Huvitaja hoia raadio. Tere, head raadiokuulajad, algab huvitaja aia raadio. Tänases saates on külas aianduskonsultant Eneli käge ning teemaks on väetamise põhitõed. Ootame ka raadiokuulajate küsimusi telefonil 611 40 40. Küsimuse saab postitada ka huvitaja saate veebilehele ja räägime veel teistest nädala aiaüritustest ning vaatame üle ka rannailma. Mina olen Eeva Luigas, hetkel saatejuht ja ka ajakirja peatoimetaja. Head kuulamist. Ööl kui päeval Ei maga ais. Kui muresu sammul Ime SL. Veel saab aidata. Raadiokuulaja ajasin, ma vajusin ma eile laati. Ja edasi röönime selgeks köile. Kui elame siin see kant, loba talul veidi puhata. Saharamaalasi. Tere tulemast tagasi huvitaja Aia raadiosse, head raadiokuulajad. Täna räägime substraadi, aianduskonsultant Eneli kägeriga teistest. Miks seda tegema peab, miks aiale väetisi vajan? Tere, Eneli. Tere. Minu poolt kõigile kõigile. Eeenneli, kuidas selle väetamisega siis nüüd sellel aastal on tavaliselt, et tavaliselt peaks andma nüüd augustikuus juba sügisel dist. Aga miks üldse neid väetisi vajan anda taimedele, et äkki me enne seda, seda sügisväetisejuttu räägime natuke üldisemalt sellest vahetamisest. Mina olen harjunud sellega, et ma ütlen, et, et rahulikult mõelda, et mitte millegist mitte midagi ei tule. Et kui me tahame, taim kasvaks, siis järelikult tal on ju midagi vaja seda kasvu saavut ja paraku on meie nii omase looduslik muld väga toitainete vaene. Ja paraku kasutatakse aianduses just seda aiandusliku turvast, mis on ju samuti teada-tuntud, täiesti praktiliselt niukene, söögikõlbmatu taimedele öeldakse, liiv sööb ära selle mulla kohta. Aga jah, et läbi aegade on siis, kui reco saaki tahad saada, sa pead taimele midagi andma. Ja nüüd, kui me jõuame siis väetiste juurde, siis tõepoolest, et et nii kaua kui inimene inimkond on taimi kasvatada, tanud, anda siiski kasutanud siis looduslikku väetist. Samas ei jagu ju seda looduslikku väetist Teist nii palju ja kui nüüd mõelda taasi siin 1800 midagi, kui palju oli siis inimesi ja kui palju on praegu inimesi, kes kõik tuleb ära toita, et aga maapind pole ju suurenenud? See tähendabki seda, et me peame selle suurema toiduhulga kasvatama väiksemal pinnal. Ehk me peame mingisuguse lahenduse leidma, taimedele süüa andma. Ja noh, nii nagu öeldi kunagi väetiseraamatutes on kirja pandud, et siis kui tulid esimesed mineraalväetised lõpes tegelikult ka nälg ütleme siis, see oli näiteks põllumajanduspiirkondades, kus hakati väetisi kasutama. Selge, aga sa rääkisid, et taimed tahavad süüa, et missis ja mineraalsed väetised, mis, millised elemendid need siis on, mis taimele nüüd selle põhilise söögilauale annavad, et mis on see leib, piim, soust-kartul taime jaoks? Noh, eelkõige tegelikult looduslikust mullast peaks taim saama kätte, et praktiliselt kõik toiteelemendid, nahk me ju meelasele turba juurde, kus midagi ei ole. Mineraalse toitumise puhul jah, et, et kõige rohkem taimel vaja lämmastikku ja üllataval kombel lektrida nagu mullas iseenesest ei teki nii palju. Et siin on nüüd paar äikeselist päev on isegi mina tundsin eile seda nõnda lämmastikku, lõhn õhus, kui see äike müristas. Jah, lämmastikupuudus on reeglina kõige suurem, mida nab lämmastik lämmastiku annabki selle kasvu eelkõige ja ka lämmastik on siis kogu see nuhtlus ja õnnetus meil taimede puhul, mille puhul alati räägitakse, vältige üle ära tamist. Et jah, et lämmastik on väga kerge üle väetada ka tänavase. Sa tahtsid, ma räägin veel, noh, fosfor kaaliumkius on siis need praegu see, mida kevadel antakse lämmastikku, kas saada sügisel tuleks anda siis fosfori kaaliumi. Aga tegelikult me jõuamegi nüüd selle juurde, et et selle väetamise algusest on siiamaani nii palju see. No ütleme siis noh, tööstus või kõik need reeglid muutunud tähendab ikka siia, see on põhireegel. Aga jah, et kui vanasti oli anti lämmastikku eraldi fosfori eraldi kaalium eraldi, siis nüüd ei olnud vaja noh, või on füüsiliselt võimalik, kui segada. Et see tehnoloogia, millel moodi neid väetisi tehti, ei võimaldanud seda siis nüüd on tegelikult see tehnoloogia jõudnud niimoodi, et me võime anda ka nõnda nimaid, neid kaasaegseid mineraalseid väetisi, kus kõik need elemendid on koos olemas. Et mis neid seob siis, et et vanasti ei saanud vanasti, eks ole, selleks et anda lämmastikku, fosforit, kaaliumit üks teravusi, lämmastikku, ühteraali, fosforit, kaaliumi, kuidas nad siis sinna ühte need kokku saanud? Mitte ainult need kolmel, no lihtsalt ütleme keemiliselt suudetakse ikkagi nad teha neid nii stabiilseid nadi sulaseks, ankruks kokku. Aga tänapäeval on jah, olemas ikkagi need noh, nagu meil ei ole selle ajaloo juurde on siis need mehaanilised segud nii nagu sa ütlesid, tõesti, iga tera võib erinev olla. Ja nüüd, kui mõelda, et kui palju on vaja lämmastikku sinna sisse panna fosforit, kaaliumi, siis tegelikult mikroelemendid, hulk, millega taimel vajanud on nii pisikene, et kui ma viskan selle kera mikroelemente sinna kuhja otsa, siis keegi ei tea, kuhu kohtadesse saata. Nojaa, aga jah, tänapäeval on siis ka olemas neid füüsiliselt eraldi, mis on või mehaanilised segud aga tegelikult on ju, vaata, kui sa vaatad neid väetisegraanulid, tundub, et need on nagu peeneks jahvatatud kokku, mätsitud uuesti, kus kõik koos siis on. Et kas see on siis nagu võimalik anda nagu kõik korraga selle asjaga. Aga nii nagu sa ütlesid, selle sügisväetamise aeg on käes, siis noh, vanasti jäi, kuigi tuli kõik need toitelemendi taimele põllu peal anda eraldi. No siis ei olnud aega, sa pidid kündma kultiveerima Ääs ta igasugused tembud seal umbrohutõrje vahepeal ära tegema, lämmastikku andma ja nüüd oligi see aeg juba otsa ja kuna lämmastik on kasvu alguses vaja ja fosfor kaalium püsivad paremini mullas, et neid on võimalus ka sügisel taimele anda siis pandigi fosfor kaalium tavaliselt sügisel. Ja üks põhjus, miks ta muidugi sügisel läks, see oli ka see, et fosfori kaaliumväetised sisaldavad nõndanimetatud palast aineid, mis tegelikult toime kasuks ei sobi, kaaliumkloriid, kloor, taimele kasvu, vägagi pärssiv pandigise kaaliumkloriid, sulfaat sügisel maha loodeti sügisvihmade ja lumesulamisvee peale, mis jälle kloori mullast välja uhub. Ehk vaata siis tekibki see keskkonnareostuse moment. Et see oli nagu tookord oluline taim seda kätte ei saa, ka tänapäevased väetised on tegelikult puhastada Nendest nõndanimetatud saasteainetest. Ja kuna tehnoloogia võimaldab anda kõik korraga siis nagu puudub ka eraldi vajadus mõndade, väetiste, puulsigis, väetise järgiaga siinid ongi see, kui me oleme läinud selle väetamissüsteemi peale, kus anti kevadväetis suvel väetist, siis tuli anda sügisväetist teist ja muidugi sügisväetise puhul, et nii nagu siin ennem ütlesin, need loodeti tegelikult ju selle ebameeldivate ühendite välja uhtumise peale siis tegelikult eesti taimed vajaksid juba seda fosforit kaaliumit ju alates kevadest saadik. Ja kui nüüd ruumi sügisväetise peale jõuaksid sügisel mõjuma hakata meie taimed hakkavad valmistuma sügiseks, tegelikult kusagil juuli keskel, ehk ilmselgelt, kui ma nüüd hakkan panema seda granuleeritud sügisväetist, praegu on august. Kõigepealt võtab aega kolm-neli nädalat, kuni see mineraalne väetise kroon, mis ma panen hakkab sulama siis hakkab seal mingisugune protsess toimuma kevadiselt ainsale kätte, aga isegi selge, aga, aga mida peaksid. Tegema need aiapidajad, kes neid mineraalseid väetisi ei kasuta, et praegu on ju see suur trend, et mina noh, kõigepealt väga paljud väidavad, et nad ei kasuta üldse mitte midagi, et see sellist asja meil sinuga vast üldse ei toeta tasest taim taim, nagu sa just rääkisid raadiokuulajatele, vajab siiski toitained selleks, et saaki saada või õiteilu. Aga paljudes sellistes looduslikes väetistes, kas juba nendes on, on kõik ka kõik vajalik taimele olemas ja kas üldse taimele vahet, millist väetist talle antakse, loodusliku või siis seda mineraalsed. Taimel tegelikult mingit vahet ei ole, taim suudab omastada kõik mineraliseerunud kujul vees lahustunud, olgu mulla nõrkades apetes ega see looduslik väetis peab tegelikult mineraliseeruma. Ja kui sa nüüd küsisid, et kas looduslikus väetises on kõik olemas, siis eelkõige on ikkagi looduslik väetis, noh, kui me võtame siin sõnnikute peale, on puhas lämmastik. Kui me nüüd mõtleme oma komposti peale, siis seal võib olla ja muud lämmastikku pigem vähem, sest lämmastik on sealt kaduma läinud. Et ütleme niimoodi, et kui sa tahad need väga täpselt teada, mida sa kasutad, looduslike väetiste puhul on reeglina eksimisvõimalust tegelikult kõige suurem. Et aga miks neid kasutada, kas kasvatada, kasutada ühte või teist? Mina ilusasti taim vajasimineraalses kujus, ehk mul on tegelikult kaasaegsete mineraalväetistega võimalus taimele anda kõik, mida ta vajab, ilma eriti keskkonda saastamata. Aga nüüd tekib üks kurb asi, muld tahab ka süüa, ehk kõik need pisikesed mikroorganismid, mis seal sees on, vot nemad ahnitseksid nüüd hea meelega kemise Norra orgaaniline ja tulebki toita ühtlaselt nii mulda kui taimi ja mullal toitmisega, orgaaniliste väetiste puhul on eelkõige see, et me toidame neid mikroorganisme mis siis omakorda aitavad ju taime tellid mineraliseerunud toiteelemendid omastada. Et kõik on tegelikult omavahel seoses, et ei saa öelda, et saab ilma hakkama, ei saa tegelikult tegelikult. Te ei saa ja mis seal salata, olen minagi proovinud ilma hakkama saada. Just sellepärast, et see väetamine tundus väga keeruline, tundus keeruline ja, ja kõik, see keemia tundus nagu keeruline ja mul oli ka natukene nagu selline, ma ei tea, ma ei saa öelda, et vastuseis, aga mingi, et ma lootsin, et kui ma selle lasen kõrvust mööda, siis ma saan nagu ilma Cramo tõesti täiesti täiskasvanud inimesena, eks ju. Ja paljud mu tuttavad samamoodi. Aga samas tahan ma kõigile kuulajatele südamele panna, et ega see väetamine ei ole tegelikult keeruline. Võib-olla mingi 15 minutiga, jah, kui sa süvened ainult ei saa aru, aga iga päev natukene neid kirjutisi lugedes või raadiosaateid kuulates. Eneli, sina ju kirjutad väga paljudes ajakirjades, oled mulle ajakirja aed kirjutanud kodu ja aed, maakodu, et et iga päev natukene õppida, et Sapsest keemiahirmust üle. Eks ole ju, et tegelikult nagu Eneliga ütles, et et, et kõik on ju iseenesest keemiaga looduses toimivate keemilised protsessid. Et aga mis ma siis panin tähele, kui ma siis natukene juba olin arenenum ja, ja sain sellest vaetamisest ka nagu mingist tõrkest üle. Et tegelik kuult paljud nähtused, mida ma vanasti pidasin nagu taimehaiguseks teadmatusest vist kadusid kuidagi ära, kui ma hakkasin taimedele korralikult süüa andma, et räägime natuke sellest taime, taimetervise ja väetamise vahelistest seostest ka. Taimehaigustest, kui me hakkame rääkima, siis tegelikult nad ju jagunevad suures laastus kaheks ühed füsioloogilised keskkonnatingimustes tekkinud ja teised on siis nende nimed, seened, bakterid, kõik seal kõik tekitavad probleeme. Ja tänavuaastase selle suure kuumaga, isegi kui mullas on olemas kõik need taimele vajalikud toit elemendid tekib teatud häire taime juure juures ja taimi suuda neid omastada. Muld on liiga kuum, muld on liiga kuiv ja kui neid aedades ringi käia, siis me märkame just hästi tihti seda, et meie taimeleherood on ilusad, rohelised roodude vahed on heledamad, kollased ja tegu on siis need, nõndanimetatud siis magneesiumipuudusega noosinoliisatakse juurde, tegelikult magneesium pluss kaltsiumi puudusega, kui ma nüüd mõtlen prodol, ma näen ka seda Rodoli saju, kaltsiumi puudus olla. Aga jah, need tunnused on sarnased ja põhjuseks on tegelikult see, et meie muld on nii kuiv, et see magneesium, mis seal sees on, taim ei suuda seda omastada. Ja tekivadki siis need taimedel omastamise häired, mis lähevad siis kasina füsioloogiliste haiguste alla. Et mida teha selliste taimede puhul, noh, me võime ju selle magneesiumsulfaadi talle sinna mulla peale visata, sisse segada, millal te ükskord kätte saab? Noh, sügis on juba peaaegu käes, nagu sa ütled ja nüüd tulebki see, et, et tegelikult kui juurelt taimel ei tööta, ei töötajatele kuuma kanta, ei tööta veepuuduses ja taimejuuri tööde ja esimesed kaks-kolm aastat normaalselt pärast istutamist sama moodi. Et siit tulebki see, et me peaksime andma selle lehe kaudu ja lehe kaudu siis väetamisel kindlasti ei tehtud ereda päikesega soovitav teha tõusta hommikul varem üles tehase siis ära, või siis õhtul hiljem ja lehe kaudu väetamiseks, mida kasutatakse, on poes olemas täiesti nuti, mis need keemiliselt töödeldud lahustuvat aedsid, mida on lubatud kasutada lehe kaudu tamisel ja saab kasutada siis ka neid omatehtud looduslike kääritus, mis me oleme teinud. Et üks reegel, mida lehe kaudu väetamiseks silmas pidada. Et kui ma kasutan juure kaudu, noh, siin on näiteks öeldud üks gramm liitri vee kohta, noh, ma pean seda meie subsusli väetiste puhul jaguma lehe kaudu tahan teha, siis on täpselt poole väiksem kogus ehk pool grammi. Sama toimub tegelikult ka siis nende omatehtud teedelahuste kääritiste kõikide nende puhul. Et kui ma juure kaudu lahendada näiteks üks, viiele siis lehe kaudu üks 10-le ja mida see annab, see annabki tegelikult selle taim saab lehe kaudu kõik kiiremini kätte, ta saab ju tegelikult enamus veest ka lehe kaudu kätte, kuigi me seda tunnistada ei taha. Et see on täpselt see, mida me ise arvame. Aga lehe kaudu väetamine annab ka tegelikult selle, et Bism, seened ja bakterid, mis meil taimi kahjustavad on ju ka hellad üleväetamise suhtes. Ja nendele ei sobi mitte kaudu kogu üldse see, et me nagu lehe kaudu taime väetame ja see tõmbab tegelikult päris hästi tagasi ka lehehaigusi. Et noh, esimene, mis mul kohe meelde tuleb, on jahukaste, mis praeguste ilmadega on ju meeletult vohama hakanud. Nii et võib-olla see on ka pisikene seos siis. Ta ise ja siis lehe kaudu noh, selle taimehaiguste suhted. Ja samas, kui võtta lahti nüüd ükskõik mis taimekaitseraamat, siis noh, jahukaste ebajahukaste kõikidel asjadel, kui sa hakkad lugema, esimene ennetamise meetod, meetod on taimel on liiga palju lämmastikku puudu, kaaliumi, et noh tõepoolest, nad on oma Vahel seotud nüüd Me jõudsimegi otsaga tegelikult selle, nii et väetist on võimalik kanda mitmel erineval moel, ehk siis juure kaudu, mis tähendab meil kastmist. On lõikas, no mitte ainult kastmist, saiade mulda sisse segada, ta on ikka jah ja siis veega lahustub ja siis lehe kaudu. Tähendab siis taimede taimeosade pritsimist siis väetiselahusega ja nagu sa juba ütlesid, et kogu oi, need vahekorrad on siin teised ja me jõuamegi selle doseerimise juurde, kust ma siis tean, kus Kuib, kuidas peab doseerima, et meie, meil on vist abiks see kasutusjuhend või? Jah, et, et see on ka niisugune pidev naljakas, tegelikult meil on kasutusjuhend, kõik oleme käinud ja ma loodan, et me kõik oleme käinud kuuendas klassis, kus räägiti taimede toitumiseks kus õpetati sedasama NPK, lämmastik, fosfor, kaalium. Ja siis sa oled ikka täna ka niisuguse toreda olukorra ees. Pätsid riiuli juurest natukene kaugemale, kaks inimeste ruttavad. Kuule, vaatasite kasutusjuhendit, see on nii keeruline, siia on kirjutatud, väetate tuleb nelja pühapäev, kolmapäev. Et, aga jah, et sealt tuleb, eks ikka nagu natukene altpoolt lugeda, et üks on koostise teine väetamise juhend, et toalillede puhul on reeglina peale kirjutatud talvine väetamine, suvine ütlemine eraldi. Paljudel väetistel tuleb ka jälgida seda, et üksama väetis, sama kasutusnorm võib olla erinev, mida sa kasutad muru puhul, mida sa kasutad Roosi puhul ja mida sa kasutad kiviktaimlasse? Tegelikult me peame teadma ka seda, kui palju mingi tai midagi tarvita. Nii palju keerulist juttu. Seedime seda väikese muusikapala saatel. Ära naera. See. Reas. Väiksest. Savo plate kuulavee. Lõputult. MW paeva. Tere tulemast huvitaja Aia raadiosse tagasi. Meil on nüüd ta võetud. Võtame ette nüüd kuulajate küsimuste plokki. Meil on saates külas substrali aianduskonsultant Eneli käger rääkinud, oleme me väetamisest ja vaatame, mida siis esimene helistaja meie käest küsib. Tere, olete eetris. Aitäh seemneid, võib-olla sordiomane, mingisugune kindel sort taga reeglina see, kui ta taim või tomati aksis varre juurest roheliseks nahtinud lõime, ühtepidi või teistpidi me võime öelda, et lämmastiku liig ja me võime öelda, et on kaaliumi puudus. Et siin vist ongi jah nüüd see kindel ja klassikaline tegelikult, et aiman saanud liiga palju lämmastikku. Et tänavu aasta on see juhtunud ka võib-olla selle Te olete selle kuumaga ei ole ta suutnudki mullast seda fosforit ja kaaliumit nii palju juurde võtta, korralikult valmida, mida teha. Noh, muidugi võib juurde kasutada nüüd kiiresti mingit lahustuvat kaaliumi väetist. Aga teine asi on see, et tomatit natukene rohkem kasta. Et siis hakkavad tomatid normaalselt valmima. Selge, võtame järgmise helistaja. Tere, olete eetris. Tere hommikust. Niisugune küsimus istutasin suures suves noore õunapuu. Ja nüüd avastasin, et lehed on läinud ülespoole nagu prussi, leheservad ja pruuniks. Kas see on mingi aine puudus tal või, või milles võib asi olla? Aitäh siin võib-olla need tegelikult päris mitu põhjust. Üks on, need on Tanjanud mullas liiga kuivaks. Teine põhjus on see, et meil on õhk see aastaga nii kuiv olnud, et lihtsalt, et isegi kui ta taime piisavalt kastnud on õhk nii kuiv, et leheservad, mis ei ole jõudnud täis kasvada, on kahjuks ära kuivanud. Ja kolmas põhjus võib muidugi see olla, et seal on käinud teie märkamata taimemahlast toitu, teevad, et on lehetäid peal olnud selles väga sihukeses, õrnas eas, aga reeglina kahtlustan, need on lihtsalt selles, et meil on liiga kuiv olnud, et nii muult kui õhk, et see võib olla põhjuseks. Selge Me meie telefon siis 611 40 40 ootab küsimusi ja minul on, on selline küsimus, millega ma olen elus ise kokku puutunud, et et jäid väetisepudelid kasvuhoones väiksemaks, aitäh. Ja kasutusjuhendid muutusid täiesti loetamatuteks. Nii palju ma teadsin, et need ei ole ainult köögiviljadele mõeldud väetised pildid, kõik kõike leevikesed ära, mis ma nende väetist, kas ma saan neid veel kuidagi kasutada. Noh, esmalt on see, et tõepoolest, et tõsta The postväetisi, seal on peol kasutusjuhendi all hoidmistingimused, kus on esimene asi, see mitte hoida eredas päikeses. Ja teine hoiatus on see, et kindlasti hoida lastele-loomadele kättesaamatus kohas ja kinniselt. Aga kui nüüd tõesti niisugune õnnetus on juhtunud, et noh, on jäänud ka koori mingisugune väetis seisma, et ära juba kas olete kuhugi mujale pannud need, kes nüüd väga mineraalväetisi ei karda, ütlen selle kohta, et tegelikult võiks nad utiliseerida omaenda kompostihunnik, kus see, et reeglina nendel väetistel võib-olla seal peal seal 20 40 grammi ruut meetri peale ja panetigi kihiti oma kompostihunnikule vahele, eriti on mõttekas seda kasutada neid sügisel, kui te riisute kokkuma aiast kõik need puulehed, sest neid väetiseid reeglina sisaldab lämmastikku, aidata sellel lehel laguneda kiiremini ja ta muutub nagu sihukeseks orgaaniliseks väetiseks tunduvalt kiiremini, et ei ole nagu siukest ohtu, et peaks kusagil kraavi valama või tõepoolest jooksma ohtlike jäätmete varjupaika. Aitäh, võtame järgmise helistaja tera ja olete eetris. Halloo, tere, tere. Mullu on siukene Soomaa tahaks teada, minul kasvab kasvuhoones imelik kolk. Tema varre laius on circa kolm pool sentimeetrit. Ja umbes viis millimeeter lai ja ta on kuskil kahe meetri kõrgune. Mis viga tal võib-olla mõni esimene juhtum sihukesele. Näete see on tegelikult noh, ütleme siis üks paras looduse vingerpuss, et mina ütlen, et sa nagu lint, varrelisused, seda nii liiliatel kui palju teistel taimedel. Kui ma nüüd hakkan peast ütlema, siis see tähega sõnase Gustarioos vist või kuidagi sedasi elab see asi tegelikult siis ütleme siis agronoomiliselt võib tahnilisest. Et jah, et, et see ei ole ohtlik, see ei, ei nakata teisi ja isegi, kui ta teil seal nüüd ongi ja võtate seemneid, siis kahjuks järgmine aasta teeb siukest ime tabast kurki ei tule. Veelgi, võtame järgmise helistaja. Tere, olete eetris. Soovin teada sellist asja. Mul on gladioolid alati ilusad olnud, aga nüüd ei jõua õis puhkeda, närbub ära. Mõelgem, et see võib olla nii nii sordipõhine viga, aga ma kahtlustan just seda, et meil on need nii kuumad ilmad olnud ja öösiti tuleb ikkagi juba siukest kerget jahedust ja kastet, et tegu võib olla tegelikult hoopis hahkhallitusega, kui õis ei taha lahti minna. Et mida teha, ega siin ei oskagi võib-olla kaalium granaadilahusega pritsida, aga nüüd on jälle see, et kui ma nüüd jälle, kus seal tõstan, et siis on jälle see hahkhallituse oht suurem. Et ega vist väga midagi teha ei ole, et teinekord on küll täna aastaga väga palju Ripslase kahjustust, et õige hakkab nagu lahti minema ja tumedad sordid on kohe siis siuksed valges häbulised äärest ja valged kipuvad pruuniks minema, et siin võib olla ka väga palju erinevaid asju, aga ma jah, ma kahtlustan pigem, et õielan ikkagi sahk, hallituse kahjustus. Selge, vaatame, mis painab järgmiskisijat. Halloo. Tere, olete eetris? Tere. Mul on selline küsimus, minu tomatid kipuvad millegipärast see, kuidas ma ütlen, see kinnituskoht on hästi tume ja või kollane, õigemini kõva niisugune, kas see on ka kastmise või on see väetamise sortiiviga? See nüüd on jälle Niinukesin, esimene küsija küsis, et tõenäoliselt on lämmastikuga üleväetamise tunnusse. Et lihtsalt taim ei ole saanud kaaliumi mullast kätte. Et kui nüüd vastupidi oleks, noh, siin on praegu hästi, mitu küsimust, on siis just see varrepoolne, tegelikult on tänapäeval ka tänavu aasta eest väga palju nende piljardit puumädaniku, et see Otskusse õis on olnud, on sihukene tume natukene sisse vajunud, alguses roheline pärast nagu kergelt mädaned, see on siis nagu kaltsiumipuu. Aga jah, et ühelt poolt otsustan siis jah, lämmastikku liiga palju, kui on roheline Kleinod, see on niisugune roheline või kergelt sisse mädanenud sise nagu kaltsiumi puudus. Nii võtame järgmise helistaja liinile. Tere, olete eetris. Aitäh. Et siin need on, võib väga palju probleeme olla, aga ma arvan, et üks põhipõhjus, mis on, et ta võib-olla liiga varjus ja võib juhtuda ka see, et viirpuul on nii, nagu need roosõielised on, et äkki on liiga sügavale istutatud, et ka sealt võib tulla põhjus? Jah, ma kahtlustan ikkagi, et kõige rohkem on see, et tal ei ole piisavalt valgust. Selge, võtame järgmise helistaja, tere alet eetris. Tere. Mul on selline küsimus, mis oli siin üks saare paar tagasi, et floksi istuta ja kasvataja ütle detava pritsi fokse Topaasiga. Mul küsimus, kus koha peal tapaatia saab, see kadus kaks aastat tagasi müügilt mille briti. Et paasi saavad Ta küll jah, praegu ainult kahjuks kutsetunnistuse, paberit ega inimesed et aga jahukaste vastu nagu kauplustes, mis praegu müügil on, on ka jahukaste peale kirjutatud niiskoorele, kui Breivik koorile ja soovitaksin just loksia sele Breivikuriga pritsida, siis temal on ka natukene tugevam toime need erinevate lehepõletike vastu. Ja floksil hakkavad nad ju kõikjalt Al poolt üles tulema. Need lehevarisemise tõved, punased täpid, valged täpid, mustad täpid ja ülevalt alla läheb siis jahukaste, et jah, et tehke selle Breivik kuriga pritsimine ja tänapäeval on jälle lubatud taimekaitsevahendite nimekirjas raudsulfaat. Et kui te nüüd sügisel oma taimedel need pealsed tagasi lõikate, tehke ära see raudsulfaadiga pritsimine sinna juurde. Ja kuna raudsulfaati nagu tõstab seda happesust ja samas on ju floks, tahab seda kaaliumit rohkem saada ja natukene mitte nii tugevat happelisust, et siis kas aialugu ja kevadel sinna juurde talle panna, et tal, see pinge oleks nagu kaetud ikka see võtab natuke seda haigestumist tagasi ja neid haigustekitajaid, mis sinna üle talve on jäänud. Aitäh selle vastuse eest. Võtame veel paar helistajat, vast jõuame. Hallo, olete eetris? Ja tere, tahtsin küsida sellist asja, kui Bloobaja balt uusi kasvusid. Mis probleem tal olla? Aitäh noh, reeglina kas tal on siis nüüd pind ebasobivaks muutunud, on ta liiga vana, on ta liiga sügavale istutatud, et eelkõige jah, kipub ta olema, kui on vale istutussügavus, need tuleks siis mitte nüüd ära lõigata, Ta vaid varakevadel siiski rebida, sest iga lõikamise järgi jääb meil sihukene pisikene oksa kants, mis on nii nagu draakon, et, et kui me selle pealt sealt ära lõikama, siis alguses oli veel üks võsunud, nüüd meil siis seitse tükki sinna peale tulnud ja nii edasi. Jah, et need on mõttekas tegelikult tõesti lahti rebida. Ja kui selline see tüügas siin on natukene suurem tekkinud. Et kaevake ettevaatlikult lahti ja lihtsalt, et ütleme, noh, kirvega on paha vält, aga jah, et neid võimalikult siis selle tüve lähedalt see usundite tekkimise kohta ära lõigata. Selge, võtame ühe helistaja veel. Halloo. Tere, olete eetris? Aitäh. Lillede puhul on see, eks ta neid praegu ju valmistuma järgmise aasta õitsemiseks ja soovitaks kosutada mingit kaaliumi ja fosforirikast väetist, aga sibullillede puhul on see häda, et nad kardavad ju meil kloori, et siis kindlasti jälgida, et see oleks nagu kloorivabaväed täis. Et neid substrile poole pealt võtma natukene naljakas öelda, aga ma soovitaks praegu neid taimi kasta tomat pildiga väetisega, et et ma tean, et lihtsalt selles on meil kõige suurem see kaaliumi sisaldus, mis just nagu ka vähendab siis järgmine aasta seda hahkhallituse ohtu. Samas aitab ta siis nagu see liilia Sibulal neid suhkruid moodustades üle talve elaks. Et jah, et, et see oleks nagu minupoolne, soovitas seljale. Nii, aga vaatame, ühe, ühe saame veel võtta. Hallo, olete eetris? Ei ole enam. Minul on nüüd järgmine selline teema välja pakkuda, et väetamine ja õite värv. Ja küsimus on selles, et paljud neist kasvatavad suurelehelisi hortensiad. Ja mõned hortensiad on, on sinise õietooniga ja siis räägitakse ja tegelikult ongi müügil selline väetis, mis peaks siis õies seda sinist esile tooma. Aga millal väetada täis siniseks läheb? No see on tegelikult see, et igal väetamise korral või mis korral oleneb, millist väetist sa kasutad, et et kui on väetisesse aine sees olemas, siis on kõik hästi, kui ei ole, võib kasutada mõnda tavalist, nagu mina tean, see üks, üks ühega koostisega väetis, kus fosfor kaalium ja lämmastik antud siis ühes samas selles vahekorras. Ja nüüd, kui ma tahan saada siukest happelisemat keskkonda, mis on siis selle sinise värvi keetmiseks vajalik noh, siis tuleks midagi juurde kasutada. No meil on olemas, akvaariumitele saab vette, lisada juurde vesi, appelisemaks oleks jube keeruline. Ela vihmavesi, et seda hoida. Kellel on aias rabarberit, korjake rabarberilehed, tehke nendest leotist kaske sellega taimi. No kõik moosipõhjad, purgi põhjad võiksid saada nad endale selle koha peal, mulle meenub, et oi, meie kontoris kasvab sõnajalg nii hästi ja siis tuleb välja, et iga kord, kui kontoris on pidu, keegi tarvitab šampust, valab selle siin. Et noh, et, et kõik siuksed asjad aitavad tegelikult tõsta ja kindlasti need isetehtud vahendeid vahetada. Et see õunaäädikas aitab, sidrun aitab, aga jah, et vesi ei tohi jääda ikkagi nagu tuntavalt happeline ega seda tuleb jälgida. Ma küsin nüüd ühe isikliku küsimuse, sina oledki substrali aianduskonsultant ja väetis peaks olema ju kogu aeg niisugune mineraalne väetis lähedal, aga räägi, kas sa ise ka mõnda taimeleotist teed? No kõrvenõgest olen teinud ja tegelikult ega ma väga seda kõrvena, kes ka täis taga ei ole ainult meil nüüd olemas kõrveneks väetis. Aga taim koosneb ju sellest, mida ta sööb, ehk kõik see, mida sa rohib või teed, võid lükata, ämbrisse, valada vee peale, lasta sellel käärima, senisel need läbi on käärinud, selle võib panna julgelt tegelikult kompostihunnik, kus see siis seal on nüüd need haigustekitajad tegelikult ju hävinenud. Ja see, mis alles, ja seda ma olen siis lahendanud üks 10-le ja tegelikult nii taimi osta kui pritsinud, et et taim vajab ikkagi seda orgaanikat päris tugevasti juurde. Kas see on siis nüüd nüüd võib-olla see sinu rohimis jääkida, kääritamine, see võti, kui minul näiteks on siuksed rasvased naadijuurikat siis ma olen mõelnud, et kuhu ma nad panen, sest kompostihunnikus, mis on lageda taeva all, nad elavad ju edasi. Aga kui ma sellise käärituse vurtsu neile neile need korraldaneta, et siis ma saan Jonaadi juurikast lahti ja saan veel nagu kasuliku Nestet. Ja orasheinast annab väga heats'iks, et vahendit saada. Aga jah, et juurumbrohu puhul ma tegelikult soovitan peale valada keeva vee, ahah. Et see on nagu siukene ohutuse mõttes. Ja tegelikult, kui ma mõtlen niimoodi, et noh, kes teab aia niukene päris põlisvaenlane tikku täpselt samamoodi korjata kokku. Ma loodan, et loomakaitsjad ei kuule, mina valan peale keeva vee ja siis läheb ta kompostihunnikusse, sest tegelikult on ju need lubikojad, mis nendel on ju ka väga väärtuslik. Aga räägime munakoortest, et on juttu olnud, et inimesed korjavad neid, sip purustavad, siputavad oma kasvuhoonesse mulla peale. Ja mingil põhjusel taim ikka kaltsiumi omastad, mis, mis selle taga. Munakoor muidugi on sellised isiklikud purustata lagunenud niivõrd aeglaselt ehk see, kui ma täna aastasele kohvimasinast läbilastud munakoore sinna panen, siis taime hakkab pesamaalast teisel, kolmandal aastal. Ja kasvuhoones on paraku see, et me vahetame selle aja peale juba mulla välja. Et nagu kasvuhoones ei ole mõtet teda panna, aga jah, tega võib panna siis kompostihunnikusse niimoodi purustatud kujul, et sinna võib teda küll. On kas sellised erinevad orgaanilised väetised mõned kipuvad veel olema sellised, mille kasutegur ilmneb alles järgmisel, ülejärgmisel aastal. Noh, orgaanika puhul ongi ju see, et sõnnik on see esmane, et lämmastik tuleb kätte, aga kõik looduslikud väetised kipuvadki olema just selle pika vinnaga, et tänavu aasta panen, aga seejärelmõju on taimele kõige kasulikum ongi just seal teisel-kolmandal võib-olla ka neljandal aastal veel. Et siis need on seal nagu tulevikutehing? Jah, et täna panen, aga mitme aasta pärast saan selle kätte, et mineraalväetiste puhul on ju see, et täna panen, homme saan praktiliselt kätte, et juudist neid jälle selle juurde, et noh, et pikatoimelised väetised on olemas. Osmoga näiteks täna panen mulda kolme, nelja nädala pärast hakkab taimselt disama, väetisepakendile oli kirjutatud kuus kuud ehk taim saabki tõsist enam-vähem selle väetise kuue kuu jooksul ja nutirab meeldejäävaid. Ahah, nyyd hakkabki tulbisibulate mahapaneku aeg ja et tegelikult seesama osa pealt läheb päris hästi sinna sama, kui te panete oma liiliasibulaid või tulbisibulaid maha sinna olla, ta jõuab tänavu aasta nagu natukene toimima hakata, taim suudab kasvatada või sibulad välja, ütleme sibul, siis koondnimena omale vajalikud juured sealt. Ja kevadel on ta õigel ajal õiges kohas olemas, kui taim kasvama hakkab, et nii, et sinna sobib ka teda väga hästi panna. Veel on selline teema nagu lisaväetamine, ainult mina olen, olen pikaajaliste väetiste fänn just iluaias. Ja, aga ma olen tähele pannud näiteks eriti suvelillede puhul ja sellel aastal ka rooside puhul. Et jäi natukene seda pikaajalisest väetisest natukene väheks, tundus, et taim ei suutnud ikkagi omastada. Kas ma sellisel juhul võiksin vedelväetisega taime turgutada? Veel? Noh, see pikaajaline väetis, reeglina ongi see minimaalne, optimaalne tase, mis taimedele antakse, aga meie tahame, et meil ju suvelill aga öeldakse õitseks surnuks roos õitseks terve suve. Ehmedise väetamisvajadus ongi tunduvalt suurem esik, on see massõitsemine, siis tulekski juurde anda, aga ma tahan seda suurt õiemerd saada. Nüüd seed väetises hakkaksid need taimetoit taimetoitained lõhustuma. Me puudutasime pealiskaudselt seda teemat, et aga mulda toitma. Oleme rääkinud kompostist, oleme rääkinud sõnnikust. Aga tegelikult, kui me nüüd läheme poodi ja vaatame neid taimekaitseriiuleid, siis seal on igasuguseid huvitavaid asju. Üks on biohuumus ehk vihmaussisõnnik. Kas sina oled selliseid ta mullaelustiku turgutavaid tooteid kasutanud? Jaa, olen küll ja olen kasutanud erinevaid nii poest ostetud ka, ütleme siis enda kogutud või tehtud, et tänapäeval on tõesti riiulite ei olnud väga palju nõndanimetatud neid huumus, aineid. Et huumus on tegelikult selline tinglik mõiste, mida asja ei ole olemas. Et seal on igasugused need huumus, bituumeni, kõik muud asjad, mis seal sees on jah, vihmaussisõnnik, kus on neid palju, nüüd on tegelikult olemas need erinevad hummus, vedelikud on veel müügil. Suhteliselt endal on huumusväetist segune peleti moodi graanulid, tänapäeval dist tundub kõik, et hobune, kana ja kõik on sihuke ühtemoodi Belletina näeb välja. Aga jah, et neid on olemas ja neid on mulla parandamiseks igati sihukesed teretulnud. Et mul vihmaussiga natukene ebameeldiv kogemused. Neid, mida võib muidugi jälgida, et et pudel on ikka aias väga palju, et siis selle koha peale ei soovita teil panna seda vihmaussisõnnikuväetist, et natukene nagu tekkis nagu selline olukord, et üks tige vutt Tormas peenras ringi lõhna tundis, aga ussi olnud kusagil. Aga jah, et, et samas kasvuhoones, kuhu ta sisse ei pääse ja sellistes kohtades igati teretulnud see. Ja teine asi, kui te hakkate tegema oma laia suud, kompostihunnikut. Et vot see on ka koht, kuhu ma soovitan seda vihmaussisõnnikut või siis seda huumusväetist algusest juurde panna, et ta nagu ka jälle kiirendab ja kergendab seda kompost, materjali lagunemist. Ja mina tahan kiita veel vihmaussisõnnikulahust, sest sellega olen nina pritsides ütleme niimoodi natukene lössi vajunud taimi päris edukalt turgutanud, sest see on ju ka lehe kaudu väetamine, mingite bioaktiivsete aine lisamine taimedele Jah, et siin neid väga suurt vahet ei olegi, et kas mul on üldse kõrvenõges viisid sama umbrohu-is, ma lähen välja rohindeid, kõik, see on tegelikult ju looduslikud happed, mis kergendavad taime, seda elu. Ja, ja teine asi, mida ma tahan taevani kiita, Ta on siis teie nõgeseekstrakt, mida on siis kahel kujul müügil. Et kõigile linnaaednikele, aga teadmiseks, et kes on kunagi kokku puutunud nõgeseleotis tegemisega tegemist on, ja siis lõpp-produktina ta nagu nõgesevirts, sellepärast et ta lõhn on sarnane, aga, aga tänapäeval ja nüüd on võimalik seda osta pudeli kujul ja tõesti-tõesti korki lahti keerates mingeid ebameeldivat lõhna ei ole, see on suur boonus, kui sa, kui sa oled selline tuba, aga näe, ja niisugune rõdu aednikke suvel täiesti väike väike pind ja sul ei olegi kohta tegelikult, kus seda kääritada. Noh, tänapäeval on isegi juba kõrvenõges defitsiit, nii et millest me ei räägi, on rehvid. Et sellepärast ta minul ka seemnest külvatuna peenral kasvab. Et mul oleks teda, et ei võta, kui on vaja, pealegi nõges on ja veel sellepärast toredaim, et ta, et ta meelitab aeda putukaid, et tasub alati nõgeseleotis tegemisel vähemalt pool puhnast üles jätta, et ta jõuaks õitsema minna. Et seal käib tõeline sellistaja, pisi tiivulised arvamusfestival, et kui inimesed on kõik paides, siis pisi tiivulised on sellel ajal nõgesepuhmad peal. Aitäh sulle, Eneli. Loodane, et meie kuulajad said nüüd pisut tõuge selleks, et Ta uurida ise väetise kohta rohkem saada teadlikumaks ja, ja mõelda läbi juba sel aastal, milliseid väetiseid nüüd veel võiks kasutada ja, ja vaadata. Ta vaadata ka oma oma taimed üle. Aga vaatame nüüd, ma tean, Enelejad, sina lähed ka ühele aiaüritusele. Ja, ja meil on kena komme huvitaja aia raadios natuke tutvustada mõningaid aiaüritusi. Et reedel ja laupäeval, seitsmeteistkümnendal ja 18. augustil on jälle Ellamaa poreetumis ehk siis nurga puukoolis ka viieteistkümnendad aianduspäevad, need on sel aastal pisut teistsugused. Sinagi esineb seal ettekandega, mida saab kuulama tulla. Noh, eks siis olegi teemaks see, kas tänapäeval on võimalik nõndanimetatud maheaiandus kui palju siis väetisi, taime õitsevahendeid meil tegelikult riiulis on kaupluses, kui palju neid vaja on ja mida teha, kui midagi ei ole, noh, eks ta nii ole ja õiendas päevad on tõepoolest need kohe kohe tulemas ja võib-olla ongi seekord mõnes mõttes huvitavam, et ta ei ole otseselt rahvusvaheline Taimelaat? Jah, ei ole enam müügirikas. Targemaks saamise üritas, see on hästi tore, aga, aga, aga müügiplats seal. Nii et tühjade kätega ei pea keegi ära minema. Veel natukene enne seda juba kolmapäeval, 15. augustil korraldab Pirita aiaklubi ühe põneva ürituse nimelt saab külastada dendroloog ja eesti Dentroloogia seltsi presidendi Aino aaspõllukollektsioonaeda ja selle koht ja saavad kõik huvilised infot siis Pirita aiaklubi Facebooki lehelt. Siis reedel, seitsmeteistkümnendal augustil alates kella 16-st on avatud Eesti teises otsas ristee taluda imeaed. Ja ehkki müügiplats on seal nagu kogu aeg avad, siis sellel kuupäeval alates kella neljast on ka iluaed avatud, et ma olen seal käinud, see on väga tore perenaine, tutvustab kõiki neid taimi ja huvitavamaid eksemplare saab siis ka kaasa osta ja kes ei tea, siis riste talu taimeaed asub viljandimaal loodil. 18. augustil kella 10-st kuueni on siis ökofestivali raames ka Räpina lähistel nurga külas asuv palusalu aed. Üks kord. Me oleme sellel teemal juba rääkinud, ka varasemalt on olnud palusalu aed avatud. Et seal on sissepääs tasuline, aga kella 12-st kella 15-ni toimuvad juhendatud ringkäigud aias. Ja kell üks saab jälle taaskord saada osa töötoast. Et kuidas saada imelist peenraservad. Palusalu on olnud minu õpetaja Räpina aianduskoolis ja kõik tema õpilased on käinud tema aias ja saanud sellise kooli, et kuidas seda peenraserva siis lõigata. Soovitan kõigil, keda huvitab aia hooldus, keda huvitab uhke inglise stiilis iluaed siis sinna Lõuna-Eestisse ka minna. Aga nüüd on aeg sealmaal, et peame üle vaatama rannailma. Ja nagu eelmisel eelmisel nädalal ka juba ükskord ütlesin, et kellel on õues külm see läheb nüüd vete sooja. Selle pärast. Et veetemperatuurid on, on kõrged. Niisiis on on meie aiad saanud nädalavahetusel mõnusalt kassetud, meil on jäänud aega natukene üle, ei pea enam kastekannuga ringi käima ja, ja kõik aiaomanikud saavad nüüd minna randa ja täna paistab olema nii, et eestimaal mõnedes kohtades on vihmane Põlva kandis. Aga mõnedes kohtades on ikkagi niimoodi, et hoolimata sellest, et, et õhutemperatuurid on jahedad, on veetemperatuurid jällegi väga kõrge. Vette ei tasuks minna Pärnu rannas ja seal on küll nii õhk kui vesi, 18 kraadi, aga Pärnu rannas on lehvib punane lipp. Nii et seal tasub siis lihtsalt ujumas käia. Harku järves, Kakumäe rannas, pikakari rannas, Pirita rannas, siis veel Põlva järves, püha pühajärve rannas ja tõrva vanamõisa rannas lehvib kollane lipp. Mis tähendab seda, et ujuma saab siis minna omal vastutusel. Igal pool on praktiliselt õhk külmem kui vesi ja ma vaatan, kus on kõige soojem veetemperatuur 24 kraadi, Anne kanalis. Palun väga. Ja kus on ja Viljandi järves 24 ja Verevi järves 23, teised veetemperatuurid jäävad niisuguse 16 ja 20 vahele. Aitäh kõige kuulamast. Järgmine huvitav aia raadio kavas kahe nädala pärast. Kohtumiseni.