Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime me Euroopa muinsuskaitsepäevadest ning militaarpärandist. Anna meel Euroopa kultuuripärandi aasta ja kõik kolmapäevad sellele pühendatud vähemalt kuni aasta lõpuni ja millest täna juttu tuleb, nimelt alates tänasest kuni septembrikuu lõpuni toimuvad Euroopa muinsuskaitse päevad, mida tähistatakse Eestis. Jutustatakse Eesti kujunemislugu, kuidas täpselt, mida näha saab, kuskohas sellest räägib meile muinsuskaitseamet? Modellipus ja veel täna õhtul avatakse arsenalis näitus killuke militaarpärandit. Nii näitusest kui pärandist räägib meil täna saates militaarekspert Robert Treufeldt. Ja kui nüüd natukene mõelda, siis mis asjad on need militaarsellised kompleksid, objektid, pärand, Juhkentali sõjaväelinnak, tondi, kasarmud, Tallinna sadamabasseinid, miinisadam Arsenal ja eks igaüks jõuab veel mõelda siia juurde ning veel saatesse. Vanasõna, mida täna kuuleme, räägib sellest, et kui hobune või nelja jala peal komistada, miks inimene kahe peale või ja selle tagamaadest räägib meile Piret Voolaid Eesti kirjandusmuuseumist. Muusika arhailise meestelaulu seltsi looja metsadel Lauri õunapuu tutvustab aga üht imekena laulu mis pärit Eesti rahvaluule arhiivist. Seda on laulnud paljud muusikud räägib merest ja sellest, kuidas on märts kuus-le merele, kas, sest mina, aga keegi kindlasti märtsikuu enam kaugel praegu aga aeg huvitaja jaoks minu nime Krista taim ja läheb mängima esimene lugu ning selle esitab meile vähemalt äri päri ohte, hullud Holstre poisiks. Poisiga. Niimoodi tänaste teemade juurde ja tänased külalised Euroopa muinsuskaitsepäevad algavad täna, täna avatakse ka Tallinnas arsenali keskuses näitus, killuke militaarpärandit ja jutu muinsusest ning kõigest, mis selle juurde käib. Täna teeme, saates on külas muinsuskaitseametist Malle Lippus, tere. Tervist ja militaarekspert. Robert Treufeldt, tere hommikust. Marlin, ma kõigepealt küsiksin sinu käest sellist asja, et 1989.-st aastast peetakse Euroopas muinsuskaitsepäevasid. Eesti on ka neid pidanud, alati on nad olnud nagu kuidagi natukene libisevad, et kas on ka mingit kindlat kuupäevad, kuidas, millal me järsku siis kõik ühiselt Euroopas pöörame pilgud muinsuste poole. Kui jah, et tõesti tegelikult on niisugune väga konkreetne kuupäev olemas ka neil Euroopa muinsuskaitse päevadel, et neid nii-öelda tavapäraselt tähistatakse septembri teisel nädalavahetusel ja on olemas täiesti niisugune keskne veebilehekülge Yopin hävitiivseteis punkt com kus pealt siis saab vaadata kõiki, tõsi, mis erinevates euroop riikides toimuvad. Et küll, aga on see tegelikult riigiti natukene erinev, et septembris kõik kindlasti mingisuguste üritustega teevad, aga noh, kuna see teema on nii suur ja nii lai, heanud siduda tegelikult et mitte teiste päevakajaliste teemadega, et siis tead, iga riik ikkagi natuke nagu venitab seda vastavalt enda vajadustele, et need nagu ka meie see aasta tegelikult olemas ja selle sellel ühel nädalavahetusel laiali venitanud terver kuule ja tegelikult on osaliselt ka täiesti omakasupüüdlikel eesmärkidel ütleme, tahaks ka ise rohkem neid sündmusi näha, neil osaleda, neist osa saada, sest see, mis alates tänasest kuni kuu lõpuni toimub, noh see on kõik lihtsalt nii uskumatult põnev. Ja noh, mul tegelikult tuleb väga tihe kuu, sest sõidan mööda Eestit, neid üritasime mööda ringi, üritasime ringi, et lihtsalt, et paremini või rohkem osa saada sellest eesti luurääkimisest. Aga räägi mulle, mis lugu räägitakse, kus paikades kuhu jõuaks kuulsaks minna. Kogu kava on meil ka veebis üleval, kõige lihtsam on minna siis kas muinsuskaitseamet poee lehele või Euroopa muinsuskaitsepäevade Facebooki lehele. Aga selle Eesti-loo rääkimisega ja noh, tegelikult ka kuivõrd on Euroopa kultuuripärandiaasta, siis me räägime seda Eesti lugu just sealses Euroopaga. Et me räägime sellest, kuidas meie oleme siin kujunenud ja millise sugused, missugused seosed ja kontaktid, muutused on tegelikult meil vastastikku kogu aeg siin toimunud ja me tõesti alustame algaegade põhimõtteliselt aegade algusest peale, et kõige esimene objekt selles kujunemisloos on Kaali kraater. Et selle dateeringutega need küll viimaste uuringute valguses on, ühesõnaga, võib rääkida erinevatest kuupäevadest, aga siiski nagu aastatuhanded enne meie ajaarvamist, mis meteoriit sinna siis langes ja noh, et me tahamegi seda, see ekskursiooni eesmärk, ekskursioon toimub seal siis pühapäeval, 23. septembril, on avada just seda nii-öelda seda kohta nii ideoloogilisest vaatepunktist, et mis ta siis, sest on ka ju oluline looduspärandiobjekt. Et mis ta siis tegelikult ikkagi on, kuidas ta kujunes, aga rääkida sinna juurde ka seda, seda koha lugu läbi rahvapärimuse läbi selle pühaduse tegelikult kohalikele inimestele on läbi aastatuhandete kandnud ja millest seal on ka väga nii-öelda selged arheoloogilised jäljed sellest inimtegevusest ja, ja mida sellest kõik järeldada saab. Et sellest me räägime seal Kaali kraatri juures ja siis me niimoodi sammude kaudu. Tegelikult on meil välja vaid 33 objekti, mis siis, kas iseloomustavad mingit olulist pöördepunkti mingisugust perioodi. Meie loos jõuame tegelikult välja päris kaasaega, et meie viimane objekt on Noblessneri sadamalinnak ja seda ümbritsevad alad, mis tegelikult ju praegu, kuigi nad ise ei ole nüüd viimase 10 aasta jooksul tehtud. Aga nad tegelikult muu, et praegu on kõige, ütleme kiiremini arenev võib-olla linna linnaosa Tallinnas, et seal on väga põnev just näha seda pärandi seostumist kaasaega, et kuidas tegelikult seda aktiivselt kasutusele võetakse ja see ekskursioon toimub meil siis 13. septembril ja sinna vahele jääb tõesti. Me käime Soontaga maa linnas ja kure selgus siis Ain Mäesalu, Mati Mandel, räägivad, Urmas Vahuri räägivad meile selle, see on üks Eesti vanimaid külasid, kus saab seda muinasmaastikku vaadata. Siis järgmisel nädalavahetusel toimub meil varr, tähendab sellel nädalavahetusel, kaheksandal septembril tõmbel vargamäel koos Tammsaare muuseumi Vargamäel. Tegelikult väga põnev üritus, kus me räägime eesti eestlase kultuurseks kujunemise lugu, on see võib-olla kurb lugu? Väga naljakas, ma arvan, et see on väga põnev lugu ja sinna rääkima tuleb ikkagi see noh, selles osas parim asjatundja Heiki Pärdi jaga. Ühesõnaga, ja räägib seal ka vargamäe enda inimesed ja tõesti alguse osas seminar siis seal saab proovida roigasaia ehitamist ja edasi tegelenud käigijad neis paikades, et paljud need tõe ja õigusega seotud paigad on tegelikult sealsamas jutt, et mitte ainult põhja-lõunatalu, vaid ka tegelikult mõis kirik. Et just, et kuidas, milline oli see talupojamaailm siis 19. sajandi lõpus. Et sellest peaks selle päevaga saama seal ikkagi nagu väga siukse põhjaliku ülevaate nii loengute ja töötubade kui ka siis tõesti selle ruumilise kogemuse kaudu. Ja siis on meil võimalik veel näiteks rääkides tööstuspärandist ja tööstuse olulisusest siis siin septembri teises pooles on võimalik lasta Kunda tsemenditehase seda, mis talle siis järgi on jäänud Käia hüdroelektrijaama juures, mis tegelikult on täiesti olemas ja töötab, et just seda nii-öelda tööstuse arengulugu kuulata. Ja noh, tõesti sinna vahele jääb, meil on võimalik Hiiumaal Reigi Reigi külaga ja selle arengulooga tutvust teha. Siis Kadrioru parki tuleb meil ekskursioon, et tõesti sellised. Ma arvan, et igaüks leiab seal endale midagi ja mis on oluline, et need sündmused ei toimu mitte ainult Tallinnas Tallinnas? Tõesti, meil ongi ainult see täna avatav militaarpärandinäitus. Ja siis üks paar ekskursiooni veel. Aga sündmusi toimub üle terve Eesti. Tegelikult eesmärk ongi need muinsuskaitse päevadel tutvustada inimestele nende läheduses olevat pärandit ja aga avada seda alati mingisugusel nagu uudsel või põneval moel, et anda sellele Andresele jälle tähendus, et rääkida mingit pidi selle lugu. Ja selle aastal me oleme valinud selle nii-öelda siis Eesti kujunemise loo nende objektide rolli või tähenduse selles kontekstis. Ja et noh, ma ise tõesti kavatsen algusest peale hakata seda lugu läbi sõitma, et siis on hea hiljem sinuga. Hiljem küsida, et ja teada saada, et milline siis eesti Ja kindlasti on see kallutatud vaade haapsalu vennaga üks vaade käia ka põnev ikkagi võib-olla paar sõna veel sellest tänaõhtusest militaarpärandi näitusest, et tõesti tänases arsenali keskuses kell kuus me selle avame ja see on tegelikult hästi tore näitus ka selles mõttes, et sellega ostaks, on kaitseministeerium ja noh, üldse tegelikult panna sind neid üritusi ei organiseeri ise vaid koostöös ja miks ta on nii tore, on see, et noh, meil on muinsusütleme, et sa oled nii suur rõõm, kui keegi peale meie veel avastatud. Kas pärand on ikka nii huvitav ja põnev ja ta annab nii palju meile juurde ja kaitseministeerium on sellega viimasel ajal nagunii nagu toredalt, et tegelema hakanud, et neil on objekte üle või, või mitte üle. Ma arvan. Aga neil on lihtsalt ilmselt uudishimu tekkinud või et tegelikult v tornidega on meil viimasel ajal samasugune pööre toimunud. Et nad noh, ma arvan, et tegelikult siis ma küll spekuleerin on ju, räägin kaitseministeeriumi ees, aga nad tegelikult annab ju selle organisatsiooni ajaloole ja kujunemisloole ja selle läbi organisatsioonikultuuri, lätted kõigele sellele ta annab sellist nagu noh, tegelikult mahukust juurde. Et just asja, millest rääkida, et seal pääse killuke militaarpärandis Tallinnas näitust räägibki tegelikult peamiselt 20. sajandi alguse militaarpärandist millest lõpuks ainult osakene kuulub küll praegu ka kaitseministeeriumile, aga millel tegelikult on olnud oluline roll mängida terve tallinna kujunemisloos. Et aga kuidas siis täpsemalt selleks näitus jääb avatuks 31. oktoobrini. Et kes täna õhtul kella kuueks ei jõua, põhjusin arsenali minna, siis leiab veel kaks kuud. Robert Treufeldt, militaarekspert, paar sõna teilt, need, mis objektid need on, sellised, mis meile on olulised, võiks olulised olla, sest militaarsust see seostub ikkagi millegi nagu vägivaldse ja kui nad tahaks patsifist olles. Issand, ega militaarse ongi kahtlemata vägivaldne on ka see vist on inimloomu osa, nii et, et siin tundega väga sügavale kaevuda ja mina kui rohkem tegelenud militaarse ehituspärandiga jätaks inimlooma nagu praegu, puutumata. On need vastupidavad hooned, mis on tol ajal tehtud. Esimesed objektid olid tõenäoliselt kindlused ja sellised, mis pidid nagu kahurikuuli kinni pidama. Jah, aga eks need, mis on hästi ehitatud, need on vastu pidanud, mis halvasti ehitatud, need ei ole vastu pidanud. Nii et, et meil siin on meil kõige vanem militaarobjektid. Eks me ikkagi seda Tallinna linnas vaatame linnamüüri ja neid Toompea varasemaid kindlustuste osasid mis me teame, aga noh, kindlasti jah, muidugi veel parem on Iru linnus näiteks. Aga kui nüüd võtta nooremad tsaariaegsete, mis aeg-ajalt silma paistavad Kordan selle nii-öelda selle moodsa militaarse ehitusparaadiga on tegeletud aasta 2012 lõpust ja, ja nii nagu see moodne arhitektuuripärand piirati aastaga 1870 sellest, kui te räägite, kui 20. sajandi arhitektuuripärandist aga võeti 1870, sest see on tegelikult olnud oluline pööre Eesti ajaloos, sellega on hakanud pihta inimeste vaba liikumine sellega pihta, industrialiseerimine raudtee tuli Eestisse, et seda on nagunii-öelda moodsa Eesti elu jaoks üsna oluline verstapost. Ja tegelikult üsna hästi klapib seega siis militaarse ehituspärandi kasest. 1869 ehitati ringi siis tolleaegne kalaranna fort ehk mida me täna enamasti Patarei vanglana ja ta see, see hoone, vaid nad selle ehitise põhiosad, minetasid oma nii-öelda otsesem, militaarse otstarbed ehitati ümber harilikus olemus. Ja see on siis teatud mõttes nagu ka verstapost, millest alates hakkab pihta siis selline noh, nii-öelda moodne suuresti betoonil põhinev, siis ehituspõrand. Aga need objektid miinisadam Tallinna sadamabasseinid, tondi kasarmud, Juhkentali sõjaväelinnak, mis on nende väärt? Nii nagu teistel kõigil, see on ju suhteliselt suur osa seda keskkonda, mida me, kus me tänapäeval oleme siin linnas. Ka see näitusemahust nüüd, ehkki tal on slõugani all, et ta on kaitseministeeriumi valduses objektid, siis tegelikult enamik nendest ehitistest on suhteliselt vabalt ligipääsetavad ja mis tähendab ka seda, et me küllaltki igapäevaselt tarbime nende ehitiste keskkonda ja seetõttu rohkem teada nendest enda ajaloost. Ja seda Kadiski, kui tohutu ulatusega olid need ehitised planeeritud. Et mida me tänapäeval tihti lihtsalt ei hooma läinud on siin näita nagu olen merepäevade aegu teinud Noblessneri ekskursioone siis Noblessneri nii-öelda rannikul pean selle väga hea vaatepunkt, kus avaneb vaade Sist sarja lõpus kavandatud Tallinna mereväebaasi tervele merealale. Inimesed lihtsalt ei kujuta ette, kui suur seal öelda selline arvab, et on neli pool ruutkilomeetrit, siis noh, see ei ütle suurt midagi. Aga seista seal nii-öelda ja siis seal kalamaja rannikul ja vaadata siis ühele poole ja vaadata teisele poole on näha siis kui suur kavandati, see vana see on noh, täiesti hoomamatu või teinekord mõni selline rahanumber öelda, sõjapidamine, kallis asi, eks ta on ka sisse toonud kellegile. Sena teema jätaksin praegu. Aga. Kui see, miks need enamikud saare lõpus ehitised tehti, see oli ju Venemaa duoaegne laevaehitusprogramm kavandatud 20 aasta peale, selle ainuüksi sõjalaevade maksumus oli selline, mis tänapäeva mõistes oleks neli ja pool Eesti riigi aasta eelarvet. Ehk kui teistpidi võtame arvudesse, et meil on olemas kõne Estonia teatri- ja seltsimaja. Sama rahaslažan umbes kaks ja pool 1000 Estoniat ehitanud. See oli vist ka see, et kuna Tallinn või üldse meie rannik oli tegelikult kaitses Peterburi ta siis seda raha nii palju või et see oligi, et ütleme, näete te alati see kontekst on oluline, millest on siin põnev, kui rääkida, siis tõesti sa vaatad seda kui lihtsalt eesmärk sellest, et miks te seda tehti, nii grandioosne oleks võinud ju teha väikse sellise või mis seal Tallinnas nii väga. Joosselise süsteem. See oli, muidugi on palju suurem, ta hõlmas terve Soome lahe ja isegi noh, kogu siis see aegujuga Soomeli eks vene keisririigi üks osasid, et ka nii-öelda Soome põhjalahe, Ahvenamaa saarestiku ja ja nii-öelda pool Läänemerd keskelt, sest too aeg kunagi Venemaa ikkagi oma seda vaenlast lääne poolt tulevad põhiliselt Saksamaa karvutiga, Rootsit. Et see ka nagu seade kas öelda nüüd seda nagu paikat, kuhu poole siis peaks ehitama kontekstis? No ehitati kõvasti, aga öelge, kuidas nüüd on nad kaasajal eksponeeritud ja kasutust leidnud näiteks ka Soomes. Samamoodi tsaaririik ehitas oma kaitserajatised ja mis seal on tehtud ja mida meil veel? Noh, Soome ega see on tegelikult üle maailma, on see probleem neid eriti noh, muidugi esimese maailmasõjaaegseid, aga eriti viiekümnendad 60.-te aastate külma sõjaehitised, neid on nii tohutu hulk koledad ja minust ohtlik. Kohati on ka ohtlikud, aga, aga kohati on ka see, et neile noh, kui me, kui me toome võrdluses Eesti, eksju, kus me hinnanguliselt arvame, et Nõukogude lõpus oli umbes 150000 sõjaväelast pluss nende pereliiget ja kui praegu Eesti kaitseväe suurus on noh, suurusjärgus 5000, eks siis me saame aru, et sellised tohutu instruktuuriga ei ole suurt midagi pihta hakata. Ja see probleem on tegelikult üle maailma. Aga, aga loomulikult edulugusid olemas ja, ja siin, kui me vaatame pilgud Soome poole on ju tegelikult väga hea, ma usun kõigile inimestele tuttav vähemalt mööda sõites, kes Helsingisse läinud Suomenlinna linnaosa millest siis on, ütleme, selle linnaosa põhiliselt viis saart on ka avatud, noh nii-öelda täitsa Helsingi ühistranspordiga kõigile külastajatele. Ja see on just sellepärast hea näide, et see ei ole, ta on endine täiesti militaarsaar, mis on 70. hakatud avama. Aga seal on ka militaari osalised järgi näiteks Soome kõrgem mereväekool, sõjaline sõjaline merekool asub seal Soome linnas saadaval ka piirivalve, seal asuka vanglaga sammas asub, kus on näiteks päästeametit, puu, seal on lasteaed, seal on raamatukogus on kauplused rääkimata muuseumites, kohvikutes, galeriides, et see tegelikult on ka toimiv Helsingi linnaosa, seal on just väga nii-öelda edukalt on ära ühendatud see kogu see pärand selle pärandi käitlemine turismitööstuses ja, ja samal ajal ka toimiv linnaosa ja, aga loodushoid näiteks nedele muutunud muuseumis, kus ainult lava peale selle, need on loomulikult ka omad probleemid olemas, kaasa arvatud näiteks ka see, et on lihtsalt kohati päris juba intensiivne turistide käik, mida on üritatud hakata piirama. Juba neid probleeme pole meil veel Eestis väga esile tulnud, aga Tallinna vanalinna seal kohati juba probleemid olemas, et seda tegelikult peaks hakkama turismindus piirama, ümber suunama. Aga maailmas on muidugi kohati päris päris valus teema juba. Niimoodi, aga tulles helmeid objektide juurde tagasi, siis plaanis on ju tegelikult veel ka ekskursioone. Lisaks ütleme näitusele, et te teete, kuhu te inimesi viite ja mille üle nad kõige rohkem imestavad või mis lugusid nad kuulata tahavad, kui te näitate neile. Imestavad kõigele sest nii palju, kui mina olen käinud, enamik inimesi nendel objektidel tegevad esimest korda on see siis Noblessneri tehas, on see siis seesama see Patarei vangla või seal kalaranna fort. Aga on siis ka näiteks Peeter suure merekindluse saare lõpuaegse, et kindlustada grupid ümber Tallinna vööndi. Aga samamoodi ka näiteks Narvas sinimägedes, aga võib-olla siin Kuusalu vallas ütleme Hara lahe ääres. See on enamike jaoks esimene kord seda üldse füüsitles külastada. Ja kuna mõtetes on nad seal käinud või annad seostanud seda kohta millegiga, et jah, väga paljudele on, on, need on terve koguse, militaarne on, seostub millegi negatiivsega siin kalaranna fort Patarei vanglas, muidugi meil meil lähiajaloos väga niukses tugeva negatiivse märgiga siin on inimeste kannatusi on ju palju olnud seal hoonete vahel. Et paljud on nii-öelda nagu eelnevalt häälestatud juba juba negatiivselt, teisalt on muidugi see, et kui nad nähakse milline see keskkond tegelikult on, noh, seal on tõesti negatiivselt palju, aga teistpidi on see, kui see, kui see elu nii-öelda üritada kogu oma rikkudes neid ära rääkida, sest ega sisse ka see ei ole ju olnud ju kogu aeg see negatiivne, see kõik seal sees, noh see on muidugi omaette oma, et kuidas ma ütlen ära, mida tuleb vastu võtta ja millega tuleb toimetel omaette ülesanne on leida kogu selles nii-öelda negatiivse mingi positiivsuse kilde, sest tegelikult neid on olnud või vähemalt teada, mis seal juhtuda, kui jah, selles mõttes õppetund on, oleks muidugi hea, kui inimesed seda nagu võtaks, võtaks nagunii-öelda kuulda või teada, mis, mis on minevikus olnud negatiivsete asjadega, et tasuks tänapäeval selle külje pealt vaadata ja need ei ole õige mõte, et kõik, mis oli vanasti sedasi, tuleb maha lammutada, ehitan uue ja parem sellega me ju oma suure tüki oma oma nii-öelda minevikust püsiksimaal. Sest teine asi on see, et me seda pärandit hindame ümber. Kui me seni militaarne meil seostub suhteliselt palju noh, otsese lahingutegevusega siis ju tegelikult meie nii-öelda ehitatud ja kujundatud keskkonnas ju militaarne on ka näiteks sõjaväelinnaku lasteaedmaa sõjab linnaku kauplus aga ka samas sõjaväe kalmistu mingi monument, mis on pühendatud mingisugusele sõjalisele tegevusele. Et see ümbritseb meid ju suhteliselt palju. Et või ma olen siin mänginud, nüüd tuua see välja see militaarse kõrval ka see sotsiaalne ja näidata, mismoodi on siis seda meie, seda elu on nagu kujundanud ja kui palju me tegelikult nagu praegu saaks ka kujundada oma uut elu, arvestades seda selle endise keskkonna, siis seda minevikku Mulle meeldib linnas ringi ees mõelda objektidele lastele, mis Mölder on, et mis lugu neil on olnud, rääkida, kust nad on hoopis huvitavam. Kuigi muidugi lihtsalt ühest punktist teise kulgeda noh teinekord täitsa ootamatult üks minusugune valupunkte on kes on käinud kalarannas praegu, see on siis nüüd jääb siis sedasama selle kalaranna fordi ehk Patarei vangla ja linnahalli vahele seal praegu jupike üsna metsikut randa seal üsna ilus ja üsna atraktiivne laevavrakk veel puidust. See on tegelikult üks üsna ja huvitav peatükk Eesti militaarpärandit pärit tegelikult Soomest, kuna Soome pärast teist maailmasõda pidi Nõukogude Liidu ehitama kahjutasuks muuhulgas ka väga palju laevu, millest siis üks osa oli üks puidust purjelaevade sari 91 alust, mis on seni maailma kõige suurem üldse nii-öelda tüübina ehitatud purjelaevade sari. Ja minnes siis umbes 20 laeva saatus on seotud Eestiga. Neid praegu meie vetes on prakkidena järgi umbes neli. Ja natuke on kahju, et meie nagu Wen ei, ei väärtusta Drakesini, mis meil olemas on, soomlased üritavad ühte restaureerida. Aga teine grupp jalutate kalarannas, vaadake seda, seda puidust vrakki hoopis selle pilguga, milline, kui ilus on see laev tegelikult olnud kunagi. Kahjuks teiega lugu ja ta kahjuks ei saa sinna seal oleks tore, kui sina saaksid jaan tahvli panna selle piltidega, milline laev oli. Täna on aga aga vaadata seda, et kas see on üks ilus saatusele kenale laevale, nii et see on oma etele absoluutselt. Nii nagu kõik need üritused, mis nüüd toimuvad kuni septembri lõpuni ja modellipus veel lõpetuseks, kust saab kõige parema ülevaate? Oleja kordan veel üle, et kus nad kava ja teab sammutis seal. Kõige kindlam on tulla meie muinsuskaitseameti kodulehele Veeveed, muinsuskaitseamet ja või siis Facebookis üles otsida lehekülg Euroopa muinsuskaitse päevad. Kahe avanebki kõik. Saatesse tulemast militaarekspert arver Treufeldt, täiesti muinsuskaitse ei olegi Eesti lihtsalt muinsuskaitseametist modellipus ning me jätkame nüüd ordiga, seejärel aga Piret poolaid räägib meile ühest vanasõnast, mis lubab vahel eksida. Ja ta on jaanipäev ja Jälgi. Olla. Rao maalina. Tänane vanasõna kõlab nii. Hobune komistab nelja jala peal, siis inimene ei eksi sõna peal. Piret Voolaid, kuidas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid, kuidas seda mõista? See mõnevõrra humoorikas, sellise looma metafooril põhinev vanasõna on rahvusvaheliselt väga levinud. Nii on, hobune komistab nelja jala peal, siis inimene ei eksi sõna peal tuntud näiteks venelastel, et lastel, meie hõimurahvastel, soomlastel karja lastel, vadja lastel liiv, lastel vepslastel, aga, aga palju kaugematelgi rahvastel ja eesti vanasõnade nelja köit sellises akadeemilises väljaandes, mis siis sisaldab. 15000 erinevat rahvatarkust kannab see iseseisvat tüübinumbrit 1337. Ja selle vanasõna kohta on 120 arhiivikirjapanekut, mis, mis tõesti kinnitab, et see on ka tuntud ütlus Eestis olnud jaa, jaa, võib-olla ka tänapäeval. Me tõesti võime seda ka valakse väärikaks rahvatarkuseks pidada, kuivõrd esimest korda trükisõnas esineb see vanasõna 1732. aastal Anton Thor Helle grammatikas sõnastikus kurtskefaste Anwaysungtsureznišansprahe ehk siis lühike sissejuhatus eesti keelde ja leiame sellest siis rahvatarkuse sõnastuses eksib hobune nelja jala peal, seda eksib inime ühe keele peal. Ja rahvatarkus käib siis kõnevääratuse kohta ja ütleb teisisõnu, et eksimine on inimlik. Et näiteks. Rahvaluulekoguja Aleksander ploompuu on 1895. aastal Kuusalust Jakob Hurdale kirjutanud, et kui mõni vahest oma rääkimisega eksib ja teine temale seda ette viskab, siis ütleb eksiani. Või Aleksei rand on 1938. aastal pöidest selgitanud segi läinud juttu, vabandades eksi jutu õigustamiseks. Nüüd selle vanasõna piltliku tuuakse siis esile just loomametafoori kaudu, et eeldusel, et see hobune, suur loom kellel siis inimeste ees püstiseismisel on justkui eelis, et võiks ju arvata, et tasakaalu on käimisel neljal jalal parem säilitada kui kahel jalal. Aga isegi tema võib komistada. Ja hobune ei pea rääkima, vaid saab ainult neljal jalal käimisele keskenduda. Inimene aga peab rääkima ka. Nii et loomulikult võib ka kõnevääratusi sellise tänapäeva mõistes mulist multitaskimise juures ette tulla. Ja vahele põikena sobib siin ehk mainida, et selline sõnadega eksimine või sellest sõnadega sõna vääratustest võib tänapäeval sündida lausa oma rahvaluulenähtus. Selline rahvapärane huumor, mis liikvele võib minna, näiteks on sellise folklooriloojad kindlasti spordiajakirjanikud. Tänapäeva rahvaluuleks võivad muutuda siis spordikommentaatorite kiires, sellises emotsionaalses otseülekandes või reportaažid kogemata tehtud sõna-, viperused ja keeleapsakad. Teame ka, kuidas kooliõpetajad ja kõrgkoolide õppejõud panevad näiteks huumorikirja õpilaste eksimusi näiteks omapärase väljendusviisiga lauseid või mis on siis pärit kooli kirjanditest, kontrolltöödest või eksami vastu vastustest. Ja laiemalt võib seda rahvatarkust, hobune komistab nelja jala peal, siis inimene ei eksi sõna peal kuulda ka tähenduses, mida väljendavad sellised tuntud vanasõnad nagu ainult see ei eksi, kes midagi ei tee. Või eksinud lapsed ei saa nii palju peksa. Tegijal juhtub mõndagi. Tehtud tööst ikka saab, kui muutsis pahandustki. Kooliaasta algul ongi paslik meelde tuletada, et igal juhul kuulub õppimise ja üleüldse elamise juurtega vigade tegemine. Samas saab iga eksimust võtta kui uut õppetundi. Ja nii siis, kui hobunegi komistab nelja jala peal, võib inimene mõnikord sõna peal eksida või lihtsama tänapäevase vanasõnadega vanasõnaga lõpetades. Kes ei tee vigu, see ei õpi. Suurepärane aitäh, Piret Voolaid. Täna nende juttudest Tuura, eks käepigistus oli aru küll, pole vaja. Kui vaid purjeta Ta välja Äraostikust ja mudas merre ta ta su pea. Võimas line. Võimas kummaline. Tunne nõrge nähes egi rada, kuid ma ei tea, mis mul on teha vaja. Maailma mitmekülgsus, nagu ma igatsen, Netscape maal, oleks, oleks kyll. Ma küsin, mis on? Doora üks käepigistus. Ja rohkem polegi vaja. Kui vaid purjetada välja roostikus ja mudas merre Tauks ta sund ja. Ja nüüd vanade laulude ja lugude juurde Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiv on põhjatu ja põnev ning täna valib sealt meile loo Metsatöll, muusik, arhailise meestelaulu seltsi kokkukutsuja Lauri õunapuu. Tere. Ja ole kena, mis loos avalisid. Tere, tere, jah, nagu öeldud, on tänane laul jällegi tollest põhjatust Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist. Ja see laul on selles mõttes mõttes põnev. Need peale selle, et eestlased seda laulu üldiselt teavad võib mööndustega julgelt öelda, et see on maailma kõige tun. Eesti laul. Või siis peaaegu eesti selle laulu viisi teavad une pealt vähemalt 327 miljonit inimest maailmas. Ning peale hommikukohvi võib-olla veel teist sama palju peale. Ei usu. Aga kuulame salvestust, 1987.-st aastast, kus laulab Anna Köster ehk Saaruanni Kihnust. Salvestanud on Ingrid Rüütel ja Anu Vissel. Mammer Žigul merele must maha jää, proodik märtsikuul merele must maha jää mu proodik, sest meri on mu luga Muemmoremmo häda. Kursk oli ilusam, on ja kui soe sõna ja merel ja kuusk Ohalee luu saaman kui soojuse la ja mere peal, kui päike paistab armsas tee laev liigub lainud kergesti, kui päike paistab armsasti laev liigub Linedel kergesti seest, mis kord ja kohus on ja teeni ja palgaga siis mees kord ja kohus on ja teenini ja palgaga kui hirmisele. Tormine tuul tõstab laineid kõrgele, kui ilmsena tormile tuul tõstab lained kõrgele. Kas solvub? Kui madruse on hästi maaliga üks lähed puhkama, pead, madrus, mass tee ronima, maaliga üks läheb puhkama, pean madrul märsti ronima, kuiva aega üle jääb siis ilmununat sprootine. Kui vahest aega üle jää, siis ilmun mõttes pruutide ja kui ma suuren Linedesse, see on jo taeva tahtmine ja kui ma suur läinud, et see on ju taeva tahtmine, köit, kaev seal ju maal häste sea, kuid pruut mu jäär nutma. Kõige seal ju maal hästi ja, ja pruut mu jäär nutma. Ja pruut mu järel nutma jääb, jah, ega see kihlase elu kerge ei ole, mehed künnavad merd ja naised, nemad künd kub põldu. Ja kui meest kodus näha ongi, siis on tal pagi suus glotti ras suururgast tilkumas. Kaval kah nagu räme koll, teine nutta siis teist taga või mitte, aga aastal 1881 ilmub praeguseks eesti trükiste punasesse raamatusse paigutatud laulik laulu tasku. Ehk ajalikud laulud noorele rahvale lauliku kokku Panajaks pseudonüümi Joti veedee taha peituvad loomeinimesed. Viimane neist veedee on sulaselgelt saladuslik laulude autor, vee Thompson, Joti SN. Paraku mõistatus. Seal laulikus leiame meie tuntud anonüümse merelaulu. Ma varsti lähen merele, Moost maha, jääb Mobruudikke. Ja täpselt nii, nagu me äsja kuulsime, ainult üks salm millegipärast, mis kõneleb heast palgast, on meremeestel väljajäetud. Läheme nüüd ajas veel tagasi. Kurikuulsas Vene-Türgi sõjas 1877 kuni 1878 sai meil kaasa võetud või tuntuks lauldud laul mille meloodia on täpipealt meie meremehe laul, mis läheb sõnadega. Oh kroonu, sinu teenistus on rahva rahu kinnitus, mille ühe variandi paneb oma laulikus kirja 1800 90. aastal. Mats Tõnisson hilisem kuulus kalendrimees kelle kahjuks hukutas paarkümmend aastat hiljem Petrogradi vangimajas tema enda loodud etümoloogia sõnale kurrat. Oh kroonu, sa oled kutsuja Ma Elo õnne rikkuja laulsid sõdurit ning meenutasid päevi Kaukaasias ning Türgis. Meloodia, mis hall peades keerles, oli end tuttav juba varem. Kuulasime lõiku laulust Haspulat uda Loi ja Sergejev esituses pater rekordi salvestuselt 1908 aastast. Sama sisuga luuletuse eleegia sõnad ilmusid ajakirjas Ruski invaliid aastal 1858. Samal aastal, kui meil käis madin juba Mahtra all. Sõnade autor oli Aleksander Nikolajevitš Mossov, kes samuti teenis muuseas Kaukaasias aega. Muusika tegi Olga Slovjansk, folklorist, muusik, kes kasutas ilmselt juba olemasolevat romansi meloodiat. Märtsikuus lähen merele. Aga millisel aastal siis küsib kihlane ehk igal aastal, vastab kihlane. Aga kas kihnlased olid kohal ka 1700 kuuekümnendatel aastatel Inglismaal, kus kogu selle märtsikuule ja rahukinnitusele põhi lauldi? Londonis oli nimelt 18. sajandi keskel härrasmeeste klubi, kes nimetas end kui anakreontixozzaeti ülistades laulu, veini, naisi ja meelelahutust. Korraldati ohtralt muusikaõhtuid, kus muuseas oli 1791. aasta jaanuaris üheks külaliseks ka Hayden anakryontilise seltsi president ral. Tomlinson nagu ka muud seltsi liikmed, oli hobimuusik ja Ralfi laulule loomulikult pealkirjastatud. Üllatus-üllatus, kui Anak, Reontiline laul. Sepitses viisi viimase Kumpan Jon ähvards Rõõmus joogilaul sai kiiresti populaarseks nii siin kui sealpool 18. sajandi ookeani laulu. Suurepärast meloodiat kasutate hiljem mitmete laulude rohkem või vähem õnnestunud laulude viisideks näiteks Francis kotki sõnadele, millest ühest 1814 aastal kirjutatud poeemist difenzofoort McHenry sai hiljem koost ähvardades missimeloodiaga Ameerika Ühendriikide hümni stars Pangalt. Bänner, mis juhtus 1931. aasta märtsikuus. Säh sulle siis. Lõppu võiks kuulata ühe minu eesti lemmiklaulja Priit Pedajase lauldud varianti tollest samast märtsikuu laulust. Ja aitäh, Lauri õunapuu ning tänaseks on ka huvitav saade läbi kõike kaunistil. Ja no aga Mary eluga dialootu ta. Kus oli luu ta kui suisena jal R ja kus ka hali elu saama kui suvisena veereb ja kui laev läheb edasi ja päike paistis ta toojaski. Kui laev läheb Mõnusasti laevaga rannale kui vaikselt ta seal nad on. Las. Ses mõttes teine, kui ma ela ega üle jää. Mates oma pruutime, ses mõttes terrorist samal aastal, kas all, kui kaugel oli ta? ERR-i, ma tal kas olgu, kao seal ligidal. Staablai kõrgele või il läpa hel tormile tõstada ei kõrgele, ei julgus siiski kaotanud? I rõõmus, tanud moor, aga. Kus seeski kaotama? Puuraga. Ma oli ka üks lae puhkama peab madrus mass raanima ma oli ka üksele puhkama ja vähema anima. Kas olgu noor või vat ma roosa. Kas olgu ta või läbi? Kui suurel, Me lainetesse see olgu ta, ta tahab minna, kui suurem laen. Kõik seal ju ma jaa jaa, Bru järgurdi nutma ja kõik ja et seal ju maal haistmis ja, ja pruu järgi maa peal ei maa peal, no. Mis araabia start, suur madu piano? Mis rab, jäetakse surmasuus?