Avame raamatuklubi uksed. Kas kõik meie klubi nõukogu liikmed on kohal? Juta Veimer, Tiiu Johanson, Tõnu Liivik kohal, nii. Lubage siis lugeda raamatuklubi avatuks. Aga kõigepealt vist peame tutvustama klubi eesmärki, sest seal ju verivärske klubi Klubi eesmärgiks vastu. Me peaksime seadma esmajärjekorras selle pakkuda ikke huulitavad krite nauditavat, mis on seotud raamatutega. Ja võib-olla mõttega äratada elavamalt huvi, tugevda neid mõtteid, analüüsivaid, mõtteid, mis on seotud nad läbi loetud raamatutega. Nii, see oli nüüd klubi eesmärk, kes võivad olla klubi liikmeteks. Klubiliikmete arvu me ei hakka muidugi piirama klubi liikmeteks võib-olla iga raadiokuulaja, kes on huvitatud kirjandusest, kes armastab raamatut. Mida rohkem on neid kuulajaid, kes soovivad meie klubi liikmeteks astuda, seda parem. Nii et klubiliikmete arv on siis piiramatu, peaasi, et oleks ainult huvi ja armastust raamatu vastu ja missugune on nii suurearvulise omapärase klubi kodukord. Lobitööd saab juhtima klubi nõukogu, ta organiseerib kõiki klubi üritusi, kutsub meile külla kirjanikke, samuti kirjastuse töötajaid, aga seda klubi tööst võivad osa võtta, tähendab kõik raadiokuulajad ja nendel on oma otsustav sõna ütelda siis ka tööplaanide koostamisel. Samuti võivad nad kirja teel meile avaldada igast huvitavaid mõtteid selle kohta, mida nad tahaksid kuulda. Klubis Klubi tuleb kokku vähemalt korra kuus ja iga kord koosolek igal uuel koosolekul ta vastab eelmisel klubis esitatud küsimustele kirjad, mis kirja teel endise klubi kohta. Nüüd on vist õige aeg tutvustada ka klubi ühiskondliku nõukogu liikmeid. See on inimesi, kes praegu klubi tööd tutvustasid. Ma ei tea, kas me ei teeks nii, et igaüks ise pisut ennast tutvustab või vastastikku ma tea. Klubisse on kutsutud erineva elukutsega ja huvialadega inimesed, keda köidab üksainuke huvi ja seal praod. Üks bibliograaf üks raamatukogu alal töötaja ja üks küberneetik, see olete teie siis olemine nii, aga ma mõtlen, et kuna tegemist on raamatuklubiga ja tänaseks istungiks kõige esimeseks, meil ei ole päris kindlalt probleemi välja valitud siis oleks vist kõige õigem tutvustada kõiki raamatu kaudu. Te arvate, kui igaüks valiks ühe raamatu, millest ta sooviks rääkida täna pidada sooviks kõigile tutvustada? See, mida ma välja valiksin, seejuures käigu poolest draamat, aga see on üks lihtsalt üks väikene lugu, mis ilmus ajakirjas Novõi Mir. Autor on temal Ameerika kirjanikest Steinberg. See lugu meeldib mulle kõik kõige rohkem vist sellepärast et seal on väga. Tähendab nii. Kirjanik läheb väga suure niukse, sügava sisemise soojusega üldse inimesele ja üldse inimese tunnetele, ta ei mõista inimesi kergesti, Mika ta üldse tahab seda, et inimesed tähendab enne, kui nad otsustaksid teiste üle rohkem, mõtleksid nende üle järele. Ja ta ei võta seal sellel lähenemisel inimesele, ta ei võta aluseks Niukest nagu keskmist väikekodanliku otsustamisviisi, et kui mina temast aru ei saa, siis ta minule ka ei meeldi. See lugu on lugu ise, kannab pealkirja oli Morgan. Ta on ühest väikesest tähendab ühest noorest inimesest, kes läheb esimesele töökohale. Ta on lihtsalt. Ta on lihtsalt üks inimlik lugu. Et kas sellest võib teha niisuguse järelduse? Teile meeldivad psühholoogilised raamatud jah, peaaegu kõige rohkem. Missugust laadatee laske tutvusta. Ma ei räägiks mitte oma lemmikraamat just seepärast, et see on võib-olla selleks, ma peaksin mingit muud raamatut, aga ma mõtlesin järele, missugune on kõige põnevam raamat, mida ma olen lugenud kõige haaravam, mida ma tahaksin võib-olla uuesti ja uuesti lugeda. Ja ma leidsin, et selleks on Aleksei Tolstoi, Halita. See meeldib mulle sellepärast et kõigepealt on tõesti põnev, siis teaduslikult on ta ka küllalt tõepärane. Muidugi, eks kindlasti, päris teadlased oskavad seal mitmelegi asjale väga otsustavalt vastu vaielda, võib-olla ka üldse sellele kindlasti ka sellele et Marsil, oletab Aleksei Tolstoi. Leidvat elu. Tähendab iniminimesi just. Aga siiski on seda kuidagi väga meeldiv lugeda. Meeldib ka see, et selles romaanis on olemas kindlad karakterid sealjuures küllaltki vastuolulised ja 11 täiendavad don peategelased. Jah, need siit läheb juba soolt tagasi eelmise sõnavõtu juurde psühholoogiasse, eks ole. Jah, just praegused teaduslik-fantastilised romaanid ei hiilga just eriti selle psühholoogiaga, seal on kangelased kõik väga õilsad ja väga targad ja väga-väga igatpidi igatpidi positiivsed. Nii et kohe ei ole nagu huvitav lugeda. Aga Aleksei Tolstoi niisugust viga nende inimeste juures küll ei ole, nendel on võib-olla isegi puudusi rohkem kui positiivseid külgi aga sellegipoolest nad just või just sellepärast nad saavad väga lähedaseks. Minule meeldivad teosed, mis pärinevad põhinevat reaalsele tegelikkusele. Ja nendest vast rääkima hakates tooksin esile 20. sajandi raamatusarjas ilmunud saksa kirjaniku Bruno Aabitsi Alasti huntide seas. Autor on ise läbi elanud Need vangilaagri koledused ja oskab äärmiselt tõetruult lugeja ette maalida selle sünge pildi. Vaatamata kõikidele ebainimlikele kohtlemistele, mis sai osaks vangilaagris vaevlevatele inimestele ei kaotanud usku ja tegid kõik selleks, et kiirendada selle saabumist. Ja seal on üks raamat, mida. Nii soovitan päris tingimata läbi lugeda vähemalt kord ja olen ise kogenud seda pärast ühekordset lugemist tekkinud mõtted. Muljed leidsid võib-olla teatud mõttes ümber otsustamist veel pärast alles hiljuti meie kinoekraanidel jooksnud samanimelise filmi läbivaatamist. Ja võib-olla seda isegi. Noh, kuidas öelda, ergutas kino administratsiooni selline. Sammennad võimaldasid kohtumise ühe puhenwaldi laagri endise vangiga, nüüdse tallinlasega. Ja tõesti, pärast filmi läbivaatamist lugesin selle raamatu veel kord läbi ja ma pean ütlema, et ma lugesin ta läbi ja mul tekkis palju rohkem ja palju suuremaid ja nii ütleme sügavamaid mõtteid kui selle esialgsel läbilugemisel. Nii et teie nagu avastasite selle raamatu uuesti jah, endas ma avastasin ta uuesti. Jah. Aga kas ei ole vist üldse raamatutega asi niimoodi, et neid on juba liiga palju ja sageli tuleb selles raamatute Himaalajas kaua ringi tullataksel avastust teha? Ülesanne just selles seisabki, et lugejale soovitada just neid õigeid raamatuid, mida ta vajab. Tavaliselt ikkagi otsitakse rohkem niisuguseid materjale, mis on tarvis mõne loengu koostamiseks või midagi sellesarnast. Ja ilukirjandusega. Tihtipeale inimene usaldab ikkagi oma valikut rohkem kui seda, mida ma nüüd mõni võõras järsku hakkab soovitama. Aga üldse oli ju niimoodi, et raamatuid sellest ajast, kui aastal 868 enne meie aja arvamist juba ilmus esimene trükitud raamat on meie ajani säilinud üle 30 miljoni nimetuse eriraamatuid. Mida võib veel korrutada tiraažiga, et näha, kui kohutavalt suur haru all maa peal olemas raamatuid. Üks teadlane on välja arvutanud, kui inimene 50 aasta jooksul iga päev ainult kaks tundi loeks siis ta jõuaks läbi lugeda täpselt ühe miljondikku maa peal olemasolevatest raamatutest. Soovitamine omandab siin kohe määratu suure tähtsuse sellise suure mahu juures eriti, kus meil vist ei lähe peaaegu päevagi mööda, kui mingi uudisteos kaupluse letile ja raamatukogu vitriinidesse ilmub. Statistika kohaselt ilmub maailmas igas minutis 2000 lehekülge teksti. Nii et see ei ole muidugi kõik ilukirjanduslik. Suur osa sellest on teaduslik informatsioon ja patendid aga ikkagi ilukirjanduse ilu kohutavalt palju. Ja selleks on kohe olemas niisugune võte nagu raamatukogulik raamatuga tutvumine. See on siis nii, mitte nii, et inimene hakkab kohe raamatut lugema, aga temale ehituse raamatut ja siis saab sellest suguse esialgse pildi, nii et võib lugejale seda juba soovitada. Või mitte soovitada, või siis tutvustame meie oma raamatuklubis ja soovitame lugejale. Kuna raamatuid juba nii palju on olemas maailmas siis tavaliselt nagu ei tulegi enam selle raamatu juurde tagasi, mis kord ei ole meeldinud, aga ma mäletan, et kui ma olin kaunis, nii noormehel ikka lapse ja siis ma lugesin koladroniooni ja ma ei saanud sealt just palju kaugemale kui üks, 10 esimest lehekülge. Aga kui ma seda võtsin mõned aastad tagasi jälle kätte, siis ma lihtsalt ta peaaegu nii sai üheks lemmikraamatutest. Ma mõtlen, et meil ongi vist praegu mõtet tutvustada oma klubi nii perspektiivsed, tööplaani võiks soovitada, mida osta, millal tellida. Ja võib-olla ka juba kuidas tellitud raamatuid paigutada raamaturiiulile, ühesõnaga oma isikliku raamatukogu sisustamisest, eks ole. Ma arvan, et võib-olla isegi kõige suuremat huvi peaks pakkuma kohtumised kirjanikega. Me kutsume oma klubisse kirjanike ja võib-olla on nendel parajasti valminud mõni uus teos, mis ei ole veel trükki jõudnud. Me juba saaksime oma klubis mõne katkendi sealt kuulda või vähemalt midagi lähemalt selle teose kohta. Kui siis veel klubi tööplaanidest rääkida, siis väga huvitav oleks kindlasti kohtumine inimestega, kes töötavad raamatu antikvariaadis. Sellepärast et seal raamatuantikvariaadist võib leida väga niukseid, huvitavaid ja omapäraseid raamatuid, mis võib-olla kunagi kunagi on trükitud, kuid aastalt aastaid hiljem pole nendest kordustrükke välja antud või pole nad lihtsalt meieni jõudnud, sest on võimatu, et ka näiteks isegi kirjastuse töötajad isegi jõuaksid alati kõikide raamatuteni. Muidugi kindlasti oleks väga huvitav üldse kohtuda ka kirjastuse tööd datega, sellepärast et kuulda siis seda, mis saab nendel plaanis lähematel aastatel välja anda üldse ka sellest kuidasmoodi antakse välja raamat, tuid tähendab mis, missugused on eeltööd raamatute väljaandmiseks? Ja klubi ei pea piirduma oma saadete ka otsestuudiost vaid võiksime minna külastama kas kirjastust, kas mõnda trükikoda või isegi mõnda raamatukauplust, antikvariaati. Ühesõnaga klubi istungil ei saa toimuma alati stuudios, vaid Klubi korraldab ka väljasõiduistungeid. Ootame teie ettepanekuid, klubi tööplaani jaoks, raamatusõbrad.