Huvitaja hoia raadio. Tere, head raadiokuulajad, algab huvitaja aia raadio tänases saates on külas Helga taimeaia perenaine, aednik ja kujundaja Irina Sildnik ning teemaks on kõrrelised, nende kasvatamine ja kasutamine. Aiakujunduses. Ootame ka raadiokuulajate küsimustele telefonil 611 40 40. Küsimuse saab postitada ka huvitaja saate veebilehele. Räägime veel nädala ja üritustest ning vaatame üle ka rannailma. Mina olen Eva Luigas, hetkel siis saatejuht ja ka ajakirja peatoimetaja. Head kuulamist. Nii tooni. Tere, kõik raadiokuulajad, tänane huvitaja aia raadio on keskendunud kõrrelistele ja külla olen kutsunud Helga taimeaia, perenaise aedniku ja aiakujundaja Irina sildiku. Tere. Tere. Ülli Riina. Ma saate tutvustuses veel ärataja, saate ajal, ütlesin, kõrrelised on, on nagu natukene edasijõudnud aedniku teema. Et päris algaja aednik jookseb ikka nagu õite peale ja kogu aeg vaatab, et õisi oleks ja ja mõni veel armastab ainult suvelilli, nii et püsililled ja natukene nagu keeruline. Ja alles alles siis, kui ta on nagu omasele õiteilu kõik natuke läbi elanud, et siis jõutakse dekore tiivsete lehtedega taimedeni ja siis kõrrelisteni. Räägi, millal sina kõrrelised enda jaoks avastasid? Täiesti nõus minule oktorid, kõrrelised nagunii hirmutav teema, esialgu nad olid nii täpselt ühesugused ja kuna minu esimene kogemus kõredistega oli see, et seal sees oli ka kõrreline nii-öelda umbrohi ehk siis murutaimed. Ja siis ma ei saanud üldse aru, keda ma pean ootama või miks ma teda peaks tahtma. Aga ajad läksid, ehk siis täna ma jälle ei kujuta, et saaks kujundada ilma kõrrelisteta, ehk siis nad annavad ju nii palju võimalusi, kas on see siis looduslik aed või siis vastupidi, võib olla väga geomeetriline, kus, kus nad püsivad, need liigid, kes siis püsivad rangelt oma raamides ja, ja ei ajavõsusid, et nad on ju täiesti asendamatud ilme on rahulik. Et vahepeal vahetaimeks. Et kõrrelised on hästi põnev teema. Nii et nii on tõesti, mul käis eile õde külas ja vaatas ka, mul on rooksini helmikas selline hästi kõrge sort ja ja vaatas, ütles, oi, sul on ta nii kõrge, mul on kohe poole madalam ja siis ma ütlesin, et mul lambist teine sort. Et, et nad on tõesti lahedad ja kahisevad. Maga tutvustuses juba mainisin, et tegelikult see kõrreliste tänu sellele, et kõrrelised on natukene rohkem juba inimeste teadvusesse jõudnud, et minu hinnangul on just maastikuarhitektid ja aiakujundajad teinud väga tänuväärset tööd ja näiteks ka Tallinna linnahaljastuses. Me näeme kõrrelisi juba päris päris tihti. Et, et kas sina ka oled tähele pannud, et see kõrreliste teema nagu on nagu niisugune viimasel ajal rohkem levima? Kanad siis ta võib-olla natukene Grendides ka ja eks biidol Pitoldolfi raamatut tõlkimine on ju ka sellele palju kaasa aidanud, sest et ta ju loob imelisi maastikke ja ilma kõrrelisteta looduse kopeerimist. Looduses ei ole ju sellist kohta, kus, kus nagu kõrrelisi üldse sees ei oleks. Et ja teiseks, kindlasti on ka linnahaljastuses ju leitud, et ta ju hoolduse mõttes, kui ta on juurdunud, taimed on ju alati olemas, et ta kas on siis kõrgem või tallam olenevalt kui me tänavu aasta peale mõtleme, et siis need õisikud võivadki jääda madalamaks. Aga ära nad ju ei sure, et, et isegi ju meil murudega nad võivad korraks pruuniks minna, aga nad ju taastuvad, ehk siis sama on ju kõigi dekoratiivsete kõrrelistega, kes kuskil on oma kodumaal lihtsalt looduslikud taimed. Ütlen siia vahele, et ülli Riina vihjas siis raamatule, mis vist eelmisel aastal eesti keelde tõlgiti kirjastuses hea lugu ja selle pealkiri on moodne maastik püsikute kõrralist, aga vist oli niimoodi tasub, tasub otsida raamatupoodidest. See on üks väga tänuväärne raamat, mis avab nii mõnegi aia inimese silma just et kuidas on võimalik aeda kujundada. Aga räägi ülli rina, kas, kas päris kõiki kõrrelisi on ikkagi Eestis võimalik kasvatada, et neid sorte ja liike on ju päris palju, et hakkame otsast minema? Isegi isegi ühe liigi sees kõik sordid ei sobi alati meile, et ma olen katsetanud tõesti seinast seina läbi ütleme sellised kuivalembesed. Nende seas on alati mõni sort, kes on Eestis pirtsakas kamm võib-olla sellepärast, et ta on igihaljas ja kevadine päikesepõletus. Kui me räägime näiteks aru heinadest või siis me ei saa kindlasti kasvatada pampa rohtu ja need ongi, et. Et, et need on ju need kõrrelised, mida inimesed näevad välisreisidel need uhked üle kolme meetri kasvavad suured suured puhmikud Inglismaal, Lääne-Euroopas, igal pool, mujal suurematel suuremates maades, et et pamparohi ei ole vist see, mida, mis mis nagu. Püsiks meie, kes tahaks mängida, loomulikult ta võib ju tünniga keldrisse viia, kui see kelder, jale jälle liigniisked, seal on need võimalused erinevad, võib-olla pigem siis kuivas ja jahedas on võimalik. Kes tahab seda teha? Ma arvan, et me leiame meil vastupidavatest taimedest ka väga toredaid valikuid. Kui me võtame siis nimekirjas järgmised need kõige efektsemad siidpöörised. Siidpööriste ka minu enda kogemus kõige pikem, 10 aastat ja mitte kõige vastupidavamat sordist. Striaatume, et, et esimesed aastad maadada, katsin hiljem mitte, mul on küll ka koorepuruga kaetud, mis aitab kindlasti sellele talvitumisele kaasa. Ta ärkab hilja ja kui on juba piisav temperatuur, siis ta tegelikult kasvab kiiresti, aga peab olema valmis. Et nad igal aastal ei ole nii-öelda metsa kõige ilusamad puuded, et nad ja sorditi on ikkagi erinevus väga suur, et see nüüd on läbi katsetamine, et kui on nagu ikkagi põnev taim, te tahate proovida alati proovidega Leicesis aias, pigem selline kaitstud koht külma põhjatuule eest kaitstud koht. Ja, ja ikka see kuuseoks tasub kasvõi vähemalt peale panna. Et nad on mõned liigid, siis külma Klikud sorditi on jah, osad on külma õrnemad kindlasti, aga kuidas selle niiskusega, kas nad kardavad ka liigniiske? Jah, pigem, et ikkagi drenaaž on oluline ja liigniiskus nad kindlasti ei armasta. Aga no praegu üldse vist ongi Ta ei jõudnud selline aeg, kus tasuks käia ringi just parkides ja avalikel haljasaladel ja avatud aedades, kes neid päevi korraldab, sest kõrrelised on praegu oma täies ilus, võiks öelda kõik, vist veel õisi ei ole peale teinud. Eks see kuiv natukene ja kevad külm natukene mõjutas seda aga aga just, et sinihelmikad on juba juba avamas oma oma neid pähikuid ja ja kõik, ütleme kõige esimesed ju tegelikult on meil aias üldse on luht-kastevars, kes tegelikult puhkeb nii vara, et kevadel tuleb usin ja kiire olla, seda puhmikut õigel ajal tagasi lõigata. Sest et muidu ei, see eelmise aasta pruuni, meil on ebamugav sealt seda välja puhastada ja tema isegi oma õitsemise on juba hetkel on juba kõrred täiesti kuivanud. Aga, aga just et harilik sinihelmikas roog-sinihelmikas enne seda on teravaõielised kastikud, kes ka tänaseks juba oma selle kogu, kus see saavutanud kõik kõrgused ja juba hakkab juba selline suve teise poole värv tulema, kuigi nad jäävad ka imeilusad talvises aias. Niikaua kui märga rasket lund ei ole sadanud nii kaua nad ikka püsivad ilusti püsti ja ilmestavad ikka aeda. Sest et kõnelesime tagasi, lõikame alles varakevadel, kui lumi ja on juba nii palju ära sulanud, et kannatab ja ei tasu hiljaks ka jääda selle tööga. Aga räägime nüüd natukene sellest, et kas, kas kõik kõrrelised on siis nagu püsikud, et kas me võime nendesse suhtuda kui püsililledest või on ka üheaastased. Stepirohud, et on stepirohtusid, kes saavad meil hakkama, aga see meie liigniiske talv paraku saab neile tihti saatuslikuks, et kui ikka mingit katet või, või tõesti katus pea kohal ei ehita, siis nad on ju imeilusad. Istutamegi nad siis aeda, nad on ju kuni kevadeni väga ilusad ja võtame siis, et nad on lühiajalised, püsililled, kui nad läksid ära, siis istutame uue või siis arvestamegi, et ta on selles kas istutusnõus või pütis lihtsalt ühel aastal, kuigi nad oma kodumaal on pisikud. Teisi selliseid võib-olla noh, pamparahust, teised enamasti on olulisem pigem see, et kui on varju kõrreline varju mõeldud või igihaljas, et siis tasub mõelda pigem selle peale, et kevadpäike teda ära ei põleta. Sinna kahjuks kuuluvad ka osad aruheinad. Tänavu aasta just oli see, kui oli külm, lõõtsuv tuul, terav päike, päike soojust ei olnud siis lume alt tulid väga ilusad taimed välja, aga siis pikk kevad lihtsalt nätsutas nad koledaks ja põletas selle lehestiku ära ja taastumine on võtnud. Nüüd hakkavad nad jälle jälle päris nupsikuks minema, et et see on see siil-aruhein, võib-olla isegi halli aruheina üks paar sorti on sellised. Nad on väga head haljastus taimedega halli-aruhein, aga on ka see, et ei saa väga pikaajaliseks tema ilu pidada. Teda tuleb lihtsalt uuendada. Selge see juba nimetasid siin, et mõned kõrrelised on ka igihaljad. Aga kui me need lehevärvist räägime, et me tegelikult kasvatame kõrrelisi ju nagu dekoratiivse lehe pärast ja ka tema nende, nende õie pähikute pärast. Aga nad ju kõik ei ole rohelised. Mis värve. Me näeme seal kõrreliste maailmas. Kõrreliste maailm on triibuline, valge-rohelise-kollase-rohelisetriibuline või sopis imeliselt hõbe, hõbedaselt hall või siis ongi üleni kollane või siis on tema erinevad nendes toonides, rohelisest rohelisel on uskumatult, kevadel on ju kõik näinud, kui palju on rohelisel toone ja, ja, ja ju kuni pruunini, kui me räägime mõnest külma õrnemast tarnast, kes on täiesti pruuni välimusega ja nende välimus püsib jälle kevadeni sellisena, et nad kahjuks meil ära ei talvitu, kuid need pruuni Keer tarnad näiteks, et aga aga jälle mängumaad on tohutult ja vahetaimena või siis ilmestama sellised tuule käes sahisevad ja sassis, lõbusate, et et tõesti oleneb siis kohast, et nüüd nüüd igaüks peab vaatama, mis kõrgusega ta vajab või siis kas ta otsib lehtekoratiivsust või siis pigem sellist ootabki seda suve teise poole, neid ilusaid tähikuid. Aga kas siis mõned kõrrelised meie tingimustes siis õisi üldse ei tee? Minul näiteks on madalad, sest selline üks karvase piipheinasordi ja tema võlu ongi selles, et kui, kui see karvane piiphein muidu pillub päris usinalt oma seemneid siis tema moodustab sellise mõnusad, sellised nagu pokud, miniatuursed, aga, aga õisi, õisi tuleb tal ülivähe. Tan igihaljas, aga mu kogemus on temaga juba viis aastat, et ta tegelikult taluka seda päikest päris hästi tal lähevad, siis leheotsad ainult punaseks. Aga kuskil varjus poolvarjus pinnakattetaimena või lihtsalt peenraservas imearmsad või siis kui näiteks jaapani tarnast rääkida igihaljas jälle siis temaga mul on pigem nagu valusad kogemused, et et kui te olete ta päikese kätte pannud, siis te lihtsalt ilma varjutama temaga hakkama ei saa, et, et lihtsalt põlebki ära ja seda minul juhtunud viimased kolm aastat enne oli varjulisem peenar kui täna. Ja ma tean, et ma pean lihtsalt ümber kolima, on tänaseks natuke taastunud, aga ta lihtsalt palub õigemat kasvukohta. Nonii on ju paljude taimedega ja tegelikult on kõrreliste hulgas ju ka aeg-ajalt viskab nagu punast sekka. Et need inimesed, kes on mujal maailmas näinud niisugust kena punast kõrrelist alanga lang on tema nimi harilik lang siis tema vist siin rannikul, teinekord ja, ja saartel isegi talvitub mõnikord. Ja aga, aga temaga ja peab ka arvestama, et et päris seda pilti, nagu meil nendes ilusates aiareisidel näeme, seda lennu puhul ei saa. Samas on meil imeilus. Meil peab väga hästi vastuvits hirss. On olemas rehv, Braun ja veel mõned sordid, kes tegelikult sügise poole värvuvad, täiesti nagu poolenisti siis punaseks lehestik, et mitte kõik Vidzirsid, aga, aga just osad keda mina olen nagu katsetanud, et hevi metal ja seal veel mõned nemad ja Warrior, nemad jäävad sinakasroheliseks. Ja, ja jälle. Nende selle sordi, selle liigisortide puhul peaks arvestama, et nad ei ole teil ära läinud teie juurest kannatuste aednikul olema, et sellel aastal jälle tulid nad alles vahetult enne jaanipäeva välja, aga kuna ma tean, et mul on kevadel nii palju sibullilli, siis mind see ei häiri, et nad nii hilja kavad sibullillede aeg on ammu läbi ja nüüd ma tean ja näen ja ootan seda, seda nii-öelda siis suve lõpu ja sügise aeda, kus, kus siis nemad õitsevad ja õitsevad seal teiste sügiseste õitsejatega vahel. No sa siin ütlesid, et sa nüüd tead ja, ja, ja kannatad oodata, et tegelikult peaks vist inimesi julgustama neid kõrrelisi aeda ostma siis kui neid väga eriti nähagi ei ole. Mina olen ka töötanud aiakeskuses ja hansalandis mõned aastad ja, ja, ja siis oligi niimoodi, et need kõrrelised tulid meile müüki alles kuskil juunis siis kui, kui juba potil tegelikult peal midagi oli. Et kõrrelised kipuvad vist olema sellised taimed, mida, mida kevadele ei osata osta ja neid on raske kasvatada potis. No see on üks, et nad ei, võib-olla ei taha potis väga ka talvituda, kuigi minul konkreetsel talvituvad nad kõik pottides platsil, mitte kuskil kasvuhoones. Aga eks kevadel on kõigil see suur istutamistuhin ja kuna kõrrelised sellel hetkel pakkumises ei ole, siis selleks hetkeks, kui kõrrelised juba mingigi välimuse potis saavutavad, on see esimene tuhin üle ja on juba jaanipäev läbi ja siis nagu väga enam ju endale taimi ei otsita, aga ma küll julgustan siis kui, kui ei tea, mida tahta, siis lihtsalt tasubki käia, sellistes, ükskõik siis on need aianduskeskused või tõesti nagu sa ütlesid, avatud aiad. Et vähemalt teaksite, mida te üldse otsite. Ja kui te selle potitaime saate, siis andke talle võimalus, nad ei ole potis päris sellised nagu ilusatel piltidel. Aga nad lähevad ei aias, ma luban teile, nad tahavad lihtsalt ruumi ja välja ja rohkem süüa kui see, mis neil seal potis on. Et meil on küll tihti ka ütleme selliseid väga ilusaid potitaimi kindlasti, aga teinekord on potitaimede ilusad pealsed juurte arvel. Kui on, mis seal siis need täpselt tähendab, see tähendab seda, et kui taim on tulnud pideva tilkkastmise alt, kus ta saab iga kastmiskorraga saab ka natukene süüa siis tegelikult, et on need juured andnud kogu oma jõu pealsetesse ja need taimed, ärge pettuge, Nad jäävad teie juurde tõenäoliselt alles. Aga valmis olge selleks, et nad esimestel aastatel kasvavad mitte suuremaks, vaid väiksemaks. Ehk siis ei näe kohe sedasama, mida te selles potis nägid. Või siis te ei saa ju kogu aeg käia vedelväetisega, saate muidugi, aga see ei ole mõistlik, just et see ei ole ju selle taime loomulik välimus alati. No selge, no need on meil mõtlemisainet palju, et kuulame muusikapala ja, ja tuleme siis küsimuste juurde tagasi, et kohe peale muusikat võtame vastu raadiokuulajate küsimusi telefonil 611 40 40. Tere tulemast tagasi huvitajaia raadiosse. Tänaseks saate teemaks on kõrrelised ja, ja külas on Helga taimeaia perenaine ülli Riina Sildnik. Ja võtame nüüd ette raadiokuulajate küsimused. Neid ootame telefonil 611 40 40 ja minul on kohe üks küsimus sulle, Irina, kas sa oskad öelda? On sul ka mõni niisugune tõeline lemmik kõrreliste hulgas, keda sa, keda sa alati tahad kasvatada, kes annab kõige ilusam? No niimoodi ma ei saa öelda, sest teised ju solvuks. Aga mul loomulikult on kedagi, kes ma olen nagu võtnud, katsetada ja kes on väga hästi ennast õigustanud, on näiteks lühikarvane kastik, minu tõeline uus lemmik, et ta on selline graatsiline ja puhmik on ilus ja need tupsud on veel hiljem. Et see on nagu üksnes Selge, aga vaatame, kuulame nüüd raadiokuulaja küsimuse. Tere päevast, olete eetris. Tere, minul ei ole küll tänase saate küsimus. Huvitab, kus maailmas elab see inimene, kes eelmine nädal soovitas Topaatsiga pritsida. Kes nii mida ta soovitas Topaasiga pritsida? No pole oluline, mida, kuskohast ostetakse tapaadi sädajana. Ei tule ja seda tõesti seda tõesti müüki ei tule, aga, aga me saame ülli Rinalt nüüd küsida, et meil on tegelikult taimekaitsevahendeid. On on müügil kahte moodi, on tavakasutajale ja on professionaalile. Nojah, kuna mina olen selle selle professionaali poole peale kuulun, siis siis minu valikus tõenäoliselt on, kuigi ma pean tunnistama, et tänavu aasta ei olegi minul konkreetselt väga vajadust olnud seda teha. Aga, aga mina kasutan tõesti ja ma tõesti ei ole kursis, mida täna käsimüügis pakutakse. Et selles mõttes tuleb ikkagi seal konkreetses aianduskaupluses armsatelt müüjatelt küsida nõu, et millega siis pritsida või mis täna on lubatud, ma selle selle nimekirjaga tõesti kursis ei ole. No mina laiendaks nüüd seda vastust niimoodi sellel teemal, et et need, mida tavainimene nimetab taimemürkidega, kas need on ju tegelikult taimearstirohud ja täpselt samamoodi nagu inimesele ja lemmikloomale on arstirohud kahte liiki, ühed, mis on müügil käsimüügis ja mida saab igaüks tarvitada ja vastavalt siis kasutusjuhendile ja teised on need, mille arst peab välja kirjutama ja taimemaailmas nii-öelda arst on siis see aednik, kes on andnud eksami ja kellel on taimekaitsetõend vist või pass või kuidas taime täitsa tõend. Ja, ja, ja see tähendabki seda, et kõike ei saa ise teha küllaga saab oskaja inimene appi tulla. See, see lihtsalt on veel nii uus teema. Et sellega ei olda harjunud, et võiks ka aednikelt ja just haljastajatelt seda taimekaitseteenust tellida. Aga eks ta raske on ka, et see ju juhtub, nagu äkki inimene ei mõtle taimehaigustele väga palju ette. Nojah, eks tegelikult selle Tobaasi puhul on ju ka see, et kui me seda siin kasutasime, et teda vaja profülaktilistel kasutada, siis kui on pahandus majandust ja ka just et, aga kui nüüd on küsimus inimesele, mis preparaati kasutada, siis siin me täna vist seda nõuannet ei jaga. Aga mul on päris hea ettepanek, ajab nii prouadega kõikidele teistele kuulajatele, et ma olen järgmisse saatesse tegelikult kutsunud. Nooh, tõesti väetamise ja taimehaiguste spetsialisti Eneli kägerduleb rääkima, kutsusin küll väetamisest, aga ma juba kujutasin ette, et see taimekaitse tuleb meile ka kindlasti teemaks. Niisiis need keemilised vahendid, kui ka vast need looduslikud Ta ju jõuame pisut ka nendest, keda ka mina küsin õnnelikest glo, aga minagi siin ka ja tegelikult peabki küsima ja, ja peabki küsima asjatundjatelt nõu ja peabki vast endale soetama raamatuid oma suunaksin tegelikult veel meie kuulajaid, kes kõrrelistest on huvitatud. Suunaksin ka ühe raamatu juurde. Et Eestis on üks hästi tore aed. See asub siin Põhja-Eestis Oandul. Aia perenaine on Helle Väärsi ja Helle Väärsi sulest on tegelikult ilmunud kõrreliste raamatut kõige esimene, mis on nüüd ammu-ammu ära müüdud, on kõrreliste lummuses, oli vist selline Ramon, aga hiljuti andis selle väljaga uue raamatu ja pealkirjaks on lilleniitja kõrrelised minu aias. Ja, ja seda raamatut on praegu raamatupoodides saada. Kindlasti ostke jahu, uurige ja pidage ka, pidage ka silmas. Teinekord on Helle Väärsi, aeda on võimalik ka külastama minna. Otsige internetist tema kontaktid üles, ettetellimisel saab ka grupp pidega, et päris ükshaaval vistele jaksaks kõiki vastu võtta, aga, aga on teinud näiteks lastelaagri, reisibüroo aedadesse ekskursioone ja seal Annalt Hellaed sees, aga meil on teine helistaja. Tere, olete. No taimed ongi elusolendit. Aitäh teile, kas teil on endal aed ka? Ei ole, läks ära meiegi siin. Ma tahtsin küsida sinu käest, kas sulle, kas sul on kogemusi ka invasiivsete kõrvadest? Eks ma arvan, et kõikides koduaedades, kes on kõrrelisi proovinud ju kõige lihtsam nagu ikka naabrinaise käest on saadud päide roogu. Et teda on ju lihtne paljundada ja ta hirmsasti läheb vohama, et, et teda, ma soovitan küll väga mõelda, et kuhu panna, kuigi ta on imeilus, siis pigem mina olen kasvatangi, mul on üks selline päris niiske tüngus ei ole äravooluava ja seal sees on ta väga efektne. Aga ja teine, kes on kindlasti väga invasiivne, on amuuri siidpööris, tõsi, ka amuuri siidpööris võtab väga pikkade võsudega rändama minna niimoodi. Et te võite saada seal aastas ka kui paari aasta jooksul Barrutmeetriteda, et teda ma ka väga soovitan mõelda, et kui on selline koht, mida te ümberringi niidab, et siis on ta ju väga tore, kõrge efektne jõuab ka õitsemiseni, meil. Aga, aga minu enda kurb kogemus on. Minu istutusalas on ta läinud laiutama ja teda ei ole sealt väga lihtne välja rookida. Kui sügav see juurestik siis on? Tal on suhteliselt küll pinna pindmine, aga ta on ikkagi selline ka tugevate jämedate risoomidega. Samas ei ole ta nõus üldse potis talvituma, et, et ikkagi tuleb maha istutada, aga vastupidavuse mõttes? Kui te tahate kindlasti siit pöörist, proovige amuuri siidpöörist. Ma nüüd ei ole näinud, ma ei ole ka teinud täiesti inventuur erinevates müügikohtades, aga kamm-soohein on. Ka ja kes armastab ringi käia, armastab niiskemat. Ja meil on uus helistaja liinil. Tere, olete eetris? Halloo? Jaa. Tere, tere päevast. Palun öelge mulle sellist asja, kui tihti tuleb võtta? Sibulad väljamaa seest noh, näete maitsa välja ütelda need ilusad Lillijat lilli, sibulad. Nii liiliasibulad, et ma pean teile tunnistama, et ma ei ole väga liiliate kasvataja ja, ja need liigid, kes minul on peenras, mina neid iseenesest välja ei võta, kui mul ei ole, kuna ma olen ka teen aiakujundus, siis pigem kuna ma kasutan ka selliseid liike ja, ja vanaklassikat pigem kui uusi põnevaid sorte, et siis mina tõstan oma peenartest neid ainult siis, kui ma vajan neid kuskil istutusalasse. Ja, ja võib-olla kui see ummik on nagu väga tihedaks kasvanud, kui ma seda välja võtan, siis ma ju näen, kas sibulale on kitsas või mitte, aga iga aasta ma ei näe üldse vajadust, et seda peaks tegema. Mina soovitan kõik, keegi, keda seesama teema huvitab, otsida vikerraadio arhiivist üles saata, kus me rääkisime Timo paaniniga liilia, sest tema on siis lillekasvataja, kes kasvatab erinevaid sibullilli. Jaga müügiks TEMA veebileht on poeetikus. Tseega kirjutatakse ja vikerraadio arhiivist eks huvitaja aiana Radio liiliateemaline üles leida, seda saab ilusti järele kuulata. Ta ja Timo rääkis erinevatest liilijatest, neid on ju ka, neid jaotatakse erinevatesse gruppidesse. Et kuidas siis nendega käituda, aias tasub tasub järgi järgi kuulata. Et meie, meie kõik huvitaja aiaraadiod on arhiivis, et kes, kes vajab ülekuulamist, siis siis kindlasti kuulakene ülaKuudakenedile. Rääkisid idi haljastest. Mis, mis lehevärvi need jaapani tarnad võivad olla, mina olen näinud sellist kollakat, aga on ka mingeid rohelisi, on roheline. Teised on triibulise lehestikuga aga higi jäljastest on ju veel peale jaapani tarna veel k. Igihaljas kaera. Õiges on minu lemmiktai, ma räägin sellest lähemalt peale seda, kui me oleme võtnud uue küsija eetrisse. Tere, olete. On suur rida skill, based on kõik ära kuivanud. Mis te arvate, kas oleks mõistlik nad üldse nagu pealt maha lõigata? Kas siin küll ei looleks? Tohutu kuivus, mis on? Et kui stilbe on nüüd ära kuivanud isegi kui te nägite, et ei jaksa väga kasta või hooldada, et siis tagasilõikusest on alati abi, sest et et püsilillede eelis on ju see, et nad alati taastavad omapealsed. Et ma muidugi ju hetkel ei näe, et kui kurvad või kuivad nad on, aga andke neile võimalus ja, ja enne järgmist aastat, et ma nagu nende nagu lahkumise peale väga-väga alla ei kirjutaks, sest et minu kogemus on see, et astilbed on küll nii tugeva juurega, et nad nad kindlasti taastavad oma ilu, et elavad nad selle aasta sellisena, nagu nad on. Järgmised aastad on teistsugused, ma arvan, kahte ühesugust suve ei ole ja ma arvan, et muretsemiseks päris põhjustas pilvede puhul ei ole. Mina natukene laiendaks seda teemat just tänu oma aianduskeskuses töötamise kogemusele, et need aiaomanikud, kellel neid aspilvet aias on ja kui seda vett on vähe ja peab mõtlema, et kellele ma seda annan ja kellele ma seda ei anna. Sisast ilvedelema soovitan anda, meile olid küll hooldada seal potitaimed ja stiilbe kipub olema see taim kes nüüd päris kuivale jäänuna ka ka hiljem kastes ei taasta oma seminarid ja taid aastaseda lehestik koos. Ja, ja siis olime me sunnitud selle taimemüügilt eemaldama. Aga nii palju ma ühinen küll lohutajategooriga, et kui terve puhmik nüüd ei taastu, siis mingi osa ikkagi võib-olla et kui on, kui on ilusad sordi taimed, et et pange kas või praegu võib tunduda kummaline, aga pange see päikesekaitsekangas peale. Jah, me ju ei tea praegu, et kas need taimed olid päikese käes või varjus Kuise päike ikkagi lõõmab ja maa on kuiv ja, ja mõned võib seda vett küll olla, aga tegu on suvekoduga, sa lähed nädalaks minema, eks ju, pange päikesekaitsekangas peale, minul on see aidanud. Kasardiste liigistetas pilvede maailm on ka päris lai, et need on väga vastupidavaid ja on päris pirtsakad ja kõik sõltub, et kui ammuse aed on rajatud, kui on väga korralikult juurdunud taim, ta kindlasti talub selle põua ära paremini või halvemini, aga kui on värske, istutasin aasta kaks vana, siis muidugi on loomulikult olukord kriitilisem. Aga kuna jutt tuli sellele põuale siis me oleme sinuga juba rääkinud eelmises saates, kus me rääkisime ise seemnete korjamisest et kas sellelt, sellelt põua, sel aastal Pluss ikka seemned on nüüd kõik ilusti olemas, eelmisel aastal ma praktiliselt ei õnnestunud koguda seemneid, sest sügisel nad lihtsalt mädanesid ära, et noh, kuskil seal suvepoolseid, kes valmistasid oma seemned mulle, et neid ma jõudsin veel peenrast kokku koguda, aga tänavu aasta on pigem see, et käärid peavad kogu aeg taskus olema, sest igal pool on ootamatult kuskil seemned valmis saanud ja kuprad juba lahti, et kindlasti käige ja koguge, kasvõi kui te tahate omale loodusliku ilme kaeda, käige kasvõi loodusest korjake seemneid või siis tõesti tahate mõnda istutus alamal laiendada või materjali rohkem, et proovige see on nii äge, kuidas seemned idanevad? Ja ma olen üks väike jutt, rääkida seemned, olete idanemisest kus me ülli Reinaga mõlemad olime tegevuses, nimelt aastal 2009 õnnestus minul käia Inglismaal Ailoff. Nüüd Ailofaitalisele lõunasaare nimi Inglismaal ja seal on kuninganna Victoria suveresidents. Ja tegemist oli septembrikuuga ja mina ei olnud aianduses väga pädev ja otsustasin korjata Ta seemneid, nii tark ma olin, et erineva väljanägemisega kuivatatu, kuivanud nagu õisikute korjatud seemned pakendasin eraldi. Aga ülli, Riina oli mul siis juba tuttav ja kui ma sealt Inglismaalt tagasi tulin, siis ma mitmed ümbriku tülli Riin Ala andsin ja ütlesin, et pane mulda, sest tülli rinnal on puukool ja seda maad on võimalik ka rohkem kasutada, et mina aknalaua peal seda tegema ei hakanud. Ja kevadel andis ülli Reinamule sõrmede vahel sellised kolme sendimeetrised. Rohelised taimed tahad ja ütles, näe, need on sinule, lapsed, pane maha. Või pista potti. Te võib-olla ütles ja mina mõtlesin, et miks vanad potti pean pistma ja kuna nad olid madalad, siis nii palju ma teadsin, et madal taim tuleb peenra äärde istutada ja panin kärtsti 10 sentimeetrit peenraservast maha. Ja seal nad kasvasid esimese aastaga sellised ilusad, umbes nagu kõrrelised. Esimese aastaga 10 sentimeetrit, siis talvel nad jäid loomulikult peenrasse, May katnud. Järgmisel aastal olid pealsed 20 sentimeetrit. Kui kolmandal aastal olid pealsed juba hakkasid taime näguvad, Ma siis ma sain järsku aru ja eks ma olin õppinud juba ka rohkem, et tegemist on lembe liiliatega. Risoomi allistrei soontaimedel on jah jahiri soom. Oi-oi-oi, mis tegelikult, ja need, et kes tegelikult meie talve üldse ei tohiks kannatada, aga juu siis sattusid soodsad talved, sellised soojemad ja mitte liigniiske hästi paksu lumega olid ja ja kuna minul on ka on ka komme varakevadel pisiku peenardesse lume sisse auke torgata õhutamiseks, siis ju see ka aitas. Igal juhul neljandal aastal nägin mina kolme sinist õisikut. Viiendal aastal nägin üheksat sinist ja ühte valged õisikud, sest tegu oli seemne paljundus-, aga sellest järgmisel aastal oli 13 õisikut. Aga ülejärgmisel aastal taime ei olnud, sest oli liigniiske. Ja kui ma siis need, et juured sealt välja kaevasin, siis juured olid väga head, nad pane või taldrik, kuule tead, sellised nagu naadijuurikad, aga juurekael oli ära mädanenud. Ja siit ma lähengi nüüd järgmise teema juurde, räägime natukene konkreetsete külalistest, sest ma kujutan ette, et kuulajatel on, on nüüd juba nagu pea sassis. Ja, ja räägime nendest need tingimused need üle. Et kui me nüüd välistame need liigniiskust. Liigniiskust armastavad kõrrelised siis milliseid, no mis on see, kas on rusikareegel, millise, millist mullastiku kõrrelised soovivad? Selline tavaline normaalne peenra muld, päike, poolvari, Süüa võiks olla ehk siis ikkagi pisut väetamis pisutki laada meist ja selline, kas siis keskpaneb komposti, kes paneb graanulid, et igal juhul abiks, kuna mina olen mulsin, siis koorepuru kõdunedes pidevalt on ikkagi ka toitmine olemas. Kuiva käes väga kuumas kohas, kindlasti tuleb aidata kastmisega, aga juurdunud taim talub põuda hästi, nii et pigem mõelda selle kujunduse poole peale ja kõrguste peale kindlasti. Kõrrelised, seal on ju hästi oluline, neil on nagu paljudel püsililledel ju ka kaks kõrgust, üks on siis lehe puhmiku kõrgus ja siis vastavalt sordile liigile. Kui kõrgele siis näed, õie pähikud tõusevad, et sellega peab arvestama ja kellel on internetivõimalus, võib minna praegu huvitaja aia raadio veebilehele saatelehele ja seal on mihkelsaare tehtud pilt ühest Eesti aiast kus on siis luht kastavad. Ja seal on näha, kus roheline lehe pohmicon madalamal umbes sama kõrged kui metssalveid, mis sealsamas istutusalas on minu mälu järgi metssalveid. Ja, ja peal on siis luht kastavad selline kuldne. Just et tal on lehestiku puhmad, teeb selliseid toreda palli nagu pokud, nagu pokud ja rändama nad niimoodi ei lähe. Millele võib-olla tasuks mõelda, on see, et kui on nagu soodne kasvukoht siis kuna need seemned valmivad luht-kastevartel hästi vara siis ta võib teha isekülvi, kui kohta on sobiv, väga hea, kui te seda tahate vältida, siis, siis, siis võib-olla tasub mõelda ühel hetkel, et et nende pähikud talveks väga dekoratiivseks ei jää. Kui hakkab silma häirima, et siis nendel võib tagasi lõigata selle õisiku osa mittelehte, aga mitte mingil juhul lehte juba juba nagu suve lõpus. Samas on nagunii lihtne, kui mõni on ka idanenud, see välja rohida, et et selles mõttes ikkagi kõrred peale jätta, see on see, miks me kõrrelisi kasvanud. Just ja mina annan ka hea nipi, ma lubasin rääkida igihaljast kaerandist, et mina olen ostnud kolm taime. Kunagi ja, ja neid väga tihti müügile ja olema Mihkel Saare puukoolist tookord sain, aga kuna nad ei talvitub siis, siis pidi nendega olema sellepärast nagu mure paljundamisel. Ja mida mina teen, on see, et mina panen igale taimele sügisel panen kopsikutäie liiva pähe sõna otseses mõttes. Mulle ongi vanagupsik. Lähen ämbritäie liivaga ja mul on veel selliseid niiskuspelglik taimi ja nii igihaljale kaerand ei lähe kui ka näite, eks perovski jale Kuiga lavendli Läänad on mul üsna üsna lähestikku kasvavad. Ma panen kopsikuga liiva, talvekad näiteks just sellepärast, et kui kipub olema selline liigniiske sügis ja selline selline väga liigniiske ja lörtsine ja vihmane talv siis on kindel, et, et näed, taimed peavad natukene paremini sellele vastu. No küsimus on tõenäoliselt just selles juurekaela säästamises nimelt et kas nagu liiv või keegi leiab, põhiline on see, et vesi ei tohi nendesse peenardesse kindlasti seisma jääda ka lumesulamisvesi, kui meil nagu korraga noh, eelmisel aastal oli muidugi probleem see, et lihtsalt veel ei olnud kuskile minna. Et pealtpoolt võib ju katteid teha ja, aga ikkagi taimed on juba kaelani liigniiskes värskes mullas, et see võiks ka saatuslikuks saada. Kas Me nimetaksime nüüd nüüd uuesti üle, need lihtsalt kõrreliste liigid, mida tasuks aiakeskustest ja puukoolidest otsida käis läbi nimi luht-kastevars. Luht-kastevarred aruheinad, sinihelmikad, nii roog, kui harilik, seal on väga suur kõrguste vahe, kaidikud, siis on terava õiene kastik oma toredat sortidega, nad on väga erineva ilmelised lühikarvane kastik hoopis teistsuguse ilmega. Siis on, järgmisena ärkavad tõesti Siswitzirsid, enne seda loomulikult igihaljas kaerand, kes tegelikult mõnel ta talvel isegi see minu kogemusel, sest ma olen päris külmas kohas mul enamasti küll kevadel eelmise aastal Eesti kaob ära, aga tal pisut jääb alati seda seda sinist ikkagi eelmise aasta oma ka alles hool, mulje täitsa Poolale ja selleks on nagu väga hea nipp, et kevadel tuleb siis teda ei saa mitte lõigata tagasi, vaid teda tuleks sellise kareda kindaga nagu paiku. Ta on niimoodi, et te teate, kõik, nad tulevad väga kergelt, sellise kuiva ilmaga tulevad väga kergelt need pruunid juba surnud pealseid sealt välja ja, ja ta nagu päris oma seda väljanägemist võttagi, et selles mõttes väga tänuväärne. Ja, ja samamoodi ta püsib sellise ilusa pallina, et, et ta ei lähe kuskile rändama ja seemnetest kindlasti mingit umbrohtu aeda ei saa. Ja julgustame ikkagi inimesi ka siit pööristega tegelema. Mina julgustan küll lihtsalt, et õige kasvukoht, kui te teate, et teil on lageda põhjatuule käes, ärge proovige, leidke talle selline koht, kus tal on tore olla ja lõpuks võib ka proovida, ju siis pütis ja pütiga tõsta keldrisse ja alati on võimalus, ta on graatsiline ja ilus ja neid sorte on ägedaid, keda tasub katsetada? Ja kõiki, kes, kes on kõrelistest huvitatud, ma soovitan kõigil üles otsida ja poest ka kodukirja, augustinumber, aednike puukooli pidaja Mihkel Saar on seal kõrreliste artikli ilmumist tänud ja seal on just aga aiakujundusest küsimus, et millist ajakujundusstiili keegi tahab viljeleda, et vastavalt sellele siis millised kõrrelised sinna sobivad. Aga nüüd on aeg sealmaal, et vaatame üle ka selle nädala aiaüritused ja leidsin, et kaheksandal augustil on järjekordne jalutuskäik läbi Kadrioru pargi ajaloo ja looduse. Ja mina nüüd käisin just eelmisel nädalal Kadrioru pargis ja soovitan siis kõigil ja algusega kell 18 on siis eestikeelne ekskursioon. Kõike kõike. Või vabandust, seda juhib siis muuseumi kuraator Ella Penta. Kell viisal oskab, algab teabe juhisus Annaolzevskaja juhatusel venekeelne ekskursioon ja miks ma soovitan sinna minna Kadrioru pargis kõrvalisi? Küsige nende kohta. Elle kindlasti tervitan Elled siin raadioeetri kaudu, Elle kindlasti oskab anda Andane sellele vastuse. 11. 12. augustil avab jälle Mayer rida, olin oma aiapaiku kusel kindlasti külastage ning jätkuvalt saab uudistada Tallinna lillefestivali. Käige sealt läbi seal ja need aiad on seal muutumises ja on väga huvitav vaadata, kuidas siis jälle kuu ajaga on mingi aed jälle nagu jõudu juurde saanud. Ja ega midagi. Ega me ainult aias ka ei ole, eks. Me käime rannas, vaatame üle rannailma. Nii rannailmakaar Ta on täna väga tore. Ehkki tundub, et õues on läinud külmemaks, siis on saabunud nüüd selline aeg, kus Eesti randades on õhk ja vesi samal temperatuuril. Ja tegelikult mõnes kohas on vesi isegi isegi soojem kui õhk. Näiteks Viljandi järves loen ma praegu järves on 27 kraadi, aga õhk on 24, nii et kõik, keda natukene häirib see, et meil on teid külmaks läinud, enam ei ole 30 kraadi väljas sooja, minge Ta sooja ja mis on veel tore meie randade juures. Ma vaatan rannailmakaardilt, mis on siis leitav ilma leitav otsingusõnaga rannailm ilmajaamast. Et ainult kahes rannas on kollane lipp väljas. See on siis Harku järves ja Pirita rannas, Pirita rannas on siis 17 kraadi sooja vees ja Hart kui järves on 25 sooja. Igas teises rannas lehvib roheline lipp. Enamjaolt nüüd on vesi üle 20 kraadi. Pirita randa ma juba mainisin, kus on 17, aga pikakari rannas on 19 ja ma vaatan, kas on veel mõni rand, kus on alla 20 kraadi, muide ei ole, igal pool mujal on üle 20 kraadi ja see Viljandi Järvamaa 27 kraadiga paistabki olema kõige soojem. Nii et tõstame, tunneme rõõmu vähe, jahedamas ilmast, tunneme rõõmu aiaomanikud sellest, et me ikkagi paljud-paljud meist on saanud ikkagi ka vihma tunda, mõlemad piisad langesid eile minu Kakumäe Kakumäe aiamulda ja, ja käime rannas ja, ja tänases saates oli meil siis külas Helga taimeaia perenaine aednike aiakujundaja ülerina Sildnik, rääkisime kõrrelistest järgmine huvitaja aiaga ja on eetris juba nädala pärast ja siis võtame lähema vaatluse alla väetamise. Olge tublid, tundke rõõmu ilmast ja kohtume järgmisel nädalal.