Tervist head kuulajad, tänane huvitaja saade läheb välja ja ei ole mitte raadiomaja seinte vahel, vaid seekord oleme otse-eetris Tabasalu ühisgümnaasiumist hetkel just direktori kabinetist. Ja me räägime siis Teisipäevasele teema valikule kohaselt tervisest ja kooli algusele kohaselt just nimelt koolist ja koolis, laste tervisest, laste liikumisest, sellest, mismoodi kuulsa panustada sellesse, et lastel oleksid tervislikud eluviisid, et nad saaksid tervislikku toitu, liiguksid sellest kõigest, jõuame siis tunni aja jooksul vestelda nii direktori majandusjuhiga, samuti kehalise kasvatuse õpetajaga. Kooliõega ja kooliõe roll on ka kindlasti väga oluline, sest et laste tervisekontroll on ju koolis olemas ja, ja vaktsineerimine ja õde on ka vajalik siis, kui see pea hakkab valutama ja kõht valutab ja üldse tunnis olla ei saa. Nii et Me räägime mitmete kooli töötajatega, aga saate teises pooles me ei unusta ära ka meie traditsioonilist rubriiki novaatori uudiseid, novaator, siis hoiab silma peal kõiksugustel teadusteemadel ja ka tervise teemadel. Ja Marju Himma räägib siis meile sellena ta tervise teemadest. Nimelt eelmisel nädalal oli populaarteaduslikes väljaannetes loetud lugu see, et ohud suurt alkoholikogust ei ole olemas. Ja novaator tegi siis intervjuu kuninglik kuningliku Kuu statistilise seltsi presidendiga ja tema selle väitega nõus ei ole. Ja veel räägime sellest, et maailmas kogub populaarsust väikeses koguses LSD tarvitamine nii inspiratsiooniks aga teaduslikult pole tõestatud, et see kuidagi inimesi inspireeriks ja nüüd proovitakse. Kas platseebo saab täpselt sama efekti? Et sellised teemad on meie tänases saates ja suurem osa sellest on siis eetris Tabasalu ühisgümnaasiumist, mina olen saatejuht Meelis Süld. Nõnda siis läheme eetrisse tänase huvitava saatega Tabasalu ühisgümnaasiumist hetkel direktori kabinetist ja minu kõrval vestlemas ONGI direktor Martin Veldervist. Tervist, tervist. Ja ühtlasi on siin kõrval ka majandusjuht Marek Topper, tervist. Tere. Head kooliaasta algust. Aitäh teile. Aga kui me räägime just nimelt tänases saates noorte ja laste tervisest, sellest, mismoodi kool saab anda oma panuse sellesse siis Tabasalu ühisgümnaasium on liitunud ka tervist edendavate koolide võrgustikuga. Et sellistest võrgustikest on võimalik ju ka eemale hoida ja võib küsida, et mis neist kasu on aga just nimelt Tabasalu või siis gümnaasiumi näitel, et, et mida see tervist edendav koolide võrgustik on andnud või millele on ta siis suunanud mõtlema? Me peame seda tervist edendavate koolide võrgustikku juskui selliseks koolile vägagi vajalikuks reaalseks liikumiseks, sellepärast et need mõtted, milles liikumine seisab, on väga üheselt igas koolis aktuaalsed. Sest selle liikumise eesmärgiks on ju tegelikult edendada koolides ja ka paikkonnas tervislikku elulaadi ning kujundada turvalist, sotsiaalset ja füüsilist keskkonda. Aga mis on need tegevused, mis on, on seotud selle tervist edendavate koolide võrgustikuga, et et mida teilt omalt omakorda nagu küsitud või nõutud või missuguse kadalippu te olete pidanud läbi tegema, et, et nendele nõuetele vastata? Et tõesti, et me ajalugu ulatub aastasse 93, mis on kindlasti enne, kui ma ise kooliga liitusel. Kuid see eeldus sellesse liikumisse kuulamiseks on see, et toimub pidev püüdluse areng erinevate projektide ja tegevuste läbi selles suunas, et koolis oleks kõigil nii töötajatel kui ka õpilastel hea ja turvaline olla. Majandusjuht ilmselt peab tegelema praktilisemat küsimustega, et, et kindlasti on siin küsimus koolisööklast sellest, et ma ei tea ka klassiruumis jätkuks õhku ja nii edasi. Nojah, ega majandusvaldkonda nagu selles suhtes nagu lai, et aga tõsi ta on, et meile on oma koolisöökla mida me ise siis nagu finantseerimise peame üleval, meil on omad töötajad, enamus kaupu on meil toormaterjal, mis me sisse ostame, valmistame koha peal, siis nagu valmis valmis söögi. Ja, ja enamus tootjad on ka eesti tootjad, kes meile siis selle kaupasid toovad. Samas on õpikeskkond, kus on siis nõuetekohased, materjalid, koolilauad, pingid, ventilatsioon, küte, sisekliima, et noh, see kõik peab vastama vastavalt tänapäeva nõuetele. Ega selle kooli söökla teemaga, kui edasi minna, siis see, see on ka üsna oluline, et lapsed saaksid tervislikku toitu, et lastrase sööka maitseks. Nad ei, ei käiks siis nurga taga kusagil ostmas endale koolajooke või kartulikrõpse selle lõunasöögi asemel, et kuidas te olete suutnud seda siin Tabasalus lahendada, et kas koolisöök tundub, et inimestele maitseb. No tegelikult ta maitseb, sest Meil on enamus õpilasi, võib öelda, et võtavad alati seda koolitoitu juurde, et meil ei ole sellist toidu toidu pakkumist, et nüüd üks ports ja see on nagu kõik, et alati on õpilasel võimalik juurde võtta. Ja et ta saaks oma kõhu normaalselt täis. Samas me osalesime ka 2012 parima koolisöökla võistlusel, kus me siis saime esikoha, et see räägib nagu ise enda eest, et et see koolitoit siis on järelikult hea ja maitsev. Liikumisest kui kui vaadata seda võimalust, mismoodi liikumist saaks rohkem koolitundide ja, ja siin ka vahe tuhandete jooksul lastele pakkuda, siis sest mida annab koolis ära teha direktor Martin Öövel? Et väga suur osa nagu liikumiskasvatusest on seotud ka füüsilise keskkonna võimalustega, et Tabasalu ühisgümnaasiumi on see eelis, et ta paikneb võrreldes näiteks Tallinna südalinnaga oluliselt loodus küllasemas kandis, et meil siinsamas antud kabineti akna taga paistab metsatukk, kus praegugi lapsed peavad oma jooksutunde, meil on väliõppeklassid. Ning samuti oleme ka algklassidele sisustanud kooli sisehoovi erinevate lauatenniselaudade ja muude väljas sportimist või liikumist soodustavad tegevuste tegevustega väliõppeklassid, mismoodi siis õppeväljas toimub? See toimub niimoodi, et õpetaja lihtsalt läheb õpilastel välja, et näiteks siin maja Pakendil olev väliõppeklass sisaldab erinevaid siukseid, palk, elemente, kus siis on võimalik üldkehalisi harjutusi teostada, et et selleks, et võib-olla detailsemalt ettekujutust anda, oleks tõesti vaja seal nagu kohapeal näidata, kuidas need harjutused käivad. Kehalise õpetaja saab seda sisustada täpsemalt. Kuid on näha, et õpilased on seal noh, ütleme nii, klassikalises mõistes võib-olla raadiokuulajale kõige kergemini arusaadav ongi niisugune üketon seal võimalike täiendavate vahendite abil nagu teha aga väli väliõppes räägime natukene detailsemalt, siis saate hilisemas osas räägib ka meie kehalise kasvatuse õppetooli juht. Kuid üks väga oluline aspekt, mida me saame kohalikku looduslikku keskkonda kasutada, saavutada, on see, et meil toimub regulaarselt suusaveerand. Meil on avatud oma kooli suusabaas, mis tähendab seda, et kõik saavad, kellel ei ole ka suusavarustust saavad siit selle varustuse koha pealt kätte ning sellest on kujunenud omamoodi traditsioon, mis väga paljudes kohtades võib-olla on natuke hääbumise märke näidanud, et meil on suur suur rõõm, et meil see on säilinud täies hoos. Ning ometi on samamoodi ühe väga tubli kehalise kasvatuse õpetaja eestvedamisel Karimi Clayaseda vedamisel siis üheksandad taastat juba toimumas ülekooliline ratta, kus on siis nagu üle 1000 vaja olnud iga-aastaselt, et need ongi siuksed, erinevad liikumisprojektid mis on siis seotud ka kehalise kasvatuse tundidega, mis siis tulevad juba riiklikust õppekavast, et üks täiendab teist ja selle kombinatsioonis, siis tekib üks niisugune tervik, mis pakuks nagu lapsele võimalikult tervist, edendavad keskkonda. Omal ajal oli ju niimoodi, et ega vahetunnis ei tohtinud joosta ja, ja võib-olla siis heal juhul lubati ringiratast koridorides kõndida ja siis ka vaadata, et keegi nagu kiiremat sammu ei astu pärast, et, et see võis olla juba korra rikkumine. Et kuidas selline vahetunni pool ja liikumine on siin nüüd lahendatud, et kas lapsed tohivad joosta või parem on, seega kui nad ikkagi nurga ääres seisavad ja, ja midagi ära ei lõhu. No siin on lihtsalt tegelikult, kui me räägime, et see turvalise keskkonna aspekt, et me peame arvestama, et kui lapsed kooli koridorides tormavad et siis tegelikult seal turvalisus kaalub üle selle liikumise. Et liikumiseks meil tõesti, et kui meil on õues seal vähegi ilmis kannatab, siis tõesti, meil on sisehoov, meil lapsed käivad siin kooli, ees on rohealad ja samuti on meil välistaadionid, kus veedetakse aega, käiakse palligaksima, seal. Aga kooli siseruumides me tõepoolest jätkuvalt võiks öelda, et siis vanamoeliselt ei soodusta sellist jooksmist lihtsalt sellepärast, et ei ole kuigi tore, kui sul jalad alt ära joostakse. Tänapäeva probleemid on ju ka seotud lastele kõiksuguste tervisepiirangutega, et nii mitmedki on allergilised ja, ja kõiki ei saa, ei tohi süüa. Ja nüüd just majandusjuht. Marek Topper, te olete mõelnud ka koolis selle peale, et kuidas lahendada olukorda, kus üks laps tohib midagi süüa ja teine teine laps peab hoiduma, ma ei tea, kas nisutoodetest või ei taluda laktoosi. No see on küll rohkem täiskasvanute probleem, aga siiski neid allergiaid on ju palju. Jah, et tegelikkuses on meil koolis selline kiipkaardi süsteem millega õpilane saab siis laenutada raamatuid ja samas käia sööklas söömas. Ja sööklas on meil siis elektroonilised tahvlid. Kui õpilane läheb sööma, siis ta registreerib ennast selle kiipkaardiga ja toidujagaja näeb siis, kellega füüsist on tegemist? Vastavalt lapsevanema soovile, me saame sinna kiipkaardi peale laadida ka infot, et millist toitu on tegelikult tema laps ei tohiks süüa või mille vastu ta allergiline. Samas on meie seal ekraanide peal on kõik allergeenid välja toodud. Ka see on siis laktoos, gluteen, rosinad, pähklid, et lapsed teavad tegelikult, milles see toit mida see toit sisaldab. Ja seesama info on meil olemas ka kooli kodulehel menüüs. Eriti tähtis on see just algklasside lastepuu, sest laps ei tea seda toidu koostist, võib-olla ei oska seda kokku viia millegiga. Ja siis toidujaga juhib ikka tähelepanu, et seal on pähkel sees, aga sinul on näidatud, et nagu pähkel ei ole sulle seal ei ole soovitav, eks ju. Et meil on, selles suhtes on väga tublid toidujagajad väga tubli köögipersonal. Ma arvan, et need igakülgselt aitavad, toetavad ja teavad ka kõiki neid lapsi nagu nägupidi. Laste tervisest saame hetke pärast rääkida lähemalt juba kooliõega ja kehalise kasvatuse õpetajaga, et teada, mis siis koolitundides toimub ja, ja kas lapsed tahavad liikuda, joosta või on tõepoolest mure see, et kõik tahavad istuda lihtsalt oma nutitelefonis ja ja mitte midagi teha. Aga enne seda kuulame siis laulmas hotellist ja, ja siis jätkame juba otsesaadet Tabasalu ühisgümnaasiumist. Meie huvitaja otsesaade läheb eetrisse Tabasalu ühisgümnaasiumist, ennist rääkisime kooli direktori Martin Eveli ja majandusjuhi Marek stopperiga ja nüüd on mikrofoni ees vaktsineerimisest rääkimas ja üldse laste tervisest ja tervisekontrollist õde Sigrid Meriloo tervist. Tere päevast Ja meil on siin laua taga ka ühtlasi. Lea Ilves, eks ole. Ja tere päevast Te olete kehalise kasvatuse õpetaja ja kehalise kasvatuse õppetooli juht. Ja vastab tõele. No kuidas ikkagi selle liikumise poolega on, et tihtipeale mainitakse seda, et et need paar tundi kehalist kasvatust ei ole piisavad ja me kuulsime seda, et ega tegelikult koolimajas ikkagi vahetunni ajal ka joosta ei tohiks, sest turvalisuse teema on olulisem siinkohal. Et kas lapsed armastavad sporti teha või tuleb need ikkagi väga innustada selleks ja kuidagimoodi meelitada ja tehase spordivaldkond, kehaline kasvatus, kan nii põnevaks kui võimalik. Lapsi on erinevaid, et on lapsi, kellele meeldib liikumine ja on neid, kellele väga ei meeldi ja eks neid siis kellele ei meeldi, neid tuleb rohkem innustada kui neid, kellele meeldib liikuda ja mis ma ütleks selle vahetunnis jooksmise kohta, et võib-olla kes rohkem joosta tahavad, on need väiksed lapsed. Ja nendele ongi siis võimaldatud tegelikult see kooli siseõu, kus nad saavad ennast välja elada nii kui ilm vähegi võimaldab, siis nad väga hea meelega lähevad sinna siseõue ja elavadki ennast seal välja ja saavad välja rabeleda tundi alustada siis juba niimoodi välja elatult. Ja mis me nüüd nende liikumistundide koha pealt ütleme siis uus ainekava ju ja tänapäeval üldse jätab õpetajale tegelikult väga palju võimalusi et neid lapsi ikkagi meelitada, liikuma. Meie koolil on ju ideaalsed võimalused siin ma ütleksin, et Eestis ühed parimad võimalused, julgeksin väita. Siin kõrval on, eks ole, spordiklubi suur ujula siis on siin ju ka kõiksugused, mäed selleks, et talvel saaks suusatada ja trikke teha, nii et mis siin veel, kõik on? No meil on olemas, nagu direktor juba mainis, et suusabaas kus siis on õpilastel, kellel omal suusavarustust ei ole võimalik laenutada suuski, nii et meil on suusaveerandit, nii kui meie eesti olud nüüd need talved võimaldavad, meil on alati olnud suusaveerandit. Et talvel on lapsed saanud ikkagi suusatada meie oma siin suusaradade peal ja sellel talvel siis, kui tehti meile suur uus staadion, siis sellest pinnasest saime omale ka suusamäel ja mis oli, käisid lasteaialapsed siin meie kõrvalt ja meie koolilapsed said nagu siis on olemas meile ujula. Meie lapsed alates esimesest klassist kuni viiendani saavad kord nädalas ujuda. On olemas suurepärane staadion, on metsarajad ja siis natukene kaugemalt, tegelikult on olemas ka looduspark, kus me saame suuremate lastega käia. Jõuame, et noh, ja spordisaale on meil ka olemas, on suur spordisaal, on paar väiksemat spordisaali jõusaal, mida me saame kasutada. Tingimusi on meil hästi palju selleks tunnid, tunnid huvitavaks teha. Kui on nii head võimalused, kas siis sellest koolist on ka kasvanud välja selliseid tõepoolest tippsportlasi, kelle ületaja uhked sate olla. Jah, meil on ja ütleksin siit, Karel Hussar, jooksja siis on meil hästi tubli, me teeme koostööd siin kõrval siis spordiklubidega hästi tihedat koostööd teeme jalgpalliklubiga. Poistel on meil siin vabariigi meistrid olema jalgpallis olnud 609. klass koolidevahelisel ja ka need klubi ise on väga lihal. Niimoodi sportlikud saavutused, neil samuti ujumisklubiga, teeme koostööd. Et ta ja, ja meil on hästi palju huviringe siin ju välja pooltel on sulgpall olemas on pings, nüüd siis tänu uuele staadionile tuli ka kergejõustikuklubi, loodi kevadel, et loodame, et sealt ka tuleb ja et hästi palju võimalusi on tegelikult lastel liikumiseks seal palju kasutatakse ka ära. Kuidas selle laste ülekaaluga on, et seda räägitakse kui, kui ühte olulist probleemi võib-olla siin peaks just küsimuste rohkem kooliõe käest, kes ka ju laste tervisekontrolle siin läbi viib, et, et kuidas on, kas tundub, et tänapäeva lapsed on nagu noh, ütleme niimoodi, et pontsakavad. Tegelikult ei ütleks ma seda et igas klassis Boltsak tõest aga küll ei ole. Siin kehalise kasvatuse õpetaja natukene nagu vangutas pead, et kes teab, et nii ja naa Ja ma teen ise ma, kuna ma ujulas kaanen tunda, et siis ma näen neid lapsi nagunii-öelda paljalt ja ma võiks ikkagi öelda, et ka minu arust ikkagi see on kasvav tendents küll, et lapsed muutuvad ülekaalulisemaks, isegi kui see laps käib nagu trennis siis on näha, et tal on seal peal ikkagi selline pehmem kiht. No kui tõsine probleem see on, et teie kui meditsiiniõde Ma ütleksin, et algklassides on jah neid rohkem, aga nad kuidagi nagu kasvades lähevad tagasi, ei ole nii hull. Ja suuremates klassides on tõesti võib-olla ainult kümmekond vä? Ma ütleksin niisugust, kes on tõesti ülekaalulised, kellele ma pean juba kirjutama sinna, et nad on ülekaalulised, rasvumistõbi. Aga algklassides, noh, nad saavad sellest lahti. Missugune on praegu üldse kooliõeroller, mida te saate teha, mida ei saa teha, vanasti olid kooliarstid lausa ja hambaarst oli koolimajas ja et see kõik on nüüd üsnagi väheseks jäänud, mis, mis kooliõde teha saab. Aga samas kui koolis on õpilasi palju, siis on kõik olemas ja mis teie ülesanded on? No ülesandeid on üldiselt palju, ma mäletan küll seda aega, kui arstid olid koolis hambaarstide liit koolis ma ise käisin ka siis tähendab tööl koolis koos arstiga, aga praegu pean ma selle nagu kõiki ise ära tegema. Et on profülaktiliste läbivaatused esimeses, kolmandas, seitsmendas üheksandas ja üheteistkümnendas klassis. Ja need tuleb läbi viia kooliaasta jooksul. Ja sealt siis koorub välja, kellel mingisugused probleemid on, kui on probleemid, siis ma saan saata edasi kas perearsti juurde või siis vot just nende pontsakate lastega on see toidunõustaja. Meil näiteks Tabasalus on perearstikeskusest ta täiesti olemas. Aga üldiselt käib siin ju palju lapsi mujalt, et nad ei ole päris, tabas Tabasalu perearstide hoole all. Et nad on linnas väga palju on linnas, siis ma saadan nagu selle info koolitervishoiu infosüsteemi ja sealt perearstile. Et niisuguste asjadega tegelen ja muidugi vaktsineerimine ja vaktsineerimisega on küll probleeme. Kuigi ma arvan, et praegu seisab nagu paigal see vaktsineerimisvastaste ja pooldajate niisugune suhe. Et kusagil. Ma ütleksin, et seitse aastat tagasi hakkas tekkima see kohutav vastuseis vaktsineerimisele ja järjest suuremaks läks, aga nüüd eelmise aasta seisuga oli juba esimesse klassi tulijaid oli 97 ja neist oli ainult neli keeldu. Ja täna tänavus seda esimest klassi ma pole veel saanud vaadata, aga vahepeal oli küll hullumeelne aeg, et teisest kuuenda klassini näiteks oli 472 last ja nendest 20 keeldu. Kusjuures seitsmendast üheksanda klassini, see tähendab just seda, et 300 301-st lapsest oli ainult neli keeldu. Et just seitse aastat tagasi algas peale see vastasus vaktsineerimise vastasus, mina ise olen vaktsineerimise pooldaja kahe käega ja kahe jalaga. Et mina ikka soovitan ja ma võtan nagu meilidega, siis ühendust lastevanematega ja ikka järjest ja järjest korrutan seda asja, et vaktsineerimine on praegu tulekul ja tahaksin nagu luba vaktsineerimiseks siis laste vaktsineerimiseks, selleks on vaja lapsevanema luba. Ma just tahtsingi küsida, et see ei ole niimoodi, et te saatsin selle sutsaka lihtsalt vaikselt ära teha sellele õpilasele, vaid et te peate ikkagi saama nõusoleku noh või siis ka keeldumise, eks ole. Jah, 20 aastat tagasi tegime sutsaka ära ja laps läks koju ja ütles emale lihtsalt, et ma sain süsti ja ei olnud mingit probleemi. Aga nüüd on küll niimoodi jah, et ma esimeses klassis ja kuuendas klassis saadan lapsevanemale infolehe, kuhu ta annab siis nagu allkirjaga märku, kas ta on nõus vaktsineerimiseks, kas ta on nõus sellega, et ma annan lapsele esmaabi mis kas tablettide kujul või siis niimoodi. Aga siis, kui tekib tegelikult see vaktsineerimise aeg, siis ma saadan uuesti meili lapsevanemale, et vot nüüd ma hakkan vaktsineerima, ütleme seal kahe nädala jooksul ja ta peab mulle vastama sellele, kas ta on nõus sellega või ei ole nõus sellega. Kuigi ma tean, et, et ta peab seda nagu allkirjaga kinnitama, aga infolehel mul on see allkiri juba olemas, et ma võin talle süsti teha, siis järelikult ma arvan viisakama eelist. Ja ma usun, et see on ikka ema ja isa, kes meile kirjutab, et ma ei taha vaktsineerimismitte laps. Aga missuguseid vaktsiini praegu üldse tehakse, et nüüd ma tean, et tuli juurde, seega tütarlaste vaktsineerimine HPV vastu, et see on nüüd ka siis koolis? Ja HPV suhtes tuli Internetitrollid kirjutasid hirmsaid lugusid sinna ja ma ütleksin seda, et selle vastu on praegu väga palju lapsevanemaid, aga esimene sats on tehtud, mitte midagi ei juhtunud. Tüdrukud on kõik rõõmsalt ja ütlesid, et ei olnud isegi valus ja ei olnud ka mingisuguseid kõrvalnähte, et ma loodan, et nüüd teine süst tuleb septembris, nad on jälle sellega nagu rahul ja siis ma hakkan kohe järjest tegema neid aastakäike. Ma arvan küll, et lapsevanem muudab oma meelsust, see on ikka väga vajalik. Aga just rääkides teie kui praktikuga te olete aastakümneid tegutsenud tervishoiusüsteemis olnud kooliõde ja neid vaktsineerimisi läbi viinud, et kas te olete siis näinud, et midagi hullu on ka juhtunud? Kõige hullem lugu oli see, kui üks poiss oli üheksanda klassi poiss vist, kellele ma süsti tegin ja ta ütles mulle moment enne kukkumist, et mul läheb pilt taskusse ja rohkem mitte midagi. Mul ei ole olnud niisuguseid juhtumeid, et midagi hullu oleks juhtunud. Muidugi mul on need ravimid kõik olemas, mis niisuguse šoki puhul tuleb teha Epypennid ja adrenaliini. Kõik olemas mul kapis. Et ma saan ka aidata last, kellel tõesti tekib see šokk. Aga aga see võib olla ka nagu, kas hirmust mõnikord või, või millest see venestamine võib tekkida. Jah, minestamini tegelikult tekibki ainult hirmust. Seal ei ole midagi hullu. Me rääkisime kehalisest kasvatusest laste sportlikust poolest nüüd tervise poolest kui palju on ka sellist lastepoolset, sellist noh, nii lihtsalt viilimist, et öeldakse, et ma olen haige või pea valutab või kõht valutab matsakas kehalise kasvatuse tundi tulla või siis minnakse lunitakse mingisugune vabastus selle õe käest. No ikka esineb ja eks meil, täiskasvanutel ongi, meil on see vabadus, et kui meie läheme trenni, siis kui me tahame, onju, aga ladustatud kehalise sundi siis, kui ta see tunniplaanis on ja, ja vahest lapsel ongi see, et vot ta tunneb, et tal ei ole täna üldse see päev on ju, et eks ta siis sinna kooliõe juurde lähed või siis tulebki, ütleb õpetajale. Et kuule, täna on lihtsalt niimoodi, et ma ei taha siis lihtsalt annangi talle kergema ülesande palun jalutada. Aga Ma ütleks, et seda esineb harva. Et see ei ole nagu norm. Ja kehalise kasvatuse õpetajad tavaliselt ikka saadavad minu kabineti uksest sisse need aga kui lapsel on tõesti paha olla ja, ja ei tähenda minna, siis me räägime sellest pikemalt ja küllap me leiame lahendusi, kui ta seekord ei lähe, läheb järgmine kord. Aga nyyd liiliaid, neid on tegelikult kümmekond kooli kohta ja neid ma tean nägupidi, et nendesse suhtun juba tõesti niisuguse kahtlusega, kuigi kooliõde peab alati uskuma last ja ma usun ka. Aga siis me pikema rääkimise käigus tuleb välja, et tegelikult ei ole tal midagi häda. Ja ta tuleb siis, kui kell heliseb tundi, mitte vahetunni ajal. See on esimene niisugune tunnus, et jah, ta tahab viilida veidike. Kui me räägime ka vaimse tervise poolest, et me siin sõime praegu jutule kooliõega Sigred Sigrid Meri looga ja rääkisime ka kehalise kasvatuse õpetaja Lea Ilvesega aga direktor Martin Öövel ega vaimse tervise puhul on ka oluline ja, ja ma saan aru, et siin koolis on ka tähelepanu sellele pööratud, et et märgata seda, mis võib-olla esialgu jääb märkamatuks. Ja kahtlemata, et vaimne tervis on tõusnud viimastel aastatel just ära eriti teravalt, nagu laiemalt, koolides päevakorda selle üks põhjuseks on tegelikult kogu see kaasava hariduse temaatika või hariduspoliitika, mida siis viljeletakse nüüd selle juures on tegelikult ka üks hästi oluline positiivne pool selleks positiivseks pooleks on see et kaasava hariduse hariduspoliitikaga on riigi poolt siis koolidele toimunud ka reaalsed rahalised eraldised, mis on võimaldanud senisest suuremas mahus viia läbi tegevusi, mis just toetavad õpilaste seda vaimset poolt. Ja näiteks eelmisel aastal meil oli viies erinevas valdkonnas sellised teadlikud projektid, mida me viisime siis nende nii kooli eelarves kui tegelikult ka nendes rakendusrahadest ellu. Ja kohe õppeaasta alguses me alustasime Vaimse tervisekuudega, mille, millal siis üks eesmärk oli maanduda seda aina süvenevat probleeme, mis kaasneb nutiseadmetega. Et kui nutiseadmete juures kogu see erinevate tarkvarade ülesehitus on hästi kiire, selline tagasiside lastele või siuke annab kohalikust endorfiine, toidab mingi lihtne lihtne toiming, siis sellega kaasneb kahjuks ka see, et õpilaste tähelepanu hoidmise võimekus on langustrendis olnud. Ja, ja nüüd selle jaoks, et seda adresseerida on siis kaks meedet, üks nendest on vaikuseminutid, mida õppetundide alguses keskendumiseesmärgil ellu viiakse. Ja teiseks, teiseks, teise asjana tegime ära sellise asja, et esimeste kuni neljandate klassideni korraldasime, korraldasime lastejoogatunde ja lastejoogatunnid said samuti nagu hästi positiivse tagasiside just õpilastelt endilt. Kas nagu tundsid, et et, et nad olid justkui ise ise tajusid, et nende tähelepanelikkus ja rahu siis suurenes, nende tundide tulemusena? Nüüd hästi, kui me rääkisime just eelnevalt toitumisest, et küsimused olid suunatud, kui palju meil on ülekaalulisi, et siis tegelikult üks vastupidine probleem on ka hästi teravad, et laste seas naiste populaarne Instagrami kasutamine ja ja seal on sellised iluideaalid on küllaltki ekstreemsed, mis võib-olla paljudele lastele tegelikult ei ole nagu jõukohased saavutada ja siis nad on võtnud kasutusele meetmed, mis on natuke liiga ekstreemsed, olgu selleks siis anoreksia või buliimia on siis nagu lõpptulemit, et näljutataks ennast teisisõnu ja soovimaks ka seda vältida selle süvenemist, siis me oleme tegelikult kooli kutsunud aasta jooksul mitmeid kogemusnõustajaid. Oli Seitsmendast kuni 11 klassi tüdrukutega, siis kohtus Agnely saat, kes sai jagada oma lugu. Samuti on meil käinud Eesti tuntum piknik Bikini fitness-ist Helena Mang, kes siis samuti nagu ise vastab nende ideaali tunnustele, siis ta rääkis, et, et kui ta nagu tegelikult soovitakse saavutada, et siis selleks on vaja nagu kindlad sammud, et selleks on vaja regulaarne treening, regulaarne toitumine ja mida toituda, tuleb vaadata, et nälgimine ei ole nagu see lahendus. Ja see, see kõnetas hästi palju õpilasi, et nagu läks väga hästi, õnnestus. Siinkohal tahaks küll küsida just kooliõelt Sigrit Meri noolt, et et kas see toitumishäirete teema, et kui tõsine see on, et kas kas on ka tõepoolest ülevaatusel läbivaatusel näha, et mõni tüdruk või poiss siis ehk nälgib. Jah, on olnud paar korda ja me oleme rääkinud sellest toitumisest, siis küll, aga tegelikult on ju niimoodi, et ega laps ei ütle siis, et ta näljutab ennast või ta räägib, et, et kõik on normaalne. Et siis tuleb nagu lapsevanemaga rääkida ja, ja teada saada, kuidas on, kas on normaalse toitumine tal kodus ka või ei ole. Ja muidugi saab rääkida siis kooli kokkadega, et need toidujagajaid ju näevad ära, kes käib söömas ja kui palju ta sööb. Panna siis natukene võid sinna pudrule ehk mõnele õpilasele juurde. Ei, no niimoodi ei saa, aga väga paljud tüdrukud, kes tahavad endale väga head figuuri, siis nemad toituvad meile ainult salatitest. Aga see on ka hea. Tubakas ja alkohol, kui palju on probleemiks praegu noorte puhul? Ma usun, et tubakas õnneks on läbi, siis kogu riigis ja maailmas toimuvate trendide kaotanud olulisel määral oma populaarsust. Kuid Ma usun, et ükstapuha, millisel ajastusse tagasi vaadata, siis alati on olnud need, kes otsivad endale nagu sellist väljundit läbi kooli kodukorra vastase tegevuse ja selleks üheks sümboliks on kujunenud alati koolides ka suitsetamine. Kuid nüüd selles osas koolid peavad alati läbivalt andma seda hädasignaali, et suitsetamine alaealistele ei ole lubatud ja ja toimub tegelikult koolis koostöö kohaliku noorsoopolitseiga on toiminud teavitustegevusi ennetavaid loenguid, kuid tegelikult olema ka teostanud reidi, kuna kui tegelikult me teame kuna see on väike paikkond ja ikka info liigub, siis me tegelikult teame, kes on peamiselt sellised riskigrupid või kahtlusalused. Me teame, kes on ka need kümmekond õpilast, kelle puhul see tõenäosus, et nad siis tarbivad tubakatooted on suurem ja seetõttu me korraldasime reidi ja tõepoolest siis see samuti nagu omas efekti, et tähtis on koolipoolset lihtsalt anda selge signaali, et see ei ole lastele lubatud. Toode. Aga narkootikumid, kanep? Selles osas jällegi, et selle Zareidmis politseiga teostasime, oli hästi ulatada looduslik, et politsei tuli nagu suure kollektiiviga majja koos koertega, kõik nuusutati läbi kõik koolitualetid, meil on need garderoobikapid. Ja selle käigus, kui me võtame, et meil on 1010 õpilast ja et siis tuvastati kahtlus kolme õpilase puhul, siis kellaga politsei juba eraviisiliselt jätkas, mitte eraviisiliselt jätkas menetlust siis kooli koolist väljaspool. Et, et kindlasti narko, narkootikumid nagu ja nende levitaja näevad kindlasti koolides raba siukest ahvatlevat sihtpunkti ja nad väga palju pingutavad koolidesse jõuda. Aga just politseiga koostöös kooli tugikeskusega koostöös ja pideva teavitustegevuse läbikool, nagu väga aktiivselt võitleb selle nimel, et koolis on absoluutselt nulltolerants igasuguse sellise meelemürgi vastu. Mulle tundub, et see on tegelikult päris julge samm, sellepärast et nii mõnigi koolijuht püüaks pigem probleemi eirata või, või mitte nagu läbi viia koolis mingisugust sellist reidi. Aga, aga just nimelt, et vaadata, et kas meie hulgas ka on neil, kes võivad olla seotud narkootikumidega ja ja kuidasmoodi siis tegelikult sellest olukorrast välja tulla ja siin te olete siis politseiga koostööd teinud. Jaa, absoluutselt, et me plaanime seda teha kindlasti ka edaspidi, et tegelikult üks väga oluline aspekt, mis võimaldab saada informatsiooni, millele varem puudus ligipääs on sotsiaalmeedia, ehk siis üks oluline dimensioon on lisandunud kooliellu sotsiaalmeedia näol, et kui näiteks vanasti toimus kui toimus kiusamine füüsiliselt nähtavalt, et kas tõugati või sõimeldi või mis iganes, siis tänapäeval on see põhimõtteliselt kolinud ikkagi sotsiaalmeediasse ümber. Sellepärast et koolid on aastate jooksul ikkagi töötame välja meetmed, mis võimaldavad väga suures osas vältida sellist aktiivset füüsilist kiusamist kuid mida koolidel ei ole võimalik teha, on siis näha nendesse sotsiaalmeedia kontodesse sisse. Ja see on ka koht, kus siis politseiga koostöö on tähtsam kui iial varem, sellepärast et nagu me teame, siis veebikonstaablite all on ligipääs sotsiaalmeedia kanalitesse ja seeläbi me oleme saanud ka infot, mis, mis ei puuduta mitte ainult siis sellist kiusamisjuhtumeid, vaid tegelikult ka, kui me saame infot selliste riskide kohta, mis võivad puudutada meelemürke. Et, et. Ma ise küll arvan, et tihe koostöö politseiga võimaldab hoida koolid vaba, vaba igasugustest meelemürkidest ja endale reidide peale kutsumine kui selle, kui on vähekenegi kahtlust, et selline rikkumine toimub, siis ma arvan, et see on elementaarne. Kehalise kasvatuse õpetaja, et ma vaatan, et liigutasin ringi ja tahate juba vist minna tundi andma. Lea Ilves, kuidas on, et ma tahtsin veel ühe küsimuse teie käest küsida, enne kui te lahkute? Ma ma tean, et omal ajal olid mingid kindlad normid, millele laps pidi vastama. Ja kuidas sellega tänapäeval on, et kui laps osaleb tundides, kuidas teda hinnatakse, kas kehaline kasvatus saab olla kaks? Kehaline kasvatus ei saa olla kaks ja ma ikkagi imestan meil, et kus on tulnud ajakirjanduses üldse normatiivjutt veel veel tänapäeval, et seda ikkagi? No ma ei tea, mina oma praktikas ei kasuta ikka päris mitu aastakümmet seda juba. Et ei ole sellist asja nagu normatiivid, et hindad ikkagi seda, kuidas õpilane pingutab tunnis, kuidas ta osa võtab. Aga me ei saagi ju kehtestada kõigile ühtseid normatiive, lapsed on niivõrd erinevad oma arengu poolest, võimed on erinevad, et rääkida mingisugusest normatiivide, seda ei saa. Et ma ei tea, ma ei tea, kust see jutt veel tänapäeval tuleb, et mind paneb alati imestama, kui see ajakirjandusest nagu tuleb see teema üles jälle. Direktor rääkis siin praegu just nendest ennetustegevustest ja selleks sellest, et avastada ka, ütleme siin neid, kelle käes võib narkootikume olla, et kuidas kehalise kasvatusega on, et kas see sport ja liikumine ja aktiivsus, et kas on ka midagi, mis aitab võib-olla maanduda mingisuguseid pingeid ja aitab võib-olla ennetada ka sellist sellist elu pahupoolt. Kindlasti on, kindlasti on liikumisel väga suur osa seriaalist. Et ma olen täheldanud seda, et kui lapsel on hobi või tema vaba aeg on, siis ütleme kvaliteetselt sisustatud kellegi juhendajaga sisaldab väga vähe võimalusi mõelda selliste ütleme siis elu pahempoolsete asjade peale. Pigem satuvad sinna pahupoolsete asjadega tegelema need lapsed, kellel neid huviringi võimalusi ei ole. Et aga meie koolis on nagu need huviringitegevused koostöös sihtasutusega ikka väga hästi nagu toimivad, et lastel on hästi palju võimalusi peale kooli tegeleda. Et illustreerimaks jällegi numbrites, et ainuüksi Tabasalu jalgpallikoolis on 400 õpilast, kes siis nagu regulaarselt tegelevad jalgpalliga, et jällegi koolis on 1000 õpilast ja kui on juba 400 tegevad ühes huvikoolis täiendavalt Harku valla sihtasutus pakub üle 30 veel täiendav huviringi alates Saaljokist võimlemisest. Noh et see valik on tõesti meeletult suur ja muuseume tõesti, et seal reid on, ütleme, jäämäe tipp, aga tegelikult see põhiline efekt saavutatakse tõepoolest läbi sellise positiivse mõjutuse sest laps pöördub riskikäitumise poole ikkagi ennekõike siis, kui ta vajab niisugust väljundit või otsib, otsib sellist identiteeti, mida ta ei ole leidnud muudel viisidel. Et põhirõhk, ütleme 98 protsenti on kindlasti just selle väljundi pakkumisel õpilasele ja siis juba reaktsiooniline meede, see on siis see kõige viimane hädaabinõu, mille, mida meil õnneks on hästi vähe tarvis olnud. Ma tänan teid, meie tänane huvitaja saade on läinud otse-eetrisse Tabasalu ühisgümnaasiumist ja vestluskaaslased olid siin direktor Martin, veel rääkisime just ka kehalise kasvatuse õppetooli juhataja Lea ilvesega siin laua ümber direktori kabinetis on olnud. Ja siiamaani istub minu vastas kooliõde Sigrid Meriloo ja ennist rääkisime ka majandusjuhi Marek stopperiga. Me läheme siinkohal edasi muusikaga, estraadiraadio laulab sellest, et saabun reedel ja siis vaatame üle ka novaatori, portaali tervise teemad, mis on olulised just sel nädalal. Tulge emaga ja viskan. Need toonid on hea, ennast valmis mõtleja, raudruun kohal kelguga. Jalaverre. Ja nüüd räägime siis ka toimetaja Marju Himma novaatori portaali terviseteemalistest teadetest ja alustame siis sellest, et eelmisel nädalal oli populaarteaduslikes väljaannetes loetum lugu, et väidetavalt ohutut alkoholikogust ei ole olemas. No seda otsitud kogu aeg, et kas siis klaasikese veini või kaks võib juua päevas või, või, või kas üks elu on palju või vähe ja kui mitu õlut siis nädala jooksul võiks, võiks juua. Et missugune see praegune seisukoht näib olevat. Me võtsime aluseks kõigepealt selle, et vaadata kriitiliselt üle, kas see uuring, mille põhjal siis väidet et ohutut alkoholikogust ei ole olemas, et kas see üleüldse sellest rääkis ja tuli välja, et tegelikult ta päris sellest ei rääkinud. Te lihtsalt, millised erinevad tervisehädad on seotud alkoholi tarbimisega väga paljudes erinevates riikides, selles mõttes oli tegemist andmete poolest väga esindusliku uuringuga. Küll aga ei olnud selle uuringu eesmärk väita, kas on olemas ohutu või ohtlik kogus alkoholi. Ja Meie toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa võttis ühendust hoopis briti kuningliku statistikaseltsi presidendi David Šbige altariga, kes tõi välja siis nende arvude põhjal, et mis on millega seoses, mis millega seoses ei ole. Ja tema seisukoht on see, et ei ole ohtlikku ega ohutut alkoholikogust. Alati me teame seda, et selleks, et olla tervemad, on vaja rohkem liikuda, kindlasti juua vähem alkoholi, mitte suitsetada ja süüa mitmekesiselt ja mõõdukas koguses. Ehk et see valem hea tervise kohta kehtib endiselt ja see uuring, mis väitis, et ohutut alkoholikogust ei ole olemas see ei pea paika. Ja, ja samamoodi ka see, et võta väike kogus alkoholi päevas, sellel ei ole suuremat terviseriski kui see, kui nüüd juua või üldse mitte juua. Aga küll, aga tasuks meeles pidada, et näiteks kui juua päevas 1,5 pudelit veini siis tervisehädade esinemise suhteline risk on on tõesti kolm korda suurem, nii et alkoholiga piiri on ikkagi jätkuvalt see sõnum. Ja alati sõltub see ka sellest, et kas inimesel on juba mingisugune haigus, mingisugune eelsoodumus ja siis need tervisemõjud on hoopis teistsugused kui inimesel, kelle mitte mingisuguseid probleeme ei ole. Just nimelt ja, ja see on see, mis statistikas kipub meil natukene niimoodi eksitama meediat. Statistikud vaatavad asjade vahel näiteks korrelatsiooni miski andmestik võib-olla mingi teise andmestikku ka omavahel korrelatsioonis, aga see ei tähenda, et nende vahel on ka põhjuslik seos ehk et tervisehäda ei pruugi tulla alkoholist või alkoholi tarvitamine ei pruugi tekitada tervisehäda. Paljud muud asjad võivad mängida rolli. Räägime natukene ka meelemürkidest veel ja alkohol on muidugi ka üks nendest, aga maailmas kogub populaarsust väidetavalt väikeses koguses LSD tarvitamine. Ja siis selleks, et see kuidagi tekitaks head inspiratsiooni näit. Jah, kui 1900 kuuekümnendatel seitsmekümnendatel võib-olla oli seal selline hipiliikumise timulant, siis üheksakümnendatel ja hiljem hakkasid seda rohkem kasvatama räniorus piss, start-upide inimesed, et leida inspiratsiooni ja selline trend on USA-s üha kasvavat väikeses koguses sellest teed manustatakse, justkui see peaks siis kasvatama vaimset võimekust ja tooma rohkem inspiratsiooni. Ja nüüd on teadlased hakanud seda kriitiliselt vaatama, kas see ka tõepoolest nii on. Tuleb välja, et vaimset võimekust, seega väikeses toosis kasutamine siiski ei tõsta. Küll aga muudab see inimese loovust ja, ja ta toob lapses inimeses välja sellise lapseliku lapsemeelsuse, sest et ta murrab oma keemilise koostise poolest murrab siis neid täiskasvanu teatud mõttemalle ja mustreid selles mõttes teatud määral ta beiblood loovust tõsta küll, aga mida teadlased tahavad teada saada, on see, et kas me saaksime ka ilma selle Ellest teeta tõsta loovust ja selle jaoks tehakse just eile algas siis räniorus selline uuring, kus vaadatakse, kas loovustest haka platseebo ja tuleb välja, et tõstab ka. Ja siinkohal väga range soovitus. LSD ei ole mingisugune asi, mis peaks inimese igapäevakuuluma. Kui te tahate inspiratsiooni, minge jalutage metsas ja otsige enda ümber pigem inspireerivaid inimesi, ootame ära need teadlaste tulemused, mis ütlevad, kuidas sellest teiega siis ikkagi on, enne kui asuda seda tarvitama. Seal on küll hea uudised, platseeboga toimib, et põhimõtteliselt võiks minna ja osta glükoositablette ja ja mõelda sellele mingisugune toime juurde. Just. Aitäh praegu nende sõnumite vahendamiseks, sest Marju Himma portaalist novaator ERE sealt saab siis lähemalt lugeda. Ja tänaseks huvitaja saade lõpetab. Meie kuulaja teab, et läksime täna eetrisse Tabasalu ühisgümnaasiumist. Mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast kaasa mõtlemast. Ja soovin teile kaunist päeva jätku.