Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Võimalik, et inimesed ei käi enam nii palju sõprade-tuttavate sünnipäevadel kui ennevanasti. Mõnel juhul võib põhjus olla kutsumise viisis, õigemini sellest kaduma Bubas ehtsuses. Mäletan üht hiljutist vestlust, milles kõneleja tõdes, et ta ei tunne end kindlalt, kui temaga pole isiklikult räägitud ja küllatuleku kuldselt sõnades inimeselt inimesele. Vormis edastatud ta on kohanud kutseid Facebookis ja mõned on sellised üldised, et toimub sünnipäev ja tuldagu. Teisel juhul võib. See olla esitatud väiksemale ringile. Aga ikkagi midagi on nagu puudu. Sama lugu kordub telefon jäetud lühisõnumi puhul. Oled kutsutud minu sünnipäevale. Puuduvast saab võib-olla aimu ühe teise näite varal. Mõnes riigis nimelt vaagitakse tõsiselt, kas abielu saab lahutada SMS-sõnumiga. Egiptuses kehtivat koos ilmalik ja islami seadus ning viimase järgi saab mees abielu ühepoolselt lõpetada, öeldes seda kolm korda. Muid pabereid pole vaja täita. Seega piisab SMS-sõnumist, kus kooselu lõpukulutus on kirjas kolm korda. Või siis saadab meeskolme SMS-i. Aga see tundub kuidagi puudulik. Oled aastaid koos elanud peax vana lõpetamisesse panustama natukenegi läbimise ehedust. Võib-olla napib inimestel energiat, suhete sisusse annetamiseks kuuse kaob, jääb esialgu mõistatuseks, kuid trend on ilmne. Sellele viitavad ka USA teismeliste suhtluskultuuri käsitleva regulaarselt läbiviidava uuringu kajastatavad, võrdles andmed. Uuringu koondnimetus on sotsiaalmeedia ja sotsiaalne elu ning sellesse püütakse kaasata esinduslik valim Ameerika noori üle kogu. Riigi aga enne kui alustatud teemaga jätkata, siis üheks märgiliseks tähelepanekuks suuremas pildis on kasvav tõrjuv hoiak Facebooki. Olge nüüd kõrvutuseks toodud värsket bioinstituudi uuring, millest selgub. 18 kuni 29 aastased ameeriklased on asunud mainitud keskkonnast pagema. 3400 kasutaja küsitlusest selgus, et 44 protsenti kustutas viimase aasta jooksul Facebooki rakenduse oma telefonist ja umbes teist sama palju on teinud võrgustiku vaatamisest mitmenädalasi pause. Teismeliste uuringus osalejate arvates on Facebook vanade keskkond kõigest 15 protsenti. Te pidasid seda keskkondade temale peamiseks suhtlusplatvormiks. Viis aastat varem vastanute seas pruulisega Facebook. 68-l protsendil vastanutest. Tänaseks on vanade keskkonnaks peetu asemel 41-l protsendil vastajatest. Chet ja iga viies helistab Instagrami. Küsitluses osalenud teismelist enamus pidas sotsiaalmeedia kasutamist heaolu suurendavana. Sama soojaga. Tagauuringu koostajad, ET vastajate väidetud heaolu sõltub sotsiaalmeedia kasutamisele kuluvast ajast. Nädalasele 10 tunni sotsiaalmeedias viibijad kirjeldavad poole võrra suurema tõenäosusega negatiivseid kogemusi ja õnnetut olekut võrreldes vähem aega seal peetvate noortega. Millegipärast kipuvad aga just meelelaadilt. Kurvemad noored oodatust rohkem selles keskkonnas aega veetma ja seda ka oluliseks pidama saades loodetud hea asemel. Veelgi rohkem kahju. Ei saa olla sümboolne ja uuringuraporti koostajad tunnustavad noorte üllatavat kainust ja teatud küpsust ning kõrvaltvaataja positsiooni. Milles umbes kolmveerand vastajatest mõistsid, et teenusepakkuja püüad näit tegelikult mõjutada seda rohkem kasutama ning sama hingeldama? Tõmbega tõdes iga kolmas vastaja. Et nende arvates peaksid kodused vanemad veetma taolistes rakendustes vähem aega. Sünnipäevateemat nüüd ellu äratades, siis seekord ületas uuringu ajaloos esimest korda vastajate arv. Kes eelistasid sõpradega suheldes sõnumite vahendusel neid vastajaid, kes siis eelistasid suhelda näost näkku vastavalt? Need olid 35 protsenti 32 protsendi vastu. Viis aastat varem eelistasid sõbraga vahetut suhtlust, aga pooled uuringus osalenutest. Siia lõppu sobiks ju mitmeid Karupoeg Puhhi mõtteterasid sõpradest ja sõprusest aga piirdugem ühe dialoogiga, milles notsu küsis, kuidas kirjutatakse sõna armastus. Puhhilt vastuseks armastust ei pea kirjutama. Seda peab tundma. Kujuta nüüd ette, et seegi vestlus arenes modernses sõnumi keskkonnas.