Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Christian Burt. Elame usus, et kui anda masinale piisavalt andmeid ja ka aega lahendab see meie jaoks tarvilised probleemid. Taolise usud toitmiseks tõendeid napib, aga see just ongi ju usu juures oluline. Kuna seda toidab lootus omalaadne konjunktuur tõeseks peetavast, mida meil ei ole tõestatud. Loogilise ringi sulgemiseks ongi siis vaja lihtsalt veel natukene andmeid, kannatust. Kuni kirjeldatud usk peaks leidma kinnitust. Taolise looduse täitumisega käivad kaasas aga väikesed probleemid mis võivad hiljem osutuda oodatust suuremaks. Näiteks kust masin teab, milline on tõde. Inimesele oluliste teemade puhul võib selleks osutuda inimlik eelistus. Võimalik, et vaid osade inimeste eelistus, mis on teiste omaga konfliktis. Masina õpib inimesele olulist tundma ja arendab iga juhtumiga nende rahuldamise oskuseid. Inimestes aga kaob samal ajal vajadus tähenduste üle juurdlemiseks ja nad harjuvad tarbima algoritmide pakutud vastuseid. Lõpuks siis paistabki, et ainult masin teatrade võimalikku juhtuvat ennustab tähelepanek inimese lugemise muutumisest pinnapealseks diagonaalis sõnadel hüplemiseks peatudes vaid tajumehhanisme natukene rohkem erutanud pragmentidel juhtub olema, pööras 2010. aastal tähelepanu Nicolás Carr raamatus rihm madalikule ja äsja võttis sama teema olles Gardenis California Ülikooli lugemise ja õppimisraskustega tegeleva keskuse juht Marianne pool. Probleemi kajastavatest näidetest peaks mure kasvatama teadlaste tähelepanek. Kraanil hüplik teksti lugemine langetab õpitava sügavamat mõistmist juba neljanda, viienda klassi lastele mõeldud keerukuse tasemele. Isegi kui koolis keelustatakse telefonide kasutamine, ei suuda see institutsioon seista vastu koolivälist ruumi aega täitvale pinnapealse lugemis viisid trendi süvenemisele mille tagajärjel muutub ülikoolide ja lasteaiamaailmast arusaamine üha raskemaks. Taolisem arengu loomulikuks tagajärjeks on hätta jäänute üleskutsed loovutada sügavam mõtlemine siis masinatele. Tõenäoliselt tehakse seda täiesti muretult, sest viidatud teadlased panid tähele, et koos pinnapealse lugemisharjumustega kannatab inimese empaatiavõime. Võimalik, et seda toidab sotsiaalmeedia kirete kiir lehitsemine, kistanzeerides lugejat sisu loonud inimeste elu kajastava tunnetamisest. Kui inimesed loovutavad sügavam arutelu masinatele, muutuvad nad ju ise teistele vähem kasulikuks. Seegi inimtöö väärtuse languse trend on juba märgatav ja kui mõistetavalt eelistatakse Ki masina valmistatud asju kodus tehtule, on seni loodetud inimese vaimse üleoleku ja kasulikkuse pühadusele. Aga mõtteeksperimendi korras võiksid nüüd enda käest küsida, kui kaua kulub veel aega päevani, mil seisad dilemma ees. Kas uskuda kogenud arsti või nutika raali pakutud konfliktsete diagnoosi ja raviotsust. Väidetavalt on masina poolt loodud veebisisuga juba mõjutatud valijate poliitilisi eelistusi, ilma et nad ise juhtunust oleks arugi saanud. Öeldu valguses avaneb nüüd huvitav kihlvedu seoses veebipõhiste küsitluste platvormi pakkuva tšerbaimonki börsiplaanidega. Tõenäoliselt oled sinagi vastanud mõnele selle ettevõtte keskkonda loodud küsitlusele. Inimeste arvamusi ja hoiakuid koguvad platvormi haldab ettevõte on seni suutnud investoritelt välja rääkida 600 miljonit USA dollarit. Sellest ei piisa ja takse aktsiate avaliku pakkumisega raha juurde küsida. Firma börsile mineku arvutuste järgi peaks selle väärtus olema kuskil 100 miljoni dollari juures. Aga kõik sõltub ju ostjatest. Üheksateistaastane servemmancy ei ole seni kasumis olnud ja viimaste aastate keskmiseks on paarikümne miljoni dollari suurune aastane kahju. Huvitav, millele nad loodavad, kui inimesed on teel masinate usaldamise poole kellele peaks inimeste arvamused sedavõrd korda minema? Nende kogumisega hakatakse lõpuks kasu teenima. Olukorra võib taanduda lihtsaks valikuks kaupluseletil loovutades raha ühele kaubale, usud, et lõpuks triumfeeriv masinate mõistus või siis on see loodus ekslik ja vajame otsuste tegemisel inimeste arvamusi. Huvitav, kas küsitlus suudaks pakkuda õige vastuse?