Meie elame täiesti unelmate aastail, meil on vabadus ja kõik, mis selle pile üldse veel kaasneda võiks, see on rahvuslik kangelastegu, terrorivabadussõda. Mingil määral võttis iga eestlane sellest osa. Ma tervitan kõiki teid, kallid sõbrad, head kuulajad. Ja muidugi halvad ka, ega teie ei saa kõrvale jääda, tahad kuulata? Hardi tiidus, tele- ja raadiolegend alustas tänast saadet, sest et Hardi tiidus sündis just nimelt täna, kaheksandal novembril 90 aastat tagasi, 1918. aastal, millest saates jutt käib. Saate lõpetab täna ka Hardi tiidus, siis räägib ta sellest, kuidas turism tänapäevases mõistes oli just enne esimest ilmasõda jõudnud arenema hakata. Ja veel kõnelevad saates Sepo Tsetterberg. Soome ajaloolane jutustab. Eesti lugu jutustab sellest, missuguses rahvusvahelises olukorras Eesti ja teised Läänemere riigid 1918. aastal elasid. Mälestusi räägivad Kurtz troobel, Eesti džässmuusika rajaja Paul borre. Vabadussõja veteran. Minu nimi on Piret Kriivan. Aasta 1918 maailmasõja viimane aasta. Väga tähtis Baltikumi jaoks ja ka Soome jaoks. Euroopa riikide piirid pöörati pea peale, purunes neli impeeriumi Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa Nendes riikides valitsenud dünastiat, ohvensollernid Habsburgide osmanid ja Romanovite kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Suurte sündmuste ajal mängisid suurt rolli väikesed teod. Ühe inimese julgusest, kohusetundest või isamaa armastusest võis paljudel. Ja need teod osutusid seeläbi oluliseks. Paul Purre, vabadussõja veteran, rääkis oma mälestusi 1918.-st aastast Eestis. Lembit Laurile 1991. aastal. See oli nii, et nagu nooruseke koolipoisilik ma räägin, ainult see oli kõikides koolides enam-vähem ühesugune gümnaasiumis on rohkem venelasi, siin olid nüüd sakslasi, eks ole, ja ja siis eestlasi juba kogunes palju. Eks igal pool oli siis nii oma omamoodi. Aga see rahvustunne ikka eestlaste hulgas tõusis siis oli, oli revolutsioon, oli seal siis Vene sõjavägi paaniliselt taganes, eks ole. Sakslased olid juba juba järjest tulid lähemale ja muidugi lagedusest tekkisid siin ja seal ja, ja siis võimude poolt seal olid igatahes eesti seltskonna need mehed, eks ole, nemad midagi seal korraldajaga, mis meie noorus meie seda muidugi ei teadnud, aga siis moodustati võimudel abiks oma kaitse kodanliku oma kaitse. Seal olid siis ametnikud ja nii edasi ja aga jälle koolipoisid platsis. Võimlemistundides hakati õpetama sõjalist asjandust, kooli toodi püsse, seal oli kahte tüüpi püstised, ühed olid kõrge tantkad, need türgiaegsed ühe padruniga laadida ja siis oli ka neid moodsamaid, mis need vene vinte elemente. Ja siis tehti seal seda rividrilli ja siis õpetati ka siis seda püssiga käsitleme, siin on kirklaseinon sälk ja no elementaarseid asju. Ja korra siis veidi metis ka stroomile laskeharjutustele siis oli see õunapuu jälle oli, oli kaasas välja siis laskurid, õppurid olid siis seal rivis ja siis pikali ja märklaudu ei olnud. Ja siis tema käsklusi ärge siis laadisime. Ja laskma Merde merele. Et tunda ka püsti tagasilööki. Õunapuu nimi vilksas teil siin. Anton õunapuu, see oli meie skaudiliikumise meie skautluse isa. Tema oli meil võimlemisõpetaja ja tema oli niisugune õpetaja, aga ta oli ühtlasi poiste sõber. Langes vabadussõjas. No vot, see on nüüd niisugune esimene õppus, siis moodustati tillukesed vahtkonna toimkonnad ja need olid koolide vahel ära jaotatud. Siis olengi ainult vahtkonnast seal Koplis ladude juures siis Pedja, mitmed korrad olin siis seal. Elektrijaama juurde pandi vahtkond välja. Ühed olid siis tunnime sees, ukse juures väljas oli, siis oli ümberelektrijaamas on seal vana elektrijaam, mis seal põhja puiesteel on, oli selline vahtkond vajalik, olid need ajad, nii segas, jah, olid küll, eks ole. See on revolutsiooni aega, tead, kõik. Läksin ligadi-logadi, röövimisi ja igasuguseid asju oli kehastunud sõjavägi ja tahtsid lõikuvad soldatid ja, ja see oli tõepoolest omakaitse, oma raamatut ja ja niisugust tähtsamaid objekte, kõiki objekte ma ei tea, aga mis ma isikud olla? Püüa, mitu korda olen seal käinud, seal siis elektrijaama kaitses vahtkonna päevik oli meil oma õppur. Ja siis rivis, läksime padrunit taskus ja püssis rihmal, läksin sinna ja siis õhtul läksime ja siis hommikul, kui inimesed tööle tulid, siis tulime jälle ära. Ja niimoodi sekulges. 1918.-st aastast Eestis rääkis Paul borre. Kõikidest läinud sajandi alguse suurtest segaduste eest oli meie jaoks Läänemere äärsete rahvaste jaoks tähtis kahe vene- ja vana saksa impeeriumi kokkukukkumine. Euroopasse suundunud Eesti välisdelegatsiooni mõistsid täielikult ehk vaid soomlased. Mõni arvas Eesti olevat punase, väikese riigi mõni ja mitte ainult mõni tahtis Venemaale tagasi valget impeeriumi, mis ei laguneks. Väikestel tekkinud või ka veel tekkivatel. Riikidel oli raske teha ka koostööd, sest näiteks 18. aasta kevadel oli Saksamaa Soome valitsuse liitlane kodusõjas ja samal ajal Eesti okupeerija liigutustas professor Seppo Tsetterberg eelmises saates kelle hulgas oli Eesti koht. Kas eestile vaadati 1918. aastal, kui Balti riigile või kui põhjamaa riigile? Balti riigile ja see on ju olnud üks üks selline Eesti juhtkonna soov või unistus? Teame ka hiljem, et pärast vabadussõda, et, et Eesti tahtis nii, et, et tema kontaktid just Rootsiga oleks väga tihedad ja et maailma silmades eesti olekski mitte üks Balti riikidest vaid üks Põhjamaadest, et see oli, oli küll selline suur hiljem ka suur suur unistus. Aga probleemiks oli see, et need, need Skandinaavia riigid, Rootsi eks Rootsi oli, oli väga, väga selline. Rootsi seda seda ei tahtnud ja, ja Soome ka ei, ei tahtnud, nii et et see Soome ja Eesti unioon sünniks või et Eesti oleks üks, üks Põhjamaade riiks, sest Soome juhtkond tahtsid, nii et Soome muidugi on, on, see oli ju vana vana osa Rootsi riigi vanast riigist. Soome automaatselt on üks Põhjamaadest, aga, aga Soome ka ei tahtnud, et, et, et Eesti oleks üks selline selline uus liige põhja Põhjamaade hulgas ja meie ju teame, et see on see vana vana huvitav küsimus ikka veel on see, et, et mulle tundub, et, et Eesti Eesti tahaks olla olla üks Põhjamaadest, no nüüd on teine olukord on, on küll niimoodi, et, et nüüd see koostöö Põhjamaade ja Baltimaade vahel on ka väga tihe ja nendel on peaministrite koosolekud ja kõik sellised ja seal on, on ka need Põhjamaad ja, ja, ja Eesti, Läti ja Leedu. Miks rootslased selle poolt ei olnud, et Eesti võiks olla olla põhjala riik teda ta on osaliselt ikka lõuna pool, natuke. Lõunatipp jaa, on küll ja, ja Eesti on ju olnud omal ajal üks osa Rootsi suurriigist, aga rootslased, Rootsi juhtkond just vaatas niimoodi, et, et Eesti on uus, Eesti on nõrk ja, ja see Eesti iseseisvus, see on väga-väga ohtlik ja et kui Rootsil oleks üle Läänemere tihe koostöö väikese nurga Eestiga, siis on, on võimalik, et see oleks ka olnud tulevikus ohtlik ka Rootsile. Selline koostöö, et kui näiteks nõukogude liit ründab ja kui Rootsil on, on väga sellised lahedad sidemed Eestiga. Et see oleks ohtlik, ohtlik Rootsile? No see, ütleme nii, et see on noh, see on ajaloo jooksul olnud väga tüüpiline rootsi suhtumine. Ja tegelikult ka igaüks pidi iseenda eest võitlema sellel ajahetkel. Nii nii ja kõik valmistasid nõukogude punaarmee peale. Nonii see oli nii, see oli ja, ja sealt see punaarmee tuligi, nii et, et sellise ühistöövõimalused kõik need just aastal 18 ja 19, siis neid ei olnud. Punaarmee eesmärk oli Eestist üle marssida lihtsalt. Oli küll, oli küll, meie ju teame, et näiteks Nõukogude Vene juhtkonnast Jeff Trotski, ta ütles juba septembris 18 niimoodi, et Ukraina, Poola, Soome, Baltikum, et need ootavad, et Nõukogude Vene tuleks neid vabastama. Ja üheksandal novembril Trotski lausus, et, et kommunistide aktiivsuse pärast sünnivad vaba Läti vaba Poola ja Leedu vaba Soome ja vaba Ukraina. Ja need enam ei moodusta kiilu revolutsioonilise Saksa ja Nõukogude Vene vahel. Ja Trotski meelest pärast seda sünnib Euroopa prole haarsete vabariikide liit föderatsioon. Nii et, et see ründamine, see pauk nagu, mis see oli väga, see oli väga tähtis Uuelle Nõukogude Venemaale. Baltikum oli, oli ju selline diil Nõukogude Venemaa ja uue revolutsioonilise Saksamaa vahel. Aga meie teame, et see Trotski unistus ja Kalinini unistus ei, ei tundnud, sest et et see vabadussõja balti, balti riikide vabadussõda lõpptulemus oli, oli, oli selline, et nende iseseisvus säilis. Ja kui selle samal aastal suvel ja sügisel, kui punaarmee Eestisse tungis siis sellel samal suvel olid tegelikult ju valged veel, kes pidasid kodusõda Venemaal olid valged öelnud, et mitte mingit iseseisvat Eestit ega Lätit ega Leedut, et see on täiesti mõeldamatu. Oligi oli nendele ja ka mõeldamatu oli iseseisev Soome just vene, vene valgetele oli küll, aga bolševike te nende propagandas oli väga tähtis osa, oli just sellisel slõugan-il, et need vana vene rahvad, et nemad kui tahavad, siis nemad, et niimoodi vabalt, nendel on võimalus lahkuda Vene riigis, see oli ju nende, nende bolševike rahvuspoliitika oli ju noh, see oli väga hea, hea ütleme propaganda tasandil, aga mitte reaalmaailmas läks meelest ära pärast see läks küll, läks küll, aga nii see on, meie teame, et poliitikud on sellised, et nemad küll oskavad propageerida, aga aga pärast seda kiiresti nende meelest läheb ära, et millised nende slooganid on olla. Poliitikud kirjutasid kokku ka Bresti rahulepingu, mille järgi Eesti oleks võinud olla iseseisev riik. Nojaa, see Bresti rahule ping see oli märtsis 18 ja see oli, see oli muidugi Eesti jaoks see oli, see oli ohtlik sellepärast et, et, et Saksamaa samal ajal Saksamaa hakkas okupeerima Eesti ja algas see Saksa okupatsiooni Eestis. Et et teoreetiliselt on, on muidugi võimalus öelda, et et Eesti oli ju saanud iseseisvaks veebruaris kaheksat Teist. Et kui seda saksa okupatsiooni ei oleks stuunud, siis Eesti oleks ka praktiliselt olnud juba juba tollal iseseisev riik. Aga muidugi on ka võimalik öelda niimoodi, et see, just see Saksa okupatsioon, see ju ei olnud, eestlastele meeldib ja, ja saksa ei tunnustanud Eesti uut iseseisvust ja nii edasi, aga ikkagi see saksa, kui tahame nii-öelda siis see saksa üheksa kuu okupatsioon, see kaitses Eesti ja, ja Lätit ja Leedut Nõukogude Vene ründamist vastu. Bresti lepingule sõlmiti hiljem augustikuus lisalepingut, et kas need on nüüd ka mingid salaprotokollid? No ei, no minu meelest see lisa lisa leping nüüd ei olnud nii oluline Baltikumi jaoks, see tähendab, see tähendas seda, et Nõukogude Venemaa klõpliku loobus Baltikumist ja Saksa sai Baltikumi kätte see Bresti rahu märtsis 18 see veel nii totaalselt seda ei olnud tähendanud, aga, aga nüüd see uus uus leping ja sügisel või, või, ja hilis hilissuvel see, see tähendas nüüd seda, et nüüd Baltikum oli, oli Saksamaa taskus, oli Saksamaal taskus küll aga teame, et just ja seda sellest rääkisime, et novembris saksa riik, vana Saksa riik purunes ja, ja see tähendas seda, et see Saksa okupatsioon lõppes Baltikumis ja kui tahame öelda, see saksa niimodi kaitsmine Baltikumis lõppes ja, ja punaarmee ründas. Kui me nüüd ettevaatavalt natukene arutleme selle üle, millega see Eesti iseseisvumise protsess ehk siis ka vabadussõda lõppes Tartu rahuga, et missugune on see Tartu rahu tähtsus kogu Euroopale? See on tähtis kogu Euroopale. No nii Lenin küll ütles, et see on, on tähtis, tähtis rahu, see oli tähtis Eestile, see oli tähtis Nõukogude Venemaale, sest et see oli ju esimene rahu sellise vanast vene riigist lahkuva uue vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Ja Lenin umbes ütles nii, et see oli, oli nagu selline aken aken nüüd Euroopasse ja, ja et et et Nõukogude Venemaa oli lihtsam olla, nii et sõja pess Eestiga ja kohe lõppes ka Lätiga ja Leeduga ja nii edasi. Et, et küll see Tartu rahu on, see oli tähtis ka tervele tervele Euroopale, pale, aga just eraldi Eestile ja, ja sellepärast saan aru, et see ikka veel tänapäeval on, on, on Eestile üks tähtis tähtis ka uue Eesti iseseisvuse väga tähtis osa. Aga teistpidi võttes, et tänu sellele, et Eesti sõlmis Nõukogude Venemaaga rahulepingu, siis Nõukogude Venemaa sai kindlustada iseennast. Sai küll meie iseseisvumise hinnaga. No just nii olukord Venemaa oli ju väga raske, väga raske oli. Ja, ja nüüd see rahu sõlmimine tähendas seda, et, et Venemaal algas, algas uus uus elu ja olukord on, on kergoli kergem, kui, kui oli olnud sõja ajal. Mis andis siis lõpuks Eestile kui riigile, ütleme, tänapäevases mõistes julgeoleku garantii, et ma ei tea, kas tol ajal vist seda sõna veel ei kasutatud, et oli see rahvasteliit, siis mis kindlustas meid? Rahvasteliit ja rahvasteliidu roll oli, oli tähtis või seda, need uued riigid soovisid, et see oleks tähtis ja näiteks just mehe, Eesti, Läti, Leedu tahtsid väga kiiresti rahvasteliitu ja rahvasteliit oli, oli üks selline tähtis osa nende riikide julge olekupoliitikas ja teine oli see piir, riikide ühistöö, see algas ju sügisel 19 ja seal osalesid ju Soome, Eesti, Läti ja, ja Leedu ja Poola. Aga, aga väga kiiresti Balti riigid said, said ka aru, et see see piir, riikide koostöö, et see, need uued riigid ei olnud muidugi nendevaheline koostöö ei olnud hea ja need oli niit nii ebahomogeenset, et, et see piir, riikide koostöö, see ei sünnitanud sellist konkreetset näiteks kaitseliitu ja, ja poliitilist liitu ja, ja nii edasi, et see oli, see oli üks suur suur unelm unistus küll noortel riikidel, aga lõpptulemus ei olnud efektiivne. Noh, muidugi rahvasteliit oli, aga hiljem väikeriigid nägid ka, et, et see rahvasteliidu võimalus midagi teha, kui tuleb, sünnib selline ohtlik olukord maailmas või Euroopas. Et rahvasteliit võimalused oma liikmeid kaitsta oli väga-väga väike. Rääkis Jyvaskyla Ülikooli professor Seppo Tsetterberg. Aga nagu Paul Purre saate alguses ütles, nagu noorus ikka nii ka eelmise sajandi alguses tahtis noorus pidutseda, laulda ja tantsida ja koos maailmaprobleemidega jõudis Eestisse ka maailma kultuur, see, mis Euroopas moes oli. Pidude repertuaar, sõltuski muidugi ka sellest, missugune riigivõim parajasti oli. Missugune oli läinud sajandi alguse koolipidu, rääkis Valter Ojakääru saadetud lindil 1975. aastal Austraalias Eesti džässmuusika rajajaks nimetatud Kurtz troobel. Selliste populaarsete ansamblite nagu möffi, bänd ja korts, troobeli orkester, rajaja. Koolikam särki puhuks oli aulasse ehitatud poodium või estraad Peeter suurelt portree Etti ja see oli kaunistatud. Tšellosoolod ja siis deklaratsiooni nii. Seejärel tuli lavale poistekoor kas meele või Türnpu juhtimisel. Pärast koori esinemist kulutati poole, tulin vaheaeg, külalised siirdusid teine lauda, maitsvate pirukate kookide ja hea tassi kohviga keha kinnitama ning vestlema. Kontserdi teise poole alguseks oli. Selle koosseisu kuulus 25 poissi. Nad mängisid hästi ning lõpetasid nagu alati rahvusviisiga sviigitmised. Kuupaistel. Kontserti lõppedes asus poiste vägi kiiresti tegevusse ja aula seati kordad. Kavaleri kohustused näiteks läheb, pidid sõitma voorimehega oma tütarlapsele järele ja kooli tooma ja pärast voorimehega kab koju sõitma ja vanasti olid kenad kombed. Koolipidu algas vara tavalasid kell kolm ajal pärast lõunat. Või nõndanimetatud shouTurnen poisid näitasid oma võimlemisõpetaja Anton õunapuu juhtimisel milleks nad kehalised olid? Suhtelised näidati oma oskusi rõngastel rööbaspuudel, kangil, kitsel ja hobustel. Ja kurt strooberi laul 1975. aastal kõlas nii. Te või ma muud ei tee, näe elunessi. Päevalvin käiv õelus, käidu, käid. Elu siis on paar viis seda saad ja on taevas hall või on ta must või ükskõik, on see mul just Sester. Mahuteid. Hardi tiidus, ajaloolane, raadio- ja telelegend, vana habe. Inimene sündis täna 90 aastat tagasi inimene just nimelt, sest nagu ta ise tavatses tervitada. Tere inimene. Hardi tiidus on jutustanud raadiosaadetes paljude ajalooliste teemade kõrval ka sellest, kuidas turism tekkis. Kuidas esimesed saksa turistid Pariisis patseerisid? Ja järgmine foto on saksa, härra härrasmees laseb Pariisi saapapuhastaja oma kingasid hiilgama ujuma, saapaid hiilgama lüüa. Paistab olema väga tähtis tegevus ja on vastav pukki tänaval pandud ülesse, kui sa võid jala panna peale c saapapuhastaja saaks kallal väga asja oma tööd teha ja nii edasi. Siis aga siis tuleb niisugune huvitav moment, et, Tütar tahab juua midagi ja seal lähedal on ka üks niisugune mees, kes müüb joodavat nähtavasti limonaadi või midagi niisugust. Ja seal on üks midagi uudis juures ja see uudis on jäätis. Jäätis oli tol ajal Pariisis ka nähtavasti ikkagi nii kallis kaamed, et isa otsustab, et ei, seda me ei osta seal liiga kallis, muide jäätis on tehtud niimoodi on pannud kahe. Ma ei tea, kas te teate, mis on liivakook, niisugune ümmargune. Kahe liivakoogi vahele on pandud jäätist. Ja see pidi maksma mässulisi, nii palju raha, et härrasmees ei osta, osta ainult natukene limonaadi ja kõik. Ja niimoodi ja siis on, on veel näha, et on üks niisugune paik seal plastiedvalisel praegu on ta kooliväljak, aga siis hoidja, täheväljak, seal lähedal siis lasketiir. Ja see, kes tabas seal märki paremini kui, kui teised, ei saa isegi mingisuguse auhinna ja siin on näha, ta sai ka siis auhinnaks jaapani suhkrut. Ja see oli ka Pariisis tollal moes, ma täpselt ise ei oska teile öelda, mida see võiks endast kujutada. Aga jaapani suhkur, paistab, et seal midagi karamellitaolist pika pulgaga patsiendid, seda ta siis sai, kui ta tulistas seal juba oma õhupüssist, seal paar pauku märklaudade pihta. Ja siis tuleb tähtis asi, mida, mida see saksa härrasmees seal Pariisis endale lubab. Seal on olemas e fotograafion, Gulf fotograaf, muide siis olid need kaamerad, olid lõõtsaga lõõtsaga kaamerad ja tükk aega võttis aega, enne, kui see kunstnik, fotograaf, kes pidas ennast kunstnikuks, sättis nad istuma sinna selle fotokaamera ette. See oli suur seadmine, Taleb juurde sõlmat sõrmega lõua püsti, ütleb nüüd naeratage ja nii edasi ja kõik. Ja, ja see sõna, et lapsel ütleb, et vaata hästi neitsile blind tuleb sealt välja ja laps jääb huvitava huvitavalt, vaatame seda. Ja näete, see linnumainimine fotografeerimise juures oli nähtavus ikka siis tollal juba alusel leidnud ja Nad saavad selle pildiga õige varsti kätte. Nii et juba tollal oli see valmistamise protseduur võrdlemisi kiire. On öeldud, et vähemalt Lagaks aega, pool tundi ja poole tunni pärast oli neli, teised fotod siis käes ja kes vaatavad neid fotosid seal ja meeldiv vaadata. Ja nüüd näeme Pariisi tänavapilti. Me näeme pikkade kleitidega. Vatikan isegi nunnamoodi rõivas naisterahvaid, Nemad kannavad plakateid. Siin on kaheksa naist ja kõigil on plakatid, kanad, suut, akatisi ulatab neile lõuast, kuliidime vööni plakat ja seal peal on siis see kuupäev, et otsiks sellel päeval, laupäevasel päeval toimub seal ja seal niikuiniisugune, niisugune üritus kutsutakse seda üritust vaatama. Ja see saksa härrasmees on siinsamas kõrval, kes jälgib seda ja näitab oma oma naisele ja tütrele leid neid asju. Ja nüüd jõutakse siis lõpuks välja suure kaubamaja ette. Ja see saksa härrasmees Varts Hiinanci kõnega kirja pandud, muuseas ütleb oma oma naisele ja lapsele. Vaadake, kallid ja pidage meeles, mida te praegu näete. Seda veel meil praegu Berliinis ei ole, aga Pariisis juba on. Need on suured kaubamajad. See on tulevikupilt, mis te praegu näete. Ja sina, tütreke, kui sa suureks kasvad, siis sina enam ei leiagi väikesi pisipuupoekesi vaid siis on kogud tänapäeva maailm täis, nii suuri kaubamajasid ja seal müüegi kõikjale võõraks ja need on nii palju. Ei ole enam v vedajaid, nõudja, paikajaid, toolide parandajaid, vaid kõik tehakse ära suurtes kaubamajades, kus on vähemalt Tseenindus nii hästi arenenud. Ja siin me näemegi seda fotot tolleaegse Pariisi v kaubamaja juures. Koloniaalkauplus ja tõepoolest kaupluse esine juba täis suurt suurt kraami rikkust, mis me siin näeme. Singid, vorstid kõiksugu juurviljad ja puuviljad, isegi troopikataimed oma viljadega on esitatud, siin. Me näeme siin, see on kohe lihtsalt, ma ei oska ikka peaaegu nii rikkalik see värk siin. Aga mida teeb see saksa härra seal Pariisis? Tema ostab neli banaani ja julgeb mainida seda oma naisele ja oma lapsele. Et tema ise ka jule seda taimedel maitsnud, aga maitseme ära. Ja selgub, et nad maitsevad seda ja nad ütlevad, et jumal kui tore see on. Jah, et me oleme pidanud ilma, oleme aga küla, sakslased saavad ka varsti jumala Berliini. Niisuguse kaubamaja. Kõneles Hardi tiidus 1993. aastal lindistatud saates kell tänase saate alguses kuulamata jäi, kes poole pealt saate juurde jõudsid, siis saade on kodulehel üleval ja lisaks Kurts troobeli mälestused pikemalt sellest, missugused olid koolipeod 20. sajandi alguses ja Hardi tiidus põhjalikumalt veel, mille üle saksa turistid Prantsusmaal imestada said. Vikerraadiopunkt ee kaldkriips eesti lugu.