Keskeprogrammi valik kavas on Persona saatekülaline Anne Andres Tarand ja Saadet juhib Marje Lenk. Kuidas te elate, härra Tarand, täna hästi elategi, hästi. Noh, alati on ju midagi paremat soovida, võimalik, paneb tegutsema. Kuidas suvine üritus, mida tegite, kus käisite võib öelda, et suvi oli harukordselt stabiilne, nagu veel mäletama, et kõik päeval tal nüüd 19 kraadi sooja ja iga päev ikka ma ei käinud kuskil kaugel. Juulis-augustis juunis oli viimane sõit Kopenhaagenisse, mis ka ei ole tänapäeval vistega kaugel. Ja ühel konverentsil siis Soomes ainult, nii et ma olen siin liikvel kogu aeg ja nii palju kui võimalik malegimaal, mida te maal kasulikku ära tegite? Seal on siukesed kohustused, lausa tähendus võtab palju aega nagu vikatiga niitmine. Rohi kasvas tänavasteerumusest. See on niisugune mees, kes kogu aeg peab tegutsema, ei logeleda. Ma niimoodi pikalt täiesti sihitult ei suuda jahvast olla, aga no ütleme, mets, nagu on rannas päevitamine. Aga see pole ka minu vanuse juures enam kuigi oluline. Aga muidugi niisama aega surnuks lüüa ikkagi aeg-ajalt tuleb mõtlejat. Tund aega ei tee kohe mitte midagi. Kas see paik on kuskil metsa sees? Ta on isegi selle järgi omalajal valitud et võimalikult nagu oleks, ei jääks jalgu. Suve lõpupoole, kui seened marjad on, siis ikka satub nihukesi juhuslikke inimesi käima, aga, aga noh, mind nad eriti nagu ei häiri, ma tean, et me tegime hästi, siis niisuguse seadused võivad käia ka äramaadel, kui nad jala vägeva aiaga piiratud. Ja see on siukene pool varianti nagu Põhjamaade iga mehe õigusest, sest meil on niimoodi öösel nagu ei tohi kollatadest erametsades siis lubagis Kas mõned metsloomad käivad ka täitsa seal kollitamas? Ja see näidan küll jäänud minu tähelepanekute järgi õige palju vähemaks, kui neid oli siin seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel oli see isegi igavusest, nad mõnigi põder võis tunduda koduloomana, kuid aia taga vahib. Nüüd on niisugused ikka ettevaatlikud ja kes nii kergesti ennast ei näita. Nojah, suvi oli niisugune, nagu oli ja ilmad on üldse viimasel ajal kummalised, siin varem ikka inimesed rääkisid, et kõiges on süüdi need raketid, mis seal kosmoses tiirlevad. Nüüd räägitakse enniniast. Mis see nimi on siis tegelikult on? Tegelikult on selle põhjus, et nii räägitakse, on, et inimestel on kalduvus ütleme, leida algpõhjus asjade jaoks ja seda kinni vahest nagu tagant torgivad teadlasterühmad, kellel on oluline, et nende teema muutuks nii-öelda tuntuks, see tähendab nende finantseerimist ja antud juhul ninja puhul ta olija asja tundjatele muidugi teada, ma mäletan, et minule õpetati teda ülikoolis ja see oli siis aastal 60, ütleme nüüd ameeriklastele sihukene tugevus, läbilöögivõime anda sellise mulje täiesti loonud maailmas, et kõik algaks nagu sealt. Aga tegelikult käib see kliimasüsteem, nagu võiks öelda õhk ringi oma keeristega nagu tsüklonid ja antitsüklonid ja selline asi paika aastaid miljoneid ja, ja selle põhjused on õige, õige, mitmest kandist tulevad. Aga sell ninja tähendab nüüd seda, et vesi Peruu rannikul läheb väga soojaks ja soojas vees ei ole kuigi palju hapnikku, see tähendab, et elu on vaene ja kalad surevad tite ära, siis kukuvad nende kalurite saaginud alla ja siis ta läheb nagu ühiskondades juba sihukese murettekitavate nähtustena ja nüüd viimastel aastatel on asja, haarab tegelikult kogu vaikset ookeani, nii et samal ajal on selle Peruu ranniku ütleme siis kalanduse ja ja sadudega on ka Austraalia, Uus-Meremaa pool, üht-teist jälle nisukest ja tormisus kasvab ja ta on üsna tsükleline, aga mitte nii, et teda jumala täpselt oskaks ennustada. Ja see on jälle üks asi, mis inimestele ei meeldi, et mis te seal siis wusherdate, kui ta täpselt ei ütle. Ja siin on selline küsimus, Eestis on seni veel küllaltki hästi läinud, üleujutusi ei ole olnud, maa ei ole värisenud ja orkaan ei ole mees ka üle käinud. Millega seda siis seletada, kas meie hea geograafilise asendiga või? No meie esivanemad kunagi on valinud tõestil selles mõttes, mis siin nimetatud oli, suhteliselt rahuliku maanurga, kuigi meil maavärisemise käib noh, on vaid nii, arva ja nad ei ole kunagi nii tugevad, et nad nüüd õnnetusi oleks teinud. Mõni mõni niukene vilets majalobudik, mis niikuinii kokku kukuks, on saanud kannatada ja ikka üksikuid sihukesi huvitavamaid seiku all. Vulkaane meil ei ole lihtsalt üleüldse aga aeg-ajalt tugevad tormid nagu inimesed vast mäletavad seda 67. aastal metsad maha võttis Põhja-Eestis ja on, on neid teisigi olnud, tänavu suvel oli õige palju ütleksin trombideks nendeks pisemad keeristormid, mis võtavad seal 150 200 meetrit mätsa nende laiuselt niukse maha ja see on tegelikult see, mida aetakse ninja kaela, ütleme selle nime all tegelikult toimumas praegu, et atmosfääris ja tähendab inimkonna panusel on energiat nagu rohkem ütleme, see avaldub tugevamate tormide kaudu. Ja see on Eestis toimunud talvel aegadel, nüüd varem olid meil talved pakasega ikkagi tihtilugu, nüüd on meri lahti, mässab, möllab ja, ja torme palju ja randul lõhuvad lained ja noh, niisugused asjad on kõik juba käes, mida tänavu soovi mõnevõrra illustreeris, aga kunagi ei tohi teha seda viga, et ühe suveilmad oleks kliimamuutusena. Tõlgendusi on liiga lühike aeg, kliimamuutustest räägitakse inimpõlve jooksul umbes nii. Millised on siis tulevikuprognoosid, mis saab 21. sajandil midag limatoloogid arvavad sellest? See on praegu niisugune asi, mis on olnud nüüd pop ikkagi üle 10 aasta maailmas ja nii teadlastel on õnnestunud poliitikute ajud ka nagu sinna peale sättida ja sellele tänu on siis mitmeid rahvusvahelisi lepinguid. Aga muidugi tähendab lepinguid, apoliitiline otsustamine on üldiselt aeganõudev ja kui seal tehakse üle maakera sees, on selget kiiret edu seal ei ole. Aga need pingutused on viinud siiski üsna palju parema mõistmiseni ja, ja soojenemine surmkindlalt jätkub, aga see ei tähenda, et need iga suvi eestlasteks ojal on. See on üle maakera. Ja see tähendab ühtlasi meile, ta toob kaasa Siska vihma. Nii et, et selles mõttes noh, see suvi oli tõesti nagu tulevikuviide. Kas asi päris käest ära läheb, see Eesti on mõneti erandlik, suurem jagu maailma vaevleb selle alla, teostub vihma ei tule, kuivavad kohad, noh, see tähendab otse põllumajanduse sikaldusi ja kuna rahvastiku arv on ainult piirkondades, on. Me oleme erandlikult hõredalt asustatud, siin siis on loota džässi, nagu näiteks Ida-Aafrikas on, või karta õieti Aafrikas seal toimunud juba pikalt tekivad suured väljaränded teistele maadele, kus endal kitsas käes on, siis tekivad kodusõjad, revolutsioonid v. Ja need muidugi on murelikud asjad meile lähim nisugune immigratsioon sisseränne võiks toimuda Lõuna-Venemaa suunalt, sest seal peaks ka kuivemaks minema kõikide ennustuste järgi. See ei ole teadagi rõõmustav sõnum ja see ei tähenda, et see hakkaks järgmine aasta, aga see võib olla nii-öelda aastakümnete. Et pärast selline otsene oht, mida see Eestile kaasa toob kõige tõsis. Nii ja veel küsimusi sellest vallast. Miks osooniauk asub just Antarktikas. See paik asub ju saastatud piirkondadest Põhja-Ameerikast ja Euroopast küllaltki kaugel. Siin on jah asi natukene keerulisem seal maakera on ju nemad ei pandud liikuma, et tal on oma pooluse tasanduse kusse pöörlemistelg, mille ümber me siis nagu pöörleks nagu see telg käib läbi ja, ja see tekitab omakorda magnetväljas, nihukesed jõujooned, nakaid, virmalised, nagu inimesed ikka tänapäevalgi aeg-ajalt ju näevad, mitte suurlinnas, aga külas need on ka tingitud sellest, et just poolustele kisub kokku magnetväli ja osooniauk on iseenesest on see hapniku ühe lisaaatomikalle siukene. O kolm on ta täis, ei ütle palju. Ka see allub mingil määral sellele samale jaotusele ja nüüd see auk tähendab seda, et ta seal on just nagu hõre, seda osooni enam seal ei leidu erit. Ja seda pandi kõigepealt Antarktikas tähele ja siis nüüd ka põhja pool ja selle põhjus on üsna selgelt ka ammu teada ja selle kohta on ka üht-teist ette võetud, et need külmkapid, mis seal ära pruugitud, näiteks neid enam nii-öelda prügimäele ei tohiks visata. Aga meie siin Eestis teatavasti oleme hädas, meile anti natuke armuaega, sest meil on seda vana kolu nii palju ja ei oska teda kuhugi panna. No teie töötasite ligi 20 aastat tagasi Antarktikas polaarjaamas, kas siis ka räägiti juba sellest tosooli august. Mõõdeti, aga mitte üks sõna ei räägitud, siis oli allid need mõõtmised suhteliselt veel noored. Sellega tuldi välja üks 10 12 aastat tagasi inglased oma andmetelt ust Antarktikast nägid, et midagi seal on need kaduma läinud. Ja siis muidugi kohe paari aastaga hakata seda hoopis usinamalt mõõtmamise. Esialgu võiks tekitada selle küsimuse, nagu ikka on uute asjadega, et võib-olla sellepärast, et enne olid ka, aga et nüüd me mõõdame nii usinalt. Aga see tendents isenesest vähenemisel ei ole muutunud ja see on ära seletada teatud ikkagi nii-öelda keemikut, leian niisuguste poolt, kes seda asja tunnevad, et inimesel käsi mängus on. Aga kuidas see mõjub nendele inimestele, kes nüüd seal Antarktikas töötavad? No seal on üleüldse see õhk on niivõrd puhas, hästi tuleb kõik päikesekiired läbi iga iga lainepikkusega. Et seal on isegi suveajal küllaltki tõenäone ennast ära kõrvetada, tähendab päikesega, mis on uskumatu, tavaliselt seal paljalt eriti olla siiski ei saa, tuul on külm, aga näod ja nõrgukesed kõrbevad üsna lihtsalt ära. Aga see on need ultraviolett, mis ongi siis ka selle osooniaugud, aga kõige ohtlikumad sealt tulevad nisukesed, mis rakkusid tappa niuksed, päikesekiired läbi lihtsalt. Aga selle eest muidugi tänapäeval tohutult igasugu võidmisi ja värke, mida ka niuksed lõunamere, puhkajad kasutavad, nii et kui inimene teab, siis ta ei ole ohtlik selles mõttes, et nad nüüd otse peaks jalust rabama. Aga niisugune statistilised näitajad, et nahavähk suureneb ja neid nagu ikkagi on olemas. Te tegite Antarktikas ilmavaatlusi 14 kuud, see on pikk aeg sellises karmis paigas viibimiseks. Kui oleks võimalik uuesti minna mõneks ajaks. Kas oleksite nõus minema? Ma külastaks lühidalt, aga mitte sellist tööd ma enam muidugi ei tahaks teha, sellepärast et see on seotud nagu kellapendli. Tiksub kogu aeg. Alla noor ja pool sellest ajast oli ikkagi huvitavad ka näha, mitte niisugune, aga ülejäänud on siis nagu tavaline sõjavägi, kus sealt sundseisus ja eriti kuhugi minna ei ole. Jala käimiseks ruumi pole ja selles mõttes, aga sealt tagasituleku järel sinna jääb nüüd nimetu igatsus küll peaaegu vist igalühel. Minul oli ka ikka tõsiselt. Ta ütles, et kuidagi peaks veel ikka korraldama. Kas näete unes ka, vahel? Jah, ei julge öelda, ütle sihukest, on seda tüüpi unenäod, mis korduvad. Sellist asja mul Antarktika seoses ei ole. Kas te tõite sealt midagi mälestuseks kaasa ka kodus midagi? Tassisin kotitäiekive ja nagu ikka, inimesed võtavad igasugu meeneid. Ja mõned neist olid päris ilusad, ma olen neid laiali jaganud, aga ilmselt ka on ja siis naabri kassi ära mu kõige vanema pingviini muna või lõhki lihtsalt tema ei teadnud ju, kust see pärit on, nad ikka kaovad aja jooksul, aga, aga ega sealt nüüd selliseid turismina mälestusi, mida me tavaliselt kogume, mis on valmistatud inimese poolt nisukesi seal tol ajal ei olnud üldse. Põhiliselt jae- ja mis sellest võtad, sulab ära. No nüüd on võimalik sinna minna ka turismireisile. See niimoodi turismina mul praegu lihtsalt ei ole, ei ole nagu seda liikess sõidud päevakorral, sest ma pean sõitma muude asjaoludega ja see katab noh, niisugused soovid, et natuke reisida, tuulutada täiesti ära. Aga turismireis juba käis tol aastal, kui ma seal olin, Enn Kreem, talvitus siis Lõuna-Ameerika poole. Ja seal käis ma mäletan, ta rääkis, käis siis Mary Hemingway oli niuke esimeste turistide hulgas. Jah, siin paar aastat tagasi ma kohtusin ühe laeva kapteniga, kes käis ka sealt Argentiinas siis viimast turiste Antarktikas. No see meie keskkonnaministeeriumi tuntud laev, mis kunagi kandis nime Arnold lõimer ja pärast talle siis Livonia seesama, jah, see oligi viimane katse teda hoida, et ta ise endal ülalhoiuks siis rahade on hea, aga see siiski osutus väiksemaks teenistus, kui nüüd loodetud. Kõik on veel ees, Te võite veel minna. Ma usun ka, et mul on isegi sõpru, kes sellega tegelevad, näiteks Poola on loonud oma jaama ühe mehe organiseerimise tulemusel, kes mul on päris hea tuttav, me olime koos seal Te elate südalinnas, Harju tänaval, kuidas teie kandis õhk on, kas seal võib end muretult tunda või või on ka seal mingid ohud? Tallinna õhuga on niisugune asi, et, et selles mõttes meil looduslikult on vedanud detailina merele suhteliselt lahti ja nii hulluks ei ole asjad kuskil läinud, et nad värsket õhku ei tuleks mere pealt. Aga liiklusristteed need muidugi võivad olla järjest hullem probleem ka meile siin kõigile. Vanalinn on mitu aastat katsetatud liiklusest vabastada, vahelduva eduga kulgeb ja siiski väga hull see seal on ikkagi nüüd tõepoolest vähenenud. Nii et ma ei kurda selle üle. Aga noh, Eestis on praegu rida muid nii-öelda raske kaalulisem maid, probleem, sellepärast mõned tikuvad varju jääma. Kõik meie linnad, linnakesed on mures joogivee koguse vee ring. Me alustasime kõigepealt puhastamist, oli nagu rahvusvaheline kohustused merre, mitte lasta kõike, mida me head-paremat siin toodame. Ja nüüd on järg nagu joogivee käes ja siin on ka väga palju teha, sest et need veetorustikud ja nad on ajast ja arust, rikuvad ise seda vett, et isegi kui loodusest puhta kätte sakslastel läheb rikki mõnevõrra torudes, et, et noh, need annaguses nihukesed organiseeritud järginud plaanid ja õhust räägitakse sellepärast praegu vähem. Eesti on ääretult magedalt tasemel muidugi jäätmeküsimustes. Ja siin on nii-öelda mitu aastat loobitud palli niimoodi, et kohalikud võimuorganid ütlevad aga et me võime neid eraldi prügi sorteerimiseks tünne välja panna, aga inimesed on pahad ja inimesed ütlevad, et me ei saa panna kuhugi, sest nad ei pane tünne. See nõuab tegelikult organiseeritud kampaaniateks, eks naa, ütleme eestlaste õpivõime paremaks, kolm aastat peaks nagu televisioonis kogu aeg ajusid loputama, et oma ja ette näitama. Sest tõepoolest meil on ka väga palju inimesi, kes hea meelega jätavad maha kõik. Ja, ja see on niisugune kampaania nagu meie lähemad naabrid siin Läänes korraldasid neid asju paarkümmend aastat tagasi ja väga äkilised muutused toimuvad siis ja seal nagu iga igaühe käitumise muutumist. No ma ei räägi kunagi, et 100 protsenti hakkaks õudselt headuse korralikuks, aga üldine süsteem, nagu ta siin Norras, Rootsis, Taanis, Soomes töötab, töötab ja siis vaja raha kulutada, et keegi neid võimatut töötab nagu pääsküla prügimäge pärast sorteeriks. Siin on selline küsimus, maailma ajakirjanduses on palju kirjutatud sellest New Yorgis on kuritegevuse tunduvalt langenud ja seda suuresti tänu New Yorgi linnapea ette võtlikkusele. Meie siin Eestimaal teame vähe oma poliitikute, linna juhtivtegelaste, valitsusjuhtide edusammudest ja kordaminekutest, sest meil kirjutatakse ja räägitakse põhiliselt nende möödalaskmiste. Tõsi küll, vahel on kuulda, kui mõni ise ütleb, et mina tegin, kuid ei ole kuulda, et rahvas ütleks. Tema tegi. Valijatel on üldiselt raske, nüüd valimiste eel, et kõik on ju ühtemoodi mustad lambad, kuidas seda vähemust üles leida? See on tõsi ja see teeb tõesti muret, et inimestel on ääretult raske orienteeruda meie praeguses seisus. Kaugeltki mitte kõigil, mõni on niivõrd suur huviline ja ise valmis kohe igale poole parlamenti minema aga on teisi, kes ei suuda selles suures erakondade arvustest mingit vahet teha, sest jutud on alati ilusamad ja nii edasi, nii hädas. Sellepärast ongi üks nagu lähem eesmärk, mille poole me ka üritame ju minna. Et neid erakondi vähem oleks, seda vägisi mingi käsu ja keeluga, et teie olete nüüd likvideeritud, see oleks väga antidemokraatlik, peab ootama, kuni nad ise hingusele lähevad ja Me oleme asetanud nüüd niisugused tingimused, kui kaks valimist järjest viit protsenti see erakond ei saa, siis tema kaob. Võib jälle uue tekitada, seda ikka takistada ka Eestis oleks vaja või noh, reaalne on niisugune, ütleme viis erakonda siis oleks, inimesed oskaksid kahe-kolme vahel ikka vahet teha, nii hull see asi pole, kui on juba pikemalt istutud ja valitsetud, siis on teod näha, eks ole, sõnade ja tegude vajaga meil läheb veel ühed valimised kindlasti sele seisule. Aga selles suhtes muidugi rahval õigus, et kirjutatakse ja räägitakse tõesti ainult negatiivsetest asjadest positiivset on väga vähe. No see on jah, meil on ju rahvuslik omand, tõsi, mis on päris toredatel, eneseiroonia on eestlastel no võib-olla andaanis midagi sarnast Inglismaal rohkem meil selliseid sugulasi hingesugulasi ei ole. Ja see on väga kena, kui iseenda üle nalja võib teha, aga need ajakirjanduses loomulikult otsitakse haruldasemaid sündmusi, see müüb, see on lihtsalt niuke paratamatus. Ja selle taustal võib öelda küll tõesti niisugune mulje, et, et noh, nagu nendest halbadest aruldustest ainult elu koosnaks. Aga noh, vene ajal oli see asi nagu määratud nii-öelda, et kui tahtsid triitikate edaspidi Poolas, tekitame kiitma sellist tasakaal ei ole ja, ja ega seda juhtidega kuidagi ei saa, see on neidude, see ajakirjanduses võtab neid, võtab. Jah, nii et tuleb ikka ise öelda, mina tegin. See on paratamatult üks asi vist, milles, milleta jah, professionaali poliitikas päris hästi hakkama ei saa või lasevad teistel kiita võib-olla oma parteil. Ega ta nüüd inimliku avaldusena miski asi ei ole muidugi parem on ikka kui teised hindavad. Me rääkisime siin ilmast ja ilmamuutustest, mis tuuled Eesti poliitilisel maastikul praegu puhuvad. No praegu on need tõsine niukene galopp alanud valimiste suunas. Ettevalmistused on kõikidel vest olulisematel erakondadel sellises faasis, et õige pea tuleb nimekirjad ja mis alati erutab ka kõiki osavõtjaid, nüüd see, mis inimesteni paista iga erakonna sees. No ikka tahaks olla ju näiteks kaheksas, selle asemel, et sind topitakse 18.-ks, ütleme nii. Ja samas käivad siis selles, et läbirääkimised, et kas õnnestub praegu valitsevale valimisliidule õieti KMÜ anda tuntud nimi vastu seada midagi sama kaalukat ja selles mõttes on lahkelasid eriarvamusi veel palle. Opositsioon peab olema nagu valvekoer, need on teie sõnad. Mis seda valvekoera siis praegu kõige rohkem ärritab? Et meil on niisugune tunne, et tegelikult Eesti, no võib öelda, et on reformidest inimesed mõnevõrra väsinud, aga tegelikult ei pääse me selles maailmas siin peab väga kiiresti jooksma, et siin niimoodi säiluda ja edukas olla. Ja nende hoog on muidugi aeglustunud, mõne koha peal on ka noh, need ei jõua siin hakata loetlema, kus me oleme väga kriitilised, aga näiteks pensioniseadus on üks asi, mis oleks kindlasti pidanud kiiremini jõudma. See annab kogu meie maksusüsteemis tunda ja, ja. Selliste tempodega me rahul ei ole. Mingit niisugust tagasisidet negatiivselt, võitu tuleb ju ka välismaadelt. Ega me nüüd nii hiilgavad, toredad ei saa olla, et keegi meid ei kritiseeriks iialgi, aga tavaliselt on seal tegude ja selle maine vahel, on üks paar aastat ja sellepärast mul on niisugune hirm, et praegused tegematajätmised tulevad paari aasta pärast võib-olla uue valitsuse kross. Siin on selline küsimus, kui Jevgeni Primakov Venemaa uueks peaministriks valiti, teatas ta, et esimesed kuud ei tohi teda keegi kritiseerida, tuleb lasta tal rahulikult tööd teha. Kas meil oleks ka õige sellist taktikat kasutada või peab kohe uue valitsusliikme pisimaski veas suure numbri tegema? No meil oli siin ju ka oma 100 päeva või Messina, oli niisugune kokkulepe ja seda rõhutati, et kõigepealt andkem aega meiega kohutavas suures segaduses kallasime, organiseerisime, reorganiseerisin, ministeerium, siis see oli täiesti põhjendatud. Mahlex mõlema stiiliga nõus, et kui midagi viltu läheb, võib kohe kritiseerida ka. Aga Venemaa olukorras, see tähendab praegu eeskätt seda, et parlament, nendel noh, on nagu, nagu suhteliselt raskesti taltsutatav ja, ja et kui sealt selle kriitika saab ära võtta ilmselt siis on primakovil aegade ost veidi paremini organiseerida. Jah jumala armastav arvu kolm, kui teile pakutakse järgmisel aastal uues valitsuses taas kohtakas, võtate koha vastu selline küsimus. Jah, või ei teadnud ju, kes pakub ja ja kuidas see asi kõik seal valijate tahtel, milline seis kujuneb. Aga üldiselt mul puudub nagu õieti õigus keelduda vist, ma olen nüüd nii aru saanud sel juhul kui selline seis tekib. Selline küsimus, mida õppisite peaministriametis Kõige rohkem noh, mida võiks nord pool naljaga öelda, et töö on küll hästi kulutav, aga, aga ei saaks öelda, et ta kunagi igav on. Selles mõttes see oleneb inimtüübist. Mulle ilmselt istuvad sellised asjad rohkem nii-öelda täidel saanud täidesaatev töö kui parlamendi pikkades arutlustes osaleda, mis mu kannatust vahel katkema sunnivad. Te olete kord öelnud, arvan, et kaks aastat on aeg, kus inimene hakkab poliitikas riknema, kas muutub liialt enesekindlaks või hoolimatuks või omandab kitsaid mängureegleid ühiskonnast, Hirdudest. Teid valiti riigikogusse 1992. aastal, nii et te olete poliitikas olnud kuus aastat. Kuidas selle riknemisega siis lood on? Vaat, see on asi, mida ise inimene ei saa märgata, eriti aga, aga üldise tähelepanekuna võib öelda, et nii see käib, on inimesi, Saksamaa liidukantsler kool näiteks, kes on olnud 15 aastat ja minu arvates on see küllaldane argument, et ta välja vahetada? Ei, see pole muidugi minu vahetada, aga ma ei räägi sellepärast ja Eestis toimub ikkagi ja küllap ka minuga tähendab see kärsitus, mis mul Parlamendi töös nüüd ilmneb, on ilmselt juba miski niisugune märk ka, et et noh, tegelikult asjad vajavad pikemat läbirääkimist, minu meelest on kõik juba ammu räägitud, et mis me jälle räägime. No umbes nisukene sisend võitlus käib. Kui rikutusse on vaja, seda igaks juhuks ei vasta. Kas te arvate, et poliitikuna suudate Eesti riigile rohkem kasu tuua, kui teadlasena? See on need tõepoolest niimoodi, et ega ma päris maha pole, seda, seda oma kogutud nii-öelda andmepank ei jätnud, aga muidugi päris teaduse tegemine on ikkagi üks järjekindel pusimine nende asjade kallal ja selles mõttes ma olen väga episoodiline tegelane. See valikuaeg võib olla üsna ligidal, kus ma uuesti pean vaatama. Sest et nagu Endel Lippmaa nüüd ma kuulsin, ma olin küll ära, on põhjendanud, et nihukeste, kultuuritegelaste ja teadlaste aeg Eesti poliitikas hakkab läbi saama, ma olen sellega põhimõtteliselt nõus. Need inimesed ei saa olla väga nii-öelda Secstandid, ühe sekti liikmed, mida poliitiline partei üldiselt eeldab oma liikmetelt, et meie, teie oma identiteet on nagu väga oluline. Teadlane, saab ikka niuksed treeningud kõiges kahelda ja kogu aeg kaaluda seda ja teist, mitte olla nisukene, tohutu fanaatiline, kellelegi järgia. Millised on teie kontaktid valijatega, kas saatekirju kohtute oma valijatega? No kirjad on tõesti pidevad, näid ei tule just väga massiliselt, aga tihtilugu siiski nii palju, et, et mõnegi ehk ees peaks vabandama, et nad, et alati ei jõua nad vastused küll kohale õigel ajal. See asi nõuaks head aparaati, mis kogu aeg kindlustab, torgib, aga, aga noh, meil on teatud raskusi veel Eestis nende asjade organiseerimisel. Kohtumised muidugi nagu irvitatakse, et nad hakkavad nüüd just sageli siis, kui valimised läbi on, siis muutuvad hõredamaks, aga me oleme siiski süstemaatiliselt ringi rännanud Eestis. Ja need niisugusi kohti tähendab maakondlikes üldse ei ole käinud, nii hull see asi ei ole, aga muidugi praegu on publik kiusu suhteliselt väike nagu, kes kokku tuleb lihtsalt jällegi juttu kuulama. Siis üritatakse võtta mõni laulja või tsirkust ka siis tulevad iseenesest parema meelega. Telekanalid on muutunud poliitilise võitluse Areeniks pea kõikides maailma suuremates telekanalites on poliitikud igapäevased. Esinejad dub teles esinemises siis suur osa Saksamaa poliitikutest näiteks on läbi teinud kursused, kus õpetatakse televisioonis esinemist, intervjuu andmist. Sakslaste uurimused näitavad, et 55 protsenti valijatest hindab poliitikut tema žestide ja miimika järgi 35 protsenti hääle järgi ja 10 protsenti tema jutu järgi. No mis puutub Eestisse, siis ilmselt meil küll see vist nii ei ole. Ma ei tea, kas meil on seda rehkendatud ja küsitletud, mis seal kõige tähtsam on, aga televisioonil on kahtlemata suuri eeliseid kõigi teiste liikidega ajakirjandusega võrreldes, sest just need nõndanimetatud kehakeel või kodustada praegu kutsutakse kõik need miimid, käeliigutused, žestid, need annavatel poole infot inimestele küll võib vabalt öelda ja ja nõmme vehime ju aeg-ajalt ka siin raadiomikrofonid, aga, aga seda siiski mitte nii kõvasti, et raadiokuulaja sellest aru saaks. Nii et, et selles mõttes on sealgi vahe. Ma usun, et mida on vaja kõiki, need on päris head trikid, mis on läänes välja töötatud nii-öelda metoodiliselt, et kuidas ja mis millele inimese tähelepanu juhtida, mis ta valesti teeb, me kõik teeme midagi kindla peale valest. Aga muidugi loeb ka väga palju ilmselt see, et kui olla harjutanud, kaob igasugune niisugune suurem hirm ja siis võid esineda, ilmselt kellelgi läheb paremini, kellel halvemini öelda loomulikumalt, muidu inimesed arvavad tihti alguses, et nad peavad televisioonis võtma mingi teise rolli, kui nad on. Noh, see on üks elementaarne viga, mos. Küsitakse, kellesse te olete rohkem läinud, kas emasse või isasse? Ah, see on niisugune asi, mida jälle ei tea ju, kui isa mul vangis istus küla vahel tulid kõik vastutused, küll sa oled isa nägu näiteks noh, isa tagasi ei rääkinud enam keegi. Ja, ja ma usun, et et nii nagu see geenidega andmed pool isast poole emalt, aga inimesed järeldad näo järgi tihti, aga no mis tegu seal näo taga on see võib-olla jälle teiselt tulnud. Te olete naiste keskel üles kasvanud, teie isa oli Siberis. Kuidas stend naiste seltskonnas tundsitega? Eks nad natuke vile tikkusid manitsema ja tädide seltskond nii-öelda ikkagi kõik igasugu ohtusid, näete, mis mind naerma nagu vallates rästikust, keda sealkandis ei olnud ja lõpetades metsapõlemisega, mis oli lepavõsa, mis põlema läheb, sushit palju tahad? Seal nägin niisugust üle, manitsemast oli aga, aga kõik niisugune nagu inimese mälu on, et mida kaugem, seda ainult ilusad asjad jäävad meelde ja kõik nihukesed vaikset pahandused, nad nagu ei domineeri. Üldiselt olite niisugune hea poiss, ei olnud, ei olnud. Ma olin ikka niisugune päris päris palju tegin väikseid temposid kogu aeg ja koolis oli aasta raskusi. Õppimisega oli ainult vene keele, ma kuulutasin nagu lapsed võtavad, et et siis oli nagu vene keel paha, kui, kui niisugused rasked ajad olid. Ma õppisin sellepärast kooli ära. Kas te olite ainuke laps peres või on teil mul õde ka? Ja tema on? Mõningad tegi minu asjade pärast siis ema asendanud, kui kooli välja kutsuti, aga ühtlasi nagu hooldaja hooldav vanem õde paljude, siis teist vanem on äi, nii mitte palju. Praegu ei loe see midagi, kolm pool aastat, kuidas te läbisaamine? Ta on täiesti häe olnud, ma usun, muidugi arv võib-olla praegu, aga ma jällegi eks Plata tseerindada, kuna ta on inglise filoloog, siis minu nii-öelda inglise keeles parandamine käib tema vabatahtlike ülesannete hulka. Valdate üldiselt väga, ma ei valda perfektselt mitte midagi, nende niimoodi eesti keel on ikkagi selgelt omaette soome keel ja lass, aga soome, inglise, vene seal kõik asjad, mis vaja räägitud. 1992. aastal koostasite te isa siberi kirjavahetuse põhjal raamatu. Mida uut avastasite oma isa kohta seda raamatut kirjutades? Ei, no tegelikult minu muljed, mis meil nagu kujundasid, olid ikkagi, siis ma olin just niuke 15 16 korda tagasi tulles vahet kontakt, kui sa oled, sellest ilma on, on erinenud eriti palju sellest põhipildist, mida ma pärast kirjavahetuse järgi sain. Aga noh, selle selle raamatu tegemise eesmärk oligi nagu, ütleme, pannakse hauakivisuhteliselt, ilus tehakse, eks ole, noh, see on siis hilinenud tänulikkus, ütleme nii, et ega ma muud eriti silmas ei pidanudki. Jaa, jaa. Noh, see läks ka niisugusel ajal, kus tiraažiga ülepingutuse, nii et mul on seda veel. No teie isa kirjutas väga hästi, ta oli ju suurepärane luuletaja. Kas mõni isa luuletus on peas ka? Selleks ma peaks kohe pöörduma oma abikaasa poole, kellel on, aga ma pean tunnistama, et ma ei mäleta enam kooli ajal pähe õpitud lugusid, kuigi värsse ridu ma tean, igalt luuletajalt, aga tervikut. Ma kardan, et ma jään kohe vahele. Kas te olete ise proovinud ka kirjutada kunagi? Aegserkest asja teeb ikka iga noor inimene, üritab, ma ütleks, et las see nii-öelda värssidelt reisida ei paku mulle erilisi raskusi, aga luuletamine on ilmselt midagi muud. Sahtlisse olete kirjutanud ikka, aga kuskil ei ole avaldanud. Ega ma eriti sellega ei ole püüdnud tegeleda, sest et noh, ametiala on teised ja, ja mis asi on ikka eputada, kas mõni raamat praegu pooleli ka? Ei, praegu pole mitte midagi, sest ma tegin seda, Eesti sai nagu minu kaudu suurelt jaolt ja ma olin siis selle projektijuht, sellega kliimamuutuste, niisuguse rahvusvahelise abi mingi neli pool miljonit õnnestus nagu Eestisse tuua ja siis ma olin sellega seotud, see on nüüd valmis ja loodetavasti saab ta ministeeriumile üle anda ehk järgmine nädal. Nii et see oli nagu selle parlamendi töö kõrvalt kõik, mis ma jõudsin ja ega seal palju siis muidugi võidakse öelda, et ma tegin seda ka Parlamendi arvelt, sest et, et aga, aga noh, ma ei ole tahtnud päriselt hüljata, siiski minevikku ette võtta. Aga midagi tahaksite kirja panna, ütleme Eesti rahva jaoks midagi populaarteaduslikku. Väga õige ja mul on nisukesed plaanid pidevalt ringlemas. Aga, aga enne õhtut siin hõiskama hakata ei saa, aga kui vähegi õnnestub elu nii seada, et on kirjutamise aega, siis prooviks küll. Küsitakse, kas olete laulumees ka? Väga nigel, see on üks asi, mida ma olen kahetsenud, et, et noh, see sõjajärgne elu oli selline, et harrastusteks nagu nad juhitud, suunatud muusikakool või see jäigi ära. Ja seda ma olen pärast veidi kahetsenud, et oleks tahtnud küll niisugust rahva hulgas laulmist võime harrastada küll ka Liisi peate noor ja ma arvan, et ma ei ole just viis pluss, aga niuke, näljane, tavaline koorilaulja küll. Jah, jaa. Ma olen olnud koorides, aga. Mul on jälle üks niisugune täiesti täiesti vigane pool, et ega ühegi laulusõnadele paberit kätte saama. Kui riigikogus korraldataks spordivõistlused millest te kaasa lööksid? No ma enda meelest talle nelja keskmise maletaja, aga ma ei ole seda millegagi tõestanud. See on nagu üks eraldi sport ja praegu ma olen võimeline arvutiga mängima, seal kannab ta nimelt sikulaat. No see on niimoodi, et ma võin ju seada ise aja, kellelt, nagu ütleme, päris malesin, jäetakse välguks. Et väga kiiresti. Ta peab käima, et muidu noh, niisugune see on nagu arvuti arvuti taga istudes aeg-ajalt mingi vahel, kui parasjagu punnpäev tuleb, ei saa edasi, siis selline aga, aga oleks omad liha, siis ma sellega tegeleks ka, mängiks kellegi teisega. Aga konkurente on riigikogus või ei tea? Temani alla 100 Eesti eestlase peale ikka mani maletaja peaks olema, aga vähemalt ma usun, et ma ei kardaks nagu ette kedagi. Üks klassik on öelnud, et kui mehel on piip, mida ta tõmbab ja raamatu, mida ta loeb, on ka kõige vaesemas kodus mõnus ja turvaline olla. Kui teist tuleks teha pilt, mis iseloomustaks teid koduses miljöös kõige paremini. Milline see pilt peaks olema? No igatahes piipu seal peal ei oleks, ei ole seltsimees kunagi ainult olen, aga kodus ei ole, kodus on õhk puhas. Siis, kui väga närviliseks läheb seal riigikogus, siis lähete koridori tõmbate. Sellise põhjenduse ma olengi leidnud sellele tegevusele. Ahah. Nii, ja mis seal pildi peal siis võiks olla? Ja seda peaks need, need, kes seal ümber rohkem käivad ütlema, aga üldiselt on ta, eks suhteliselt ebahuvitav laua taga istumine kirjutuslauana nüüd siis arvutiga, eks ole, ja see see eriti mingit koloriit vaevalt loob. Aga no siis on ka lugemine nii palju kui nüüd. Praegu on prillidega ja delikama Te protseduur. Aga, aga ikka Eestis ju ilmub jooksvalt niisuguseid asju, mida peab jälgima ja aeg-ajalt satub kätte mõni päris hea raamat laiast maailmast. Noh, selle maitse ja tahtmised on välja kujunenud, et väga palju ma ei või enam ei katsetaks juhuks uut raamatut. Te elate koos ämmaga, paljud mehed ei kujuta sellist elu üldse ette, teate küll ju neid ämma anekdoote. Milline on olnud teie elu koos emaga? Ma usun, et ma võiksin vabalt hakata meestele kursusi korraldama sest et poolest takkajärgi, mis on hiigelpikk aeg aastast 65 koma säärast tagasi tulen? Muidugi kõik ei läinud, võib-olla vastastikune kohanemine vaid mõne aasta. Aga pärast seda võib öelda, et see on peaaegu et suurepärane naised kamandavad kahjumisestile, Nemad omavahel seal midagi millegagi tegeleda, see, ma loen, põhjuseks, miks ma näiteks kulinaaria seal on täiesti võhik, et väikekööke mahutanud. Kui midagi on vaja kodus parandada või näiteks kasvõi pilt seina peale panna, kas kas suudate seda teha? Noh, läbi häda, ma ei, jällegi pikalt olen nooremad aastad võlga olnud, niisuguseid tegevus kodust täitsa selgelt. Ja millegipärast see asi jagunes nii, et maal tegin innukalt, remontisin linnas mitte eriti. Nii et peab ütlema, et siin on abikaasal olulisem roll olnud linna korteri ülalhoius. Öeldakse, et inimene peab aeg-ajalt endale kingitusi tegema, ennast premeerima. Mida te endale viimati headossit? Võib võib jälle öelda, et ma natukene halvasti orienteeruv tänapäeval ja kaubanduses üldse ja need on ikkagi vajalikud asjad, mida iga kord siis paar korda aastas kuhugi pääseb, peab minema ostma. Välismaal Ma üldiselt ka enam ei võta midagi kaasa, sest ma usun, et Eestis on olemas. Aga mis viimane asi võiski olla nüüd ma tulin Rootsist ka, nii et ma ei ostnud mitte tuhkagi. Aga need on suvel ikkagi sihukesi paremaid palakesi poest ju aeg-ajalt, mida võib maiustamiseks nimetada, ütles mingeid pähkleid, sihukese Shimano baarikapi ostate ka ikka vahetevahel ikka midagi vahetevahel, aga väga palju on praegu, kuna see vanalinn on täis kõige kaotlases kohtumised toimuda siin-seal kolmandas, seal, nagu sagedasem stiil praegu. Teil on üks batkahinga, tean teda, ma kuidagi ei ole üritanud kaitsta ja kahetsen. Te saite lautojuhiload küllaltki hilja. Mitu aastat tagasi on sellest. No nüüd ma sain siin, mul langes ju kõik jama kokku sellega, et mul olid just load, need kaheaastased, need algaja, need olid ka üle jooksnud, kuna ma olin pikalt 10 päeva Costa Ricas ja ma unustasin ära seda ei usu mitte keegi nisukest nii lollis olla, eks ole, unustad oma load vahetamata, minuga nii juhtus? Jah, ja see tähendab, et need on siis seda staaži kolme aastatel ei ole, kohe saab, neid põksusid, on ka olnud või on talvel üks täiesti ootus selliselt, et selle nakkudes teda siis lörts väljakenergia kaks Keila linna vahel. Ma ehmatasin ka natuke ülearu, ma ei olnud milleski süüdi, sest lörts vedas vastasvööndisse. Ja, ja selle ehmatusega siis sai nagu puu ära rihitud. Kuidas te ennast praegu tunnete? Ei ma niimoodi niimoodi jääma põdema, et, et nüüd kartma jääks, seda mitte ja, ja võib-olla oli see õnnetuses ka natuke, et ma olin juba muutunud enesekindlaks, nagu öeldakse, on kõige ohtlikum aeg, et juba arvad, et oskad. Kas abikaasa on ka seda tüüpi naisterahvas kõrval, kes kogu aeg õpetab? Peab ütlema, et selle me leppisime kokku ja, ja vahel ta üritab nagu kiirust kontrollida, see on ainuke, aga see on ka õige. Te olete suur loodussõber, kas teil kunagi koer on olnud ka? No maal, kui ma vanaema juures elasin, seal oli, aga seda ma ei saa päris omaks pidada, nakku poisikese asi, eks ta ikka huvitub midagi seal jamab koeraga. Rohkem on mul olnud kõige lemmikum loom, on orav olnud. Selle lõpp oli õnnetu ja siis ma pärast ei ole võtnud. Ma ise tassisin tal nagu metsast haiguse kallale, nii oldi mates nagu lapsed teevad surnud, teisi surnud oravaid oli taud. Ja koeralinnas ma ei pea eriti õigeks pidada, aga ma ei tee mingeid ettekirjutusi teistele inimestele rahulikult või ei ürita teha. Nii et ei ole teil ka mingeid Lindega akvaariumikalu olnud. Ei ole jah, ja, ja ma olen ikkagi kõik need linnuvaatlused ja mida ma teen siiamaale harrastajana need on ikka päris metsas. Kas teie tuttavatel on mõni haruldane loom kodus? On ja neid koerapidajaid on ja kõiksuguseid tuttavaid ja ma ei pane seda kuidagi pahaks, nüüd ma nägin, mängi naarits, näiteks Stockholmis lohistlaseks daam Niukest naaritsat asfaldi peal ja minul see küll ei meeldi nööri otsa. Et ega see linn ikka talle õige keskkond põle, aga muidugi nad on, harjuvad paljud loomad, kui kõhu täis on garanteeritud, siis on ju muretum elu kui. Kui metsas aga, aga muidugi metsas on uhkem ja vabam. No mõnel on ka püüton kusagil seal toanurgas. Igasugu asju on praegu vist jah ja, ja muidugi selle teine ots viib sinna, et kuna nisukesi harulduste loomade soovijaid on palju, siis on selle turg maailmas tohutu. Salakaubandus õitseb ja varastatakse haruldasi liike. Ka läbi Eesti on käinud, siit on teada. Oma naist kutsuvad mehed erinevalt, mõni ei kutsu naiskunagine nimepidi, vaid ütleb talle, kas siis kallike, kullake, naisuke tibuke ja nii edasi ja nii edasi. Kas teie jaoks on mari ikka mari? Kõige sagedasem pöördumine on vist tõesti nii. Kuidas teid kutsutakse? Ma arvan, et ka, ja ikka eeskätt ehk Andreseks, isegi lapselapsed näevad-kuulevad, kuidas meie omavahel pöördume, nad võtsid tänavu suvel kannesukese ees nimelise kõnepruugi üle. Kui palju teil neid lapselapsi on? Praegu on kolm ja üks ei kutsuvel maid kuidagiviisi, see on liiga noor. Kuidas tema poegade käekäiguga rahul olete? Üldiselt on see asi ju nii, et nad on täiesti iseseisvad ja mul on alati rõõm, kui me niisugustes põhiväärtustes nagu automaatselt ühtemoodi aru saame. Kuigi ma ei ole neid enam enda meelest üritanud kuidagi suunata, tänan, annavad, on omad teedel ja teevad ja vastutavad ise, mitte nii, nagu vahel arvatakse. Mu käest küsitakse ikkagi minu pojad poegade tegude kohta, nagu päritakse aru. Selleks on teine aadress, ma usun. No see asi on teil üldiselt hästi õnnestunud, kuid ma ei saa öelda, et et ma peaksin mikrofonis rahulolematust. No varsti hakkame jälle kella keerama, suveaeg hakkab lõppema. Kas teie kui Eesti kellakeeramise isa, kui nii võib öelda, oskate öelda, kas sellest pidevast kellakeeramisest on ka mingit kasu olnud? No mina olen sügavalt veendunud, et temast ei ole kasu ja päike on kõvem kui meie ja õige kohalik aeg on see, mille päike meile dikteerida. Nüüd ei ole sellest ka eriti suurt lugu, paljudel inimestel, kui see suvel jälle üks tund ette aetakse, nii nagu me tegelikult elasime, terve Vene aja, eks ole, oli meil Moskva aeg, see tekitab, ma ei tea, kui suurele protsendile inimestele teatud unehäireid, aga, aga neid kirju ma olen saanud ja ka püüti liikuda sinnapoole, et Eesti ei teeks. Ma jagan seda, et kui on ütleme, ühel viiendikul raskusi ja teistele, ükskõik, siis tuleks selle viiendiku järgi käituda ja jäta see jama ära ja see ei sõltu mitte millestki, kui ainult meie tahtest. Euroopa poole viitamine on mõttetu, sellepärast et nad ise, Euroopa Liit hakkab loobuma järgmise aastatuhande alguses. Ja praegu nende otseselt ei ole meile siduvad, ainuke ettevalmistus, mis oleks vaja teha, on lennuplaan laevaplaanid Nende maadega, kus seda tehakse, siis tuleb nagu ümber rehkendada, mis on tegelikult arvutitega hästi väike töö. Kui nüüd oleks teie teha, siis teie praegu selle kellaga midagi ei teeks. Tõlge ette valitsusele niimoodi ka kevadel, kui aega jäi napiks ja siis vist seal oli, kuigi sotsiaalministeerium toetas siiski millegipärast valitsus nähtavasti ei suudetud informeerida neid, kuidas asjad tegelikult on või noh, ta ei ole nii hirmus tähtis küsimus muude vahel. Et nüüd sügise panime tagasi õige aja ja ütleme neile kompaniide transpordiga tegelevatele, et deko aegsasti järgmiseks kevadeks plaanid. Nii et me ei keeraks, aga, aga teadagi on see valitsuse otsustada ja ma võin ainult kõrvalt nõu anda. Ja mis te arvate, kas aastatega läheb teil kergemaks või raskemaks, kuidas tunne on? Üldse töö või jah ei no ikka natukene raskemaks, sellepärast et teatud paratamatult tendentsid nagu mäluga näiteks toimuvad meil niimoodi ta paremaks koliteedikuminema. Vaatamata sellele, et kogemused on suured No näiteks võiks öelda, et niisugused diplomaadid ja neil on spetsiaaltreening minu meelest, et inimeste nimesid mäletad, mis on väga oluline. Ükskõik, see alati liigutab inimesi ja kena, kui sa nime ja näo oskad kokku panna. Tähendab, mul täiesti võimatu on seda asja hästi korraldada, kuna see suhtlemisring on praegu ikka väga lai ja, ja noh, on kõigil esineb neid raskusi, inimestel ei tule meelde mingid nipid ära. Aga et kui oleks niisukese treeningu saanud näiteks võib-olla isegi minut pluss ei oleks nii suur sellel alal see väike näide. Nii et don kohe asju, mida sa enam enam hiljem nagu kuidagi kergelt peale ei võta. Suur tänu teile selle intervjuu eest küsimustele vastamise eest. Öelge, milline küsimus teile kõige rohkem meeldis, millisele oli nagu mõnus vastata, selle esitaja saab väikese auhinna. Noh, kuna ma sain oma oravast rääkida, siis kuigi see ei ole otse ei esitanud, siis võtame selle. Persona saate külaline oli Andres Tarand. Persona saate auhinna võitis Maie Järv Tallinnast. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.