Vikkerraadio tere hommikust, head huvitaja kuulajad. Alustame tänase saatega, kus räägime kooliaasta alguse puhul sellest, kuidas õppida. Vastan paslik aeg. Nii et kõigil oleks sellestki kasu. Mina olen rahvusringhäälingu teadusportaali novaator toimetaja Marju Himma, helipuldis Kätlin Maasik ja täna olen ma palunud saatesse vestlema Tallinna Ülikooli haridusteadlased Grete Arro ja Kati Ausi. Nagu öeldud, räägime täna õppimisest, täpsemalt sellest, kuidas, mida nii et teadmised ka meelde jääksid, sest miks muidu käia koolis või miks muidu õppida uusi asju. Ja minul tuleb oma koolipõlvest meelde üks definitsioon, mis oli keemiaklassi seina peale kirjutatud, seal oli 10 reeglit ja ma ei tea, miks oli reegli alla ka seal kirjas. Aine on mateeria liik, millest koosnevad füüsikalised kehad. Ja ma võin öelda julgelt, et ma kasutan seda lauset vähemalt kord kuus mitte kordagi küll keemia kontekstis, vaid enamasti selle jaoks, et näidata, et ma tean, mis see naine ja olen pidanud seda ka lastele ja koolilastele seletama. Ja kuna see on hea lihtne definitsioon, siis on hea asi, mis on meeldinud, aga minu jaoks on küsimus, miks on üleüldse mulle niimoodi pikaks ajaks meelde jäänud. Aga selle saate kaastoimetaja Linda Eensaar kutsus mind eile tänavale ja ühe väga huvitava küsimusega. Ja vaatame, mis sellest huvitavast küsimusest nii mulle kui ka teistel tänaval kõndijatele välja tuli. Meil on kõigil ilmselt teadmisi või fakte, mida me oleme koolist õppinud ning mis on jäänud eluks ajaks meelde. Kuid võidame tõenäoliselt ei ole mitte kunagi kasutanud praktiliselt Marju, kas sinul on mõni selline fakt või teadmine praegu kohe pähe turgatanud, mida, mida sa tõenäoliselt kunagi vaja ei lähe? Ma mäletan seda, et ma õppisin kuuenda klassi ajaloo tunnis seda, mis on Puunia sõjad ja millal need olid, ja Puunia sõdu oli kolm, nad olid kaks sajandit enne Kristust ja mis on võib-olla kõige olulisem selle juures on see, et Puunia sõjad otsustasid selle, kas valitsema jääb või kes peale jääb Rooma logo ja hiljem sellest siis algas ka Rooma impeeriumi tõus, kuigi ma pean tunnistama rohkem kui praegu ainult siin selle sellele küsimusele vastates ei olemas pidanud seda teadmist kasvatama. Aga Linda, mis sinul on see koolilt õpitud teadmine, mida sa ei ole pidanud elus praktikas kunagi kasutama? No see konkreetne fakt on ilmselt kasulik teada, aga ma ei ole seda kunagi pidanud niimoodi välja ütlema, on üks termin, mida me kuuendas klassis õppisin ja õppisin seda nii tohutult pähe. Bioloogias on see termin Kloa soole tagaosa laiend, kuhu suubuvad mitme organijuhad. Kloaak on lindudel ja kahe paiksetel. Vot selliste selline lause on jäänud mulle eluks ajaks meelde, aga ma ei ole pidanud seda kellelegi praktiliselt ütlema, et nüüd on sul seda vaja teada. No teadusajakirjanikuna olen mina pidanud kasutama seda sõna kloaak käega mõnes artiklis ja, ja seetõttu olen mina pidanud eraldi üles otsima uuesti, mida see tähendab, nii et mõni teadmine tuleb meile hiljem elus kasuks ja me ei tea, kus täpselt kohas. Aga lähme vaatame nüüd tänava peal, lähme küsime inimeste käest. Mis on need asjad, mida nemad on õppinud koolis ja mida neil ei ole kunagi vaja läinud. Teil on midagi, mida te olete koolis õppinud ja mäletate, aga ei ole hiljem elus kunagi kasutanud. No ühesõnaga, ma ei oskagi öelda, et kas ma nüüd kunagi ei ole kasutanud, aga ma väldin igasugust sellist raskemat matemaatikat ja selles mõttes kindlasti ei ole teda ei ülikoolis ega, ega ka tegelikult nagu praktilises elus kuidagi kasutanud, mis ma mõtlen siis kõike, mis jäi selliseid, võib-olla põhikooli algelisest, mingist loogikast kaugemale. Kõik on ikkagi mingisugusel ajahetkel vaja läinud, vähemalt minuga peaaegu nii ammu juba, et ma arvan, et kõik, mida on õpitud, seda on ka vaja läinud. Ma olen õppinud hästi palju väga ebavajalikku matemaatikat näiteks, sest et õpin kunsti ja mõtlesin oma matemaatikaõpetajal alati, et ma saan kunstnikuks ja ma kunagi ei kasuta neid teadmisi. On mingi konkreetne teoreem või asi ka meeles, et mida, mida tõesti ei ole vaja läinud ja juba siis teadsin ette, et ei ole vaja. Ei, ma ei saa öelda, sest ma olen kõik ära unustanud. Kas teil on midagi, mida te olete koolis õppinud, aga mitte kunagi ei ole vaja läinud. Ei olnud, et kõik oli kasulik ja kas on iga päev midagi natukene? Te koolis ei peagi õppima ainult seda, mida läheb elus vaja, et kõike ei õpita, ainult praktilisi asju, vaid inimesel on ka vaimne maailm, mis tal ära kulub elus, eks ole, millest me mõtleme ja millest me unistame ja seal ei ole ju kõike seda, et ilmselt vaja. Nii et ma arvan, et hariduse mõiste laiem. Et ei olegi koolis õppida, ainult seda vaja, et mida me elus teeme, mida, kuidas, kuidas tehakse midagi, seda, seda väga pilist. No ma arvan, et mul ei ole sellist füüsikat, selliseid asju ikkagi vaja läinud, mis on seal kohustuslik, aga minu omal ajal ma olen ikkagi sündinud 67. aastal, et siis oli siis oli ka sellist kohustuslik venekeelset kirjandust või mis iganes, et võib-olla seda ja väga vaja läinu. Noh, võib-olla ongi matemaatikas mingisugune teoreem võib-olla või mingisugune efektoridane. Mis on see fakt, mida te olete koolis õppinud, aga ei ole elus vaja läinud. Ja majanduses on teatud teemasid olnud, mida mul pole kindla peale neid vaja enam. Jah, ma arvan, see oli majandis mingi teine aine oli ka veel, mis seal üsna sarnane majandusega, et jah, need kaks asja isegi ei mäleta. Ma isegi ei mäleta, mis sõjamehed olid, aga igatahes erinevad sõjad, mis ajaloo tunnis sai läksid ühest kõrvast sisse. Ma arvan, et sellist faktimaa ei ole koolis õppinud, mida mul ei ole vaja läinud. Igasugune fakt on alus mingisuguseks mõtteks ja lihtsalt kasvõi selle üle mõtlemine on intellektuaalne lõbu. Mäletan oma esimest eksamit kuuendas B klassis Tallinna 50 viiendas keskkoolis ja see oli bioloogias ja mul oli kaks küsimust, üks oli linnu lendamisvõimest ja teine oli konna siseelundid. Ma arvan, et ega mul selle teadmisega ei ole, noh kuna ma olen teise eriala lõpetanud, midagi peale hakata, ega seda on ikkagi tore teada, kui palju ja kui suured on linnulihased, mis võimaldavad tal lennata. Kuidas konn on nii vahva ja tore loom, teadmistest on lõbu ja jõud. Ma loodan, et nii mõnigi raadiokuulaja sai nüüd värskendust oma unustatud teadmistele ja võib-olla tuli endalgi meelde mõni fakt või teadmine, mida elus ei ole vaja läinud. Aga mis siiski õnneks meelde jäänud. Nagu ma saate sissejuhatuses ütlesin, oleme kutsunud siia haridusteadlased, täpsemini hariduspsühholoogid Grete Arro ja Kati Ausi, tere hommikust. Tere hommikust. Teile samasugune küsimus. Kas te olete õppinud koolis midagi ja mis see on, mida teil ei ole elus vaja läinud? Ma kuulasin neid vastuseid, need siin praegu ja mulle väga meeldis see mõte, et, et tõepoolest iga fakt saab olla, kui ta on seotud teiste faktide teiste teadmistega, siis ta tegelikult ei ole kunagi, kasutage, ma saan temast mõtelda ja ma mõtlesin, et mõni näide, mis, mida ma olen sageli kasutanud näiteks ampri definitsioon, mis jäi meelde sellepärast, et see oli nii lahe. Et aga õppisimegi seda kui, kui sellist nagu noh, selline nagu intellektuaalne mäng, aga et ma arvan, et kui me seda hiljem elus otseselt ei kasuta siis võib-olla sellepärast, et me lihtsalt ei oska seda integreerida oma teiste teadmistega. Me tegelikult võib-olla ei saa aru, kus ta võiks tavaelus anda meile mõne selgituse või vihje, miks, kuidas, kuidas asjad toimivad, et tegelikult kõik need faktid ja teadmised aitavad meil mõista, milline maailm on. Aga kui me pane neid tervikuks, kui siis me siis me tegelikult võiks öelda, et me ei õpi neid, kuna me ei saa neist tegelikult lõpuni aru, et ehk siis see need mõned eelkõnelejad, kes, kes viitasid sellele, et me ei pea kohe võib-olla nägema seda kasutust. Aga aga Need teadmised annavad võimaluse millestki mõelda ja, ja võib-olla see kasutus ilmneb hiljem. Ma olen nendega väga nõus. Katilist tuleb midagi meelde, minuga on see paha lugu, et mul ei tulegi meelde. Aga ma arvan, et ma takkajärgi olen mõtelnud, et miks mul ei tule meelde, ongi see, et et koolipõlves ma olin selline vaid väikest viisi Rebeleta Ma keeldusin tegelikult asju pähe õppimast. Millegipärast tuli tunne, et need asjad, mida tuleb niisama pähe õppida, et nendel ei olegi väärtust. Jaamad minu jaoks oli siis põnev see, need asjad, mis ma suutsin nii-öelda kontrolltöö käigus või tunni käigus ise välja mõelda, et need on väärtuslikud. Et põhimõtteliselt ma mõtlesin õppimisest tegelikult, et noh, praegu ma tean, et ühekülgselt ja valesti, tehes endale sellega karuteene. Et tegelikult on vajalikud mõlemad aspektid. Aga oma lapsemõistusega ma tegelikult tõlgendasin enda jaoks õppimist natuke valesti, et ma arvasin, et õpime väärtuslik ainult siis, kui sa suudad loovalt välja mõtelda. Seosed sel ajahetkel ja mitte midagi nii-öelda nii-öelda päheõppimisega ennast ei aita. Aga ma võtan siit kohe sõnasabast kinni. Kas me peaksime oma lastele või õpilastele kuskil kooli alguses kohe ütleme, et ongi erinevad viisid, kuidas midagi õppida ja, ja et üks viis toimib näiteks selle aine või seltsis sellist sorti teadmiste puhul ja see teistmoodi õppimise viis on niipidi kasulik. Kas me peaksime kuidagi teadlikult õppima õppimist? Ma arvan jah, et me oleme sellest nüüd Eestis nii palju rääkinud, et see on väga vajalik. Et väga-väga paljud lapsed läbivad oma koolitee, nii et nad tegelikult ei teadvusta endale, mida nad seal koolis käivad tegemas reaalselt. Ja Ma nüüd ei oska öelda, kas kas tasub seda, seda piirisin tõmmata, et kas mõnda ainet tuleks, mida ilmtingimata teistmoodi, sest meie aju ikkagi õpib ühtemoodi. Ajul on kasulik õppida alati erinevaid strateegiaid kasutada ükskõik mida sa õpid, näiteks kasvõi see ampri definitsioon sul on hea õppida see nii-öelda ära kui lugulaul. Samas panna sinna juurde ka mõte seostada selle teiste asjadega visualiseerida, täpselt visualiseerida, kirjutada üles teha skeem, et mida rohkem erinevaid meetodeid sa kasutad, ükskõik mille õppimiseks seda tõhusam ta tegelikult on, see, mida me tegelikult tegime selles aines, aga Me leiutasime need asjad ise inimesele peale, sellepärast oli see minu jaoks nagu tore ja väljakutsuv, aga tagantjärgi mälest saame aru, mida me tegime ehki, neil oleks võinud õppimisest rääkida maast madalast ja sellest just nimelt sellest, et, et noh, et kui, kui täiesti eesmärk on kasutada seda teadmist, et millised need viisid siis on, mis, mis tõesti aitavad selles olukorras asju meelde jätta. Ja võib-olla tooksingi kohe alguses siin välja selle eristused, et kui me nüüd räägime õppimisest, et mälu ei ole nii-öelda halb mälu, ongi see, mis tegelikult töötab ja mis teeb meist meie nii-öelda, mis teeb meist, inimesed annab meile kõik meie teadmised, oskused, hoiakud et mälu ei olegi lihtsalt nii-öelda tuim faktide pähetoppimine, vaid mälu on see, mis lihtsalt see protsess mis teeb meist inimesed, eks. Ja, ja võib-olla ei tasukski niimoodi mõtelda, et, et kas see või teine vaid tõesti mõtelda hästi variatiivselt sellest õppimisest ja kui me räägime mäluprotsessidest õppimise juures, siis hästi oluline ongi mõteldes nädal kahele protsessile, mis on üks, on siis meeldejätmise osa ja teine meenutamise osa. Et hea on, kui õppimise juures Sa mõtled mõlemast, et kuidas ma neid asju meelde jätan. Sellest sõltub ka see, kui lihtne või keeruline mul on neid asju meenutada hiljem kasutada. Kui me teid siia saatesse palusin, siis ma pakkusin välja, et me võiksime rääkida sügavast ja pinnapealsest õppimisest, sest see oli üks asi, mida ma ülikoolis pedagoogikaga kursust läbides enda jaoks avastasin, et aed ongi erinev. Et ma õpingi ühte asja natukene ühtemoodi natukene teistmoodi, aga see mõtestamine seal pedagoogikakursusel võimaldas mul aru saada, et et kuidas see siis süstemaatiliselt käib. Ja, ja kui siin oli enne juttu sellest, et mõni asi tuleb justkui niimoodi ära õppida ja siis teda mõtestada mingisuguses kontekstis. No ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik näiteks uut keelt õppida. Mõtledki ainult selle ühe sõna tähenduse ümber, aga need ülejäänud 40 sõna pähe Tuppimata või õppimata, aga küsin alustuseks seesama sügava pindmine, õppimine, äkki aitate mõtestada, mis on siis on äkki raadio kuulajatel ka enda õppimisviise lihtsam süsteemi paigutada? Räägi ära artikli jutt, siis ma räägin Helena, selle selle artikli täiteks. Et ma usun, et see, kuidas meie, võib-olla psühholoogidena, seda näeme, et küsimus on siis selles, et mida see õppija selle materjaliga siis tegema hakkab oma peas, et me kõik saame õppida viisidel, mille puhul me näiteks materjalist eriti. Me mõtlesime materjal peale, ese mõtlemine tegelikult tähendaks seda, et me oma sellises mentaalsel töölaual seostame uut informatsiooni aktiivselt näiteks varasemate teadmistega, ehk siis me hakkame looma seoseid, et kui me mõtleme, siis mälu sisu peale, mis, mis peaks mälus moodustama võrgustikku sellise hästi integreeritud võrgustiku varasemate teadmistega siis siis vahel nagu arvatakse, et need seosed õppija peas tekivad, ise imestatakse, et ohoo, et näete, õppisime mingites ühes kontekstis ja vaata kus lugu ta ei tõstnud seda iseseisvalt üle teise konteksti. Et neid seoseid erinevate info tükkide vahel. Et see on eraldi protsess, seda peab ka toetama, seda peab õppima harjutama ja ma väga, ma olen üsna veendunud, et väga sageli me ei räägi sellest kui eraldi asjast me anna selleks eraldi aega. Et toimuks just nimelt selles mõttes sügav õppimine et informatsiooni integreerimine, mõtestamine eri nurkade all ja seeläbi loomine hästi nii-öelda rohkemate selliste vihjete või nii-öelda õngekonksude loomine, mis aitaks seda mälu siis uuesti kätte saada, et me saame ta kätte ikkagi siis, kui ta on teiste teadmistega seotud seega sageli funktsionaalne, sest noh, üks viis kuidas teadmisi noh, nii-öelda mõtestada, siduda nad noh, et kus seda võiks vaja minna, mis kontekstis, kus on seal ette tulnud, kes on mingis aines teise ainega seotud näiteks et ehk siis pinnapealne võiks olla siis see, kus ma ikkagi ei mõtle, kus ma tegelikult nii-öelda ei pinguta seoste loomiseks. Ja, ja ma samal ajal ei ürita aktiveerida varasemaid nii-öelda selle asjaga võimalikult või, või võib olla seotud võrgustikke. Et jällegi jätluseteks hiljutine uuring, kas sama asja uuriti ja millegiks nagu järeldusi oligi see, et see reaktiveerimine või varasemate teadmiste aktiveerimine on üks olulisemaid asju selles, kas me suudame sellest eksperimendis õpetati noh, eeldati, et me õpetame nii-öelda ühte niukse tüki ja siis testi infotüki ja nende vahel, et mõlema infotükiga on seotud mingi kolmas asi, aga otseselt ei näita seda neile, et siis kui peal on hõlbustatud või tal on lihtsam nende reaktiveerida varasemaid mälestusi, siis siis ülekandumine nii-öelda, et seoste nägemine asjade vahel, mida tal otseselt pole näidatud, on ka lihtsam. Ja noh, et selline põhijäreldus tegelikult, mis võib-olla sellest artiklist tuleb, mis mulle kohutavalt meeldib, sest see on nii triviaalne ja see võiks olla nii ammu teada, aga me seda ignoreerime. On see, et, et kui me räägime nagu õppekavasse õppimisest siis me peaksime ehitama selle üles nii, et see oleks pidevalt nagu orienteeritud sellisele aeglasele. Varem õpitud teadmise laiendamisele aeglane-aeglane-aeglane tasapisi, samm-sammult laiendame kogu aeg nii-öelda revisiteerime või läheme tagasi, vaatame üle varasemaid teadmisi ja kuidas uus tükk sellega sidestub, et luua selliseid tugevaid, kasulikke ülekantavaid teadmistevõrgustikke ja, ja täpselt see, mida Kati enne ütlesite, lihtsalt miks meil on vaja erinevaid strateegiaid õppimiseks. Et üks strateegia võibki olla see, et ma näen sama teadmist eri kontekstis, et, et noh, et, et see on täpselt just nimelt selleks, et aidata luua selliseid püsivaid, ülekantavaid ja stabiilseid mälu sisusid, aga selleks ongi vaja aega ja aru saama, et seda aega meil lihtsalt niisama ei kuluta selliseks nii-öelda mõtestamata tuupimiseks, vaid millekski raskeks pingutaks. Ma toon siia kõrvale sellesama näite, mida raadiokuulajad ka kuulsid sellest tänavaküsitlusest, kus ma alguses rääkisin Puunia sõdadest kuuenda klassi ajaloo kontrolltöö, kus ma sain kahe ausalt, tunnistan, sain kahe seal esimest korda, siis ma teist korda läksin vastasena Puunia sõda uuesti järele ja nad olid täiesti kontekstivabad, kuni selle hetkeni, kui ma läksin ülikooli. Esimene ladina sentents meid ja senaator Kataron sentents, säteramsenzo Cartagena Messadelendam eesti keeles, ma vabandan, kui ma valesti hääldasin seda, aga eesti keeles on sellised, muide ma arvan, Kartaago tuleks hävitada. Ja seesama Puunia sõjad oli see alguspunkt, kust hakkas Kartaago nii-öelda hävitamine lõpuks Rooma keisririigi tõus, aga selle ma sain asetada konteksti tänu sellele sententsi õppimisele 10 aastat hiljem. Ehk et võib-olla see on üks näide, kus siis üks teadmine seostub teisega. Aga mul oleks hirmus hea meel olnud, kui see oleks olnud juba seal kuuendas klassis. Aga ma siin tooksin veel välja selle ka, et sa said kahe mis oli super, sest kui sa oleksid selle esimese hooga viie peale teinud, siis ma ei mäletaks, ei mäletaks sellest mitte midagi, ta ei oleks tõenäoliselt seostanud sulgusel ülikooli kursusel. Et see on see asi, mille peale ma eile just hakkasin mõtlema, kuna ma teadsin, et me tuleme saatesse juba eile, teadsime seda. Hakkasin mõtlema hästi nagu põhjalikult selle peale, et meil kodus praegu on aktuaalsed kaks asja, üks on ebareeglipärased sõnad inglise keeles viiendas klassis ja teine on siis korrutustabel. Ja, ja ongi nii, et kaks tüdrukut, et ühel on tulnud matemaatika hästi lihtsasti ja on suur tõenäosus. Ta ei ole ülearu pidanud pingutama ja mõtlema välja erinevaid strateegiaid, mis tähendab, et tema õpioskusi tegelikult selles tunnis ei arenda. Sest see on teda huvitanud kogu aeg. See huvi on teinud sellise karuteene talle mõnes mõttes, et ta ei ole pidanud pingutama, vaid teda see huvitab, mistõttu need seosed tekivad lihtsamini, sest ta lihtsalt on selle peale rohkem mõtelnud ja keskendud sellele. Teine tüdruk seevastu on, on just täpselt sõnade õppimises keeles, tal tuleb see lihtsamini, ta ei rakenda ühtegi strateegiat, tal tuleb see kõik siuh-siuh-siuh, temal on raskusi korrutustabeliga, mis tähendab, et see on see magus koht, kus tema saab tegelikult õppida õpioskusi, sest see on see koht, kus tema peab pingutama selleks, et temal midagi meelde jääks. Vanemal tüdrukul on raskusi rohkem sõnade õppimisega, mis tähendab, et eile oli suurepärane võimalus. Me saime kasutada strateegiaid, kuidas õppida 10 ebareeglipärast sõna, mis omavahel noh, tema jaoks olid need lihtsalt täiesti uued sõnad. Et seal oli mitu aspekti. Esiteks ta tundis, ta sai aru, et arvas, et see läheb lihtsalt, sest ta arvas, et mis seal ikka enne, enne on ka õpitud, onju, aga selgus, et, et mitte 10 sõna, vaid tegelikult on seal 30 täiesti seostamatut sõna tema jaoks on ju. Ja seda ta avastas suhteliselt hilja, mis tähendab, et väga efektiivselt tegutsema. Ja mul oli tänu sellele saatele võitis ka Helena. Ma sain kohe katsetada seda kõike, mida me nii-öelda loengus räägime tudengitele ja ma nägin, kuidas see töötab, ma ikka siiralt-siiralt, olen üllatunud. Ajagi jama just täpselt, et ja noh, oligi nii, et esiteks tõesti lihtsalt loed tekitada endal seda tajupõhist tunnet. Et see, et see jääb meelde sõna otseses mõttes nagu kõla kõla, jääb meelde, esmalt on ju siis hakkad vaatama, mis on need keerukamad kohad on ju hakkad seostama, siis siis vaatad, millised on sarnasemad sõnade otsid seoseid omavahel nende sõnade vahel kirjutatud võibolla keerukamad hetkeks endale välja siis annad pausi. Vahepeal siis tulime köögilaua taha, rääkisime külalistega juttu, siis läksid, läks Helena tagasi, tegi jälle natukene aega ja teades seda, et just täpselt, et sa pead pingutama, siis sa pead tegelema muu asjaga, et aju unustab ära, justkui seda ei oleks enam vaja. Petad oma aju ära, siis tuled jälle sellesama asja juurde tagasi ja see hetk, kui sa tuled sinna tagasi, on aju jaoks hästi pingutad, aga soodustab kõige rohkem õppimist. Ehk siis, kui ta on teinud selliseid mõistlikke liigutusi, siis hommikul, kui ta ärkas üles, küsisin talt neid sõnu, need sõnad olid tal olemas. Et põhimõtteliselt õhtul kell üheksa hakkas õppima ja kõik oli tegelikult olemas, sest ta kasutas mõistlikke strateegiaid, eks. Tänan, tule näha, kas ta tunnikontrolliga Ja siis ta oli juba päris mitu head mõtet ka raadio kuulajatel kõrva taha panna, et see istuda laua taha ja üritada järgmise kolme tunni jooksul kõik asjad endale pähe toppida tõenäoliselt ei tööta. Küll aga on võimalik seda siiski lühikese ajaga teha, kui valida endale huvitav strateegia ja seal on väga oluline osa pausil. Ma arvan, et siinkohal on hea mõte teha väike muusikaline paus, et mõelda läbi, mida me just kuulsime. Ige, mille joonistasid, ei läinud. Teise poole jaoks on jäänudki. Jah, teine kaardi jätta palju lihtsam köike onni teineteisest lahku teemehithi. Jääma paastuda poole liigusi. Eks sammud lääri proovi siig. Kõrvatoodud sa vahel meeldis? Eelnevas intervjuu intervjuulõigus sai mainitud seda, et natukene peab raske olema ka õppimine ja sageli lapsevanemale on õppimine eriti raske, kui õigemini kui laps tuleb kõrval kõvasti õppima, eriti nendele lapsevanematele, kellel just on laps kooli läinud. Kuidas sellega siis on, kas õppimine peab olema raske või peab õppimine tulema imelihtsalt? Noh, meie ikkagi ei väsi rõhutamast et nii palju kui me teame ajust, et millal ta õpib enim, eks ikkagi siis kui tal on pigem pingutus, tunne, pigem pigem raske, pigem keeruline, et et kui me teeme asju, mis meil tulevad lihtsalt, siis me neid ju nagu õppida, sest kui nad meil juba tulevad, siis siis äkki me juba omamoodi nagu oskame neid ja teisalt võib-olla ka selline olukord, kus me noh, mingil põhjusel suudame pärast lühikest mingile materjalile eksponeerimist seda juba kiirelt sooritada ja näidata sooritestega, mis ei sugugi ei pruugi tähendada, et see asi on ära õpitud. Et see on ikkagi muutunud sellise pikaajalise mälu osaks. Et ehk siis meie enda selline arusaam õppimisest või selline nii-öelda noh, kuidas öelda metatunnetuslik teadmine õppimisest on hästi eksitav, et esiteks me peame raskuse tunnet tunnuseks või, või näitajaks, et see pole näiteks meile sobiv aine või see ei ole meie nii-öelda asi. Et me ei ole selle ala inimene. Et kui see mul juba kohe kergelt-kiirelt ei tule, siis, siis äkki see polegi minu teema ja tegelikult on risti vastupidi, et et või noh, et ühesõnaga, et kui ma näen vaeva, pingutan, siis tegelikult selline sügav teadmiste teke on väga palju tõenäolisem. Ja, ja et, et tegelikult võib-olla see põhiküsimus siin ongi see, et kuidas me saaksime nagu ümber raamistada või, või seda nii-öelda pingutuse raskuse tähendust nagu mida soovitavad siis ka nagu üks meie silmis, aga lugu lugupeetud teadlane Gerald, võibki, et noh, et, et kui me saaksime raskeid ülesandeid pidevalt raamistada kui väljakutsuvaid, põnevaid ja ägedaid, et ah, see on raske, see on raske, see on raske ja lihtsad ülesanded kui igavaid, kuid mis tegelikult on tõsi, et, et siis võib-olla, et me ei pea nagu muutma seda, et elu peab olema kerge, aga me saame muuta seda, et et noh, et kui palju mäe sisuliselt ära kasutame neid õppimiseks kulutatud tunde, nii et sellest päriselt oleks tolku. Ma ütleks, et võib-olla see sõna raske on ka natukene raske jah-sõna, et tegelikult, kui me mõtleme raske, sest me ei mõtle, ta peaks olema selline, tekitab valu ja ajab higiseks, hullusti, aga piinab jah, vaid pigem jah, just see, et, et okei, ma pean sellele veel mõtlema, okei, ma pean võib-olla tõesti nüüd teleka kinni panema, hetkeks on ju okei, ma pean täie tähelepanuga korraks üritama aru saada, kuidas need kaks asja omavahel seotud on. Et noh, selles suhtes rasketta nõuab jah, et sa pead sõna otseses mõttes natukeseks endal pea tööle panema, et para, kuhu on nii, et väga paljudel lastel jäävad eriti just kooli alguses väga paljud asjad väga hõlpsasti meelde just täpselt, et meie aju on kahjuks niimoodi üles ehitatud, et, et see, see, see nii-öelda petlik lihtsus tegelikult tähendabki seda, millest ma ka enne rääkisin, et see tähendab, et süvatöötlus tegelikult ei toimu sel hetkel. Ja see ongi see sügava ja pinnapealse õppimise vähe, siis ma saan aru. Jah, et tegelikult me väga palju asju jäämegi jätamegi meelde ja nad salvestuvad meile selliselt tajupõhiselt ja neile on väga raske ligi pääseda nii-öelda mõistlikus kontekstis. Et näiteks kõigile on ju teada, et meile jäävad mingisugused asjad meelde, mis on hästi emotsionaalsed. Hästi ebameeldiv olukord. Ja jahmul jääb meelde, et näiteks tahvlil oli selline kiri, onju, aga meile tegelikult ei jää see sisu meelde, meil ei jää meelde see, mida need asjad tegelikult tähendasid, selle me saame hiljem juurde mõtelda sellele mälupildile aga tegelikult neile see sügavam info sellest meelde ei jää, aga võib jääda mulje, et mingid asjad jäävad õudsalt lihtsasti meelde. Jah, tajupõhiselt nad jäävad, aga tegelikult see, et ta oleks seal pikaajalisest mälust hiljem kättesaadav, et oskaks teda seostada, okei, nüüd me räägime näiteks amplist. A siinkohal on oluline võib-olla see teadmine, see teadmine, see teadmine, et see jääb tegelikult olemata, kui sa ei ole selle asjaga ikkagi sügavamalt tegelenud. Ja siin tahaks täiendada ka, et selles mõttes, et võib-olla algklassides meil sageli, esiteks võib-olla eksponeeritakse lapsi materjalile, mida nad osalt juba natuke tunnevad. Ja teisalt materjal läheb ikkagi aasta-aastalt keerukamaks, et noh, et, et on võib-olla infot, mis ei eeldagi väga suurt süvatöötas seal tegelikult pole seda, et info olekski mitmetasandiline, et kui me läheme, hakkame juba õppima nii-öelda reaalreaalteaduste algeid, on ju bioloogiat, füüsikat, keemiat, võitudega loodusteaduste, kõiki selliseid asju, et sise tegelikult see teadmiste struktuur, mida me peame õppima, muutub, esiteks muutub keerukamaks need infoühikut, millest hakkavad teadmised koosnema, muutuvad juba mitmekesisemaks, mis tähendab, et lapsed palju rohkem, võib-olla meeles hoidma neid eraldi infotükke, milles nii-öelda tervik, teadmine hakkab kujunema noh, et, et see pole lihtne näide. Sain ühest raamatust vihjet samamoodi nagu autosõitjat, et ta on tegelikult väga-väga-väga-väga palju motoorseid, kognitiivseid, erinevaid operatsioone, ühel hetkel muututab päästniku tervikuks, kes võib võtta üsna palju aega paljudele inimestele. Ja et ilmselt on see, et, et see nii-öelda see, et ajupinnalt ja et ütleme, et meil tõesti jääb huvi ja taju ja vaimustuse pinnal esimesest kooliaastast jäävadki paljud asjad väga ruttu meelde, sest nad võib-olla sel hetkel ei eelda ka sellist sügavat infotöötlust. See eelda selliste strateegiate vahetamist. See ei eelda seda, et ma juba ühel hetkel hakkama mõtlema asjadest, millel puudubki tajuline vaste, et mida ma, mida ma peangi hakkama kuidagi nii-öelda abstraktselt ette kujutama, mõistma asju, mida ise päriselt käega kombata, et see võtab rohkem pingutust, rohkem sedasama keskendumist. Ja siis võibki tekkida tunne, et kuna vanaviisi ei tööta enam ühel mingist klassist alates, siis järelikult ma olen õppimises nagu läbikukkunud, aga tegelikult me peaksime juba algusest peale võib-olla nagu noh, hakkame otsima neid viise, et kuidagi tekib see tunne, et matemaatika ei ole minualasest, minust saab kunstnik. Tegelikult võib-olla seda tunnet ei peaks tekkima mitte üheski lapses. Et mitte, et on halb mõtelda, et minust saab kunstnik, aga sinust võib saada ka väga tugev matemaatik, samal ajal need ära. Ja, aga ma tahaksin siia veel tuua selle näite veel enam rõhutada seda, et näiteks justkui me mõtleme nende sõnade õppimise peale või, või mõnele lapsele tuleb justkui võõrkeel lihtsamini kui teisele siis ei tasuks nagu karta seda, et oi, et näed sellele lapsele see keel nagu ei taha külge jääda, nii nagu tema pinginaabrile, eks. Et see laps, kui tema sel ajal teda suunata ikkagi sinnapoole, et okei, otsi seoseid vaata kuidas see keel, ta võib-olla hakkab hoopis rohkem nautima seda keeleilu tegelikult mis on süsteem ja meie aju tegelikult tahab Leida süsteeme, korrastatust, et võib juhtuda, et tema saab selle mõnusa tunde mingi hetk kätte, et issand, mul mingid asjad asetusi kohale siin on, süsteem on ju samal ajal kui teine, tal tuleb see lihtsalt, eks ole, ta õpib selle keele ära. Aga tema näiteks ei pruugi hakata sellest keelest maimustuma isegi sellel tasandil, et on head ja halba, on, on kiirõppimisel juures on häid külgi, aga on ka aeglase õppimise juures väga häid külgi. Jah, ja, ja, ja ilmselt noh, et kui me mõtleme, kuidas sageli lapsed reageerivad sellele, et mingi aine nagu ei tule mul välja, et noh, ma siis üritan seda vältida või vähem teha, aga tegelikult õige on ju see, et sa peaksid tegema täpselt seda rohkem teistel viisidel, mitte kergemaid, mitte tegema talle elu kergemaks, et äkki sina pead seda siis harjutama natuke noh, nii-öelda rohkem, mitte kvantitatiivselt, aga võib-olla teiste nurkade alt. Et noh, et me oma eraelus midagi pime, siis kui meil miski hästi välja ei tule, siis me ei tee seda vähem, vaid me harjutame seda rohkem, me paneme sinna rohkem auru ja ei, meil ei teki tunnet, et, et noh, et nüüd on siis, et vähem harjutamine teeks meid kuidagi paremaks. Et, et see on ka selline võib-olla võib-olla väär arusaam liigsmate veel läks meelest ära. Head raadiokuulajad ma vahepeal tuletan meelde, et me räägime täna koolist õppimisest just tõhusast õppimisest ennekõike. Ja Meile jagavad oma teadmisi hariduspsühholoogid, Grete Arro ja Kati Aus. Ja mina olen ERR-i teadusportaali toimetaja Marju Himma-Aga. See saade, kes meid hoolikalt kuulanud, on ka üles ehitatud natukene õppimise põhimõttele, kordame seda, mida me oleme juba siin saates kuulnud ja seda kõike selleks, et teile jääks meelde, et saaksite omakorda seda edasi anda näiteks oma lastele, kes käivad koolis võib-olla siit saatest, et selle 40 minuti jooksul, mis me oleme eetris olnud, tasuks meelde jätta seda, et ei ole olemas rasket õppimist, et õppimine peab nõudma natukene pingutust, see on justkui aju kui muskli treenimine, mis vajab pingutust selleks, et saada trimmi. Ja teistpidi õppimine ei tohiks olla raske, sest et on ainult vale viis õppida, mis tähendab seda, et kui te võtate ette ja hakkate midagi pähe tuupima võetud, nüüd ma pean saama selle teksti väga hästi päheõpitud järgmise kolme tunni jooksul, siis tõenäoliselt aju väsib sellest tegevusest üsna kiiresti ära. Et mõistlik on teha vaheldus vaheldusi oma tegevustesse. Ja meie siin saates oleme kasutanud selle vahelduse jaoks muusikalist pausi, teeme ka praegu ühe. Hariduspsühholoogid, Grete Arro ja Kati, ma küsin nüüd teilt, justkui lapsevanem, kes seda raadiosaadet ka kuulab, laps tuleb pärastlõunal koju ja ta peab hakkama õppima mingisugust asja ära. Andke nüüd soovitusi, kuidas suurt hulka infot ära õppida, nii et homme tunnikontrollis oleks, läheks hästi. Esiteks tuleks maha võtta pinge sest tunnikontroll on, esiteks on tunnikontroll kõige mõnusam õppimise koht, et seda võiksid nii õpetajad kui lapsevanemad lapsele ütelda, et tunnikontroll ei ole mitte tegelikult see koht, kus me paneme sind proovile vaid tunnikontroll on see, kus sina saad oma aju mõnusasti treenida, kus on see hetk, kus sinu õppimine tegelikult kõige mõnusamalt toimub, et võtta maha see pinge? Teiseks on see, et mida me ei väsi ka üldse kordamast, on see, et laps ise ei mõtle välja, millised on mõistlikud strateegiad täiskasvanuga mitte ja ega ka täiskasvanu ega ka vanemad sageli, et sellepärast võiks võiks õpetada, Nad on teadlikud lapsevanemad, ma usun, et muutuvad ka järjest teadlikumaks, et me ei mõtle ise välja, mis on mõistlik tegelikult õppimise koha pealt, et selleks on meil teadlased, kes on uurinud ja uurinud, uurinud ja nüüd on aru saanud, et vot see see ja see on mõistlik, see see ei ole. Ehk siis mis me oleme siin juba välja toonud korduvalt. Vaheta strateegiaid, ära mine selle teksti kallale, selle korrutustabeli kallale, lihtsalt niimoodi, et ma õpin kuus korda kuus on 36, on ju. Õpid niimodi ära õpid teistmoodi ära mõtled, okei, see seostub kuidas, kuidas ma saan seda tule tahtes mõtelda välja, kuidas ma, minul näiteks on meeles minu jaoks oli korrutustabelis, olid mingid kohad, mis olid sellised, mis lihtsalt mulle seostub näiteks seitse korda 80 56 on ju lihtsalt tavalised arvuliselt jõuda selleni, vot siis on see, et see on juba liiga keeruline, see võtab nii kaua aega, et korrutustabeli eelis on ju see, et sul on ta lihtsalt. Ta on ju, et sa ei pea selle peale, liidan ja lahutan mõniga, no vot, ja siis sa siis sa siis sa ei leiutage vähiravi oma aja selle veel ära. Minul jäi meelde selle järgi, et ma mäletan just, et Lasnamäetuusad sõitsid ekspressbussiga, see oli 56. Ja selle järgi jäi meelde, et seitse-kaheksasada 56 ja mul on siiani meeles, et Lasnamäetuusade, kus on ju jaa jaa, kõik sellised asjad, mida rohkem sul on nagu selliste keerukate asjade kohta erinevaid asju, mille järgi see sul meelde tuleb vajalikus kohas seda parem. Aga laps jällegi ei tule ise selle peale, et ainult pähetuupimist ei aita. Proovi seostuda, proovi tuletada, proovi leida mingisuguseid noh, oma isikliku eluga seoseid on ju päris naljakaid seoseid nagu näha. Jah, sel hetkel ta mulle väga naljakas ei tundunud. Tagantjärgi võib-olla see oli väga tõsine asi ja aga, aga jah, et ja lisaks muidugi see ahetud jutti kordamine. Et see ei ole hea. Jah, ja võib-olla seesama üks mõte, see, see meenutamise selline ikkagi kuldne strateegia on see, et meenutamis põhineb ütlemine, et ehk siis et võib-olla kui sa lähed koju ja seal on see materjal, sa oled koolis juba sellega tegelenud, üksjagu õpetaja on rääkinud ja võib-olla on varem see ette tulnud, et võib-olla siis pigem see tunnikontrolli kui suurepärase õppimise konteksti kodus taasloomine enesetestimine võtta siis valge paber ja pane siis kirja, kui palju sa mäletad on ja kasvõi seda korrutustabelit ise kirja panema või mõtteliselt, palju sul meeles on, et püüa meenutada, sest sest sellel on nagu hästi mitu sellist head kasuliku efekti, et üks on see, et sa testi meenutades uuesti sunnid oma ütled oma ajule, et kuule, neid mälu sisusid, on uuesti vaja, sam, funktsionaalne. Sa parem Looned püsivaks. Ja, ja siis, ja siis samal ajal noh, et see pingutus, et see on igal juhul pingutavam kui materjali ülevaatamine ja, ja mida sa kindlasti sulle annab, see annab sulle sellise metateadmise sellest, mida sa ei tea, et väga palju paremini saad sa aru, mida sa ei tea, kui sa püüad oma mälust meenutada, sest ärevus on lüngad, kus on segased kohad, kus on täiesti mingi tükk puudu. Kui sa võtad ette materjalid, hakkad sealt, vaata ma siis arusaam, milliseid, kas ma viis korda kuus tean ja, või ei tea? Sa ei pruugi selle lihtsalt näppu peale saada ja siis sa kordad võib-olla sihitult erinevaid asju, mitte neid, mis on kõigepealt olla tavaliselt hästi praktilise asja ütelda, mida mina olen oma laste pealt märganud ja mida ma olen ka praktilisi asju. Tule meie elu esimene praktiline näpunäide mida ma olen ka enda puhul märganud, öeldakse või tähendab, kui laps hakkab nüüd ise kordama, võtame jälle sellesama lihtsa korrutustabeli, onju siis ta läheb justkui enda tuppa, okei, ma hakkan nüüd, Kormijad hakkab jälle sealt pihta 24, kaks korda Alguulsani algusest, mis tähendab, et tal on kahe-kolmega, korrutasin endale väga selge ja siis ta väsib ära, tal jääb tunne, et on hullult pingutanud, tänama õppisin hullult kaua, onju, aga tegelikult ta ei ole õppinud uut midagi juurde ja need viis korda on tal endiselt hägune, mis tähendab jällegi asi, mille peale laps ise ei tule. Hakka pihta, sealt keskelt õppi, tegelen nendega teisele poole ja tegele nendega, mida sa tead, et sul on kõige nõrgemad, kui jääb aega üle kurda ülekannet lihtsalt, et ma näen seda lihtsalt korduvalt oma laste pealt, et lapsed ei tule ise selle peale, mis on mõistlik ja mis mitte, aga mis seal taga on, mida jällegi teadlased väga palju osutavad, õpime alane selline õppimisalane, teadmine, sõltumiselane metakognitsioon ajab meid eksiteele, et, et õppides asju, mida on keeruline teha õppimise ajal, kui sul on raske, nii et sealt keskelt ongi nagu raske, et see tekitab tunde, et noh, et see ei ole väga efektiivne meede, et sul on nagu paha paha teha. Muidugi ongi mõnus 102 korda kaks ongi hästi mõnus teha, mul on, tunned, kuule, juba läheb Aini vurinaloni ludinal ma nagu oskan ja hästi erinevad tüüpi eksperimendid on näidanud seda, et õpilane ise, kui ta õpib arukal viisil ja siis ta ise näeb, et tal jääb rohkem meelde, niimoodi versust õpib arutumal viisil ja ta ise näeb endale pähe meelde ta ikka sunnik arvab, et see arutu viis oli efektiivsem, kuna õppimise ajal oli tunne, et juba tuleb ludinal. Et ehk siis meil on nagu ikkagi aju tahab meid millegipärast ära. Ta kergemat teed minema, aga et sellepärast tulevadki teadlased ütlevad, et ära lase ained siin nagu pane jalg ette ja, ja tugine sellele, mis, mis nõuab, õpime seal rohkem pingutust, sest ilmselt siis pikas perspektiivis hoiad kukkuma aega. Kui ma ennist ütlesin, et aju väsib ära. Ma olen seda lugenud ja olen ka ERR-i teadusportaalis novaator mõnes artiklis kirjutanud, et meie aju otsib pidevalt uut informatsiooni ja pikka aega ühte sama tegevust tehes aju ikkagi väsib ära, kuidas selle õppimisega siis on, et võtsin just selle kolm tundi ja ma nüüd õppinud seda väga hoolega, seda mul on vaja kuus teadusartiklid läbi töötada. Ma nüüd õpin väga hoolega, kas mu aju väsib ära? See nüüd läheks tund aega, et seal on nii palju erinevaid aspekte, mida see aju selle aja jooksul teeb, aga kähani ei, kindlasti ei tasu, küsib küsimus ongi, et kuidas, kuidas sa ikkagi teed seda kolme tundi, kuidas nendega tegutseda, et noh, et ongi märksa, jätame selle häguseks sageli. Et kui sa teed selle kolme tunni jooksul nende artiklitega väga erinevaid asju, siis Pajool, Miins, tee seda, lihtsalt sa pead, sa pead vaheldama ja noh, hästi efektiivne on see, kui sa sunnid oma aju nii-öelda vahepeal laskma ennast selles aspektis, millele sa tahad keskenduda vahepeal täiesti puhkama tulema tagasi. Võib-olla see, et ma võtan lahti Facebooki ja siis me mõnda aega seal vestlen ja vaatan võib-olla mõni teine aine vaheldada ka eri jah, tõesti eri õppimisi, eri asju, sest et see kipub olema mõningate Facebook ja nagu me teame, keskendumine segavate bakterite eemaldamine sageli näiteks Facebook või mis tahes muu keskkond ongi see segav faktor. Ja nüüd ma tulen triivinud sinnapoole, kus paljud lapsevanemad, aga ka õpetajad ja, aga paljud inimesed lihtsalt tahaksid teada, et aga miks me peame asju pähe õppima, kui meil on olemas Google ja mitmed teised keskkonnast, kus me saame ju alati asju vaadata. Vikipeedia, kas me peame asju pähe õppima üldse, meil on ju nii-öelda väline mälu olemas. Mulle hästi meeldib see, et seesama üks teadlane või teadlaste kamp, keda me siin sageli viitama, viitavad, et, et tõesti, et inimestel tundub olevat selline nägemus, et see välismälu tõesti on nagu meile abiks. Aga et kui vaadata, kuidas õppimine toimub, siis me ikkagi kuidagi ei saa neuronaalsed võrgustikke luua Google'iga et kuhugile ikkagi ei ole meie peas, siis nendest teadmistest kasu ei ole, sageli me isegi ei tea, et need teadmised seal on, ma isegi ei tea, mida otsida. Et, et tegelikult uute asjade õppimist hõlbustab ikkagi see, kui ma hästi palju sõnade aktiveerida kogu aeg varasemaid, et nad peavad seal siis ikkagi olema, et, et kui neid seal ei ole, kuna ta väljaspool Google'it, siis, siis kõige uue õppimine on järjekordselt aina raskendatud, on raskendatud, et kummaline ongi see või see on paradoksaalne, et mida enam me teame mingisuguseid erinevaid asju, seda lihtsamaks läheb nii-öelda suuremate infotükkide loomine oma peas, seda lihtsamaks läheb võib-olla edasi mõtlemine seoste loomine, et me ju teame väga hästi seda, et sõltuvalt eelteadmistest õpivad erinevaid, väga inimesed väga erineva kiirusega, et keegi kellelegi, kelle jaoks mingisugune teema on väga tuttav ainete kohe nii-öelda paneb oma mentaalsele kaardile selle uue tükiga, saab kohe aru, kuhu see asetub, mida see tähendab. Ja teise jaoks on tegemist ikkagi hiina keelega. Et tei Google Google'ist pole selles mõttes abi, et Google ei ole meie aju osa. Nii et mõnes mõttes see tähendab ikkagi, et see vundament, mida me üldhariduskoolis 12 aastat järjest laome, on väga vajalik. Ühel päeval luuakse meil elurikkuse erakond ja me peame sealjuures teadma sõnu, nagu ökosid, ökosüsteem liigid, genotüübi ja sealhulgas ka kloaak, eks lihased me peame teadma neid erinevaid sõnumeid, mida me oleme õppinud mõisteid, mida oleme õppinud üldhariduskoolis ja me oleme, arvan, et meil pole seda kunagi vaja, aga väga lihtsas kontekstis ühel hommikul ta lihtsalt tuleb meie juurde. Aitäh teile, hariduspsühholoogid Grete Arro ja Kati Aus. Natukene õppimisest pikemalt saate sellest tänase ja homse jooksul lugeda kindlasti ka ERRi teadusportaalist novaator, mine toimetaja, mina, Marju Himma, olen. Helipuldis oli meil täna Kätlin Maasik ja head raadiokuulajad, ma loodan, et te võtate täna ette ühe raamatu, see võib olla ka ilukirjanduslik raamat. Aga võtke üks tund aega ja lihtsalt lugege seda. Ja siis pärast võtke ette valge paberileht ja pange kirja kõik, mis te sealt meelde jäi. Nii saate kõige paremini teada, mida uute täna õppisite. Head õppimist teile. Vikerraadio.