Päeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade alustab. Tänasel rahva teenrid on Peeter Kaldre ETV-s, Lauri Hussar vikerraadiost ning uue tegijana tegijana Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv. Tere tulemast rahvateenrite sekka. Tere, tere, Lauri, Peeter ja tere vikerraadio kuulajad. Ja meil on, siin on selline komme, et kui on uus inimene rahvateenrite laua taga istet võtnud siis ta räägib pisut iseendast, kust ta tuleb, mis ta teeb ja kes ta on. Mina olen siis saartelt pärit, täpsemalt öeldes siis Muhumaalt ja mu vanemad elavad siiamaani seal. Olen 34 aastane, mida sa veel soovid teada strateegilisi mõõte? Pigem võib-olla selle seda sinu ajakirjanduslikku tausta. Et olen siis õppinud Tartu Ülikoolis kahte eriala eesti filoloogiat, täpsemalt öeldes siis teatriteaduse kallakuga ja siis teisele jalale ajakirjandust, mille olengi lõpetanud. Olen töötanud kirjanikuna siis 90.-te aastate algusest, et kui kuna ma teadsin, et sa seda küsid, siis ma natuke mõtlesin, et kuidas seda iseloomustada, et ma olen selle klassikalise lapsajakirjanike põlvkonna tüüpiline esindaja, kes 90.-te alguses tuli meediasse, minusuguseid tuli kümnete kaupa ja kes on nüüd meediasse vähemalt sellest ajast, need on päris vanaks saanud juba. Aga kahjuks. Ja me oleme väga paljud on juba kahjuks meediast lahkunud. Jah, just nimelt, et kahjuks on väga palju sellest meediast lahkunud. Ja sul on oma side ka selle majaga. Ma olen olnud tööl 94. 95.-le, kas tal Eesti raadio reporterina siis uudistereporterina, täpsemalt öeldes, vaata veel, töötasin selles vanas kuulsas EPA majas Tartus. Olime seal koos reporterit lugupeetud Urmas Paeda, aga kes on siis praegu Eesti vabariigi välisminister? Nii, aga hakkame rääkima asjast. Sa kirjutasid tänasest Postimehes repliigi president Toomas Hendrik Ilvese tiigrihüppest, öeldes, et tema esinemine suures interneti poorois portaalis Youtube on kiidu. Ja teatavasti siis sellel nädalal võttis president Ilves Youtube'is sõna ja andis oma hinnangu majandusolukorrale, öeldes ühtlasi, et selles, mis toimub, on süüdi kõik erakonnad, kes on olnud Eestis võimul alates 2003.-st aastast ja seejuures on kõlanud ka mitmeid Ilvest kritiseerivaid avaldusi ja ka sina näed seda ilvese avaldust pigem positiivses võtmes. Miks see nii on? Mina võtsin seda rohkem selle sõnumi enda seisukohast, et mulle isiklikult väga meeldis see koht, kust ta selle välja käis, et antud juhul rohkem oli. Minu arust oligi see kanale olulisem kui see sõnum võib olla võib-olla ise, et ta andis nagu märku ja see sõnum jõudis ka väga hästi kohale, sellepärast et erakonnad asusid seda kiiresti kommenteerima, et ma ei tea, kui ta võib-olla lihtsalt kuskil oleks, oleks seda öelnud mingis intervjuus, võib-olla seda poleks niimoodi tähele pandud. Nii et olulisem on selle sõnumi edastamise viis kui sõnum ise ma siin tõin selle marssal Mcluhani näiteid meediumis Messit siis antud juhul see peab paika, et et kandja amise teade Peeter, kuidas sina seda hindad, jah, siin elu kõik on, kõik on õige ja muidugi kiiduväärne president lõpuks ometi ka majandusteemadel sõna võtab, aga ma tahaks siiski küsida, et miks president seda ei teinud, parem? Sellepärast et majanduskriis oli, ei ole ju mitte siin selle nädala teema, vaid see on juba vaata terve aasta teema. Ja, ja ma tean väga hästi, et väga paljud on oodanud presidendi avaldus, sest kõik erakonnad peaministriga eesotsas on ju neid avaldusi teinud noh, hinnangut andmata nüüd sisulisele poolele, mida peaminister on öelnud. Aga see, et president lõpuks ometi majandusteemadel sõna võtmas on, võttis, on, on kiiduväärne, aga siin on, noh, ma olin, mõningad sellised nüansid on. Ja ma saan täiesti aru, et president on meil Tiigrihüppe isa nagu ta on innovatiivne inimene, nagu ta on ja kui ta leidis, et see kõige parem kanal, kus oma sõnumit edastada on Youtube miks mitte Avanti. Samal ajal. President on soliidne institutsioon ja president isiklikult on ka soliidne inimene. Et kas Youtube nüüd kõige parem variant on, sest me peame vaatama, et mis seal YouTube'is veel on? Youtube'is on igasuguseid asju, seal on pehmelt öeldes naljakaid asju, kes on seda Youtube'i surfanud, see see teab, mis seal on olemas selline kanal, selline asutus, meie Lauriga vähemalt töötama, ehk siis Eesti rahvusringhääling, nii raadiopool kui ka televisiooni pool on võimalik tehase avaldus täiesti näiteks Eesti televisiooni vahendusel. Meil on ka ETV 24 kuusele saab ilusti üles panna, seal saab videosid vaadata ja, ja nõnda edasi. Et oleks ju võinud võinud seda seda kanalit kasutada, sest noh küsiksin, et miks seda R-i siis üleval peetakse? Sellise sellist sellist võimalust on tegelikult ju ilvesele pakutud. Meie ma võin sulle näite toonud, ma fina alates augustikuust olen helistanud väga tihti presidendi nõunikule Toomas Sildamile ja olen talle teinud ettepaneku, et president võiks tulla siis vikerraadiosse rääkima nii välis- kui ka majandusteemadel ja, ja siiani on minul samuti läinud nagu näiteks maailma ühele juhtivale tele-raadiokompaniil BBC-l kellele ka ajapuudusel on intervjuust ära öeldud, aga ei ole ka, ei ole ka minul õnnestunud seda, seda intervjuud saada ja tegelikult selles mõttes on, on tõepoolest küsimus õhus, et miks ikkagi president ei suhtle nende kanalitega, mis on Eestis kõige laiemale avalikkusele kättesaadavad, sest olgem ausad, Youtube võib olla küll väga hea ja huvitav vahend ja lõpuks see jõuab tõepoolest läbi teiste Meediumite ka laiale avalikkusele, aga see oli ikkagi ainult presidendi poolt maha loetud tekst, olgem ausad. Aga väga hästi tehtud, ma pean, mina. Ütleksin mina ütleks, et ei ole hästi tehtud, kust te võtate, et on hästi tehtud, kui presidenti pilk Vilab, kui ta loeb kõrvalt arvutiekraanilt seda teksti maha ja siis vaatab vahepeal uuesti kaamera objektiivi ja siis loeb uuesti kõrvalt maha, siis mina ütlen, et siin on paranemisruumi sellepärast, et kasutada tuleks Prompterit. Seega saaks vaadata kogu aeg otse kaamerasse ja lugeda seda teksti maha, nii nagu teevad seda telediktoreid. Ja enamik inimesi vaatab seda arvutis, kus on avatud selline pisikene aken ja siis ta ei näegi seda, kuidas presidendi silmad liiguvad. Tõsi, tõsi on see, et ma võtsin ta suurel ekraanil ette ja märkasin sedasama. Sul on võimalik laadida see pilt Muhaga parema kvaliteediga ja siis hakkavad need need nüansid veelgi rohkem silma. No aga mitte et keskenduda nii palju sellele tehnilisele poolele, see on tõenäoliselt maitse küsimus ja, ja mida aeg edasi, seda rohkem kolib kogu see diskus, Joonia, selliste avalduste tegeleme tegemine interneti selle kohta on meil koduleheküljel üleval üleval ka väike küsimus, andke teada, kas, kas president käitus siis õigesti, tehes poliitilise avalduse internetis Youtube'is või mitte, saate lõpus anname küsitluse tulemustest teada. Olulisem on ikkagi see, millest president rääkis ja, ja üks sõnum, mis kõlama jäi, oli see, et selles majanduslikus olukorras või selles, et ei ole piisavalt säästetud, on süüdi ikkagi kõik erakonnad, kes on olnud Eestil Eestis võimul alates 2003.-st aastast. Mis teie sellisest mõttearendusest arvavad? Ja ma arvan, et see on jumala õige, mis president ütles, et tõepoolest kõik erakonnad, kes on võimul olnud aastast 2003 ma tõmbaksin selle joone võib-olla isegi varasemaks, tegelikult. Aga noh, see selleks on selles olukorras süüdi olnud, ainult et siin on üks nüanss. Et president väga-väga õieti juhtis sellele seigale tähelepanu, kui oleks ühte, aga meenutagem, et president ise aastavahetuse läkituses ütles risti vastupidist. Ta ütles just niimoodi, et need räägivad mingisugusest kriisist või kriisi tulekust, need suisa valetavad. Mingit kriisi ei ole, kõik läheb ülesmäge ja nüüd siis vähem kui aasta hiljem tuleb president välja vastupidise seisukohaga räägib, et kriis, pääse selle eest, vastutavad erakonnad. Et noh, mul oleks meeldinud, kui, kui president oleks öelnud paar enesekriitilist lauset ka selle kohta, mis ta ütles, siis aastavahetuse kõnel, et ka mina eksin või noh, keegi ei näinud ette või mida iganes. Olgem ausad aasta tagasi olid meeleolud tegelikult sellised presidendid, et oleks oodanud pisut teistsugust kõnet kui vaid kiidulaulu majanduse arengule. Jah, kui mina olen Peetriga selles suhtes väga nõus, et kuigi ma ütlesin, et mulle see all ja esitusviis meeldis, siis tegelikult on ju nii, et et selles, kuhu me oma riigi oleme viinud, oleme olemas. Me kõik osalised olnud, eks ole, mitte ainult parteide erakonnad meie ju läbi läbi valimiste, neid oleme valinud ja ühte või teist suunda toetanud. Ja tõesti-tõesti presidendil oleks võinud olla hea moment ja noh, iseendasse korraks vaadata ka inimesena selles protsessis, kus, kus ta on viibinud mingisugustel hetkedel, see oli hea koht selle tegemiseks küll. Kuigi mina mõneti nõustun siin presidendi kriitikutega, kui ärimehed ütlesid, et president on oma sõnumiga hiljaks jäänud ja Peeter ütles sedasama, siis ma, ma tegelikult nõustun sellega. Aga teiselt poolt ootaks tegelikult võib-olla ka presidendilt seda, et ta kutsus kokku mingi ümarlaua, kus arutatakse võimalikku võimalikke arengustsenaariume, me näeme, mis toimub praegu Toompeal. Poliitiliste erakondade vahel ei teki majanduse arendamise küsimuses konsensust, pigem vastu peedee vastu valimisi lähevad need vastandumised veelgi suuremaks ja võib-olla oleks vaja seda tõepoolest seda nii-öelda ühiskondliku leppe, ma ei tea mida iganes, mis, mis sõnastuses me võiksime seda öelda, mingisugust foorumid, kus arutatakse pisut sõltumatumalt nendest poliitilistest tõmbetuultest, neid majandusküsimusi ja püütakse leida, kas siis vastust küsimusele, et kas, kas tõepoolest töötajatel on praegu või tööandjatel on praegu niivõrd keerulised ajad, et, et kui nüüd ikkagi töölepinguseadus ei jõustu sellisel kujul, siis peavad nad oma poe kokku pakkima või mitte, et, et, et ka jõuaks sealt nii-öelda Toompea koridoride vahelt see diskussioon natukenegi nagu laiema avalikkuse ette. Kirjandus võib siin arutada ükskõik mida ja siin võib kirjutada ükskõik mida, aga kui see, kui see, kui see foorumipidamise koht ei ole piisavalt piisavalt usaldusväärne või, või ka või ka piisavalt tähelepanu vääriv, siis siis paratamatult see diskussioon sumbub või saab mingisuguse, täiesti täiesti vale nurga ja sellepärast oleks tõenäoliselt võib-olla presidendi ülesanne siinkohal ikkagi kutsuda kokku voorume, et üheskoos majandustegelaste poliitikute arvamusliidritega pakkuda välja mingisuguseid lahendusi või vähemalt mingisuguseid lahenduskäike, kuhu suunas siis riigi majandusse võiks edaspidi olla teel. Just ma tahaksin siin tsiteerida tänasest Postimehe arvamuskultuurilisast Enn Soosaare kirjutist Vabaduse paradoksidest, kus ta ütleb, et majandus lonkab kahte jalga. On poliitilisel demagoogial pidupäevad, ehk siis see, et sellist asjalikku arutelu oleks tõepoolest vaja, sest nende valimiste eel on siin asi minemast tegelikuks wir varriks segaduseks. Jah, kui me vaatame, mis toimus ka töölepingu seaduse arutelul, siis siis see oli üsna üsna sisutühja arutelu, kui lõpuks taandus ainult obstruktsioonile ja vaheaegade võtmisele ja Ühelt poolt ma saan aru, miks, miks seda tehti, sest olgem ausad, tegelikult selle töölepinguseaduse puhul tekkis ikkagi üsna jabur olukord, kus ka tegelikult võimuga koalitsioon, kes ütles varem, et ta ei sekku nii-öelda tööandjate ja töövõtjate vahelisse arutellu ja konfliktini nii tõsiselt, siis nüüd ühel hetkel valiti ikkagi pool tõenäoliselt Tööandjate survel, kes ütlesid, et kui see töölepinguseadus ei jõustu järgmise aasta poole pealt, siis siis tõenäoliselt väga paljude ettevõtjad peavad oma poe kukkuma. Jah, aga samal ajal naljakas, et kelle eest siis seal öösel Toompeal nii hambad ristis võideldi sellepärast et vahetult enne seda nõndanimetatud ööistungid, kus siis Keskerakond ja Rahvaliit andsid, nagu öeldakse, töölepinguseadusele turmtuld ja venitasid selle asja hommikuni välja, olid ju ametiühingud eesotsas selle liidri Harri Taliga ka selle seaduse lõpuks heaks kiitnud. Et põhimõtteliselt nad on selle uue töölepingu seaduse variandiga nõus, et et kas siis nagu Toompea saadikut võitlesid üksiti ka valitsuse kui ametiühingute seisukohtade vastu? Mõned asjad on ju ka tegelikult plussmärgiga, selles töölepinguseaduses töötu abiraha suureneb ja see on kindlasti suur abi neile, kes siis töötukassast hüvitist ei saa. Kuigi selle puhul tekib jälle küsimus, et miks siis nende puhul rakendub seadus alles aasta pärast, samas kui see nii-öelda koondamist puudutav osa rakendub juba poole aasta pärast, et siin siin ei ole jälle natukene nagu seda võrdset kohtlemist. Et seda tõenäoliselt ei olegi võimalik lõpuni välja ja, aga, aga mõnefi on see ametiühingute samm tõenäoliselt mõistetav, sellepärast et kui ikkagi Tööandjad annavad ainult nagu väga negatiivseid signaale ja ütlevad, et praeguses seisus ei olegi võimalik teisiti teisiti sellele küsimusele läheneda, siis siis võib-olla ametiühingud on ka selle tööandjate surve all lihtsalt murdunud. Kus tegelikult on ju see, et majanduses otsitakse neid paindlikke konstruktsioone ja võimalusi praegu igal pool ja ja, ja seesama seesama riigikogu, praegune suund, eks ole, et on võimalik võimalik valitsusel riigikogu toel, eks ole, neid miljardeid väga kiiresti liigutada ja ja võimalikult võib-olla majandust rõhutada, et see suund on ju, on ju noh, seesama paindlikkus on seal valitsemas, et otsitakse võimalusi, kuidas seda majandust ikkagi siis liikuma panna ja ju see siis ikkagi niimoodi on, aga, aga selles mõttes tulles veel kord tagasi selle mõtte juurde, et mis mulle väga meeldis, oli see et mingisugune selline üldine arutelu sel teemal võiks olla, võiks olla, võiks olla sisukam ja miks mitte, võiks president olla see inimene, kes need inimesed siis ühe laua taha kogub. Jah, kui see asi ainult ei suubu, nagu võiks, sellised suured foorumid siiamaani ega väga teravatel teemadel on suubunud, noh, mida me tammu käib koos nõndanimetatud kodurahu foorum, kes, kes otsib, otsib lahendust siin, meie, meie kodurahu küsimustele ja minu teada ei ole sellised foorumid nagu siiamaani erilist tolku ju andnud. Selle korraldajad ütlevad muidugi teistmoodi aga mis puudutab nii-öelda majandusteemasid laiemalt, siis ka Euroopa liidus arutletakse tõsiselt selle üle, et kuidas siis Euroopa majandust elavdada ja eile kiitis Euroopa Liidu ülemkogu heaks majanduse elavdamiseks keti. Ja ma peaks ütlema, et see on siiski pehmelt öeldes tagasihoidlik, sellepärast et kui ma paar kuud tagasi kuulsin veel Euroopa Komisjonikoridoridest selle kohta, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa komisjoni eestvedamisel võiks justkui majanduse elavdamise paketti investeerida kaks triljonit eurot siis eile nägime seda, et sellest kahest miljonist eurost on saanud 200 miljardit eurot. Ja, ja tasub, tasub muidugi selle puhul märkida, et heakskiidu sai ka Euroopa Komisjoni ettepanek, et riigid võiksid siis 1,5 protsenti SKT-st suunata majanduse elavdamise meetmetesse, näiteks langetada käibemaksu või langetada intresse intresside langetamisega peaasjalikult siinses tsoonis ja ka meie jaoks tegeleb Euroopa keskpank, aga aga kui me vaatame, mis, mis käibemaksuvallas toimub, siis näiteks meie lõunanaabrid lätlased on, selle asemel, et et käibemaksu langetada, on otsustanud hoopiski minna käibemaksu tõstmise teed lausa kolm protsenti. Minnakse ja, ja see on tegelikult selline jälle omakorda riskantne, sellepärast et mina muidugi mingisugune majandusasjatundja ei ole, aga nii palju võib, võiks, võiks küll sellest järeldada, et et eks see võib viia tarbimise vähenemisele ja, ja lõppude lõpuks ka ikkagi ikkagi seda inflatsiooni käristada ikkagi suuremaks, nii et ma ei tea, kas sealt seda tulu poolt nii palju tulemas on, kui, kui seda võib-olla loodetakse. Aga, aga selge on see, et Läti valitsus praegu tegutseb ikkagi suuresti mulle mul tunne, et rahvusvahelise valuutafondi juhtimisel Ja Lauri ütles, Pillet noh, oli lubatud nagu kaks triljonit, millest ei järgi siis 200 miljardit. Aga noh, positiivne on selle asja juures see, et me oleme näinud Euroopa liitu ju. Olgem ausad, et omavahel kisklevad rühmitustele on riikide grupid, kes arvavad ühtmoodi, on riikide grupid, kes arvavad teistmoodi ja kokkuleppele väga paljudes väga olulistes küsimustes, kas või energia ei ole, julgeolek ju ei jõuta. Ja see, et nüüd jõuti kokkuleppele ka selle 200 miljardi osas, on noh, kas või selles osas on see, on see positiivne sõnum, et see oli täpselt see sama päev, kui Ameerika Ühendriikide senat keeldus ju suure abipaketi andmisest USA tööstuse lipulaevale ehk siis autotööstusele ja suurele kolmikule, eks suurele kolmikule jah, et noh, see on nagu ühe riigi küsimus, kus ei suudetud asja lahendada, siin suutis, suutis kogu Euroopa liit nagu öeldakse, õlad kokku panna ja see ei ole ju mitte ainult küsimus, seal on ikka kliimapakett ja mis on eriti oluline, on see Seal on, olgem ausad, kliimapakett ei ole majandust elavdava tegur praeguses situatsioonis ma mõtlen, et milles. Kokkuleppele jõuti kolmest suures asjas kokku kokkuleppele, see on see stabiliseerimise ja elavdamise küsimus, siis on kliimakokkuleppe ja mis on ka väga oluline on ju see, mis tuli Iirimaa suunalt, et Iirimaal mida keegi ju veel pool aastat tagasi ei uskunud, et Iirimaal korraldatakse uus referendum Lissaboni leping asjus, Iirimaa sai siis mõned nimetatud sellega väljapressimiseks muidugi saavutas siis selle, õigemini Euroopa liit saavutas selle Iirimaal referendum, ilmselt tuleval aastal tuleb. Majanduskriis saavutas selle majandust. Majanduskriis saavutas täna ka selle pealkiri on Euroopa Liidu liikmesriikide seas uus liikmesriik nimega Island. Majanduskriisi tervendavast mõjust on väga paljud analüütikud rääkinud. Aga mis puudutab meie lõunanaabreid lätlasi, siis siis kui siin oli mainitud aga seda, et käibemaksulangemisega jahutatakse majandust, siis tegelikult samamoodi jahuta biomajandust ka aktsiisitõus, mis lätlastel tuleb järgmisel aastal ette võtta ja, ja kui vaadata, et seal on majandus, võib jahtuda ikkagi väga-väga kiiresti siis seda imelikum tundub ju tegelikult selle taustal sõnum, et Eesti riik, kellel on endal majandusraskused, annab nüüd lätlastele laenu ja räägitud on siin paarisajast kuni paarisajast miljonist kroonist, tõenäoliselt siis kõige rohkem siiski 100-st kuni 150-st miljonist kroonist, et mida sellisest sammust arvata. Eestil on nüüd justkui siis võimalus kuidagi eristuda sellest koljut, kuigi Leedu vist oli ka nende toetajate hulgas, kui ma õigesti mäletan. Aga, aga noh, vähemalt vähemasti Läti eristub, et võib-olla siis ka mõistetakse kuskil kuskil poole, et seal Balti regioon ei ole nii väga nii väga ühtne ja, ja noh, siin mõned inimesed räägivad, et oi, et, et küll seda mõistetakse, aga aga noh, nii palju kui mina olen lugenud neid käsitlusi, siis mis ajakirjanduses on siis ikka ikka meid pannakse ikka ühte patta ja tihtipeale tihtipeale kogu kogu Ida-Euroopa selle plokiga, ma ei tea, võib-olla see on mingisugune selline selline samm, kus tuleb see erisus välja natukene. Ma ei mäleta, kas oli Läti majandusminister või, või oli see mõni teine minister, kes ütles selle Eesti osaluse puhul niimoodi, et noh, see on ka selles mõttes loogiline. Eesti vajab niikuinii see varsti kas samasugust või siis veel suuremat laenu, et nad on nagu meil on vastastikune küsimus, et tegemist on tegemist on seda ei, rõhutab Eesti. Nägime laena suuremad laenu, vaevalt me küsima, sellepärast et esiteks me oleme väikesed riik, teiseks meil on ikkagi paljud reformid tehtud, mis Lätis on tegemata, Läti peab kõigepealt saama hakkama oma hiiglasliku ametnike armeega ja paljud reformid on tõepoolest seal siiani tegemata, näiteks politseireform, mida meel tegid Jüri Mõisa, Margus Leivo, on seal täielikult läbi viimata, sellest rääkisid mulle tagasi meie politseijuhid ja seal on näiteks mitukümmend prefektuuri, kus siis igalühel refektil on, on veel mitu aseprefekti ja kogu see struktuur on, on tõepoolest üsna jaburalt üles ehitatud ametnike palkadest ei maksa muuseas rääkida, et näiteks kastme juhid saavad seal ametites noh, kordades rohkem palka kui meie Eesti siinsete nende kolleegid siis ja, ja noh, seal on räägitud isegi sellest, et seal on, seal on selliste tippametnike palgad kaugelt üle miljoni krooni eesti rahas ja, ja veelgi rohkem niimoodi, et seal on nii-öelda see ametnike riik on ikka oluliselt oluliselt paremal järjel, kui, kui meil siin Aga meie oleme harjunud siin oma seda haldussuutmatust üsna kõvasti kiruma ja rääkima sellest, aga eile õhtul, kui ma rääkisin oma hea sõbra läti politoloogiga, siis tema ütles mulle telefonis seda, et Lätis on Eestis on kõik asjad selles mõttes väga, väga hästi, et justkui kinnitaks neid sinu sõnu. Jah, aga võib-olla mul tekib, tekib selline küsimus, et äkki mõni riik on Euroopa liitu liiga lihtsalt saanud kuigi toona, kui, kui see sabas konutamine käis meil aastaid viis kuus, eks ole, siis me ise nurisesime kogu aeg, kui, kui rasked on need reeglid ja, ja rängad on need nõudmised, mida Euroopa liit meile. Ei olnud siiski nii, ma tuletan meelde, et, et kõigepealt võeti Eesti läbirääkimistele ja siis mingisuguse mööndusega ka Läti ja Leedu, kusjuures nende puhul pigistati paljude punktide puhul silmad kinni, mida meie siin nii-öelda palehigis hakkasime täitma. No vot, sellepärast ma tahangi öelda, et võib-olla. Nimelt, jah, see ongi, see ongi see probleem. Minu arust on ka need Euroopa Liidu laiendajad nii-öelda, kes või kes selle probleemiga tegelevad, ise tunnistanud, et võib-olla ka siin viimati liitunute seas on, on neid riike ja eks me teame, et seal on paljudes paljudes kohtades siiski rida probleeme, mis on, on lahendamata tegelikult siiamaani. Siin Bulgaarias, Rumeenias näiteks liin. Bulgaaria puhul on kõige tõsisem probleem korruptsioon ja kui Euroopa komisjon otsustas, et 200 miljonit eurot On see on see trahv, mida Bulgaaria saab selle eest, et ta pole suutnud korruptsiooni ohjeldada, siis noh, see oli kindlasti bulgaaria Lavoop, aga vaevalt et see sealseid korruptant kuidagi muudab, aga kui siin juba ametnike suhkrutrahv, siis Bulgaaria korruptsioon. Aga kui siin juba ametnike peale jutt läks siis ja korruptsiooni peale ka, siis, siis peaks vist ka seda teemat siinkohal puudutama, sest ega, ega meilgi ei ole ametnik ametnikega seotud probleemide saladuseks ja selle nädala märksõna Eesti ajakirjanduses on kahjuks jälle korruptsioon ja jälle järjest tuntumaks saavad nimed Allar Oviir, Ivo Parbus, Aleksander raide ja üleeile lisandus siia juba pika nimekirja järjekordne kahtlusalune ning kapo kahtlustab siis Merko juhatuse liiget Tõnu kordse pistise andmises, Ivo Parbus ele. Ja kui prokuratuuri pressiteade oli üsna lakooniline, siis selgust ei hoopiski kortsi enda teade selle kohta, et teda kahtlustatakse siis 25000 kroonise kinkekaardipanemises Parbusele kingiks antud raamatu vahele. Mida sellisest, mida sellisest asjade käigust arvata ja ja siin on avaldatud mõneti ka nii-öelda kuluaarides arvamust, et, et isegi kui selline selline asi on toimunud, et siis siis antud juhul on ilmselgelt üle reageeritud ja, ja võib-olla ka kahjustatud näiteks ehitusfirma Merko huve Mis mõttes üle reageeritud, et 20, kell kaheksa see piir, mida võib ju riik võib, võib ju tehagi järsku kinki. No ja kas selle, kas see on siis nii suur probleem linnamäe millest, millest me siin probleemidele ma arvan, et linnaametnikule ei tehta heast peast 25 tuhandelist kingitust, siin peab ikka olema mingisugune teene vastu pakkuda. Kui ei ole tegemist just südamesõpradega, mida ma kuskilt lehest pole veel lugenud. Tegu oli ühe tuntud Eesti reisifirmakinkekaardiga, Estraveli kinkekaart, nagu mulle meenub. No meil on siin üsna, see ei puutu asjasse. Sõprade korterid ja autod ja see on vist juba üsna tavaline. Ametnike ja poliittipp-poliitikud. See on see loomulik korruptsioon. No kui te, kui te ütlete, et see on loomulik korruptsioon, meie ütle niimoodi on seda, nii on seda nimetatud, siis, siis mõned inimesed võivad kingitusi vastu võtta. Meenutame seinad on juhtumeid, kuidas kuidas kõrged poliitikud on sõitnud meile tasuta kasutamiseks antud autodega ja nii edasi. Nüüd te väidate siis, et Tallinna abilinnapeanõunikule justkui ei ole õigust võtta vastu 25000-st 1000 kroonist kinkekaarti. Noh, kui Rootsi, Rootsi ministrile moonasaniilil Saliinil ei kõlvanud vastu võtta riigi poolt krediitkaardiga sukkpükse ega sellepärast tagasi astuks, kui see asi välja tuli, siis sukkpüksid on ikka väike peenraha selle kõrval, mis, mis siin Tallinnas toimub. Et selles, selles mõttes peaks ikka olema mingisugune mingisugune ühtne, ühtne arusaamine korruptsioonist ja altkäemaksust mida noh, selles mõttes raske raske nagu seda liini tõmmata, sellepärast et kui me räägime, et Meie siin Ida-Euroopas ja meie siin Eestis oleme korrumpeerunud ja ja mujal on asjad nagu teistmoodi ja tuuakse alati seda muna Saliini, mida me isegi taim praegu näiteks siis mis me räägime sellest, kui Ameerika ühendriikidest müüakse altkäemaksu eest lausa senaatori kohti? Ehk siis see skandaal, mis Ameerika Ühendriike, kes on puhkenud, kus Illinoisi kuberner pakkus Obamast vabaks jäänud senaatori kohta öeldakse teenuste eest oma sõpradele. Meil ei ole vist, ma ei tea, muidugi ma ei, ma ei ole nagu kuskilt kuulnud, et parlamendiliikme kohta oleks ostetud või müüdud. Meil ei ole võib-olla veel uurimisorganid, nii kaua pole tuvastatud? Ei kaugele ei ole veel jõudnud, tegelikult, kui kevadel. Tuli see kuulus Euroopa nõukogu siis Greeco raport siis kui ma ei eksi, siis oli, see, oli see vist Väino Linde, kes toona ütles, et olukord korruptsiooni, korruptsiooniga ei ole Eestis kindlasti mitte kõige hullem. Aga nüüd viimased nädalad justkui justkui näitab, et tegelikult meil on seda probleemi küll ja küll, aga minu jaoks on, minu jaoks ei olegi alati ma olen selle peale mõelnud, võrrelnud seda natukene natukene seal sabaotsapidi, selline kultuuri ja eetika küsimus, aga kõik, mis puudutab sellist sellist kultuuri, see vajab tegelikult aastaid ja see vajab arengut ja vajab et kujuneks teatud noh, teatud selline öelda ühiskondlik hukka mõista, et kõike ei saa seadusesse täpselt kirjutada, et kas sa oled võib-olla 25000 või, või, või mis asi see on, eks ole, täpselt samamoodi nagu nagu on küsimus saates kunagi tõstab tõstatatud küsimus, et, et ajakirjanik näiteks võib võtta vastu mingisugust teatud teatud raha, eks ole, teatud stipendiumi või asja, et minu arust korruptsiooniga ta natukene nagu seda, seda, seda, seda kultuuri on vaja seda ütleme niimoodi, et et peab aeg natuke edasi minema. Need juhtumid peavad oma oma teatud loomuliku protsessi läbi käima ja siis me saame Tulevik rahvusringhäälingueetika nõunik ütleb, et ajakirjanik võib teatud stipendiume vastu võtta. Olen nõus sellega. Nii ta on väljendanud, nii, olen nõus? Ütleme, küsimus on ainult selles, et mida ta siis selle stipendiumi eest teeb või tegemata jätab. Aga nojah, kui ajakirjanik tähendab, õpib näiteks Tartu Ülikoolis või Tallinna Ülikoolis, võtab vastu stipendiumi, ma arvan, selles ei ole mitte midagi häbiväärset ega taunimisväärset, aga kui meie eetika nõunik seda mõttes, ma loodan. Aga samas ma olen kuulnud ka viimasel ajal väga palju diskuteeritud selle üle, et kaitsepolitsei Nende korruptsioonijuhtumite uurimisel kohalikes omavalitsustes üle piiri läinud ja, ja on, on väga kriitilisi hinnanguid tulnud selle kohta, kuidas prokuratuur ja kaitsepolitsei suhtlevad ka avalikkusega ja ja nii näiteks noh, mina olen kuulnud kriitikanooli selle kohta, et et selline pressiteade, mis, mis ütleb ainult väga lakooniliselt, et Merko juhatuse liiget kahtlustatakse pistise andmises. Ei ole, ei ole piisav, sellepärast et see tekitab nagu meeletu ažiotaaži ja sellise suure probleemi ja samas ei tooda välja kahtlustuse sisu ja, ja siis tekivad paratamatult kõikvõimalikud eelarvamused, hakatakse rääkima ülisuurtest vandenõuteooriatest ja, ja see, see lumepall hakkab veerema ja ühel hetkel on seda nagu väga keeruline peatada, et et kas ei võiks teie hinnangul siis näiteks majanduskuritegude puhul avalikustada isiku isiku nime ja võib-olla ka kahtlustuse sisu, kui, kui juba sellest rääkima hakatakse. Aeg-ajalt seda ju tehakse, aeg-ajalt ei tehta, ma ei tea, minu meelest ei ole siin tõesti nagu järjepidevus selles mõttes, et et ma mäletan küll, kui tuli see Allanoviiri juhtum, siis tuli lihtsalt, et linnaosa linnaosa valitsusametnik ja ma olin ise siis aktuaalses kaameras tööl ja, ja ma tean, kuidas me ajasime siis nagu seda jälge, mis selle ametniku nimi on ja mis, mis kohapeal tema siis nagu töötab. Saime nagu oma allikatest teada selle nime. Ja, ja siis prokuratuuri helistasin ja küsisin, et kas vaata nime öelda esimese nime öelda, aga kui ma ütlen teile selle nime, et mis te selle kohta ütlete ja noh, käis selline nagu peitusemäng, et tõepoolest, et noh, kas siis ütleb nime või ei, ütle nime, aga, aga teiste poolele öeldakse ka nimi ka ka, eks ole. Nii et noh, ma ei tea, siin võiks nagu prokuratuur võtta täiesti mingisuguse ühise joone, aga samas noh, kui sa ütled, et üle piiri läinud, siis, siis mul tekib küsimus, et kus see piir siis on. Et. Siin küsimusena küll jae, kas kaitsepolitsei on üle piiri läinud? Õndsa Jossif Vissariooni, sel ajal oli piir selge, eks ole, seal ei tulnud mingit pressiteadet. Inimene lihtsalt kadus sinna aega, võimelised ka tagasi ei taha minna. Aga selles mõttes, ega isegi kui see nimi jääb välja ütlemata, siis tavaliselt kui on tegemist juba ütleme sellistel kohtadel olevate nimedega, mis siin on Varem või hiljem kohe nullitakse välja. Just nimelt, ja, ja kui me vaatame kas või läbi suuremate portaalide internetikommentaarid, siis seal on tavaliselt juba mingisugused pakkumised sees. Jah, muuseas, kui vaadata, kuidas paljudes omavalitsustes millegipärast ma kahtlustan, et, et valdavas osas omavalitsustes liiguvad noh, mitmesugused asjad, ala detailplaneeringud ebaühtlase kiirusega, siis, siis paratamatult inimestes tekitab küsimuse see, see väga konkreetse küsimuse, et miks see nii on, et millistel põhjustel on mingisugused projektid eelistatud või või mõned ei saa üleüldse rohelist tuld ja kas, kas see nende otsuste tausta on ikkagi ikkagi kõige puhtam ja ja päris mitmed inimesed on mulle ka öelnud, et kui tahta näiteks Tallinna linna on ka midagi koos teha, siis siis tehakse neile lihtsalt ettepanek, millest ei saa keelduda näiteks paarsada 1000 krooni ühe partei valimiskuludeks ja kahjuks nii nagu me ajakirjandusest loeme, on meil teisigi erakondi, mille puhul on õhus kurjad Kohtla kahtlused, et meenutame kas või raudtee endist omaniku Edward Burkhardtilt ja tema sõnu, et ka temale tehti ettepanek nõustaks raudtee tagasi küll, aga teie annate meile valimisteks raha? Et võib-olla võib-olla on, on probleem probleem tõepoolest laiem, niimoodi nagu kirjutavad siin mitmed lehed, eilne Eesti Päevaleht, mis tekitab sellise üsna laia laia Ta küll kahtlusaluste ringi, aga, aga vähemalt sellise ažiotaaži inimeste ümber, kes on üsna üsna kõrgetel kohtadel, et pigem on see pigem, on see, on see korruptsioon, oluliselt organiseeritum, kui siiani. Oleme seda harjunud, ma olen täiesti nõus politoloog Rein Toomla, kes ütleb intervjuus ETV 24-le portaalile kui ta käest küsitakse seda, et noh, mis siin ka ajakirjanduses on läbi läinud ja siin Keskerakond on seda võimendanud. Et kas ei ole mitte tegemist Tallinnas Keskerakonna vastase rünnakuga, milles angažeeritud siis õiguskaitseorganitega Toomlata väga lihtsa põhjan, põhjus ütleb see, et need korruptsioonil on komme idanema hakata seal, kus on ühe erakonna käes liiga suur võim ehk teatavasti siis Tallinnas ainuvõim Keskerakonna käes ja seal puudub puudub opositsiooni selline tõhus kontroll, ta võib seal linnavolikogus küll klahvide, nagu teeb meie sotside juhtisin noor noor inimene ja väga elegantselt aeg-ajalt, aga noh, kui kõik linnaosavalitsused on ikkagi ühe erakonna käes ametnikud, kes sinna tööle on võetud, kas on erakonna liikmed või sellele erakonnale lojaalsed siis no Kontroll puudub samas veider on vähem räägitud Tartu teemadel, kus ka näiteks abilinnapea yli sonar tee-ehitusfirmas, mis tegi linnale kaugelt üle 100 töö ja, ja noh, antud juhul oli ikkagi ka väga selgelt tegu rikkumisega korruptsioonivastase seaduse mõistes, tõsi, lõpuks siis siis härra yli andis teada, et ta lahkub abilinnapea kohalt, aga ikkagi need kahtlustuse nii-öelda või see või see kahtluse hõng oli, oli väga selgelt õhus. Tartus erinevalt Tallinnast on siis siiski ikkagi, eks ole, koalitsioon, saame seal rääkida, kuigi seal on ka tegelikult väga pikka aega, ütleme suhteliselt ütleme, seal on Reformierakonna võimul olnud väga pikka aega, selline tugev tugevatel jalgadel, ütleme niimoodi siis. Seega me peaksime ikkagi veel kord tõdema, et korruptsioon on meil probleem ja kahjuks tõsine probleem. Aga kas te nõustute ka siis nagu väitega, et selle välja juurimise viiside üle võiks õiguskaitseorganite pisut juurelda või, või on nii nagu Erki Risto Berenson tänases tänases Postimehes, et et mis tõstab kaitsepolitsei maine, kannatab, tähendab selle asja juures koridoride õhk? Meie ametiasutustes saab oluliselt puhtamaks? No ma tuleks ikka jälle tagasi korra siin selle sama asja juurde, et et, et selleks on vaja, ütleme, pikaajalisemat praktikat, et meil on siin vahepealsed aastad, olid kindlasti sellised, kus kus liikus väga ja väga suured rahasummad, kõik paisus, kõik kasvas väga kiiresti ja nüüd me siis likvideerime ja hakkame nägema neid, neid tagajärgi, mis selle rahaga siis juhtus ja, ja kui tõesti absoluutne võim korrumpeerib täielikult nagu Peeter ütles, nii et et on, on, on Need riskid kindlasti mõnel pool suuremad kui, kui teistes kohtades. Jah, aga nüüd tahaks tulemusi näha selles mõttes, et kui on nii palju juba kahtlustatud ja vahistatuid, siis kohtulahendit kes kui palju pistise võtmises ja andmises reaalselt saab. Ka need viimased juhtumid, mis on need avalikkuse ette tulnud, tõenäoliselt need ei jõua kohtu ette enne paari kuud, kui mitte poolt aastat, arvestades, kui kaua Meile korruptsiooniga seotud kuritegusid menetletakse. Aga kui, kui vaadata neid viimaste päevade uudiseid, siis, siis on ju ka tulnud lõpuks kauaoodatud uudis selle kohta, et prokuratuur on esitanud õiguskantsler Indrek deberile avalduse, millega taotletakse Villu Reiljanit ja meistri Ester Tuiksoolt saadikupuutumatuse äravõtmist ja sellel teemal on siin küsitud ka riigikogu liikmete arvamust. Ja peaaegu kõik leiavad, et, et loomulikult tuleks teema lõpuni menetleda ja, ja tegelikult tuleks siis ka ka nii-öelda tõde seal kohtusaalis päevavalgele tuua. Selle kohta, mis ei ole midagi muud öelda, et tõenäoliselt tuleb sellega nõustuda, sest sest mõelge, mis siis juhtuks, kui õiguskantsler ütleks, et et saadikupuutumatus jääb meil alles sellepärast, et nii-öelda selles prokuratuuri süüdistuskokkuvõttes on sellised sellised sellised probleemid. No ma arvan, et siiamaani on kõik need, kellel on tahetud saadikupuutumatust ära võtta, on nagu ise avaldanud ka valmisolekut, et võtke jah, aga naljakaks teeb selle asja juures noh, ma ei ole pädev juriidilistes küsimustes, aga eile ka paljude kolleegidega arutasime, et mul tuli kohe meelde see viimne reliikvia ja kus Gaabrieli ja Schenke ümbergi omavaheline dialoog, et mitu korda ma pean üht meest siis tapma. Sest Villu Reiljan ja teatavasti on üks kord juba saadikupuutumatuse ära võetud. Küsimusel teises teises juhtumiseks selle Rävala kinnistu asjas, nüüd tuleb tal nagu teist korda seesama puutumatus minister ükskord ära võetud ka ära võtta, et saaks nagu menetleda siis maadevahetuse asja. Et siin, et mitu elu on kassil või kuidas? Kuigi neid juhtumeid käsitletakse erinevalt, sellepärast tõenäoliselt tuleb ka nende Jutusaadikupuutumatust on ühel saadikul iga puhuks üks, see on rohkemgi ärapanija teema, mis ma ütlen, et aga mis ma siin rääkisin reaalsus karistusest, siis ma tõesti ootaks pingsalt, et kui palju saab näiteks 25000 kroonise altkäemaksu eest karistada. Kui näiteks juhtub nii. Et me ei tea, et see asi on aset leidnud, me teame, et on olemas sellesisuline kahtlustus, on kõik OK, majonees, oleme juriidiliselt. Täpselt nimesid ei nimetanud, eks ole, ja kui selle eest väänatakse näiteks no ütleme pool aastat vangistust siis mul tekib küsimus, et et kus on siis õiglus ja, ja rahva õiglustunde arvestamine. Üks teema, mis sellega seoses on siin alles hiljuti kerkinud, on see, et meie riigi pöörajatele, kelle süü on tõestatud, tegelikult tahetakse anda ainult tingimisi vanglakaristus, ehk siis Öise vahtkonna tegelased saavad selle eest Tallinna pöörasid paremini, saavad tingimisi karistuse, aga nagu keegi väga teraselt ütles, et kui mees jääb, nooruk jääb poevargusega vahele, siis talle mõistetakse reaalne vanglakaristus. Et kus siis nagu see, see parlanksi valitseb? Et tahes tahtmata hakatakse neid karistusi omavahel võrdle absoluutselt, et see, kes sõitis purjuspeaga inimesi surnuks, see, kes tegi, sooritas poevarguse, kes üritas riigipööret või kutsus mässule või mis iganes, eks ole, ja siis see, kes võttis mingisuguse kaardi kuskilt või raamatuvahet, näiteks, eks ole. Tõsi öelda, et Eestis on kohtuvõim mõjutatav, et et kohtuvõim lähtub nii-öelda sellest laiemast laiemast avalikkust, kust arvamusest ja püüab võib-olla siis ka lähtuvalt sellest kujundada siis nii-öelda sellise objektiivse otsuse, mis, mis mõneti mõneti arvestaks ka seda avalikku arvamust, samas, kui me vaatame, mis siin on nii mõnelegi surmasõitjatega otsustatud, siis, siis noh, Need otsused on üsna sageli avalikust arvamusest täielikult mööda läinud, et et kas teil on sisulisi etteheiteid Eesti Eesti kohtute tööle? Ei no ma ei tea, kas kohtunikud on mõjutatavad, ei ole või on tegemist sellest seadusliku seadused on puudulikud või on tegemist sellega, et kellel on head advokaadid, kes oskavad oma kaitsealuseid välja rääkida, või on tegemist sellega, et. Et süüdistus ja nii-öelda õiguskaitseorganid välja halba tööd teinud oma oma uurimist läbi viies nii et selge, jagame siis kiireid lahendusi kohtusaalist ja sellest on tegelikult räägitud, kohtu pidamine võiks olla efektiivsem, eriti selliste korruptsioonihõnguliste majanduskuritegude puhul, kus üsna sageli satub löögi alla ka ettevõtte ja päris mitme ettevõtte maine ja, ja kui, kui see asi väga pikalt vindub, siis see kindlasti nagu nii-öelda majandusele laiemalt ja nendele ettevõtetele, kes seal on hästi mõju. Mina mõtlen just ikkagi selle tavalise inimese seisukohalt, et et kindlasti oleks selline asi ütlemata vajalik, et on ju jälle taas uuel aastal tulemas ka valimised ja kindlasti saame jälle kuulda seda juttu, et juba siin praegu tegelikult ju asi kõik viitab sellele, et jälle tulevad kõigele lasevad ja nii edasi ja nii edasi ja kallutatud jõud ja nii edasi, et selles mõttes selle kiirus, läbipaistvus, see on tõesti minu arust ühiskonna huvides, et kohalik omavalitsus on ju tegelikult see, millega võib-olla inimene kõige vahetumalt kokku puutub, tal on võib-olla mingisugused noh, kõige lähedasemalt kokkupuuteid ja sealt tekib ka siis see korruptsiooni tajumise indeksit. Muuseas, üks kolleeg kirjutab siin veel kommentaariumis, et milleks võrdsustada savisaart ja Ansipit, selline küsimuse asetus osutab jõud teadlikult Vassimisele. Kes siin võrdsustas. No ju siis ta luges meie jutust seda välja, et, et kui me siin rääkisime mitmest erakonnast Mul oleks hoopis üks innovatiivne ettepanek. Kui me sinna saadet alustasime presidendist, kes sageli teeb selliseid innovatiivseid käike, siis ma sain kaljult inspiratsiooni. Et kui me rääkisime majanduskriisist ja kokkuhoiu vajadusest, millele, millest rääkis ka president siis huvitav, kuidas suhtuksid meie poliitikud ettepanekus, kui järgmisel aastal jätaks ära mõlemad valimised ja europarlamendi valimised kui ka kohalikud valimised ja hoiaks raha kokku ja paneks selle raha majanduse turgutamisse? Mis arvate, kolleegid, sellest ettepanekust? Ma küsiks vastu, et milline siis oleks võimalik säästa? No ma ei tea, kui valimiskamp, paaniad oletatavasti neelavad ikka miljoneid, kümneid miljoneid, siis selle raha võiks anda ja ma ei tea, kas koolidele koos valimiste korraldan väike siis tõenäoliselt kokku 150 miljonit krooni. Oi, ma usun, et seda raha, mida valimiste eelarve ei kajasta, on umbes neli korda rohkem. Jah, eelmine õiguskantsler Allar Jõks tegeles selle küsimusega väga-väga tõsiselt ja tõhusalt. Kuigi jah, võib öelda, et, et erakonnad, eriti kaks suuremat erakonda tegelikult väga nii-öelda sellega sellega kaasa võib-olla ei tulnud. Ei, no üks asi on rahaline võit, aga teine asi on see võit, mida inimeste inimeste ajudes toimub, nad jäävad sellest solgipange valamisest ja musta pesu pesemisest lihtsalt puutumata aastaks vähemalt. Aga kui me võtame praegused poliitikas olijad, siis võib-olla võib-olla see on tõesti nii, eks ole, et. Sest ega seal muud muutust ei tule. Tehakse ikka tegelikult täpselt samamoodi proovitakse sama samasuguseid paare kokku panna, arvutatakse, tehakse nimekirjad ja nii edasi. Aga samas on ju see, et ehk on ka näiteks tulemas mingisuguseid uusi poliitilisi jõude. Et. Ja saab välistada, eks ole, Obama esilekerkimist jutumärkides, meil on ka muutust vaja ju. Siis alguses kindlasti tembeldatakse populistideks, aga täna juba siin Andrus Kivirähk Päevalehes kirjutab, et jah, et justkui oleks, igatses mingite vapside järele. Jah, sul ei kirjuta veel keegi, et Calder sobib vaikivat ajastut. Küll sa peagi algab kõige noh, see oli lihtsalt, ma sain aru, intellektuaalselt huvitav ettepanek ja ega seda keegi väga tõsiselt ei kaalu, aga aga mis puudutab mis aasta valimisi, siis üsna palju kõneainet on sellel nädalal tekitanud riigikogu otsus suurendada Tallinna volikogu koosseisu alates järgmisest koosseisust 63-lt liikmelt 79-ni. Ja see muudaks mingil määral ka mandaatide jaotust linnaosadesse ning ühtlasi kaotaks ära ka modifitseeritud tonti meetode modifitseeritud don't müütiline don't, millest on väga palju räägitud. Andis tegelikult, kujutlege Tondist kindlasti jah, ei kirjutatakse Teeoo hash Emmdee ja, ja selle tonti puhul siis valimised võitnud erakonnad said kohti juurde ja need, kes kes siis said vähem hääli nendelt oma kordale läks jälle kohti ära, aga muidugi selle tonti meetodi kaotamine annaks täpselt nii-öelda proportsionaalselt. Nii palju, kui on hääli antud ühele erakonnale, nii palju ta saaks siis ka kohti Tallinna volikogudesse ja kehtestatakse ka mingit mingi kompensatsioonimandaatide mehhanism, aga nüüd on Keskerakond, kes, kes alustas seda diskussiooni kirjutades avalduse õiguskantsler Indrek Teder-ile. Et see Tallinna volikogu valimise seadus tuleks põhiseaduse vastaseks kuulutada, on, on järjekordselt nüüd selle, selle korraga kimpus, öeldes et Toomas Hendrik Ilves ei peaks seda seda seadust välja kuulutama, kuna jälle nii-öelda häälte osakaaluvahe linna osati on liiga suur ja ja nüüd siis peaks kõigepealt nii president kui tõenäoliselt võib-olla ka järgmised institutsioonid arutlema selle üle, et mis siis nüüd tegelikult saab, kuigi õiguskantsler Indrek Teder on öelnud, et seekord on nagu see olukord nagu oluliselt rohkem proportsioonis, et mida, mida teie siis nii-öelda sellest sellest olukorrast, mis praegu nüüd Tallinna valimiskorra ümber on tekkinud, arvamus? Eino vaimustav, mina mõtlen seda, et kindlasti käis väga tõsine arvutus kõikide erakondade nii-öelda tagatubades, et, et kui palju me siis nüüd võidame, kui palju me siis kaotan? Mina küsiks, et äkki on, oleks vaja hoopis ma ei tea, 501 liiget või võib-olla peame kõik kogunema üks ühel päeval raekoja platsile kokku ja tõsta kätt ja hääletama, eks ole, et oleks kõik proportsionaalselt ja täielikult ja igavest arvestades esindatud. Et väga kiiresti tegutseti sellega küll selle. Aga tegelikult, mis on eriti küüniline ja see puudutab nüüd kõiki erakondi, sealhulgas ka sedasama keskerakonda, kes, kes läks selles küsimuses ju tegelikult õiguskantsleri juurde, siis tegelikult nende motiivid olid, olid ilmselgelt. Juhitud sellest, et nii-öelda oma olukorda enne valimisi parandada Messi Lasnamäe häälte arvu mõjukust suurendada. Või siis ka teiselt poolt vähendada, nii nagu nii nagu püüdsid seda siis teha need erakonnad, kes hääletasid selle konkreetse ettepaneku poolt siin-seal ainult öelda, et omast võttest selili järjekordselt? No see on, see on üks arvamus, aga teine arvamus on pigem selline, et, et kas, kas ei ole see olukord muutunud nagu väga küüniliseks, et et erakonnad enam ei, arvestage sellega, et milline on nii-öelda nagu, nagu see laiem, laiem pilt ühiskonnas vaid lihtsalt tehaksegi väga-väga jõhker ja karm kalkulatsioon, milline süsteem on meile kõige parem, selle püüame siis kiiresti läbi suruda või, või siis nii-öelda tsementeerida oma oma võimu või murendada kellegi teise võimu, aga kogu see asi käib ainult ainult selle nimel, et kuidagi ise nagu ise saada näpud ukse vahele, et saaks veelgi rohkem kuidagi sinna piruka ligi. Nojah, et sellisel juhul tekib ikkagi küsimus, eks ole, et mida siis tegelikult need siis otsustati, et õiguskantsler ju pidas silmas ikkagi konkreetset juriidilist nüanssi, aga asi läks poliitikaks kätte. Mis on muidugi huvitav selle selle uue eelnõu või vastu võetud juba nii-öelda korraldada, räägitakse ikkagi sellest, et et ühelt poolt mandaadid jagunevad linnaosade vahel, aga seal on ka üks punkt, mis muudab nii-öelda kogu seda süsteemi natukene natukene õiglasemaks, on see kompensatsiooni mandaatide mehhanism, sellepärast kui me meenutame, mis juhtus siin vist seitse aastat tagasi valimistel kui Isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid said Tallinnas üle viie protsendi häältest ja jäid ometigi ometigi Tallinna linnavolikogu ukse taha lihtsalt sellepärast, et toonane süsteem ei andnud neile selleks võimalust. Teeme, annaks, annaks näiteks neile toonase valimistulemuse korral selle võimaluse. See, seega me võime öelda, et nii-öelda see proportsionaalsuse kindlasti selle ettepaneku puhul on, on parem, samas on on Keskerakonna poolte käidud välja, mõneti võib olla põhjendatud argumente, mis aneemia rääkisid siin 501-st linnavolikogu saadikust, aga aga tõepoolest, et miks, miks, miks, suurendati linnavolikogu koosseisu, kuigi öeldi, et kulud jäävad ju samaks, aga tegelikult, kui me vaatame pikas perspeks Kiievis, siis ma olen täiesti veendunud, et need kulud ei jää samaks sellepärast et ühel hetkel 79 inimese kulud muutuvad ikkagi suuremaks, kui see on 63 inimese kulud, see, see lihtsalt on see paratamatus. Volikogu esimees vist ütles, juba, tuleb tegelikult otsida suurem saal, tuleb korraldada riigihange uue elektroonilise süsteemi. Need on sellised. Esimesed asjad on muidugi ehitada, neile meeldib, et võib-olla siis kerkibki uus volikogu hoone vastavalt siis sellepärast, et ka linnakodanikud peaksid avalikel volikogu istungitel saama. Ja siis sa pead linnakodanikud hääletada, et kas, kas järgmisena valmiv Linnateater või uus volikogu hoone. Natuke absurdne Ale kui siin on ju aeg-ajalt räägitud sellest, et meie riigikogu liikmete arv on ehk meie riigi kohta liiga suur, et ei peaks mitte 101 olema, et võiks näiteks olla, ma ei tea, 70 siis nüüd on see võimalus ka ära lõigatud, sellepärast et ega riigikogu ei saa ju riiki. Juhtiv esinduskogu ei saa olla väiksem, kui Tallinnat juhtub juhtiv esinduskogu, nii et varsti suudad, suurendatakse ka riigikogu liikmete arvu, ma tea 150 peale, et oleks Tallinnaga proportsioonist. Noh, kui see kuulus riigikogu abide süsteem tööle läheb, siis mina olen kuskil kunagi kirjutanud, et siis on võib-olla 202 Riigikogu liiget, et võib-olla siis ongi see uus number. Seadust muutmata. Nii on, aga meie aeg on halastamatu, neetult tiksunud ja rahvateenrite saade hakkab tänaseks läbi saama ja saate alguses küsisime, et kas presidendile sobib teha Youtube'is poliitilist avaldust. Ning 67 protsenti vastanutest leidis, et ei sobi ja 33 protsenti leidsid, et presidendil on siiski üsna paslik Youtube'is astuda üles avaldustega, mida ta varem võib-olla sellises. Ma ei tea, kuidas seda nimetada konventsionaalse nii-öelda traditsioonilises meedias ei ole teinud. Kuidas hindate, kas inimesed on liiga vähe novaatorliku või pigem on see tegelikult selline terve ja kaine mõistus, mis ütleb, et, et enne tuleks ikkagi sellistes suurtes-suurtes rahvale kättesaadavates kanalites oma mõtted ja seisukohad välja käia. Ma arvan, et tegelikult ajakirjanikena metsa seisukohast kindlasti rõõmustab. Sellega on tänane rahvateenrite saade läbi ning tänased rahva teenreid olid Peeter Kaldre ETV-st, Lauri Hussar vikerraadiost ja uue tegijana. Neeme Korv Postimehest