Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kevadises küsitluses asetati Amazon ameeriklaste hinnangul kõige positiivsema ühiskondliku mõjuga ettevõttetest. Esimeseks. Eelmisel nädalal ületas firma börsiväärtus triljoni dollari piiri, olles Apple'i järel teine maagiliseks peetud joone ületanud ettevõtte. Järelikult peavad ka investorit firmat üheks parimatest populaarteadusliku faktina. Toodavad need kaks arvutikoodile rajatud firmad 10 protsenti USA sisemajanduse koguproduktist. Kuid erinevalt Apple'i kiitmisest omab Donald Trump Amazoni suhtesse jäigalt kriitilist vaadet. Paistab, et teda ei häirigi otseselt ettevõtte edu, vaid asjaolu peadirektorist suuromanikule kuulub juhi suhtes kriitikat, vahendab ajaleht The Washington. Puust. Valge maja peremees kasutab iga võimalust Jeff Bezos märkimiseks ja firmale kahju põhjustamiseks. Muuhulgas naudista, et riiklik postiteenistus tõstaks Amosonile pakutavate teenuste hinda väites, nagu oleks firma süüdi postiäri kehvas seisus. Kusjuures on pakivedu peamiseid, kasumiga töötavaid teenuseid ajal, kui elektronpostijalgu jäänud kirjade vedu toodab kahju. Suur osa kirjadest on aga seotud. Riigiametite bürokraatia teenimisega tagamaks kõigile 320-le miljonile ameeriklasele ametliku sisuga kirjade kättetoimetamise. Riik peab kirjad ennast elus hoidma, isegi kui see on kahjulik. Aga äsja selgus teine trumpi suurusjärku Amazoni vaena ja selleks on presidendivalimistel alguses Hillary Clintoniga koha eest võistelnud ja hiljem temaga trumpi vastu liitunud. Parteitu, kuid sotsialistliku maailmakäsitlusega mõjuvõimas USA senaator Bernie Sanders. Sanders koostas huvitava seaduseelnõu, mille eestikeelsest tõlkest, kes jääb kõlama teistsugune sõnum võrreldes ingliskeelsete sõnade algustähtedest sündiva akrodemiga. Lihttõlkes kõlaks seadusakt umbes nii. Peata halvad tööandjad pillides välja subsiidiumid, inglisekeelne versioon kõlab aga nii. Stop, Pedõus Äkt. Arusaadavalt polegi pädevuse nimega kokkulangemine juhuslik. Ja võib vaid arvata Ta millis õela rahuloluga, muigas sõnamängu ideele tulnud Bernie Sandersi büroo töötaja juhile ettekandes. Tõenäoliselt kadestab Donald Trump käestlastud võimalust ise midagi taolist välja pakkuda. Kahju võib tunduda isegi topelt suurena, arvestades, et Sanders kuulub poliit telliste vastaste hulka ja tal puudub viha Jeff Bezos kui isiku vastu. Seadusega tahetakse piirata kõikide suurte Tööandjate. Tõhususe püüdluseid ja Amazoni kõrval mainib senaator kiirsöögipakkujaid McDonaldsit ja kaubamajakett Volmarti. Mõlemat võib samal ajal pidada ameeriklaste jaoks positiivse ühiskondliku mõjuga USAd. Tuttavateks nimetatud suured ärid tarnivad ameeriklastele odavalt ja palju süüa. Ning elamiseks vajalikke kaupu lisaks täis kõhule on ju asjade ostmine üks õnnelikuks olemise meede. Sanders'it ajas seadust koostama. Triljoni dollari uudis ja nimetatud ettevõtete liigne tõhusus millega nende kuulsate logode taga rassivatest miljonitest töötajatest võetakse viimane rahast tööpanust hoides samal ajal palgad madalatena. Mõlemad asjaolud on vajalikud rahvale pakutavate kaupade ja teenuste odavate hindade jaoks. Kuid taoline äriline tõhusus. Ajab väikese sissetulekuga töötajaid otsima abi erinevatest riiklikest toetusmeetmetest. Ja siit siis subsiidiumide pillimisemate. Sandersi arvates peaks kõik föderaalselt tehtud toetused tervishoiust, toidu ja eluasemeabini taolistelt arvuka, kuid madalapalgalise töötajaskonnaga. Ettevõtetelt sisse nõudma vasele kammitu probleemi. Esiteks. Pole taolise seaduse läbimiseks parlamendikodades lootustki. Seda tehes motiveeritakse ettevõtteid veelgi kiiremini inimestele antavat tööd automatiseerima sest börsifirmad Ena nõuavad miljonid investorid, sealhulgas pensionifondid, neilt kasumlikkust. Järelikult on tegemist Sügiseste valimiste õhkkonda ettevalmistava poliitilise teatriga mis tundub ju amoraalne Eriti arvestades, et Amazon negatiivselt pesus polegi kõige suuremat madalapalgaliste ekspluateerinud. Pea eranditult on igas osariigis suurimaks madalapalgaliste tööandjaks kaubamajad ja kiirsöögiettevõtted. Milleks oli siis vaja seadusakti tänitavalt seostada ühe ettevõtte juhi nimega? Kindlasti polnud selleks püüdlus ehitada sõbra silda. Põhjus on ilmselt triljoni dollaris ja sellega seonduvas irratsionaalses emotsioonis. Poliitikute nagu tavainimeste mõttemaailmaga teevad ju suured rahad trikk. Aga poliitilise populismi varjus peitub. Julmalt kaine küsimus valikutest kas inimesed ikka tahavad tööst vabastavad tehnoloogilist arengut või mitte.