Tere, head raadiokuulajad, kell on viis minutit üle täistunni ja nagu ikka laupäeviti sel ajal on eetris saade ja rahva teenrid nina peast näpistama, talv on natukene andnud leebumis märki ja, ja õues olev ilm kutsub küll igasuguseid talvemõnusid nautima. Meie täna talverõõmudega siin stuudios ei tegele, küll aga tegeleme selle nädala oluliste teemadega arutleme teemadel, mis siis enim kõneaineks olnud ja seda koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingus. Tere. Tervist. Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust ja enne veel, kui tutvustame tänaseid teemasid, lubage siinsamas otse-eetris õnnitleda head kolleegi Sulevit, kes valiti eile siis ajakirjanduspreemiat auhindade jagamisel parima uudise kirjutanud ajakirjanikuks, et palju õnne ja lühidalt, ehk ütled ise, milles su lugu vale patsient, vale veri, meditsiiniõde tegi surmava vead ka siis kõneles aitäh. Eks ta kõnelenud ka sellest, mida Pealkiri ütles, et tegelikult traagilisest juhtumist kus Põhja-Eesti regionaalhaiglas oli üks patsient lihtsalt lamas, seal tuli õde digitalle vereülekande ja alles pärast sai aru, et oleks pidanud selle vereülekande tegema hoopis teisele inimesele. Ja see inimene, kes seda verd sai, talle lõppesse olukord kõige kõige hullem inimesi üldse saab, ta suri ära. Pärast seda hakkas siis nagu ikka kohtuprotsess ja küsimus ei olnud mitte ainult selles, et kas õde on süüdide tunnistades kohe oma süüd selles, et kas seda peaks kuidagi hüvitama ka moraalset kahju makse. Ja sellest, selle ees oli hästi põnev ja vajalik kohtuprotsess. Eks ta näitas meile seda, et väga suuri hüvitisi Eestis praegu veel välja ei maksta. See on selline ühiskonna valiku küsimus. Kas me tahame sellist ühiskonda, kus, kus on hästi palju kohtuprotsessi, hästi palju hagisid ja väga suured nõuded, selline, mis on Ameerikas, mis selline, mida me oleme praegu praegu harrastamas, milline meie elu on seal selline euroopapärane? Praegu läksid valik number kaks, aga mida ta meile õpetajast õpetas, seda, et nad kõike tuleb teha, nii nagu reeglid ette näevad, et et kui see meditsiiniõde oleks järginud kõiki kõiki reegleid, mis olid ette nähtud, siis oleks naljakal elus. Ja seda tasub meeles pidada kõikidel elualadel. Käituda täpselt nii, nagu on ette nähtud isetegija. Aga see lugu, see kurb lugu tõi sinule siis parima uudise preemia ajakirjanduspreemiat jagamisel eile laureaat oli veel palju, soovime kõigile, palju õnne ja jaksu ja õud uute lugude kirjutamisel, aga tuleme meie saate juurde siis täna keskendume paljudel olulistel teemadel ja räägime sellest, kuidas sotsiaaldemokraatlikus erakonnas on hakatud saama aru, et midagi peab oma poliitikas muutma ja seepärast kõlavad jutud, justkui vahetatakse ka sotside liider Jevgeni Ossinovski välja. Räägime Urmas klaasi Tartu linnapea poliitilisest käigust minna, ma ei tea kirvega kurge püüdma ehk siis hakata jagama karu nahka, mida üldse veel ei ole karugi kätte saadud. Et ehk siis tselluloositehas ei tohiks Tartusse tulla, ütleb tema, kuigi uuringuid ei ole veel tehtud ja isegi Tartu volikogu ei ole seda teemat arutanud. Lisaks räägime sellest, kuidas Danske panga Eesti filiaal, liik filiaali kaudu liikus suures mahus Venemaa musta raha ja asjaga oli otsapidi seotud ka Vladimir Putin. Räägime ka sellest, kuidas hiidlased ei saanud ühel hetkel koju, sest veetase oli sedavõrd madal ja räägime ülikooliharidusest kas tasuta või tasuline. Teemasid mitmeid, aga ma alustan otsast ikkagi sellest, mis eelmise nädalal täpselt samal ajal ütleme, sai sellise suurema tuuri sisse, ehk siis vabariigi aastapäeva tähistamine 24. veebruaril, et mis teile endale sellest päevast või nendest päevadest. Sest see kestis pikalt, kõige rohkem ja paremini meelde jäi. Mina tulin hommikul õlles, hakkasin kohe olümpiat vaatama, lei meeste suusasõit päeva peale vaatasin ka, nagu väga-väga paljud eestlased ka Saskia alusalu kiirusütlemisetendust tegi tuju heaks. Alusel oleks päris hästi, nautis hinge ilutulestiku, mis toimus Snelli tiigi ääres, mis oli väga äge. Pärast seda hakkasin ootama, kuna tuleb kontsert, mida oli välja palju välja reklaamitud ja kontserdi lõppu poole ma saingi aru, et see vist ongi kontsert, ma arvasin, et see vahepala enne kontserti. Eks ta teinud siis selle südame soojaks. Jaa, jaa, tekitas sellist head tunnet, et ikka juubeli tunnedele sisse kohe. Eks seal natukene irooniline selline arusaamine, aga võib-olla mõnele inimesele tekitas see ka head meelt ja pani sellised mingid head kellad helisema kuskil. Nii et kokkuvõttes ma arvan, et eestlased täpselt niimoodi seda seda päeva tähistasidki, et kes, kuidas peasid hästi, tundsid ennast haigeks, Lätisemini sõitis Tallinnasse, mõni sõitis Tartusse. Ma oleksin hea meelega läinud tõrvikurongkäigule, ma ei teadnud lihtsalt, et seal toimub, vot EKRE uudiseid on minu kuidagi infoväljast väljas, aga muidu ilm oli ilus ja etendus oleks olnud ka vahvel. Ega mul ei olegi sulamile väga palju lisada, mina olin tol hommikul Tartus sõprade juures, ärkasin kõige varem, tegin kuskil kella seitsme paiku väljas oli, nii, ma ei mäleta, kas 18 19 kraadi külma Karlova peal väikese jalutuskäigu vaatasin, kas lipud on ikka ilusti välja pandud. Paar paari-kolme inimest kohtasin ja, ja olingi, olingi sel päeval. Paraadil käisin ka Mooses. Paraadil oli üllatavalt palju rahvast, väikesed lapsed möllasid ja hästi palju välismaalasi. Ja ka selliseid venekeelseid inimesi, kellel oli näiteks sinimustvalge käes sinimustvalge kuhugi põsele maalitud. Seda oli ka iseenesest vahva vaadata, et kui käib jutt, et näed, meil on siin mingi viies kolonn, siis tegelikult on ka selliseid hästi-hästi, eestimeelseid, muukeelse jutuga inimesi. Kui põgusalt rääkida ka sellest, mis siis Eesti Rahva Muuseumis toimus õhtul ehk siis presidendi vastuvõtt, et mulle endale tundus, et oli vormilt selline vabam kui on võib-olla varasemalt olnud, noh ka see ruum ja need olud tingisid selle. Et mulle tundus, et selliseid natuke võib-olla selline isegi ehedam Eesti pidu, et et ma võrdleksin merepäevade või, või mingisuguse külapäevadega, ühes nurgas toimub üks tegevust teises nurgas, teine keegi peab kõnet, keegi teeb mingisuguse etenduse, sa võid vabalt tegeleda oma asjadega seal. Mulle jäi mulje, et ta oli selline vabamas vormis, kui senimaani on olnud need presidendivastuvõtud. Sul on õigus, et ühelt poolt tingis selle, et oli, oli oluliselt rohkem inimesi, et kui muidu on ikka presidendi sellel vastuvõtul ja kontserdil alla 1000 inimese, siis seekord oli ligi 1500 ja ja, ja oli rohkem ka neid inimesi, keda keda varasematel kordadel ei näe. Ja tegelikult see võib-olla on ka natuke ka kinni selles kohas, et et mulle tundub, et ka tegelikult Tartus, kui varem on olnud presidendi vastuvõtud, siis selline noh, nüüd ma kasutan võrse terminit nagu vaip on seal alati nagu selline vabam või, või ei ole nii nagu inimesed ei tunne kuidagi ennast nii kammitsetud või või sellist noh, nagu ülitähtsatena, et et mulle seal tundus, et sellist et poliitilist establishmenti, mis, mis näiteks Estonia vastuvõttudel alati kipub nagu domineerima. Et nemad nagu sulandusid sinna suurde massi paremini ära välja arvatud siis võib-olla võib-olla siis see kontserdiaeg, kui suur osa poliitikuid kogunes juba sinna sisselaskmise ukse taga ja, ja võttis seal lõbusasti veini ja suvises ja ega nad vist jaga seda kontserdi või siis seda telefilmi ei jälginud, mind seal kohal ei olnud, aga mul on seal kohapeal olnud naised rääkinud, et neile asi väga meelde, sellepärast et neil ikkagi jalad vallutasid nad püsti seisma ja pikalt, aga see on igaühe enda asi, et seal oli ikkagi istekohti ka, kas ta oli küll ja teistest sündmustest tõesti, mida sa Sulevad, otsapidi mainisid tõrvikurongkäik, et mina ise juhtusin ka selle info peale ja neid videosi trooniga treid vaatama sellest tõrvikurongkäigust, mis siin nüüd oli alles mõni päev tagasi ja noh, ikka väga muljetavaldav hulk rahvast oli kokku tulnud, et EKRE, kes seda siis eraldab, on tabanud sellise nishi ära, et ega 24. veebruaril kui seal on kutsutud inimesed vabariigi presidendi vastuvõtule, siis teistel inimestel nagu ei olegi midagi teha ja, ja ma tean ka inimesi, kes läksidki sinna mitte sellepärast, et nad toetaks kuidagi EKRE poliitikat, vaid oli selline üritus tore üritus, inimesed saavad kokku ja, ja, ja marsite sisse koos, et akad ongi niimoodi pime õhtu, eks ja kui, kui on ilus ilm ja tõrvikurongkäik, see on muljetavaldav. Ja noh, mille nimel see käib, et vaba Eesti nimel, et selles mõttes õige loosungi. Muidugi president sellel nädalal selles mõttes nagu täielik tegija algusest lõpuni. Ma viitan sellele, et tänases LP-s on, eks kirjatükk tema eraelust, mida ei ole muuseas siiamaani absoluutselt ei tea, peaaegu mitte midagi ei olnud üllatav ja äge lugu, ta suutis meie infovälja täita siis nii-öelda nädala algusest ehk eelmisest laupäevast kuni siis tänaseni välja. Ja pidu kestab ju täna täna veel edasi, selles mõttes tihti laulda, ainult mis on, on selle aasta siis ütleme vist kõige suurem telesilmas. Aga eks selle teema lõpetuseks, eks seda pidu 24. pidas igaüks, nii nagu talle oli meelepärane ja, ja seda, mida visiooni vahendusel nägime, oli mingi hulga inimeste pidu. Aga see, kuidas sajad tuhanded kodus pidasid see kõigil koduseinte vahele ja ja selles mõttes igatahes oli see väga tore, tore päev ka, minu meelest, aga tõmbame joone alla ja peatume teemal, mis käis läbi ka meie eelmise nädala saates. Täpselt nädal tagasi, Peeter Helme avaldas arvamust Jevgeni Ossinovski tool sotside juhina hakkab tõenäoliselt kõikuma ja mõni päev läks mööda. Aga kui me juba lugesime artikleid ajalehtedes selle kohta, et sotsid kaaluvad Ossinovski asemele uut juhti, et see on selline kummaline positsioon, kuhu sotsid on sattunud, et ühest küljest nad teevad poliitikat, millesse nad siis ilmselt ju tõesti usuvad, et ja see kannab vilja. Tulevikus, see ei ole selline lühiajaline poliitika, kui ma räägin praegu alkoholipoliitikast. Aga teisalt on sellele tulnud nii tugev hüsteeriline vastureaktsioon ja, ja, ja nüüd nad nagu mõtlevad või, või on olukorras, kus nad peavad ilmselt poliitika, millesse nad usuvad, kuidagi ümber mänginud. Ma arvan, ma tsiteerin täpselt, aga Olav Osolin ütles Facebookis kirjutas Facebookis, et sotsid on oma toetuse maha joonud. Ikkagi see on, kõik on seotud alkoholipoliitikaga. Ja Ossinovski ajal on sellele parteile tekkinud selline hästi plastik naine, keelaja maine, see partei tahab midagi tõkestada, tahab meil midagi kinni panna ja kuigi see partei ei, ei ole sageli nende keeldude ja piirangute taga siis see maine on külge jäänud, sellest on väga raske lahti saada, et tegemist on sellise tõsise PR-töö apsakaga ajas tagasi minnes siis sotsid kõrge reiting hakkas kukkuma kooseluseaduse ajal. Et ju siis on, oli, oli ka sotside selliste vanemaealiste valijate seas neid, kes hindasid võib-olla sellised traditsioonilisemad väärtusi ja kellele sotside selline üliaktiivne positsioon kooseluseaduse ajal oli, oli vastuvõetamatu. Et kui minna nagu jah, ajas nagu reitingutes nagu tagasi, siis sealt nagu selgelt näha, et sellel hetkel see, see toetuse langus, esimene selline suur jõnks allapoole tuli ja ja tegelikult on see sotside toetus ju ju ju olnud langustrendis, kui me ei räägi siin nagu, nagu ütleme, jätame selle viimase küsitluse ERR-i tellitud kõrvale, mis näitas kuulangust ja läbi aegade või ütleme, viimase kaheksa aasta madalaimale tasemele, aga vaatame aastaseid võrdluseid siis viimase kolme aasta keskmine 2015 2016 2017 on sotsiaaldemokraatide toetus igal aastal aasta keskmisena kaks protsendipunkti kukkunud ja oli siis eelmise aasta keskmisena 11 protsenti. Et see kindlasti ei ole noh, selline tulemus, mis, mis neid nagu rahuldab. Kas Jevgeni Ossinovski tuul kõigub? Noh, ma arvan, et ma ei näe nagu selle erakonna sees praegu sellist inimest, kes tuleks ja ütleks, et mina tahaks olla nüüd see erakonna esimees ja, ja selle tooli ülevad, et võib-olla tõesti seal marssalikepikesega põues mitmel mitmel poliitikul, aga, aga ma arvan, et see erakonna esimehe vahetus saaks sotside puhul teoreetiliselt toimuda ainult siis, kui Tõnissonist ise ütleks, et. Ma panen selle esimehe tooli maha. Et siin vahepeal oli ka ringles ka selline noh, nagu spekulatsioon, et ta jääb küll erakonna esimeheks edasi, aga aga võib-olla paneb siis oma ministriameti maha. Vahendab ministriametit või vahetu, vahetab ministriametit, pole maha, siirdub nagu fraktsiooni või mis iganes, on need erinevad spekulatsioonid siin on nagu olnud. Aga, aga noh, eks eks seda nagu ma ka väga nagu, et see nii läheb, et see oli kõne all tagasi. Praeguseks on see vist maha maetud, see plaan on muidugi selle partei puhul ka vaatame, kellega ta võitleb, et ta on võtnud oma selliseks peamiseks vastaseks EKRE'l. Et ta ei ole võtnud rünnata kõige tugevamaid. EKRE on, ütleme varem oli ta positsioonilt viies, võib-olla partei, nüüd ta on juba kolmandaks rebinud, et selleks, et suurt mängu mängida, sa pead vastaseks võtma ka kellelegi, kes on esimene või teine ekse, võiks nende sõitsid ollagi selles mõttes raske, et et nad mängivad suhteliselt selles väljaku osas või pooles, kus on ees Keskerakond kes on ju ka ütlemiseks vasaktsentristlik vaadetega kellele kaalideks venekeelset sotsid ütlevad, et nendel on ka venekeelsed valijad nagu olulised. Aga, ja Keskerakond vastu neil minna on üsnagi keeruline, olles samas valitsuses. Ja, ja sellepärast võib-olla EKRE sellise ideoloogilise vastandina on olud nendele nagu mõneti nagu selline paratamatu või loogiline valik, et samamoodi kui kui me nende kahe eesoleva erakonna puhul meil oligi nagu siiamaani sellised paarid, et kus, kus eesotsas vastanduvad üksteisele Keskerakond ja, ja Reformierakonda, siis järgmise paari moodustasid EKRE ja sotsid, et et et ega ei oska öelda jah, et et eks sotsid ise ka tunnistavad, et see nii-öelda ühe teema, erakonna kuvand on nendele külge jäänud ja ja eks nad nüüd aasta jooksul tegelevad kõvasti sellega, et sellest nagu lahti saanud. Kui võtta nagu sporditerminit, siis nagu Eesti sportlased, kes lähevad oma ära tooma, mitte läheb medali järg, eksju nad rabelevad seal Ekrega. Aga noh, mis seal on, vastik on see sotside jaoks, et ilmselt me kõik oleme näinud ühte fotot autost mille peale oli pandud Eesti ja Läti lippe, siis maksud Lätti ja all oli kiri Ossinovski. Nad rahandusminister, kes vastutavad maksude eest. Tõniste ja tema on hoopis teisest partiist IRL-ist, aga külge on jäänud kõik Ossinovskile. Ja kui nüüd mõelda selle peale, kuidas alkohol, eestlastele südamelähedane, kui palju autosid käis vabariigi aastapäeval Lätis, lihtsalt protestiaktsioonil on muidugi lähillus, sõitakse midagi ägedat, midagi teistsugust. 100. sünnipäeval ma mõtlesin, et kes need inimesed küll on, miks nad viitsivad sinna minna, aga no näed, läksid. Ja see kõik jääb siiski sotsidele külge, kuigi vastutavad kõik koos kolmekesi teevad, mis vastutavad, saame samamoodi, et riigikogu vastu. Riigikogu võtab vastu. President kuulutab välja lõpus. Otsuse teeb ju riigikogu, okei. Jah, see on valitsuse ühine polidega hakkas külge Ossinovskile teisele väheneb ja sellest on väga, väga raske välja tulla. Aga see Ossinovski häda kipub natuke olema ka see, et millele Marju Lauristin viitas Postimehele antud intervjuus, et, et ta Ta kirjeldab seal, et ta ütleb alati Ossinovskile, et kui ta läheb esinema, et ta unustaks naeratada ja minu jaoks natuke sümboliseerib seda Ossinovski olekut, et ta ei ole ju mitte mingil moel ka selline rahvamees, et ta ei, ta pigem läheb, kirub rahandusministeeriumi eelmist valitsust, aga, aga ta ei ole see, kes oleks nagu noh, rahvale kuidagi lähedal ja, ja tegelikult ka mulle tundub, et ajakirjanikele ja samamoodi, et ta ei ole väga kergesti kättesaadav, sõltumatu muidugi ilmselt ajakirjanikust, aga, aga ta ei ole selline, kes nagu sellist otsesuhtlust väga-väga palju, ka rahvaga ütleme siis harrastaks. Ja sellest tulenevalt jääb tal selline noh, tõesti nagu eemal olev mulje, et justkui liiga liiga tark või ma ei tea. Ma ei oleks nagu jah seda, et ta liiga tark on, seda, seda ütles siis Toomas Jürgenstein ja siis selle peale reageeris samuti sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre ütles, et ta tahaks tarkust varjama, hakkab, aga aga noh, ma ei anna sulle ka päriselt nagu nõus, et ega mina ka ei tunne Jevgeni Ossinovskit nagu väga hästi, et aga aga need korrad, kui ma olen taga nagu kokku puutunud, siis tegu on väga väga analüütilise inimesega, kes mõtleb väga sellised analüütiliselt või oskad strukturaalselt. Et ma arvan, et Eesti poliitikas nende poliitikute osakaal, kes suudavad teha poliitikat selles selles mõttes nagu sisulises tähenduses jäänud ajast nagu järjest vähemaks, et kes on siirdunud Strasbury kontrollkotta. Ta, kes erasektorisse nõnda edasi. Et meil on selliste üksikküsimuste või selliste poliitikuid väga palju või, või kes tegelevad oma mingi piirkonnaga, nende edasi. Aga sellised, kes nagu sellist suurt poliitikat suudaks ajada, et meeldib see meile või mitte, neid on nagu suhteliselt vähe, et aga Ossinovski plussiks ma jällegi tooksin välja seda, et tema nagu sellises suurtes kategooriates suunad nagu mõelda Ta näeb seda pilti laiemalt ära, aga noh, vist ongi siis häda selles, et ta ei oska seda tuua ikkagi ju kohale inimestele, et mille nimel, milleks, mille nimel me tegeleme praegu sellega, millega me tegeleme. Jah, aga mis puudutab teistriteerite, ta ei naerata. Lauristini etteheide siiski mitte minu. Naerata pikalt, selleni küll küsimustele on jah, hästi analüütiline inimene, aga ta ei ole praegusel, sest rahvamäe kuvandit tõesti, et rohkem on niisugune Peeter Helmel seda rahvamehe Guyand kuvandit kui Mart Helme Martin Mart helmele. Kui, kui Ossinovskil. Aga kas pingi peal seal oleks kedagi võtta sotsidel? Ekspress spekuleeris siin maris Jesse nimega? Ei no maris, Jesse vaevalt vaevalt küll, et seal lõikate teisi nimesid ja noh, mõned inimesed kujutavad ja mõned inimesed isegi võib-olla saaksid, aga küsimus on, kas nad tahaksid, eks, et et seal on see asi, et valimisteni ei ole tegelikult väga pikka aega, valimised toimuvad järgmisel aastal aasta pärast. Ja keegi ei taha enne seda nagu sellisele kohale minna. Langev reiting, eks ju. Esimees ei ole öelnud, et noh, et ma olen läbikukkunud, ma ei taha jätkata, sa pead kõigepealt nagu võimuvõitlus pidama siis partei sees. Ei ole vajadust, et ma eeldan millegipärast, et et Ossinovski pigem jätkata ja püüab seda seisu parandada, need on kõigest reitingud, need valimised ise muidugi see, et valimised on täna täpselt aasta pärast, kolmandal märtsil. Jah, ja ka mina julgen prognoosida, et sotsid lähevad ikkagi Ossinovski juhtimisel ka nendele valimistele. Urmet, oma prognoosi, ma arvan, pigem ka seda ei mõjuta küll, kui just Jevgeni Ossinovski ise mingis mingis hetkel ei leiad mingitel strateegilistel kaalutlustel parem tagasi astuda, aga ma ei usu, et erakonna seest keegi ütleks, see tõdetakse, et ma tahaksin tema asemel. Aga muidugi Ossinovski nagu ise nagu mänginud väga palju ka viimasel ajal sellele kaardile väetised. Et kui nüüd 2019 aktsiisitõus ära jääb ja Läti aktsiise tõstab, siis Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi vahe saab olema väiksem, kui ta oli ennem seda alkoralli. Et, et see. Ma ei, ma ei ole vaadanud, kas see, kas see väide vastab tõele, ma omandan, et, aga et kui see tõele vastab, siiski kindlasti nagu räägib ka selle kasuks ja, ja pigem pigem, võib-olla suurem teema järgmistel valimistel ei tõusetu üldse alkoholist, vaid, vaid vaid vaid siis esimene niisugune täispikk aasta ja sellest tulenevalt tuludeklaratsioonid ja seal võimalikud üllatused. Aga näete ikka on nii, et kui räägime sotsidest, räägime alkoholist ja et aga, aga see on nüüd vist ka selge, et see alkoholiaktsiisi tõstmine siis ära jäetakse nüüd järgmisest aastast, et et kõik valitsuserakonnad on seda öelnud. Aga räägime ka teistel teemadel, räägime edasi Tartus toimuvast ja sellest, et sinna planeeritakse siis tselluloositehast puidu puidurafineerimistehast, vabandust, tõesti ja miljardiprojekt, nagu seda nimetatakse ja ja esialgsetel andmetel peaks see tulema siis Emajõe äärde, Tartu lähistele ja kui seni ei olnud Tartu linn oma seisukohta justkui öelnud, siis sellel nädalal Urmas Klaas, Tartu linnapea ütles Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele antud intervjuus, et tselluloositehas 100000 elanikuga ülikoolilinna ei sobi ja sisuliselt toob ta seal siis argumentatsiooni välja keskkonnateema ja, ja siis õhk-vesi, müra ja nii edasi. Et selles mõttes huvitav käik klaasi poolt, et tegelikult ei ole veel toimunud Tartu sõda volikogu istungit, kus seda teemat arutatakse järgmisel kolmapäeval ja noh, uuringuid ju ei ole mitte midagi, mille Pealt selline seisukoht tuleb. No kui vaadata seda asjaoluga poliittehnoloogiliselt, et et meenutan seda, et kui, kui siin omal ajal aastal see oli Tartu vanglat planeeriti, et et siis oli väga suur nagu debatt selle üle, et kui palju vange sinna Tartu vanglasse võiks mahtuda ja toona oli justiitsministriks reformierakondlane Märt Rask, kes seda vanglaprojekti siis noh, jutumärkides vedas. Ja Tartu linnapea oli toona üllatus-üllatus, oli Andrus Ansip. Ja peamine diskussioon, kes selle üle, et Ansip ütles. Et kui sinna Tartu vanglasse tuleb Rohkem kui 500 vangi, mis oli vist algselt kavas siis Tartu linnas tõuseb kuritegevuse tase ja linn lendab täiesti uppi. Ja siis toimus selline reformierakondlaste omavaheline nagu väitlused ja mõneti see olukord meenus mulle sellepärast, et et nii kui kui Urmas Klaas oli tulnud selle seisukohaga välja, et tselluloositehas siis Tartu lähistele, kuigi sa pole kindel, et sa sinna tuleb. Üldse ei sobi siis Reformierakonna praegu veel ametis olev esimees Hanno Pevkur siiski. Esines ka avaldusega, et see on siiski veel klaasi seisukohti, mitte Reformierakonna seisukoht ja ja tolmus, nagu ütleme niimoodi, et. Mõlema kogu kogu selle nii-öelda häälte segmendi katmine, et sarnaselt, nii nagu nagu toonasele vangla puhul, et võib-olla võib-olla selline paralleel on kohatu, ma ei tea, aga, aga mingil põhjusel mul selline selline nagu, nagu võrdlus tekkis ja ja teine asi, mis, mis nagu Urmas klaasi käitumise puhul nagu tekitab mõned küsimused, on see, et et kui, kui riik otsustas kehtestada eriplaneeringu siis oleks olnud Tartu linnal võimalus. Ma ei tea, kas see tähtaeg vist on 30 päeva. Ma päris täpselt ei tea selle vastu nagu esitada vaie ja protesti ja öelda, et ei, meile see ei sobi. Me tahame, et kuidagi Tartu linn oleks sinna sellesse asjasse kaasatud, et et siis ei tehtud mitte midagi. Nüüd, kui, kui avalikus arvamuses on veelgi enam nagu tõusnud kriitilised hääled et nüüd järsku nagu härgati, et, et et see nagu jätab nagu kaks nagu tunnet, et kas, kas siis algul ei võetud seda projekti tõsiselt ja nüüd on siis endale hakatud seda teadvustama või, või siis teine asi, et nüüd see vastuseis on, on, on tulenevalt sellest, et nähakse, et et võidakse minna avaliku arvamusega kuidagi vastuollu ja sellepärast lülitatakse selle ree peale hüpata, sest kui me vaatame näiteks kohalike omavalitsuste valimiste kampaania Tartus, siis ega selle tselluloositehase vastu otseselt väga keegi väga jõuliselt sõna ei võtnud, välja arvatud üks poliitik. Ja see üks poliitik oli Aivar Riisalu kes tänaseks on, kes, kes siis kandideeris IRL-i nimekirjas Tartust Ta väga palju rääkis igal pooled selle just selle tselluloositehase nimel. Ja, ja paljud, kes arvasid, et IRL-i saadi Tartu volikokku sisse nad said kolme, kolme kohaga nagu sisse on ju. Et nüüdsest on muidugi Riisalu juba tagasi Keskerakonna leeris, et mulle tundub, et et, et siis tekib küsimus, et miks siis ka näiteks kohalike valimiste kampaania näiteks Reformierakond Tartus sel teemal seisukohta. Aga noh, sellised minu silla. Meil on mõelda seal, kas IRL-il on mingi IRL-i tegelastel mingeid majandushuvisid seoses selle tehasega, õigemini sellega tehas sinna ei tuleks. Sa mõtled siis Pärnu sadama suunas või mõtlen Pärnu sadama suunas. Et praegu veetakse puitu välja, püütakse välja ka Pärnu sadama kaudu seal omanike ringis IRLiga seotud tegelased ja IRL ei ole ju sugugi mitte ainus, kes seal vastavalt volikogus ei lea aru, tehti ring vist eales. Vudia portaalis. Intervjuu aastavahetusel Margus Kohava ja Aadu Polliga, kes seda projekti veavad ja nemad ütlesid, et nad andsid ülariigile materjalid, kus oli 52 võimalikku asukohta ja mingid paarkümmend parameetreid nende asukohtade kohta nad pakkusid välja, et lõpuks leitakse umbes neli-viis tükki, neil ei ole konkreetset, eelistas me küsisime nende käest, et kuulge, et kas tuleb Vorbusele Vorbusele ta võib tulla, kui näiteks Tartu lähedale kuhugi ta võib min Tartust ülespoole või allavoolu ka minna. Et neil ei ole konkreetselt eelistatult vot siin või seal, et jah, ta ei tohiks väga kaugel raudteest olla, aga raudtee saab alati mõne haru aru, vedadakse. Aga noh, alguses, kus tehas, mis välja tuli, siis räägiti, et äkki võiks teha hoopis Narva veehoidla lähedale. Seda pakkus välja veerand või Pärnuga, aga tegelikult nad unistasid algusest peale on käinud jutt sellest, et ta võiks tulla ikkagi ema ja see on omavooluhulga poolest kõige sobivam ja ma lihtsalt tega suhteliselt noh ma, ma ütlen ausalt, et ega mina ka ei ole kindel, et see see Buduraferenilise rafineerimistehase rajamine, noh ütleme, kui ta tuleb siin Emajõe lähistele või Tartu lähistele, et see on kõige parem mõte või et see on hea mõte üldse. Minu eelnev jutt oli pigem see, et mul tekitab mõningate poliitikute nagu ajas muutunud seisukohad, küsimusi, nende siiruses ja üks seisukoht, mis mulle kui ei meeldi, mida ma olen kuulnud küüniline seisukoht, et selle võiks ikkagi rajada, siis ikkagi Ida-Virumaale kuna seal on juba loodus niikuinii või keskkond nagunii tuksi keeratud. No ma arvan, et selline seisukoht väga küüniline ja, ja sellest peaks lähtuma. Aga siis võiks igasugu asju igale poole, et Tallinna lennuvälja võiks ka ju kuhugi Ida-Virumaale rajada, sellepärast et siis ei ole müra, ekse tallinlastel. Et loogika ütleb seda, et miks, miks see kant välja on valitud, kuna seal metsad ja seal on ka metsad. Põhja-Läti on lähedal, on arvestatud, toorained tuleks sealt, eks, et tehase muutub mingil hetkel mõttetuks, kui sa pead väga kaugelt toorainet vedada. Ja noh, tegelikult kui praegu seesama eriplaneering on alustatud selleks, et seda kohta ka selgitada välja ja siis selles konkreetsemast kohast teha veel sügavamad analüüsid ja teha selgeks, et kas seal on mingi oht või mitte, et see, see kõik on tegelikult palju kaugemas faasis, et seda sa sellist, et nagu seisukohta, nagu ka klaas, ütleme nüüd siis oma muutvat seisukohta saab teha tõenäoliselt ikkagi ju aasta või kahe aasta pärast vist ma räägin, ainult praegu käib asi ikkagi uuringutes käib jutt, et uurima seda, kas, kas see tasub ära teha või ei tasu, eks ju. Et keegi ei ütle seda, et hakkame kohe ehitama. Aga tundub, et ülikoolilinna linnapea ei, ei pea oluliseks siin uuringutele pühenduda, aga Tartu linn selles mõttes on selles positsioonis jäänud küll nagu natukene halba kohta, et eriplaneeringu kehtestamine tähendab seda, et kohalikul omavalitsusel sõnaõigust tegelikult ei ole, et see volikogu tuleb, küll need kokku arutab ilmselt nad otsustavad seal, et me oleme selle tehase vastu, aga sisuliselt see on noh, lihtsalt hääl kuskil kajamas heinaga seda võetakse ka rahva häält võetakse kuulda, aga massiivne vastuseis mingile asjale, siis seda, seda asja ei tule enam. Me teame seda. Et kunagi on Eesti ikkagi fosforiidisõja üle elanud ja me teame, millega see lõppes, see oli hea tulemas. Lihtsalt taustaks kõrvale, et me rahvusringhäälingu uudistetoimetus tellis avaliku arvamuse küsitluse, et küsisime Eesti inimeste hoiakud nelja siis noh, ütleme niimoodi teoreetilised planeeritavas suurobjekti, need olid siis Saaremaa sild Tallinna Helsingi tunnel puidurafineerimistehas ja keda Rail Baltic, Rail Baltic ja, ja kui Saaremaa silla ja ja Helsingi tunneli poolt puhul olid väga selgelt ülekaalus pooldavad seisukohad, välja arvatud Lääne-Eesti vastajad Saaremaa silla osas kes olid siis keskmisest skeptilisemad. Rail Balticu puhul olid pooldajad kerges ülekaalus, aga põhimõtteliselt oli ta fifty-fifty. Siis. Puidurafineerimistehase puhul oli, olid juba vastased ülekaalus ja huvitav oli see, et kui detsembrikuus ja vastaseid oli, siis 43 protsenti üle-eestiliselt Lõuna-Eestis loomulikult oli neid regiooniti rohkem. Aga huvitav oli see, et kui veel detsembris tehti sarnane küsitlus, siis oli vastaseid 15 protsenti. Nii et kahe kolme kuuga oli vastaste hulk sisuliselt kolmekordistunud. Et et noh, võib küsida, et mis selle põhjustas, et tõenäoliselt üks üks oli see, et sellest teemast on rohkem rääkima hakatud? Ei, ja saiakasvaja, see toimus nendele, kes suhtlesid neutraalselt, need olid muutunud kriitiliseks, pooldajate hulk on jäänud samaks. Et. Ja ja siis oli ja selle sisse jäi ka see suur teema selle RMK ka plaanitava siis selle koostöölepingule, et see, see arutelu ka selle sisse, aga lihtsalt jah, et et see on nagu sellistest suurtest infraobjektidest, kui nii võib nimetada, siis kohtab hetkel nagu avalikes arvamus kõige rohkem ost seisma. Eks ta ole üsna hämmastav, sellepärast et RMK-le selliseid lepinguid praegugi olemas teiste firmale jätta. Ja see tehas iseenesest ju ei, ei nõua seda, et peaks nagu meeletult rohkem raiuma hakkama. Pigem lihtsalt jaotatakse see puiduvoog ära, et ta ei lähe välismaale, vaid seda töödeldakse Eestis ümaria kasum. Kasumi ei lähe mitte Soome Rootsi kuhugi mujale, vaid ta jääb Eestis sealt selles mõttes nagu eestile toota rikkust juurde. Aga jällegi teistpidi. Keskkonnakaitselised asjad on väga-väga olulised ja nendega peab arvestama. Mulle meeldis Urmet, see mõte, mis sa ütlesid, et, et see klaasi Avankonna natuke selline laiem poliitiline käik, võib-olla et. Ja, ja ma isegi julgeks eeldada, et see on selline riigikogu valimistele vastu minnes üks asi, millega saab Urmas Klaas, kes niikuinii toob süle ja seljaga sealt neid hääli, sest tartlased teatavasti on Reformierakonna tugevad valijad, et, et ma arvan, et klaasime tegelikult aasta pärast ilmselt ka enam Tartu linnapeana ei pruugi näha, et et tema sihib ilmselt siia Tallinna poole Riigikokku võib-olla ministritoolile ja, ja eks tema alustab oma kampaaniat mulle natuke. Nojah, aga kui ta tahab valitsusse saada ja loodab valitsus saada, siis mingil hetkel ta Peba hakkame arutama ka selle üle, kas seda tehast nagu teha või mitte, eks, et mitte teha, nagu ta nüüd taandanud ennast naga lõksud on kindlalt nagu vastane. Aga siinkohal vahetame teemat ja räägime Danske panga tegevusest, täpsemalt sellest, millel peatub Briti ajaleht The Guardian. Et Danske panga Eesti filiaal filiaali kaudu pesti raha, mis oli seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini perekonna FSB-ga välja anda andmetel avastasid Danske panga töötajad 2013. aasta suvel, et üks Ühendkuningriigiettevõte oli esitanud valeandmed ja väitnud, et tal puudub märkimisväärne finantskäive. Aga selgus, et ettevõttel olid tohutud hoiused ja tegi iga päev miljonitesse eurodesse ulatuvaid tehinguid et üldiselt siis rääkides selliste rahapesuskeemide mõte on ilmselt ju liigutada raha Venemaalt välja ja saada siis see, see Lääne finantssüsteemi Danske panga kohta räägib see ilmselt taaskord seda, et seal on väga segased asjad. Jah, et me siiski peaks nagu rõhutama, et need asjad, mida, millest nagu jutt käib, on, puudutavad ka need asjad, mis juba varem välja on tulnud, eelmisel aastal ajakirjandus kirjutanud on puudutavad siiski aastaid siis seal kuskil kaks, 13 14. Et mis selle selle juhtumi puhul oli võib-olla nagu nagu selles mõttes nagu uutel jahetseb Putini nõbu Igor Igor Putini nimi iseenesest, mis nagu mõjub märgiliselt. Aga teine asi oli võib-olla see, et kui Danske on siiamaani öelnud, et nemad said nendest asjadest teada 2014. aastal siis noh, nagu nüüd tuli välja selgelt, et tegelikult saadi teada oluliselt varem. Ja, ja, ja, ja kõik, see viitas, et neil neil aastatel, et kui me räägime, siis siis et oli Danske s ikkagi selline rahade kontroll läbinisti mäda, et, et ega siin nagu muud ei ole, et, et siin kaks varianti, et kas oli mäda teatavast nagu pealiskaudsest suhtumisest või, või oli see täiesti teadlik nagu valiketta. Et rahapesu on selline huvitav asi, et ta, see kaheosaline kuritegu, et see eeldab kõigepealt, et oleks üks kuritegu, millega teenitakse kuritegeliku tulu, siis rahapesu eeldab selle kuritegelikult saadud raha puhtaks pesemist. Väga kuulus näide on niinimetatud Magnitski juhtum. Magnitski oli siis Venemaal advokaat, kes töötas ühe suure investeerimisettevõtte heaks ja avastas seal suure pettuse. Vene riigikassast virutasid ametnikud miljoneid dollareid ära. Ta tegi selle kohta avalduse, ei saanud sellest kangelaseks, pandi hoopis vangi, seal vangistada ka, suri ära. Sellest üks suurrahvuseline skandaal. Manitskit ei ole, aga raha jäi alles isenesest. Ja nüüd siis investeerimisettevõte on võidelnud selle nimel, et süüdlased saaksid karistatud ja kas raha suhtes selle raha liigutamise suhtes algatatakse uurimine, muidugi siis ka Eesti prokuratuur sai selle kohta avalduse. Minu meelest see raha liikus ka Danske panga kaudu mingit pidi. Aga prokuratuur Eestis ei algatanud seda uurimist. Ja põhjus oli väga lihtne, et ühest küljest oli tegemistest keeruka ajamahuka selliseid rahvuslased rahvusvahelise asjaga aga teisest küljest oli ka prokuratuuril väga selge loogiline põhjendus. Kuulge, Teie, tegite meile avalduse, aga teie ei ole kahjusaaja, kahjusaaja on ju tegelikult vene riigikassa, vene riigikassa ei ole teinud meile ühtegi avaldust, et oleks kahju saanud. Järelikult, mis rahapesust? Me räägime. Esiteks peab kõigepealt ära tõestama selle, et keegi on kahju saanud või on tekkinud mingi kuritegelik raha, aga siit lihtsalt raha läbi liikunud. Ja see muuseas ongi sageli, et me räägime mingist rahapesust, aga mõnikord on tegemist lihtsalt raha peitmisega, need ei ole üks ja sama asi. Mõnikord inimesed peidavad näiteks see ei sobi makse maksta, siis ei pruugi alati kuritegelik olla või nad tahavad, tahavad oma omandit varjata, siis kasutada, oh sorry, emasid, aga tegelikult see ei ole keelatud, et kas sa tahad seda tossu orgenoskastada, pesitseda deklareerid nendesse kohtadesse, kus vaja. Et see on see loogika, aga panganduses pank peab teadma, kes on tema klient ja tal on siis mõnikord väga raske. Sa võid vaadata, kes need, kes need ettevõtted on, kes nende taga püüdsin ka siis seda nii-öelda Putiniga seotud firmat vaadata, et Antonov, restorane ja tema nimi on Lathana treided. Jõuad välja, et seal on mingi shelli firma, siis jälle Marshalli saarte firma. Ja mingit direktorid, mis on täitsa suvalised nimed, need, need ei anna ju mitte midagi, et tegelikult on küsimus selles, et kellel on volitus seda arvet kasutada, aga seal taga võib Kadankist olla. Ja, ja kui sul selline kahtlus tekib, siis midagi pankur tegema lihtsalt peab ütlema, et aa ma ei lase lihtsalt kasutada seda arvet, ma ei võta neid vastu, minge kuhugi mujale. Ja mis seal ongi seal see riskimoment, et kas ma võtan sellest klienti teenindada, kes tundub kahtlane, võime võtta. Reeglid ütlevad, et nad ei tohiks võtta. Aga kiusatus muidugi teenida on väga suur. Ja selle koha pealt Danske on nagu eksinud või miks see miks üldse noh, Eesti on see riik, millest me praegu räägime siin Eesti filiaali ei saagi aru muuseas, et miks Eestis sellepärast, et see raha ju tuli kuskilt samamoodi me võime öelda, et ka mingi teise riigi noh pankade kohta võiks öelda, nad tegeleksid mingi musta rahaga ja ta läks kuhugi. Miks me ei räägi, et Saksa ja Briti pangad pesevad musta rahad täpselt samamoodi, see raha läks siit minema. Et seda rahatakse jälitama, mitte ütlema, et kuulge, näete, seal Eestis toimub mingi jama, püüdke raha kinni, sest et kui see on ära virutatud, aga võib-olla see ei olegi ära virutatud raha ei tea, mis summad need ollakse. Ja seal see seal on tegelikult finantspolitseil, aga suur tööpõld ees. Soovime jõudu sellel tööpõllul ja lähme teise teema juurde, mis, mis puudutab meil Hiiumaad parvlaevaühendust, nimelt et Hiiumaa parvlaevaühendust korduvalt sellel nädalal katkes, otsiti siin nii pikaajalist lahendust, ehk siis rukkirahu kanalist on olnud juttu, et see on liiga siis, et vajaks süvendamist, sest laevad jääb mada, jäävad madala veega sinna kinni ja, ja otsiti lahendust lühiajaliselt ja nüüd on praeguseks jõutud olukorda, kus tavapärase siis rohuküla asemel väljuvad Hiiumaale minema laevade hoopiski virtsust ja, ja sõidavad seal pea poole pikemat vahemaad. Et Heltermaa-le jõuda, aga, aga iseenesest mulle tundub, see asi lahendati siiski küllaltki operatiivselt ära selle nagu noh, nii-öelda kriisisituatsioonis, et, et noh, see, et rukkirahu süvendustööd ootavad suvel ees see otsus tehti tegelikult ju siin vist juba jaanuaris, kui ma ei eksi. Aga ja et neid praegu teha ei saa, on vist mõistetav kõigile, et et selles mõttes iseenesest tuldi kokku, arutati läbi, kuidas me saame selle olukorra lahendada ja hiidlased saavad nüüd koju, ettevõtjad saavad oma kaupa vedada mandrile. Positiivne. Nojah, eks kindlasti ajaliselt hiinlaste seisukohalt nagu selles mõttes positiivne ei ole. Et kui sa saad nagu rohuküla ja siis Haapsalu kaudu Tallinnasse sõita, et siis on ikkagi ajaliselt sulle ikkagi suurem võit, kui sind lüüakse virtusse virtsust veel siis Tallinnas ma ei tea, mis on mingi 145 kilomeetrit ja niimoodi, et et ta, eks ta ole selline ikkagi ajutine asenduslahenduseta. Aga jah, et noh, me oleme ju ka sealt rääkida sellest, et et miks see, miks see just nagu praegune, kui on tekkinud rohkem kui, kui näiteks sellel ajal, kui kui, kui, kui Vjatšeslav Leedo oma laevadega seal viis, et tal oli üks üksis laegas harilaid, mis, mis selle, mis seal ka niimoodi oli varuks nagu võtta, et mis sai siis nagu oluliselt nagu noh, madalamast, nagu sõita. Et need uued uued laevad on, on kõik sellise see, et nende jaoks on see piir, tuleb mis oli siis neli, neli meetrit või selle pealt tuleb nagu kätte. Et nüüd on see, et kindlasti selle probleemi Lahendamiseks tulebki seda rukki kanalit süvendada, et aga seal spetsialistid on ka öelnud, et et selline noh, nagu siiamaani tehtud, selline tavapärane süvendamine, sellest ei piisa. Et kaua sa ikka seda mereseda põhja nagu niisama natukene lükkad nagu sinna sinna ajas nagu tekkivaid neid setteid eemale, onju et selleks, et see probleem nagu pikemaajaliselt, nagu ära lahendada tuleks ikkagi see see kanali süvendamine võtta nagu kapitaalsemat, et viia läbipuurimisi ja lõhkamise. Et 500 siis sügavus kuskile kuue meetri peale. Et praegu ta vist kuskil 4,7 meetrit seal, et et selle nii-öelda tavalise süvendamisega või puhastamisega võib-olla ta jõuab tagasi selle viie meetri peale, onju et kui selline põhjalikum asi teha, et, et see on kindlasti oluliselt kallim, onju, aga, aga siis tagaks selle, et oleks probleem nagu pikkadeks aastakümneteks nagu lahendatud. Ja aga mis puudutab siis neid laevu on ju ette, mis et kas riik oleks võinud hoopis nagu tellida hoopis hoopis teistsugused laevad on ja mis, mis, mis oleksid saanud siis nagu nii-öelda madalamas vees paremini sõita, siis selle alternatiiv oleks see, et need laevad oleksid väiksemad. Ja siis oleks ka nii-öelda ütleme peale saanud autosid palju vähendate inimesi, et noh, siin ongi see, et noh, sellised sellised et see, see ilmselt ei oleks ka nagu, võib-olla hetkel nagu tunduks nagu hea lahendus, aga ma arvan kevadel suvel ja sügisel oleks väga halb lahendus jällegi, et sa oled sa veendunud, et oleks pidanud olema väga palju välja. Üks ekspert andis väljaandele, ma lugesin intervjuud, kus ta ütles, et et see oleks tähendanud ikkagi oluliselt väiksemaid nagu laeva. Noh, see ei ole minu, minu seisukoht, ma tundsin üle ei ole selles olles sugugi aga mulle tundub, et et siin on tegemist sellise kiirustamisega, mäletate, korraga telliti neli laeva hästi-hästi kiiresti kogu aeg punkari taga, et ega siin väga palju ei mõeldud sellele, et nad Saaremaaliin olla. Vabandust, siin Muhumaaliin vajaks nagu ühesugust ühendust ja Hiiumaa liinil võiks olla ka teistsugune lahendus. Muidugi alati võib mõelda, et aga kõige parem on ju hõljuk, mis Prantsusmaa näiteks Inglismaa vahel sõidavad. Päris suure tõlkidele olen ise ka sellist näinud, sõitnud ei ole. Aga noh, jällegi koledat müra ja jaa, kallis ülal pidada ja sellega ei vea jällegi selliseid suuri veoautosid, et selles mõttes ega meil head lahendust siin jala peale see inimene, keda ma tsiteerin, tsiteerin tänasest õhtulehest. Presidendiameti peaspetsialisti Gunnar Nilpidele hinnangul on mere süvendamine igal juhul kasulikum kui hakatud laevu. Mere ärge ehitama, sest ajapikku kantakse kõik süvendatud kanalit setteid täis ja sõit saavad jälle ainult paadid nagu 100 aastat tagasi. Ja teine asi, mis ta välja toob, on siis see, et. Et kui teha aluselt mere sügavuse järgi oleksid need väikesed, seisaksid veel rohkem sadamast siis neli saaks sõita iga ilmaga, eriti just nagu talve silmas veetud. Aga tormid? Ei no muidugi peab see meri alame sealt piisavalt sügav, et selles mõttes ja tagantjärgi võime küll targutada, et laevad said võib-olla vale vale mõõduga aga vaadates nii-öelda tulevikuperspektiivi, siis tuleb mõelda, et mida saame teha, saame süvendada seda kanalit tõesti nagu surma, et ka välja tõid siis selleks veel sügavamaks, et mitte teha seda pealmist kihi lihvimist, vaid et tõmmata sügavamalt laevadel on sul olemas, neid ümber ei tee ja et nagu ajalooliselt on seal kanalis on kuskil kolmemeetrine sügavus aga, aga teise maailmasõja ajal siis nõukogude armee tegi siis selle nelja poole meetri peale. Aga saate lõppu võiksime pühendada kõrgharidusele ja nimelt sai sel nädalal siis selline teema jälle kõlama, mis lähtus küll algselt sellest, et soome keeleõppekava Tallinna Ülikoolis järgmisel aastal vastuvõttu ei ava ja, ja see sellest tulenevalt pandi kõlama siis väide, et ehk peaksime ikkagi tasulise kõrghariduse juurde tagasi minema. Jah, sellise seisukohaga tuli siis siin samas Vikerraadios välja Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska. Ta ütles seda, et tema hinnangul siis omal ajal tasuta kõrgharidusele üleminek oli õige. Tasuta kõrgharidus olid siis eestikeelsed erialad, onju et, et tol hetkel siis riik panin kõrgharidusse raha juurde. Aga, aga sellega siis keelati ülikoolidel siis raha võtmine eestikeelset erialade eest. Aga nüüd on tema, tema seisukoht oli siis see, et ajas on kogu riigipoolne rahastus samal ajal kui ka seda kallimaks läinud on jäänud samaks või isegi vähenenud mingites valdkondades siis on see kaasa toonud ja, ja eraraha osa võtta ei saa või on see piiratud selle võtmine? Et siin on kaasa toonud selle, et väga paljud erialad on tulnud kas kinni panna liita ja, ja võib-olla mõningatel juhtudel on selline nagu ka need asjad olnud ka nagu nagu mõistlikud, aga paljudel juhtudel on tulnud nagu Eesti teaduse nagu hinnaga ja tema tema hinnangul võiks olla siis ikkagi see, et mingil moel võiks olla siis eraraha kaasamine nagu, nagu mõistlik, et noh, mis me nagu oleme näinud, mida ülikoolid on teinud selle eraraha puudumise korvamiseks, on see, et on avatud suure kiiruse, hulgakaupa, kõikvõimalikke inglisekeelseid erialasid, kus õpivad eestlased. Ja ja nende erialade võib olla mõte, pole niivõrd seda, et et kuidagi see Eesti teadlased väga palju kasuks tuleks hoida, et see toob nagu lisaraha sisse ja Need, kus tohib võtta raha, ongi inglise teiskeelsed õpped avatud ülikoolis ja siis, kui sa kukud välja tasuta õppest, ei saa seda nominaal seid punktide, jah, ja siis hakkad maksma, aga siis maksta Nende eest, mida sa ei ole saanud, mitte, sa hakkad nagu üldjoontes maksa, eraülikoolid ka nagu aasa ajas tagasi, et kus see nagu tasuta kõrghariduses eestikeelne kõrgelt nagu tekkis siis siis mäletata, et olid 2011. aasta riigikogu valimised kus oli IRL-i üks peamisi valimislubadusi ja see asi ise tekkis 2010. aastal, kui IRL saatis laiali küsitluslehed väga paljudele Eesti inimestele ja sain nendest istuma 10000 tagasi ja siis koostas nii-öelda 10-st punktist koosneva oma nagu valimisprogrammi, mis nad justkui väikesed oleksid just nagu saadud valijatelt siis või saadud mandaat nende jaoks. Ja, ja siis oli, oli ka ja oli ka see tasuta kõrgharidus üks neis, mis nad väitsid, et kõige sagedamini inimesed tõid välja oma nagu tagasisides kuigi üks toonane IRLiga seotud inimene selles nii-öelda tagada kude kasvatatud inimene on mulle öelnud, et tegelikult see tasuta kõrgharidus oli lubadused iseendale ennem välja mõeldud, kui, kui see küsitles laiali saadeti, aga noh, see selleks. Ja sealt siis nagu tekkis ja ajalooliselt, eks Eestis ole neid ülekvalifitseeritud inimesi tegelikult päris palju ja siin tasuta kõrgharidus teataval määral seda soosib, et meil on ametlikud eesmärgid paika pandud. Ja näiteks üks eesmärke Eesti riigil on see, et 30 kuni 30 nelja-aastase inimesi, kellel peaks olema kolmas haridustase, ehk see on siis kõrgharidus näiteks seal on 40 protsenti siis selle see harjumus, aga tegelikult legendid natuke üle 40 viied, meil on tegelikult natukene liialt palju kõrgharitud inimesi ja siit hakkab see eraülikoolide loogika kogu aeg pihta, et et kõrgharidus peabki olema kallis, ta tasub ära, aga sellesse tasub investeerida. Aga üks efekt, mida loodeti selle tasuta kõrgharidusele eesti keele selle kõrguse üleminekul, selles, et see annab positiivse efekti erakõrgkoolidele tegelikult, et mida me nagu oleme näinud, et et seda toimunud ei ole, et erakõrgkool on siis ikkagi sisuliselt ikka väga-väga üksikud. Et väga paljud neist on kinni läinud, aga muidugi seal on ka seal taga ka see, et on hakatud rohkem neid kvaliteedinõudeid nagu kontrollima ja kõikvõimalikud kassi ülikoolid on nagu selle pärast pidanud oma uksed kinni panema. Kas siin ikkagi ei ole vastupidi, Sulevat et tasuline kõrghariduslik varasem süsteem tekitas olukorra, kus meil oli liiga palju ülekvalifitseeritud inimesi ja see oli, sai sisse? Noh, kui sa ei saanud teadmiste baasilt sisse seda lävendit tulla rahaga, siis seal oligi kvaliteedi küsimusele kvantiteet, kassas kvaliteet ei kasvanud, seal oli see kriitika oli toona ka see süsteem pidi muutma seda, see, see ongi, see ongi muutunud. Just seal oli ka, et te nimetate, et kui, kui sa olid juba läinud sellele tasulisele kohale, et siis noh ütleme nii, et väga lihtsasti said sa sellest oma stuudiumis nagu läbi, et et see nii-öelda õpi, õpikvaliteet oli kokkuvõttes nagu halvem, aga aga küsimus on selles, et kui me räägime, et me tahame olla ja noh, nagu meie tulevik on ikka selline tugevam ka teadus-arendustegevus. Ja kui ülikooli rektorid siin eelmisel aasta lõpupoole tegid tegid veel sellise kuue, kuue mehe nagu pöördumise, et et tegelikult on see rahastamine ajas nagu ülikoolidesse oluliselt kahanenud, et siis noh, see probleem nagu on, on ju, et, et ju siis senine senine mudel on oma aja ära elanud. Küsimus ongi selles, et mis siis, mis siis nagu selle asemele tuleb, täpsemalt. Aga usume, et see arutelu kestab veel ja saame kuulda selle kõrgharidusteema puhul veel erinevaid seisukohti. Meie tänaseks tõmbame saatele joone alla, täna olid rahvast teenimas Urmet Kook, Sulev Vedler, Taavi Eilat. Nädala pärast on rahva teenrid taas teie kuuldekaugusel ja siis koosseisus Mirko ojakivi, Aivar Hundimägi ja Krister Paris. Aitäh, et olite meiega ilusat laupäeva, Jaak kuulmiseni.