Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku reede, 14. septembri olulisemad sündmused stuudios on Erle Loonurme. Erakond Isamaa kinnitab, et vastandumine aitab eristuda, kuid nemad kellelegi teadlikult läbi poliittehnoloogia ei vastandu. Tallinna bussijaama ülemistele tulevasse transpordi sõlmann kolimine võib takerduda kõrgete ehitushindade ja tahtmise taha. Kuna sisuliselt on Tallinna bussi ja ju ikkagi eraalgatusel põhinev ettevõte, siis peab olema väga huvitatud investeerima sellisesse kolimis Valitsus kavatseb niinimetatud kiriku raha küsimuse lahendada. Ta juba sel aastal läbi riigieelarve nii ütles riigi haldusminister Janek Mägi. Vilniuses kohtusid täna Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Eesti peaminister Jüri Ratas. Pooled peavad eriti oluliseks ühiseid digiprojekte ja kaitsekoostööd. USA-s Põhja-Carolinas maabunud orkaan Florence kujutab järgmist, see ööpäeva jooksul endast tõsist ohtu, ütles USA riiklik kriisiamet. Eesti muusika ja teatriakadeemia uue saali hoone sarikad on püsti aasta pärast avatavas. Hoonekompleksis on kaks saali ja paarkümmend klassiruumi. Akadeemia 100.-ks juubeliks valmiv saali hoone on saavutanud soovitud kõrguse, mis on 23,6 meetrit ja need jäävad teha veel viimistlustööd. Ott Tänak kerkis Türgile ralli esimese täispika võistluspäeva lõpuks üheksandalt kohalt viiendaks ja ilm on eelolevale ülehomme vihmane. Tuulepuhangud võivad ulatuda kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel viis kuni 15, homme päeval on õhusooja 15 kuni 18 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda Tallinnas Kultuurikatlas toimub täna Isamaapäev, kus Erakond Isamaa arutab valmistumist riigikogu ja europarlamendi valimisteks. Uku Toom jätkab. Erakond alustas volikogu istungiga, kus poliitilise avaldusega toetate üleminekut eestikeelsele hariduskorraldusele. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. Tegelikult mul on hea meel, mis puudutab nüüd, et vene koolides eestikeelset õpet või ühtset eestikeelset haridussüsteemi, siis eesmärgina on ju kõik parlamendierakonnad selle välja öelnud aga teed nendeni jõudmisel on täna veidi erinevad, jääks valimisega. Kampaania käigus tulebki siis selgeks vaielda, mis on see parim lahendus ja kui suur on see ühisosa siis poliitilistele erakondadele, milline tee valitakse, siin on ju täiesti erinevat teed, võimalikud vastandumine aitab tähelepanu orbiidis püsida. Kas isamaal on plaanis mingi erakonnaga enne valimisi seisukohtades vastanduda? No see aitab jah, eristada ja tihtipeale on see olnud ka mänguline, et me teame Keskerakonna Reformierakonna vastasseisu, mis siin võib-olla 15 20 aastat oleme taandunud valdavalt ühele samale teemale, et kas meil on astmeline tulumaks, et see ei ole Eesti arengu seisukohalt olnud küll viimase 20 aasta peaküsimus, Isamaa ei vastandu kellelegi teadlikult, me tuleme välja oma programmiga, aga mingit teadlikku vastandamist läbi poliittehnoloogilise tegevuse me kindlasti omale eesmärgiks ei sea. Meie eesmärk on ikkagi Eesti areng ja programm. Ja mida programmist välja tuua? Volikogu esimees Sven Sester ütleb, et temaatika on lai. Mitu teemat on julgeoleku teemadel, ma arvan, et me peatame peaasjalikult sellele, et, et suure tõenäosusega tuleb investeerida täiendavalt mis tähendab ka seda, et, et me hakkame rääkima üle kahe protsendi tasemest ja loomulikult me ei saa üle ega ümbermajandusest ja maksumusest ja ja IRL on ka öelnud seda, et, et me tahaksime näha tulevikus maksurahu ja, ja me eine põhimõtteliselt ühtegi uue maksu kehtestamist meile olemasolevate maksumäärade tõstmist. Nii et, et meil on siin arutada küll tegelikult. Mis puutub valimisnimekirjadesse, siis seeder kinnitab, et need tulevad tugevad. Me läheme välja täisnimekirjaga, aga see võtab veel aega, sellepärast et tänasel volikogul me kinnitame nimekirjade koostamise reglemendi ja detsembri lõpuks, siis tahame ka kinnitada erakonna piirkondade nimekirjad ja üleriigilise täisnimekirja. Taas on päevakorda tõusnud ühtset transpordisõlme loomine Tallinnasse ülemistele. Nimelt saatis transpordifirmasid koondav Eesti ettevõtete liit majandusminister Kadri Simsonile kirja ettepanekuga kolida Tallinna bussi ja ümber Ülemiste piirkonda. Selle mõte on vähendada ummikuid kesklinnas ja suurendada reisijate mugavust. Margitta otsmaa jätkab sel teemal. Asub Tallinna bussijaam kesklinnas, lastekodu tänaval, uuest võimalikust terminalist kahe kilomeetri kaugusel. Ühistranspordi kasutajatele on ülemistel kindlasti paremad parkimisvõimalused ja mugavam vahetada trans porti edasi liikumiseks kui vaja. Paljud reisijad tulevadki juba praegu näiteks Tartu bussist maha lennujaamas, kust on trammiga mugavam kesklinna liikuda, toob näite linna peaarhitekt Endrik Mänd. Bussiteekond lennujaamast edasi bussijaama on kõige tihedama liiklusega tänaval lõigul ja võtab sageli üsna kaua aega. Juba täna faktiliselt toimib Ülemiste piirkond busside lõpp-peatuseni. Seega on üsna ebaotstarbekas hoida eritranspordiga liiklejaid lahus umbes ühe kilomeetri raadiuses. Kas aga ei teki ühte piirkonda liialt suur liikluskoormus, kui üheskoos on tulevane Rail Balticu rongiterminal trammid, bussid ja kaubanduskeskuste parklad? Endrik Männi sõnul proovitakse ühistra sport avaautoliiklusest lahus hoida. Et otsida võimalusi kuidasmoodi, tee ühistranspordile, anda eelis võimalusi keerulistes liiklusoludes. Tõsi ta on, et Ülemiste liiklussõlm on võrdlemisi koormatud. Lisaks sellele on muidugi äärmiselt oluline koormuste hajutamiseks. Väikese ringtee ümberehitamine Smuuli tee pikendusele lennujaama alt läbi ja ümber Ülemiste järve Tallinnast mööda. Takistuseks uue bussijaama ehitamisel võivad saada kõrged ehitushinnad ehk raha. Teiseks, mis tasemele vastav otsus tehakse, ütleb Mänd. Kuna sisuliselt on Tallinna bussi ja ju ikkagi eraalgatusel põhinev ettevõte, siis peab olema taga huvitatud investeerima sellisesse kolimis. Ja noh, selle suuna peal läbirääkimisi on peetud ja tõenäoliselt peetakse ka tulevikus Meelestatus on positiivne neile, et nad ikkagi tahaksid kolida. Julgen väita, et meelestatus minu praeguse teadmise järgi on ettevaatlikud poisid. Ja veel kodustel teemadel riigihalduse minister Janek Mägi ütles, et valitsus loobub ilmsel kirikuraha eelnõust, millega taheti omandireformi reservfondist kirikutele raha eraldada. Valitsus otsustas mullu detsembris eraldada omandireformi reservfondist sõja rotatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule 1,55 miljonit ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku kuule 6,75 miljonit eurot. Juuni alguses oli valitsuse poolt kirikutele raha andmiseks algatatud eelnõu riigikogus teisel lugemisel, kuid selle katkestasid Keskerakonna enda rektsiooni. Saadikud, kes olid vastu raha võtmiseks omandireformi reservfondist. Tõenäoliselt selle eelnõuga edasi ei lähe, mis riigikogus siis heakskiitu ei leidnud ja me lahendame selle tõenäoliselt, et riigieelarve kaudu detailid on praegu kokkuleppimisel. Aga kud, läheme raha igal juhul tahame anda ja konsensus selles osas, et me igal juhul seda raha anda tahame ja need küsimused ära lahendada, mis õhku on jäänud, et see on olemas, aga, aga nüüd ütleme täpselt detailile, et nagu see kõik on paigas, siis me anname sellest ka teada. Millal need detailid võiksid selguda? No võimalikult kiiresti, et ma usun, et noh, lähinädalatel kindlasti. Selle uue plaani järgi, kui kiiresti siis kirikud selle raha kätte saaksid? No võimalikult ruttu, aga ma loodan, et sellel aastal Leedus Vilniuses toimus täna Saksa liidukantsleri Angela Merkeli ja Eesti peaministri Jüri Ratase kahepoolne kohtumine. Peamiselt räägiti digikoostööst ja sellealastest praktilistest ühisprojektidest, samuti oli kõne all kaitse- ja julgeolekupoliitika ning koostöö idapartnerluse riikidega. Jüri Ratas on Vilniuses telefonil. Me rääkisime sellest, et digitaalne kohustatud midagi andma just konkreetselt meie inimestele, meie ettevõtetele, piiriüleselt ja täna on üks hea näide Eesti ja Soome vahel, kus tehakse e-retsepti valdkonnas head koostööd. Me rääkisime ka sellest, et Saksa-Eesti võiksid koos jagada oma kogemusi digitaalvaldkonnas Aafrikas. See on hästi oluline piirkond, kui me vaatame täna ka näiteks rände küsimusse. Ma kutsusin Saksa IT ministrit Eestisse digitippkohtumisele, mis toimub 16. oktoobril. Me oleme huvitatud väga kohustatud idapartnerluses. Mina ütlesin liidukantsler Merkelile, et see oleks väga hea, kui saksa eesistumise ajal 2020. Me näeksime taas kord idapartnerluse Näiteks ees täiesti ja õhuturve siis hetkel on Saksamaa tegemas juma üheksandat rotatsiooni õhuturve valdkonnas. FB raames on saksa raam, riik, siin leedus kogu ESP on nii Poolale kui Balti riikidele ääretult oluline koostöö formaat. Ja tuleme veel tagasi Eestisse. Viljandi linnavalitsuse rahandusamet on tuvastanud, et üks töötaja on toime pannud omastamise. Uku Toom küsis linna rahandusameti juhataja Marika Haasolte, millega täpsemalt tegu on? Tegemist on sellise juhtumiga, kus me rahandusametisse eelarve täitmist kontrollides avastasime et on tehtud kandeid isikule, kellele kannete tegemisest ei teadnud selle asutuse juhte. Midagi, ja kui me olime selle avastanud, siis mõtlesime, et meetmed ja kontrollisime veel sarnaseid tehinguid, kas neid võib veel olla. Ja oleme siis tänaseks päevaks saanud teada, et antud juhul on linnale tekitatud rahaline kahju, mille suurus ületab kahtekümmend tuhandet eurot. Ma saan aru, et see kõik toimus kolme aasta jooksul, et kuidas need kanded olid vormistatud, järelikult ei olnud need väga suured. Ja see on toimunud isegi nelja aasta jooksul ja need kanded on kõik olnud, mitte suures summas kastist. Aga ametlikult, nagu millega seoses või millega neid põhjendati võit, kuhu nad nagu läksid. Et see kõik on praegu nii värske, see juhtunud, me oleme tuvastanud faktid. Aga põhjenduste ja selgituste otsimisega me veel tegeleme ja me oleme ka politseile teinud avalduse, et antud juhtumi kohta nemad alustaksid menetlust ja tegelikult Eesti vabariigis politsei ongi see organ, kes selliste tegude tagamaid välja selgitab. Aga oskate te mulle öelda, te ju teete seda raamatupidamise kontrolli ilmselt tihemini, et miks see just nüüd välja tuli ja neli aastat sai toimuda. Ütleme nii, et kui ühes asutuses vahetub näiteks juht, siis tema teeb oma toiminguid teistmoodi kui eelmine. Kui vahetub juht, siis ta on sunnitud kontrollima üle selle hetkeolukorra, milles ta asutuse juhtimise enda kätte saab. Ja praegu oli meil nii-öelda õnnelik juhus, et ühe hallatava asutuse etteotsa astus uus juht, kellel oli värske pilk ja kellel oli huvi oma eelarve täitmise kohta ja kui me rahandusametis selle eelarve täitmise sisusse süübisi mässis mäe tuvastasime midagi sellist, mis tekitas meil kahtlust ja hakkasime teda edasi uurima ja nii see läks. Ja välismaalt orkaan Florence jõudis USA-s Põhja-Carolina rannikualadele ning vähenes esimese kategooria tormiks. Tuulte kiirused ulatuvad 40 meetrini sekundis, kuid sellest ohtlikumad on tõusev ookeani vesi ja paduvihma. Orkaani kese võib rannikualadele pidama jääda veel terveks päevaks, koha pealt annab teada Maria-Ann Rohemäe. Lorents jõudis Põhja-Carolinas varahommikul ning näitas kohe võimu, räägib FEMA hädaabijuht Brok Long. Lahesoppi linnades nagu New Börnis on ookeani veetase tõusnud, nagu me ennustasime. Ma kardan, et olukord läheb aina hullemaks. Niuke õnnis päästeti tõusuvee eest vähemalt 100 inimest. Veel 150 inimest jäi maha, sest ilmastikuolud muutusid keerulisemaks ning vesi tõusis 10 meetri kõrguseni. Majad hakkasid uputama sekunditega, vett tuleb alla ka taevast, iga tunniga sajab maha 70 millimeetrit vihma. Päästjad soovitavad kohalikel minna kodude kõige kõrgemasse kohta isegi katustele. Vähemalt 400000 inimest on elektrita, räägib Põhja-Carolina elanik Michel morowski. Uuen. Või me jäime just elektrita hetkega. Me ei oodanud seda, see oli liiga vara, üritasime tormi eel asju laadida ja elekter juba kodus. Arvatakse, et elektrita võivad jääda miljonid inimesed, sest piirkonda on viimastel nädalatel räsinud vihmahood. Maapind on pehme ning puud võivad kergesti liinidele langeda. Leebem torm jõuab ka Virginia George'i Marylandi osariiki Washingtoni hommikul oli pealinnas veel rahulik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Tarmo Maiberg teeb nüüd ülevaade teistest päeva olulisematest välissõnumitest. USA presidendi Donald Trumpi endine kampaaniajuht, pool Ford leppis eriuurija Robert Mülleri juhitud uurimismeeskonnaga kokku, et võtab omaks kaks kriminaalsüüdistust. Kohtudokumentidest on näha, et menefer tunnistas end süüdi USA-vastases vandenõus, mis sisaldab rahapesumaksupettust, väliskontodest rääkimata jätmist ja venemeelsete Ukraina poliitikute registreerimata lobistina tegutsemist. Lisaks võttis mane Fort omaks õigusemõistmise takistamise vandenõu süüdistuse seoses katsetega mõjutada tunnistajaid tema lobitegevusest vaikima. Kokkuleppe detailid peaksid avalikuks saama neil minuteil, kui seda loetakse föderaalkohtus ette. 69 aastane pool merefort mõisteti eelmisel kuul Virginias süüdi ka panga ja maksupettuses ning teda ootab ees veel üks kohtuprotsess seoses rahapesusüüdistusega. Ungari valitsus otsustab esmaspäeval, missuguste õiguslike sammudega vastatakse Euroopa Parlamendi otsusele alustada Ungari vastu menetlust. Peaminister Viktor Orban ütles, et ootab sel teemal tõsist õiguslikku debatti. Euroopa parlament toetas kolmapäeval menetluse alustamist, sest nende hinnangul rikub Ungari oluliselt demokraatianorme ja kodanikuõigusi. Orbáni hinnangul oli see otsus Euroopa liidu katse nõrgestada Ungari kui migratsioonivastase sümboli positsiooni. Tema arvates tahab Euroopa Liit asendada Ungari piirivalve oma palgasõduritega, kes laseksid migrante üle piiri. Moskva jätkab Süürias Idlibi provintsis tegutsevate mässuliste pommitamist. Nii kaua, kui seda on vaja. Nii ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov Berliinis. Ta lisas, et Moskva on valmis kavama humanitaarkoridore, tsiviilisikud saaksid põgeneda. Lavrov kinnitas, et Vene õhuvägi ründab terroristide niinimetatud relvatehaseid Vene man pommitanud Idlibi provintsi vähemalt nädal aega. Venemaa president Vladimir Putin ütles möödunud reedel Teheranis pärast kohtumist Iraani ja Türgi kolleegiga, et Venemaa ei soovi terroristidega relvarahu sõlmida. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan avaldas soovi relvarahuks Est. Kardab suurt põgeniketulva oma riik. Erdogani ja Putini peaksid esmaspäeval kohtuma ka Sotšis ning Idlibi provintsist. Rääkima. Eesti aja järgi täna kell 23 algab eestlaste juhtimisel maailma ajaloos suurim kodanikuaktsioon. Kui Vanuatu ja Fidži saartelt startiv maailmakoristuspäev toob ühel ja samal ajal planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed enam kui 150-st riigist. Margitta otsmaa räägib täpsemalt. Euroopa liidus tekib ühe elaniku kohta keskmiselt 482 kilogrammi olmejäätmeid aastas Eestis 376 kilogrammi. Kui aga Euroopas tekib olmejäätmeid juba vähem, siis Eestis kasvavad need kogused mitmendat aastat järjest. Homme toimub maailmakoristuspäev ja korjame talgu korrastada taas kokkujäätmed, mis ei ole jõudnud prügikasti ega edasisse käitlusse. Eesti aja järgi kell 23. Null null. Täna õhtul alustab koristamist esimene riik, Fitzi kõneleb maailmakoristuspäeva eestvedaja Eva Truve. Ega ühegi koha kohta ei ole 100 protsenti ettekujutust, et ega mul isegi Eesti kohta ei ole päris täpselt arusaamist, et kuidas siin kõik homme juhtuma hakkab. Aga mis on ühtemoodi, inimesed tulevad prügihunnikute juurde, võtavad kaasakotid ja kindad ning koristavad need prügihunnikud ära. See prügi on kaardistatud, Nad teavad, kuhu nad lähevad. See prügi on kaardistatud, enamus riikides aga on paljuga selliseid variante, et inimesed lähevad lihtsalt õue, hakkavad koristama. Prügiprobleem on ühesugune kogu maailmas ja ka valdav kogu maailmas ütleb truu värk. Ja see kasvab mitte päevadega, vaid isegi tundidega. See hullus minu jaoks viimane selline fakt, et mis mulle tundub, täiesti arusaamatu, on see, et Eestis me iga päev kasutame 200000 ühekordset topsikud ja see kõik läheb prügisse 200000. Eestlased IGA PÄEV. Paljudes riikides valitseb prügipimedus, inimesed lihtsalt ei näe seda olukorda, nad elavad keset prügivälju ja see tundubki neile normaalne, et see on üks asi, mida meie selle aktsiooniga muuta tahame. Me tahame ära lõpetada selle prügipimeduse inimeste jaoks. Täna kindlasti meie jaoks ootamatult ja väga jõuliselt on sekkunud ilm. Hetkel on maakera peal möllamas kuus troopilist tormi ja nende teel on mitmed riigid oma koristuspäevad edasi lükanud. Homme hommikul kell 10 algab koristusaktsioon Eestis kell üks öösel algab aga 24 tundi kestev globaalne ülekanne, mida saab jälgida uudisteportaalis RÜE. Eesti muusika ja teatriakadeemia peab täna sarikapidu, Tõnu Karjatse ajas juttu EMTA rektori Ivari hiiliaga. Akadeemia 100.-ks juubeliks valmiv saali hoone on saavutanud soovitud kõrguse, mis on 23,6 meetrit ja nüüd jäävad teha veel viimistlustööd. Muusika ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja on igati rahul. Jah, kõik põhjused pidada sarikapidu on olemas. Hoone on oma maksimaalse kõrguse saavutanud, ehitus on täielikult graafikus. Võiks isegi öelda, et edestab graafikut, nii et oleme igati rõõmsad ja õnnelikud olukorrale. Nii et kool saab selle kauaoodatud suure saali saab black box'i mis ja kõik tuleb ja mida saab siis avalikus? Kool ja samuti ka avalikkus saab kõigepealt kaks väga head saali. Üks neist on siis kontserdisaal, kus me praegu viibime kuhu mahub peaaegu 500 kuulajat, kus on väga hea lava, mis kokku, kui orkestriauk on üles tõstetud, on umbes 230 ruutmeetrit, mis on eestitingimuste kohta väga hea. Samuti saame me black box'i, kus hakkavad toimuma teatrietendused, kõikvõimalikud eksperimentaalsed projektid, sinna mahub 130 inimest. Lisaks sellele tuleb siia veel 21 erineva funktsiooniga klassiruumi. Me teeme kõik selleks, et sellest paigast siin kujuneks üks tõeline kultuuritõmbekeskus, kus toimub erinevaid üritusi, mis kõik ei ole kindlasti meie akadeemia poolt korraldatud, nii et loomulikult on see ka väga suur lisaväärtus Tallinna ja kõigi Eesti elanike jaoks see võimalus siin sellises formaadis saali külastada. Ilmast räägib sünoptik Eva-Maria Sula, palun. Ehkki ema ilmale lisab sügise hõngu ulatuslik läänepoolne madalrõhuala, mis eeloleval ööpäeval madalrõhulohu meie soone teele saadab. Eeloleval ööl on seda ennekõike tunde tuules, mis puhub lõunast ja edelast, olles muidu mõõdukas, kuid rannikul ulatuvad puhangud 15 meetrini sekundis. Pilvi on taevas vähem, kuid mõnest neist võib hoog vihma tulla. Sooja on öösel seitse kuni 12, rannikul kuni 15 kraadi. Homme päeval hakkab taevalaotus Läänemerelt läheneva madalrõhulohu ees enam pilve tõmbuma. Saartelt algav vihmasadu laieneb mandrile ning liigub päeva teises pooles ida suunas. Kohati võib olla äikest. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 11, puhanguti 14, saartel ja rannikul iiliti kuni 17 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul saartel läände. Sooja on homme 15 kuni 18 kraadi. Spordiuudistega on valmis Juhan Kilumets, ole hea Autoralli maailmameistrivõistluste etapil Türgis kerkisid Ott Tänak jamad Martin Järveoja esimese täispika võistluspäeva lõpuks viiendale kohale. Suurema osa päevast täna kiirematega samas tempos sõita ei suutnud, lisaks kaotas ta päeva esimesel kiiruskatsel palju aega konkurentide üles lennutatud tolmu tõttu. Kuuendal katsel katkestas aga Mads Östberg, probleeme oli ka teistel sõitjatel ning Eesti rallipaar tõusis üheksandalt kohalt kuuendaks. Päeva viimase kiiruskatse Tänak võitis ning kerkis viiendaks ralli liider andi Riina vill, kellele Tänak kaotab 32 sekundit. Teine Tänaku suur konkurent MM-sarja üldarvestuses Sebastien Noshee kaotab teisena Neuville'ile vaid 0,3 sekundit. Tänaku mahuvad ka pikalt rallit juhtinud Andreas Mikkelsen ja meeskonnakaaslane Jari-Matti latvala. Eesti paarisarvuline kahepaat koosseisus Kaur Kuslap ja Tõnu Endrekson jäi Bulgaarias toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel oma poolfinaalis viimaseks ehk kuuendaks. Eile vahesõidu võitnud kahepaat läks juba märksa karmima konkurentsiga poolfinaalis starti julge taktikaga. Plaan oli teha tavapärasest äkilisem start, et konkurente mitte eest ära lasta. Seekord risk end paraku ei õigustanud. Kuslap ja Endrekson jäid kiiresti konkurentidest maha. Poolel distantsil oli kaotus Tiider Suurbritanniale kogunenud juba ligi kuus sekundit. Edu lõpuni hoidnud britid poolfinaaliga võitsid, finaali pääsesid veel Uus-Meremaa ja Rumeenia. Kuuendana lõpetanud Eesti kahepaat jäi võitjatest maha 15 ja pool sekundit ning sõuab pühapäeval B-finaalis koos Bulgaaria, Norra, Poola, Hollandi ja Iirimaaga Kaur Kuslap kommentaar. Riski võtmisega siis pisut. Ta andis tunda see, et oleme natukene vähe ikkagi kokku harjutanud, et ülepingutatud tempoga sõitu nii une pealt kohe vägeva ladusalt välja ei tulnud, et ei saanud nagunii ökonoomselt minekut. Meie õnnetuseks oli meil kõrval kohe ülivõimsas hoos Suurbritannia, kes, kes veel enda kohta alustas veel väga kiiresti seda sõitu ja nii et me olime seal teise 1000 alguses jäime juba nende lainesse üldse paariskahest seas. MM-tasemel poolfinaali jõuda on, on hea tulemus, kindlasti pead norgu ei lase, oli võimalus võtta risk ja võtta veel suurem ja parem tulemusega. Üldiselt siiski suures pildis oleme me selle lühikese aja kohta saavutanud väga hea koostöö. Aitäh sporditoimetusele. Te kuulsite Päevakaja reedel, 14. septembril. Mina soovin teile ilusat õhtut.