Vikerraadiokuulajad vikerraadio eetris Narvast ja järgnevad 52 minutit on eetris Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid. Mina olen vikerraadio ajakirjanik Mirko ojakivi. Tervist, proua president. Tervist, nirka hea terega raadiokuulajale. Salvestame selle intervjuu mõned tunnid enne eetrisse minekut Narvas. Tartu Ülikooli kolled siis. Kersti Kaljulaid, te olete nüüd nädalapäevad siin igapäevaselt presidendi tööd teinud, eks narvalased on aru saanud, miks te siin olete ja mis te Narvas teete? Narva lastel ei ole seda küsimust, et miks ma olen Narvas ja mis ma siin teen. Päevakava on suhteliselt avalik ja Narva inimesed on rõõmsad, et ütleme, ülejäänud Eesti saab minu tegemist siin jälgides ka põhjaliku ülevaate sellest, kuidas läheb elu Narvas ja, ja mulle tundub, et narvalased on üsna uhked, näitamaks seda, millega nad siin tegelevad. Narva koolides. Eile oli väga palju rõõmsaid nägusid ja teate mitte keegi tõesti ei küsinud, et miks on Eesti vabariigi president aktusel ikka peab ju ühele aktusele minema iga kooliaasta alguse puhul. See on väga tore viis olla koos kooli mineva rahva ja meie tulevikuga. Ja, ja tore oli näha neid väikesi viitekümmet, last, kes alustasid koolis, kus on täiesti selge, et gümnaasiumiastmes suudavad nad oma riigipeaga rääkida eesti keeles. Mina rääkisin eelmisel nädalal ka Narva inimestega, et mis mõtteid eesti saabumine siia tekitab, kui nad veel ei olnud teid siin Narva inimeste seas näinud ja tuli murelikke inimesi, kes kurtsid, linn pole piisavalt ilusat, ei vastu võtta. Et on palju räämas hooneid, teised ütlesid, et Narvas pole presidendil midagi teha, kusagil olla. Kas teie olete ka seda tagasihoidlikkust, et oh, mis nüüd meie siin stiili siin Narvas olles kohanud, või vastupidi? Pidi näitab see seda, et Narva ongi tavaline Eesti linn, me oleme ikka sellised, et mis need meil ja ega siis, me pole ju kuidagi kellelegi huvitav. Jah, tegelikult me ju teame, et Eesti on ilus otsast otsani ja ka Narva on täpselt samamoodi ilusat. Viimastel aastatel on Narva linnaruum oluliselt arenenud ja paranenud, aga mõne asja üle muidugi kurb meel, teades, et näiteks mujal Eestis on vanad elumajad, majad saanud väga palju, paljus osas juba uue kihi peale, neid on renoveeritud ja soojustatud siis Narva inimestest paistab see laine olevat justkui mööda läinud, kuigi tegelikult KredEx ju pakkus siin vist isegi suuremat kaasfinantseerimist kui mujal Eestis mis näitab, et sellist inimeste oma initsiatiivi on siin sellel perioodil veel vähem olnud ja võib-olla tasuks siis linnavalitsusel ja volikogul mõelda, kuidas abistada Narva inimesi selleks, et sellistest üleriigiliste, sest noh, heas mõttes kampaaniatest Narva kõrvale ei jääks veel enne, kui ta siia nädalaks Narva tulite või isegi natuke kauemaks käsitega Kreenholmis Jaak Joalast kõnelenud etendust Toomas. Jäite hiljaks või diplomaatiliselt öeldes viibisite, et ma ei küsi, miks, sest presidendil on kindlasti viibimiseks olemas põhjus. Aga ma küsiks, et kas need kätekõverdused, mis Anne Veski rolli mänginud näitleja Katrin Pärn tell palus etenduse vaheajal ära teha, kas te need tegite ära? Need jäid kahjuks tegemata põhjusele etenduse vaheajaks olime me kõik märjad ja ka see ruumi põrand, kus etenduse meeskond kogunes, oli selline. Teisel poolajal oleks ma kaotanud igasuguse Precintentaalse välimuse, kui ma oleksin neid kätekõverdusi seal ruumis teinud, aga tõepoolest, ma arvan, see oli minu selle kahe aasta kõige suurem hilinemine üleüldse, mis ei olnud tingitud lennugraafik suurtest, vaid sellest, et kalendris jooksis midagi kokku, nii et ma muidugi vabandan. Kuidas teile etendus meeldis? Mulle etendus väga meeldis. Ja mulle tegelikult nii on imelik öelda, aga lisas oma värvingu see, et taaskord saime kaela korraliku vihma valingu, nii nagu ka 20. augustil. Ja teate, kuidas see tegelikult Ta liidab inimesi. Kõik jälgisid pingsalt, ega ometi ükski tantsija, Narva kohalikud inimesed muide osalesid selles etenduses just sellistes massistseenides. Ega keegi ei komista, ega keegi ei libise, ega keegi ei murra jalga. See oli tegelikult väga tore näha. Narvas olles kohtusite Narva volikogu liikmetega, et saalis oli ka neid inimesi, keda kahtlustatakse korruptsioonikuriteos. Mis pilguga te vaatate nendele inimestele, kes on saanud kriminaalkahtlustuse, aga jätkavad endiselt ametikohal? Alustame kõigepealt sellest, et justiitssüsteem on Eestis sõltumatu ja, ja on esitatud kahtlustus. Uurimine jätkub ja, ja õigussüsteem näitab meile kõigile, mis tegelikult siis toimus ja siis me saame ka teada, rohkem detaile. Me rääkisime, sellest ei ole mõtet vaadata elevanti toas ja teha nägu, et teda seal ei ole, me rääkisime sellest ja minu tees on see. Oluline on, et Narva linnavolikogu oleks osa Eesti avalikuks tari komberuumist. Aga oluline osa Eesti avaliku sektori komberuumist on ka tunda lugeda meie seaduste tekste. Ehk et siin on väga hea põhjendus ja vastus Narva volikogu pikaajalisele küsimusele, et miks nemad peaksid eesti keeles töötama, miks seda nõutakse olukorras, kus kõik kõik ruumis viibijad saavad aru, kindlasti oskavad hästi vene keelt, aga nii ei pruugi olla eesti keelega. Vaat siin ongi see vastus. Kui ei ole harjunud jälgima eestikeelset seadusloomet lugema eestikeelset, et õigusteksti siis noh, oletame, et et ei saa aru, mismoodi pea meie avaliku sektori komberuumis toimetama, kuidas minek ümber sellest pikalt, kuidas meie komberuumis peaks toimetama, kas kahtlustus on see, millal peaks taanduma või peaks ära ootama süüdistuse süüdimõistva kohtuotsuse? See on igaühe enda südametunnistuse küsimus ja tegelikult on see ju küsimus Narva valija ja nende volikogu vahele järgmisteks kordadeks. Mina ise arvan, tuleb olla võimalikult ettevaatlik. Et mitte rikkuda rahva usku oma riiki ja selle riigipidamise läbi paistusesse. Ma ei tea, kuidas presidendil kombeks on, aga kas selle Narva tulekut näiteks riigipeaprokuröriga kohtusite või vestlesite teemal Narva ja korruptsioon ja seesama kaasus või presidendil pole kombeks peaprokurörile helistada? Mul ei ole kombeks peaprokurörile helistada, aga üsna enne Narva tulekut. Me Lavly Perlingu ka kohtusime, kuid meie arutanud kaugeltki ainult seda teemat, me arutasime paljusid muid noh, tegelikult märksa filosoofilisemaid küsimusi ja kahtlemata Ta saan ma seda informatsiooni, mis, mis kusagil riigis toimub mõnevõrra põhjalikumalt kui, kui teised inimesed. Aga see kõik ei saa panna presidenti andma hinnanguid millelegi muule kui see, mida ma just ütlesin. Mõttes kõige tähtsam on kaitsta rahva usaldust riigi oma valitute vastu. Ja seetõttu minu arvates oleks õige jah, taanduda avalikust tegevusest senikauaks, kuni selgus saabub filosoofilisemalt ja üldisemalt jätkates siis rahvusvahelised uuringud näitavad, et üldiselt Eestis on korruptsiooniga asjalood hästi, aga halvast küljest paistame silma just kohaliku omavalitsuse tasandi korruptsiooniga. Kas teie oskate öelda, miks, mis muide, ongi hea, et see niimoodi üles tuli, sest et tegelikult meil on korruptsiooniga mujal kohalikes omavalitsustes, et Narva ei ole siin mingisugune erand koht. Ma arvan, et suur osa ikkagi ongi see teadmatus, see arusaamatus, mida täpselt tähendab toimingupiirang ja kuidas seda tuleks rakendada, aga noh, eks loomulikult, inimene on inimene ikka võib juhtuda, et keegi läheb ka halvale teele ja siis on ainult hea, kui need juhtumid tulevad välja. Et kui meil ei oleks mitte ühtegi sellist kahtlustust mitte kunagi esitatud ja siis keegi ütleks, et siin riigis ei ole, ei ole korruptsiooni. Noh, me teame, et eksimine on inimlik ja ka halb taheni inimlik oleks palju halvem ja nagu me näeme, siis korruptsiooni tajumine tingimata sellest ei tõuse, kui meil neid asju ette võetakse ja lahti arutatakse ja rahvaid vaatamiseks tuuakse. Narvas olekul on reaalne mõju, mitte ainult ei arutleda selle üle, teie siin olete, vaid arutletakse ka kaugemal oma ettepanekutega, et mida veel Narva heaks teha, et siin ettevõtja Indrek Neivelt käis välja mõtte, et Narva võiks rajada Paul Kerese nimelise IT kolledži, mis teie Neivelti ettepanekust arvata? Minule tundub, et Narvas Ülikooli Narva kolledži, kus IT eriala ja Narva kolledž pakub täna ka eesti keele õpe, et esimesel aastal ja seejärel juba siis eestikeelset õppekava, et need, kellele selline pakkumine on vastuvõetav, on tõepoolest palju rohkem. Valdavalt tulevad nad idapoolsetest riikidest, Ukrainast ja Venemaalt kes tahaksid tegelikult Narvas õppida. Ja kui me suudaksime seda tegevust laiendada siin Narvas, Tartu Ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli koostöös, sest et minu teada Tartu ülikool on alati olnud avatud oma kolledžite sa ka teiste ülikoolidega koostööle, siis on see võimalik, aga seda ei saa sellisel juhul panna enam ainult et Tartu Ülikooli Narva kolledži ülesandeks, sest Tartu ülikool ei saa seda kolledžit oma eelarvest teiste tegevuste arvel asuda, eelis rahastama. Aga idu on siin olemas ja me teame, et neid, kes tahaksid Narvas mida tõepoolest on aga veel kord hästi oluline, sellisel juhul peaks see siis olema selline õppekava, mis on eestikeelne ja tagatud on siis esimesel aastal eesti keele õpe, sest et kui me loome siia inglisekeelse õppekava, siis me tegelikult oma tööturule, keele oskajat seltskonda juurde ei saa, aga teha siia IT Kolled, selleks et inimesed siin õpiksid ja siis ära läheksid, ei ole jälle mõtet. Aga siit tuleb omakorda see küsimus, kas me oleme valmis jätma õiguse jääda Eestisse ka nendele, kes on bakalaureusekraadiga magistrikraadiga doktorikraadiga, võib Eestisse kindlasti jääda, eks ole. Et siin on palju muid liituvaid teemasid, millega sellisel juhul tuleb tegeleda ja ma kuulsin kusagilt ka hinnangut, et see on ju mõned kümned 50 60 miljonit eurot. Vaadake, see kindlasti nii ei ole, ma hakkasin mõtlema, et Luksemburg tegi omale niimoodi ülikooli tühja koha peale ja see kindlasti on olnud väga-väga kallis projekt, mis on andnud hea tulemuse tõepoolest paarikümne aasta möödudes. Seal on ka rõhk just IT-biotehnoloogia uued tehnoloogiad, aga see sisse pandav raha hulk selleks, et luua nullist ülikooli on väga-väga oluliselt suurem. Kersti Kaljulaid, kuidas Eestil täna läheb? Eestil läheb täna ju majanduslikke näitajaid vaadata imehästi, aga nagu ma olen palju rääkinud, siis heaoluriik ei ole ainult SKT per capita vaid heaoluriik on ka see, kui paljudel inimestel siin siis on tõepoolest selline tunne, et et nad saavad siin mitte ainult igapäevaselt hakkama, aga kui midagi peaks juhtuma, siis nad ei ole kahe või kolme kuu pärast langenud süvavaesusesse, vaid riigil on piisav turvavõrgustik selleks, et aidata neid juhul, kui saabub invaliidsus, juhul kui perre sünnib puudega laps. Kas juhul, kui vanainimene vajab hooldamist ja ei tahaks oma töökohast sellepärast loobuda? Me oleme sotsiaalsetel teemadel mõnevõrra helistanud arenguga võrreldes majandusarenguga ja ma arvan, et see tuleks tasa teha. Aga mida teha, et meil läheks 10 aasta pärast palju paremini? Võti on kohalikes omavalitsustes ja see on seal sellepärast et Eesti kohalike omavalitsuse korraldus on selline, et omavalitsusel on hästi suur õigus ja vabadus aidata oma piirkonna inimestel toime tulla. Ja selleks ei ole vaja kehtestada üleriiklikke norme ja määrusi, vaid usaldada just nimelt kohalike sotsiaaltöötajaid ja noorsootöötajaid ja lasta neile koos ka kohalike vabatahtlike aktiivsete inimestega korrastada oma piirkonna elu niimoodi, et kedagi ei jäetaks maha. Võtku see siis, mis võtab, aga siit me tuleme ühe huvitava diskussiooni juurde muidugi paratamatult, et kui meil on nüüd uued võimsad suured kohalikud omavalitsused ja me jääme jätkuvalt seda meelt, et me ei taha kesksemalt hakata korraldama riigi poolt pakutavaid teenuseid siis kas maksubaas, mille pealt kohalikud omavalitsused peavad praegu Neid kohustusi täitma, on täpselt õige. Kui me omavalitsusi tugevamaks ei tee, kui me seda uut kvaliteeti taga, siis kus me 10 aasta pärast oleme, kui me jätkame nii nagu täna? Ma arvan, et meil on endiselt alles haridussüsteem, aga see hakkab vaikselt servadesse murenema just selle koha pealt, et enam igal pool Eestis ja sõltumata lapsevanema sissetulekutest ei pruugi saada nii head haridust, et jõuda Tallinna tehnikaülikooli või Tartu Ülikooli või Eesti Kunstiakadeemiasse mõnda mõnda heasse eesti kõrgkooli. Ehk et vaikset, et võiks hakata tekkima segregatsioon. Sama puudutab ravikindlustust. Me teame, tagama selle nii, nagu me oleme täna tegelikult seda seda ka teinud, et tõepoolest meil on võib-olla mõni titt, ravi on olnud kättesaamatu, aga see on olnud hind selle eest, et meil on raviteenusega kõik võrdlemisi hästi kaetud ja tegelikult ka järjekorrad ei ole rahvusvahelises mastaabis mõõtes ülearu ülearu pikad. Kui me seda süsteemi ei suuda säilitada, siis taaskord suureneb nende inimeste hulk, kes vähimagi tõrke puhule oma elurattakodarad kas langevad raskustesse. Meie majandusareng võib samamoodi, loomulikult kui hariduse kvaliteet peaks hakkama langema, siis ei ole meil enam haritud tööjõudu, mille poolest tegelikult kogu Ida-Euroopas on kuulus, et siin on haritud tööjõudu me ei ole enam odava tööjõuga maa, seda enam peame me tähele panema. Meil oleks õige haridus, haridussüsteem ehk et me peame võrdlemisi selgelt andma aru, et jõudnuna riikide hulka, kus keskmine palk, kui on 1300 ja mediaanpalk on ka neljakohaline number eurodes siis need töövõtted, mis meil on olnud 30 aastat et kutsume aga muu riigi muude riikide raha siia, las teevad tehaseid ja siis meie inimesed saavad minna tööle et see tundub olevat kadunud. Me peame suutma just nimelt kuidas majandussektorites IT-s pakkuda enamat ja toetada nende sektorite arengut millest tuleb minu jaoks küsimus, et kui meie maksusüsteem toetab kapitaliinvesteeringuid siis kas see vastab sellele, mida me tegelikult räägime, et me tahame teenusmajandust me tahame ettevõtteid, kes võtavad kõrgeid riske, aga kelle algne investeering tingimata ei ole suur, nad vajavad head tööjõudu, kellele tuleb maksta kõrget palka. Kas meil võiks olla praeguse ettevõtete tulumaksuvabastuse kõrval või isegi äkki asemel või ettevõtja poolt valituna asendada see näiteks sotsiaalmaksusoodustusega juhul kui noh, oletame, et su ettevõtte tegevuskuludest ongi 90 80 või 70 protsenti, on palk. Kas sa sel juhul võiksid hoopis saada seal nurgas mingisugust soodustust? Ma olen tegelikult seda teemat või seda küsimust küsinud, ma arvan, on viis aastat küll kindlasti. Et mulle tundub, et siin on asju, mida me võiksime koos arutada, lähtudes lihtsalt sellest, et see senine rong, et, et toome siia raha, mis teeb tehaseid, tuleb seisma panna, teistpidi pöörata ja, ja mis puudutab noh, tootmiste tootvaid ettevõtteid Eestis, siis tundub, et ka me hakkame jõudma sinnamaani, kus olid Soome, Rootsi 90.-te alguses meie elujärg umbes ongi nagu Soomes üheksakümnendad alguses, eks ole. Kus tuleb hakata otsima, võimalust disainida, mõelda siin Eestis, aga toota Ta kusagil teises teises piirkonnas õnneks on selliseid odavama tööjõuga piirkondi ka mujal noh, Euroopa Liidu seeski isegi olemas, mõtleme Rumeenia või Bulgaaria peale. Ja muidugi on alati alternatiiv ka see, et me avame oma tööturgu, noh, suuremad, mistõttu me ilmselt pidurdame keskmise palgatõusu siin riigis küll ei sunni tegema tootlikkust, tõstvaid investeeringuid, ei sunni ära minema neid ettevõtteid, kelle tehnoloogia põhimõtteliselt ei suuda anda nii kõrget tootlikkust, et Eestis palkasid maksta. Aga ma ei näe, ma näen nagu suhteliselt suurt poliitilist konsensust, et meie meie tööturg leitakse nii, nagu ta on ehk avatuna Euroopa Liidu kodanikele IKT spetsialistidele, start papi töötajatele aga mitte rohkem ja kui selline konsensus on olemas ja samal ajal on teada ka see, et rahvas, ütleme, saastavaid tööstusinvesteeringuid eriti ei luba teha siis ei olegi meil teist muud võimalust kui panustada just nimelt haridusse ja tulevikutehnoloogiat, sest see, mis toob muidugi alati selle küsimuse juurde, et kas meie teaduse rahastamise tase SKT-st võimaldab, et tagada selle, et Eesti teadlased ka 20 aasta pärast saavad osaleda rahvusvahelistes projektides ühe hingetõmbega, selline olukorra kirjeldus ja lahenduste pakkumine, aga miks ma üldse tegelikult nii üldise küsimuse küsisin siis kuue kuu pärast on demokraatia pidupäev valimised, et kas te ka erakondade poolt olete kuulnud selliseid probleemipüstitusi ja ka võimalikke lahendusi või kuidas te seda praegust poliitilist debatti Te hindate, kas on olemas need sammud, mis õiges suunas meid edasi viiks? No ma arvan, et ka see, mida ma just praegu nagu te mainisite ühe hingetõmbega tagant, siin ongi minupoolne noh, loodetavasti siis konstruktiivne ja positiivne panus sellesse, et see poliitiline debatt tegeleks oluliste küsimustega ja ma arvan, et Eesti inimestel tasub seda, kus tegelikult koos teha, et mõelda, 30 aastat on läinud ikkagi väga hästi, vaadates seda noh, kui kiiresti me oleme arenenud ja selle peale saab nüüd jälle edasi ehitada. Aga kui me ei julge teha otsuseid, kui me ei taha teha otsuseid kas või Eesti koolisüsteemis siis ei ole tulevik tõenäoliselt midagi muud kui praeguse olemasoleva kinnimaksmine, kuigi see enam ei vasta meie tuleviku vajadustele. Innustusite mõne nädala eest teadlasi, kirjanikke, insenere, ajakirjanikke, õpetajaid, arste ja kõiki erinevaid, ma just eeldangi, et see nimekiri polnud lõplikaga, mis te arvate, miks need erinevate elualade inimesed on nii pika hambaga poliitikasse minemise suhtumas, miks ei taheta poliitikasse minna? No kas või nendesamade väljaütlemiste pärast, et kes läheb poliitikasse, siis tema haiku langeb ja ma ei tea, minu meelest on see solvav ja nii ei peaks kindlasti suhtuma. Tegelikult kui me mõtleme, et teaduse rahastamine Eestis võiks kasvada, kui me mõtleme, et tervishoiu korralduses võiks midagi teha teistmoodi ja rääkides teadlaste või arstidega nendel teemadel, siis neil on palju häid mõtteid. Aga millegipärast on ikkagi niimoodi, et häid Teid poliitikas saab realiseerida seistes keset platsi ja neid hästi palju kordi, korrates lihtsalt ühest heast raportist ühest soovitusest. Erakondadele paistab, et tegelikult ei piisa. Ehk et kui teadlastel on huvi muuta Eestis teaduse rahastamise korraldust, siis peab neid olema seal poliitilises süsteemis niipalju, et õnnestub erakondadeüleselt tekitada konsensust, kuidas see peaks muutma ja nii on see ka kõikides teistes valdkondades, ka haridusvaldkonnas, igal pool mujal. Ehk et, et kui huvi on ja tundub, et on ideid, mida saaks teha paremini siis tulebki tegema minna. Kas inimesed kardavad või nad ei soovi oma mugavustsoonist väljuda, et noh, ütleme sa oled omal alal heategija, tippkirurg, maarjamõisast või Postimehe peatoimetaja või olete põllumees, klid alust, et sul on ju tegelikult risk kaotada väga palju suruma positsioon, hea maine, kui sind ei valita, on sul märk küljes, kui sind valitakse, siis jällegi küsitakse sinu käest, et miks sa nii tegid, miks sa ostsid, ma ei tea, valijatele pitsat või miks sa liisida, et aga märk on küljes, et miks, miks Eestis koheldakse halvasti a priori juba ennetavalt inimesi küsitakse, et miks te ometi sinna poliitikasse lähed? Mina ei tea seda, et minu arvates on poliitiku amet ühiskonnas täpselt sama vajalik ja via väärtustatud, sest et noh, demokraatiat ilma poliitikuteta ei saa ju olla. Et loomulikult on ka niisugusi, riigi korraldusi, kus on üks inimene, kes kõiki asju otsustab ja väga lihtne kõik ülejäänud võivad rahulikult teha oma oma tööd põllul ja metsas ja, ja hospitalise majandis ja see on ka muidugi üks võimalus, aga kui Eestis ikkagi kriitiline osa inimesi ei taha teha Eesti poliitikat, siis ei saagi head poliitikat. Ja loomulikult on need küsimused, et tõepoolest, et kuidas siis ma korraldan oma töö omaette vaata siis, kui ma olen selle ettevõtte juht või omanik, eriti kui ma olen omanik. Tegelikult on ruumi ju korraldada töö ümber seejuures muidugi noh ega keegi ju ei eelda, et need parlamendiliige ei, ei tea üldse, mis tema omanduses olevas ettevõttes toimub, oluline on lihtsalt, et huvide konflikte vältida selle tegevuse juures kirurgidega jah, mulle tundub ka, et nii nagu akadeemik Toomas Asser seda tegijat, et teatud vanuses otsustanud tõmbas joone alla, hakkas ülikooli juhtima, sest ta on nii kaua olnud tegelikult ülikooli juhtimise juures, ta sai aru, et ta saab panustada. Ei, ma arvan, täpselt samasugust mudelit võiks kasutada ka ka riigijuhtimise juurde tulemisel. Nii et kui tahta, siis ikkagi saab ja kui neid inimesi ei ole, kes tahavad, siis me lihtsalt ei saa head poliitikat. Nii lihtne see täpselt ongi. Nende valimiste eel on kõlamas ka ettepanekuid, et riigikogu võiks tulevikus teha tööd ühel nädalal kuus, et kolm ülejäänud nädalat võiks saadikud siis töötada omal erialal, et kas see võiks poliitikasse tuua rohkem uusi inimesi? Ei, ma arvan, see langetaks poliitika tegemise kvaliteeti veelgi, et 100 inimest, kes pidevalt mõtleb, süveneb, analüüsib ka Riigikogus olemasoleva, tegelikult mõttekoja toel Eesti tuleviku, seda ei ole palju ja minu arvates peaksid inimesed saama ka piisavalt korralikku palka selleks, et nad saaksid rahulikult seda teha. Ja võib-olla ei peaks ka nii palju muretsema, et kui ma teen neli aastat seisan innukalt oma eesmärkide eest, mida ma tulin siia rakendama ja ma panen need mõtted Eesti poliitilises protsessis keema ja kihama. Ja seejärel, kuna ma olen tegelenud kas keeruliste teemadega või, või mingil muul moel noh ütleme ei ole, ei ole suutnud jääda silma väga populaarse poliitikuna, pean poliitikast lahkuma, et siis ikkagi oleks võimalik ka noh, pool aastat, eks ju üle elada niimoodi, nii et probleeme ei tekiks. Ma arvan, et me peame ka sellest poolest rääkima, et kuidas on poliitiku töö täna Eestis tasustatud ja teha seda nii, et parlament töötab osaajaga minu arvates mõistlik ei ole, sest et tegelikult meil ju on volikogud, kes toimetavad niimoodi jätta, tasu oluliselt ei maksta ja nad siis teevad nii palju, kui nad aega saavad. Me vajame siiski ka professionaalset poliitikat, aga see ei tähenda, et, et poliitik peab olema samas mõnikord see, võib-olla meil on väga häid, väga pika karjääriga poliitikuid, kes on suutnud just nimelt ka rahvast koondada ühtsete ideede taha, mõtlen näiteks Eiki nestorit ja pensionireformi siinkohal. Et ka pikaajaline karjäär poliitikas on minu meelest väga hea, aga samas ei pea sinna poliitikasse tulema selle teadmisega, et mulle tundub, et poliitikasse on hea tunda tulla nagu sellise ütlemisega, et selleks, et teha pikaajalise mõjuga võib-olla alles pika aja pärast avalduva mõjuga otsuseid, võib osutuda vajalikuks leppida sellega, et sinu enda poliitiline karjäär jääb pisikeseks. Kuivõrd üldse poliitikast on võimalik tagasi minna oma erialale. Ma ei näe põhjust, miks ei peaks olema. Kindlasti on. Aga kas riigihalduse minister Janek Mägi, tema saab 2019. aasta märtsis oma töökohale tagasi minna. Tema ettevõte probleem on see, et see on otseselt poliitilise lobitööga tegelev ettevõte, vähemasti nii väidab see koduleht. Ja kui Janek Mägi astus ametisse, siis meil oligi arutelu sellel teemal, et kas ettevõte võiks näiteks pärast seda, justkui ta on ametist taandunud sellest tegevusvaldkonnast ka taanduda, eriti kuna Janek Mägi enda sõnul ei ole see tegelikult tema ettevõtte jaoks üldsegi oluline tegevusvaldkond olnud. Kõiksugune muu avaliku suhtluse korraldamine on see, millega tema ettevõte tegelikult oma oma tulu on teeninud ja sealt ka tulenes tema toona antud, et lubadus, et ta ei peaks tegelema, et ta ei pea tegelema pärast poliitikast eemaldumist poliitilise lobitööga. Tagantjärgi tarkusena. Kuidas teile tundub, et kas päev, mil Janek Mägi ametisse nimetati, teie poolt, et sel päeval te lugesite ju ajakirjanike ja telekaamerate ees nii olek Mägile kui ka peaminister Jüri Ratasele moraali epistlit et kas see võis olla ka see päev, mil teie ja Jüri Ratase suhted natukene ütleme muutusid et ega ju kellelegi kaasa arvatud peaministrile ei meeldi see, et telekaamerate ees talle epistlit loetakse? Ei, ma küll arvan, et meie suhted olid enne täiesti töised ja on ka jätkuvalt täiesti töised. Minul ei ole ühtegi põhjust teisiti arvata ja ja ausalt öeldes oleks väga imelik, kui riigi president, riigi peaminister, riigikogu esimees, valitsuse liikmed, oma suhtluse taandaksid kuidagi sellele, et kuidas keegi kellelegi nagu meeldib. Kuidas veregrupp täpselt, klapid, et me teeme igaüks oma tööd ja professionaalsel tasandil suhtleme alati parema Eesti nimel. Kui te lugesite Delfist uudist, et riigihalduse minister Janek Mägi piir ettevõttes alustas tegevjuhina tööd Taivo Paju ja ta sellelt ametikohalt kuu-kahe möödudes lahkus ja lahkumise põhjuseks oli siis mägist erinev arusaam ettevõtte tulevikust ja tema esmaste tööülesannete ammendumine, siis mägi tunnistas Delfile, et nii sel puhul kui ka pärast ministriametisse astumist on ta ettevõtte tegevusse kaasatud, et mis te arvate, kas Janek Mägi on teiega sõlmitud kokkuleppest kinni pidanud või? Ta on teile antud lubadusi rikkunud. Minu meelest ongi praegu väga oluline see, et me jälgime, kirjutame ja räägime sellest ja niimoodi kujuneb hea tava. Aga periood, millest mina pakkisin, kätkeb tegelikult aega hiljem. Kas neid kontakte, sidemeid, mida minister oma ametis olles saad kõlbab kasutada hiljem müümaks teenusena, muuhulgas ka poliitilist lobi, et võimalik, et kõlbab, see on ühiskondliku arutelu ja konsensuse leidmise koht. Ma seda ei tea, aga igal juhul on väga oluline, kui me räägime nendest asjadest avalikult ja, ja minu meelest see oligi ka minu töö, mistõttu te küsisite, kas ma olen kuidagi tunnen, et seda kokkulepet on, on rikutud. Minu meelest oluline on see, et see arutelu on ja elu tekkis, et see arutelu püsib kõikide inimeste puhul, kelle noh, ütleme ametialases tegevuses poliitikasse tulemine ja tagasi minema võib kätkeda endas huvide konflikti. Me teame ju, et ka näiteks Euroopa institutsioonides volinik, kellele on kehtestatud teatud nõuded, selleks, et nad pärast ametist lahkudes ei satuks sellisesse huvide konflikti, aeg-ajalt on seal piiripealseid juhtumeid, mida siis arutada võetakse ja oluline ongi see, et arutatakse avalikult ja et see on pidevalt diskussiooni teema klaariks veel ühe asja ära, et kas roosiaias kõlanud üleskutse poliitikasse minna, et kas see oli teiepoolne toetusavaldus tortivale uuele erakonnale Eesti 200? Ei, see oli minupoolne toetusavaldus kõigile nendele inimestele, kes on viimasel kahe aasta jooksul öelnud, et tuleks teha nii, et noh, teadust peaks niimoodi korraldama, ülikoolides, tuleks teha seda tervishoiust, oleks teha toda haridussüsteemis, tuleks teha niisuguse ümberkorraldusi. Olge head, sõbrad, tulge ja tehke. Aga Margus Tsahkna, Eesti 200-st olete arutlenud, mida te talle olete soovitanud, mis nõu olete andnud, ei ole üldse arutlenud, tegelikult Margus Tsahkna ka ja teiste Isamaa inimestega oli mul kombeks rääkida poliitikast enne seda, kui ma presidendiks sain, küll aga hiljem ei ole me enam tegelenud sellega põhjusel ka see, et Donalise arutelude teema, kuidas arendada erakonda, kuidas võiks ideoloogiliselt kujundada seda erakonda tuleviku jaoks ja noh, ma ei ole küll selle erakonna liige, mis oli Isamaaliit kunagi olnud, kuulusin isamaasse aastatel 2002 kuni neli, aga noh, olen aeg-ajalt osalenud. Ma mäletan ka see üritus, kus Margus Tsahkna oli erakonna esimees Isamaa kaks punkt null raames, näiteks siis oli üks koht, kus meil oli kokkupuutepunkt. Aga samas ma olen istunud ka sotsiaaldemokraatide telgis ja vestelnud Eesti tulevikust Eiki Nestoriga presidendi saamise eel täpselt sellel suvel ja käinud presidendina eelmisel suvel Vabaerakonna telgis arvamusfestivalil. Ja ma olen alati valmis kõigi Eesti poliitiliste jõududega nii avalikult kui ka kohvitassi taga kusagil vestlema Eesti tulevikust, sest et kui mulle tundub, et, et noh, on valdkondi ja teemasid, mida me võiks arutada ja ka konkreetseid ettepanekuid, siis ma tahan, et need oleksid kuuldud ja nähtavale, et mul on hea meel, ükskõik, kes siis kinni võtab ja midagi midagi ära teeb. Loomulikult ei tähenda see, et minu mõtted on kõik kohutavalt õiged aga ma püüan vähemasti seda arutelu tekitada. Eesti tuleb kui üle pikaajalise tulevikule. Salvestame selle intervjuu ennelõunal, lõuna paiku peaks saabuma uudised Reformierakonnaga liitub riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Üsna tõenäoliselt see järgmine küsimus Toompeal on see, et kas Mihkelson peaks jätkama väliskomisjoni esimehena, et Marko Mihkelson oli kogemust arvestades siis kas Mihkelson olnuks kasulikum akna all ja väliskomisjoni esimehena või on tema nii-öelda järgmine valik ja võib-olla siis esimehe koha kaotus ka aktsepteeritav. Kuidagi tunnen, et mina ei peaks selle diskussiooni osa olema. Aga lähme valimiste teemal edasi. Erakonda järgmistes järgmises riigikogus võiks olla taaskord meil on poliitikaanalüütikuid siin riigis täitsa palju toimub mitmeid huvitavaid saateid, mis on lausa sellele pühendatud. Ei peaks võib-olla poolt sellesse diskussiooni minema oma surundeitsistee raamidesse tagasi. Praeguse seisuga võidab valimised Keskerakond või Reformierakond. Ma ütlen seda teadlikult sellises tähestikulises järjekorras, seda näitavad lihtsalt erakondade populaarsusuuringud ja üsna tõenäoline, et nende esimehed tulevad teie juurde ja ütlevad, et nad tahavad teha koalitsiooni. Ütleme, et nad tahavad seda teha EKREga siis. Mis see teie vastus oleks Jüri Ratasele või Kaja Kallasele, et mina ei Ta Eesti valijad tema vastutust kujundada Eesti riigis demokraatiat ja kujundada Eesti riigi juhtimist, mõelda eesti riigi tulevikust, mõelda, millised lubadused on neile olulised ja valida neid jõude, kes neile tundub, et esindavad nende huve parimal moel. See, mida mina teen, on läbi oma kõnede intervjuude kirjeldanud, milline on minu meelest selline tuleviku Eesti ja kuidas me võiksime sinna jõuda, mis on need olulised teemad. Tänagi oleme nendest hästi palju rääkinud ja ma jään oma liistude juurde. Aga räägime siis oleviku Eestist, et välisluureameti juht Mikk Markus On ütles üles sellesuvises Ameerikas peetud ettekandes, ma tsiteerin teda. Oleme tuvastanud poliitikud ajakirjanike, diplomaatide ja äritegelaste võrgustiku, kes on Vene mõjuagendid ja teevad siin seda, mida kreml käsib. Poliitikud, kes mõne aasta eest olid kohaliku poliitika ääremail, on nüüd parlamendis tee või valitsusse jõudnud ja me näeme selgelt, et need inimesed ajavad seal vene agendat. Nüüd valimiste eel on tegelikult ju valijatele üsna oluline Kersti Kaljulaid teada, et kui suur see kremli käsilaste haare siin Eestis on? Mikk Marran ei rääkinud Eestist, Mikk Marran rääkis Euroopast ja maailmast ja küllalt palju leiab ka avalikest meediaallikatest informatsiooni selle kohta, kuidas äärmuslikke jõude on rahastatud. Selleks ei pea üleüldsegi välisluureameti juhi sõnu tsiteerima. Ja On oluline mõista ühte asja. Euroopa ühtsus ei ole mitte kuidagi nende riikide huvides kelle eesmärgiks on toimetada oma huvisfääris, nii et ükski rahvusvaheline reegel seda ei piira. See ei ole Eesti probleem. See on üldine Euroopa probleem, et me peame suutma konstruktiivsed mõtted, noh, mis on tavaliselt ka sellised, mille kohta võib öelda peavoolumõtted, mis tagavad tasakaaluka arengu, mis ehitavad sellele, mis juba on, mis ei lammuta seda, mis meil on näiteks Euroopa nelja vabadust vaid hoopis ehitavad nendele viienda mis ei lammuta seda kõike, mis on loodud ka Euroopas rahu nimel läbi Euroopa Liidu. Et seda kõike ei lammutatakse, on meile äärmiselt oluline. Väikeriigina ei suuda meie huvidepõhises maailmas, kus reeglitepõhist korda ei eksisteeri, edu saavutada ja ma ei pea siin tingimata silmas eksistentsiaalseid riske, aga ka majanduslikus võtmes. Kujutage nüüd ette, Euroopa oleks kujunenud suletumaks majandusruumiks, kui ta seda täna on. Me ei oleks 30 aastaga tõenäoliselt jõudnud isegi vabakaubanduslepinguni kõikide teiste euroga paar riikidega. See on ilmekas näide, aga kui me mõtleme tulevikus, siis kas tulevikus kujutab keegi endale ette, et kuidagi lihtsam oleks korraldada elu Euroopas või lahendada ühtegi meie ees seisvat probleemi ilma selle reeglitepõhise kokkulepe ruumita, mis meil Euroopa liidu näol täna on? Ja tundub igati mõistlik seda ruumi mitte ahendada, pigem liikuda edasi ja seda ruumi laiendada. Aga Kremli mõjuagendid Eestis on need olemas. Mina ei ole inimene, kes sellel teemal tahab rääkida. Aga Teid informeeritakse sellest ei taha isegi ei ega öelda. Aga kui jätkata natukene leebem vas versioonis, et on olemas selline termin nagu kasulikud idioodid seal siis kasulik idioot on inimene, kes viib enesele teadmata ellu vaenlase eesmärke või edendab vastase retoorikat või poliitikat, et kas kasulikud idioodid on Eesti poliitikas olemas? Taaskord mina ei ole inimene, kes annab hinnanguid, ma püüan alati iga inimese vaadetest aru saada, ma püüan tema eesmärke siduda eesti tulevikuga ja näha selles head tahet teha Eestist riiki, mis on majanduslikult heal järjel, sotsiaalselt tasakaalus, kus on, ütleme majandus, mis põhineb teadusel ja heal haridusel ja kõik sellised diskussioonid, ükskõik mis värvi on või mis värvi on värvitud kellegi arvamused poliitilisel spektril väga palju räägitakse, et ega see poliitiline spekter tõepoolest kaotab ka paljus oma tähendust. Ei oma minu jaoks mitte mingisugust tähtsust. Vahetame teemat. Mulle tundub, et seal võib-olla tuleb paremini välja oma roosi ja kõne teil võimul. Minul aitäh oma roosiaia kõnes, ütlesite ka seda, et me peame rääkima haridusest. Ma võtaks selles osas teid kuulda, et räägime veidi Te, ütlesite seda, et läbi hästi korraldatud ja ühtlase tasemega koolivõrgu käib uue põlvkonna lootuste loomine, et kellele see koolivõrk Eestis peaks kuuluma? Omandisuhe ei ole oluline, haridusstandard on oluline, et me peame rääkima sellest. Täna kooli tulevad lapsed omavad väga erinevat teadmiste platvormi nii selles, mis puudutab konkreetselt teadmisi kui ka selles, mis puudutab sotsiaalseid pädevusi, kuidas me inimesena inimeste keskel toime tulema ja see erinevus on suurenenud sellel sajandil, see on osalt tingitud nutiseadmetest võib-olla isegi väga palju tingitud tehnoloogia arengust ja seda arvestamata jätta Ta ja panna kõik seitsmeaastased, kaheksa aastased, üheksa aastased koos tegema täpselt ühtesid ja samu asju. Tähendab seda, et et osadel on koolis väga igav. Teised nagu ikka, ei saa hakkama. Ja sellele vastamiseks on olemas viise, mida kogu maailmas arutatakse, mõeldakse ja ka mingil määral kasutatud. Arvatakse, et minu ettepanek on olnud, et meil on olemas väga tore idu, mille nimi on üle ilma kool mis püüab pakkuda siis eesti noortele mujale väikest sissevaadet Eesti haridusmudelisse. Teeme korraliku arvutimängu haridusministeeriumi kodulehele, mis kõiki tasemeid läbides võimaldab väita, et kui sa suudad seda viimast taset nagu sujuvalt läbida, et siis sa oled saanud kas põhihariduse või gümnaasiumiharidus on selline asi, oleks väga toeks kõikidele õpetajatele eesti koolides, kes saaksid igale lapsele anda jõukohaseid ülesandeid, seejuures minnes kogu klassiga edasi, nii nagu, nagu siis kooliprogramm parasjagu ette näeb. Ja kindlasti võiks seal olla ka osa nendele, kes vajavad pikemat seletamist, kes ei saa täpselt hakkama selle keskmise tasemega. Ma arvan, et tulevikukool on üha rohkem iseseisev töö, mida õpetaja tegelikult toetab ja ilma selliste oluliste tehnoloogiliste uuendusteta. Me ei suuda seda oma lastele pakkuda. Me oleme kogu aeg mures, et me tahaks õpetada lastele laiemat spektrit võõrkeeli, me teame, et võõrkeeli pest tulevad, tulevad internetivahendid kiiresti peale. Võib-olla võiks meil olla võimalik omandada keelt, et mõnes koolis ja saada selle eest ka hindeid niimoodi, et sul selle ainekeeleõpetajate üleüldse ei olegi koolis olemas näiteks Narva keeltelütseumis on hiina keele õpetaja, võib-olla on võimalik läbi internetiprogrammide võimaldada midagi sellist ka teistes teistele koolidele. Nii et minu meelest on meil hästi palju ruumi tegelemaks oma kooliga niimoodi, et see vastab kõikide laste vajadusele arendada neid oskusi, mis neil juba on ja toetada siis nende oskuste arengut, mis mingil põhjusel on, on puudu vähem fakte, rohkem lihtsalt inimeseks olemist, need olid teie mõtted roosiaias, et aga milline üldse on faktide roll 21. sajandil? Faktide roll on väga oluline, lihtsalt fakte saabki omandada teistmoodi, kui lihtsalt klassis, kuulates konspekteerides, et selliseid haridusmudeleid juba on, mulle väga meeldib Pariis 42, mis on tegelikult IT-haridust õppeasutus, mis ei eelda ei sisseastumiseks mingisugust diplomit, ei anna ka väljujale mingisugust tunnustatud haridussüsteemis praegu eksisteerivat diplomit, aga ometi on reflekteeritud ja aktsepteeritud. Ja need inimesed teavad väga palju fakte, neil on väga palju käsitööoskusi, aga nad on need kõik omandanud noh, põhimõtteliselt arvutimängu vahendusel, see on see, kus fakti roll ilmselt koolis langeb, mitte fakt, kui selline ise muutuks kuidagi ebaoluliseks, et noh, ütleme teatud määral on siiski võimatu maailmas orienteeruda ja suurt pilti omada, kui sa ikka üldse mitte midagi ei tea, et ei tohi utreerida, ei tohi minna äärmustesse, küsimus on lihtsalt selles, kuidas seda omandada, et ma tean, et siin, Narvas hariduskonverentsil räägiti ka näidetest, kus Eesti koolides täna juba on tehtud täiesti uue sisulisi õppeaineid, näiteks õppeaine Vahemeri. Kahjuks ei julge nimetada nüüd selle Tallinna kooli nime, kus see oli, et kus siis käsitleti koos nii bioloogia, ühiskonnaõpetus, majandus, inglise keele oletus käsitlesid teemasid, mis puudutavad Vahemerd, hoopis teistsugune vaatepunkt ja vaatenurk. Väga tore, et õppida ja fakte omandada saab väga mitmel moel ja mulle jääb mulje, et ka meie õpetajat tegelikult tahavad sellist koostöölist mängulist kooli, et siin Narva hariduskonverentsil tuli see küll niimoodi välja ja mis veel toredam, seal räägiti ka sellest, et Need uut viisi õpetamised küll alguses tekitavad ülemineku perioodil ikka suuremad kulud, muuhulgas ka suurem töökoormus. Kuid hiljem tegelikult, et see töökoormus pigem langes, kui tõusis. Inimeseks olemine, kui sul klassiruumis, õpetaja Ta ei anna, on 30 36 õpilast, kõigil oma lastetuba, oma arusaamine elust, omad väärtushinnangud, et kas selles aina paisuva Eesti klassiruumis on üldse võimalik ja realistlik õpetada inimeseks olemist? No võtame väga lihtsa asja, me räägime sellest, et me tahaksime õpetada ega lapsi tavakoolis. Ja Eestis on väga häid näiteid, kus niimoodi tehakse, et klassis on tõepoolest puuetega lapsi, õpetajad kaasavad, neid toetavad, neid õpetavad teistele lastele, kuidas aidata puudega last nii füüsilise puudega kui ka vaimupuudega last. Ja kõik näevad, et erilist erilisust teeb maailma paremaks, et me ei saa huvitavat mustrit ühesugustest klotsidest, eks ole. Ja samas on meil ka koole, kus õpetajad tunnevad ennast seda tehes väga ebamugavalt, need ei ole halvad õpetajad, nad tunnevad, et nemad ei ole selleks valmis. Ja sellisel juhul ei tohiks edasi minna selle programmiga antud koolis, sest kui õpetaja tunneb ennast ebamugavalt seetõttu, et tal on klassis või teise klassiruumi eraldatuna teistsugused lapsed juba see, et neid mõnedes koolides tõepoolest õpetatakse, siis eraldi klassis juba see on stigmatiseerib, see juba on eralda see ebamugavus paistab välja siis ega siis õpetus ei ole ainult verbaalne õpetus on ka väga suures määras instinktiivne, et laps tajub suhtumist ja mäletame ka oma kooliajast, et ka tegelikult ju ütleme tänased 50 aastased kuulsid koolis ikka väga palju seda, et mõni laps on paha. Et ongi selline halb ja selline kakleja ja halvast kodust võib-olla veel pärit, eks ole, et noh, kõik need on sellised sellised väited, mis lihtsalt kinnistavad meie arusaama sellest, et kõik me ei ole võrdselt head võrdselt huvitavad ühiskonna osade liikmed. Et meie õpetajad teavad väga palju head tööd, väga rasket tööd ja on üle elanud väga madalate palkade perioodi, et nüüd on õpetajate palgad küll täitsa viisakad, aga võtab veel 10 15 aastat aega, kuni see suhtumine ühiskonnas õpetajaametisse uuesti ära paraneb. Et see on üks raske ja madalapalgaline töö ja siis läheb veel aega, kuni noored õpetajad hakkavad väga hea meelega kooli tulema ja me peame hoidma kogu selle aja, eks ole, sedasama palgataset või, või telgi teda ka tõstma. Ehk et ma ei taha ühelgi juhul näpuga näidata töötajatele, aga ma lihtsalt juhin tähelepanu, et meie koolisüsteemis, kui me teeme mingeid asju kampaania korras me võime ka seda inimeseks olemise õpetusele tegelikult teha hoopiski liiga, et me peame leidma lahendused, mis ühtegi last erilistega tavalist ei pane ühekski õppeaastaks olukorda, kus. Ta ei tunne ennast koolis hästi. Nagu ikka, me ei saa intervjuus läbi ka välispoliitikata. President Toomas Hendrik Ilves ütles oma ametiaja alguses, et ta ei küsi Venemaalt oma ametiajal kahte asja. Esiteks vabandust okupatsiooni eest, sest see poleks väärikas ja teiseks Eesti vabariigi ametiraha, sest see oleks alandav. Kas teie jagate täna üle 10 aasta hiljem neid Ilvese seisukohti? Absoluutselt, ma jagan neid seisukohti. Aga mida me nende okupatsioonikahjudega siis teeme, et Leedu on need kahjud püüdnud kokku lugeda, Eesti ja Läti justiitsministrid püüavad neid omavalitsuste toeta kokku lüüa. Ei, aga meil oli ka meil oli komisjon 92. aastal loodud, mis tegeles okupatsioonikahjudega, mis siis aastast 40 kuni aastani 90, kas need on selles mõttes kirjeldatud, millist, millist kahju Eesti sai seal tehtud mis nende arvudega tehases? Minu seisukoht on see, et meil on üks oluline küsimus, mille me võiksime ära lahendada, see on piirilepingu ratifitseerimine Venemaaga meil on väga palju koostööpunkte, kus meil tõenäoliselt on võimalik noh, koos toimetada. Näiteks kui me mõtleme sellele, et selles Euroopa eelarveperioodis oli eraldi programm, millest pool maksis Euroopa Liit veerandi, meie veerandi Venemaa, et arendada kahe riigi vahele kodanikuühiskonna ja muid projekte, mille näide üks näide on ka siinse Narva promenaad kahel pool Narva jõge võiks edasi minna selliste rohujuuretasandi projektidega. Me rääkisime sellest, et Narva kolledžis võiks olla rohkem IT-üliõpilasi, noh need, kes siia praegu tulevad mujalt, need tulevad ka valdavalt Venemaalt. Meil on väga palju noh, sellist koostöö võimalust, kus meil tegelikult vaidluse koht Ta ei ole ja see puudutab just nimelt rohujuuretasandit ja kodanikuühiskondade koostoimimist, mis üksiti võimaldab ka rohkematel Venemaa inimestel näha demokraatliku väärtuspõhise Euroopa riigi toimimist. Et sellele kõigele tulebki suhetes Venemaaga rõhku panna Nendest okupatsioonikahjudest rääkides, siis veel Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles kahe nädala eest seda teemat kommenteerides, et küsimust mingist kahju korvamiseks Lätile või Eestile nõukogude okupatsiooni eest ei ole korrektne esitada ja ta lisas, et Venemaa ei ole nõustunud terminiga nõukogude okupatsioon ja ei tohi unustada panust, mille nõukogude liit tegi Baltimaade taristu majanduse sotsiaalala arendamiseks. Ja föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Gorbatšov leidis veel, et Venemaa ei kanna Nõukogude Liidu võimude tegevuse eest ei kõlbelistega ainelist vastutust, et teie olete sellised Peskovi ja Gorbatšovi lähenemisega nõus. Mina olen seda meelt, et Nõukogude okupatsioon lõikas Eesti 50-ks aastaks ära normaalsest majanduslikust arengust. Enne okupatsiooni siin piirkonnas toiminud riigid, keda okupatsioon ei tabanud on jõudnud oluliselt kõrgemale sotsiaalmajanduslik kuule arengutasemele lisaks ei ole nende inimesi küüditatud, lisaks ei ole nende inimesi tapetud nende poliitiliste vaadete pärast. Lisaks ei ole põlvkondade kaupa piiratud inimeste vaba liikumist maailmas. See kõik tegi Eestile korvamatut kahju. Kuid selle diskussiooni nende korvamatute kahjude korvamise üle on hinnanud mitmed Eesti valitsused perspektiivituks. Minagi tunnen, et meil oleks mõistlikum tegeleda tulevikusuhete ülesehitamisega sõlmetatud, et jääda kinni sellesse minevikku. Kuid loomulikult ei muudame mingilgi moel oma narratiivi, meie narratiiv on selge ja meie narratiivi toetab ka rahvusvaheline õigus. Narratiivi paikapidavust tõestab juba ka see, kui kergesti tegelikult tuli Nõukogude Liidu lagunemisele rahvusvaheline tunnustus Eestile, kui kiiresti meid hõlmata Euroopa Liidu ja NATO struktuuridesse. See on sellepärast niimoodi ainult kulgenud, et Eestile tehti liiga Eesti okupeeriti ja lõigati ära rahvusvahelisest õigusruumist, kuhu Eesti tahtis kuuluda. Ameerika Ühendriikide president Donald Trump rõhutab igal sammul Ameerika ühendriigid esimesena, et seda siis ennekõike majanduses. Et kui me räägime majandusest, siis kuivõrd Euroopa Liit peaks vastama, et hoopis Euroopa Liit esimesena? Vaat siin on see keeruline asi, et tegelikult toll on rakendatud Euroopa Liidu terasele ka varem Ameerika Ühendriikide poolt ja, ja siis oli Euroopa poliitikutel võimalik öelda, et enam ei reageeri. Me ootame, et saavad ise aru, et tegelikult rahvusvaheline vabakaubandus on kõikide huvides ja täpselt niimoodi ka läks, selgus, et imporditakse hoopis rohkem terast keerulisemates kõrgema lisandväärtusega tööstusharudes, kus asus rohkem töökohti kui puhtalt terasetootmises ja olid lõpetati, aga tänapäevane poliitika on niimodi muutunud, et, et noh, kõik peab juhtuma täna ja isegi parem juba, kui eile poliitikud oleksid reageerinud, mistõttu ma näen, et noh, tänase päevapoliitilises loogikas, Euroopa poliitik, hotell on väga keeruline mitte koheselt vastata omapoolsete sammude ja meetmetega. Kõige targem on loomulikult teha seda, mida sellistes olukordades ikka soovitatakse ta seda kiviteed mööda edasi ja, ja katsuda hoida ikkagi noh, rahvusvaheline majandus võimalikult vaba, et ei ole mingit kahtlust, et nii Euroopa riigid eraldi võetuna kui ka Euroopa liit tervikuna sellest võidab ja muidugi võidab sellest ka Ameerika Ühendriigid kui rahvusvaheline vabakaubandus. Ja, ja kõik muud majandusvabadused arenevad, mitte mitte neid ei piirata. Lõpetuseks kahe nädala pärast umbes samal ajal Narva asemel minu andmetel Hiinas ja ma ei tea, kas on võimalik, et te kohtute ka maailma ühe mõjukaima presidendi, Hiina presidendi, Xiitsin pingiga, aga 13 aastat pole Eesti ja Hiina riigipead omavahel kohtunud, omavahel silmast silma suhelnud, et kas see on olnud Eesti välispoliitika üks suurimaid möödalaskmisi? Ma arvan, et Meie suhted Hiinaga praegu, mis põhinevad eelkõige vastastikku majanduslikult kasulikke koostööprojektide arendamisel on viimasel ajal kulgenud, et väga selgelt ülesmäge osaleme 16 pluss üks formaadis, kus Euroopa riigid teevad koostööd Hiinaga. Me pakume omaettevõtete tulemit, et Hiina turule. Ja see, miks mina sinna lähen, on ka seoses osalemisega majandusfoorumil kutsutakse ka Hiinat haavaseks, lisaks minule on seal minu andmetel kui president näiteks kohal. Ma arvan, et mõistlik on arendada majandussuhteid ühe sellise riigiga, mis on selgelt majanduslikult võimekas ja kasvava võimekusega riik. Et see on kahtlemata oluline ja kui seda saab edendada kõrgetasemeliste kohtumistega, siis on väga hea, aga ma arvan, et need kõige kõrgetasemelised kohtumised oleks eelkõige tunnustus selle eest, kuidas me oleme neid majandussuhted, et viimastel aastatel veel arendanud head kuulajad. Selline sai tänane intervjuu Eesti vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi. Ka sel korral läks intervjuu eetrisse Narvas. Tartu Ülikooli kolledžist ja tänase salvestuse tõid teieni otsisid Reimo ja Priit Karinud minule Mirko ojakivi. Suur tänu, proua president, tänan kuulajaid ja tehnilist personali, kes seda saadet ebatavalisest kohast meil teha aitasid. Kuulmiseni.