Duubel kolm. Eelmises duubel kolm saates alustasime mälestuste heietamist sellest, kuidas Eestimaal filmi tehti ka pärast seda, kui aastal 1940 41 natsionaliseeriti Eesti kultuurfilm. Veel on võimalik kuulata näha neid inimesi, kes tol ajal olid ise asja juures tegevad. Veel on meil kasutada elavat ajalugu ja kasutagem, siis aeg tegi inimesi, inimesed. Ajalugu. Täna jätkab oma mälestuste heietamist Veera parvel. Vladimir parvel oli Eesti kultuurfilmioperaatoreid, kes alustas tegevust filmis 30.-te aastate lõpus ja hiljem, kui stuudio natsionaliseeriti õnnestus tal jääda ka Tallinnfilmi tööle. Tema oli ka see, kes evakueeris stuudio tehnilise vara sõja alguses Leningradi ja pärast sõda 1946 oli ta lühikest aega stuudio Tallinn film. Esimene direktor. Veera parvel oli tema abikaasa, kes töötas stuudios monteerija 1946.-st aastast. Alustagem siis. Kuule, sa oled ju kõige rohkem taastamised, eks ole, üks tehas hakkas tööle, teine seal hakkas seal kusagil ovaali Divile limiidi, mul tähendab paneb käed ja karjusid hurraa ja niisugused asjad rohkem olid. Aga. Kuidas suhtus stuudio tol ajal stuudio inimesed sellesse Tombergi filmisse, Nõukogude Eesti esimene suurem dokumentaalfilmis sitega Stalini preemia? No kõik kõikide kolme liiduvabariikidele filmitud Stalini preemiat, ma tean No üks see tõstsid selle ju kõik, mis su laulud, laulupidu, aga see ei aa ilm ja, ja, ja eriti veel kahjuks sellest. Tippano oli režissöör pisikene juudi proua väga tuntud reses, sel ajal. Aga ka see ei tekitanud mingeid kahtlusi. Selles mõttes küsin, et, et vot jällegi, kui ma vaatasin kõiki neid ringvaateid, siis mul olid nad hästi meeles ja ma mäletan, et ma avastasin üks kõige nihukesi drastilisemaid episood oli see, kus siis selles Nõukogude Eestis räägitakse, nälgiva eestlasest kodalisel ajal kasutati ühte, sama kaadrit oli, ma mäletan, et kodaneda kroonikas oli see siis kirjutatud just see, kuidas Eesti noor pere hakkab paremini elama ja said need uusmaasaajad said endale talud. Kasutati sedasama lapsega kaadrit niimoodi kompositsioonis, maksubaasi selleks täpselt niimoodi viidi mingisugune Pihkva juurest võetud absoluutne lagunenud hütti ja siis laps. Ah muidugi oli valetall muidugi lavastusi oli ka ja. Vahelised olid ju kaalud, muidu. Jah, aga ilma selleta ka ei ole raske olla meil praegu aeg, mõtlen, et praegu on ja homme läheb paremaks ja võib-olla 10 aasta pärast ütleb, et naiivselt mõtlesime. No see on see asi ja mina, stuudio kolis Harju tänava majja. Oi vaat seda ma ei mäleta, aga see kirutud ahsoo siis me saime paremad ruumid. Olime mäel. Seriaal, ma ei teadnudki, et ja süvaseal ruumis, kus oli paraseleks, see on tõsi jah, ja see need väliseestlaste sõbrustanud, kuidas ta nimi oli? Seigelnud mitte mõtted ja ta oli lühikest aega. Kas teie abikaasa vahetad siis Gustavi välja? Jah? Tähendab küll kord, kui kohaliktorid, mitmendat põlvkonda ta juba siis olid tal kohal venelane. Nad olid vist kunagi valdkonda nivoo, mis on rohkem veel Valgevene nimi. Ma ei tea, kas need esimese sõja ajal oli tal isalist. Ta oli ka seal evakueerunud. See oli NKVD-s list ja abikaasadele sistele. Turnil stuudiosse, kui me olime, oli nimel, oli teil siis vahepeal kuulsid ka juurde tulnud? Ikka veel nii? Ei no ikka oli meil ja oli seal. Mobiliseeritud. Jah, vot kuused ja saite taga ees terasele teadva töödelda, nii hull kohe. See oli suur montaažilaud, ma ei tea ta praegu. No igatahes, ma töötasin viimse minutini, ma ikka, kui ma stuudios veel oli see fantaari, laulan seal see sai kaks lindi lastud, tal on neli ketast teade montaazilaud ja, ja isegi Monteerinud nooo. Seal te saate, tähendab, helilindi laste pin, saade lasta. Vot see on teil seal, see on plank silmi oma Klank ilmse tuntud saksa firma ja vot see grand filmi nime all, aga vot see laul tuli sealt. Tihti Vene tänaval, seal on pinnase katsetöös niisugune kisute montaažlauad ja no niisugused stuudio jaoks tegid väga paljud selle Moskva ja Leningradi tellimused, tõlkisid kuidagi filmi tihti. Nalja filmilik. Meil oli siis tõesti väga kenad inimesed, võib-olla need on esimesed, võib-olla sellepärast, et olid noored, tegid suured, rasked ikkagi läbi Äravused, eks ole, olid ju kõikidel, eks ole, kes olid juba kutsioonis või kes olid siis korpuses õudsed ajad, mis seal rääkida? Ei, ta oli korpuses. Ja ta tuli siia Ahjatiivima, kujutage ette just enne sõda ja sattus sõtta, aga ta on väga andekas inimene, aga andekas. Tema niuke veel selles. Nukufilmide aga kui ta tuligi, ta tuligi niimoodi loodes midagi teha, ta muidugi siis võib-olla ei mõelnud teha need joonisfilmid või, või need multifilmid, kes meil ei olnud ju seda veel. Aga ta mõtles, et midagi, eks ole ju, lihtsalt üle kisusse samune, Kipper. Füüsika oli tal sees. Tinafilmid. Pealkirjad, millal hiljaks tagasi tuli, tuli natuke hiljem, sest ta vahepeal istus kusagil laagris oli arreteeritud ka teda abikaasa kutsustada kuna ta ammuli töötaja tundis väga hästi kõik seda protsessi laboratooriumis, ilmute trükkimist või kõik tunnis. Hästi. Muidugi temperatuur oli ka. On tükk aega olnud sellekkinutegatsiooni, ma ei tea, võib-olla ta praegugi veel tööd, mul ei ole. Mingisugust ühendust pole ta praegugi veel seal töötab. Tema teadsite kirjafikatsiooni asju väga hästi, aga Doravatovski ise mina tulin. Ta tuli Leningradist, ma ei tea, miks ta siia tuli. Ta on ka niisugune väga-väga hea pera, tal oli üldse väga kena meeldiv inimene. Aga kuidas tähendab, üleüldse tekkis selline situatsioon, et, et et meil on nii palju, hakkas tulema päratu tapid Leningradist ja Moskvast inimesi. Olemegi kõlbanud seal millegipärast seda ma tean küll, et nad enamalt jaolt ja tüüpina tulid. See on kindel. Alguses mul oli ka ju tõesti kõik kauplused ikkagi kõiksugu asju täis. Hakkasin oli nii lihtne tulla, võtsin kätte, tulime. Ah muidugi? Küsis selle piiri, pole olnud ju? No muidugi, võib-olla taokkide, ma ei tea, võib-olla Kiiuldasid siia, et vot ma olen kyla piraader, ma tahaks siia tulla. Siis tulin arvatavasti välja kuldse. Aga kuidas nad siin kohanesid, alguses näiteks ma mõtlen kroonika operaator või kroonika režissöör peab piisavalt hästi tundma keskkonda, kus ta siiski tööte. No tead, asi selles, et enam-vähem kõik käis ju selle ühe stsenaariumi järgi ikka seal Leningradis filmi tõttu meil siin tegelikult, eks ole, sa natukene lavastama ka, kui hästi me elame, eks ole, ja kui halvasti elati, siis terava Dowski õppis näituses. Nagu nagu kiiratud, natukene, aga aus inimene ja sellepärast mina austan tervelt nuuskonniga muidugi abielus esiteks siin kohaliku naisega. Siine tema ja minu meelest on ikka niisugune inimene, kus ta igal pool saab olema, on ju väga palju reisinud, see aitab väga palju inimesel, eks ole. Aga võib-olla on ka loodud ka niimoodi juudi soost volliga see rahvas kuidagimoodi paremini võib-olla saab kusagil. Kohaneb ja tore mees kolliga. Minule ta meeldib. Aga kui te monteerima töötasite, kas tal on tegelikult ainult oma mehe film? Võime jooleri? Alguses muidugi, tema oli ainuke piraator siis muidugi. Aga kuidas teie meelt režissöörina ka tegi tööd ja pärast oli ainult ja režissöör agiteeris ta ka ei tahtnud koostööd teha. Ma ei tea, miks pärast, nii püüdnud. Kellega teie tegite? Aga mis te kunstilise filmi peale läksite? Kohe esimese finni Talgaalitada algust koordis ei valguses koordis, see oli tegelikult ju Leningradi film. Ei ole. Ma läksin siis, kui tellin silu, jahid merel. Aksoosis ma jahib neere, Moulin assistent, režissööri assistent. See oli õudne, see oli, jooge töö. Ma olin esimest korda. Aga oli väga tore, et seal olid, vastas administraator, tulid Moskvast või Leningradis tulid mõlemad juudi soost. Nemad ristisid mind, sest ma olin ähmi täis, kui mul ei olnud, ütleme selle statisti 200 inimest, siis nad treestisid, kes hakkab neid lugema. Olge, olge Vervjueerige. Režissööril näituseks oli jäämerel toimub kõik tegevus ühel väiksel saarel ja seal on jaht, jahtklubi jahtklubi tegime Leningradi päeviljonis. Ma ilmatu uhke tahtmine. Ja seal pidi olema ligi 200 inimest väikse saare peal, nii paljul Jahtklubi liikmeid 200 inimest. Ja kui mul ei olnud nii palju, vot siis tähendab mind tröösti kitarristi ohutasid need kaks juuti, kes olid administraatorid. Üks oli Iisraelis treenima ei mäleta, mis ta nimi oli, kesisuses seal ei, koor, see oli kunagi väga andekas inimene. Aga siis tean, et oma talendi maha jätta. Kaardi mängimisega tähendab Diclac Simonit tööd. Hästi ei olnud Liiduseni väga palju režissööri jäägu tööde töölised, kes teevad, pole filmi, võib-olla kahe-kolme aasta jooksul, mitte nii, kuidas välismaal tehakse? Meil võtaksid protsess hirmus palju aega. Luubamata lihtsalt ma tean, et vot see oli mitu-mitu aastat tagasi, ma kuulsin Soomesteetilt kaheksa kunstilist filmi, me tegime kaks filmi, koosseis oli väiksem. Plaan ei olnud, et näiteks minu meelest ei olnud plaani saha taadi. Moskva andis siis, no arvatavasti ja meil oli siin oma komitee kinematograafia komitee eksis. Meie müüsime ju muidugi ka ühtepuhku, sai käidud Mosmose pakkumas Akis muritki vastust. Vot kas näiteks sel ajal veel, kui teie abikaasa oli direktoriks kes võttis filmid vastu, kuidas filmide vastuvõtmise protseduur oli? No ikka Moskvas jälle oskad, aga kohalik Nukaalik, kes meil oli, siis kas oli riisima siis? Lauristin tulisil, Lauristin oli 40 sõita. Aga, aga noh, ka, kes enne Lauristini Raadik oli ja, ja, ja Raadik oli. Aga too oli lühikest aega ja ta pidi olema väga lühikest, ta hüüdis täpselt, klapib jaja. Kroonika ringvaated ja Fimmikas, need jäid ainult vabariigi piiridesse või läkitanud Üleliidulisse. Ei vot seal oli niimoodi, näituseks telliti Moskvas telliti ütleme, mingisugune Paala teha. Või siis kevadel tegi seda ja siis ta lõpuks, kus sa oled. Ja kui see meeldis, siis oli avaral tulla seal, palju saadi tollal honorari. No päris korralikult, ma tean, et mul abikaasa tulla, kui ta tegi seal filmi, ütleme kaks või kolm osa. Ta sai päris korraliku. Näiteks kui palju pidi tegema operaator aastas filmedest, oskate mulle öelda selleks, et normaalselt ära elada? Ma ei tea, ei olnud niisugust probleemi, probleemi ei olnud, sellepärast et võrdlemisi head palgad olid ja mis ta tegi nüüd, ütleme filmikeeles selle filmida. Ta sai ju veel, eks ole. Kui lavastaja nimetati seda niimoodi. Millal tekkis ja kuidas tekkis üldse noh, ütleme niimoodi, et alguses oli väga palju kaadrit või see, kes filme tegid, need tulid ikkagi enamalt jaolt väljastpoolt sisse, eks ole, kas siis suisa leningradlased või moskvalased või siis parimal juhul, eks ole, lihtsalt eestlased, kes, kes seal olid, noh, nagu näiteks Tomberg, eks. Aga millal hakkas tekkima see liikumine, et need ka meie endi keskelt hakkasid uuesti kasvama tegijad? Kes tegi filmi, mis oli tõesti vot minule sesse Laarium mulle ei meeldi, siis võib-olla veidi rohkem. Ja selle peal ma olin, siis tuleb monteerija juunikuupäevad. See stsenaarium huvitas. Ta oli niisugune noh, seda perioodi just kirjeldas siis, kui tähendab see 40 41. Erasõit kesta Nad pidid ära sõitma. Ta oli muide näitleja Kaljo Kiisk. Ta lõpetas seda Instituudi köik Weeklede Aga mis te siis kiidate alguses arvasite? Aga kuidas kiisk sattus, kas ta siis kutsuti tuli, ta ise ei tea seda. Tema oli alguses draamateatrisse näitlejaks. Küllatalist suvi oli võib-olla tal ja siis tõepoolest juba oma. Kena välimus ei ole näitleja, tal on kindlasti väga piiratud ampluaa. Aga mina, kroonikas hakkasid tulema esimesed eestlastest tegijad või isegi eestlaste tegijad või ütleme noh, kohalikku. Ja, aga no ma mõtlen, et istutud oligi nagunii, et alguses olid ainukesed kohalikud, need, kes nagu kultuur filmist õnnestus üle. Aga millal nüüd tekkis see läbimurre, et, et hakkasid siis uued nagu peale tulema. See oli ikka viiekümnendad juba alla ja Jüri Müür tulin. Sealt oli väga nii naljakalt esimene lend niisugune. Ja tulid niisugused meeleoluga. Nüüd nad teevad kõik. Ükskord pidin seal, tema vahedus oli, tähendab öösel neil enamasti öösel telki pidime selle baasil, näitlejad olid vabad, näitlejatest oli ka kahklu, tead, hommikul nendel proov, õhtul etendus ja peale etendus, palun väga tule kinostuudiosse ja hommikuni. Muudkui aga vaatused ekraani, räägi sisse. Aga palgad väiksed, tahtsid seda tööd muidugi. Ja tuldi minule juurde, tähendab järele, õhtul. Et ma tean, et 46 tuli stuudiosse tööle, Leida Laius, ema. Oi, ta tuli siis, kui me olime ilusti naljakates ruumides. Rüütli tänaval, ma rääkisin teil teise korrusel seal. Ta tuli meil valveks, no meil oli tarvis val. Leida Laiuse sulidelt Brex patsiisukest tüdruk tuli ja Leida Laiuse ema oli meil väga palju aastaid. Ta tegi kõik need etapid. Väga kaua aega. Aga kas te sellest ajast ka näiteks Leida laiust, mäletate, kas Leida Laius siis käis juba stuudios? Aga kas te seda olete kuulnud? Ma ei tea, kas see vastab tõele, et Leida laius sattus stuudiosse tänu sellele, et Ženja Rosenthal ja Danilovi dž tutvusid temaga Võsu rannas? Vot seda ma ei tea, võib-olla. Ei tea, ma pole kuulnudki sellest. No aga siis, kui tuleb Leida Laius lõppedes näitlejale defakulteedi Väga-väga töökas. Minu ajas küll, nii vähe, kui mina sain platsil käia, juhtus igasuguseid lugusid seal platsile. Kas abikaasa ise ei rääkinud mingisuguseid? Ma ei tea. Juhtumisi. Tiitridega ju juhtus juba voolu, kusagil ei olnud kõik soli. Poola juustele siis seal on niisugune võrdlemises jää värv, tihtipeale on ka niisugune roosades ja võrdlemisi paks. Siia koorelt nimetas tegaväärseteks käe. Kas kuningas oli siis kinooperaator? Meil oli siis seda passimistuda ilm passimist küll Tallinnas jahtklubis. Tulid ainult ühe pinniga lassiga sisse süstinud. Arhiividokument arhiividokumentide varal koostatud ajalugu on kindlasti huvitav aga mulle tundub, et võib-olla ta mitte alati ei anna siiski vast ehk kõige objektiivsemalt pilti sellest, mis kunagi on toimunud eriti teada seda, kuidas teatud aegadel me pidime neid pabereid täitma. Ja ma ei tea, kuidas teile, aga mulle kangesti meeldivad minu kangelased, kes mulle räägivad sedasama elavat ajalugu ja mulle näib, et kui neid saateid tuleb juba üksjagu, siis võib-olla mõni, kellel on olnud tahtmist, aega ja viitsimist kuulata neid järjepanu siis vast ehk siit võiks kooruda objektiivsem ajastu ja ajapilt, kui seda suudabki, anda kõik arhiividokumendid kokku. Ja sellega seoses on mul ka palve, et juhul kui neid saateid juhtuvad kuulama inimesed, kes kunagi on väga lähedalt ja otseti seotud filmi tegemisega Eestimaal läbi aegade siis äkitselt te leiate aega ja võimalust võtta ühendust Eesti raadio ka ja saatega duubel kolm, et endast märku anda. Ja et oleks võimalik teie mälestusi üles kirjutada. Ja kui on ka fotosid või mingeid muid materjale, et oleks võimalik neid koguda. Duubel kolm. Maailm seisab entusiastide peal ja nagu on juba öeldud, filmikunst on seda eriliselt. Järgnevalt hakkab rääkima mees, kes on aastaid sisuliselt sellest hetkest alates, kui ta on filmikunsti tulnud pannud kõrvale ja talletanud kõike, mis on, mis puudutab filmitegemist tema kodus ja osaliselt ka reklaamfilmi suures suures kapis on peidus suisa unikaalsed materjalid. Ja kui ei oleks teda, siis ma kardan, et meil ei olekski vist Eesti filmiajalugu sest ametlikult ei ole tänase päevani suudetud teha mitte midagi selleks, et meil oleks oma filmikunstimuuseum. Aga õnneks, nagu ma ütlen, on maailmas entusiaste. Ja Evald Vaher on üks nendest Eevald Vahetuli kinno ka juba vabariigi päevil. Ja ma võin nüüd eksida, aga küllap ta hiljem ise täpsustab vist kusagil 30.-te aastate lõpus ja töötas ta siis alguses kinomehaanikuna kinos glooria. Hiljem aga sai temast Konstantin märska assistent ja siis ka juba veel hiljem iseseisev operaator. Praktiliselt veel on teada, eks ole, mis hakkas toimuma pärast sõda 46.-st aastast, aga 40-st seda ei ole iialgi kusagil iiliti kirjutatud. Barreli filmidega oli uskis, toomvaagen oli filmis seal siis peale seda saime selliselt tagasi, ruumid olid seal harjudonaalseteisneri majas olid. Ja Harju tänava maja seisnes mis seal tänapäeva noored, seda kindlasti kohvi kohvikalise tarina. S kohvikud seal olid siis alguses, ei täna selles majas nurga peal praegu on, seal see kohvibaar on, seal nimetatakse akvaarium, seda asja siis selle tagumistes ruumides nende, vot seal praegu on need reklaamid, kunstnikud, seal oli stuudio stuudio, oli kaks ruumi, oli ees ja taga aru olid väiksed ruumid seal palju kolm korda kolm, niimoodi vaikselt tagaruumis solite, siis parvel JäätS i KOV barrel, kui direktor. Mingil moel oli jäänud sellest parvel oli selle alus sõjana traat, ta tuli tagasi ja ta ei tea, filmid ära seal Irkutskis ja siis toon, vaagen saime kätte, tähendab meil juba siss tellimasinali olemas seal juba suur asi ja siis saime Elva alguses pargid juurudena, prožektorid, e46, stuudio töötas juba, nii et mina päris ei tea, ma olin alles sõjalast, kui see suudi juba haruldased, 45. tegelikult alustati Tenerife Leningradi, hariduslik lisas, aga alustati nendest samadest ruumidest. Ja, ja kultuurfilm oli seal Vassastele tänava. Praegu on see tühi koht praegu ainete suudi, endised ruumid on allessegi. Ja praegu on seal helipaviljonis, on näiteks kunstnikud, on praegu seal helipaviljonis nende nimed, kus olid siis ülejäänud rahvas, heliosakond oli sealgi. Karda noh, ütleme nii, ajale ise läks ka, ta oli temal rannas kastid ja mina olin pärast tulin ta stuudiosse, siis oli ka pärast linnast Moskvast arvel võttis mind siis noh, ütleme vormistas mind siis töölile nagu sel aastal peale säärast tulekut. Teie olite siis operaatori assistent avatavas jääradasid. Aga kas 40. aastal kabime sõidetud? Ei mina küll jah, et ei lubatud filmid olid palju tänaval ja aparaadiga tegid selle asjad, ärasin. Ridassöörid ja laual. Mis mees see malta oli? Ta eluaeg olnud tehnikamees Sava nuputas igas osas ja selles mõttes saali õuda, ta rääkis yldiselt, aga tal oli, mõtled kogu aeg ei tee tellitava midagi teha. Ma teen seda ka, ütleme, tegigi Rummu Jürid ja need asjad, ta tegi sõnaga taliga äärmiselt kogu aeg midagi taga, esikunagi paigal, ikkagi midagi seal roninud ja ikka väga tehnika tehnikamees oli ka, tal oli vend, oli jagaja ka selle kaamera tegija ehitas ise ja vodka heegel läks ka ja kuskil kadusid ära peale sõda, mis Narvskaja ehitas, kaamera ise ehitas, millega ta filmis, aga no vaat see ja kella 10 70 80 kuskil ühesõnaga kaduse äraldis oli, aga sa ei ole näinud ara ärade kadunud, jah, need ajalooline keskus ja need paljulmeid trofee kaupa oli siin, aga kahjuks neid ka lõhuti ära, et noh, ei tohtinud isegi niisugused asjad, et see toon, Vaabin oli see hau kaheksa oli seal mootorit, milles oli see asi, siis taheti ka maha vees. Kaoks ära seda, et ei oleks näha saksa kaudu. Mootori pealt ka, et ei oleks midagi näha Saksamaal siis lõhud, siis eeskätt naiselt Äraviga ja muidugi veel siin. Aga eks meil lõhuti ära kirjud asjad, kahjuks see oli tolle aja peale väga eesrindlik, eks ole, lõhuti selle pärast ära, et meil omal tehti ka aparatuuri siin ei tulnud ja siis nõuad reli operaatorid. Vaat see on niisugune, noh, ta on kvaliteet niisugune. Pidi hea olema, aga meie oma õlga sellesse hävitatisi parem siiski Äravikke ikka selle pärast vaeva märska suri ära. Siis mina olin hajutised atootlikaagneb noh ühesõnaga oli vaja ja siis me, mille ehitati glooria võimendaja võimendaja, meil oli ka saali, ma sain selle koore või nende. Ja see oli noh, et neli kuulata, vot meil oli siin mõningad trofeed, filmid, saime originaalkoopiad. Siis. Meil direktor, Tai Louis oli siis paar korda seal, tegime seda naisdirektor ütles, et ma tahan, lihtsalt ei usu seda, et et võib nii heli siukest sili olla. Lõutis glooria võimendi jaoks, sest meil oli kannud kloori teadrilises saal on suur teatripäeva ja seal tagaekraan oli need valjuhääldi Aid täis tähendab seal madalaks jaoks kõrgete jaoks, ühesõnaga kõik, igaüks vastav omal oli valju häält ja tänabeli oli niivõrd puhastanud ja niivõrd mõõd kuulad kuulatav täitsa ja vot meelda lõhuti selle pärast ära, et meie omad no ei saanud teha, aga kas siis anti? Lõhuti ära ja tolku midagi? Säärasele sihilikult, et meie oma peab olema meie oma teatri, noh saksa rongi oli olemas. Niustasid kaameraid, läks seal ja samuti ka oli ka need asjad eTroteesid Sistrali director's. Kõrvalsaalis oli meil siis meie oma töö ja pärn nii erinev direktorit, kuulaslas, hotega, seadete lampi see ei ole ja kõik need asjad tegelikult asendada. Et noh, et asi on selline, et aga sellega meie kvaliteet kohe löödi alla, läks nii alla, et see sõnaga präägiga nootu baasis ka nad ei kuu ei ole kuulda, et enam ei ole arusaadav, kui meie kuulus õudne filmide heli veel pärit muidugi kahjuks kahjuks kahjuks meil on üks ajus lang filmi praegu veel plika ajaline klamphimise, mis heliaparatuur vil kirjutamis kuvassoni, Braavitavate teeotsa ja ainukene vil, kes jagab nii, et kogu aeg saab raha, ütleb, et saksa üle kirjutasid. Et kuidagimoodi veel saarlasena ainukene filmis on töötavad kõik on teada, kaudne kuulumine, no heliilm, suur vaheaega, niikuiniisugune täna seda noh, vanasti olid aru saada, kui päästa ei õnnestunud midagi siis seina, mis see aparatuur on alles, aga noh, mulje on samuti. Igatahes ei ole midagi, kelle käes on võim. Aga kes olid need inimesed, kes siis 40. alustasid tammilasel 40. pardal? Parun oli veel see, kui tahad põhilise töökultuur filmis olid ju, jäid nüüd singi kalle seal Irunen ja ja päts ja nüüd olid kõik, kes olid kultuur, filmid olid noh, muuseumitöötajad, et alguses kohe räier kedagi. Pidin minema, läksime ka sisseliitu sisse. Kui kutsealune lõpuni. Issima lahingutel ja nad said selle kaameraga koos siis oli tema, siis ei tohtinud isegi pilt ja liisul keelatud, pilvisiibilvesin keelatud. Absoluutselt. Ma tean, sellepärast ongi nii vähe fotosid ja, ja siis ei tuvasta mol Makerdasid omale ühtteist väärt, aga siis meil oli niimoodi. Tantsi seisma hakati läbi otsima ja et tema oli selle eest, et oli märkused, et asjad juba siis peale selle masse värvis tribunal, sibul on teadagi mis. Tehke suts, kes siis see mees enam tema toite jagatakse õhtule, ära muud midagi. Nii et see ei olnud eriti juurde, aga niisugune asi oli, et mida mitte midagi ei tohtinud olla, mugav olla ka kahvel, talle võiks asi tõenäoliselt lõhigahendis olla, lusikas, mis, mis, kus sa tagasi tulid, siis oli stuudio, kus kohas vanades ruumides kultuurfilm pommitati ära, üheksandal märtsil me olime Narva all parajasti ja siis vaatasime, et kui tainas valk päevasel nii õudsed Valgaadriksis pommitasime, käis Harju tänaval, siis need ruumid olid kultuursed, ruumid oleksid varemed. Aga siis sai sõnaga vastu, siis sai sinna Fischeri ühesõnaga pagaritöökoja seal taga, ühesõnaga seals nendesse Need funksis rääkisid, kaks need siis oli, hakkas seal seepeale juba 45. aastal mina 46. siis mobiliseeriti, kes 45 olid olemas parveralises paravalgi salusse, vill Marviljadessegholi sisse, vaata seal veelelis Veera, Karel oli ja siis oli seal vältel oli üks autojuht lihtsalt oma isikliku fordiga, siis sõitsime tükk, käisin seal siis. Pagasnikus politseis tegime, ämber oli asjatada kaasas igatahes maad products, kas nad ei olnud linnas? Ei midagi? Ei olnud. Nii et selles mõttes niisugune naljamees ja ka oma fordiga seal alati sõitsid mingist arusaamas täpselt nagu kellavärk fort force, seal, mis äss, palju see vana on? Sona oli siis 30 aastat on tema tema sõitmiseleri juba. Ikka oodati valget laeva mingi pärast, lisas valk laevalis moos. Aga üldiselt see tellimine oli tore muidugi, noh, niimoodi. Esimene, mis ma mäletan, oli see Lydia Koidula ümbermatmine. Nüüd, kus ei ole peale selle omanikuna vaadanud, sul on kirjandus, kes kuidasmoodi, see Leningradi säradi Õudi kroonshadest siis tuli siia ja siis novot see esimene ja siis ma esimest korda siis läksin siis nimelisena filmisele Irosel sisselli hoidla matusel, noh, see oli, ega eluse haua peal olnud nii palju neid pärgi suunide heinakuhja kunagi läinud, nii palju, nii palju pärli. Koidula ehmatus, ma käisin seal sisse, Anna Haavaratas oli matus, kas oli ka ava säriaega palju, ühesõnaga huvitav siiski mõlemad madrused rabasid äärmiselt pall ustel ja värgid vihjasse seal taga siis ei saanud ja vot selle anaomadusega oli kadena. Ma olin parase Tartusse, siis ma suri ära ja aga seal ülikoolis olin paras selts ainult seal teada. Ja siis ma helistasin siis stuudiosse, kuulge, saatke siia valgust, et saksa relikulise laulasson, see. Ma nägin seal selles otsas, et vaat missuguses siis oligi olukord tena käsisse, mulli saatusel aktuursevama haava. No ma ei hakka siis, rääkimata kulisust sisest aks põhiselt. Kandiga tan kogu olnud Tallinna vene kinostuudio on kogu aeg olnud see niimoodi vaidluse juhus, sellepärased hakkas siis, kuidas sisse suhteliselt. No väljas siis isand ja alguses ei olnud ja kui öeldi, et kui kes milliseid kroonikapalu siis tehti, mis siis ei märts, aga noh, mis ütleme mässaga, mis sai sind kehtestama, märskaised vot see oli, ta sai selle preemiad. Ja siis on, meil oli ütleme nii, huvitav, mis oli, istusin, vot seal Soosaar näitab seda, et on hülgekütid. Aga tema ei teadnud mina seal ka linna. Hülgeküttide juures käisime Kihnus märskele märskavad sõlmas, nüüd raamat, see on kaks kaamerat, üks on Temadi siis minu oma siin selle all. Ja vot siin on venowisson. Kihnu omaselsin siin on, noh, sõidame silmarka, sõidame siin siin on, vaat niisugune mees on siin ka Eestis on Leetja v filmi direktor, oli siis tookord Grupi direktor Lieter tema seal kontserdiga Kihnus vil temaatilisel. Väga huvitav kontserdi saime seal kinni seal ja siis kihnlased ise mängisid seda bajaan ja laulsid ja tantsisid ja niisugune tore kindlasti kontserdi siis need järv oli siis noh, niisugune siinselt kontrose ja nendegi seas tsirkuse. Mis Reinson, varblane, ei see on see kordnik, võidu väljakult sirgusid, siiani olid meil seal niuksed, sattusime sinna, kus on need jäämäed, tähendab see meri hoopis jää kokkusena kihnul pikkamööda läbi tuli, sind ajab selle üles need asjad nii, vot see on niisugune paat on neil kaasas, Nendel on siin paadil on siis mõlemil pool naeru, sellepärast, aga kui võib-olla siin on vahepeal, et on vesi brauser, siis üle minna, tähendab, see pole veel kõik kindlustatud, et nemad neljakesi lähevad sellega, siis on paadid all see metall, seda sellega libisevad ja temal ei tohi olla nüüd miilsus, raud, määrige, mida nad sokkidega siis ei hüljes väga hästi huulilt. Ja nii, et see kõik on jahipidamine viga ainult sokkides õppisite ära täiesti jahipidamise ära kilod ja paja sisse tehakse, siin tuli oleksid ainult need on kellelegi konsultatsiooni anda selle koha pealt, ah kõik asjad huvitavad oli selle kihnu küla seal nende siis seal arutlus enne seda hani tegemist, sadam parandab, võrkusid ja siis on, see on siis selline veel seal saal, et niimoodi on seal magamine on siis natukene suguvõsa natukene siis paadi oli mul selline tulijal siis paja sees tehakse niimoodi. Vot siin on üks märskavamatuses, mis aastal see oli, täpselt, mäed oleksid märgitud, on siin ikka kedagi stuudio kollektiivist ja vot see on see meetriaktiliseman trükin. Abikaasa ja see on siis rahumäe surnuaias seal seal seal selle kabeli juures sealsamas olla. Vaat siin veel siis lõppellisime sündmused tena, märska suri ära ja mina siis lõpetasin ära rünnak suurtele Eestis. Film oli rünnak soodile, mis mässa alustas, poolfinaal tehtud ja suri ära. Ja nimelt. Me olime siniele spets, see on ka seal selles ras potentsi, rünnak soodel kenad suured masinad ehitati kraavitama sisse ja hüüatas suu ära. Siin on siis see, kes juhatas tööde, juhatasin. Senini ilmaga slovaki vot selline. Asine Nazca matkas matka õpetas temaga väljaoperaatoriks lõppedes kikkis kiik, lõpetanud kellaga, Astin seal vahepeal ka, noh, nagu te olete, tuli stuudiosse, siis hakkab esialgu hästi linna peale. Aga mina diileni esimene iseseisev film. Koidula oli asju, aga siis hakkas see märskaga, neelatasin Aravad, seal ta sealt nüüd kyll aga tänad märskaga Leo niimoodi, et me tegin selle filmi, see oli paides ja oli palav. Pessi palav päev oli ja meil Sonticutis suur saidki tehtud, mitte Pihlak, nii sõja kohe eraldi koolid Panasseri ülesed elatud päeva läbi saab, kes on? Aga ometi vot Nasval tekkis niimoodi, et ta oli nagu luikvalge. Ühesõnaga saad määrinas sissemaks suhteliselt ära ja me läksime siis järgneb väelasse, mis inimene saab kujul ja, ja hommikul. Me käisime seal, tee oli nii õudne ja ta ütles, et ma protsendist piima kords sõita. Mina ka on sees juba, otsekui ta loobib kruusa peale see kass. Ja see ta lõhkus niimoodi ja siis nats raiskas, viimane järgmisel hommikul oli tuli Harju tänavale, oli varem täpselt rongile varati, varem. Mina jõudsin ka peaaegu sama seal ja, ja siis on ta juba viidi ära lihtsalt siis ajutise sellesse ja olid kõik ühesõnaga infarkti südamele läks. Kummalisi pöördeid teeb aeg, sündmused, millest rääkisid meile hetk tagasi Veera parvel ja Evald Vaher toimusid 50 aastat tagasi ja see oli aeg, kus Eesti filmikunsti vägisi laulatati Moskva külge. Ja paljuski ei olnud eined, inimesed sõltuvad sellest, mida nad tegid. Küsimus oli tihtipeale selles, et lihtsalt ellu jääda, selles mõttes, et Eesti filmikunst lihtsalt kestaks edasi. Täna aga see on. Neil päevil toimus Moskvas järjekordne Üleliiduline kinematografistidega pleenum kus siis arutluse all oli küsimus, millisena, kuidas mingisugustes vormides eksisteeriks edasi Üleliiduline kinematografistidega liit. Meile tähendas see arutelu, aga seda, kuidas me saaksime oma sundabielu võimalikult viisakalt ja valutult lahutada. Ja ehkki mul hetkel puudub täielik informatsioon, siis esmased sõnumid olid küll sellised, et kuuldavasti lootust on, et hakkame me ühelt poolt eksisteerima iseseisvalt sõltumatult, teisalt aga siiski püüame mitte segi ajada poliitikat ja kunsti ja säilitada loomingulisem tasandil need sidemed, mis aastate kümnete jooksul on välja kujunenud ja selle parema osa, mida me oleme nendest vaata seda endaga kaasa võtnud. Homme on aga kinomajas uue Eesti mängufilmi esilinastus. Nimelt Ta on Arvo Kruusement, ometigi lõpetanud oma triloogia ja on võimalik eesti vaatajal vaadata järge filmidele kevad, suvi ja minna juba õige pea kinno, et näha oma silmaga filmi sügis. Duubel kolm.