Vikerraadio. Tervist head kuulajad, kell on viis minutit, 10 läbi algab huvitaja saade. Ja tänasel mõnusal soojal suvepäeval räägime sellest, kuidas hoida palavaga oma kodus toatemperatuuri mõistlikul tasemel. Kas ruumi temperatuuridele on olemas ka nõuded kodudes ja kas ka töökohtades ja millest on tingitud ruumide muutuminega niisketeks palaval suvepäeval, kuidas vältida niiskuskahjustusi? Räägime siis sisekliimast ja stuudiosse. Ootame Tallinna tehnikaülikoolist hoonete energiatõhususe ja sisekliimat professorit Jarek Kurnitski. Veel räägime tänases reedeses huvitaja saates ka ID teemadest geenius portaali toimetaja Jakob Rosin tuleb stuudiosse ja räägib Samsungi uuest nutitelefonist. Üheksa räägib Google Mapsi ühest kasulikust uuendusest juhtumist, mismoodi Apple Watch päästis inimese elujärjekordselt, aga ka ID-kaardi võimalikest edasiarendustest. Ja kuna täna on jällegi palav päev, siis tunni lõpus ülevaade sellest, kuhu on mõistlik minna suplema ülevaade siis rannailmast veetemperatuuridest, sellised teemad lähema tunni jooksul. Mina olen Meelis Süld ja helipuldis Ingrid Roosipõld, head kuulamist. Niisiis tänases saates on meie teemaks hoonete sisekliima, see teema on kantud muidugi meie üsna palavast suvest ja tänasestki kuumast päevast ja stuudios on meil külas Tallinna tehnikaülikoolist hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek. Eile me rääkisime kiirabiarstiga selsamal teemal, mismoodi siis toime tulla sellise palava kuumusega olgu see siis õues liikudes või, või kui on ka toas lennud, temperatuur väga kõrgeks, aga kas on olemas ka mingid normid ikkagi, et, et kui kõrgele meie temperatuur toas minna tohib üldse? Normid on olemas uutele hoonetele ja neid rakendatakse renoveeritud hoonetele. Ja kui me räägime töökeskkonnast ehk näiteks väga hea viis kuuma ilmaga toime tulla, tundub olla, et tulla siia vikerraadio stuudiosse, mis on hästi õhustatud ja on suhteliselt värskelt renoveeritud maja, korralik ventilatsioon, jahutus kõik tõtt. Ja samamoodi kehtib ka teistel töökohtadel, nii et töökohtadel üle 25 kraadi temperatuur peaks tõusma, kui majad on ehitatud nii, nagu uued hooned ehitatakse või on siis rekonstrueeritud hooned ja kodudes. Me saame ise oma Riiatuste käitumist reguleerida, seal siis lubatakse paar kraadi kõrgemat kraadi. Nii et on selline 27 kraadi on kodude jaoks tempera tuuri piir, mida lubati takse ületada väga lühikese aja jooksul. Aga see kodude nõue kehtib sellise tavapärase suve puhul. Nii et tuleb kohe ette öelda, et selle suve puhul, kuna tegemist on arvutusliku nõudega seisnevad temperatuurid lähevad kõrgemaks. Samas reaalsus võib olla see, et kui on lõunapoolsed aknad kodudes ja kui õues on ikkagi 32 33 kraadi siis küllap seal toas on ka üle 30 kraadi. Isegi temperatuur. Jah, aga et kui, kui nüüd rääkida näiteks uutest korterelamutest, siis nende projekteerimise ajal tuleb teha temperatuuri simulatsioon, selles temperatuuri simulatsioonis kasutatakse energiaarvutuse testaastat, mis on selline Eesti tavapärase ühe tavapärase aasta kliima kus on siis ka tavapärane suvi? Temperatuur jah, sellel suurt üle 28 kraadi väljas ei tõuse ja siis sellise tavapärase kliimaga ja tüüpsa kasutusega ei tohi üle 27 kraadi kuumeneda rohkem kui 150 kraad tunni jooksul ja 150 kraadi tunde on siis selline väike mänguruum ja seda arvestatakse nii et näiteks kui temperatuur on 29 ehk me oleme kaks kraadi üle 27 ja siis ühe ühe tunni jooksul on meil 29 kraadi, siis kaks korda üks, kaks kraadi tundi ja kogu suveperioodi peale tulla sellise tunde, sest 150, et see on igati nõuetele vastav korter. Aga loomulikult, kui meil praegu on väljas on 32 kraadi, siis me võime eeldada, et seal on üks, kolm kraadi kõrgem temperatuur, et temperatuurid kerkivad 30 kraadini või, või natukene ülegi nendes ka nõuetele vastavates korterites. Kas ütleme, kui on tõesti uus maja ja temperatuur läheb siis üle 30 kraadi toas, et on võimalik siis ka esitada omad pretensioonid ehitter? Kui on kahtlused maja ei vasta nõuetele, siis loomulikult arendajale saab reklamatsiooni esitada. Aga siis selle tõendamiseks tuleb teha temperatuuri simulatsioone, ehk siis tuleb leida üks energiatõhususe spetsialist, kes sellise arvutuse teeb ja kontrollib, et kas maja või siis antud maja korter vastab nõudele või mitte. Ja selliseid protsess on tegelikult olnud üsna mitu vaid, sest see nõue on olnud kasutuses umbes 10 aastat praeguseks ajaks. Ja neid on olnud juhtumeid eri Te siin juba mitmed aastad tagasi, kus projekteerimise käigus korterite ülekuumenemine on jäänud ilma tähele pannud. Ja kuna suured klaaspinnad suured aknad on olnud arhitektuuri trend, ilusad vaated, aga sellised hooned ka tihti kergelt üle kuumenevad, kui nad on lõuna- või lääne poole suunata. Ja sellistel puhkudel mitmed arendajad on sunnitud neid kortereid hiljem parandama, kas siis paigaldades sinna varjastusi või või lausa siis konditsioneeri. Ja tõesti selliseid juhtumeid on esinenud, aga praegusel ajal julgeks küll öelda, et seda tempera tuuri simulatsioone tehakse päris hoolikalt. Ja loomulikult, kui üks arendaja saab sellise reklamatsioon endale kaela, siis ta järgmist maja ehitades enam selliste probleemidega ei taha tegeleda, ehk siis tehakse juba asjad korralikult. Nii, nendest vigadest on kindlasti. Ja selles suhtes Eestis ehitatavad uued hooned peaksid olema küll inimestele igati mugavad. Aga kui kõrget temperatuuri inimene üldse talub ja, ja mis selle mõju võib-olla kui, kui toas on tõepoolest väga palav Jah, et kui me räägime siin, et töökeskkonnas 25 rusikareeglina kodudes 27 siis need on sellised temperatuurid, kus me oleme mugavustsoonis ja me saame tegeleda kõikide asjadega. Nii et meie tööviljakus ei lange näiteks koolides ka valimistulemus ei lange. Aga inimese selline ütleme, ülemine piir, mida, mida ta tõesti talub ja mis siis tervise peale, aga siis me räägime kuskil 30-st kraadist, millega on võimalik veel suhteliselt edukalt magada 30 kraadi, hoides akent lahti, kui õhk liigub ja magades ainult linaga inimene veel puhkab välja. Aga siis 35 kraadi on selline täiesti kriitiline piir. 35 kraadi tuleb sellest, et kui inimese keha tempera tuur on keskmiselt 37 kraadi ja nahapinnatemperatuur ongi seal kuskil 35 kraadi ümber ja kui siis ka õhutemperatuur tõuseb 35 kraadini, siis ma ei suuda enam soojust eraldada, ei ole soojust võimalik eraldada soojusülekande teel, meil jääb ainult see higistamise mehhanisme soojuse eraldamiseks ja see kurnab inimest väga palju. 35 kraadi juures hakkab inimeste suremus hakkab tõusma ja kui Euroopat on tabanud kuumalained, siis ka nad on väga tugevas korrelatsioonis suure suremusega. Nii et siis me palju inimelusid tegelikult kaotame, et see 35 kraadi on nagu väga tõsine ja see ei ole naljaasi, et kellel on nõrgem tervis, siis nalja ei ole. Aga kui nüüd selline piir kodudes on 27 kraadi sellel toatemperatuuril. Kas on ka mingisugune täieliku ülempiir, et kui, kui kõrgeks üldse toatemperatuuri minna? No see nagu ma ütlesin, et see täielik ülempiir tuleb nendest füsioloogiliste, seda, kui me räägime normidesse ikkagi see mis, mis nõuded on määrustes kehtestatud sisse lubab seda 27 pluss 150 tundi ja seda tavapärase Eesti suve puhul. Nii et normide järgi ta võib sinna 30-ni minna praeguse suve puhul ja seal mõnda aega ka püsida. Aga millest tuleb see, et suvisel perioodil kipuvad ruumid minema, aga väga niisketeks? See tuleneb see sellest, et kui meil on väljas 30 kraadi sooja ja siis, kui veel sajab äikesevihma ka siis õhk on nii-öelda vett täis ehk absoluutne niiskus on väga kõrge ja see tegelikult teeb inimese olemise väga raskeks, me ütleme selle kohta, et see on nagu leitsak, selline troopiline, ehk siis meil on raske. Me peame higistama ja niiskus ei saa inimese keha pinnalt hästi ära auruda, sest välisõhk on on niiske. Ja nüüd, kui sellise välisõhutempera tuur kas või mõne kraadi võrra langeb siseruumides, siis niiskuse tase on seal kuskil suhteline, niiskus on juba 80 või 90 protsenti. Ja näiteks siis keldrites hakkab see niiskus külmematel pindadele kergelt kondenseeruma. Kui minna maa alla kuskile näiteks mõnes linnuses või sellises, kus on suured võimsad maakeldrid, siis me kõik teame, kuidas seal vesi nii-öelda laest alla tilgub. Et kuna see soe välisõhk ikka langeb, seal temperatuur langeb võib-olla 10 kraadi, kui me sinna keldrisse läheme ja siis niiskus lihtsalt kondenseerub välja. Nii et see tekitab sellise tugeva ka niiskuskoormuse. See tähendab siis seda, et kui maja on ikkagi jahe ja õues on väga palav, siis pigem akent lahti mitte teha. No selline olukord on majas, kus on mingisugune jahutussüsteem või siis maja on hästi varjastatud ka passiivsete meetmetega me tõesti sellise olukorra saavutama. Päeval päikesepoolsed aknad kindlasti peavad olema kinni ja siis öisel ajal, kui temperatuur langeb, siis võib seda maja jälle maha jahutada. Et see ongi selline vahemereline tuulutamise jahutuse praktika, kus päeval pannakse kõik luugid kinni. Nende nemad kasutavad väga palju aknaluuke, et see päikesekiirgus ei paistaks tubadesse sisse ja siis öisel ajal, kui temperatuur langeb, siis tehakse jälle kõik lahti ja proovitakse tekitada tuuletõmbust, et siis jällegi ruume maha jahutada. Nii et päeval lihtsalt peab kannatama, kui temperatuur tõuseb, aga sellise 30 kraadise välistemperatuuriga sisetemperatuur võiks selle alla jääda mõne kraadi võrra selle alla jääda ja sellisel juhul jah, meil peavad olema põhimõtteliselt kõik aknad kinni päevasel ajal. No siin on selles mõttes jällegi sõltub hoonest, et, et kus on mõistlik tekitada tuuletõmbus ja, ja kus on võib-olla siis tõepoolest mõistlik seda jahedat õhku nii-öelda hoida ja säilita Jah, et kui jahedat õhku ei ole võimalik säilitada, ehk toatemperatuur tõuseb juba sama kõrgeks kui välistemperatuur, no siis tuleb aknad lahti teha ja mängida nii-öelda õhu liikumise peale, sest kui õhk liigub, siis teeb meie olemise kergemaks, parandab soojusülekannet. Ta jahutab keha ja me, me suudame seda soojust ära eraldada, siis lihtsalt otse konvektsiooni veel. Ja me ei pea nii palju higistama, nii et see õhu liikumine on selline viis, millega võib temperatuuri tunnetus kuskil kolme kraadi võrra mõjutada, dada. Ehk kui osta ka kõige kõige lihtsam ventilaator, siis sellega kolm kraadi temperatuuri tunnetuse saab ilusasti alla, kui seal ventilaatori õhuvoo sees istuda. Ventilaatorid on võib-olla ka läbi müüdud praegu kauplustes, ma tean, et inimesed otsivad kuulutuste kaudu Facebookis endale ventilaatoreid ja küsivad, kust osta saab. Võib-olla ka saab kusagilt osta. Aga mis on need käepärased vahendid veel, mille kannab siis kodus temperatuuri kontrolli all hoida õhutamisest me rääkisime siin ja, ja tuuletõmbus tekitamisest, aga kas on veel midagi, mida me saame nagu selle heaks ära teha, eriti kui on just ka lõunapoolsed aknad. Jah, ega neid käepäraseid vahendeid, millega kiiresti midagi korda teha, peale ventilaatori tegelikult eriti ei olegi, loomulikult konditsioneeri paigaldamine, mis on siis natukene juba suurem töö on kindlasti üks lahendus. Aga ikkagi need põhilised lahendused, et ülekuumenemist vältida. Need tehakse juba hoonet kavandada ja projekteerida. Et kui, kui see maja on niimoodi välja kukkunud, et seal päikese varjastuse lahendusi ei ole ja ruumid on lõuna ja lääne poole ja palju päikesekiirgus tuleb akendest sisse siis seda olukorda on küllaltki raske parandada, pärastpoole akende peale liimitakse ka selliseid kilesid, mis siis päikesekiirguse läbivust piiravad, on võimalik paigaldada väljapoole kasvalisaid ribikardinaid. Ka välised rulood on olemas, markisid on olemas, mis sobivad näiteks vaikemajadesse. Sellised lahendused kindlasti aitavad ja need peaksidki olema nagu esimene etapp, et kõigepealt passiivsed meetmed ega vähendada päikesekiirguse pääsu ruumi. Ja siis juba järgmine samm, et kui veel rohkem mugavust tahetakse, on siis konditsioneeri paigaldamine. Aga need kõik on sellised, tõsised lahendused maksavad nõuavad aega, nii et ventilaatori ostmine poest ja see, see on nagu selline ainukene, mis on kiire lahenduse, mis tõesti nagu väikeste kuludega ehk nii-öelda vaese mehe konditsioneer ajab täiesti asja ära võib soovitada. Või jalad siis külma veekaussi? Ja need loomulikult ujumas käimine ja sellised lahendused, et see aitab, aga see aitab siis lühiajaliselt, kui seal vees olla ja pärast märg keha kuivab, niiskus aurub ja seob palju soojust. Et sellest on, on loomulikult kasu, aga need on jah, sellised lühiajalised tembud, millega natuke võib olukorda parandada. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on stuudios külas Tallinna tehnikaülikoolist hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ja pärast muusikapala ootame head kuulajad ka teie kõnesid meie number stuudios on kuus, üks üks, 40 46, üks üks 40 40 ja võite kirjutada ka oma küsimuse meie kodulehel. Laulis Chuck Berry ja me läheme teemaga edasi, räägime siis sisekliimast seoses just palavate suveilmadega. Ning stuudios on meil külas Tallinna tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski. Ja meie stuudiotelefon on kuus, üks, üks 40 40 kui on sisekliima Ta küsimusi, siis võite julgelt sellele numbrile helistada kuus, üks, üks 40 40 või siis kirjutada ka kommentaari kodulehele. WWW vikerraadiopunkt. Nüüd me teame, et uuemates majades on ka ju sundventilatsioon, et on olemas ka soojustagastusega, ventilatsioon on ilma soojustagastusette, et kuidas seda siis suvel nüüd seadistada. Jah, reeglina hoonetes on soojustagastusega ventilatsioon ja see ei vaja seadistamist, ta aastaringselt võib täiesti olla sisse lülitatud ja töötada kogu aeg samamoodi, kui me räägime kodudest. Suvisel ajal loomulikult me teeme palju aknaid lahti ja siis tegelikult meil on ventilatsiooni rohkem, aga seda ventilatsiooniagregaadi tulevat kontrollitud ventilatsiooni on meil ikkagi vaja niisketes ruumides, nagu pesuruumid, WCd köögid. Nii et seal need välja tõmbad, peavad olema kogu aeg olemas ja selle tõttu ventilatsioon peab olema sisse lülitatud. Nüüd öisel ajal on ventilatsioonist ka jahutuse mõttes natukene kasu, võib panna suurema kiiruse peale, aga siis tavaliselt need ventilatsioonisüsteem hakkab tegema natukene rohkem müra et lihtsalt teda sees hoida, nii nagu ta kogu aeg on, see on kõige parem. Ja sõltuvalt nüüd ventilatsiooniseadmest. Soojus, tagaste kasutamine on niimoodi. Targemad ventilatsiooniseadmed oskavad ise, soojus tagastati, mõõda vigu sisse lülitada, ehk kui see soojus tagasti hakkaks liiga palju sissepuhutavad õhku soojendama ja hakkaks veel ruumide ülekuumenemist tekitama, siis õhk viiakse soojustagastust mõõda. Ja jällegi, kui kord korteris või majas on konditsioneer ja sisetemperatuur on madalam kui välistemperatuur, siis jällegi soojustagastus kasutatakse, sest ta natukene jahutab sisse, puhub puhutavate õhku, nii et see on nagu küllaltki keeruline selle soojus, tagaste hingeelu arusaamine ja selle käsitsi juhtimine. Aga siis seadmetel, millel ei ole automaatikat, tavaliselt soojus tagasi võetakse välja suveperioodiks pannakse sügisel tagasi, siis on kindla peale, et ta meil seda õhku ei soojenda, mida suvisel ajal ei ole vaja, aga, aga kõik kaasaegsemad seadmed on varustatud automaatikaga ja need siis ise otsustavad, kas soojustagastus kasutatakse või ei kasutata. Nii et sellises korralikus moodsas kodus ventilatsioon on nii-öelda ühe nupuga seade lülitatakse sisse ja see on kogu aeg sees ja seal siis kaks korda aastas filtreid puhastatakse, üks kord aastas vahetatakse ja ongi kõik. Meile on helistanud helgi Põlvamaalt ja meie number stuudios on siis kuus, üks üks 40 40. Hallo, kuulame teid. Tervist. Minul on aknad, mõlemad aknad on lõuna või ütleme jahial lääne poole ja ja sisemine aken läheb nii kuumaks, välimine aken ei lähe. Jah, sellised välised ribikardinad on täiesti olemas ja need siis väljapoole aknaraami külge või seina külge paigaldatakse Ki. Ja see on ka ainukene lahendus, millest on kasu, kui nad panna väljak poole, kui panna sissepoole ribikardinad, siis tegelikult see soojus on juba toas ja nendes kasu ei ole muidugi seesmise ribikardinaid on palju lihtsam paigaldada, sesse paigaldatakse akna peale seestpoolt. Aga need toatemperatuuri ei alanda. Nii et sellised välised ribikardinad ja ka välised rulood on lahendus, millega seda ülekuumenemist saab vältida. Aga kui on topeltaknad ja panna sinna kohe akna vahele, näiteks ribikardin Kui on topeltaknad, saab vahele panna, siis ta ka natukene aitab. Aga ikkagi see välja pandud on kõige efektiivsem, sest see ei lase seda soojus päikese kiirgustena aknast läbi. Ja Eha helistab meile Kohilast Hallo. Tervist. Halloo, tervist, mul on niisugune küsimus, kui on maamaja, eks ole sees see vooder siis väljaspool silikaat ja siis nüüd seda, mis seinte vahele soojustuseks pritsitakse. Kuidas see võib vaja seda soojust, kõike mõjutada õhu liikumist ja kõike seda kahtlast soovitatalitseeli seinu? Seina soojustamine sellisel juhul tegelikult seda suvist olukorda praktiliselt ei mõjuta. Seina seina soojustama selle jaoks, et talvel oleks küttekulud väiksemad ja talvel oleks mugavam olla. Aga see, mis, mis tegelikult mõjutab, on see, et kas maja on massiivne või on ta kerkinud aktsioonis. Nii et kui oleks selline maja, kus on paksud kiviseinad siis ta suvel nii kiiresti üles ei kuumene, aga antud juhul see massiivne osa ehk Telliskivi on väljaspool. Ja kui, kui sedeli päike soojendab selle telliskivi üles, siis on nagu ahi, mis hakkab ka seda ruumi. Ma nii, et seal soojustusest voib pigem olla natukene kasu ka suvel. Nii et igal igal juhul tasub neid seinasid soojustada ja see suvist olukorda vähemalt hullemaks ei tee, aga kindlasti ka oluliselt ei paranda. Aavo helistab meile Võrust Hallo. Tervist. Tere tahaksin küsida, mis teha, kui ventilatsioon töötab tagurpidi korvkorrusmajas. Kui ventilatsioon töötab tagurpidi korrusmajas, siis on muidugi asjad halvastajad, tähendab igasugused lõhnad tulevad. Ja see nagu viitab siis sellele, et kas pliidikubu ventilaator on sees, kuskilt lööridesta, tõmbab, tõmbab sisse ja tegelikult korrusmajades, kus on loomulik ventilatsioon, võib ka tuul tekitada sellist olukorda, et vahepeal nööridest tuleb õhku sisse. Et see ja, ja seal ei ole ühtegi head lahendust, et ma soovitaks lihtsalt nagu selle probleemi leevendamiseks aknaid lahti, et hoida aga pikemas perspektiivis sellised loomuliku ventilatsiooniga vanad korterelamud kindlasti tuleks renoveerida. Nii nagu KredExi renoveerimistingimused ette näevad ja siis nendesse on õige paigaldada samamoodi sissepuhke ja välja väljatõmbe ventilatsioon soojustagastusega, aga siis saab sellistest muredas ka lahti. Aga lihtsalt see luuk siis kinni panna, midagi muud teha. Jah, see, kui, kui sa Traistist nüüd sisse tuleb, no tegelikult, kui me paneme ta kinni, siis enamus aega ta töötab õigetpidi, sealt läheb õhku välja, et siis me kaotame ka selle ventilatsiooni. Et siis siis tuleks ta ajutiselt sulgeda, et kui sealt paha lõhna sisse tuleb ja tuleks ikkagi välja uurida see põhjus, et kas kellegi pliidikubu ventilaator nüüd põhjustab sellise olukorra, et teise korterisse hakkab sisse puhuma ja kui selle olukorra põhjustab, siis sellist pliidi pliidikubu ventilaatorite tohiks kasutada, mis teiste korterid, et siseõhu ära saastab, siis korteriühistu peab seal lihtsalt lahenduse leidma. Tiina helistab meile Võrumaalt. Hallo, olete eetris? Ma ei kuule, kuulnud seda juttu kõik aega, ma tahan küsida teie käest. Kas, kui wanna see õhksoojuspump, meil on talvel õudselt külm, suvel on suured aknad ja ja kas see sellega saab midagi reguleerida? Õhksoojuspumbaga saab väga hästi reguleerida, nii et õhksoojuspumpa talvel saab kasutada loomulikult ruumide kütteks, aga suvel ruumide jahutamiseks ja see jahutamise seisukohast on tegemist väga hea lahendusega. Ja ütleme, et see võib olla ka üldisemalt nendest õhksoojuspumpadest rääkida, siis nende energiatõhusus on ka väga oluliselt paranenud. Niiet see on kindlasti soovitatav lahendus ruumide jahutamiseks ja parimad seadmed, mis on siis mille energiamärgise klass on A ja kolm plussi võtavad umbes kaks korda vähem trit sama jahutuse jaoks kui tavapärased seadmed. Et tegelikult nende seadmete kvaliteedil on ka suur vaher. Et nii nagu kodumasinat ostes ja energiamärgist jälgida, tuleks ka neid seadmeid osta energiamärgise järgi ja võib siis soovitada neid A pluss pluss ja kolme plussiga seadmeid mis suudavad ühe kilovatt-tunni elektriga teha juba 10 kilovatt tundi jahutusenergiat. Nii et need võivad olla väga hea efektiivsusega ja siis sellise kehvema energiamärgis omaga võib-olla teevad ühe kilovatt-tunni elektri ainult viis kilovatt-tundi jahutust ehk on poole kehvemad, aga kindlasti need on seadmed, millega saab abi. Praegusel hetkel ma kujutan ette, et need on ka Eestis kõik otsa lõppenud, aga siis tasub juba valmis olla järgmisteks kuumadeks suvedaks, nii et kui, kui need paigaldada, tasub mõelda nii kütmise kui jahutamise peale. Ja viimane helistaja meil Märt Kohilast või? Jah, on Kohila. Selge, kuuleme teid. Vaata, mina panin endale luugid, panin OSB, tegin ukse akendele luugid ette. Ja see Väga hästi töötab, mis sest, et on pime, aga uksed, aknad, kõik need uksed kõik lahti ja. Jah, see aknaluukide tamine meie kliimas ei ole väga levinud, aga kui me siin Euroopas natuke ringi sõidame, soojemates maades on igal pool, on aknaluugid ja see on tõesti efektiivne välisvarjastuse lahendus ja ilmselt ka oluliselt soodsam kui näiteks väliste ribikardinate või markeerida paigaldamine. Teatud akendele nad väga hästi sobivad ja võib igati igati soovid et suveks sellised aknaluugid ette panna ja muidugi öisel ajal nad peavad olema siis avatavad, et saab siis hästi tuulutada. Nii. Aga meil on ka mõned kommentaarid kodulehel. Ann kirjutab, et ta töötab kaupluses, sooja on ligi 40 kraadi, vahetuse pikkus on 12 tundi ja kedagi ei huvita, kuidas seal hakkama saada. Novembrist juba tööinspektsiooni teema. Jah, kindlasti sellised töötingimused on väljakannatamatud ja kui me enne rääkisime seinad 25 kraadi, on töökohtadel see rusikareegel ja 25 kraadi tuleb sellest, et kui, kui temperatuur tuur on ühe kraadi võrra kõrgem, näiteks 26 kraadi, siis inimese tööviljakus langeb juba kaks protsenti ja iga siis kraadiga kaks protsenti jõuame 30 kraadini, siis oleme juba 10 protsenti tegelikult tööviljakusest kaotanud, sest inimene koormab ennast oma keha jahutamisega, peab higistama. Ja see, see on tegelikult tööandjale väga kõige kallim lõbu, kui inimeste tööviljakus langeb, aga jah, et selliseid probleeme lahendada, siis, siis tuleks kindlasti tööandjale ja töökaitsespetsialistile sellest teada anda ja loodetavasti siis midagigi võetakse, sest neljakümnekraadine olukord on kindlasti väga ebanormaalne, sellises see on, juba hakkab meenutama sauna temperatuure ja saunalaval väga kaua viibida ei tasu. Siis üks küsimus, et kas ehitusjärelevalve siis ei kontrolli ventilatsiooni korralikku ehitamist uutel majadel see küsimus tuleneb siis sellest, et me rääkisime siin, et kortermajade puhul või ütleme siis uute kodude puhul 27 kraadi on see selline arvutuslik, maksimum. Tehnilise järelevalveamet teostab küll kontrolli ja ehitusjärelevalve on iga objekti peal, nii et ventilatsioonipaigaldis kindlasti kontrollitakse, ta vastab projektile. Et see ei saa tekkida sellist olukorda, et ei kontrollitaks, aga probleem võib tekkida siis, kui hoone on ehitatud Te järgi, aga ikkagi üle kuumeneb ja projekteerimise käigus. Ülekuumenemise kontroll on jäänud tegemata, ehk ei ole energiasimulatsioone tehtud ja aknad on kas liiga suured. Või on siis midagi muud viga, mille pärast. Kuumeneb ja veel üks küsimus. Ülo kirjutab, et ta mõtles paar nädalat tagasi osta mobiilset konditsioneeri et siis maha jahutada 55 ruutmeetrine ja läbi kahe korruse korter, et kui efektiivne see oleks, kas paigutada siis alla korrusele see mobiilne konditsioneer? No selle kohta tuleb teha ikkagi arvutused, kas sellest piisab ja mobiilsed konditsioneerid on vähem efektiivsed kui tavapärased õhksoojuspumbad, sest mobiilse konditsioneeri kompressor on toa, on, on kõik, kõik on ta nagu samas sise siseosas ja välja puhub ta sooja õhku ja kuna see maha jahutav soe õhk, mis aknast välja puhutakse, et see õhuvooluhulk on suhteliselt väikeses, nende efektiivsus jääb ka kehvemaks ja need on pigem sellised ühe ruumilahendused, et selline läbi kahe korruse olev korter tegelikult soe tahab ikka lae alla toostajase konditsioneer, pigem tuleks paigaldada lae alla. Aga siis, kui konditsioneeri peab olema piisav võimsus, siis ta võiks maha jahutada kogu sellise korteri. Halvemal juhul, kui õhk seal vabalt liikuda ei saa, siis tuleb paigaldada kaks konditsioneeri. Aga siis pigem teisele korrusele, mitte esimesele korrusele paigaldada. Rusikareegel on jah, paigaldada ülespoole, et siis jahe õhk sealt langeb allapoole ja soe õhk vastavalt Alt tõuseb ülespoole. Nii palju siis tänaseks küsimusi oleks veel ja veel, aga meie saateaeg selle teema käsitlemiseks saab ümber. Aitäh tulemast stuudiosse Tallinna tehnikaülikoolist hoonete energiatõhususe ja sisekliima, professor Jarek Kurnitski. Me läheme edasi hetke pärast juba tehnoloogiauudistega. Ja nagu lubatud, siis läheme edasi tehnoloogia uudistega. Jakob Rosin portaalist geenius, poee on meil stuudios ja alustame sellest, et Samsungil on väljas uus nutitelefon Note üheksa ja see peaks olema jälle veidi parem kui eelmine mudel. No eks nad vähemalt üritavad tere hommikust linoibolest, minugi poolt. Jah, Samsung tuli eile õhtul siis välja oma uue nutitelefoniga Samsung Note üheksa, mis on nende siis selline lipulaev ja, ja Note telefonide puhul on siis alati ka reegel, et nendel telefonidel on olemas ka selline puutepliiats ja Note üheksa tegelikult on, peaks ütlema väga sarnane eelmisele mudelile, sellepärast et ega siin on, see välimus on suhteliselt sarnane. Ja sellel telefonil on siis ekraan veidikene suurem, 6,3 tolli pealt on see suurenenud siis 6,4 tolli peale ja telefoni sõrmejälje lugejat natukene muudetud, ehkisin kuulujutud eeldasite, et, et see telefoni sõrmejäljelugeja liigub ekraani sisse, mis tähendaks seda, et tegelikult sa võid oma sõrme ekraani peal panna kindlasse kohta, sul ei olegi eraldi sellist pesa või auku, kuhu saab panna, siis? On selgunud siiski, et see on telefoni tagaküljele endiselt ja liikunud siis kaamera alla. Seaduses on see sõrmejäljelugeja, selline saab selle panna ja siis saab telefoni lahti lukustada või ostusid sooritada. Aga suure suurenenud on kõvasti telefoni aku numbritest rääkides on siin on see siis 4000 milliampertundi. Samsungi väitel peaks siis telefon ilusasti terve päeva erinevate tegevuste juures vastu pidama, vaata see siis kas filme, tee, videot või mida iganes. Ja kui rääkida sellest eelne mainitud puutepliiats, siis siis ka see on ilusasti telefoni korpuses sees, saad selle välja võtta, selle mõte on see, et saaks ilusasti ekraanile justkui pliiatsiga kirjutada, joonistada, aga nüüd on seal ka uus funktsioon, nimelt näiteks kaamera puhul sa saad pliiatseid kasutada ka siis nii-öelda kaamera päästikuna, ehk siis paneb telefoni kuhugi niimoodi valmis, lähed ise kaamera ette võetud puu ja saad teha näiteks seltsid, et selline selline võimalused on ka, aga üks kõige huvitavam asi, mis selle telefoni juures võib-olla on, on see, et telefoni mälu maht on suurenenud kõige kõige väiksema mälumahuga, mis telefonist ostan 128 gigabaiti, see on umbes juba sinna klassi, kus, kus, kus tänapäeval tegutsevad arvutid ja maksimaalselt on siis võimalik osta telefoni ühe terabaidi mälumahuga ja võib-olla igas arvutis nii palju kõvakettaruumi ei olegi ja minu jaoks isiklikult nüüd jääb selgusetuks, miks peaks olema vaja nii suure mälumahuga telefoni Samsung ise ütleb, et kuna on võimalik laadida alla erinevaid sarju ja filme, siis see on vajalik, aga ei tea mina, kas, kas tõesti oleks vaja nii palju filme sarju alla laadida ka? Tõepoolest, väga suure mälumahuga telefon on Eestisse, peaks ta nüüd siin samuti peagi-peagi meile müügile jõudma, nii et kellel soovi, siis saab varsti minna poodi uudistama. Aga mida rohkem, seda uhkem, seda mälu ikka kindlasti jah, eks ole, aga salajane Facebooki dokument reetis siis ühe triki, mismoodi on, on Facebookil võimalik noori püüda. Just Facebook ostis, ostis oktoobrikuus ära sellise rakenduse nagu deebeehaa, mis oli peamiselt noortele suunatud tud selline hääletus, rakendus, seal sai teha, siis keesid mingisuguse küsimuse, panin vastusevariandid ja siis noored said seal vastata. Tähendab ta ei olnud, ta oli jah noortele suunatud 2,5 miljonit, no kasutajat oli seal teismelisi, Facebook ostis rakendus ära ja natukese aja pärast panin kinni, sellepärast et nemad leidsid, et sellel ei ole piisavalt kasutajaid. Aga rakendusest jäid alles loomulikult erinevad dokumendid, informatsioon ja nüüd on lekkinud internetti, oli üks selline dokument, mis kirjeldab, kuidas see deebeehaa, see firma on siis, püüdnud endale kasutajaid saada ja see on päris selline kurikaval trikk, mis nad tegid, oli siis niimoodi, kasutasid ära seda, et enamik nende kasutajaid käib gümnaasiumis käib koolis ja väga paljud neist on oma Instagrami profiilile kirja pannud ka oma nii-öelda kooli andmes. Ja deebeehaa läks siis mõnele sellisele kooli Instagrami lehele ja alustas siis kõikide kasutajate, kes seal oma kooli nime jälgisid nende siis jälgimist, lisas nad endale nii-öelda sõbralisti, aga deebeehaali teinud sellise triki, et nende konto oli privaatne, siis neid vastu sõbralisti ei saanud lisada. Ja Nende enda profiilil oli kirjas siis, et meil on, sinna on kutsutud seda testima. Ole valvel, vastased uut informatsiooni ja nüüd ootas deebeehaa, kuna noored on ikkagi uudishimulikud, said sellise nii-öelda krüptilise sõnumi endale Instagrami kaudu. Ehk siis paljud noored, väga paljud noored esitasid samuti vastutaotluse, et olge hea, lisage sõbralisti, see käib ühe näpuliigutusega, nii et, et seda nagu paljud viitsisid teha. Deebeehaa ootas ära väga paljude noorte vastused, umbes 24 tunni jooksul olid enamus inimesi nii-öelda selle vastu taotluse saatnud ja seejärel muutsid nad oma seda profiili kirjeldust, lisades sinna siis enda rakenduse allalaadimise lingi ja saata ja luues ka oma konto, muutes selle avalikuks, mis tagas selle, et kõik, kes olid siis saatnud neile alguses. Selle vastu taotluse sõbralistid vastu taotluse said enda telefonile teate, et näed, deebeehaa aktsepteeris sinu sõbrakutse ja selle peale inimesed avasid nende profiili, nägid seda linki ja läksid, laadisid raamatu vabandust rakenduse alla ja seda tehti kõike kell neli pärastlõunal, see on väga oluline, sest enamus enamikes kohtades lõpeb kool. Nii et see on selline kurikaval trikk mida nad kasutasid, nende sõnul küll ei ole see väga. See ei ole eraldi seadusega vastuolus. Kuid sellegipoolest on tegemist sellise päris-päris kurikavala, nii-öelda noorte psühholoogia ärakasutamise nipiga. Nii aga siis Appleubatš imevidin, mis on meil kella asemel, on päästnud jällegi ühe elu. Just on tõepoolest Apple Watchi on hea funktsioon, millega ta jälgib inimeste südametöid tööd ja viimasel ajal on lisandunud siis funktsioon, kus kell on võimeline andma teada liiga kiiresti liiga kiiresti muutunud südame rütmist. Ja ühel mehel juhtuski niimoodi, et ühe öö jooksul andis Kell teada kaks korda sellest, et tema süda on hakanud liiga kiiresti lööma. Normaalne selline pulss oli tal ütleme tavaliselt 70 aga temal siis läks hulga hulga kõrgemale ja inimene tundis muret ja läks arsti juurde. Ja seal selgus siis tõsiasi. Mehe südames on auk, mistõttu pumbatakse tegelikult ka verd mingil määral kopsu. Ja noh, loomulikult ega see ei ole kõige tervislikum probleem, nii et see Apple Watch põhimõtteliselt andis inimesele teada. Tal on probleem küll mitte otseselt, aga ta näitas andmeid, mille põhjal inimene siis hakkas muret tundma ja ja kokkuvõttes päästis selle mehe elu. Räägime veidi ka ID-kaardi võimalikest arengutest Eestis? Ei, tõepoolest ID-kaardi võimalikud arengud on väga põnevad. Nimelt on võimalused sind tulevikus hakatakse ennast identifitseerima erinevates keskkondades just sõrmejälje või mõne muu nii-öelda biomeetrilise tunnuse abil. Geomeetrilised tunnused on kõik siis sõrmejäljed, meie silmaiirised, võib-olla põhjalike näoskaneering ja nii edasi. Ja hetkel on siis siseministeeriumi töörühm selle kallal vaeva näinud välja mõelnud, mis moodi neid võimalusi ära kasutada. Geeniuse ees on väga põhjalik lugu, sellest võite lugeda, kuidas neid plaane tehakse, aga põhimõtteliselt lisaks sõrmelil ärakasutamisele võib tulevikus olla ka niimoodi. Kuna meil on palju olnud juttu sellest, et politsei piirivalveametis on pikad järjekorrad dokumentide kättesaamiseks, siis lei hakatakse looma nii-öelda iseteenindust kioske sinna, kus võib-olla PPA esindust ei ole ID-kaarti võimalik praegu kätte pole saada, siis lähete. Siis lähete egi sellise iseteeninduskioski juurde identifitseerida, ennast saate ilusasti kätte enda endale taotletud dokumendid, nii et need on nende kaks sellist põnevamat liini, mida mida aetakse, millal nad jõuavad ja kas nad jõuavad seda veel 100 protsenti teada ei ole, aga kindlasti põnev on ja tasub sellel pilk peal hoida. Aitäh sulle, Jakob Rosin portaalist geenius. Aga vaatame üle nüüd ka rannailma. Rannailm. Tundub, et täna saab päris hästi supelda. Kui vaadata Tallinn randasid, siis Stroomi rannas on veetemperatuur 19 kraadi, väljas on roheline lipp, võib ennast kenasti sisse kasta. Kollase lipuga rannad on pikakari ja Kakumäe 18 kraadiga ja Pirital on ka kollane lipp väljas ning 17 kraadi, nii et mingid ohud on seal olemas. Ilmselt siis vetikas. Harku järve temperatuur on 22 kraadi. Tartus Anne kanal 25 kraadi, Emajõelinna ujula ja vabaujula, mõlemad 23 kraadise vee soojaga. Pärnu rannas lehvib kollane lipp. Hoiatab siis millegi eest ja temperatuur on 20 kraadi. See võib olla muidugi ka lainetus, mille pärast pannakse kollane lipp välja. See võib olla ka Tallinna küsimus. Ja Narva-Jõesuus on veetemperatuur 21 kraadi, Peipsi ääres Kauksi rannas 23 kraadi, Võsu vesi 21 kraadi. Ja kui nüüd lääne poole vaadata, siis paralepa rannas 22 kraadi ja Saaremaal mändjala rannas 23 kraadi. Mõnusat suvepäeva huvitaja. Siinkohal lõpetab mina Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Hoidke ennast, olge päikesest veidi varjul, käige suplemas, nautige tänast päeva ja nädalavahetust kõike head.