ja pääsetiga siis ligi vähemalt osade kasutajate andmetele. Ma arvan, et veidi peaks tegelikult ehk selgitama, mis rediti üldse on ja kas Eesti raadiokuulajatele kui oluline see uudis Readmine tegelikult on. Redit on üks maailma kõige suuremaid nende foorumeid, ehk siis kus inimesed vestlevad tõesti igasugustel teemadel, olgu ta siis autotee teemadest, mis on siis väga laiad looduslikud looduse teemad, auto teevad mis iganes liiklus, et kuni lõpetades tõesti väga nishi teemadeni välja ma ei tea, kasvõi ütleme, arvutiklaviatuuri klahvide erinevad arutelu, et noh, mis iganes letid on tõesti suur ja lai ja, ja seal räägitakse kõigest ja sinna häkiti sisse. Ma usun, et raadiokuulajate seas on mitmeid ka rediti kasutajaid, kes seal käivad vestlemas, lugemas erinevaid teemasid. Ka mina olen seal käinud ja kahjuks tõesti juhtus niimoodi, et sinna häkiti sisse häkker sai ligi siis firmasüsteemidele 14.-st 18. juunini ja, ja ta siis jah, sai näpud taha varukoopiale, kus on siis kasutajate andmed, kes on oma kasutajad registreerinud enne 2000 seitsmeteistkümnenda aasta maikuud? Seal saab, näeb, tan ta sai siis ligi nendele kasutajanimedele, meiliaadressile, meiliaadressidele ja paroolidele, mis on küll krüpteeritud kujul, aga sellegipoolest kes on reditis kasuta, noh, ma arvan, et siin on mõistlik soovitus oma parool ära muuta, et kontrollida, et see parooli ei oleks teil kasutusel kusagil mujal. Kindlasti mitte teie e-posti konto puhul ka. Et, et kui see nüüd peaks murtama lahti, siis teie teised kontod ja ka teie Redditi rediti konto on, on turvalised redit muidugi lubab ka, et võtab kõikide kasutajatega ühendust. Kes, kes siin puudutatud said, nii et aga isegi siis, kui te ei ole seda kirja reditel saanud, võib selle igaks juhuks ära teha, nii et teie konto on turvaline. Seda rahul interneti turvalisusest on sul veel midagi rääkida või sellest, kuidas turvaliselt käituda? Ja see teema on muidugi võib-olla ütleme, igasugused tavakasutajad ei, ei puuduta ka Eesti juhtimisel on valminud siis tegelikult, et selline käsiraamat, mis valimiste puhul aitab läbi viia e-valimisi turvaliselt ja Eesti juhtimisel. No loomulikult sellepärast, et meie oleme üks juhtivaid e-valimiste läbiviijaid oma riigis ja riigi infosüsteemide amet on siis käed külge pannud sellise käsiraamatu kesi raamatu loomisel, kus on siis erinevaid tehnikaid, erinevaid praktilisi soovitusi selleks, kuidas läbi viia e-valimisi ja turvaliselt. Täpselt samamoodi siin osaleb, et siin on osalenud ka veel mitmeid teisi Euroopa riike, aga tõepoolest, Eesti võib-olla on siin üks selline juhtivamaid olnud ja kogemusi kogemusi on jaganud, et nagu öeldud, väga paljud Euroopa riigid, see oluline on see, et need valimised oleksid, eks ole, turvaliselt, kui nüüd juba e-keskkonnas teha, on see loomulikult üks pool on see, et on mugavad, on kiirem, aga, aga valimised on olulised, kuna ta mõjutab väga suurt osariigi arengust, siis nad peavad olema turvalised, nii et see raamat kindlasti on abiks neile, kes neile riikidele, kes soovivad oma e-valimiste süsteemi parandada või seda alles looma hakata. Ma usun, et see muudab asja oluliselt kiiremaks, seda protsessi, seda valimiste tuleku protsessi, aga samas ka kindlasti turvalisemaks ja rahustab inimeste südant, seda e-valimiste osas on ju olnud ka päris palju kahtlused, et kas nad ikkagi on turvalised ja kas nad on seda väärt. Ja lõpetuseks, mis oleks tehnoloogiauudiste rubriik ilma uudisteta selle kohta, milliseid uusi seadmeid põnevaid lahendusi on turule oodata? No täna vist on päris futuristlik plaan, see, millest sa rääkima hakkad või kui realistlik see plaan Ja selline ettevõte nagu tuuring tahab tõesti teha ühe väga futuristlik nutitelefoni, mina isiklikult olen kartused, et see seade nüüd ei jõua müüki, ehkki nad ise on väga kindlad uus nutitelefon, millel on kaks ekraani ja üks neist näitab telefoni põhikaamerapilti. Põhikaameratelefonid on 60, megapikslid on praegu, meil on tavaliselt telefonikaamerad on seal noh, ütleme 12 kuni 20 megapikslit ehk siis kolm korda võib-olla kõvemad. Ja no kas ta nüüd on seda väärt, kas ta teeb, paneb pilti kui, kui, kui, kui praegused nutitelefonid või, kas see, kas see on nii-öelda see hetk, kus ta asendaks, ütleme näiteks professionaalse fotokaamera, ma ei, ma ei oska öelda, aga tõesti kaks ekraani üks näitab siis telefoni külje, üks käändub telefoni küljele, näitab seda kaamerapilti. Aga lisaks telefonil on veel, telefonil on siis kolm komplekti kaameraid ja seda just ekraani sees olevate kaameratega pannakse ekraani sisse, et neid pilte saaks veelgi veelgi parema kvaliteediga teha. No ütleme täiesti täiesti meeletult palju tehnoloogiat on sinna lisatud protsessor mis peaks olema hästi võimas, mis ei ole isegi veel välja jõudnud. Ja kindlasti on seal näiteks ka tehisintellekt, millel on üks väga huvitav funktsioon. Ta peaks saama aru huulte liikumisest, nii et sa ei peatelefonile häälega käsklust andma, vaid liigutad oma huuli, nagu sa ütleksid, Telefonil on midagi ja telefon saab sellest aru, kas see nüüd on päriselt niimoodi? 2020 peaks telefon jõudma turule, kas ta jõuab, ei tea, aga noh, põnev on ju ikka fantaseerida ja ja näha, millega teised ettevõtted tegelevad, on väga põnev. Aitäh, Jakob Rosin. Rannailm. Nädalavahetuseks lubatakse ka äikest ja vihma, isegi rahet, siis kindlasti on piisavalt suvine ilm, et minna ujuma. Punased lipud lehvivad Eestimaa randades, praegu Pikakari, Pirita ja Stroomi rannas, veetemperatuurid siin põhjarannikul jätkuvalt võrdlemisi jahedad 15 kraadi pikakari rannas, Pirital kaks, teistes Stroomi rannas 15 kraadi ka Võsul tänahommikuse seisuga vee temperatuur 17 kraadi ongi hea ja mõnus ja karastav, aga mujal Eestis muidugi väga soojad veetemperatuurid, mändjala 26, Pühajärv samuti 26, Peipsi järves 26 kraadi, Anne kanalis 27, Viljandi järves 28, Verevi järves 28 ja Paala järves lausa 29 kraadini. Et on kohti, kus veetemperatuur läheneb juba 30-le kraadile. Igaüks leiab kindlasti endale selle sobiva veetemperatuuri ja ranna kenasti üles, sellega huvitaja tänaseks lõpetab, saate panid kokku Marika Leetme ja Juhan Kilumets. Tänane kuulasite. Mõnusat nädalavahetust.