Huvitaja hoia raadio. Tere, head raadiokuulajad, algab jälle huvitaja ja raadio. Tänases saates on külas aiakujundaja ja blogiaiad ideepidaja Evely karvak ning teemaks on sügisaias ehk siis milliseid töid peaks sügisel aias ette võtma ning millised on need taimed, millega oma aiavaase rõdukaste amplid täita. Ootame ka raadiokuulajate küsimusi telefonil 611 40 40 ning küsimuse saab juba postitada ka huvitaja saata veebilehele. Samuti räägime nädala aiaüritustest, mina olen saatejuht Eva Luigas, head kuulamist. Aega veel küll ajalugu ju, oma lugu ta veel. Rannar riidest. Üheksa haaras vastu pea. Lase lapsel maksa põllul. Eluta Sileesia riigikontroll ei, püsti, seisad, läheb kirveskeevile. Illuski. Tere tulemast huvitaja Aia raadiosse tagasi. Tänaseks teemaks, nagu ma sissejuhatuses ütlesin, on sügisesed aiatööd ja külla olen ma kutsunud aiakujundaja ning blogi aiandi ideepidaja Eveli. Paljud ajakirja lugejad on Eveli tegelikult nõu annetaja toimetustega tuttavad ka läbi ajakirja kodukiri kaudu. Tere, Eveli. Tere kõigile aiasõpradele. Kui mina hakkasin aiandusega tegelema, siis oli minu jaoks kõige suurem üllatus tegelikult see, et sügis on Aias üsna tähtis aeg. Et kuidas sina kui ka aiaomanik oma töid planeerida, et kas sina, sina hindad seda sügiseste aiatööde vajalikkust ja. Mina arvan ka, et sügis on päris tähtis aeg, et tihti on nii, et kui kevad on ka tähtis, sest kõik tärkab, aga suvel on kõik nagu täiskasvanud ja ma ei raatsigi seal midagi nagu eriti teha, midagi ära rikkunud, kui ta. Aga sügisel tuleb ju jälle nagu korda saada ja nagu siis ongi see, et kui midagi hakkab välja juba minema ilm näitab, et tuleb tuleb teha, siis, siis ongi õige aeg liigutada. No väga oluliseks tööks, sügisel on ju tegelikult Ta erinevate lillesibulate istutud tamine sest kui seda sügisele idee, siis kevadel noh, ütleme nii, et õiteilu ei ole ja nädal aega tagasi oli, mul on huvitaja aia raadios külas Dima pahani ja me rääkisime üsna sellist tehnilist Nendest lillesibulate astet mida istutada, kui sügavale, millise vahega. Aga me ei puudutanud üld, see vähemalt me ei jõudnud seda teha. Me ei puudutanud üldse seda, et millised liigid milliste liikidega kokku sobivad ja miks üldse peaks selliseid asju arvestama. Neid noh, nii-öelda sibulate kaaslasi. Et kui me nüüd hakkame otsast minema, tulbid, nartsissid, laugud krookused, et et miks me üldse peaksime neile selliseid spetsiaalseid kaaslasi otsima. Tantsimine on sellepärast hästi hea, et püsililledega on tihti see lugu, et need on kevadel väga hilised ärkajad ja mõnes kohas on muidu peenar nagu väga kaua aega tühi ja ei ole mingit sellist värvi ega ilu seal ja siis sinna sobivadki need sibullilled nagu kõige paremini sisse minu arust. Ja nagu üldse, mille järgi mina olen nagu üritanud valida, kuhu ma need panen. Et nagu sellised, kus hästi vara sulab lumi ära, kuhu hästi vara, päike tuleb, et me saaks nagu juba aia nagu käima nagu varakult, et kui mõnes kohas on veel lumehunnikut, siis teises kohas tegelikult krookused õitseda. Ja siis sellised kohad, kus inimesed käivad, kus nendel uste läheduses, kus on käigurajad, kus, kuhu nad vaatavad mingite pöörangute peal. Ja, ja just noh, kõige rohkem ka enam just need taimed, et kus, mis, mis tulevad iseenesest hilja üles ostad, on ühed sellised väga tuntud püsililled, mis ärkavad hilja kõrrelised nende kõrvale kindlasti helmik, pöörised, kortslehed, mis hiljem oma suure lehestikuga nagu katavad need kuivanud sibulapealsed ära ja, ja siis aed on nagu rohkem hoolitseda. Jah, eks see üks asi on see, et millal keegi õitsev ja väljamullast ronib, aga teine asi on tõesti see, mida peetakse sibullillede kasvatamisel kõige tüütumaks. Sa pead nii-öelda nagu kanna tama nende pealsete kuivamise ära ja kui sa seda ei tee, siis sibulad jäävad nõrgemaks. Aga paneme nüüd mõned sibul, lillad, mõnede püsikutega paari. Et hostasid sa juba nimetasid, et hästi head taimede, kellega nemad sobiksid. No mina ise armastan, ostan tema kõrvale panna. Nagu selliseid madalamaid sellepärast et just see tulemise aeg on see, et muidu need madalamad sibullilled pärast kõrgemate eest välja ei paista, et sinna siis ka nahjust, Crocuseid ja neid madalamaid ka Hoffmanni Fosteri dolta. Turgestani tulp on minu mul hästi lemmik, mis, mis on hästi varajane ja niukene õrn, õrn lill ja siis just nagu kõrgemaid selliseid liilia, tulpe ja, ja hilisemaid Nemad sobivad hästi selliste jälle kõrgemate püsilillede vahele või poolkõrgete vahele, sest nemad ulatuvad sealt siis siis oma värvid välja ajama, et et ja roosidega nagu samamoodi kokku siis neid natuke kõrgemaid. Aga nartsissid nendele, annan peenemadki lehed. Nartsisse on ise nagu jaht, ajab oma puhma nägu kõrgemale ja, ja tema sobib võib-olla nagu rohkem niuke puhmastena kasutada. Et temaga võib-olla selliste poolkõrgete vahele mina paneksin, et siis ta nagu täidab hästi ja tema teeb sellise õiegrupi ju endale sinna. Ma olen kuulnud, et nartsiss sobib just päevaliiliaga sellepärast hästi kokku, et selleks hetkeks, kui nartsissi leht on kadunud, siis päevaliilia nagu kasvatab enam-vähem sama mõjuga lehe ja, ja et, et, et siis peenra kujundus jääb natukene rahulikumat ei muutu. Ja laukudest olen mina täheldanud. Mina armastan hästi kõrgeid laule ka just kõigepealt sellepärast, et üldse pikk pikad inimesed armastavad kergeid lille ja teiseks. Et nad õitsevad hiljem tunduvalt hiljem, nemad on sellised suvised õitsejad, aga tänu sellele nende leht läheb ära, siis mina olen sättinud neid pigem peenra keskele. Just sellepärast, et, et see leht läheb ära ja eriti meeldib mulle laukude puhul see, et ka nende äraõitsenud õie et on ja väga ilusat lei hästi toredad. Aga kui nüüd veel kujundusest rääkida, et kuidas siis neid sibullilli istutada, et ma olen vaadanud, et teinekord on pakkides ainult viis sibulat seitse sibulat, ja kui sa nüüd need ühe paki ainult maha paned tundub, et MM, eriti suures aias, see värvilaik jääb väheseks. Kui suured lillelaigud sinu aias on või mida sina aiapidajale sooritanud? No mina olen vaadanud nagu kahte moodi, et et kui sa istutanud neid ühekaupa nagu teiste vahele või niimoodi hajusalt siis kogu see kompositsioon jätab sellise nagu looduslikuma mulje ja nende võib-olla võiks nii toimetada selliste sibulatega, mis nagu ka ise edasi levivad, just neid looduslikumaid liike. Oletades aga selliseid kultuur tulpe jah, natukene nagu lähestikku mõned siis mõni teine kord natukene kaugemale ja grupi täna saab nagu selle värvilaigu värvi osa kiiremini kätte ja on ka lihtsam neid välja võtta. Kui sa ühekaupa neid sibulaid istutad, siis on selline neid keeruline nagu välja võtta, siis lihtsalt on mingi mingi aja pärast mõistlik nii nagu asendada. Aga sibullilledega on jah, nii et kui neid on vähe, siis neid on vähe. Muide tähendab iga asjaga nii, et kui neid on vähe siis, siis seda on vähe. Ja mis mulle veel, minu õpetaja Reet Palusalu õpetas, et sibullilledega on hästi tore teha kordusi. Et aed ja aiakujundus läheb närviliseks, kui sa nagu väga palju erinevat värvi ja erinevat sorti ja vähe igat ühte korraga niimoodi pikid samas jälle mõnda teist aeda vaadates, mis on nii kirju-mirju, et noh, selline tunne, et värvi plahvatus on. Tegelikult on ka päris tore vaadata. Aga see, see piir on selline õhkõrn, et millal on siis nagu äge ja millal läheb närviliseks, et mina soovitan tavaliselt ka valida mingi värvipalett rajab välja, kuidas sinu aias. Ka nägu, kuna see aeg on hästi pikk, et need esimesed sibulad õitsevad ju tegelikult hästi varakult, samas kui kes tahab katsetada erinevaid värve võib ka valida ühed värvid, näiteks nendesse varastesse tõlkidesse ja teise värvi sinna hilisemates see siis need ei kattugi, nagu nagu saab ka oma aiassede vaheldust proovida. Et näiteks nende laukudega koos just ju võib-olla sellised tugevamad toonid, näiteks kevadel on jälle varastes nagu toredad sellised heledad ja kollased toonid, et et kui need kõik koos omavahel ei sobiks, aga niimoodi saab ära hajutada. Ja tegelikult see sibullilledega mässamine on väga tore ja aiakeskused nei nendest lillesibulate pakkidest iga päev aga aga muudkui täituvad ja ja tasuks siis soovitame siis kuulajatele rohkem mängulisust või jaa. Tasub proovida sibullille on ju ka selline, et et ta ei jää püsima nagu terveks aastaks, et see, kui sa üks aasta arvad, et nii natuke läks mööda, siis võtad sealt kohast välja, paned sügisel teise kohta. Aiandus ongi vist selline, et sa oled iga aasta igal järgneval aastal olla natukene parem kui eelmisel. Kui nüüd talvele valmis talveks valmistumisest rääkida, et Mul oli külas mõned nädalad tagasi enneli käger, kes on substraali aianduskonsultant ja on väga-väga sees teemades väetamise ja taimekaitse siis siis me rääkisime just, et igasugusest vahetamisest sügisvahetamisest. Kas sina väetad sügisel oma taime eraldi sügisel? Peamine on päris oluline Ma ikka okaspuid ja ja selliseid asju ikkagi väetan ja sest siis see aitab neil paremini talvele vastu panna. Just et ja eriti oluline väetamine siis seal nende aiaomanike juures, kes ei ole siis oma aeda pikaajaliste väetistega tegelikult Ta turgutanud kevadel, sest pikaajalistes väetistes iseenesest on need sügisväetisekomponendid kõik olemas. Kuid kes on niimoodi monoväetisi kasutanud ja näiteks väga paljud on kanakaka, usku. Ja kanakaka ei ole sugugi halb, siis küll, aga temas ei ole neid, neid sügisesi komponente, mida on vaja. Et siis kindlasti praegu on, vaata et viimane aeg vist või jah, eks august, september ongi see õige aeg, õige aeg, täpselt. Et, et selline asi nüüd peenarde hooldus, mina olen tähele pannud, et aednikud jagavad, jagunevad nagu kahte teist. Ühe partei esindajad lõikavad sügisel kõik taimepealsed maha ja teine partei siselõika. Selles parteis, kes ei lõika, sest esiteks on võimalikult vähe vaja ikkagi. Mul on päris suured, endal ka jama ja seda tööde mahtu kuidagi nagu vähendada, aga teiseks mulle väga meeldib, kui, kui talvel on ka asjad BNS ja ka ka püsilillede hulgas on selliseid palju, mis püsivad suure osa talvest nagu päris ilusad, vähemalt seni, kuni lumi tuleb peale. Ja üldse, kui seal peenrasse veel ka igihaljas pinnakattetaimi ja üldse igihalja taimi, siis siis peenar on tegelikult rohkem täis ka sellisel külmal ajal, kui seal ei ole küll õisi. Aga seal on erinevaid muid värve, et et mulle meeldib ja vahest võib küll mingi ootamatu märg lumi teha puhta töö ja kõik sellised kõrgemad asjad ära rikkuda, siis peab lõikama, aga, aga muidu ma üritan ikka jätta nii palju peale, kui vähegi võimalik. Et sa ei hakka ennetama just just sügisel, on veel üks teema, mis kütab kirgi alati tuleb pähe, tuleb esile lehtede riisumine muru pealt, kas peabriis oma või ei pea riisuma. Ja mõned riisuvad kõik puhtaks mõne terrisu üldse ja siis on sellised keskmikud, kes teevad nii ja naa. Kes sina oled? No mina olen pigem ikkagi. See, kes arvab, et muru peal võiks mitte palju lehti olla aga muudes kohtades peenraid ja muud asjad võivad need kyll üsna rahuga olla. Ja, ja lihtsalt kui sul on muru selline nagu korralik ikkagi nagu muru moodi muru, siis ma arvan, see lehtede riisumine nagu, nagu ikkagi võiks olla, sest ta ei tekita siis mingisuguseid pakseppadjandeidsin sellist, aga aga kui on selline looduslik aed, kus ei ole tegelikult niidetavat mõru siis seal ei ole vaja, ma arvan, nende lehtede pärast üldse muretseda. No nii ongi, et tuleb, tuleb jah mõelda, et mis otstarbel, mis ots, tar veel mingi mingi Gatendam aias on ja tegelikult on ju puulehed üks igavesti hea materjal ja kellele ei ole neid püsiku peenrale langenud, mõni paneb neid kohe ise. Et need on ju täitsa hea talvega. Ja, ja kui nüüd mõelda, et mida veel saaks puulehtedest teha, siis mina olen olnud Inglismaa laia praktikal ja seal oli ka väga jäik kad, aiad, kes jaksasid endale mulda osta. Enamus tegid oma mulla ise ja just puulehtedest. Et soovitan ka teha, teha sellist sellist lehekomposti ja nihukest, Mulla vabrikut ikkagi endale aianurka. Aga kui nüüd aia rajamisest rääkida, kas? Kas sügis võiks olla ka hea aeg taimede istutamiseks? Ja ma arvan, et on päris hea aeg, sest tegelikult ju konteinertaimi saab istutada seni, kuni muld on soe ja, ja ma pole külmunud ja selles mõttes on täitsa hea ja lihtsalt niiskust on rohkem taimede jaoks ja see on alati hea ja just see, et siis tähendan kevadeks valmis liiga hiljapeale. Võib-olla ei tasuks jääda sellega, et nad ise juurduda, aga muidu ma arvan, et sügis on päris hea aeg. Ja kui ta lööve, eks valmistamisest mõelda siis paljusid taimi tuleks lükata. Tarmo. Mänd nüüd ei räägi, eks ole ju septembrist vaid pigem vastu oktoobrist-novembrist. Kuidas sina oled oma aias toimetanud, et kas need talvekatted peaks Ma pigem varem peale või mis sina selle kohta arvad? Minul on üldse aias ma väga palju igasuguseid hellikuid ei kasvata. Et, et võimalikult vähe on vaja katta, aga ikkagi katmisega on pigem hiljem kui varem. Minu mõtted selles osas, et tavaliselt siis, kui on esimesed öökülmad ära olnud, väikse kraadiga öökülmad ja siis maa on selline tahe ja niiskust enam ei ole, et siis siis kata ja vahest isegi ju soovid soovitatakse katteid ka maha võtta, kui tulevad suured vihmaperioodid ja talane hea soojaks, sest muidu need lähevad hauduma. Nii et selles mõttes see varane katmine pole, pole väga hea. Seni võiks ju aeda tegelikult nautida, kui temperatuur ja ilmad on sellised. Et külma veel ei ole? No ma arvan, et meie kuulajatele on neid juttu kuulates tekkinud üsna palju küsimusi, me kuulame ühe muusikapala ja peale seda valime siis kellel midagi hingel pakitseb telefoninumbri 611 40 40 ja vaatame, mis, mis meil neile öelda. Huvitaja hoia raadio. Tere tulemast huvitaja Aia raadiosse tagasi. Täna me räägime sügisesest aiatöödest ja saates on külas Eveliga arvakt, kes on aiakujundaja aia idee nimelise blogi autor ja ka ajakirja kodukiri pikaaegne kaasav. Ja meil on liinil juba esimene helistaja Halloulate eetris. Maasikatest selge, räägime maasikatest. Äitäh maasikatest, kas sinul? Eveli on aias maasikad? Minul on hästi väike maasikapeenar, et põhimõtteliselt mõned marjad ainult, aga, aga mulle meeldivad kuumasikad. Nendelt tuleb palju marju kogu. Ja minul meeldisid ka, kuni selle aastani kuumaasikad, aga tegelikult on see päris hea küsimus, sest mina sellel aastal vahetan siis kuumaasik, hakkad jälle aedmaasikate vastu välja ja käisin juba taimi piilumas. Aiakeskusesse soon, sest see sügis on päris hea aeg maasikate istutamiseks ja sain sealt üsna head nõu. Nimelt Ta ei, uute taimede istutamisel soovitati mull valida taimed, millele ei ole neid Ta võsundeid ajanud või kui need on siis need kindlasti ära lõigata, et uus maasikataim, mis siis need praegu aeda istutada. Hea taim peaks olema selline ikkagi nooh, juurekaelaga mingi ikkagi sendine. Tere vähemalt ja ei tasuks kop, kui hoida sellega, et paned neid tütartaimi ka, sest sealt saad nõrgema taime. Et see oli näiteks minu jaoks uudis ja maasikatest siis aedmaasikatest just veel nii palju, et tasuks need vanad pealsed eemaldada just. Ma tean, mõni paneb isegi põlema siis, kui ma ära külmub. Ja, ja ega siis aedmaasika ka nii-öelda viljakandev aeg jääb ju vaidlema. Ta mõne aasta piiresse, mis kolmas, kolmandal aastal, neljandal aastal veel, aga siis tuleks juba vahetada. Nii et niipalju siis praegu maasikatest vaatame, mis mida küsib meilt järgmine helistaja. Halloo, olete eetris? Jõudis ära minna, minul on selline küsimus. Nüüd vahepeal kuni tuleb, kuni tuleb uus uus helistaja, et kas sina oled nüüd vaadanud, kui oli seal see väga kuum suvi meil. Et nüüd nende vihmade ajal, et kui sügavalt need vihmad sinu aeda on jõudnud, niisutada? Olen vaadanud, aga tegelikult väga vähe. See kõik on ikka suhteliselt pinnapealne ja, ja kui mulda kaevata, siis ta on nagu üsna kuivtaimed, tunduvadki lopsakaid, püsililled nagu väga seda ei põe. Aga mulla sisse väga palju niiskust ei ole jõudnud. Järelikult peaks ikkagi seda kastmist väga silmas pidama. Nii, meil on järgmine helistaja liinil. Halloo. Tere. Olete eetris. Ja no mul on selline küsimus, et kas magnoolia haid võib sügisel väetada ja on kaks magnoolia, et üks on kõrgemakasvuline ja teine madalakasvuline. Ühel aastal maakolooniad ka õitsesid, aga sellel aastal pole õitsenud. See ei käida, katsume nüüd selle vastuse niimoodi välja mõelda, et minul endal magnooliate ja see ei ole, aga, ja Evely kaal raputab siin pead. Küll aga oli Andres Vaasa, tegime kaastööd ühe ajakirja aed raames, mõned aastad tagasigi tasuks ajakirja aed arhiivi pugeda, et seal ühes kevadises vist oli 2016 2015 või midagi. Oli pikem artikkel magnooliate eest, aga kui me nüüd loogiliselt mõtlema, siis vastu sügist väetada väetisega, kus oleks lämmastikku. Ma nagu ei tahaks küll soovitada. No igal juhul ikkagi see sügis igal juhul ikkagi pigem seal sügisväetis ja kindlasti kindlasti kastmine. Sest magnoolia ei ole päris siin ei olnud ka liitlasi, küsimuseks ju? Magnoolia ei ole päris meie laiuskraadi tainud, on sinna hea hoolitsuse all, ilusti kasvab ja Tallinna botaanikaaias on väga ilusat magnoolia. Et see, kas ta õitseb või mitte, selgub siiski talvest. Kas need moodustunud õiepungad nüüd peavad selle talve vastu või mitte? Ma soovitan siiski raamatutest uurida ja internetist veel lisainfot hankida, aga võtame järgmise helistaja, tere, olete eetris. Tere päevast, helistan teile Jõgevamaalt, tere. Minul jäi eelmisel sügisel puusaoperatsiooni tõttu aiatööd, kõik jäid ära. Ja seega ka liilijatega tegelemine jäi ära sellepärast et ma lihtsalt ei saanud vaadatagi isegi aia poole. Olin liikumisvõimetu. Aga ja hakkasin kevadel tegelema liilijatega, mul on see tumepunane kõrge sort, ma ei teagi nende nime. No neil on päris palju inimese õitega lilli. Ja ja hakkasin tegelema kevadel nendega isegi ja isegi mul jäid nad lõikamata, pealsed jäid kõik lõikamata, ühesõnaga kõik jäi tegemata, mis oleks tarvis teha olnud. Ja siis tegelesin nendega, nüüd siis kevadel istuta, istutasin, nad kaevasin välja, istutasin ümber. Ja nad õitsesid. Nii pööraselt terve suve läbi, et mul ei ole kunagi nad niimodi õitsenud. Aitäh teile kommentaari eest eelmises saates Timo paanin, tegelikult puudutas ka liiliaid ja meil oli huvitaja aia raadios mõned nädalad tagasi ka Timaga terve saade ainult liiliatest jutt. Ja tõesti liiliad tunnevad ennast päris hästi, kui neid igal aastal üles ei võtta. Et juu teil oli siis hea hea kasvukoht ja ega siis need sügisesed aiatööd on ka mul juhtunud, et on jäänud tegemata, elu lihtsalt keerab nii. Ja see väga oleneb ju tegelikult sellest, milline, millise struktuuriga aed on. Kui aed on vähest hooldust vajav, siis jõuab kevadel ka ilma sügis töödata, aga eks paljud sügistööd päeva on vaja teha selleks, et just kahjurite armeed vähendada. Vaatame, mis järgmine helistaja mehe käest küsib. Hallo, olete eetris? Tere. Nii aitäh küsimuse eest, vaatame, kas Eveli oskab vastata. Ebaküdoonia vist ongi nii. Et see esimene külm teeb need marjad nagu paremaks ei ole niipõhised ja annab neile sellist elu sisse, aga liiga palju ei tohi külma saada. Ja mina-ebaküdooniakasvatajana tean seda, et see on natukene risk, see esimese külma ära ootamine, sellepärast et sa ei tea kunagi ette, kui suur see külm on ja kui palju mingi miinus üks ei ole, ei ole ohtlik. Aga ma olen aru saanud, et teinekord juba mingi miinus kolm või et mina olen siiski nad alati enne külmi igaks juhuks ära korjanud, sest nad on väga usinad järel valmijat teatud staadiumis, nad valmivad väga ilusti järele, nii et ei tasu väga riskida, sest tegemist on Põhjamaade sidruniga. Kuulame järgmise helistaja küsimust. Hallo, olete eetris? Tere, mina olen Võrumaalt ja minul on niisugune küsimus, et minulgi ei vaata eriti Egipti lavendel nagu põõsas pika varre otsas on niisugune puhmakkiane, et kuidas ma pean talvel temaga käituma, kas välja kaevama või, või mis iganes. Tähendab. Sa soovitad, minu kogemusel lavendel peab meil peenes vastu küll, aga ainult see, mis on istutatud peenrasse, need tüve otsas liigid üldjuhul meie talve vastu ei pea. Et kõige parem soovitus on, et kui teil on olemas mingi jahe jahe valge koht, siis võib proovida üledalvededa pidada. See võiks olla selline 10 kraadise temperatuuriga, aga et kus on nagu ka valgust ja siis hoida teda ikkagi nagu niiskena nagu toalille. Ja, ja võib, võib üle elada talve. Aga need üleotsas lavendlit tavaliselt meie kliimat üle ei ela. Eriti vist võrusse seal teinekord võivad olla üsna karmid. Et kui muidu jah, lavendel saab hakkama atranaažikas mullas, siis minul ka on tüve tüvepealset lavendlit ikkagi Põhja-Eestis Kadalve, et talvel välja läinud. Et otsige ja mingi mingi jahedam ruum, vaatame järgmist helistajat, momendil ei ole. Kuidas, kuidas, kui lavendli läks jutt siis aga sinul on just me rääkisime siin, ma küsisin end hästi ümberistutamist või istutamist Ast sügisel. Kas sul on ka ümberistutamisega kogemusi, et üks asi on see, et sa istutad konteiner Taivetate sügisel aga nüüd see, et ma võtan nii-öelda ühest peenrast teise tõstmisega, kas seal peaks sügisel midagi ette vaatama? No võib-olla seda, et ei jääks nagu liiga hiljapeale, et ikkagi oleks plusskraadid siis kui seda teha, aga, aga minu kogemusel on Kell kuna mul on endal ka nii, et nagu ikka aiapidajatele, et vahest on kiirem ja vahest on veel kiirem siis ikka on ette tulnud, et see jääb hilja peale ja minu arust on taimed üsna vastupidavad sellid. Jaa. Jaa. Ma ei ole nagu märganud, et midagi oleks nendega juhtunud, sellepärast et ma teen seda liiga hilja. Ja kui juba läheb külmemaks, siis siis tegelikult ongi ebamugav aias toimetada ja ja ongi aeg nagu tubastele töödele kolida. Ühe asja ma olen küll tähele pannud, et päris hilja peale jäänud istutused kipuvad, et kannatama selletalvise ja kevadise külmakergitus ja seda, seda küll, sest nad ei ole jõudnud korralikult ennast paika panna ja seda küll selge, meil on järgmine helistaja liinil, võtame veel selle küsimuse. Hallo, olete eetris? Aitäh küsimuse eest, mis sina arvad, mis võib juhtuda? Viirpuuga taiaitzer? No minul on enda alla nüüd esimest aastat. Ja mina olen aiakeskuses ka töötanud ja ja tihti on nii, et ega puu kohe päris titena Joey õitsa ja et eks ta nõuab natukene nagu seda kasvuaega küll. Teine asi, mis, mis kultuurtaimedel ja just ilupuudel ja põõsastel on, et eks nad tahavad just süüa. Et see võib olla vahetamise teema. Mis siis veel, kui, kui ta kasvab, mis võib juhtuda, on, on see, kui neid kevadel tagasi lõigata, siis piibu viirpuu minu meelest õitseb teise aasta oksad ja viirpuu üldse ei taha väga suurt lõikamist, et tihti sellise otste näpistamisega natuke suuremagi lõikusega võib õitsemisele liiga teha. Kell, kui õigesti ei lõika. Sest isegi kui on harilik viia puu ei ole mingi teine liik või sort siis tegelikult ta ju puuna täiesti õitseb ja seal ei saa nagu mingit viga olla. Et viirpuu ei vaja üldse. Kui tugevat lõikust, kui ta on näiteks hekina kasvatatav ka siis need ju tavaliselt üldse ei õitse, sellepärast et lihtsalt me Leicamegi õied ära. Regulaarselt. Et ei osanud nüüd muud öelda, kui, et äkki on lõikuses küsimus ja on toitainete puuduses pigem küsimus. Selge nüüd on aeg jõudnud sinnamaani, et võtame teise teema, aitäh, ja räägime sellest sügisesest õiteilust, mida, mida saaks oma aeda panna, ehk siis milliseid taimi võiksime kasutada sügisesteks kompositsioonides. Ja minu meelest on teema aktuaalne just sellepärast, et väga paljud suvised lilleamplid on võimalik, mitte kõik, aga on muutunud üsna näotox, ma vaatasin endal, mul olid betooniamplid ja neile ikkagi väga ei meeldinud see kuumus ja pud petuuniaga saab tegelikult väga uhkeks amplis läheb selliseks suure, kas mullapinnani hästi päikest ja õhku, kui ei jõua ja niiskusega hakkavad levima haigused ja tänu sellele ornatuks. Sina oled päris palju teinud, erinevaid taimeistutusi ka teenusena teinud ja sinu sinu taimekompositsioone on võimalik ka Tallinna linnas erinevates kohtades näha. Millise, et mismoodi siis me peaksime toimetama, et kui me tahaksime saada endale endale vähe rohkem värviaeda ja vahetada neid neid taimi, et kas ma võin sama mulda kasutada mis lol näiteks betooniatest üle jääb? Kena oleneb, kui on ikkagi terve suvi läbi olnud seal need suvelilled, siis ta tihti kasvatame oma juure nii läbi sealt et sa enam ei saagi sinna sama mulla sisse seda hästi istutada. Kui on suuremat anumat, siis nad ei jõua Ani uurini läbi kasvatada. Siis nagu talvistes kompositsioonides seda mulla viljakust me nii väga ei vaja, et selles mõttes on vaja lihtsalt kuhugi kinnitada ja, ja talvel need nagu enam edasi suurt ei kasva. Et see olenebki sellest, et kui ära kasutatud, see muld on kas üldse mulda järgi on jäänud või mitte. Aga kui on need haigustunnused ja siis ikkagi võiks selle mulle välja. Ja tegelikult, aga kui noh, veel ei ole, Tallinn, meil on siin loodame kõik sooja sügist siis just õitsvad taimed ikkagi mingeid toitaineid siiski vajavad ja õitsemiseks. Kindlasti ikkagi neil seda toitu vaja ja selles mõttes Kell lihtsalt näed nagu suurt pikkuse kasvu enam nagu nagu ja seda ei pane, aga, aga õieiluks kindlasti. Kuidas siis millega siis peaks arvestama, et selliseid vähe pilkupüüdva maid kompositsioone, kas see on nagu peenra kujundaminegi või? Küll tihti on sügisel ka see taimevalik nagu suhteliselt väike, aga gene saab suurendades sellega, et just pisikuid juurde tuua värviliste lehtedega seni kuni külmaks läheb. Lehtkapsad on hästi ilusaid, et värvilised ja pilkupüüdvad. Samas ka minu kogemusel on luuderohi näiteks väga ilusti peatse kiis kompositsioonides vastu seni kuni suured külmad tulevad. Et see natukene üle ääre oma ja siis kõik need igasugused hallikad, padi, põõsad, kõrrelised, mis annavad ka sellist vaheldust struktuuri ja ja et alati polegi nagu seda seda õit kuskilt nii väga enam võtta tihti, et just nende lehevärvidega saab ka mängida. Kas nendes kompositsioon sa nimetasid need püsililli ja siis nagu niisugused üheaastaseid, et kas ma saaksin siis tegelikult neid erinevaid, nii püsikuid kui suvikuid koos kasutada? Ja ma arvan küll. Sovikud lihtsalt lähevad siis ära, kui esimesed külvanud, tulevad teised taimed, nagu saame teada. Aga mõned, ma olen tähele pannud mõned sellised hooaja taimed, mis meile ei talvitu, ütleme nii, et taim iseenesest hukkub, aga ta näeb hukku. Hukkunu on vaat et samasugune välja. Väga lahe taim on selles mõttes padipõõsas. See tõesti on nii, et ta ei olnud enam nagu kevadel asja ei saa, terve talv läbi, on, ta annab värvi ja väga ilus näeb välja. Ja samamoodi ma olen tähele pannud, et on need igasugused põneva värvi ja lehekujuga kõrrelised, need tarnad just erinevad pruunikad on ja, ja vist hallikaid on sees ja mõne Ylang krussis leht just sellised. Hästi peenema lehega tärnad on need, mis nagu püsivad ilusti nii sügisel kui ka talvel ja mis väga ilusti veel värvi annavad, mida meil vist vähem sügisel pakutakse ka viimastel aastatel küll on need erksavärvilised pressid mis nagu helekollased, mis on ka nagu ta ellu enam ei ärka, uuesti kevadel, aga terve talveperioodil sügisel püsib ta nagu väga ilusa värviga. Siis ma saan aru, et tegelikult ei tasuks muretseda nii väga nii väga sellepärast, et, et taimeid halvitu ja see nagu Hooaja Taimgi selles mõttes suvega me oleme harjunud, et see suvedain Kristab ainult suve ja teistpidi on ju talvine hooaeg tegelikult täpselt samasugune. Ma käisingi nüüd vaatamas, enne kui ma seda saadet ette valmistasin aiakeskustes, et mida siis pakutakse ja väga populaarsed on sügisel suured suured krüsanteeme, pallid. Räägi, mis on sinu kogemus, et kas need kui nüüd kui nüüd seal krüsanteeme pall suurem või väiksem kui ta nüüd osta, et kas ta talvitub meil peenras. Ka minu kogemusel endale on väga vähesed, Krisantimi sordid on, ma, ma isegi ei oska öelda, mis konkreetselt, aga mõned üksikud roosad on nagu jäänud ellu mõnedel talvedel, aga siis ka hiljem ikkagi välja läinud. Et see krüsanteem ikkagi pigem jääb selliseks hooajataimeks, et nii kui esimesed külmad tulevad, siis tegelikult läheb ka nagu mustaks ja, ja uuesti kevadele järk. Ja kuna ta õitseb, siis ma tahaks natukene väetamist saada, just et ta jõuaks kõik oma õied lahti ajada. Aga mis väetist me peaksime siis kasutama, et ei ole ju selliseid sügisesi? Ei ole sellist sügisest, eks ole ju hooaja taimeväetised nähtavasti õitsemise turgutamiseks tavalisi, suvelile väeti ja. Võib-olla kui seal on valida, et siis noh, just seda õitsvate taimede väetist lämmastikku meil ei ole väga vaja, aga pigem lihtsalt sellist, mis aitab õitseda. Aga on ka selliseid uhkeid sügisesi õitsejaid mis hea heade tingimuste korral talvituvad kuskil mujal mere juba rääkisime siin lavendliste külmas ruumis, ma vaatasin ka, et on päris palju pakkumises selliseid uhkeid, suurelehelisi hortensia jäid mis väga paljud nendest talvituvad, meil aga mõned ei talvituvad, kuidas sinu kogemused, suurelehiste hortensiad, taganeda? On ka samamoodi, et need jahedas ruumis võivatel teda siis saab need suvel uuesti õue tuua. Jaa jaa, aga õues neid kõiki talviti väga tihti ei ole neil isegi konkreetseid lillepoes müüdavatel sorte ja kirjas, et sa seda enne isegi teada saaksid, kas on nüüd see, see võiks talvituda või mitte, et selles mõttes peab lihtsalt katsetama. Ja katsetamine siis näebki nii välja, et istutad juhul kui ei pane konteinerisse siis istutad endale peenrasse ja eks siis ole järgmisel hooajal näha, et kas ta suudab õitsema minna või ei suuda ja konteinerist. Pigem nagu saab tõsta konteineriga siis sinna jahedasse ruumi, kellel, nagu see olemas on ja niimoodi ta päris ilusti, kellele merandad või sellised kohad. Päris ilusti peavad need artentsidest. Kas on mõni nipp ka sulle öelda raadiokuulajatele, kes teeb, näita väiksemaid itta kompositsioone aiabaasidesse püsikutest et kuidas neid ületalve hoida, et selle, kui jätta nagu vaasi sisse, sest nad kipuvad läbi külmuma see juurepall, et mis nende puhul teha? Mina tegelikult. Kõikidele taimedele see alati mõjugi, see juurepalli läbikülmumine nii väga ei tohi sattuda väga niiskesse kohta, et sinna vesi läheks kogu aeg peale, kui ta on läbi külmunud. Aga jah, siin on ka erinevaid teooriaid, mõned inimesed kestavadki kuskile kuuri alla, neid pisiku seaded kui on pealt läinud pealsed ära, aga samas kukeharjad on näiteks minul endal kodus väga ilusti vastu pidanud pottide sees täiesti avatud taeva all. Ja kevadel jälle ilusti nagu kasvama hakanud. Et taimed on tihti tugevamad, kui me arvame. Nii kipub olema ja, ja Mihkel Saar, kes on omanimelise puukooli omanik, temal on ka olnud päris hea soovitus selliste väiksemate väiksemate aiabaaside puhul, et kaevata nad lihtsalt talveks maha koos potiga ja, ja see on ka hea mõte ja et siis on siis on kindel, et kindlasti need need taimed selle talvega vastu peavad, siis peab muidugi jälgima just seda liigniiskust ja just Niiskus on nagu kõige hullem, nagu nagu taimedele tavaliselt, mis on, ja kui tekib see külmumine ja vihm nagu vaheldumisi, et ta ei jõua, nagu ta on külmunud, siis tuleb vihm peale, siis tuleb uus külmumine. Rikub taimi nagu kõige rohkem. Minu arvates. Ma olen tähele pannud, et selliste selliste just liigniiskust väga kartate taimede puhul aitab ka liiva ja kruusaga selle juurekaela ümbruse multsimine. Aga aga lillebattides konteiner istutustega on ikkagi nii, et on hea, kui need saab, näiteks kui sa tahad samu taimi, pisikute istutusi kasutada, tõstjana natukene kuskile nihutada, nii et nad ei jääks kuskile nagu selle avatud vihma kätte, vaid et nad on natukene nagu vihma eest varjus just selle aja, kui muld on külmunud. Et siis, kui jälle nagu mul sellest tuleb, siis on vaja hakata kastma kevadel kohe või siis sügisel, seni kindlasti kasta, kuni kuni veel külmunud ei ole. No selge, aga selleks, et meil oleks neid taimi, mida siis kuhugi konteineritesse ja ka oma aiapeenardesse istutada, siis vaatame üle selle, et mis on need lähema aja aiaüritused ja juba eelmisel korral. Ma rääkisin selle nädalavahetuse üritustest ja kordame siis üle, et väga head kohad, kus saab taimi endale soetada ja üldse teiste aednikega kokku saada ja, ja taimekasvatajatega muljeid vahetada. On siis seitsmendal ja kaheksandal septembril Pärnu vallikääru käärus toimuv Pärnu taimelaat. Ja, ja sellest järgmisel päeval kaheksandal on siis vähe, teises kandis. Jänedal toimub Jäneda sügislaat. Ja üheksandal tuleb vähe kaugemale sõita Viljandi kanti, sest siis toimub traditsiooniline võhma juurikas. Sellega ei ole nüüd need aiaüritused veel kõik, sest 16. septembril selgub, sellest on saanud siis nüüd kahe nädala pärast teeb palusalu aed jälle avatud aiapäeva Külastage Palusalu aia, Facebook'i lähteseal on mitmed huvitavad töötoad ja loengud. Siis 16, september on, on see päev, kui on jälle võimalus külastada Palusalu aeda. Ja samal päeval, 16. septembril Põhja-Eesti ja Tallinna kandi elanikud teil on võimalus siis Harku valla aiaseltsiga sõita tusse. Nimelt Harku valla Aia selts korraldab aiareisi kolme kohta 16. septembril, siis külastatakse Tartu Ülikooli botaanikaaeda uut kardesti aianduskeskust ja luu Arboreetumit. Ja vähemalt see luuarboreetum on küll see koht, kus need inimesed aia sõbrad, kellel puudub võimalus ise, nagu autoga sõita, on päris keeruline sinna jõuda omal käel, aga nüüd otsige siis Harku valla aiaseltsi kodulehelt või siis nende Facebooki lehelt lisainformatsiooni selle kohta ja, ja minge reisile. Ja aitäh kõigile sellesuvistele huvitaja aiaraadiokuulajatele. Huvitav, Aia raadio paneb need siin raadiomajas oma kodinad kokku, koeta oma aias sügisestele aiatöödele pühendada. Mina olin Eva Luigas, huvitaja aia raadiosaatejuhte, aitäh, Eveli. Aitäh kõigile kuulajatele ja kena sügise jätku ja mis muud öelda, kohtume kevadel. Kohtumiseni.