Huvitaja hoia raadio. Tere, head raadiokuulajad, algab huvitajaia raadio. Tänases saates on taas kord külas aednik, lillekasvataja ja bioloogiaõpetaja Timo paanin ning teemaks on täna sibullilled, sest kätte on jõudnud aeg aeg hakata lillesibulaid maha panema. Ootame ka raadiokuulajate küsimusi telefonil 611 40 40. Küsimuse saab postitada ka huvitaja saate veebilehele. Räägime veel nädala aiaüritustest ning vaatame üle rannailma. Mina olen Eeva Luigas, hetkel saatejuht ja ka ajakirja peatoimetaja. Head kuulamist. Tere tagasi huvitaja aia raadiosse. Täna on saates külas aednik lillekasvataja ja bioloogiaõpetaja Timo paanin. Räägime sibullilledest. Tere, Timo. Ma hommikuprogrammis, kui meie saadet tutvustasin, siis ütlesin Ta need sibullilledega sahmerdamine siin sügisel, et see on nagu panganduses tulevikutehing. Et paned midagi maha ja pool aastat tulemust ei näe, kõik raha on läinud, eks ju. Selles mõttes väga huvitav, aga, aga sina, kes sa tegelikult oled ise sibullillekasvataja, sul on oma oma firma väike veebipood, kes veel ei tea poeeti, kus vana talu nartsissi järgi. Et kas sina vist tegeled ainult nende sibullilledega, mis sügisel maha pannakse, et tegelikult neid, neid sibulate, mugulate juurikateri soomidega, mida kõik nimetatakse üldse koondnimetusega, sibullilled, neid on ioni sügisesi kui, siis kevadest. Ja räägime kõigepealt nendest, mida praegu ei panda, et inimesed teaksid, et need tuleb kas siis üles võtta. Et mis on need kõige tuntumad sellised taimed, mida, mida ei talvitata maas. Ja nagu sa ütlesid, siis vanasõna ütleb, et rege rauta sügisel vankrit talvel ja peab siis tõesti teadma, milliseid sibulaid sügisel panna, mis on külmakindlad ja mis on külmaõrnad või siis ei talu külma, need tuleb panna kevadel ja üle talve siis säilitada. Ja kõige tuntumatest on kindlasti taliad püsida haljad, mida tuleb üle talve säilitada, gladioolid, neid vist ei saagi ju, nadi, praegu õitsevad ja praegu neid ei tule üldse üles võtta. Kui esimesed öökülmad alles siin septembri keskpaigas lõpu poole kiirustada ei tasu kindlasti frees ja mis on ka tulnud müügile viimastel aegadel paljudes eri sortides aasia tulikas siis populaarseks on saanud ka kaeralill ja mille juurikad tuleks üles võtta. Aga mina olen näinud just Saaremaal, Hiiumaal, saartel on kaeralill ka Talvik. Ja kuid saartel tõesti ja mere ääres ta sooja talve tõttu pruugib üle elada, aga ei pruugi. Alati. Ja kui veel tugevasti katada talveks, siis tõesti mõnel siin on paar-kolm aastat edukalt ka üles tulnud Jeutsand. Nii nüüd me teame siis neid, neid sibulaid, juurikaid, eri soome ja mugulaid, mida siis ei saa talvel talvitada aga mis liigid on siis need, mis siis taluvad, on meie, meie mõistes külmakindlad ja, ja mille, mille sibulaid tasuks siis nüüd hankima hakata? Enamik meile tuntud sibullilledest siiski on külmakindlad ja kõige tuntumad on muidugi, kes tahavadki just külma mulda juurdumiseks tulbid laugud, hüatsint, kes tahavad jahedat mulda siis praegu, augusti lõpus, septembri alguses kuni isegi soojade süüdistegul septembri lõpuni võib panna nartsissi. Soovitatavalt ikkagi varem. Nemad tahavad sooja nartsiss kruvida, kus Püvilil praegu juba hakata istutama siis liilia. Sügisel võib ümber istutada või osta sibulad maha panna septembris. Lumi ja märtsikellukesed. Just minul on veel kogemus, kuna ma ei ole väga tulbikasvataja, väiksed peenralt ja, ja noh, nagu laisem, aednik ka, siis minul on kogemus erinevate Silladega viimasel ajal paar aastat on mul olnud lumekupud siis on kirgaslilled juba vanast ajast peenras, ajavad ennast välja siis minule väga meeldib kirju Püvilil, kui ma laps olin, siis ma nimetasin teda male tulbiks. Malelill ja hästi tore veel, mida vas tasuks otsida, mul on nüüd olnud kaks aastat lehti, preeria või lehtini preeriaküünal, see on üks vahva vahva lill ja, ja ka ebahüatsint on selline tore taimet. Me räägime nendest liikidest hiljem veel lähemalt. Aga mis on tegelikult see põhjus, miks me peaksime neid sibullilli maha panema, et miks ma poole mugavam oleks ju hoida neid Ta kuskil sahvrinurgas? Miks ma pean küürutama niigi palju tööd, eks ju. Aga et paneks hoopis kevadel maha, et las nad olla soojas, et mis on see põhjus, miks nad peab sügisel maha panema? No asi on selles, et näiteks liilia ja tulp liiliad, me ei saa üldse üle talve kuskil toanurgas hoiutasest soomused lihtsalt kuivaksid ära. Tulp hakkab soojas kasvama, sul seal toas pung tuleb välja, aurumine suureneb ja see sibul tohletab lihtsalt ära, kui ta on soojas toas. Nad tuleb sügisel just mulda panna, et moodustuks tugev juurestik. Enne külmasid ja kevadel, kui maapind sulab, siis saaks hakata välja kasvama see tulp, mis õitsema läheb, õieõiepung ja kui me unustame, on juhtumid, kui me oleme unustanud sibulat kuskile tõesti toanurka või kuuri või ma ei tea kuhu. Ja avastame enne kevadet, et oi, mis ma nüüd teen. Ma unustasin panna, et kas ma viskan ära või kuhu ma need panen, siis võib tõesti surgata mulda ja panna külmkappi, kui neid on piisavalt vähe, et nad hakkavad seal juurduma ja kohe kevadel esimesel võimalusel maha istutada või keldrisse viia. Aga kui kuhugi neid panna ei ole, siis kevadel neid mahapistes vaevalt sealt ühtegi õit tuleb. Need võib eeldan surnud. Ja et tegelikult on ju ongi see, et isegi kui tal jääb eluvaim sisse, siis õiepung ju moodustub pääse seal sügisel ja, ja, ja, ja sibul peab saama külma. Et keda see teema rohkem huvitab, väga-väga huvitavalt on. Ühes raamatus, mis, mis on sibullillede ajatamine, minu meelest eestikeelne raamat last Andi Normet oli, oli tore, et seal on täpselt kirjas, kui palju mitu nädalat ja mitmekülmakraadi juures peab sibulat hoidma, et temast üldse nagu lill kasvaks. Et see on see põhjus, miks need sibulad tuleb, tuleb maha panna. Ja kui nüüd keegi näeb kuskil poes, tavaliselt ei ole need aiapoed, vaid on pigem mingid piimapoed, kus müüakse pundis sibulaid, millel on väga kummaliselt odav hind siis võib kindel olla, et tegelikult see on vale kaup. Et sealt ei tule mitte midagi, et jätke need ostma, et kui selliseid asju müüakse, siis, siis kui neid kõvasti ostetakse, siis neid müüakse ka järgmistel aastatel, aga see on petmine. Räägib. Kas sa siin juba mainisid seda, et mängid sibulad, tuleb siis varem maha panna, et ei ole, nii et ma ostan erinevad liigid endale kokku ja siis võin kõik korraga maha panna, ta on mingi järjekord. Ja järjekord on siin tõesti oluline. Näiteks nartsissi ei soovita üldse, noh, võib ju panna, aga ega ta enam suurte juurdu kui aparatuur mullal alla 10 kraadi nartsiss kõige paremini 10 15 kraadi juures juurdub ja selleks just on praegu soodus aeg nad maha pista, samuti krookused. Tüvililled. Tulbiga ei tasu üldse kiirustada, sest tulp hakkab juurduma alles alla üheksa kraadi just ja samuti laugud, kes küüslauku maha panevad, teavad, see tehakse kõige hiljem hilisemal ajal. Ja kui nüüd samuti liiliad panna jahedasse mulda, siis hakkavad nad juurduma hüatsint samuti jahedasse. Kui sind liiga vara panna, juhtub näiteks vihmane sügis olema, sisse sibul vetid enne ära, ta ei ole juurdunud, tal tekib stress ja ta lihtsalt mädaneb ära ja kevadel ei tule sealt mitte midagi, nii et hiljem Nüüd On tulbisordirühmad ka hilised ja varased ja kui on teada varasemad rühmad, siis võid nad varem natuke panna hilisemad tulbisordid hiljem panna. Niuke reegel on ka. Ja. Ma mõtlen, et need, mina, mulle on ka öeldud, et noh, kõik inimesed ei ole ju nii aiateadlikud, et, et võib isegi selle järgi vaadata, et kui on väike sibul, et tõenäoliselt see tuleb panna varem maha Jah, juhtubki nii, et need sordid ongi väiksema sibulaga, mis varem. Küll on mõned laugud ka väiksema sibulaga, aga, aga siis nad on ka sellised, et nad tõesti ka kannatavad varem maha panema. Ja ma ütlen ka, kui tõesti nüüd sügisel teha veel viimased ostud ja nartsisse siin septembris võib osta küll, aga on edukalt saanud kasvatada. Kui nad istutada sügavamale, siis tuleb lihtsalt sügavamale istutada. Et nad enne maa läbikülmumist ikka juurduda jõuaks. Ja veel kindluse mõttes võiks Ta selle istutusalalehtedega siis hoiab veel kauem. Ja, ja üldse on väga raske tegelikult ju ette öelda, mõnes mõttes sele tänume mõeldes seda meie ilmastikku, et millal sa kellegi maha paned, ma mäletan, eelmine sügis oli nii võõrad, vihmane kogu aeg, et ma, et no elu oli ka selline kiire juba, et siis kui oli vaba aeg, siis ladises vett, taevast kaela ja teatne Ta laugu sibulad, mis ma sinu käest ostsin, need muudkui seisid ja seisid seal kuuris. Ja kui jõululõuna ja jõuluõhtusöömaaeg oli söödud ja esimene püha oli ka möödas, siis 26. detsembril eelmine aasta juhtus selline ilus päiksepaisteline ilm, küllaltki soe ja midagi ei olnud teha, panin maha siis laugud hambasse tooroli, siis sordi nimi ja panin mahaga taliküüslaugud. Tus päris õige aeg olema, sest nad jõudsid ilusti, tõsi, nad olid juba ajanud juureotsakese välja, natuke nad natukene igatsesid, aga see oli veel piiri peale, et ma ei lõhkunud, näid juuri ja panin ka sügavamale. Et sellest täpsetest sügavustest me räägime täna ka täpselt, kuidas seda teha ja see ju ka kõik oleneb maast, eks ole ju. Aga esimesena tulid ilusti, näed laugud välja ja ja tasub vaadata ikkagi ühe silmaga seda taevalaotust ja vaadata neid temperatuur. Sina räägi temaga, sull on mingid sellised, noh, tavaliselt inimestel on, et vot seda ma tahan saada, kes tahab seda punast. Ta talutulpi, sest vanaemal oli ja sinul on vähe peenemat sorti. Räägi tulpidest, missugused sordid on need, mida sa tõsiselt ihaldad. Üks sort, mille ma sain ühelt kasvatajalt, selle nimi on tender, biooti, õrn iludus. Ta andis mulle seda ainult tookord kahjuks 200 sibulat, A. Ja mul on alles sellest umbes 100. Ja miks ma teda nii tahan, tan tohutult ilus, ta on Darwin hübriidtulp Ta õis on tohutult suur ja kui ta kinnine on, siis ta on lihtsalt vapustav. Euroopast praktiliselt seda kuskilt enam ei saa. Venemaalt saaks, aga seal on jama jälle selle üle neljand, talli, tollireeglid ja Eestis ma tean, Jaanus Orgulasel oli seda ja Guido Kangurile, kes on ka tulbifännid, nendel on olnud, aga no ma ei lähe neilt seda ainukest ära võtma, kui, kui ta kuuleb, et äkki siis võtab Timaga jagab talle natuke. No mul ma võin talle. Et no muidugi lihtne ja ilus, onju see veneaegne nii-öelda kollane ja punane tuli, mis on praktiliselt pea igas aias olema, need on Darwin, Darwin tugevakasvulised ja suht varased ja kaua õitsevad ja ilusat ka. Ja siis muidugi nartsissidest trompet kollane, mulle meeldivad tegelikult endale need kõige lihtsamad. Aga no ilusaid sorte, näiteks papagoi tulp, Estella rindževelt, no ilusamad, punane ja valge. Ja see kolm nädalat õitseb sõis ja ta on hiline ja see on tõesti jälle üks märkimisväärne sort, aga no neid sorte sa räägid, hambassador, lauk kui suur ja kui tumelillad, tuhanded õied seal õisikud ja, ja mesilased. Iga kord, kui nad õitsema lähevad, mul on selline tunne, et ma võin nende nimel kodumaa reeta. Tõesti, palun vabandust, armas eesti. Teeme nüüd nii, et kuulame natuke muusikat ja pärast seda võtame kuulajate kõnesid, ma tuletan meelde, telefon on 611 40 40, stuudios on Dima paanin, lillekasvataja Me räägime sibullilledest, mida sügisel maha tuleb panna. Tere tulemast tagasi huvitaja ja raadiosse. Meil on külas Dima, panin sibullillekasvataja sellepärast, et meil on teemaks sibullilled ja telefon, millele mäe küsimusi võtame, on siis 611 40 40 ja praegu ongi käsil siis see plokk, kus me, kus me vastame küsimustele, meil on tulnud ka veebilehele kaks küsimust, üks on külla. Märkus, ma tänan, on nihkes, on mulle meelde tuletanud, et ma räägin häälid seal saatekülalise vahele, aitäh meelde, tuletamast, ma püüan ennast parandada. Teine küsimus on Sirje kirjutatud, natuke segane küsimus, kõlab nii. Kas preeria Püvilile tuleb ka nagu nartsisse kasvatada ja kui tihti on vaja ümber istutada? Meie sind imaga? Mõtlesime? Ta pärisselist päeviilile nagu preeria viilile ei ole. On olemas sibullill nagu preeriaküünal. Aga on olemas Püvilil, pärsia Püvilil ja see on täiesti üks huvitav taim, Dima tutvustasele kasvatamist, palun. Ja see on nüüd viimastel aegadel ka ilmunud, tal on väga ilus värv, must, peaaegu süsimust, värv, hulga kellukaid umbes meetrise varre otsas huvitava lõhnaga. Ja nagu nimi ütleb, pärsia. Ta ei ole ju eesti tüvi lille, eks ole, ta on pärit kuskilt lõunapoolt ja teistsuguse kliimaga aladelt. Ja mis meie Eesti kliimas paljudele sibullilledele hukatuslik vukatuslikuks saab, on just niiskus. Ja külm veel ei ole kõige hullem enamik, nad on külmakindlad, aga niiskus ja külm kokku teevadki selle asja kurvaks ja pärsabivilil tundlik liigniiskuse suhtes. Talvisel perioodil konsulad kodumaal, kus nad kasvavad, niisugused niukesed situatsiooni õletan küll sulatab, külmetab, sajab, seal on üks kindel kliima. Ja seetõttu tuleks neid kindlasti talveks. Ta võib plaadi asetada sinnad liigset vihmavett sinna peale või lehti. Sa pead silmas seda, et nagu väike katus Ja väike nägu Caroosidele teinekord teeme talvekate ja kõrgendatud peenras võib täiesti teda kasvatada, et siis on kindel, et ta ei ole seisvas vees. Ja sel juhul on edukas ja kindlasti ka üles Ta, sest suvel, kui on puhkeperiood suvised vihmad, meil veel väga vihmane suvi olla nagu eelmisel aastal või ka ideaalne suvi, nagu sellel aastal, aga pigem on ikka nagu eelmisel aastal siis ülesvõte lasta kuivas kohas puhata, siis ei ole karta, et ta liigniiskes mullas. Selge, võtame nüüd esimese helistaja kere, olete liinil. Aitäh. No see on umbes sama teema, millest siin enne juttu oli, et jõulupühade ajal umbes aga näiteks mina panin eelmine aasta novembri alguses, kui olid veel ilmad selleks soodsad ja mina ütlen enda kogemusest, et mida hiljem panna, seda parem, sest muidu ta seisab lihtsalt seal mul lasta niikuinii ei juurdu ja soojas mullas võivad jälle igasugused haigused ligigi. Mul on olnud isegi selle liigse kiirustamise tulemusena juhtunud selline lugu, et laugud ja taliküüslauk on läinud sügisel kasvama ja et see on selline noh, et kuidas me nüüd ütleme, et see, see ajahetk. Peaks olema oktoobri lõpus, novembris. Ava jälle ka arvestada, et ta jõuaks ära, juurduda seal kolm-neli nädalat ja, ja siis, kui enne külmade tulekut maha panna. Selge, võtame järgmise helistaja. Tere, olete eetris. Halloo polegi järgmist helistajat. Minul on küsimus. Miks sibullilled mõnel kevadel ei õitse, vaid ajavad ainult paar lehte välja. Kas ma peaksin need lehed siis eemaldama? Ma võtaksin näiteks tulbi ja tihti seda tulpide puhul juhtub. Paljud sordid on aretatud niimoodi, et nad tahavadki ülesvõtmist ja tütarsibulad tuleb eraldada nelja, peab kindlustama väga ja puhkeaja. Kui ajapuuduse tõttu või laiskuses seda ei tee, siis paari-kolme aasta pärast juhtubki selline situatsioon, et ongi hunnik lehti ja õisi ei ole. Siis tuleb kindlasti need välja võtta ja mittelehti enne eemaldada, kui nad on kolk tulnud ja siis ükshaaval soomustas puhastada, ilusti liigsetest soomustest ja kuivatada ja sügisel, siis hiljem, oktoobri algul näitakse septembri lõpus maha panna. Et see võib olla üks põhjus. Peenemaid sorte, me peame siiski üles. Selge, nüüd on meil uus helistaja liinil, tere, olete eetris. Tere, olen Marie Raplamaalt alust. Mul on niisugune jutt. Õigemini küsimust ei ole, aga mul on niisugune lillepeenart siin köögiaknal ja kui mul keegi potilille kingib noh, liilia või siis või siis ükskõik mis lille või roosi või panen siia peenrasse. Ja nüüd oli mul niisugune juhused. Ma ei võtnud teda üldse üles, esimene aasta oli 17 õit peal, järgmine aasta oli 29 ja teate, tänavu aasta oli 49 õit ja kui mu poeg sai siis 45 aastaseks, siis oli täpselt 45 lahti, neli oli veel lahti minemata, see oli superliilia kollane ja see on täpselt see, mis mulle kingiti potiga. Ja ta, ma ei võta seda üldse üles ja niimoodi ta mul seal on. Lõikan siis need närtsinud õied ära ja niimoodi jätan ta jälle peenrasse, ootan tuleval aastal samamoodi ja samamoodi tulpidega. Ma ei võta üldse neid mugulaid üles, vaid nad on mul peenras ja tulevad kevadel ja õitsevad ka. Ma ei ole üldse mingi lillekasvataja, aga mul lihtsalt enda huvides on lillepeenar, mul polegi nagu kuhugi mujale panna. Vot seda ma tahtsin teile rääkida juba eelmine kord, aga siis ma ei sattunud liimile. Teile toreda jutu eest, sest tõesti ja teinekord on ju ka algaja õnn filosoofiliselt äpu ja rohelised näpud tasuks ikkagi rohkem peenraid teha. Dima, mis arvate, millise liiliaga tegu oli? No ma enam-vähem olen kindel. Ma arvan, saan aasia hübriid, sest nemad on tohutu paljunemisega, mina ostsin ka kunagi ma mäletan ühe kollase just aasia hübriidi vist viis sibulat, ja nüüd on mul neid õisi tõesti ka üle nelja 50, see oli mõni aasta tagasi, nad on tohutu diad, paljunejad ja üles ei tasuga. Selge, võtame järgmise helistaja. Hallo, olete eetris? Tere Iris ei ole küll sibullill, tal on juurikaid, aga ma ei oska nendega midagi peale hakata. Nende metsikuks mul läinud lillad toonid on. Millised iirised siis need võiksid olla, kas nad on need aediirised või on äkki. Ja meil jäi enne muideks märkimata et ka võrkiirised on sellised, nagu nad on vist niisuguse risoomiga, eks ole ju. Ja minule need meeldivad, nad on ühed lemmikumad, sellised kevadised õitsejad ja sellel põhjusel, et kui muidu sibul lillast tõesti jääb see leht kollatuma. Ja kui sul on väiksed peenrad Eestis on, tehakse ikkagi peenrat, minu meelest liialt väikesed ja, ja mina ei ole ka sellest patust puhas siis ei ole väga palju seda ruumi, kus sa saaksid jätta neid kollatuma. Aga võrkeerisel on üks selline kena komme, et peale õitsemist kasvatab tema ühe ka lehe, mis näeb välja nagu kõrreline ja see üldse segapeenras. Meil on järgmine helistaja, vaatame, mis küsimus tuleb. Hallo, olete eetris? Minul on küsimus selline, et millal on tegelikult õige aeg need tulbid üles võtta, kas kohe pärast õitsemist või lasta lehtedel kuivada? Aitäh see on väga hea küsimus, sest ma olen mitmel tuttaval näinud sellist asja, et nii kui on nad ära õitsenud. Natukese aja pärast, oi need lehed on inetud, ma ei taha neid, ma kisun need lehed ära. See on üks suur vigases sibul, ei saa siis ennast üldse kasvatada, jõudu koguda. Ja teine asi võetakse üles ka liiga vara, kui ei ole üldse sibul moodustama hakanudki ja siis ei saa sealt mingisugust Õist järgmine aasta. Sest ei ole esiteks sibul kasvanud, tal ei ole isegi koort peale tuld, vaid tuleb ikkagi ära oodata, kui lehed, Need on päris juba närtsinud krõbekuivaks ei pea neid laskma. Aga ütleme jah, juuli keskpaigas või juuli sõltub piirkonnast, ka mina olen mere ääres, seal on nad hiljem. Et kui on nad kollet, tunded rohelises peas, mitte mingil juhul võtta neid üles. Aga see äraõitsenud öised, need seemned ei moodustuks selle me siis murran. Selle murrame kohe peale õitsemist ära ja siis ta hakkab siis sibulast sinna hoopis jõudu koondama. Seemnetele. Ja see võib inimestele tunduda kummaline, et lihtsalt see, et leht on peal, see ju fotosünteesi tulemusena toidab sibulat, et see on see põhjus. Ja soovitan ka kevadel kasta. Kui on kuiv kevad, siis on tal suur aurumine lehe pinnalt, aga kui ei kaste aia on, kui siis ta närtsi Brutena sibul jääb ka väikseks. Selge, võtame uue helistaja. Hallo, olete eetris? Tere, Merike, Tartust. Ostsin kord mitmeharulise tulbisibulad panin maha, järgmisel kevadel õitsesid väga toredasti, aga ülejärgmisel aastal olid ainult ühe varrega sibulad või õied järgi jäänud. Kas ma tegin midagi valesti, kas sort külmus pealt ära või oleks pidanud nad igal aastal üles võtma? Aitäh. Ja see sort, niitme, harulised, tulbid on ka suhteliselt uus asi, meil jälle aretustöö tulemusena. Ja kindlasti neid tuleb ka üles võtta nagu papagoi, tulbid, samamoodi ja topeltõielised tulbid, mitmed sordid. Iga aasta tuleb neil anda väga hea puhkus, pikk puhkus, periood, kuiv ja jahedam koht ning sügisel õigel ajal maha istutada jälle. No paraku on inimestel väga raske aru saada, millise, et liigid justkui me nüüd räägime tulpide ja ka tegelikult teiste sibullillede erinevatest liikidest, et mis liiki nad kuuluvad, sest hämmastaval kombel on seal pakipeal lihtsalt Ta kirjas tulp ja, ja ladinakeelne siis tulippa, eks ju. Kui nüüd on sordi nimi tagasi, siis aeg-ajalt mina soovi. Ta on täiesti internetist otsida lähemat infot, et panna siis tulippase ladinakeelne nimi ja sordi nimi ja siis võib otsing anda selle liiginime. Õnneks on nii-öelda laisa inimese tulbid, näed looduslikud botaaniliselt tulbid sinna pakil on vähemalt kirjutatud tulippa botaanikal ja ka on nartsisside Lannet looduslikud liigid on välja toodud, aga muidu ei kipu need liigid olema välja toodud ja, ja väga raske on leida isegi seda õitsemisaega, et kesise varajane on, kesse siis hiline on. Et kas sina soovitaksid inimestel rohkemat põgene uurida nende ostetud sibulate kohta. Jah, pilt võib ju vaadates poes erinevaid sorte olla imeilus ja ahvatlev, aga kui ta ikkagi sinu aeda ei sobi, on liiga varjuline või ükskõik, mis sibullillega tegemist on, siis tuleks ikka enne uurida, kuhu ta sobib ja mis tingimusi ta vajab. Täpselt. Selge, võtame järgmise helistaja Hallo. Kus sai vist otsa? Tahan veel sellist asja, küsib ta. Kas õitsvat sibullillede õitsemise ajal ümber istutada? See on ka niisugune kahe otsaga asi, et ühel ta õnnestub, teisel mitte. Mul on endalegi aia taha tulnud inimesi, kes kevadel ütlevad kaevake mulle see ilus tulp või nad siis välja, et ma nii tahan omale ka seda ja ma olen siis ütelda, et ärge muretsege, et sügisel kindlasti saate, et see on riskantne tegevus, oleneb sellest, kui sügavale sibul istutatud on. Kui ta on nagu kõrgemale istutatud ja sügavalt suure palliga võtta, siis täiesti võib see õnnestuda kenasti tulbi ümberistutamine näiteks või krookuste ümberistutamine kasvu ajal. Aga nartsiss on selline nartsissi, juured on hästi sügavale tungivad ja pikad. Ja kindlasti sa vigastad neid istutamise ajal, nii et tema võib nüüd rohkem põdema jääda. Näiteks märtsi ja lumikellukesi võib täiesti vabalt välja kaevates nende sibul ei ole väga sügaval. Ma küsisin just sellepärast, et teinekord on nii, et mingi kujundustuhin tuleb valel ajal peale ja siis, kui jäävad lilled eta, et siis nagu teaks, et kas ma hakkan teda näppima või, või kannatan, võtame veel viimase helistaja hallo, oled eetris. Aga ma olen eetrisse, olete eetris, jah, tere. Tahtsin rääkida ühe kurva kogemuse, et ma olen ka lillearmastaja, kevadel olid ilusad tulbid müügil aianduskaupluses ja oli haritud müüjaga ja, aga mul ei läinudki need tulbid kasvama, maa seest tulid nad ära kadunud ja kahel oli ainult midagi moodustunud. Nagu ma ütlesin seda siis müüjale. Et selline asi oli, siis ta müünudki mulle, roosiistikuid ütles niimoodi, et võib-olla te tooted ka tagasi, et äkki need ei lähe ka kasvava. Et aga nüüd on siis kas siis nüüd tõsi kõikidel olgu hoiatuseks, et müüjad ei peakski üldse sisse võtma, tulp kevadel neid müüma. Et aitäh. Aitäh, et helistasite, tõesti, see, see probleem, noh, ta ei ole nüüd nii suur, aga, aga olen mina ka näinud müügil kevadel neid, et sibullillesibulaid, mida tegelikult peaks sügisel sügisel istutama eta tõsi on mujal maailmas müügil ajatamiseks, sibulaid, aga need on siis eri märgiga ja kevadel tuleb väga palju on just hüatsindi sibulaid ja need on need sibulad, mida on Hollandis, kus neid toodetakse tavaliselt meil siin Euroopas on need Hollandi sibulad ja seal on nad spetsiaalsetes külmkappides hoitud, aga ja aga sellel pakil peab olema eraldi märgistus sild juures. Et vaevalt nüüd see tavamüüja väga saab vastutada selle eest, mis seal poes müügil on, aga mina kutsun üles inimesi siis kauplustele teada andma. Lihtsalt, et ei tohi selliseid asju müüa ja natuke avalikustada. Sest ma olen aru saanud, et avalikustamine aitab. Teeme nüüd helistajate ja lisaküsimustega nüüd stopi ja hakkame rääkima sellest istutamise protsessist. Kui sügavale see on niisugune igavene küsimus, kui sügavale tuleb lillesibulad istutada ja tavaliselt, kui sellest räägitakse? Natukene vähe, räägitakse sellest, et millise vahega need lillesibulate oleks istutada, et kust ma tean ta nüüd selle kõigepealt me rääkisime, Äram, need ajad, et mõned varem, mõned hiljem, aga nüüd see, see sügavus siis. No see kuldreegel sibulaistutamissügavus all on ju kolm sibulasügavust tulpidel näiteks nartsisside aga näiteks väiksed sibulad, krookus, kobaraid, üheksint võiks olla ainult viis kuni 10 sentimeetrit, mitte liiga sügaval. Aga see sõltub kindlasti sellest, kas on tegemist kerge lõini sõnul, aga või raske mullaga, et raske mulla puhul me ei saa liiga sügavale kaistutada, muidu ta lihtsalt ei tule sealt üles. Ei pruugi tulla sügavat istutust. Nüüd soovitan just nartsissile. Laukudele seal kuni 20 25 sentimeetrit tulp samamoodi Püvi, lill. Paljud ütlevad mul Püvi lille ei, õitse. Teisil kroon rahvakeeli kollane, oranž kui teate, eks ole. 35 pluss sentimeetrit sügavust kaugtuleb kaevata ja panna põhja ka drenaaži, kui on ka niiskema liiva tasku võib ümber teha ja sibul külili asetada. Tahavad ka nagu raskemat mulda, et liiga kerge muld neile ei sobi. Liilia tahab sügavale sibullilledest. Liilia tahab sügavat mulda. Et suvel oleks jahedam, suvel peab pea soojas olema, jalad külmas. Ja noh, märtsikellukesed lumikellukesed, need võib panna siis kuskil 10 sentimeetri sügavusele, ühed siint ei taha väga sügavale ka 10 15 senti, aga sibulate omavaheline kaugus see tegelikult on. Noh, kas nüüd maitse asi, aga kui nüüd väga suured vahele jätta, ega ta siis erilist efekti ei anna. Et tulpidel olen mina jätnud kuskil kaheksa, 10 sentimeetrit ja nüüd laukudel sõltuvalt tema lehe suurusest ka jätnud seal 20 30 sentimeetrit ja mõnel ka 40 sentimeetrit, sest näiteks ambassador, millest me räägime, tema lehed on tohutu suured ja hakkaksid 11 segama. Lumi märtsikelluke, seal võib täitsa tihedalt panna seal mõne sentimeetri vahele, aga jaa. Krookused olen mina ladunud ka seal kolm-kaks-kolm sentimeetrit ideaalselt kasvab. Ja nii on tõesti õige, sest ma mäletan, kui ma esimest korda krookusi istutasin, siis ma panin nagu matemaatiliselt impordi ruut pesite ja kui see siis kevadel ning kümnesentimeetrise vahega Kons kevadel tärkas päris kole vaatepilt, selline kuidagi loodus ju ei ole noh, nii täpselt mõõdetud, et nüüd ma nüüd ma just väikeste sibulatega teinud, nii et viskan kui natukene sinna, kuhu nad kukuvad, sinna ma siis istutangi. Aga kas sa kasutad ka mingit väetist? Üks põhjus ka, miks sibullilled tihti ei ole. Järgmisel aastal nii ilusad inimesed lihtsalt ei kasuta väetisi ja arvavad, et küll kõik ise kasvab. Küll päike paistab ja vihma sajab, aga on vaja väetisi ka, sest mullas ei ole kõiki aineid nii palju nagu vaja ja sobivad üldväetised. Sügisväetised tähendab, seal peab ka teadma, millal mida panna näiteks kevadel, vaid panna rohkem, kus on lämmastikku enne õitsemist kuni õitsamiseni, siis ta annab ilusa õieteele ja lehestik on roheline, ilus. Ja sügisel müüakse sibullilledele mõeldud spetsiaalselt väetist, mida siis juba varem võib mulda segada, enne kui te istutama hakata. Ta saab seal lahustama hakata, et kui sibulad juurduvad, siis nad saavad juba kohe kõik sealt kätte. Jah, sobib ka sügisväetist panna. See on just juurdumise soodustamiseks seisa soodus, aga ta ju ei toida, eks ole, kevadel ta vajab ikka seda lämmastik, lämmastiku ja räägime veel sellest. Sibulaid müüakse nii, pakkis aga saab ka üksikult osta. Ja eks need pakid on ju läbipaistvat ka. Mida peaks silmas pidama sibulaostmisele, et milline see sibul ei tohiks olla? Oleneb nüüd jälle, missugust sibulat mõelda. Et õitseks kevadel teil ilus tulp või nartsiss hüatsint peaks sibul olema piisavalt suur, et ülipisikesed sibulad õit tavaliselt esimesel kasvuaastal ei anna. Tavaliselt ikkagi need sibulad, mis poelettidel müüakse, on piisavalt suured. Aga mis teeb mind ennast kurvaks ja ja paneb vangutama, et noh, mina ei saa ju seda muuta, aga poes on nad lahtiselt, kõik neid mudivad ja katsuvad. Ja ega sibulale see ei meeldi tegelikult. Ahaa ja silmadega peaks ikkagi vaatama, olen lausa näinud kotid katki rebitud sibulaid on poest võetud vaba käega. No see on teine asi. Aga liiliat eriti, mis ma ütlen sügisel, kui ostad, mingil juhul ei tohi olla minna kasvama läinud, tähendab jah. Ma olen näinud, müüakse poes liiliat, sügisel ka, on roheline Võsu, noh, see kindlasti järgmine aasta õitseja, kui see sibulgi mingil määral ellu jääb. Aga sibulad peavad olema terved, ilma hallituseta mädanikku. Ja kui ka on ost tehtud ja ei ole esimesel momendil märganud, et kahjustunud kohad on sibulat, siis tuleks teda nii-öelda desinfitseerida ka kaalium Peremonaalse vana meetod aitab siis seda ohtlikku mädaniku eemal hoida lõiga puutuhaga, neutraliseerida neid kohti, mis on kahju siis on kahjustanud ja. Selge, aga see kaalium, kärmonganaadin lahus tuleks siis teha selline helelilla ja, ja kaua neid sibulaid seal sees peaks siis hoidma. Mina olen hoidnud nii alla tunni Pool tundi on ka ikka märkimisväärne. Ja et ta saab ikka karta, ei ole midagi, nüüd rõhutab. Ja siis sellesama värja sibula siis kohe istutangi. Ei peaks kuivama ka siis natukese koht ära, mis on teises nii-öelda desinfitseeritud. Ahah, et, et selle võib siis ette võtta eelmisel päeval jah. Nii-öelda teete ära selle lahusega ja siis panete maha. Selge, et nendega on ikkagi üsna palju janti, tundub. Jah, eks aia elu on ilus, aga teinekord on ka palju kohustusi. Kas midagi võiks ka soovid, Ta ta, milliseid liike kasvatada nüüd kas muru sees või või põõsaste all. Mina olen Krahukuseid kasvatanud ja Sillasid kasvatanud. Aga vist peaks valima need väikeseõielised krookused et nad ei kipuvad nii kaua õitsema, et ma tahaks juba muru niita. Krookus on tõesti nii, et kui ta muru sees, sa pead jälle ootama, kui need lehed ükskord seal, kui kolletama kuivama hakkavad ja sibul valmis on. Ja noh, lumekupp on näiteks, mis kõige esimesena tuleb kohe peaaegu lume sulamise ajal. Ja lumekupugemal tuleb ka veel üks hea hea asi meelde, et kui ma esimest korda maha panin, siis ma panin natuke vale koha peale ja siis ma sain aru, et tegelikult need liigid, mis õitsevad vara, vara, vara, vara, tulevad juba lume alt praktiliselt õitsvana välja. Nendele peaks tegelikult leidma aias koha sellise, mis esimesena lumest vabaneb, mingit tõsiselt päiksepaistelise koha. Et sellest esimesest lumekupu sotsist ma jäingi sellepärast ilma et et kolmandik igal aastal neid enam ei tulnud, sest ma olin rumala peaga varju varju pannud. Aga aitäh sulle, Timo praegu, kas sina kavatsed ka kuskile laadale lähemal ajal minna, mingeid varusid endal täiendama või sul on nagu liiga palju? No alati ma olen ikka laatadel silmad lahti käinud, kui midagi huvitavat hakkab siis tõesti olema soetanud, aga ma kardan, et ma ei jõua. Selles mõttes lähiajal laatadele tuleb endal niuke müügiperiood. Ja võib-olla ise lähen laadale. Võib-olla sinuga saabki kohtuda, sest kui ma nüüd hakkasin vaatama, et lähema aja aiaüritusi, siis, siis selgub, et see esimene september ja koolimineku aeg on, on lähemal ajal loonud olukorra, et midagi otseselt nagu ei toimu. Aga tasuks teha plaane nüüd ületulevaks nädalaks. Sest Seitsmendast kaheksanda septembrini toimub Pärnus Vallikraavi aasal sügisene Pärnu taimelaat. Tean, et seal on palju sibullillekasvatajaid kindlasti. Et saab endale siin teha suisa kalendri, kus käia erinevate Me, kus erinevates Eesti kohtades midagi toimub ja autoga oma autoomanikud saavad ikka päris hea tiiru teha. Et siis seitsmendast kaheksanda nii on Pärnu taimelaat. Kaheksandal septembril on Lääne-Virumaal Jäneda XII sügislaat. Kindlasti sinna saab minna. Üheksandal septembril on Viljandi maakonnas võhmas traditsiooniline sügislaat võhma juurikas. Siin-seal on teinekord isegi Sulev Savisaar oma oma taimi müünud, et vähe seal on hästi toredaid toredaid, selliseid natukene erriteetsemaid, taime, mida igalt poolt ei saa, seda võhma juurikat ma küll soovitan. Ja jälle tasuks minna Harjumaale Karla külla sest seal on kaheksandal septembril kahes aiandustalus kella 10-st kella viieni. Siis kaks üritust, sadevälja, aiandustalus, ana aia mustikapäev ja roogoja talus on viinamarjapäev. Soovitan kõigil teha. Ta plaanid aegsasti ära, sest sügis on ju väga hea istutusaeg, mina kavatsen nüüd hakata oma peenraid ümber tegema. Aga enne, kui peenardesse ja sügis istutuseks läheb, et vaatame üle, äkki tasuks ujuma ka minna, mis rannailm teeb? Ranna. Eesti randades on nüüd selline lugu, et ainult Põlva järves on 15 kraadi ja, ja punane lipp. Aga mis seal salata, suvel paistab Eestimaal olevat selline aeg, kus tasuks oma aiatöödest väsinud selga ujumisega natukene pehmendada. Selliseid randasid, kus on vees veetemperatuur 20, raadio on päris mitu. Tasuks minna Anne kanalisse, tõrva, vanamõisaranda, Verevi järve, Viljandi Paala, järve ja Viljandi järve ja näiteks veel soojem, 21 kraadi an Tamula järves. Siis nagu ma ütlesin, Põlva järves on 15 ja punane lipp, aga kes on taliujujad? Muide, kas sina oled Timo, käinud meil Kakumäe rannas suve lõpus ujumas või ei saa? Ma käisin väga palju Saaremaal seast ujumas, järvedes. Ja siis oli, aga Kakumäe rannas on siis 17 kraadi. Tallinna inimesed võiksid vaadata kui poole Harku järves, Anne 19 kraadi kastroomis, kus oli suvel hästi külm on 19 kraadi. Pirital on küll 17. Hästi tore rand nimega vasika Holmi 17 kraadi. Väga paljudes randades on, on roheline lipp. Nii et võtame sellest suvest viimast ja ilusaid. Ilusaid aiatööpäevi on meile ilmajaam lubanud ja kohtume järgmisel nädalal. Kohtumiseni.