Täna on 30. oktoober aastal 2001 ja minu vestluskaaslaseks siin vikerraadio stuudios on härra Rein otsasson. Rein. Sina kandideerisid Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks Valgamaal ja sinu usaldusmeheks oli Tiit Vähi. Kuidas niisugune paar moodustus? Miks just Tiit Vähi? Tead, ma ei oskagi öelda, miks Tiit Vähi oli Valga rajoonist tol ajal autoriteetne majandusjuht. Autobaasi direktor, kui ma ei eksi. Ja ja Valga maa oli nagu omal initsiatiivil teinud mulle ettepaneku, et nad tahaksid mind sinna valida. Ja siis millised inimesed seal seda otsustasid, seda ma ei teagi. Mismoodi need kohtumised välja nägid, mis siis enne märtsi 1989 Valgamaal toimusid? Sa sõitsid seal üsna sageli ringi võiks öelda, et need olid kõik olid väga huvitavad, seepärast, et rahvast tuli kokku massiliselt isegi väiksemasse mingisugust küla külarahvamajja või ja, ja kõneleti väga siiralt. Ja muidugi, kuna rahva lootused olid nagu suured ja, ja neid ei olnud Veldi tõsiselt petetud siis nagu optimistlik melo oli, meeleolu oli hea nagu koostöövalmidust tunnetati, siis ka minu poolt ja siis oli nii, et kokku koosviibimised olid isegi isegi meeldivad. Mis küsimuse, missuguseid küsimusi sulle esitati? Ja mida sina rääkisid? No ilmselt oli ime, oli peamine jututeema seal seepärast, et, et ma rääkisin loomulikult majandusest, mis on Eesti majanduses ja mis ta ootab ja mis on meil võimalik. Mul oli veel üks huvitav küsimus, ma ei tea, kas ma sellest tohin rääkida, aga see on niisugune, nagu on, nimetatakse võib-olla praegu ebamoodsaks jutuks. Mult küsiti, et et kas ma olen NLKP liige ja miks. Ja ma avastasin selle peale nii nagu ma siiralt olen, olin otsustanud ja ma tean, miks ma seda tegin ja seletasin ka niimoodi, et, et see on selline organisatsioon täna mille kaudu saab Eesti elu parandada. Paraku tahame me seda või mitte. Ja kuna see on niimoodi, siis, siis ma arvan, et, et ma olen seda õigesti teinud ja ma olin väga hämmeldunud selle peale, et pärast seda vastust rahvas aplodeerib. Mõisteti, mõisteti jah, et see oli lihtsalt paratama teatud periood ja. Ime oli ka see teema, millega sa hakkasid kohe üsna tõsiselt tegelema siis, kui Rahvasaadikute kongress Moskvas tööd alustas mais 1989. Kuidas õnnestus saavutada seda, et ime võeti kohe kongressi esimeste päevade sinna tööplaani. No muidugi peab ütlema, et meie, Eesti delegatsiooni põhiosa Meil oli ka mitte põhiosa oli agressiivselt kõik Eesti ettevõtmiste vastu aga põhiosa töötas väga üksmeelselt ja, ja kollektiivselt ja selle tõttu kõik aitasid sellele kaasa. Minule anti ülesandeks meie delegatsiooni poolt juba esimesel kokkutulekul, mis oli veel enne kaks päeva isegi enne seda rahvasaadikute kongressi teha ettepanek selle probleemi võtmiseks päevakorda. Seda arutati siis delegatsioonide esindajate koosolekul, õigemini üks päev enne seda kaks päeva enne seda oli ka üks koosolek, kus arutati neid samu küsimusi, aga siis aruta kus toimus parteigrupp pidi esindajate koosolekul, siis oli tollal niisugune komme, et patjorkatsioon pidi nagu ennem otsustama, kui teised. Ja, ja seal siis oli üks huvitav vaidlus, mäletan. Gorbatšov oli teinud niisuguse ettepaneku, et päevakorda võtta esiteks esiteks aga enne seda, kui arutada Nõukogude liidu majanduslikku seisundit, võtta päevakorda peaministri valimine. Mulle tundus ääretult ebaloogiline ja Ma rabelesin ennast mikrofoni juurde. Seal võiks niisugune mõiste on väga kohane. Ja sain sõna võtta siis ja hüüdsin siis saali niimoodi, et et see ei ole loogiline, et me teame, kui palju puudusid majanduses. Muidugi tahame majandust parandada, aga me ei tea, kas programmid on piisavalt, ei ole, meil oleks õigem kuulata ära ikkagi majandusseisukord ja arutada seda pärast seda valida peaministrit. Ja igatahes Gorbatšov ütles selle kohta teabe mõtleme siis järgi, ma ei mäleta, kuidas see siis lõppes. See on hea näide selle kohta, et paljud eesti saadikud kongresside palee istungisaalis ja mitmesugustel nõupidamistel ei istunud niisama, vaid tegid pidevalt ettepanekuid ja esitasid oma seisukohti. Tõepoolest juhtus nii, et meie imearutelu võeti esimese istungjärgu päevakorda ja mäletad sa, Rein, seda kuidas siis tegelikult see imearutelu toimuma, kas missugustes komisjonides ja, ja kuidas see asi käis. Ma peaks ütlema, et minul jäi nüüd tagantjärgi vaadates niisugune mulje, et, et Rahvasaadikute kongress ja tema poolt valitud ülemnõukogu esimesel aastal muud ei teinud kui karutasitestimet. No päris nii ei olnud muidugi, aga, aga ta oli kogu aeg päevakorras. Ja rahvasaadikute kongressi päevakorda sattumine oli ühelt poolt oli lihtne, esimesest koosolekust alates pandi sisse, aga seda lükati kogu aeg edasi. Ja lõppkokkuvõttes oli niimoodi, et viimasel päevalgi me ei saanud seda arutada. Kuid me tahtsime veel kindlasti, et see võtaks siis lõppotsusesse, võtaks vastu niisugune punkte, et jätkata seda arutelu heaks, kiita see programm või et see ei oleks, sellest ei oleks mööda mindud. Ja siis oli väga palju tegemist meie delegatsiooni liikmetel, et saavutada Gorbatšovi lubadus. Meile antakse selles küsimuses sõna. Delegatsioon otsustas, et mina peaksin sõna võtma. Mul oli sõnavõtt valmis. Mäletan, leedulased tulid minu juurde veel teade, teades, et ma saan sõna, et oli, oli, olge nüüd hea, rääkige Leedust ka, eks ole, et meil on samasugune programm ja mäletan, et Rüütel oli kokku leppinud Gorbatšoviga, et, et mulle antaks sõna- ja viimane siis istung algas viimasel päeval läks mööda, tund ei olnud, teine ei olnud. Ei kuulutatud välja minu sõnavõttu. Ja lõpuks hakkas nagu tunduma, et ajalimiit on täis. Sest ma läksin, et Gorbatšovi laua juurde, ütlesin talle, et meil oli kokkulepe, et ma sedasama ja ta ütles ja, ja ja ma istusin siis kohe esimesse ritta, tema nina alla, nagu näeks mind. Ja Ta ei andnud seda. Ei saanud sõna, kuid ilmselt kogu meie aktiivsus selles küsimuses oli siiski niivõrd oluline. Ta pani siis selle esimese istungjärgu lõppotsusesse niisuguse punkti, et ülemnõukogul ja valitsusel läbi vaadata Eesti isemajandamise ettepanekud. Ja see oli nagu see oli tegelikult ka suur võit. Võib-olla et see oli isegi hea, et see ei läinud niisuguse suure auditooriumi ette, sest seal oli väga palju reaktsioonilisi elemente, kes oleksid sellest võinud kulutada moodustada lihtsalt demagoogilise show. Ja me ei oleks saavutanud seda. No väga palju aitas sellele kaasa, et me esimesel istungjärgul seda saavutasime, see, et Eesti delegatsiooni kohtumisel Mihhail Gorbatšoviga, mis toimus esimesel juunil 89 seal oli ime probleem, üks sõlmküsimusi. Ja ma mäletan, et, et kui ma olin ära rääkinud seal oma sõnavõtus seal, et me oleme kõik väga demokraatlikult teinud kõik, kõik rahvaesindajad on seda arutanud vabariigi ülemnõukogu seda heaks kiitnud siis ta kommenteeris seda minu sõnavõtte niimoodi umbes sõnadega hästi. Kui teil on niisugune tee, siis arvan, et see on loomulik tee. Poliitiku sõnad on, nagu nad on, aga mulle jäi siiski esimesest sellest siis on seal üks niisugune mulje, et muu mõistliku majandusreformiprogrammi puudumise tõttu Gorbatšov pigem soosis seda meie programmi. Ilmselt tal oli väga palju noh, kuidagi etteheiteid võib-olla seal üksikdetailide osas, aga, aga mul on sihuke tunne, et, et me saavutasime selle, et ta ei töötanud sellel vastu. Ja. Kokkuvõttes niisugune protsess, mida sa praegu kirjeldasid ja mis toimub siis rahvasaadikute kongressi esimesel istungjärgul mai lõpus ja juuni algul 1989 andiski niisuguse tulemuse, et pärast kongressi jätkati meie imeprogrammi arutelu NSV Liidu ülemnõukogus, mis oli siis rahvasaadikute kongressi poolt valitud ja ma tuletan raadiokuulajatele meelde, et me arutasime seal just nimelt seda, et lubada siis. Nii Eestil kui ka Leedul minna üle isemajandamisele alates esimesest jaanuarist 1990. Ja Ma mäletan, Rein, et sa käisid ehkki sai olnud ülemnõukogu liige, aga sa käisid üsna sageli 89. aasta sügisel Moskvas nendel ülemnõukogu istungitel, kus jälle meie imet käsitleti ja olid sageli Moskvas ka seetõttu, et komisjonid istusid koos, kus siis seda imet arutati. Ütle mulle, palun, kuidas sellesse meie ettepanekusse suhtuti, missuguseid erinevaid arvamusi välja öeldi, mille vastu oldi kõige rohkem ja mida sead püüti kõige kõige suurema jõuga välja? Täna arvamused olid nii-öelda piirist piirini. Väga palju vastuarvamus oli, lihtsalt võiks öelda küll väga tumedatele jõududelt võib-olla ka rumalatele jõududelt, kes mitte eriti palju ei mõistnud kud, kellel kadedus olid nagu suur, et kuidas siis mõned vabariigid saavad parema süsteemi kui teised ikkagi käis läbi niisugune joon, et teeme kõik koos, ärme midagi niisugust endale lubame, et mõnel vabariigil anname suurema õigusliku teisele. Selle peale näiteks vastas üks Venemaa delegatsiooni liige Lisitski progressiivne inimene, et et. Me oleme deklareerinud konstitutsioonilised, et Nõukogude Liit on suveräänsete vabariikide liit ja kui ühe vabariigi rahvas on niimoodi otsustanud, kas me arvame, et meil on õigus seda takistada. Ja vot nii oli poolt ja vastu igasugused siis väga ebameeldivalt võeti vastu. Omadus ikkagi see, mis vabariigi territooriumil on, see on ka vabariigi omandus. Et ei saa kuidagi teisiti üldse mõeldagi. Ikka väga materialistlik, nagu hakkas teine mõttelaad, et kuidas me nüüd võtame siis Nõukogude Liidu ministeeriumidel omadus ära just nagu neil olekski üldse omandas, eks ole. Ja see oli siis niisugune vaidlusmoment, kuni ikka kõikidel etappidel ikkagi jagate siis omandus, nii ja naa, et võib-olla mõne väikse ettevõtte võib üle anda ja võib-olla mõne keskmisega ja, aga siis pärast ikka lepiti isegi, et transpordisüsteemid ja nii suurettevõtet võib üle anda peale siis sõjatööstuse ja seal veel mõned mõned niisugused objektid olid. See oli teine ja muidugi meie seisukohad oma raha küsimuses olid no väga raskesti aktsepteeritavad. Kuid siiski siiski oli selliseid jõudusid või selliseid, ütleme helgeid päid, kes seda mõistsid, kes otseselt seal koosolekutel Ki väitsid, et ikkagi ei saa vabariigi majandus olla iseseisev, kui ei ole tal oma raha. Ja teine seisukohta mäletan, oli selline, et et võib-olla vabariigi oma raha ongi see, mis aitab Nõukogude idurahasüsteemi korda luua. Kuigi muidugi hädakerasse ikkagi oleks kindlasti olnud vastupidist, et see toob ainult täieliku segaduse. Ker asjaga on siis, oli Nõukogude Liidu keskpanga direktor? Jah, juhataja oli ja teatavasti on ka praegu veel. Tema on mul olid meelest mitmesugused mälestused. Juba, kui ma töötasin natukene, aga hiljem olin ma töötasin siis Eesti panga presidendina ja siis olid, oli 203 vestlus temaga, nähtavasti ma olin tema jaoks niisugune huvitav ja ootamatu objekt. Et meie vestlused hoolimata Mõivatuses, kestsid tavaliselt kaks või kolm tundi. Et seda kõik on asetäitjat, kutsus sinna kuulata seda anarhistid reid otsas. Ja muidugi ei nõustunud ta kunagi meie raha ettepanekuga, kuid ta tegi huvitavaid kompromisse. Ta ütles näiteks niimoodi, aga te võiksite ju niimoodi teha, et trükite nende rahade peale, mida me siin välja anname rublade peale trükite oma pildid ja kirjutajate peale, et see on Eesti pangaväljaanne. Et see oleks nagu analoogne sellega Nende rahadega, mis ringlevad Inglismaal teatavasti seal on kolm või neli raha, väljaandjad ta tegelikult kõike seda koordineerib ja reguleerib käsu korras ikkagi Inglise keskpank. Kuid seal on Šotimaal on oma raha, näiteks men, saartel on oma raha ja, ja tol ajal, kui ma siis Igalühel pidin seletama, miks ministri raha vajalik on ja miks see variant ei sobi, see oli mul rahakotis viis viis Inglismaa kümnenaelast rahatähte, siis igaüks oli siis eri kohast pärites, näitasin, kuidas see asi välja näeb. No väga palju meie imeprogrammile püüdsid kaikaid kodarasse loopida, mida meie interrinde inimesed võtsid sõna Jarovoi isegi tema oli natukene veel mõistlikum, kui oli Kogan. Ja, ja siis oli pupp keevitš, oli üks niisugune inimene argumendid väga lihtsalt ei ole vaja eraldada balti vabariike teistest teeme siis ühise määruse ja siis võtame selle alusel lähme kõik üle isemajandamisele. Ja teine argument, mida Kogan eriti väitis, olge valvsad, et tegelikult selle ettepaneku taga on soov Nõukogude Liidust välja minna, ärge mingil juhul seda lubage. Seal oli Eesti delegatsioonil tuli näidata oma otsustavust teatud momendil nimelt. Rahvasaadikute Kongressi ja ülemnõukogu juhatasid tavaliselt kas Gorbatšov või teine, oli talle Luciano Luciano ja Luciano voli, nagu minu arvates väga suurel määral reaktsioonilisemat jõudude kaitse esitaja. Ja samal ajal, kui meie mitmed meie inimesed ei saanud Kiievi üldse sõna hoolimata sõna avaldustest, siis Koganile anti seda mitu korda ja, ja ükskord siis hakkas nagu Eesti delegatsioonile see juba üle üle, kuidas öelda, närvidele käima, närvidele käima ja, ja kui ta siis hoolimata kõikidest protestidest saalis juba tekkis, andis neile järjekordselt sõna, siis tõusid kõik Balti teljega delegaadid püsti, hakkasid saalist välja minema, vist läksidki välja. Ja, ja siis Luciano muutis selle otsuse ära ja siis kutsuti mind tagasi. Ja siis siis me saime, see oli just selle imeküsimuse arutelule. Ja ma mäletan, et ime arutelu käigus just nende niisuguste koogani ja buv keevitsi ja teiste sõnavõttude tagajärjel tekkis paljudel mitmesuguseid kahtlevaid küsimusi ja, ja sisuliselt püüti nagu venitada püüti venitada, et mitte ei võtaks ülemnõukogu vastu mingisugust konkreetset otsust. Ilmselt ja see oli üks soov ja ma veel ei kõnelenud. Üks väga suur vastu toimiv jõud oli Nõukogude Liidu valitsus ja plaanikomitee. Ja nendega väga aktiivset koostööd tegev. Teaduste Akadeemia tuntud tegelane praegu akadeemik Ma ei tea, kas ta siis oli akadeemik Abalkin. Tema oli koos Maslikoviga siis välja töötanud niisuguse programmi, mida nad nimetasid ka vabariikide iseseisvuse suurendamise programmiks või ma täpselt ei mäleta seda nimetust. Ja seda püüti siis kogu aeg sundida suruda peale kõikidele. Nii ma mäletan, et ühel ühel esimestest etappidest, kus meie programmi arutati juba ülemnõukogu majandusreformide komisjonis ta tegi ettepaneku mitte arutada meie projekti, mitte seda vastuvõttu oodata ära, kui Nõukogude Liidu projekt saab valmis ja siis lähevad kõik ühtemoodi üle. See ei kandnud vilja, sellepärast et liiga palju oli selles komisjonis neid, kes pooldasid meid ja kes ei olnud rahul juba kardinaalselt, ei olnud rahul kogu nõukogude majanduspoliitikaga. Sa oled nii, et kõik oli teatud määral meie poolt pooldajaid selles mõttes. Ja tuli Abalkin välja teise ettepanekuga. Hea küll. Võtame siis vastu otsuse, aga kirjutage sinna juurde, et see otsus on ajutine ja kehtib ainult niikaua, kuni vastu võetakse Nõukogude liidu poolt välja kõikidele välja töötatud otsus, mis oleks tegelikult ainult kuuajalist lihtsalt tähtaega kehtivusega, sellele. See manööver ka ei läinud ta läbi. Kõige muidugi huvitavam oli siis see, et kui saabus, siis otsustav moment. Otsustavaks ma nimetan seda, kui lõppkokkuvõttes hakati vastu võtma seda juba ülemnõukogu poolt. Vabandust, ma pean natukene vist parandama. Kustutame ära, ei vägede, ma räägin niimoodi, et seal oli mitu etappi. Esimene etapp oli, et juba samas juunikuul. Samal päeval, kui lõppes rahvasaadikute kongressi istung, toimus juba ülemnõukogu esimene istung ja meie Meie projekt oli arutlusel reform, majanduskomitees. Suhteliselt tuli see positiivse häälestatusega seal siis said kõik meie delegatsiooni liikmed rääkida nii palju, kui, kui arvatavasti kõigil kõigil kõik vajadust tundsid ja Brunskeene esines seal aktiivselt väga kronstein oli väga aktiivne ja pess, lõppkokkuvõttes see arutelu siis sellega võeti vastu positiivne otsus meie ettepaneku suhtes ja see läks siis arutelule ja kinnitamisele siis juba ülemnõukogu istungile. Kuid vastuolusid oli niivõrd palju suguseid, et kompromisside tegemine osutus väga keeruliseks. Ja meie väga oskuslik kompromissimeister ja diplomaat Indrek Toome suutis leppida kokku siis kuidagi niimoodi, et reaalsele mõistusele mõistetamatul kujul jagati meie IME ettepanek, programm kaheks. Üks oli vabariigi üleminek isemajandamisele ja teise teine oli vabariigi majandusliku iseseisvuse seadus. Esimene võeti vastu määrus sõna siis samal juba juunikuul. 27. juuni oli see kuulus päev ja, ja see oli niisuguste formuleeringutega, millest üks meile natuke natukene meeldiski, et et Nõukogude liidu seadused, mis on vastuolus ime või vabariigi isemajandamise realiseerimisega, ei kehti või kehtivad niivõrd-kuivõrd, nad ei takista. Kui muidugi diplomaatiliselt jäi segaseks see, mis asi siis on see, mis majandus tähendab isemajandamise programm nagu nõuab, seepärast seal ei olnud vihjet Eesti seadusele? No nii või naa, aga see oli ikka positiivne positiivne suund sellel otsusel ja see oli väga tähtis. Ja siis sügisel ja siis võeti teine otsus veel sealsamas vastu, et sügisel võtta siis arutada majandusliku iseseisvuse programmi. Ja see siis käis uuesti komisjonidest läbi. Ja seal oli jällegi muidugi meie interrinde tegelaste vastuväited ja Abalkini vastuväited ja nii edasi ja lõppes siis sellega, et see oli minu mälestuse järgi. 27. novembril toimus siis viimane ülemnõukogu istung, kus arutati, seda küsimust. Hakati nagu arutama hommikusel istungil kuid seal ei olnud Gorbatšovi. Ja meile tundus, et see on ka väga ohtlik. Nähtavasti mingi põhjus oli, miks, miks Luciano. Kas oli see meie taotlus või, või mingi muu põhjus oli, igatahes lükati edasi õhtusele istungile, sellepärast et sealt võtab osa Mihhail Gorbatšov. Nii et nagu nägite, siin kogu aeg oli Gorbatšoviga need asjad seotud. Ja, ja siis oligi lõpuks see arutelu seal. Kusjuures üks väga põnevaid momente oli seal see, et meie pidasime väga tähtsaks, et sellesse programmi jääks siis oma raha. Me ei saanud seda nõuda, et see oleks seal otseselt sees olnud, et vabariigil on õigus kehtestada oma valuuta nii nagu meie vabariigimehe programmis. Kuid me olime sinna suutnud sisse paigutada ja kaitsta niisugust formuleeringuid, mis ütles, et et vabariigi kompetentsi kuulub vabariigi rahanduse ja finantssüsteemi korraldamine. Ja teisal kuskil oli jälle öeldud, et, et see kogu see majanduse juhtimine toimub vastavalt Eesti isemajandamise seadusele. Nii et need olid niisugused formuleeringuid, mis võimaldasid meil nagu kaitsta oma seisukohta ja samal ajal mis võib-olla teatud määral peitsid siis meie ägedamate vaenlaste seas nagu selle ära, et, et meil on siis ka oma raha seal sees. Ja vot sellel viimasel Arthuril mitu huvitab meid, üks oli see, ma mäletan, kuidas me istusime, Indrek Toomega. Rõdul kuna me ei olnud ülemnõukogu liikmed ja meil oli valmis juba ettepanek, et kui peaks see raha raharingluse küsimus välja võetama, selle ümber, olid kogu aeg vaidlused seal, kui see peaks välja võtma, siis me võtame kogu oma ettepaneku tagasi kogu selle vabariigis ja majanduse ettepaneku, ütleme, et sellisel juhul me lähme lihtsalt peame oma vabariigi ülemnõukoguga nõu. Selle peale tegi Gorbatšov repliigi, et ide härra härra Toome, te olete väga ultimatiivne. Aga noh, see oli õige koha peal Sultimatiivsustest, seda ei oleks Gorbatšov kuidagi vaja olnud, et oleksime niiskuse skandaaliga sealt ära võtnud, see oleks näidanud teda väga halvas valguses. Ja meie heaks siis toimis veel see, et kas sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul pidi Gorbatšov minema Ameerika presidendiga kohtuma. Võib-olla ma eksin, võib-olla see oli Reykjavik, ma ei mäleta täpselt ja Reykjavikis ja ja tal oli väga tähtis, et oleks mingisugunegi positiivne nihe majandusreformide valdkonnas tehtud ja võib-olla ka Baltimaades. Ma ei tea seda, aga, aga majandusvormide osas kindlasti kogu muide kogu see rahvasaadikud enamik oli üsna ägedalt vastu sellele Masljukov Jabalkini projektile, nii et ei olnudki nagu teist programmi, mis oleks vastuvõetav olnud, et näidata, et kuskilt midagi edasi läheb. Ja selle tõttu see oli ka meile Su pluss, nii et ütles Gorbatšov, mis ta ütles. Aga arutelud ta suunas niimoodi, et see läks pigem meie kasuks. Oli väga teravaid vastu sõnavõtte, kirjutame otseselt sisse, et oma raha ei tohi teha. Oli üks sõnavõtt, selle peale võtab sõna imestage, kes ära palkil ja ütleb, et ei, see projekt tuleb vastu võtta, siin ei ole ühegi sõnaga kirjutanud oma rahast ja sellest me praegu ei räägi. Ja Abalkini viimase koosoleku esinemised olid ilmselt mõjutatud Gorbatšovi poolt, ilmselt oli talle selgeks tehtud, kui tähtis see poliitiliselt on, nii et seal ta polemiseerinud nendega, kes meie vastu olid. Väga huvitavad, diplomaatiline mäng oli kõik see. Nii et lõppkokkuvõttes siis 27. novembril 89 võeti vastu Nõukogude Liidu seadus Leedu NSV, Läti NSV ja Eesti NSV majandusliku iseseisvuse kohta. Ja ja Gorbatšovi toetus sellel istungil 27. novembril oli väga oluline selles mõttes, et oli vaja saada ju kokku teatud arv hääli. Ülemnõukogu hääletas lõppkokkuvõttes selle ettepaneku. Nii et nii et kui seal oleks üks või kaks häält puudu jäänud otsust ja seadust poleks tulnud Täpselt nii, täpselt nii, sellepärast sellepärast, et ta ei saadudki saanudki lubada seda, et see oleks tema kontrolli alt see koosolek välja läinud. Ja, ja sellepärast ilmselt ei saanud ka lubada seda, et imeotsuse arutelu oleks tulnud. Istungil, kus Gorbatšov ei osalenud, oligi selle tõttu ilmselt tarvis saavutada selline hetk ja täitsa täitsa õigus. Kindlasti oli ka see tähtis. Nii et see otsus, mille, mille saavutamises ei võinud üldse mitte kindel olla selle seaduseni jõudmiseni juba 89. aasta sügisel. Ei ei, ei julgenud, nagu loota 80 aasta 89. aasta suvel, et me võime juba enne aastavahetust selle, selle seaduse omanikud olla. Kuid niisugusel väga pingelisel ja keerulisel viisil, nagu sa kirjeldasid, siiski õnnestus see seadus Nõukogude Liidu ülemnõukogus vastu võtta ja, ja nagu selgus hiljem, oli see väga tihedalt seotud maailma poliitika tolle hetke väga oluliste suundadega. Rein, hiljem on seda Nõukogude liidu seadust kommenteeritud mitmeti. Mõned on öelnud, et, et see on täiesti mõttetu ja tühine dokument, selle järgi poleks niikuinii mingisugust isemajandamist Eestis ehitada saanud. Mõned teised on aga rõhutanud, et loomulikult ei saanudki ülemnõukogu võtta vastu mingisugust programmi, mille järgi Eestis Lätis, Leedus hakata ise majandus tegema, et see oli pigem poliitiline dokument, mis nagu seadustas dollastes oludes üldse niisuguse mõtteviisi rääkida ise seisva majandusega liiduvabariigist. Kuidas, kuidas sina seda, seda dokumenti, selle sisu, nii majanduslikku kui ka poliitilist sisu täna hindad. Seal vist üks üsna pikk jutt. Ma kirjutasin pärast seda rahwers artikli selle seaduse vastuvõtmist ja umbes küsimus on paigutatud nii, et mida me võitsime, mida kaotasime või täpselt, mida me võtsime, mida me ei võitnud. No kui nüüd vastata sellele, siis ma arvan, et see oli poliitiliselt Baltimaadele väga tähtis. Tegelikult oli ju niimoodi, et väga paljudele inimestele nõukogude liidus oli Baltimaad kuulumine Nõukogude Liitu teatud määral mingi erand. Nad mõistsid seda, et Baltimaad ei olnud mitte tavaliselt sattunud nõukogude liitu ja, ja seda muidugi mõtet eriti toetas seesamane Rahvasaadikute kongress, kvarutus Molotov-Ribbentropi pakti. Ja samal ajal oli nagu niisugune minu arvates väga paljudele või võis tunduda vastuvõetav. Odavam on aga see, et kui need Baltimaade ükskord ära lähevad, et ei olegi, see on väga-väga ebaloomulik, ma ei ütle, et see oli, oleks massiline arvamus, aga, aga niisugused mõtted olid liikumas. Võimalik, et nad olid isegi tolleaegsetes juhtivates organites võib-olla oskasid võiti prognoosida ette, et see rahvaliikumised sinnamaani kõik viivad. Ja selle tõttu selle seaduse vastuvõtmine seadis Balti vabariigid nagu erandlikke seisukorda teiste teiste vabariikide seas. Suuremad õigused, erandlik seadus, teistel ei saa veel unistadagi sellest. Ja ma arvan, et see oli poliitiliselt üks üks samm meie meiel lõpliku iseseisvumise suunas ka. Teiseks sellel oli suur rahvusvaheline kõla, sellepärast et, et ka rahvusvaheliselt mõisteti, et Baltimaade püüdlused on teistsugused kui teistel vabariikidel ja mõistete isegi, et näete, isegi Nõukogude liidus oli ta sunnitud arvestama. Ja no me mäletame kõik, milliseid intervjuusid ja vestlesime, pidasime välismaa poliitikute sel ajal, see ei olnud enam saladused. Et asi võib lõppeda sellega, et me muutume päriselt iseseisvaks. Nii et see rahvusvaheliselt oli Eestile kasulik. Nüüd majanduslikult võib seda väga palju kritiseerida, seda seadust sellepärast, et siin olid jäetud sisse loomulikult nii, nii palju kui õnnestus Nõukogude Liidu organitel sisse jätta niisugusi kahe mõttelisusi mis võimaldaks siis pärast meiega vaielda, kui me tahame midagi teha omamoodi. Aga me ei lubanud ühtegi niisugust kahemõttelisust sisse sisse jätta, millele me ei oleks saanud vastu vaielda. Nii et siiani niisuguseid momente, no võib-olla selle oma raha küsimus, ma toongi siia näiteks. Nii seaduses on öeldud, et vabariigi kompetentsi kuulub vabariigi finantssüsteemi ja vabariiklike pankade väljard, Nõukogude Liidu Riigipangasüsteemi asutuse tegevuse juhtimine. Meie tõlgendus oli niimoodi, et finantssüsteem ja pangad me teeme Eesti Panga, mis ei ole nuud liidupanga osa ja see hakkab emiteerima Eesti raha. Ja selle tõttu see võimaldab meil kasutada seda oma raha tegemiseks, liiatigi et ühes teises paragrahvis otseselt öeldud et see majanduslik iseseisvus toimub kooskõlas Eesti ülemnõukogu poolt vastu võetud isemajandamise seadusega. Nõukogude Liidu võimuorganid oleksid hea meelega tahtnud tõlgendada seda niimoodi, et raha emissioon on ainult Nõukogude Liidu Riigipanga käes, et mingit raha teen, nagu ei saagi teha. See, see oleks jäänud niukseks vaidluseks küsimuseks meile kauaks ajaks ja pärast Me nägimegi kerassinguga vaidlesid keski. Nad ei saanud meile ka midagi vastu teha, sest meil olid ka oma trumbid käes, nii et tegelikult ütleme, mingisugune jõud ei tulnud vahele sellele protsessile, mis hakkas hiljem toimuma. Eesti Panga tegemine ja oma rahatrükkimise ettevalmistamine. Ja peale selle ilmselt on vaja meelde tuletada, missugune olukord valitses tol hetkel Nõukogude Liidu majandussüsteemis, kuhu kuulus ka Eesti NSV, kui see Nõukogude Liidu ülemnõukogu otsus isemajandamise kohta vastu võetud noh, Eestis käibis Nõukogude Liidu rubla kogu majandus oli rajatud sellele rahasüsteemile, mis siis eksisteeris teiselt poolt oli täiesti arusaadav ja selge, et kui Eesti võta kurssi oma raha kehtestamisele, siis mingisugusest majanduslikust iseseisvusest ei saa juttu olla ja minule näib vähemalt niimoodi, et see ülemnõukogu otsus see seadus soodustas oluliselt ka ettevalmistusi Eestis oma rahale üleminekuks nakku ütleme kindlustas seda suunda, muutis ta legaalsemaks või, või ütleme, et keskus Moskva kreml ei ohustanud seda, seda suunda enam niisugusel viisil, nagu varem. Täpselt, ma ütleksin poolnaljatades, see muutis selle küsimuse lokaalselt legaalseks. Tähendab Eestis me saime seda käsitleda legaal, seda muidugi Moskvas ei tahetud seda nii käsitleda, aga vastu ei saanudki midagi teha. Seal on teine niisugune kahemõttelisust näide. Et Meie meie taotlesime meie finantsvahekorra Tiidu eelarvega, oleks väga täpsed. Me möönasime, et, et Eestil tuleb ka osa võtta mingisugustest liiduliste kulutuste katmiseks, kuni me liidus oleme. Aga et see summa oleks kindlaks määratud, et me teame täpselt, et nii palju, kui me toodame pärast seda üleliidulisse fondi maksmist, kõik jääb Eestisse, selle, selle alusel me oleksime saanud rääkida time annab rahvale midagi head. Kahemõttelises ja siis ei olnud niisugust stabiilset kohustus, jäi nagu niimoodi, et Nõukogude liidu eelarve hakkab määrama seda, see oli väga suur, oluline muidugi nõrkus selles programmis ka miks oma raha oli väga tähtis, nagu te rääkisite siin sellepärast, et et Nõukogude Liidu keskpank emiteerib kogu aeg täiendavalt üleliigseid rublasid, millega ta halvendas tegelikult rahva heaolu, eks ole, mis lõppkokkuvõttes viis hindade tohutu tohutule tõusule ja võiks öelda, et et üleliigne emissioon oleks Eestist kõik rikkusid omakorda jällegi välja viinud selle tõttu. Ei, ei ole. Ei oleks olnud õiglane ja aus inimestele öelda, et meie töötame ime nimel, selleks, et te saaksite paremini elada, kui sa tead. Ja me pärast ju nägimegi, kui palju kaotas, kaotasid Eesti hoiuste omanikud juba enne rahareformi ja kui palju nad oleksid veel kaotanud, kui rahareformi hiljem oleks olnud. Sest pärast juba rubla väärtus oli ju 1000 korda väiksem kui, kui, kui alguses. 1989. aastal. Novembris, kui see seadus vastu võeti, Nõukogude ülemnõukogus oli Eestis tegelikult ka kaks leeri. Ühed toetasid oma raha ettevalmistamist Eesti kroonile üleminekut. Teine seltskond arvas, et seda ei ei ole õige teha. Et vaja on rakendada mitmesuguseid vahevariante, pole näib, et, et see otsus Nõukogude Liidu ülemnõuseadus 27.-st novembrist 1989 tuli tegelikult kasuks nendele, kes toetasid oma rahale üle üleminekut. Jah, kahtlemata muidugi see suur vaidlus, mis oli Eestis sellel teemal ka 89. aastal. See lõppes vist paar nädal või kaks, enne seda, kui toimus see otsus, seaduse vastuvõtmine lõppes sellega. Valitsus lõppkokkuvõttes ühemõtteliselt ütles, et Eestis tuleb oma raha, et vahevariante, mis kulutaks meie ressursse ja aega me tegema ei hakka. Rein otsas. Sina olid üks põhilisi neid majandusinimesi ja majandusteadlasi, kes toetas oma rahale üleminekut. Mõned arvasid tol ajal, et sa oled ikka tõeline utopist, et seda küll ei saa ette kujutada, et Eesti NSV, Nõukogude Liit ja, ja äkki oma raha kuidas sa oma oma mõttekäike põhjendasid. Tähendab põhimõtteline põhjendus oli väga lihtne. Rahvas on see jõud, kelle peale võib toetuda. Rahvas tahab imet ja ime on pettus, kui seal sees ei ole oma väga lihtsad argumendid. Ja seda mõistis ka rahvas väga hästi. Ma mäletan, et oli väga, oli raske periood mul selles küsimuses, kuna see grupp, kes võitles ostutšekkide ja maksekaartide eest kui vahevariandi eest teatud etappidel ta saavutas nagu võidu. Mäletan, et majandusinstituudi teaduskollektiivile oli väga selline põhimõtteline seisukoht oma raha kindlasti. Teine töögrupp ime probleem, nõukogu esinesid originaalse seisukohaga, et Eestis peab olema Coru, mis tähendab konverteeritav rubla, mida peaks välja andma Nõukogude Liidu keskpank. Erandlik, kus soodustusena siis Eesti jaoks, et Eestis Eestis kehtiks siis konverteeritud, kullaga tagatud valuuta ja tagamata peaksid keskpank see ei tee, nagu oli, väga naljakas, ütlekski. Toimus lohusalu töögrupp mis nagu pidi ühendama mõlemad kontseptsioonid ja sealt oma raha jätti üldse välja. Siis oli see rahvaarutelu, kus rahva tungival nõudmisel pandi siis oma raha ja valitsus panin sinna projekti sisse, esitas selle ülemnõukogu ülemnõukogu, võttis selle vastu oma raha, oli sellega nagu legaalselt kindlustatud. Kuid pärast hakkas nii-öelda suri Muri siin umbes selle ümber peale ja tekkis ikkagi niisugune kontseptsioon uuesti. Vahevariandina me ei ütle ära oma rahast vahevariandina paariks-kolmeks aastaks kuni Nõukogude Liidu rahasüsteem tugevneb. Huvitav argument. Jääks siis kehtima ostutšekid ja isegi valitsus võttis vastu sellise otsuse. Nii et mul ei ole tulnud teha riigipööret, aga valitsus otsustanud mul tuleb muuta. Ja, ja seda ma siis järk-järgult. Ma saavutasin niimoodi, et esiteks korraldasin uuesti Teaduste Akadeemia majanduse Instituudi raharingluse komitee koosoleku. Arutasime seda situatsiooni. Märkisime ära, et rahatrükkimise aeg on täpselt samasugune, kui ostutšeki trükkimise aeg ajavõitu ei anna, seega teine variant kumbki. Ja seda avaldas 10. oli oktoobril vistle avaldas õhtuleht väikese märkuse, kuid asi läks siis susisema. Kõik rahvas nagu hakkas uuesti nördinult pahandama, mis pagana jutt see on sellest otsusest ostutšekkidest ja ja, ja siis korraldasime veel ühe asja, ma kutsusin kokku Baltimaade rahandusspetsialistid, sime, korraldasime Riias nõupidamise, kus Samult tee siis oktoobris oli see, kus siis võeti vastu ühemõtteliselt selge seisukoht, et isemajandamine peab olema ainult oma rahaga ja vahe. Need ersatsvariandid ei kõlba. Ja see sundis igatahes valitsust meie, Eesti NSV valitsus siis uuesti selle küsimuse üles tõstma, siis kutsuti kokku ka rahvusvaheline nõupidamine rahvusvahelise spetsialistide osavõtul ja, ja sealt siis selle alusel siis võite vastu lõpuks otseselt ja nüüd ja igavesti ikka oma rahade pime, saledad. See oli väga mitmetahuline diskussioon, keeruline võitlus ja tõenäoliselt see otsus, mis Nõukogude Liidu rahvasaadikute ja see otsus, mis nõudis ülemnõukogus 27. novembril vastu võeti, aitas siiski liikuda, noh, niisuguse võimalikult kiire tempoga oma raha ettevalmistamise suunas ja, ja me nägimegi, et kui augusti putš oli toimunud, kui Eesti oli taasiseseisvunud, siis selleks ajaks olid juba põhilised ettevalmistused üleminekuks oma rahale tehtud. Nii et nii et see, see liin, mida sina Rein otsas vedasid osutus absoluutselt õigeks ja, ja kõik olulised tööd olid tehtud selleks ajaks, kui, kui, nagu seda oma raha kõige rohkem ka juba hakkas ajama. Venemaa, ja ma lisaksin sellele juurde veel selle nõude seaduse tähtsuse kohta et kui saabus meil see moment, et me saime juriidiliselt iseseisvuse kas oli 19. august vist 20. august 91 ja selleks momendiks oleks väga naljakas olnud, kui me oleksime olnud veel senisest Nõukogude majandussüsteemis, kus kõik meie nii-öelda majandussidemed oleks olnud seotud Moskvaga ja määratud Moskva poolt, aga tänu sellele seadusele. Me saime järk-järgult väga paljusid asju juba teha vabariigi keskseteks tööstusettevõtteid üle võtta, vabariigi alluvusse, nende juhtimist, korraldada. Ma eelarvet teha iseseisvaks, nii, nii palju oli küsimusi, mille suhtes võiks nüüd tagantjärgi öelda, et see seadus oli meil siiski ka sellisel kujul, nagu ta oli, ta oli meile väga kasulik, sest ta võimaldas meil oma majanduse juhtimise kiiresti ja võimalikult väiksemate tõrgetega üle viia täielikule iseseisvusele. Jah, nii et ta ei olnud mitte ainult poliitiline dokument mitte ainult poliitiline deklaratsioon vaid tal oli ka oma praktiline väärtus. Ma ütleks, väga suur väärtus, kujutage nüüd ette 89. aasta lõpust kuni 91. aastani, eks ole, see on ju peaaegu kaks aastat selle aja jooksul me saime väga palju asju lahendada juba omamoodi. Nii et sellel nagu suur praktiline tähtsus. Muidugi, seda ei tohi idealiseerida, et see oleks nüüd olnud täielik ime ja seda mitte. Kindlasti peale selle olud tol ajal ka nii kiiresti muutusid, et, et see, millele mõeldi võib-olla 89. aasta sügisel oli juba oluliselt teist nägu 90. aasta sügisel ja nõnda edasi. Rein, sa olid Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi aastatel ka selle kongressi võib-olla kõige edumeelsem ja mõjukama saadikuterühma liige. Selle saadikuterühma nimi vene keeles oli siis Mess regio, nalja ja gruppa eesti keelde võiks rezis tõlkida regioonidevaheline saadikute rühm. Aseesimeheks oli seal meie Viktor Palm ja, ja sellel saadikurühmal oli viis aseesimeest, üks neist oli Boriss Jeltsin, üks oli Viktor Palm, täpsustamist kaasesimehed. Kaasesimehed jah, vabandust, kaasesimees ja, ja ka sina olid selle saadikuterühma liige. Missugune roll sinu arvates sellel saadikute grupeeringul Rahvasaadikute Kongressi töös oli? See oli nagu pärm taignas. Ta toetas edumeelseid seisukohti, neid oli vaidlusaluses, küsib vaidlusaluseid küsimusi oli väga palju. Oli demokraatiaga seotud küsimusi, näiteks kui arutati, ütleme Tbilisi veresauna küsimust kui arutati Molotov-Ribbentropi pakti kõikides nendes küsimustes, kus kokku põrkasid reaktsioon ja edumeelsus. Seal oli regioonidevaheline grupp peaaegu alati edumeelsuste pooldaja ja ta koordineeris nende tegevust. Nad sead, mõttevahetuse käigus töötati välja ühist taktikat nagu vahel, nii et see oli selles mõttes väga oluline. Moodustist sele juhiks või mõtleme kaasjuhiks, aga siiski sisuliselt võib-olla kõige mõjukamaks juhiks oli siis Jeltsin. Kas see vastab tõele, sinu arvates niisugune seisukoht, et just tänu sellele regioonidele vahelisele saadikute grupile tänu sellele, et selle üheks kaasesimeheks oli Viktor palm et sinna kuulusid sina ja paljud teised Eesti saadikud hakkas Venemaajuhtidele eesotsas Jeltsiniga üha rohkem huvi pakkuma ka liiduvabariigi suveräänsuse idee isemajandamise idee ja nad hakkasid pikapeale aru saama ka sellest, miks Balti vabariigid ikkagi taotlevad oma täieliku riikliku iseseisvust. Ma ei tea, kas mul on õigus, aga mina olen mõistnud seda niimoodi eetrigioonil, regioonidevaheline grupp oli Jeltsini jaoks poliitiliseks kooliks kus üks põlise vene rahva ja ja rahvusküsimusi ignoreerima nii-öelda no nomenklatuuri, nagu ta seal oli, esindaja, hakkas äkki mõistma, et on olemas eri rahvuste eripärad, erisoovid, eritaotlused ja regioonidevaheline grupp noh, sai ju selle tõttu ka tegutseda, et ta oma nime järgi ta pidi ikkagi arvestama seda, mis regioonid mõtlevad. Ja nii, et see see grupp mõjus andis väga palju kindlasti Jeltsinile, võimalik, et, et ma ei tea kõike, mida ta võis anda. Ma tean, et Viktor Palm oli äärmiselt aktiivne kõikides küsimustes, mis oli meil ülemnõukogus ja Rahvasaadikute kongressis arutusel. Ja, ja kindlasti pidi tal olema aega ja võimalusi selgitustööks Jeltsinile selles osas, mida tähendab Molotov-Ribbentropi pakt, mida kujutavad endast Balti vabariigid. Selle saadikuterühma liidrite hulka kuulus ka Kavril Popov, ta oli üks kaasesimees, majandusteadlane ja ma olen aru saanud, et Kavril Popov oli üks neid, kellega sul olid nii-öelda lähemad ja ja tihedamad suhted. Võiksin kulutada paar minutit sellele jutule, mida te võite ka saatest välja jätta. Nimelt. Aastal 1972. Töötasin ma veel Eesti majanduse instituudis majandusmehhanismis on majanduse riikliku juhtimise nagu mehhanismi valdkonnas ja mulle sai nagu üha rohkem selgeks, et kui ma midagi tahan teha, et selleks, et majanduse juhtimine paraneks Eestis siis ma pean minema Moskvasse tööle. Ja ma tegin niukse pöörde oma elus, ma läksin 72. aastal Moskvasse ja sattusin seal siis kõige edumeelsemad majandusteadlaste üsna kitsasse rühma. Neid nimetati tollal sõimusõnaga rõõnotsnik, see on turumajanduse pooldajad, nüüd võiks seda aunimetuse kuulutada. Niuksed, ordenit ei ole keegi välja mõeldud, ainult elada. Ja üks minu lähemaid kaasvõitlejaid ja sõpru. Porissakitsk oli siis nukk, Liidub Pearnastik. Ja aga samal ajal seda Rüdosnikude grupp B-grupi vastu tundsid huvi mõned ka edumeelsed valitsuse liikmed. Ja näiteks sellele grupile anti ülesandeks teha Nõukogude Liidu majanduse mehhanismi ümberkorraldamise projekt. Ja mul tuli seal istuda ligi aasta aega Kremlis otse Kremli müürist müüri taga, koos nende teiste mõttekaaslastega. Sellest ei tulnud Gussev kiloni seal initsiaator, sellest ei tule midagi välja, aga kusagil näitas, mida ta tahtis, aga poliitor oli tugevam. Nii, ja vot sealt siis pärinesid minu minu sidemed mitmete nende tollaste edumeelsete liidu majandusteadlastega, mis oli siis väga kasulik ka selles rahvasaadikute kongressil. Sinna kuulus akadeemik hakanud pidi, ann muidugi Popov nagu me rääkisime, siis peaaegu peaaegu kuulusid sinna näiteks sotsialismimaade majandusinstituudi direktor Bogomolov ja, ja väga paljud veel teised. Ja härra Punits, keda ma rääkisin, kes oli majanduskomisjonis väga aktiivne, võiks ta võis olla aseesimees. Ja kes samuti toetas meie projekti, nii et need kontaktid mul olid tõesti kasuks. Kui oli kõne all näiteks Popovi või mõne teise mõne teise regioonidevahelise saadikurühma liikmega Eesti täielik iseseisvumine. Kas, kas sa võid? Meenutada, et toimus ka mingisugune seisukohtade muutumine. Minu mälu järgi oli seal nii mõnigi saadik, kelle seisukohad 89. aasta sügisel olid tunduvalt erinevad nendest missuguseks nad olid kujunenud näiteks aastal 90 või 91. Jah, muidugi, mul on siin oma üks isiklik mälestus. Nimelt enne seda, kui toimus rahvasaadikute kongress, see on 28. aasta lõpul ja 20 89. aasta alguses korraldas rescop kaks nõupidamist mis olid juba suunatud vabavabariikide majandusliku iseseisvuse suurendamisele. Umbes niimoodi ma ei mäleta formuleeringut mitte ise viisa isemajandamisele veel. Ja nendele olid kokku kutsutud minister, nõukogu esimehed ja ka plaanikomiteede esimehed või ainult mina, kuna me olime nagu pool patused seal, eks ole. Kus härra Toomega ja siis väga aktiivselt ja agressiivselt ründas meie seisukohti. Nazarbajev Kasahstanist talle minister, kogu esimees ja Fokin Ukrainast tol ajal plaanikomitee esimees. Ja läinud aastatki möödas, kui nad samal Rahvasaadikute Kongressi vaheaegadel tulid meie juurde ja ja palusid minu ja tume juurest konsultatsiooni, et kuidas teil korraldada ka majandusliku iseseisvuse programmi elluviimine. Ja me teame, et, Lõppkokkuvõttes ju tegelikult. Vene Föderatsioon tegi kaks olulist poliitilist. Õigem oleks isegi öelda majanduspoliitilist sammu, mida enne oli teinud Eesti. See tähendab kuulutanud ennast suveräänseks riigiks ja teatanud, et neil on omaenda iseseisev majandussüsteem. Jah õige, nii et ma arvan, et kui me räägiksime sellest, mis tähtsus oli sellel tublide seadusele kolme balti vabariigi kohta, ma arvan, et see Nõukogude Liidu sisepoliitiline roll oli ka väga suur, sest see arendas mõtte mõttesuundi tohutult. Ma tahaks mainida, et Eesti Teaduste akadeemia tegi siin ka väga palju meil oli kaks või kolm üleliidulist konverentsi nende nendel aastatel selle selles samas küsimuses, kus meie programme tutvustasime ja nii-öelda need kuidas need patu seemned läksid kõik igale poole laiali. Sellega. Quote see, me võime täna isegi Reina öelda niimoodi, et me ei olnud Moskvas rahvasaadikute kongressil mitte ainult Nõukogude Liidu lammutajad, vaid samas tegelikult Eesti teadlased ja saadikud näitasid ka teed variante, kuidas siis hiljem need liiduvabariigid või või üksteisest lahku löönud riigid võiksid oma teed jätkata. Ja on täiesti õigus. Selles mõttes. Eesti tollaste poliitikute osa maailma poliitikas vääriks tegelikult põhjalikku analüüsi. See see on palju suurem, kui me siin oma igapäevaste askelduste seas oleme harjunud mõtlema või mõtlemisest kõrvale jätma, eks ole, see, see on, see on meili hindamata. Ma tooks veel pool kurioosse näite. Mina rohkem kui keegi teine, mäletan väga hästi, kui palju Nõukogude Liidu keskpank võitles oma raha vastu. No oli 91. aasta oli 92., meil oli juba oma raha Baltimaades kõikidel oma raha ja aga ülejäänud SRÜ riigid olid veel ühisrublaga. Ja ühel ilusal päeval Venemaa keskpank kuulutab, et meil on nüüd oma raha, et ehkki te ülejäänud, mis te tahate. Vot see oli alles meie võit, eks ole, täielik. Jah, see, see. Ja see näitas, et võttis aega, mis võttis, aga see idee küpses ja teatud hetkel olid viljad olemas ja täpselt nii et tegelikult ju pärast augustiputši, kui oli selge, et Balti riigid on igal juhul Nõukogude Liidust taasiseseisvumise kaudu eraldanud mitmed noh, meile väga sümpaatsed inimesed, moskva demokraatlikes ringkondades kuulunud saadikud ja, ja teadlased avaldasid siirast kahetsust, et teid enam siin ei ole, et pole enam niisuguseid ideede generaatoreid. Ja ja väga huvitav oli see Kuidas ikkagi suhtuti Eesti delegatsiooni liikmetesse esimese rahva saadikute kongressi ajal? See oli midagi hämmastavat, teisteks, kõiki neid saateid ju näidati televiisoris tol ajal ja, ja kõik vaatasid, see oli ju erakordne sündmus, ennem seda midagi niisugust avalikustamist pole kunagi olnud. Eesti saadikud olid enamjagu kõik nägupidi tuttavad Nendele tavalisele Moskva lastele ja kui me siis läksime oma marsruuti pidi sellest Kremli paleest kas Eesti esindusse või, või võõrastemajja Moskva siis tee peal meid tunti ära ja tervitati ja sooviti jõudu ja edu ja nii edasi. Oli niisugune lugu. Eks ole, ja kahjuks seepärast muutust, kuna juba nõude liidu ajakirjandus hakkas, testiti meid käsitlema ja, ja siis ikka mõjutusrahvast, aga palju. Aga kindlasti jäi meil ka väga palju poolehoidjaid alles. Päevselge, ja see poolehoid väljendus ju väga kindlalt ja selgelt kohe kui Meie delegatsioon pärast taasiseseisvumist sõitis Moskvasse ja palus Vene Föderatsiooni presidendil Boriss Jeltsinil Eesti taasisetaasiseseisvunud Eestit tunnustada ja see tunnustus tuli ka kohe momentaanselt. Jah, see nagu oleks olnud väikene akt pole tund või kaks või kolm, mis kestis selle seaduse või selle, ma ei tea, dokumendi ettevalmistamine, eks ole, aga, aga tegelikult võimalik, et kogu see rahvasaadikute kongressil tehtud üldine töö oli ikka see, mis mis valmistas Jeltsini Ta niisuguseks sammuks on päris kindlasti. Selleks ajaks oli, oli väga palju koosoldud koos vaieldud ja mõtteid vahetatud ja, ja mis kõige tähtsam oli hakatud üksteisest aru saama. Tegemist oli ikkagi Nõukogude Liidu näol niivõrd keerulise nähtusega, niivõrd mitmetahulise riigiga ja, ja sellise moodustise ka, mis oli kujunenud väga erinevatel etappidel väga erinevaid teid kaudu ja siin selles loos lihtsalt lihtsaid lahendusi ei saanudki olla. Ning tagantjärele vaadates tundub, et rahvasaadik kongress oli nagu ideaalne selline selline moodustis, mis andis võimaluse läbirääkimisteks aru peludeks, vaidlemiseks ja noh, ka konfliktide maandamiseks. Sest on päris võimatu kujutleda, et Nõukogude Liidu ütleme, lammutamine oleks võinud toimuda kuidagi mingisuguse ühe akti või mingisuguse ühe otsuse ühe-kahe-kolme päeva vältel. See oleks tähendanud ilmselt katastroofi, aga niisugune ligemale kaheaastane protsess oli võib-olla ainumõeldav pehme maandumise variant selles erakordselt keerulises olukorras. Ma tuletan raadiokuulajatele meelde, et 1991. aastal oli Nõukogude liidu poolt idabloki riikidesse paigutatud 50000 50000 tuumalaengut. Nõukogude liidul olid hiiglaslikud keemilise ja bioloogilise relva varud. See oli nii keeruline nähtus, et selle riigi kirjeldamiseks võib-olla õiged ajad alles seisavad ees, kuna, kuna isegi täna me tõenäoliselt ei tea kõike, mida ta endast kujutas ja seetõttu võib-olla niisugune niisugune töö, mida tehti ja rahvasaadikute kongressil oli ainumõeldav lahendus. Et sellest Ajalooliselt ja poliitiliselt ja majanduslikult väga raskes seisus. Välja tulla kinnitaks sedasama mõtet. Me saavutasime eelkõige seda, et Balti vabariigid astusid välja Nõukogude Liidust aga ei läinud kuigi palju aega, kui, kui kõik otsustasid sealt välja astuda ja võib-olla, et see samane seadus ja see esimene Rahvasaadikute kongress pikemate sammudega oligi see see eneseahela esimene lüli, mis valmistas ette lõpuks ka niisuguse monstrumi lagunemisse, nagu oli seda Nõukogude Liit ja no tahaks loota, et kunagi venema Demokraatia ja majandus jõuab nii kaugele, et me võime teda pidada pidada tugevaks oliidseks noh, meie naabriks ja, ja Euroopa naabriks. Kus sa, Rein olid? 19. augustil 1991, kuidas sind võttis vastu teade, mis olukorras said sa teate, et Moskvas on alanud riigipööre. Kuidas ma teada sain, ei mäleta ma enam. Kuid ma tean ainult seda, et et kaks ööd ma pidasin õigeks mitte ööbida oma kodus. Sellepärast et noh, oli niisugune hoiatus, et võib juhtuda ühte või teist nende poolt, kes võisid seda putši toetada. Kart kartsin ma eelkõige seda, et interrinne võib teha mingisuguseid meeletuid tegusid sellega seoses kuid samal ajal just selle tõttu, et ma seostasin neid nagu enda jaoks interrindega ma ei olnud. Ei kahelnud sugugi selles, et niisugune asi ei saa võita, ta, ta peab kaotama. Ja selle tõttu noh, need kaks ööd olid, olid mu ära ja rohkem mul ei olnud probleeme. Ma arvan, et sinu niisugune ettevaatlikkus oli üsna põhjendatud, sest me täna teame, et näiteks meie ma julgen öelda, et meie sõber ja, ja Eesti Eesti sõber ja tugev toetus Aleksandr Jakovlev, Gorbatšovi nõunik rahvasaadikute kongressi ajal pidi tunnistama 19. augusti hommikul, et see maja, kus ta elab, kõik selle maja sisse- ja väljapääsud, on eriteenistuste autode poolt blokeeritud ja, ja tal ei olnud mingisugust võimalust oma oma korterist väljumiseks selle hetkeni, kuni oli organiseeritud niimoodi, et kohale sõitsid ka siseministeeriumi autod, milles olid relvastatud võitlejad ja siis need eriteenistuse autod lihtsalt lahkusid sealt. Ja nüüd me teame ka seda, et 18. augusti öösel lendas Almad taast Moskva suunas. Lennuk, milles oli Vene Föderatsiooni valitsuse delegatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga ja üks riigipöörde otseseid läbiviijaid kindral varrennikov nõudis kategooriliselt, et õhutõrje tulistaks selle lennuki alla. Kuid õhutõrje siiski seda ei teinud, nii et me ei saa öelda, et augusti sündmused oli mäng, see oli mõeldud mitmete inimeste poolt siiski väga tõsiselt, aga aga lihtsalt areng oli 91. aasta augustiks jõudnud juba nii kaugele, et rahva toetust ja ka ja ka teatud tasemest alates sõjaväelaste toetust lihtsalt sellele üritusele ei tulnud. Kui sa, Rein, mõtled tagasi. Rahvasaadikute Kongressi aastatele siis kuhu sa oma eluloos selle perioodi paigutaksid ja mis nime sadele annaksid? Sa oled elanud ja töötanud Ungaris pikemat aega Moskvas. Oled olnud väga kõrgetele vastutusrikastel ametikohtadel Eestis. Mis asi see oli, mille nimeks oli Rahvasaadikute kongress? See periood Millal tegelikult? Ma ütleks natuke varem, et see periood, millal ma sattusin poliitikasse Ja olin seal, see kestis 88.-st aastast kuni 91. aastani, teise pooleni. Seda ma Pean väga tähtsaks oma elulõiguks. Tegelikult seal ma ütleksin, et ma sain kasutada parimal kujul kõiki oma töökogemusi ja teadmisi, mis olid mul nagu eelmiste aastate jooksul tekkinud laekunud akumuleerunud. Ja selle tõttu ma pean seda väga tähtsaks, võib-olla kõige tähtsamaks, mis mul on õnnestunud elus teha. Sa juba mainisid meie tänase jutuajamise käigus korra, et Eestist oli sisuliselt Moskvas kaks delegatsiooni. Üks oli siis ja suurem osa delegatsioonist, muidugi oli see grupp inimesi, kes võitlesid seal isemajandamise ja oma raha ja, ja Eesti iseseisvuse eest. Aga oli ka teine grupp, kes palehigis võitlesid selle nimel, et Nõukogude Liit püsiks. Miks jaa, jaa, missuguseid argumente kasutades sinu mälu järgi interrinde põhilised oraatorid eesotsas Jevgeni Kogan iga niisugust poliitilist joont ajasid? Mis oli nende käitumise motiivid sinu arvates? Olid nad lihtsalt keskuse tööriist või oli seal taga midagi muud? See natuke raske küsimus, ma arvan, et nii seda kui teist. Me veendusime, töötades Moskvas rahvasaadikute kongressil selles, kui tihedad sidemed olid Lukjanavil kogeni ja tema nende kaaslastega, neil olid eriteenused, eri võimalused antud mitmesuguste dokumentide levitamiseks ja nii edasi ja nii edasi. Ja ja selle tõttu olid nad kindlasti Nõukogude Liidu reaktsiooniliste või ütleme, tolleaegse peaaegu valitsevate meeleolude teenistuses ja inimeste teenistuses. Aga samal ajal. On selge, et osa nendest inimestest lähtusid siiralt oma veendumustest. Aga veendumused olid neil sellised, et et Eesti iseseisvumine kõiges Eestis liikumine Iseseisvus suunas võib ähvardada siinsete venelaste heaolu. Ja küllap oli ka kolmas rühm, kes oli niivõrd harjunud mõtlema Nõukogude Liidust kui ühelaadsest ühtsest tervikust, ta lihtsalt sellepärast oli, olid nagu meie seisukohtade vastu. Väga tähtis oli siin see. Ja veelgi tähtsam oleks võinud olla see, kui me oleksime suutnud. Maksimaalselt selgeks teha ka venelaskonnale Eestis, et majandusliku iseseisvuse saavutamine võimaldab meil kõikidel paremini elada. Eks me selle nimel Eesti poliitikud siin Eestis väga palju ka selgitused olid, tegelikult tegid, võiks lugeda kümnete kaupa igasuguseid nõupidamisi, konverentsi kongresse. Seda püüdis toetada, niisugust selgitustööd püüdis teha nii valitsus kui ka kui ka tollane Eesti kompartei keskkomitee härra väljasega eesotsas. Need ma mäletan väga palju neid parteiaktiivi, kus olid kõik minul tuli esineda, jagus rahvale, tuli selgeks teha seda. Need püüdlused kindlasti andsid positiivse tulemuse, kuid mitte kõikide suhtes ja võimalik, et muidugi kui ei oleks seda Nõukogude liidu reaktsioonikantsi ohutust olnud võimalik, et siis ei oleks meil vastuolusid nii palju olnud, aga ilmselt see oli, see oli ikka võitlus nii-öelda hea ja halva vahel või või edu ja edumeelse ja regressiooni vahel. Nii et kahjuks, eks ole me oma poliitilises tegevuses ka mitte alati ei olnud küllalt korrektsed ja mõnikord, mil läksid läbi ka niisugused formuleeringuid, mis tõesti valusalt puudutasid venelaskonda, kust nad tundsid näiteks, et meid ähvardab teisejärguliseks kodanikuks saamine. Ja noh, see poliitika on, nagu ta on, eks ole, ikka juhtub ka absusid ja, ja vigu ja nii et teatud määral nagu nende veninlaskonna valvsust Nendel oli ka mingisugused nagu alused ja poliitika oleks veelgi paremini suutnud seda vältida. No me siiski suutsime ka väga palju, me suutsime ikkagi siis seda, et meil ei tekkinud mingit avalikku konfrontatsiooni, selles mõttes tuleks tekib mingisugune käsikähmlus või verevalamist rääkimata. Kõik ikkagi möödus enam-vähem demokraatlike nii-öelda kuidagi arvamusavalduste vormide kaudu, kuigi tekkis interrinne, eks ole, aga Intaline Mingeid südamel, sellest oli tekkinud jah, me suutsime saavutada seda, et kõik need protsessid ikkagi toimusid, kas parlamentaarsetes vormides noh, niisugused liikumised, mis tol ajal kujunesid, välja on ikkagi käsitletavad kui selline suurtes kollektiivides mõtlemine, nii nagu see, ütleme Parlamendis on, ma ei taha internet nimetada Parlamendis, aga, aga see ei olnud tänavale siiski Parikaadide püstitamine, see oli mingi mõttekaaslaste ühendustakse ja hea sõnaga meenutada ühte tolleaegse Eesti. Valitsuse liiget härra palut, kes kellele anti lahendada kõige kõige keerulisemaid ja raskemaid ülesandeid dollad ja üheks selliseks oli interrinde poolt korraldatud streigilaine mida oli vaja kuidagi rahumeelselt summutada, sellega tegelesid kõik valitsus, aga, aga ma mäletan just tema aktiivset tegevust selles osas ja, ja see kandis ikkagi vilja. Jällegi suutsime vältida mingisugust otsest kaklust, tüli löömingud. Mis sa arvad, kas eesti saadikud ajades sellist poliitikat, nagu me seal ajasime? Ka midagi, ka riskisid. Jah küll, ainult, et ega me vist keegi selle peale eriti ei mõelnud. Tollal tundus nagu, et meie olukord on ju julge ja ta kindlasti oligi. Oligi rahulik. Kuni Putšiini vaat putši õnnestumise korral oleks kõik makstud selle eest väga palju. Ma ei ole küll näinud ühtegi nimekirja, aga ma olen kuulnud, et on olemas ikka nimekirja, mille järgi oleks elekteeritud inimesi. Ja palun. Ja ma arvan, et see on täiesti õige järeldus, kuna kui me vaatame, missugused olid need meetodid ja sõnas ja ultimaatumeid, mis esitati Gorbatšovile, kui ta oli koduarestis Forossis siis on võimalik väga kiiresti veenduda, et nalja need inimesed küll ei teinud. Ja ma juhin veel tähelepanu ka sellele, et see ultimaatum, mille Gorbatšovile esitas kindral vareenikova Augustiputši ajal sisaldas loetelu nendest Nõukogude Liidu piirkondadest, kuhu, kust tuleb viivitamatult kehtestada erakorraline olukord. Ja see loetelu algas peale Baltikumi ka nii et see kõneleb veel kord sellest, et Balti saadikud siiski Moskvas olid nii-öelda kogu nõukogude liidus toimuvate protsesside üheks oluliseks veduriks. Vedajaks. Jah, ma olen täiesti nõus sellega ja, ja seetõttu seetõttu ma arvan, et riski eriti just nimelt sellega, et. Kui oleks reaktsioonijõud lõppkokkuvõttes võitnud siis oleks tulnud maksta väga kõrget hinda. Ütle Rein, palun. Missugune oli sinu suhtumine Mihhail Gorbatšovi siis, kui me olime rahvasaadikute kongressi liikmed, kui ta sulle sõna ei andnud? Ma ei saa öelda, et ma oleksin tema peal olnud vihane pärast seda, liiatigi, et paarkümmend minutit hiljem me saime teada, et siiski on otsuse projekti sinna sisse kuidagi jäänud rida Baltimaade majanduse seisust ja ja seda tuli võtta kui poliitiku mängu. Praegu ma arvan niimoodi, et Gorbatšovi üks traagilistest vigadest oli see, et tal ei olnud majanduse juhtimise kogemusi ja kontseptsiooni. Ja Ta ei usaldanud ühtegi jõudu õieti ja selle tõttu. Ta oli nagu plaanikomitees valitseva positsioonil olnud reaktsioonilistikuna müstide nagu mängu kanniks. Midagi ei olnud seal teha, selle tõttu ta tegi ühte või teist või lasi toimida ühel või teisel asjal, aga nüüd otsustasid pigem halvaks kuhjaks näiteks. Nõndanimetatud väikeettevõtete loomine iseenesest oleks võinud olla demokraatliku või täieliku turumajanduses olukorras ainult positiivne. Aga sealses olukorras ta kujunes väga suurel määral, et riigiettevõtte vara varastamise vormiks. Seepärast ma hakkasin rääkima, miks ja, ja nii edasi, nii et see määras selle ära. Võimalik, et tal oleks õigem olnud. Eriti intensiivselt kasutada, kasutades ära oma administratiivset võimu tollal, esimestel aastatel eriti intensiivselt just tegeleda majanduse uuendamisega ja loomulikult vabariikidele ja kõikidele kohalikudele nendele võimuorganitele suurema iseseisvuse andmisega. See oleks olnud tema jaoks tee, kus tal oleks olnud võimalik kindlustada enesele toetust ja ja nagu vastutust majanduse allakäigu eest delegeerida ka allapoole. Lõppkokkuvõttes ta niisuguste ideedeni muidugi jõudis, sest vahetult enne augustiputši oli ta suutnud liiduvabariikide juhtidega kokku leppida. Uue liidulepingu sõlmimises pidigi toimuma 20. augustil aga ta jäi lihtsalt kõikide nende protsessidega lihtsalt hiljaks. Huvitav on see, et, et ka Eesti kõige edumeelsemad poliitikad, poliitikud aastal või 88 Ei välistanud sugugi liidulepingu sõlmimist. Ja see oleks meile tollal olnud mitu-mitu sammu edasi ja nii, et Eesti poolt kõlasid ka neid ettepanekuid talle juba aasta või kaks varem. Kahjuks ta ei võtnud neid õigel ajal arvesse. Jah, sel hetkel tundus see kõik tema jaoks liiga julge ja, ja noh, niisugune utoopiline olevat, kuid, kuid võib-olla tõesti sellepärast, et niisugune majandusliku juhtimise kogemus tal puudus ja ta tegelikult noh, niisugust tõelist majandust ikkagi ei tundnud siis taga vastavaid otsuseid vastu ei võtnud. Täiesti õige. Nii, Rein otsasson, tänan sind väga selle väga huvitava laenamise eest ja, ja me tänaseks lõpetame aitäh.