Praegu on küll nii, et Eestis maanteedel või ka raudteel sõites avaneb aknast välja vaadates selline kaunis idüll, et need, kes Eestist mujale kliimapagulase, eks on läinud, saavad neid kauneid lumiseid eestimaa maastikke vaadates aru, millise vale sammu nad on astunud. Külmakraadid lõppeval nädalal meenutasid üle pika aja siis korraliku talve vähemasti lõuna pool. Ja nagu ikka laupäeva ennelõunal rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Neeme Korv Postimehest ja Urmet Kook. Mirko ojakivi rahvusringhäälingust deme. Tere, Neeme-Jaak. Urmet. Tere. Tervist. Esmalt veel õnnesoovid leedu rahvale, nende vabariigi 100. sünnipäeva puhul ja nädala pärast on Eesti täpselt sama kaugel, tõsi meile nii palju väliskülalisi, kõrgeid riigijuht Euroopa Liidu institutsioonide esindajaid oodata pole. Aga ega see veel kõrged külalised on sul külas ei teepeost korralikku pidu, et ma arvan, et nädala pärast Eesti veel pidutsema täname saates üllatuslikult Eesti vabariik 100-st ei räägigi, et alustame hoopis rahastusest, et Eesti inimesed on maailmas üsna haruldased, et sellist fenomeni, kus neljandik maksumaksjatest 24 tunni jooksul riigile suudavad ja tahavad esitada möödunud aasta tuludeklaratsiooni. Mul on tunne, et sellist pole, aga eks oma põhjus on muidugi selles, et, et et ega see elektrooniline tulude deklareerimine maailmas väga levinud pole ja on veel üks suur argument, miks kiiresti maksu- ja tolliametisse oma deklaratsiooni kinnitama minna on see, et paljud ikkagi loodavad, et nad saavad raha tagasi, et see, ma arvan, see raha saamise pool on vist peamine, et miks inimesed kohe esimesel võimalusel lähevad tuludeklaratsioone täitma ja miks isegi oodatakse seda, et saab tuludeklaratsioone hakata täitma. Kas teil, Neeme ja Urmet on riigiga juba tulude osas sotid selgeks tehtud? Kui ma siin siis otsa lahti võin teha, siis ma võin sulle öelda, et ja kuulajale, et ei ole. Aga küllap ma jõuan, ega siis esimesel päeval ei pea kohe tormama, pealegi ma tõsi küll, proovisin seda lehekülge lahti teha, ma tean, et väga suuri probleeme seal küll ei olnud, aga, aga vähemalt mull tuli teade, et hetkel on üle koormatud ja siis ma mõtlesin, et ah, eks ma tegelen sellega mingipäev aga tegemist on ju vormiliselt ja sisuliselt lihtsa protseduuriga ja kuna praeguse süsteemi juures suur osa inimesi sealt tõesti raha tagasi saab, siis miks mitte see hiireklikk sinna jätta, et mina mäletan ka seda aega, kui tuli pikas järjekorras seista seal vastavas büroos ja ja ma arvan, et see oli ikkagi üks üsna päris ebamugav teema. No mina tegin eile hilisel pärastlõunal ära ja läks nagu ludinal, et küll küll küll natukene kurb oli vaadata seda, kui palju koolituskulude ja kõik need, mis, mille all on need lasteaia kõik huvialaringid ja see raha, mis jäi nagu kasutamata, aga, aga mis siis teha, et olgu see siis kingitus Eesti riigile? Et pole enam ühisdeklaratsiooni kaotatud, on eluasemeintressidelt siis märkimisväärne osa sellest, mida saab maha arvata ja koolitus kulude osas samamoodi, et seal on mahaarvamisi saab olla kuni 1200 euro eest, millest siis kodulaenu intressid saavad olla 300 eurot. Ja ma ei teagi teoreetiliselt muidugi võib seal ju proovida arvutada, et palju on võimalik tagasi saada, aga, aga see on kindlasti vähem kui eelmisel, üle-eelmisel aastal. Sest jah, riik on võtnud selle suuna, et pigem nüüd ja praegu raha palju kätte nendele, kellel justkui seda raha ei ole, siis madalama sissetulekuga inimestele ja aasta pärast ega väga enam midagi maksuametist tagasi ei saa. Aasta pärast on kindlasti, ma arvan, et aasta pärast on veel see huvi suur, et siis inimesed lähevad suurema harjumuse. Kui sa ütlesid, et nüüd lähevad sellepärast, et raha vaadata, kui palju raha kätte said, on ja et siis aasta pärast tõenäoliselt lähevad inimesed suurest hirmust, et kas ma pean midagi juurde maksma, et mis seis, see, et, et tõenäoliselt aasta pärast on meil veel see huvi nende deklaratsioonide esitamisel esimestel päevadel nagu üsnagi suur, ega ma arvan, et sealt alt hakkab see jahtuma. No jahtuma hakkab ta võibolla sellepärast ka, et kõigepealt tõuseb temperatuur. Ma arvan, et keemiseni välja lähemal lähenemas on riigikogu valimised ja ilmselt see on üks teema, mida väga jõuliselt igas nüansis kajastatakse. Eks ole tegelikult ju põhjust ka, et kui ma rääkisin siin sellest lihtsusest, siis noh, minu arust nagu kõige halvem selle tulumaksureformi juures on see, et väga paljudest lihtsatest printsiipidest on loobutud ja ja tegelikult on see asi muutunud väga keeruliseks ja kui sa siin Virko ütlesid, et tal on võimalik midagi välja arvutada, siis noh, siin on ka sellised paremad raamatupidajad päris pead murdnud ja kui te loete neid tekste, mis muidugi valitsuse seisukohalt on kõik väga lihtne, et mul on siin ees esimesest juunist 2017 valitsuse pressiteade, kus on muu hulgas kirjas pealkirjas valitsuskoalitsioon loobub kahest maksust ning taastab abikaasade ühisdeklaratsioonid, et noh, niimoodi öeldi, öeldi kõik rahunesid umbes maha ongi tehtud, aga tegelikult on see ju järjekordselt väga keeruline skeem, kuidas üht, seda raha nagu jagada üldiselt seda ülekandmine iseenesest ei ole väga keeruline seal deklaratsiooni pealt on ja et ja noh, see on selleks, et ta seal suhteliselt lihtsalt on ju, et kui üks abikaasa tahab kadele kasutamata mingi hulk nagu, nagu asja näiteks koolituskulusid eks ta tahab, teisel abikaasas see ei ole väga keeruline, on ju, see ilmnes suhteliselt lihtsasti kohe ka teise abikaasa on ja sinna deklaratsioonile aga jah, et ma ei tea, minu jaoks see, selles mõttes nagu midagi keerulist ei ole, et, et noh, nagu mul on üks töökoht ja ja minu jaoks selles tõenäoliselt ka järgmisel aastal väga palju ei muutu, et aga võib-olla kirjutab Postimehel artikleid, vahepeal saad honorari kohe on kohe on jälle muutused majas. Jah, või siis otsustab Urmet tööandja sind premeerida ühe kuupalga ulatuses siis aasta lõpus preemiaga. Selline nali, aga siis? Ma ei värisenud. Kokku oodatakse siis maksu- ja tolliameti poolt umbes kuutesadat tuhandet deklaratsiooni ja esimese päevaga saabus ligi 200000 deklaratsiooni tagasi. Raha on esialgsetel andmetel siis maksu- ja tolliamet kohustatud maksma kusagil seal 30 miljoni euro juures ja juurde tuleb maksta inimestel miljon, ehk see näitab seda, et tõesti inimesed läksid raha järgi ja seda on raske ka inimestele ette heita, et 27.-st veebruarist juba saabki raha tagasi. Aga omaette küsimus on muidugi see, et kui võtta sellisest suurest pildist, et kumba pidi on nagu targem, et kas inimesed igakuiselt saavad mõned eurod rohkem või mõned kümned eurod rohkem endale siis maksusüsteemi erisusi arvestades kätte või siis ongi korra aastas antakse sulle tulu deklariga või tuludeklaratsiooniga siis raha tagasi. Kõik sõltub, on nagu sellistest asjadest nagu inflatsioon ja raha väärtus ka, onju, et kas sa, kas sa, kas sa käsitled, seda on ju, et kogu selle maksu maksumuudatuste puhul on ju ka onju, et siin neid soovitusi oli ju näiteks sinu enda vist saates käis üks maksunõustaja kunagi rääkimast siin sügise poole, et kuidas nagu käituda ja tema soovitus oli see, et et lähtuda sellest, et et sa saad nagu riigilt võtta nagu olematu intressiga laenu. Et siis on nagu selles mõttes nagu valiku küsimus on ju, et kuidas, kuidas käituda. Aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes need summad ei ole erilist nagu vahet. Ma vahepeal mõtlesin, et ma jõuan seda aega ära kasutada, mil te räägite, otsin internetist sellest keegi selle keerulise valemi üles, mille alusel siis arvutada seda, palju sa sellel aastal jooksvalt riigikast seda tulumaksuvaba miinimumiga kätte saada. Aga ei leidnud, maksu- ja tolliameti koduleheküljel on kõik materjalid tuludeklaratsiooni keskset praegu ja noh, selles mõttes on ka midagi raske ette heita, et praegu on tulu deklareeri Duclot deklareerimise aeg ja inimesi puudutab see kõige rohkem. Aga muidugi selle teemaga. Mulle tundub, et ega siin pikalt midagi arutleda ei ole, et järgmisel aastal tuleb selle teema juurde tagasi tulla ja siis tõenäoliselt on seda kirge rohkem ja ma arvan, et sa ei öelnud, vaid, et kas sa ise tegid selle ära. Ise ma alustasin, aga kuna jah, on mõningaid andmeid veel puudu, siis tuleb hoolitseda selle eest, et paberipakid kokku saab. Aga mulle tõesti meenus siin, kui Neeme rääkis sellest. Ta mäletab veel seda aega, mil tuli käia maksu- ja tolliametisse füüsiliselt kohal. Et ma olen ka ikka juba nii vana, et olen oma elus saanud ka paberdeklaratsioone esitada ja ausalt öeldes sellega võrreldes praegu on ikka väga, väga väga mugav olla Eesti vabariigi kodanik. Eks. Mul oli seda rääkides ja meenutades ka väike hirm, et mäletate ja kogesin seda isegi kolm korda oma ID-kaardi järel käies, ehkki mul oli see natuke teistsugune probleem kui sertifikaatide oma, aga aga et üldiselt on päris päris hirmus ja meie amet nüüd ei ole enam valmis nagu selleks, et siuksed, rahvamassid peale lendavad. No ma ei tea, mina loodan küll, et äkki tuleval aastal äkki saame ka lihtsalt hakkama, hoolimata valemite keerulisusest, et aga, aga pole ka välistatud, et järgmisel aastal on büroodes hulga rohkem rahvast ja tuleb võtta neid järjekorra numbreid ja ma ei tea, kas üldse seal büroodes on sellised süsteemid enam olemas. On on, on isegi üks maakonnalehte lõppeval nädalal käis sellel esimesel tulude deklareerimise päevasel neljapäevane päev seal võib-olla oli vist, oli Hiiu leht käis ka saalis koha peale selgus, mitte ühtegi inimest ei olnud, mitte keegi ei tahtnud maksu- ja tolliametist nõu saada, aga ma arvan, et ka sinna saali lähevad need inimesed, kellel tõesti on siis seal väga keeruline seda täita ja nad ei saa aru ja tõenäoliselt ka seal on ootamas siis selline juurdemaksuotsus, et kas seal on metsamaa võõrandamisega tegemist või metsamaterjali võõrandamisega, et ühesõnaga pigem on jah, ütleme seal saadud mingisuguseid erakorralisi tulusid ja jah, õnneks me vist keegi ei tegelegi aktsiatega, et siis tõenäoliselt läheks asi veelgi keerulisemaks ja nüüd ma saan aru, deklareerida tuleb nii bitcoine kui ka üüritulu. Ja maksu-ja tolliamet, ma panin tähele seda deklaratsiooni. Ütles, et seal tuleb Jahku ju isegi öelda, et üüritulu pole saanud ja nii edasi, et maksu- ja tolliamet Ta proovib nii-öelda igatpidi inimesi aidata. Nii, aga liigume teemadega edasi, et on kaks valdkonda, kus kõik Eesti inimesed on erakordselt targad, üks on meditsiin, sest me kõik oleme olnud haiged. Teine on haridus, sest me kõik oleme olnud õpilased, nüüd räägime siis sellest hariduse poolest, räägime haridusest seisvatest valikutest ja praegu püüab haridus ja teadusminister Mailis Reps teha siis parvev kodutöödega või siis vähemasti mõtestada seda, et miks me kodutöid teeme ja nagu selliste teemade puhul ikka on kirglikke pooldajaid, on kirglikke vastaseid, aga on ka märkimisväärne hulk neid inimesi, kes vaatavad nõutult pealt ja küsivad, et mis see probleem on, mida püütakse lahendada, et kas teie suudate eesti rahvale ära selgitada, et mis mure nende kodutöödega ikkagi on? No kõigepealt võib-olla peaks ütlema seda, et haridusjuhtide aastakonverentsil Pärnus, siis ma saan aru, asi sai alguse, kui haridusminister Mailis Reps seda seda seal rääkis, kas ta nüüd tahtis seda kohe lõpetada, et see võib-olla natuke lihtsustatud, aga see tema väljend oli jälle see, et tahaks debatiga ja noh, selle debati on ta nüüd nüüd ka nüüd ka saanud. Et aga samas on, on see, et et kui midagi seal haridussüsteemis puudutame, ükskõik missugust momenti on, see on see kodutööd, tagasisidestamine, kasutatavat õpimeetodit, et mis iganes siis tegelikult me näeme väga lihtsalt, et me jõuame tegelikult nagu kogu kogu süsteemi juurde ja ega siis mingisuguse ministri poliitilise otsusega ei ole, ei ole noh, see asi nagu hästi võimalik, et kuigi siin on, ma olen lugenud siin sellist võllanalja ka, et Keskerakonna juhitava valitsuse puhul on ka võimalik, et leiva hind kehtestatakse ühel päeval kindlalt majandusministri korraldusega, aga noh, see on muidugi nali, et ma ei usu, et sellist asja nagu, nagu saaks niisugusel moel teha, aga debateerida selle üle, kuidas lapsed targaks saavad, võib ju ikka ja minul on yks koolis käiv laps, teine laps, kes läheb sügisel kooli, et noh, kuidas ma ütlen, et minul ei ole sellel teemal nagunii selgelt polariseerume seisukohta, et kas need koolitööd, kodutööd peavad olema või mitte, et ma arvan, et see kuldne kesktee on seal kuskil vahepeal mõistlikul määral peaks ikkagi nagu tunnis räägitud kinnistama. Aga noh, kindlasti selline olukord, kus vanemad õpivad igal õhtul kolm-neli tundi koos lastega, omandavad selle kõrvalt üks, kaks või kolm korda uuesti algsiis põhi ja lõpuks ka gümnaasiumihariduse, et me lõpuks nagu neljakordne gümnaasiumi värvis omandatud kolme lapsega kõik need lisaks iseendale ka veel läbi elude sega loomulikult ei ole normaalne, aga, aga see ongi elukestev õpe. Aga siis võiks pigem sellise elukestev õpe, sa olid seekord, et kõike sedasama, mis seal juba kord ise õppinud välja. Et see võiks võib-olla midagi juurde või midagi vastavalt ühiskonna arenguga nagu muutustega nagu õppida. Aga segajale normaalne, aga teisipidi jällegi ma ütlen nagu seda et, et okei, et me ütleme, et me nagu loobume siis nagu kodus õpetamise kodus õppimisest. Et, et kui me vaatame näiteks kasvõi Tallinnas klassikomplektide suuruse, siis neil on 28 kuni 30 last ühes klassis. Et sellisel juhul kindlasti peaksin. Klasside suurused oluliselt vähenema, et õpetaja jõuaks tunni jooksul. On ju selge, et lapsel on erineva nagu võimetaja erineva jõudlusega aineid omandama. Et kindlasti, kui sul on klassis 30 last või 28, et et siis, kui sa peaksid kogu tunni jooksul kõikidele lasteni jõudma nagu sellise ühisenamvähem nagu tulemuseta, kodus midagi õppima ei pea, on ju, et siis siis kindlasti nendes klassides peaks olema ikkagi vähemalt kaks korda vähem lapsi või veelgi rohkem on ju vähem. Ja teine asi, mis selle, selle puhul nagu kriitiline pool on minu meelest see, et et kui, kui, kui me jõuame nüüd selleni, et üldse kodus midagi õppima peavad, kõik tehakse tunnis ära, et selline iseseisev oskus õpitust või räägitust mingeid referaate või analüüse või seda mõtestada nagu puudub. Et mismoodi need noored siis ülikoolis hakkama saavad, kus on sellistel töödel järjest suurem nagu roll, rõhked? Loomulikult on, jäävad alles ka ülikoolis on loengud, aga, aga väga suur osa ülikooli noh, nagu sellisest õppekavas õppetööst on ju iseseisvat töödel. Et kui sul selline uskus täielikult puudub, et sa oled jõudnud selleni, et sul kuule tunniseleid ainult tunnis asju, onju, ja siis, kui kell käib, et siis on kõik see Finito on ju et siis nagu ülikooli säte või tuleb seal ülikooli esimesel aastal tegeleda sellega, et neid hakkavad alles omandama mingeid iseseisva õppimise oskusi. Just just nimelt, mis puudutab, ütleme, raamatute lugemist, uurimistööde läbiviimist, et neid ei ole võimalik teha kooli ajal, et selles diskussioonis on ka haridusminister ise pakkunud välja, et rohkem võiks siis koolipäeva lõpus olla sellest pikapäeva rühmalaadset tegevust, et ma saan aru, et sellistes madalamates kooliastmetes eriti põhikooli esimeses astmes on, on see tõesti võimalik, et me teame esimese klassi lastel tõesti ongi võimalus, et sa peale seda koolipäevasel kella ühe-kahe paiku ei lähe koju, vaid jääd pikapäeva rühma ja siis seal tehaksegi ka koduseid töid, aga suuremates klassides, kui sa mõtled selle peale, et koolipäev muideks tasulised pikapäeva rühm, just mis hakkab kell kaheksa suuremates klassides koolipäev ja lõpeb kusagil kell kolm, et noh, et kui palju veel nagu, et trennid on ka tarvis, on oma elu on kah tarvis elada. Samas samas on see Et nende kahe tüdruku pealt, keda, kelle kasvamist mina olen läinud, siis ütlen ka seda, et näiteks seesama pikapäevarühmad, et see pole tegelikult üldse üldse paha seal lasteaiast ülemineku teemal ka lapsevanematele natukene harjuda sellega sellepärast et lasteaiapäev on ju ikkagi pikk ja koolist nad saavad suhteliselt varakult tulema, aga noh, meie vanemad käime tööl. Aga samas jah, et, et ma oleksin ka nagu kurvedki seda meelt, et noh, minu viimased kogemused ülikoolist tänapäevasest ülikoolist ütlevad ka seda, et seal on ikkagi see, ütleme, need õpikäsitlused on läinud ikka täiesti sellise noh, iseseisva töö keskseks ikka täiesti kõik ja, ja ma küll ei kujutaks ette, et noh, inimesel ei ole neid siis tuleb hakata neid nagu, nagu õppima seal teiste kõrvalt, kellel on, kellel on need asjad olemas ja noh, ma tooks veel sellise aspekti siia, et et noh, millest mulle alati väga meeldib rääkida, on kohustuslik kirjandus. Et see on ju tegelikult ka puhas iseseisev töö raamatutega ja minu selline kogemus näitab ja tagasiside, mis ma olen saanud õpetajatelt ja noh, nagu ka ise näinud, et ei ole paremat kõne- ja kirjakeele õpetajat kui algupärane eesti lastekirjandus, mis on suurepärane ja kui lapsed neid kasvõi kohustuslikus korras natukene loevad, hakkab see sõnavara arenema ja, ja ei ole, ei ole sugugi nii, et sünonüümidest ei, ei saada aru. Aga noh, kui nüüd vaadata viimaseid arenguid siin Eestis, siis me võime natuke irooniliselt öelda seda, et võib-olla mine tea, et võib-olla siin varsti tullakse välja kodutööde kehtestamise seadusega ja ja siis kindlasti Reinsalu, kes tahab kõiki asju seaduseks teha, siis annab ka oma poolthääle kohe. Et oleks ikkagi pannakse ka kevade ja tõde ja õigus sisse. Noh, ühesõnaga see on selline väike iroonia siin ka nädala ühe ühe teema ainetel siia vahele sadad hümnistuva rääk Reimo üldist ei taha rääkida, kümnima laulan hea meelega. Aga ma olen ühel meelel Tallinna Ülikooli teadur Greete arroga, kes kirjutas neljapäevases Eesti Päevalehes, et kodutööde puhul siis küsimus ei ole selles, kas anda kodutöid, vaid selles, milliseid, kellele ja mis eesmärgil, et ma arvan, et sellesse lausesse on targad inimesed kokku võtnud kogu selle probleemi olemuse et kodutöödest ei pääse ja nüüd see debatt saabki keskenduda ikkagi sellele, et Pole mõtet ju mäletan, on ka minul olnud kirjandusõpetajaid, kes suve hakul on öelnud, et olgu suve jooksul läbi loetud see, see, see, see ja ka see raamat, et noh, küsimus on selles, et kas koolivaheaegadeks, kas suvevaheajaks saab anda kodutöid, teine asi on see, et kui palju erinevad aineõpetajad omavahel suhtlevad, kui palju mõeldakse läbi seda ka, et kas puhtfüüsiliselt on võimalik seda teha, sest kui iga õpetaja peab oma õppeainet kõige tähtsamaks, mis on ju elementaarne siis tekib see teema, et kõik arvavadki, et ainult nende koduseid, nende aine koduseid ülesandeid tuleb õpilasel lahendada, aga kui see kõik kuhjub siis vaene õpilane. Nii, aga siis selle teema puhul ma ei tea, noh, õpitu vajab kinnistamist ja ma arvan, et kodutöö on selleks kindlasti oluline osa, sest kodutöö kontrollib ja aitab aru saada seda, et kas, aga sellest oled aru saanud. Nii, aga kui me lastega jätkame, siis mulle tundub, et võib-olla, kui nad rohkem kodutöid teevad nüüd muidugi provotseerin, siis neil jääb võib-olla vähem aega muude asjadega tegelemiseks ja võib-olla ka vähem aega sotsiaalmeedias olemiseks vähem aega selleks tegeleda rumalustega, et kui ma siin lasteaia noorte juures olema, siis selline ebameeldiv teema, mis ühiskond mida ühiskond hea meelega hoiaks vaibal noorte inimeste katkised elud, oma väljaelamine sotsiaalmeedias ja seal suhet, et kompenseerimine, et sellel mündil on veel üks pool, et noored püüavad vägivalla abil sotsiaalmeedias tähelepanu saada, et see teema, mis meid seda rääkima ajendab, on rahvateenrite teise saatejuhi Taavi Eilati lugu avanädala pealtnägijast. Missis rääkis võigaste näidete varal, kuidas noored filmivad, jagavad jõhkrusi, et siis sotsiaalmeedias tähelepanu saada, et kui tõsine see probleem teie arvates on, et kas see probleem nüüd mõne näite puhul on üledramatiseeritud või vastupidi, et see, mis seal vaibal ära peidetud on, on veel tegelikult palju murettekitavam. Noh, mina ei ole nii suur ekspert on ja et ma ei ole Ei ole tuttav kõikide aine nagu nende võrgustikega, kus noored nagu tegutsevad, nad jube raske nagu selle siin öelda, et kas see probleem on suurem või väiksem, on ju, et et lihtsalt nüüd tulid kohtulahendite puhul täiesti juhuslikult nagu välja see, see võigas, nagu juhtum on ja, ja ja see andis nagu ajendi sel teemal arutada ja, ja selle käigus ilmnesid ka teisi asju veel. Et ta nagu nagu selles mõttes nagu raske teema, et, et siin siinsamas Vikerraadios oli, oli Merilin Pärlil paar päeva tagasi ka sel teemal saade ja ja seal eksperdid ütlesid, et ega, ega iseenesest lapsed ei ole kuidagi nagu vägivaldseks muutunud, et et see veebikonstaabel tõi sealt välja nagu selle, et et kümmekond aastat tagasi oli samamoodi, et Ta oli toona oli trend, et kus fotokaamerat ega filmiti seda, et algul anti siis mingitel eluheidikutega, keda kohati kohati tänavatele mingi rahasumma ja nad pidid tegema midagi väga võigast ja ennast alandavad ja siis noored filmisid seda fotoaparaadiga, millel ei tekkinud siis noh, nagu ideovõimekus. Aga noh, seda nagu ei jagatud kuskil sotsiaalmeedias, kuna sotsiaalmeedias olnud tol hetkel ei olnud veel sellist suurt läbimurret nagu saavutanud ja, ja et noh, nüüd on nagu tehnoloogia nagu muutunud. Nii pannakse selliseid asjad veebi üles. Et see ei tähenda automaatselt seda, et neid asju on nagu rohkem, pigem on nad nüüd nagu kõigile rohkem nagu nähtavad ja jagatavad. Ja mis nemad nagu veel välja tõid, on see, et et selle sotsiaalmeedia fenomen on see, et et inimesed, kes neid videoid näevad, ei saa aru, et kus on reaalsuse ja Gusson fiktsiooni piir, et kas see, et et ka sellesama juhtumi puhul on jaa, et kus noormees pani üles neid klippe ja pilte sellest mehest, keda ta oli tapnud, tema riideid kandnud, et see tõin seal ohtralt laike. Et tõenäoliselt väga paljud ei saanudki aru, et arvasid, et ta lihtsalt nagu ärklebanya seal. Sellise tegelikkuse ja, ja, ja, ja fiktsiooni piir on tihti selliste asjade puhul kadunud ja, ja seetõttu inimesed ei oska võib-olla käituda, et nad ei saa aru, Peaksid sellest teavitama, ma ei tea politseid, selle lapsevanemaid, kooli või keda iganes. Et tundub, et võib-olla see on mingi nali, on ju, tundub, et nagu nõme nali küll, aga ma ei hakka seda ütlema, Sõverdab nõmedat nalja ja ja teisalt on seal ka selline hirm, et võib-olla kui ma kui ma ütlen seda, siis äkki ma olen ise hoopis järgmine, keda samamoodi kiusama hakatakse, et, et see on väga keeruline ja kompleksne teema. Ma ütleks siis nii, et parafraseerides Virk osu küsimust, et kui tõsine on koolikiusamine, see on on olnud ja kas see on tõsisem kui, kui, kui varem. Sest et kui minna ajas veel tagasi, siis näiteks minu lapsepõlves olid siiski telefonidele järjekorrad, näiteks lauatelefonidele inimesed ootasid pikka aega, et millal nad endale telefoni saavad aastaid-aastaid, aga kui telefonid tekkisid, siis ma mäletan küll, et toonaseid küll nõndanimetatud tünga kõnedakse nimetatud, aga kasutajat üsna massiliselt ja tehti igasuguseid asju, igasuguseid trikke kasutati siis nagu igasuguseid neid, neid meetodeid. Aga ma arvan, et seda, et selle avaliku vormi tõttu, nagu ta praegu on, on ta kahtlemata kahtlemata mõnes aspektis nagu ohtlikum. Et näiteks on see, et kui, kui kellelegi esitatakse kuskil väljakutse, mis on nagu selline hästi populaarne teema siis like de kogumiseks siis sellel võivad olla ka mingisugused teistsugused taga, et kui ainult sellele ühele inimesele sellele grupile seal võib võib näiteks olla see, et, et noh, siin olid, oli hiljuti näide, kus, kus tütarlaste punt tegi nalja ja võib-olla tegi nalja, võib-olla lihtsalt kiusas kedagi, aga, aga need napis riietuses pildid lähevad pidi kõndima ja ja, ja noh, see on, see on nagu see teema, et kui laps on käinud läbi selle algklasside astme ja vanematest muutuvad järgmises sotsialiseerumise faasis tähtsamaks sõbrad siis siis tahes-tahtmata nende uute tehniliste võimaluste piires me nende asjadega kokku puutuma ja minu meelest on väga hea, et me tegelikult oleme hakanud sellest seda märkama, kas ma seda rohkem rääkima sellest rohkem rääkima? Postimehes on selline kolumnist, et nagu Henrik Roonemaa, kes paar korda kuus proovib seda uut maailma ja muutunud elu nagu, nagu mõtestada, tema kirjutab ka sel nädalal, et kas me, kas me, kas me märkame ja mõtleme õpetama ja tegutseme või siis või siis teine variant on see, et hakkame internetti kinni panema, mis omakorda kindlasti viib kaasa toob kaasa nagu, nagu mingisuguste põhivabaduste Riive, aga mulle tundub, et praegu ongi see nii-öelda oskama Lotuse võitjavitamatuse probleem, et me peale on kasvanud terve põlvkond inimesi, kes ei ole osanud tähtsustada seda sotsiaalmeedia mõju, ma pean silmas siis praeguseid lapseva vanemaid, kelle lapsed siis on no põhimõtteliselt meie, aga võib-olla meil on isegi natukene lapsed veel liiga väikesed, aga kui mõelda nagu nende peale, kellel on lapsed seal kusagil 14 15 16 17, et ütleme, et kui vaadata seda aega, siis see põlvkond ise veel ei ole seal Facebook roki ajastul oma nooruspõlve mööda saatnud, et siis hea, kui Orgutiga tuli või Reidiga tuli kokku puutuda, et ei olnud tegelikult sedagi veel. Aga, aga mis on probleem, et ei osata nagu lapsele neid oskusi anda, sest endalgi ei ole paljudel neid oskusi, et, et ma ei tea, kas või kui vanalt, et on mõistlik lubada lapsel teha Facebooki konto, et ma tean, et Facebookil endal on reeglid, aga põhimõtteliselt ega sinna seda vanus saab ju panna ükskõik mida, et mul on endalgi tuttavate seas mitmeid-mitmeid, tuttavate lapsi, kes ei olegi nii vanad, et nad Facebooki kontot võiks teha, aga neil on. Ja nüüd on küsimus selles, et kui hoolikalt, et nende vanemad vaatavad siis seda, et mida nendele laps seal sotsiaalmeedias teeb, et kes on tema sõbrad, mida ta nendega jagab, mida ta Laigi, mida ta, ma ei tea, kas või Youtube'is vaatab, et neid küsimusi on, ma arvan, rohkem kui vastuseid. Vaata siinkohal, ma võin selle kõigepealt täpsustuseks öelda, et mul on see üks tüdruk, saab siis suvel 14 ja ma olen täiesti noh, ütleme pealaeni nende, nende tähendab, ma ei ütle probleemide sees, sest sest ma ei näe praegu väga palju probleeme, aga nende küsimustega olen silmitsi seisnud. Millal teha siin kontosid ja, ja, ja millal neid neid kinni panna, ütlen, ma ei tea, võib-olla on kellelegi abiks, aga on, olen siukse üsna lihtsa reegli leidnud, et vähemalt enda jaoks, et vaata, kui kui sa lased lapse ühel hetkel üksinda tänavale minna, kui ta läheb kooli, et noh, et sa oled valmis seal, et ta teab, et tänaval võib igasuguseid asju olla, ta on valmis seal tegutsema. Kui sa oled Valvist teda ühel hetkel siis tänavale lubama, siis ta on nagu, nagu sinu arvates selleks küps. Ja siis ühel hetkel oled sa valmis nagu teda lubama sellesse maailma. Ja see on seal tegelikult täpselt samamoodi. Sest et jälgida seda, mida ta kõike seal teeb ja need nad muidugi natukene saab vestelda, eks ole, et kes nad Youtubeeritest arvamusliidrid on seal aga, aga jälgida seda kõike, see ei ole, see ei ole mõeldav ega võimalik, ma arvan, et keegi lihtsalt lihtsalt see on nagu küsimus, et, et kas kas ja kuidas on kasvatatud selle nimega laias laastus nõus, et ütleks juurde seda, et hästi oluline on see, et kas on nagu oma lapsega usalduslik suhe. Et loomulikult sai, sai, peaksin, ma arvan, et ka ei tohiks lapse järel noh, nagu süstemaatiliselt kuidagi nuhkida, et vaadata iga päev, ma ei tea, kus ta on käinud, mis lehtedele mida teinud on ju. Et selline asi, kui ta sellest teada saab, see tapab usaldusliku suhte ära. Aga kui sul on nagu selles mõttes usalduslik suhe, et laps teab, et kui tal on mingi mure või probleem et tema mingi mõtle, kas ta on ise pannud toime mingi mõtlematu teo teinud kellegile haiget ja tal on hirm sellest rääkida, et või siis vastupidi, et ta on ise langenud mingi mingi kiusu ohvriks, et ta, et ta julgeb tulla vanema juurde ja küsida nõu, sellest ära rääkida. Ja küsida nõue, mis nüüd nagu saab, et ma arvan, et see on hästi oluline selline võtmekoht, selle asja juureks. Ja, ja seda selle, selle, selle teemaga ei saa tegelema hakata siis, kui laps on puberteediikka jõudnud, et see usaldus tuleb välja teenida varem. Et kui sa puberteedi aastakad mingit sellist asja tegema, siis sa võid asja hoopis hullemaks keerata, ma arvan. Vot just nii, et ma arvan, et nii nagu me õpetame lapsi, kui nad kooliealiseks saavad, kuidas minna ohutult kooli, kuidas ületada teed, millise tulega tuleb üle tee minna, kui autot ei tule, siis tohib üle tee minna võõrastelt Te ei võeta seda toda ja mida iganes vastu. Kõik, see lihtsalt tuleb ka sotsiaalmeedia puhul ära rääkida internetiohtude puhul ära rääkida, et siin ei ole lahenduseks see, et paned Youtube'ist Jänku-Jussi peale ja näitad seda kahte klippi, mis on interneti puhul tehtud, et seda võib lasteaialapsele lihtsalt kui multikana näidata, aga ikkagi see pidev kiun, akt lapsega, see on see lahendus. Teoorias, ma saan aru, me oleme tugevad, aga aga seda tulebki lihtsalt igapäevaselt teha ja aeg-ajalt ikkagi, ma arvan, pisikene kontroll, ma saan küll aru, Urmet. Ega see nuhkimine ei meeldi kellelegi, aga kas või mõningad küsimused, et ma siin eile siin tuttavatega suhtlen, siis nad ütlesid ka, et näiteks face rukki puhul tõesti, et üks lihtne reegel on see, et sa võid oma sõbraks võtta ainult neid, keda sa ka oma päriselus tunned, selliseid virtuaalseid, sõpru, vanemaid meesterahvaid lihtsalt ei võeta sõbraks. Muidugi seda peaks täpsustama, et Facebook ei ole tänase päeva noorte meedium enam nende jaoks. Facebook on juba sihukeste meiesuguste vanainimeste meedium, et noored hängivad. Ma arvan, et ennekõike Snapchat'i ja Instagram, mis on need põhilised, onju Youtube on Youtube ka? Youtube on selles mõttes noh, nagu põlvkondadeülene, nagu meedium, et seal on väga noor noortest kuni kaladeni välja onju. Aga Facebook on pigem siukse 30 pluss nagu meeldima. Aga teismelistel on Youtube'is oma oma arvamusliidrite punt, et kes on, kes on niisugused, keda avalikkus muide ei tunne, aga neil on kümneid tuhandeid jälgijaid. Ja kas nad teevad ka oma rahvateenrite saadet seal seal on kindlasti midagi sellist olemas, ma olen täiesti veendunud. Sest mina sattusin endale üllatuseks, avastasin kodus telekanalil läbi sirvides, et Eesti telemaastikul on tulnud üks telekanal entusiast TV ja seal üks juutuuber õhtuti näitab, kuidas ta mängib ja seal erinevaid zombisid killi pea ja noh, ma nüüd üritan noortepäraselt väljendada, siin aga, aga see keel ja see õhustik ja see ausalt öeldes meediamaastiku muutumises ma ütleksin, et ma endale üllatuseks avastasin, et kui veel näiteks 10 15 aastat tagasi oleks see olnud täiesti mõeldamatu, et otse-eetris ropendatakse siis nüüd täiesti vabalt ei ole mingit probleemi ja ma arvan, et noorte seas väga populaarne midagi teha ei ole, mind lihtsalt kultuuriliselt võib olla mihukene pani üllatuma, et selline asi on võimalik. Aga siis ma ei tea, võib-olla selle teema laienduseks korra, et minna minna nagu veel samm edasi, siis ameeriklased on veel rohkem hädas, et ma seal on otsapidi on nagu sotsiaalmeedia seotud, aga aga ma arvan, et need nii-öelda laiemalt põhjused on ikkagi need noorte hingehädad keerulise, et elud, kuhu ma jõuda tahan, on siis lõppeval nädalal. Ameerika Ühendriikides oli järgmine järjekordne koolitulistamine, kus siis Florida osariigi keskkoolis avas endine õpilane tule, tappes vähemalt 17 täiskasvanut ja last. Märgid tagantjärgi viitasid sellele, et see oli vaid aja küsimus, mil see juhtub, et keeruline pere lugu, lapsendatud laps, õppi probleemid, sotsiaalmeedia kubises relvadest ja kurja kuulutavatest tekstidest. Kool oli teadlik, FBI oli teadlik, aga juhtus. Ameerikas muidugi selle debati najal ei peeta mitte sotsiaalmeedia debatti, aga käivitati jälle relvadebatt, et kas relvad on lihtsasti kättesaadavad või, või tuleks nende kätte saadamist kättesaadavust piirata. Me oleme sellist debatti puhkemist näinud iga kord, kui Ameerikas mõni suuremat sorti koolitulistamine on olnud või mõni muu asi iga kord see teema tõusetub ja igakordse teemal vajub nagu maha. Nii et ma räägiks ka jälle uuesti sellest samast, et et tegelikult ei saa ka noh, alati niimoodi alati on olnud ka selline skeem, eks, et et räägitakse, et üks ametkond oli teadlik ja kõik nägid ja umbes midagi tehtud. Noh, samas on see, et noh, mina arvan niimoodi, et sellest tänases maailmas, kus kõik on kõik on avalik, siis on ka noh, iga inimese vastutus tegelikult kogu selle asja juures on ju on ju suurem ja, ja noh, me peame ikkagi laias laastus laias laastus seesama ikkagi me peame ühiselt nagu tegelema nende asjadega. Et need skeemid ei käi enam niisama lihtsalt, nii nagu nad nagu nad, nagu nad vanasti käisid. Et noh, kõige halvem on see, et, et see on nagu noh igasugustele sellistele privitiivsetele, populistlikele ideedele, kapuga poliitilistele ideedele, selline selline hea hea platsdarm nõukogust, kust edasi minna. Et, et lahendame kõik kõik asjad seaduse jõuga. Et ma, ma arvan, et seaduse ja piiramise ja ma ei tea, mis asjadega et noh, nii me jõuame lõpuks ikkagi ikkagi suhteliselt sellisesse hirmsasse ühiskonda, et mina olen ikkagi selline kirjutamata seaduste pooldaja No aga selle kaasuse puhul just ka täna hommikul kuulasime veel uudiseid eesti ai, ütleb ka ise, et see oli väga suur möödalask selles mõttes, et neile tuli teade, Nad ei menetlenud seda, et see pandi lihtsalt kuhugi, tõsteti laua tagumisse Sa vaata, Mirko, me ei tea näiteks ka seda, kui palju FBI selliseid teateid ühes päevas ühes tunnis üldse nagu saab. Et seda meie jaoks nagu hoomamatu, et alati võib öelda, et keegi andis kuskilt teada ja miks ei miks, miks ei käitutud vastavalt, aga, aga tõenäoliselt sellisest asjadest antakse päris palju teada. Jah, ja see ongi see, et see hunt lambakarjas lugu, et kui sul ükskord karjutakse ja teinekord karjutakse, siis kolmandal korral keegi enam ei usu, et see võib tõesti see probleem olla, et neid teateid on väga palju, aga ma arvan, et mingisugune ütleme, toimiv lahendus ikkagi tuleb asjale leida, et paika panna need reeglid, et kust maalt see asi on tõsine, ma saan aru, et see on, kõik on väga keeruline, aga, aga noh, Eestis õnneks meil selle teemaga ei ole väga palju tulnud tegeleda ja, ja ma arvan, et meil ei ole veel hilja sellega tegeleda, et Ameerika ühendriikides noh, võib öelda küll suur riik, relvad kättesaadavad ja, ja, ja noh, see on nagu ütleme ainult aja küsimus. Aga noh, jah, jälle vaadates seda, kuidas poliitikud kohe siis selle sündmuse laineharjal hakkavad siis välja pakkuma selliseid lahendusi, millest on kogu aeg toonud, et jah, väsitab nagu ära, et, et ja see relvadebatt Ameerika ühendriikides ma saan aru, et rahvas, kes ütleb, et nende põhiseaduslik õigus on relva kanda, siis siis eks see on kultuuri ja ajal osa. Teatud mõttes üllatas positiivselt, üllatas Donald Trumpi selline esimene reaktsioon sellele et noh, võiks ju arvata, et tema tulema ütleme, et teen mingi väga reljeefse seisukoha sellel teemal ja aga tema, see esimene väljaütlemine oli see, et kõik need Ameerika lapsed, kes tunnevad, et nendel on mingil põhjusel kuidagi elus halvasti, et et neid lapsi tuleks märgata ja nendega tegeleda. Et see oli tema trumpi seisukohalt üsnagi nagu empaatiline, nagu lähenemine. Kusjuures noh, Eestis ka ju aeg-ajalt ikka jälle tõusetub see teema, et kui pikad on järjekorrad näiteks lastepsühholoogid või psühhiaatrid juurde ja need on kuudepikkused, et mõningate hingehädade puhul olen lugenud lehest, kuulnud raadiost, kuidas tuleb oodata pool aastat ja rohkemgi veel. Aga vot see on probleem, et vaata, kui ma sellega tuleb, selle Merilin Meie kaassaade osalesime Merilini saatele vikerraadios, viitasin siis sealt tõid ka eksperdid välja selle, et me võib-olla need lapsed nagu kelle need probleemid on nagu leiame ülesse. Aga probleem on meil sellega, et kuidas nendega nagu edasi tegeleda ja tegelikult vajaksid võib-olla ka nende perekonnad tugeja ja toetus, sest sest pahatihti need lapseprobleemid on ongi kinni selles samas perekonnas. Et see nagu selles mõttes väga lai kompleksne teema, millega tuleks nendest edasi tegeleda. Nii aga räägime, kuna me rahast oleme rääkinud, aga räägime nüüd suurest rahast sotsiaaldemokursust ja sotsiaaldemokraat see noortepäraselt väljendades siis ainult sotsiaaldemokraadid tulid oma läinudnädalasel volikogul välja mõttega, et Eesti võiks jagada kaheks regiooniks Euroopa Liidu tõukefondide tarvis. Jutt käib siis sotsiaalfondist ja regionaalfondist. See tähendaks siis seda, et Eesti tervikuna saaks juurde ühel tulevasel programmiga perioodil kuni 700 miljonit eurot, vot seda siis nuhk aasta kohta üle 100 miljoni rohkem. Aga halb külg on muidugi paljudele eestimaalastele seed. Suurest osast fondide rahast jääks ilma Tallinna-Harjumaa, sest reegel on selline, et peamiselt toetatakse siis Euroopa keskmisest arengust allapoole jäävaid regioone. Et kui käsitleda Eestit kahe erineva piirkonnana, siis võiks see meile sotsiaaldemokraatide arvutuse kohaselt tuua seitsme aasta peale kuni 700 miljonit lisaeurot Harjumaa sisemajanduse kogutoodang inimese kohta läheks tõuseks siis 110-le protsendile eurole rahvaliidu keskmisest, aga ülejäänud Eesti jääks keskmisest olla seal 60-le protsendile. See piir, aga kust siis hakatakse rahastamist vähendama, on 75 protsenti, et mis teie arvate, et kas peaks statistika appi võtma ja Euroopa mõne fondi raha ikka maksimaalselt ära kasutama, et see diskussioon on puhkenud, et kas meil on mõistlik hakata siis rehepappi tegema? Diskussioon on tõepoolest puhkenud ja kui me näeme, siis eriarvamusi ei ole mitte ainult et nagu tavaliselt, et umbes koalitsioonis ja opositsioonis on, on erinevad, vaid siin arvatakse erinevalt, et nii erakondade sees kui ka koalitsiooni sees on erinevaid hääli kostunud, sest eks ta on selline noh, selline vastuoluline teema, et me teame seda, et Euroopas ikkagi mitmed riigid on seda seda rakendanud ja ja eks tuleks uurida seda, et kuidas, kuidas siis neil, kuidas neil sellega on läinud. Sest et noh, siin on, ma saan aru ka, et, et seda üritatakse mingil moel nagu poliitilise vankri ette panna. Kindlasti kindlasti siin noh, umbes kõigepealt saab siin praegu vastu pead saavad vastu peavad kõik endised rahandusministrid, et kes ei ole seda teemat justkui noh, piisavalt tõstatanud, aga võib-olla noh, nagu tagantjärele niimoodi teeme natukene selles mõttes ülekohut, et ega siis lõppude lõpuks kui me läheme aastaid tagasi, siis olid ka need need näitajad hoopis teistsugused, eks. Ja, ja noh, muidugi on see ikka ikka seesama Tallinna teema, et kui me, kui meenutan siin seda Erkki Raasukese majandus majandusraportit, millest on, millest on palju räägitud, siis see nägi kesksena ikkagi ja Eesti mootorina just Tallinnat. Ja, ja samal ajal on, on see, et selline noh, Tallinna võim on teadupärast noh, jätame nüüd need rohelised ikkagi suhteliselt ikkagi ainuvõim ja me oleme siin näinud, et kuidas ainuvõim korrumpeerib ja, ja see on, see on, see on väga nagu keeruline ja vastuoluline vastuoluline teema, et ei taheta ju, et Tallinn veel rikkamaks saad. Kui sa, kui sa Salon vaja. Mirka ütlesid alguses, et et see sotsiaaldemokraatide arvates võiks euroraha jagamisel Eesti käsitlemine kahe piirkonnana tuua kuni 700 miljonit eurot Eestile lisaraha. Siis jah, et idee tasandil on see kõik ju väga tore ja ideetasandil võiks ütelda ju ka seda, et kui see tuleb natuke rohkem Tallinna arvelt ja mu Eestile, et see on ka kõik minu meelest väga tore. Aga saatan peitub detailides. Et esiteks ei ole mitte mingisugust kindlust, et Eesti, et see 700 miljonit on adekvaatne number. Et kus see tekkinud on? Kas see tõele vastab, mingit arvutuskäiku ei ole. Mina olen kuulnud, et et rahandusministeeriumi ametnikud on käinud ka ministritele rääkimas, esitanud üks, üks, üks ametnik öelnud, et jah, see on hea mõte, teine ametnike, et see ei ole hea mõte. Et kust see väide, et see 700 miljonit on, et see on puhtalt teoreetiline tänasel päeval. Teiseks. See kui Eesti oleks tahtnud seda, et et me saaks sellest rahastamisperioodist 2021 kuni 2028 sellist. Et meid jagataks kaheks et sellise otsus oleks, ma saan aru oleks pidanud tegema juba aastal 2015, just Leedu tegi siis Leedu tegi siis aga muideks ka Leedu puhul ei ole mingit kindlust, et nad saavad rohkem raha praegusel hetkel. Et et selles mõttes on meie jaoks on rong väga 99 protsendise tõenäosusega selle rahastamisperioodi 2021 20 28 puhul läinud, et me saame rääkida sellest rahastamisperioodist, mis algab alles aastal 2028. Et. Et et, et see, see on küll praegult väga tore jutt, kõik, et justkui meil saaks oma ome homme kõik need rahakraanid avaneks. Aga me räägime ikkagi väga kauaaegse või 10 aasta pärast toimuvast asjast teoreetiliselt. Siis ma ütleks veel, et see nuts on ja et see ei olnud ainult öeldud nagu siin raha kohta nii-öelda noortepärase slängi, kena vaid, et see nuts tuleb ühest prantsusekeelsest. Tähendab, prantsuskeelne lühend tuleb, et ma ei hakka muidugi, minu prantsuse keele oskus on olematu, aga eesti keelde tõlgituna on see siis statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur ehk siis lühend nuts. Ja, ja siis põhimõtteliselt see tähendab seda, et see nuts, see on jaotatud siis nagu kolme astmesse null kaks ja nuttes kolm ja Eesti siis, millest nagu jutt käib, et me võiks siis nagu seda raha taotlaselt selle nii-öelda nuts kahe Alt. Aga seal on üks aga et, et kui me teeme Eesti nagu praegusel ühe regiooni asemel kaheks regiooniks siis nuts, kaks eeldab, et selles regioonis Belama 800000 kuni kolm miljonit inimest. Nii mis on Eesti puhul öeldud, võtame Tallinna ja Harjumaa siis selleks enim arenenuks ja taotleme siis selle ülejäänud Eesti jaoks. Aga Tallinnas ja Harjumaal elab vist, kui mu mälu ei peta circa 600 610000 inimest ja kui üle Eesti kokku on mingi 1,3 miljonit, siis me räägime sellest, et see ülejäänud Eesti moodustas 700000, et pro forma Eesti justkui ei vastagi selle selle regiooni alammäära numbril. Jah, aktuaalses kaameras. Indrek Tarand käis rääkimas ja ütles, et on aegade jooksul tehtud ka mõned erandid. Et kus ka on olnud see elanikkonna arv väiksem kui see alammääras märgitud 800000. Aga siin nagu näha neid asju, mille üle peaks nagu rääkima erandeid, taota, mis on hästi palju. Et selles mõttes mul praegult, aga tunne, et sotside volikogus oli toimus selline võidujooks, et nad saaksid ise esimesena selle idee välja öelda, sest kuuldavasti oli seda teemat juba ka teistes valitsuserakondades valitsuse tasandil natukene mõlgutatud. Ja üks opositsioonierakond oli seda mõlgutanud. Aga, aga nyyd peaks nagu noh, nagu läbi rääkima ütlema, et kas selle summa summaarum ikkagi tuleb Eestile kasumit? No tegelikult tuleb minu arust nagu see, et tore on see, et mõlgutatakse sel teemal ja, ja on ka viimane aeg hakata mõlgutama, sest et kui me vaatame siin näiteks eelmise aasta lõpus välja tulnud riigikontrolli raporteid, mis viitavad seda, et näiteks praegu ministeeriumide hinnangul umbes 90 protsenti nendest euroraha saadavatest tegevustest on vajalikud 2000 kahekümnendat aastat ja kui me seda raha enam nii palju ei saa, et noh, mis siis ikkagi nagu üldse üldse edasi saab, et siin on nagu, nagu nagu need need aspektid ka, aga ma konsulteerisin ühe ühe euro euroliidu seadusi tundva juristiga, kes, kes ütles, ütles seda, et tegelikult ikkagi igasugused noh, igasugused trikid on tegelikult siiski ka võimalikud. Noh, et selles mõttes noh ütleme me võime rahulikult sellest teemast rääkida. Piirarve siin elanike arv ei pea võib-olla nii täpselt täpselt nagu vaatama antud juhul. Mirko, sa tõid ka selle, kas me jõuame selle välja sellest, et, et see puudutab, kes siis sotsiaalfondi regionaalfondi, mitte ühtekuuluvusfondi, onju, mis, mille, mille puhul jagatakse rahasid nagu riigiti tervikuna. Et selle juures on üks väga oluline nüanss, et, et kui me jagame Eesti kaheks siis nii-öelda jutumärkides ja teine Eesti või see vähem arenenud, kuhu see raha tuleb, et see hakkaks saama rohkem raha, siis. Regionaalfondist ja mis tähendaks seda, et nad saaksid rohkem raha betooni ja asfalti kui väga nagu utreerida. Aga minu küsimus on nagu laiemalt selles, et kas, kas see, kui me Eesti vähem arenenud piirkondades rohkem investeerima raha, betooni asfalti, ma tea kergliiklusteedesse, mis iganes sellist asja. Kas see peatab seda probleemi, et maalt kolivad inimesed linnadesse? Ma väga kahtlen selles. Ja ühe korraliku saate lõpp kuulub alati spordile. Homme kell üheksa läheb René Eespere Tartu maratoni hümni saatel 63 kilomeetri pikkusele suusamaratonirajale Otepää suusastaadionilt suurusjärgus 3000 ja lühemale distantsile veel kusagil 1000 inimest. Ja keda stardiprotokollist ei näe, need on Neeme Korv. Urmet Kook. No mis juhtus? Mina mõtlesin, et ma pühendasin tänase hommiku sellele, et ma hakkasin Tartu maratoni jupiti läbima. Käisin täna hommikul jooksmas, jooksin seitse kilomeetrit, et ma ei tea, kui palju kordi ma pean nüüd käima. Läbi saaks mullile suuski Mirko. Just et mulle meenub, et õige eesti mees peab olema lõpetanud Tartu maratoni, olema ära vaadanud Savoy balli ja tal peab olema nahkpintsak, et ma saan aru ainult null ja vastavalt seadusele. Sellele seadusele tuleb ikkagi seda hümni laulda paljastatud peagi need kõik need suusamütsid maha ja kannad kokku. Ja kui ma ütleksin, et kas see, kas õigem eesti mehe definitsioon ei kuulunud Lembitu kuusele? Ma arvan, et see võis kuuluda küll, aga mina pean tunnistama, et ka minul ei ole läbitud ei Tartu suusamaraton, Toni ei ole ma näinud Linnahallist Savoy balli ja mul ei ole nahkpintsakut. Et järelikult ei ole õige eesti mees. Ja nädala pärast rahvateenrite saates Taavi Eilat Heidit Kaio, Peeter Helme siis on 24. veebruar, vot siis saab küll paljastatud Päi hümni laulda, nii et neeme ole kohal ja, ja vaata, et sa ikka pea Ma ma tahaks ühe ühe üleskutse veel, et selle hümnieelnõu seletuskirjas on üks suur faktiline viga, selle faktiline viga, see, et Eesti vabariik kuulutati välja Pärnu Endla teatri rõdult 12. veebruaril, et kallid inimesed, kui te nüüd seda seadust menetlema hakatakse, parandage eelnõus see kuupäev ka ära. Ja täna rahvateenrite sulid Neeme Korv, Urmet Kook ja Mirko Ojakivi ja ka head kuulajad pärast uudiseid on Heli Lääts meenutuseks keskööprogrammi valikavast Maria Lingi saade üles otsitud. Head kuulamist teilasest Heli Lääts oli suurepärane inimene ja teda tasub meenutada. Rahva teenrid on sellega lõppenud ja kuulmiseni. Saade on järelkuulatav. Vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.