Duubel kolm. Ka tänane saade koosneb eilsest ja tänasest päevast, sest Eesti filmimaailm olavik pole sugugi värvivaesem kui tema minevik. Sellest annab tunnistust kasvõi juba oma sündmuste poolest. Veebruarikuu. Suisa patt oleks mööda minna meie saates möödunud nädalal toimunud dokumentaalfilmide aasta ülevaatusest. Esmaspäevast neljapäevani oli kinomaja saal tõsielufilmide päralt. Oma stuudio tänaseid töid ja tegemisi, loomingulist palet tutvustasid Tallinn film, telefilm, info, film, kultuurfilm, Reklaamfilm, Mauru. Kuuldavasti aga pole veel selle loeteluga ammendatud nende firmade rida, kus Eestimaal tehakse dokumentaalfilme. Viimastel aastatel on tugevasti laienenud dokumentaalfilmide tegemise võimalused. Tegijal aga on tekkinud valikuvõimalus, kus teha, mida teha kuidas ja kas on see aga mõjutanud filmide kvalitatiivset taset. Milline on hetkesituatsioon meie tõsielufilmis? Sellele ja veel paljudele teistele küsimustele oleks pidanud vastu samma filmidele järgnenud arutelu. Oleks aga kuulake sellest põgusat läbilõiget, et saada ettekujutust räägitust. Arutelu juhib režissöör Mark Soosaar. Kõigepealt, ma tahan teile tutvustada. Meie kaugemaid külalisi, kes on spetsiaalselt kutsutud siia selleks, et Eesti filmidele anda Saalomon, leks hinnang ja alustame praamidest. Viljana malkova Moskva Ailianamalkova kunstiteaduste kandidaat Ja siis on meil kaks kolleegid Soomest Matti Juhani karila, tema tiitel on MTV dokumentaalfilmide peatoimetaja ja teine mees on undama eurola dokumentaalfilmi režissöör ja meil siin üsna tuntud mees, teinud saateid Eesti filmist ja filmiajaloost ja Eestimaast ja neljandana tahaksime tuttava Jaak Lõhmustega, kõik tunnevad. Olite televisioonil filmisaadete peatoimetajana. Arutelule oli kogunenud rahvas palju niipalju kui vast viimastel aastatel. See konverentsisaal polegi ehk näinud. Ei tea, mis teda tingis. Kas arvuliselt küllaltki suur, tellitud ettekannete hulk või siis ettekannete tegijate nimed oli kuidas oli, aga esimesena sai sõna daam Moskvast viljana malkova. Lienamalkova alustas sellest, et Nõukogude liidus toimub hetkel kogu kinematograafiasüsteemi reorganiseerimine. Kõige positiivse kõrval, mida see protsess on endaga kaasa toonud, on olemas aga ka medali teine külg. Filmid, nii dokumentaal- kui ka mängufilmid ei satu paraku enam ei laiavaataja ega ka filmiteadlase kriitiku, et väga raske on kujundada oma hinnanguid filmidest, mida sa ei ole näinud. Vahemärkusena olgu öeldud, et ilmselt peab ta silmas sedasama situatsiooni, millest oleme meiegi oma saadetes rääkinud. Et hetkel dikteerib olukorra filmilevi ja filmilevi, näitab seda, mis talle rahaliselt kasulik on. Viimati nägi viljana malkova Eesti dokumentaalfilme 1987. aasta kuulsal dokumentaalfilmide festivalil kuulsal selles mõttes, et just sellel festivalil kajastus revolutsiooniline pööre Nõukogude dokumentalistikast. Selle foonil, mis toimus vene kinos, räägib ta, nägi tema meelest Eesti tolleaegne dokumentaalfilm küllaltki kesine välja olgu öeldud, et seal oli esindatud Mark Soosaare elu ilma Eesti dokumentaalfilmi saavutanud tol hetkel sellist ühiskondlik-poliitiliste üldistusjõudu, nagu oli see teiste vabariikide dokumentaalfilmides. Perestroika-aegset filmi iseloomustab terav valitsusega opositsioonis olev pilk. Kõigi mõõduks on inimene ja isiksus. Ta jälle üle pika aja meie dokumentaalfilme ja ta ütles, et muudatused on silmaga nähtavad. Tõsi, ta ei tea veel täpselt, kas heas või halvas suunas. Kuna Ta ütles, et peab tõdema, et vaatamata sellele, et praegusel hetkel on kõik võimalused iseseisvumisega nii majanduslikus kui ka kunstilises mõttes siis hetkel on Eesti dokumentaalfilmis hakanud väljenduma Vene dokumentaalfilmile iseloomulikud stereotüübid. Poliitiline reportaaž, massivõtted, tänavavõtted, Eesti dokumentaalfilm politiseerunud dokumentalistika on asunud opositsiooni ja praegu tunneb igaüks end pigem poliitikuna kui kunstnikuna. Mõistagi kannatab seejuures filmide esteetiline külg tõstis ta esile telefilmiprogrammi, mis on ennast lasknud kõige vähem mõjutada poliitilistest kirgedest ja jäänud truuks üldinimlikele kategooriatele. Ja kui parimate näidetena nimetas ta tooria supini filmi Arvo Pärdist ja filmi Kalm. Sõna on Matti Juhani karilal Soomes. Äkki varna kiiremini kui seened. Et pere on suur, et on aeg jooksis ümber maailma, kõik me teame, et televisioon on kogu maailmas suurtes raskustes. Tabatud alatele Euroopas võtab vastu, on Monet, ühtija toovad sega Talodel, siis aitame hinge sisse anda luuksesse. Paljude Euroopa televisioonifirmad on nii majanduslikest kui ka vaimsetes raskustes. Muutme alusena Seneta etatuvata. Tähtsoftivaalissoni katse, ventilaator, mida festivalil katsuti ladudesse. Oliteedeeennaku luule ja kui ma tulin, tan. Enne kui ma siia tulin, oli mul oli teatud eelarvamusi muudelt oletan, logumenti tasuvam küla üllatunud, väga positiivne testi. Aga nende filmide tase on, on mind üllatanud positiivselt. Minust dokumenti on, kui lepitamine, aina uusi uduvalvuonov, vara, dokumentalistika on uuenev loodusvara, sinu poolt dokumendi, minu meelest oli ta mulle haigele kohale meelitada dokumente, paradokumente, keerdu, ennast, tooril ja dokumentaal küll olla siis alati parem, kui ta kuidagi jutustab mõne loo toori ihanud muude omakorda ma olen ainult päiki Kaipituvatav korjama ja toimimise ja muude esimene olen näinud kõik filmid, mida siin näidata ja, ja tooksin paar tükki nendest, tõsi. Mõnusana esimärgi. Täna Kärdutatest suuralistab tema Rova ühele kivile vorm pääle. Näiteks film, mis räägib suurest naisest, kes elab seal tuhamäe otsas. See räägib võluval kombel. See on jutustus. Klaverit saksa laen, klaveri oli, oli seal, et naersime, kompleks asub ja samasse klassi kuulub minu arvates ka tellimise aparaadist, mis on muidugi natukene vananenud ja, ja külm saksa Saksa vangist kavaste leiaks. Vahemärkusena olgu väike täpsustus Matti Juhani karila pidas silmas filme, andestan rei autorid Raivo Suviste, Edvard Oja Dorian supini filmi ja sai õhtu ja sai hommik Filma Urva Pärdist ning filmi kaugete aegade lugu režissöör Tõnis Kask. Tarinankerdumisjon töötute arv, see, miks mul on vajadus jutustamise järele johtusi taustal joon peateri, et olen teatritaustaga inimene. Ma olen puhtalt puhata. Manifelevislamperin ranna turgina. Olen olnud 16 aastat Maelustele dramaturg. Kuigi televisioonis on, on halb situatsioon kogu maailmas, siis dokumentalistika on, on tulevikku. Lühikese aga intrigeeriva ja diskussioonile ärgitav sõnavõtuga esines undama air ala. Toome dokumentalistid võivad eestlasi ainult kadestada, sest neil ei ole piisavalt sellist ainestiku, millest teha Filma. Neil ei ole nii teravaid probleeme nende igapäevases elus kui siin. Saasta ei ole nii palju. Alguses, kui ma vele filme vaatasin, tundus mulle, et kõik on rahvuslikul pinnal ja raskesti mõistetav. Siis aga sain ma aru, et soost käimine on raske, aga sealt on võimalik välja saada ja peab välja tulema. Nendel filmidel rahvuslikus mõttes suur ülesanne, aidata säilitada rahvuslikku identiteeti. Purgikesi ja mitte viroline dokumenti lakkuva meneti kun alko klaarserti naega esimenegi orite ärkijaid kardutanita history valgusel. Nähtud filmid on enam-vähem ühes mallis, ma küsiksin, mida kaotas Eesti dokumentaalfilm, kui algas klastast. Tähtis oli, et sai näidata neid valgeid laike, millest enne ei tohtinud rääkida. Dokumentaalfilm on jäädvustanud neid väärtusi, mida peab säilitama tulevastele põlvedele kuid mulle tundub, et kaotati see, kuidas neid asju näidata. CD see vahend on muutunud filmi põhiülesanne esitada küsimusi on kadunud, ei olnud enam neis filmides tähtis. Vastused olid juba igal pool valmis ette teada, need olid kirjeldava filmid, aga mitte analüütilise filmid. Nad ei vastanud küsimustele, miks, nagu tegid seda varem Andres Söödi filmid. Nähtud kaadrid kokku annavad üldpildi, et vaadake, kuidas me maad on muserdatud. Minul on üks üksik keeriada, taimaal on olla Katota mitte, tekivad ohjajad. Mul on üks küsimus, see ei pruugi tõsi olla, aga siiski ma esitaksin selle, mida tegid need režissöörid, kes on need filmid teinud mida nad tegid enne perestroika, mis oli siis, kui olukord riigis oli teine. Alati on olnud meie seast kameeloneid ka kunstnike seas, kes muudavad end vastavalt situatsioonile poliitikas. Kas filmid, kus praegu levitatakse sinimustvalgetega, on tõsine kunst või spekulatsioon? Soomes räägitakse palju rahvuslikust enesetsensuurist. Olen siinse eluga hästi kursis, olen siin palju käinud, näinud, näinud nii elu tänavatel, turul kui töötubades. Aeg on selline, kus sotsiaalne ebavõrdsus on väga suur. Ühel on valuutat, teisel pole ja tal ei olegi seda võimalik hankida ega saada. Mind huvitaks näha dokumentaalfilmis sellist mitmekihilist elu, vastuoludest kubisevad elu ja seda tavalist inimest. Kas selleks peab tõesti olema mõne kapitalistliku riigi valuutatellimus? Või on olemas siiski ka eestlastel oma rahvust seal suurt, nii nagu see on prantslastel, norrakatele, rootslastel? Nagu näete, lõppes tema sõnavõtt küllaltki tõsise ja karmi hinnangulise küsimusega ja ju sellest siis ka midagi on selles pilgus meie dokumentalistika väljaspoolt. Aga nüüd ootaks sellele vastust nii-öelda hinnangut seest tulenevat analüüsi jaak lõhmuselt. Tundus, et ei olegi midagi rääkida, oli ainult üks lause, mis, mis oli laenatud filmi pealkirjast äraaetud hobused lastakse maha järgmisel päeval telefilmi filme vaadates. Kuidagi mulje muutus ja muidugi järjest rohkem tekib küsimus, miks meie filmid just sellised on, nagu nad on. Paratamatult seestpoolt me vaatame asju kriitilisemalt, kui soovitega irisevamalt tunneme rohkem või vähem mõne stuudio probleeme ja nii edasi. Kes teab, missugused vahendid on, et emotsioon oli selline, aga nüüd kui väga lühidalt vaadata seda koondprogrammi, mis meie ees oli? Kahju on sellest et ega me ei saa praegu ju ka pilti eesti dokumentalistikast sellest, mis üldse toimub. Teadupärast on ju meil õige mitu dokumentaalfilmidega tegelevat stuudiot vähemalt oma eesmärkide sõnastatud eesmärkide järgi sellega tegelevat stuudiot ESTO FILM praegu kahjuks viimasel minutil välja. Aga moonsundfilm ja Valvidki ja kes nad kõik on? Monoffill, mis on estofiil, mis teadupärast välja kasvanud ja ja ütleme, eesti videotoodangut me tunneme võib-olla kõige rohkem ja oleme tänu heale koostööle viimasel ajal televisiooniga. Saame jälgida, mis seal areneb ja kas seal areneb nende toodangus, kuidas see, kasvõi minul on olnud huvitav vaadata, kuidas nende operaatorid eesti videosi järjest rohkem iga kuuga järjest rohkem teavad, mida nad filmivad. Alguses minu meelest seda ei pead. Ühesõnaga, me ei saa paraku ja sellest on kahju. Et õieti meil keegi ei tegelegi sellega, et kõiki neid probleemi põhjani kaevatel. Ja suures osas on üks peamine probleem muidugi turu probleem praegu ja turu probleem muidugi ka laiemas mõttes mitte ainult filmide müümises, vaid ka filmide vastuvõtumõttes. Üldine retseptsioon filmidel, kuidas neid kritiseeritakse ja kuidas üldse vaataja mõistab seda signaali, mis tuleb ekraanilt. Paraku on ju ikkagi ka nii, et, et mitte ainult Moskvas ei nähtud film ei nähta neid ka Eestis. Ja paraku mõningate uudsete majanduslike nippide tõttu on karta, et isegi hakatakse neid veel vähem nägema. Ja ütleme, ma ei tea, mis põhjusel ei ole mitmete väike väikefirmade ja Eesti televisiooni vahel kokku lepitud, et kuidas neid filme näidatakse, need probleemid on kindlasti läbi, alguses ma kahjuks ei tea, miks näiteks eesti aja filme me ei näe eesti televisioonis ainult põhjaeestlased aeg-ajalt midagi olnud Soomest, et ega siis sellele probleemile miks, miks meie filmid nii arenevad või? Praegu ei ole, võib-olla võiks niimoodi pakkuda välja idee, et ükskord siia samma lauale koht kus muide täna on nelja aasta jooksul kõige rohkem inimesi, mis ma olen ainult eesti dokumentalistika aruteludel. Et seesama laua taha võiksid kokku tulla keegi firmade esindajad ja rääkida läbi just need probleemid. Või miks mitte ka firmades töötavad mehed, filme tegevad mehed. Et missuguseid vigu on praegusel viimasel kahel aastal tehtud. Sest mulle tundub, et, et need esteetilised probleemid, mis, mida saab filmidele ette ehitab, neid ei saa enam praegu visatu režissööride kaela, nii nagu mõni aasta tagasi räägiti et tema nimi on väraval ja tema vastutab ja vaatajat ei huvita, mis seal veel, mis tal tegemata jäi või miks film on selline, praegusel juhul arvestades meie olukorda terves Eesti ühiskonnas, mulle tundub et ka neid probleem tuleb kritiseerida, milleks ja kuidas filme tehakse. Jaak Lõhmus jõudis oma sissejuhatuses piiritleda vaid osa dokumentalistika hetke probleeme, edasi laskus ta juba üksikute filmide analüüsi ja seetõttu mõtlesime, et võib-olla ehk oleks huvitavam kuulata järgmist sõnavõttu Rein Maranilt. Minu jaoks isiklikult ja meie filmide läbivaatamine hoolikuga ebatäielikuks kui siin ei ole Andres Söödi videofilmi. Kui siin ei ole orav nõelandi dokumentaalfilmi, kui siin ei ole. Leo illega filmi. Ja mulle tundub lihtsalt, et tuleviku jaoks, kui tekib säärane situatsioon siis meil on targem. Kui meist mitteolenevatel põhjustel filme ei saa vaadata, siis meil on targem nähtavasti kogu üritus lükata kuu aega edasi kogu ettevõtted, lükata kuu aega edasi ja tulla ikkagi selle täieliku maastiku juurde. Sest nende filmide puudumine ei luba mul endal ka vastata mõningatele küsimustele, millele ma hirmsasti tahaks veel vastust leidnud. Esimene küsimus oleks nähtavasti see kas Eesti dokumentaalfilm on kriisiseisundis. Kas ta on kriisiolukorras ja kas ta järsku on juba kriisist väljumas või ei ole. Ja kui see on kriis, kas selle kriisi. On oodata selgust mingist sallivusest, anna andeks, mark aga sa kuidagi tegid mind kohutavalt ettevaatlikuks. Kui sa ütlesid, et seal jutuajamises kolleegida tekkis vajadus, et peaks olema üks niisugune ministeerium või komitee, kes kes juhib seda kasvatamist ja kuidagi tekkis mul siis kohe mõte, et need möödunud ajad olla märksa sügavamini sees. Kuri arvame. Sest kuidagi kangastus jälle situatsioon, et on inimesed, kes õpetavad, need, keda õpetatakse. On iirlased, kes kasvatavad, on need, keda kasvatatakse ja juhitakse. Ja siis mul tuli millegipärast jälle vormeli tuntud lugu meelde, mis kuidagi imeilusasti seostub meie hilisema ajaga kuidagi väga ängistus, söl, kohmakas eesti asja ajamine mis oli oma võtetelt oma laadilt väga lähedane sellele, kuidas üsna hilises minevikus aeti ja kasvatati mõnes muus vaimus, aeti mõnda muud asja. Mõte on tegelikult juba imelikult olla. Nagu näete, pole Eesti tõsielufilm hetkel sugugi probleemi vaeses situatsioonis. Selleks et mõista seda, mis toimub tänasest dokumentalistikast, peaks tagasi minema aastad paar selleks, et tõepoolest mõista kogu mõtteselgusega, mida meilt glasnost on võtnud, jätnud või juurde andnud. Dokumentalistika üldpilt on hetkel paljuski üsna tõsiseks ja kurvaks tegev nii kriitikud kui ka vaatajad. Samas on aga ka kusagil sügavates Al hoovustest tunda hoopis uusi suundi ja Tuuli situatsioon ei ole lootusetu, tan intrigeerivalt. Huvitav. Tol õhtul kinomaja konverentsisaalis oli soodsam kui kunagi varem. Õhkkond selleks, et oleks võinud kujuneda välja ometigi üks tõsine töine kompleksivabafilmide arutelu. Millegipärast ei sobinud aga see sugugi kui arutelu juhtima kutsutud Mark Soosaare plaanidega. Ja nii juhtuski, et tõsised lahtirääkimist vajavad probleemid, mis eelkõnelejate poolt tõstatati, sumbusid edasisse valdavas osas Monaloogina esitatud abstraktses banaalsete tõdeda arutelust seal sellest, kes millist dokumentaalfilmi toetab, kas poeetilist või faktikino, kas kujundan tõsielufilmis vajalik või mitte. Sellest aga räägitakse tavaliselt ikka siis, kui enam millestki muust rääkida jala. Sellest on kahju, sest tol õhtul oleks olnud meil väga paljustki rääkida. Duubel kolm. Mingem siis nüüd jällegi tagasi tänasest päevast minevikku ja valmistugem kuulama Eevald Vaheri mälestusi filmi tegemisest Eestimaal pärast sõda. Ringvaatepalad ei pannud sinna trammi, käivad koos, et inimesed, aga siin on alati, aga nendel ka mis võiksid olla silmuses, kes tegelevad ajalooga. No vot, mis veel tehti, siis otsin selline Nõukogude Eesti tehti siis dokumentaalfilm oli selle avariiga suurel tegemine ja sellega ma olen seda näinud, kuidas seda üldse tehti? Ossa kaasoniga sakraalei no mis sellega oli see kõige filmedi eraldi asjad, ühesõnaga palatkiline haiguslikud palagrid Rockerma kergi pärast ära, eks ole, nii et filmitiimide palade viisik, Riina, et see asi ja see asi ja see asi ja vaktsiin on need ka need mõningad Nõukogude Eestis. No see oli ka suur suur töö sellega toda, mis asi see siis peaks olema, rahvas sõidab laululavast natuke lavastatud järgi. Kahjuks need asjad sellega ning läheks, Lott ütleme põhimõtteliselt saatvad käed nii tee tipp löödi paadid, et noh, et rahvast oli nii palju, nii palju, kõik asjad niimoodi. Noh, ja siin on siis need mutid igast fermides ja nikkused on siis Narvas ja terve rida need asjad Vabariigist iga lõikese samane Tekstiilitööstuses põllumajanduslikke paradiisi veidi kokk ja siis ma niimoodi ära sai selle, siis see Nõukogude Eesti lavastati valju kallal. Selle filmiga kikkis talised midagi seal tööülesannete tõttu oli väga huvitav juhus. Tähendab, ma vaatasin üle kõik kroonikad, mis sai tehtud 38 39 40 ja siis uuesti 45 46 47, eks. See on fantastiline Seksbekis. Tõepoolest, seda ei oleks mitte kunagi arvanud, kui vaatad, noh, niimoodi eraldi mani, need tükati näinud ennemgi, aga ma pidin autorile näitama ajastut ja vaatasime koos sellega siis kõik läbi uuesti. Ja tähendab, muutus muutus kõik, alustades kaadrikompositsioonist ja elust seal kohapeal ja nii edasi, tähendab see on tähendab, minu jaoks oli see fantastiline elamus. Kuidas hääletada? Aga Tomberg oli rahvuselt eestlane, ei anna ajada vilistlane ka olla ja kui pidi rääkinud ja sa räägid, et kuskilgi kuskilt oled ühesõnaga ta olevat sealt lõuna poolt Kaukaasias mütsi, sellesse ookeaneez, kus eestlased, eesti külad, eesti külad ja sealt pärit olevat olnud tema niisuguseid üks vanaisa kuskil nii, nii kaua koos temaga oma isa vanaisa, kunagi Münchenis sai sellise teenides Khedira PC, küüno, esimene inte ja sama Nõukogude Eesti. Ahaa, no ja need need asjad seoses sellega, aga mina vaatasin siis niimoodi, et mul tekkis täpselt niisugune tunne, et noh, kui ennem seda oli, selline rahulik, voolav elu ja kuidagi näha maavärina ja siis äkitselt tekkis sealsamas Nõukogude Eestis kõige rohkem, lihtsalt vaatad niimoodi, et jumal hoidku, et mida oli nendel inimestel ühised äkilised Stalini pildid seal ja siis kõik see kadreering, kus olid jäigad kraamistatud Räikum positsioon kõige niisugune jaga väga sünge. Ja see tuligi sealt. Esimene vili riigile, tänavu sügisel on see kaasas ja esimene pilli siit hobusega uut nädalat. Event, kas saare maleva pinnima näitama, saaremat asja tegema ja siis läheme asja, need veskid. Otsisime siis või natuke mõne diskmisel, kerjused jäävad ja mina mõtlesin, see punaoravad selle vest, veskid sifooni seal, ehtne Saaremaa vennas, selle timmida pead, mida te näitate. Ville Leino ja ma mäletan, seal oli hästi vahva selles Nõukogude Eestis seetõttu, et kuna ma nägin neid eelmisi kroonikaid, eks seal oli vot eelmistes kroonikates kõige vapustava mari see, kuidas siis nälgiv eestlane oli välja toodud just vastupidiselt oli ta kodalis aegsetes kroonikates reise, need uusmaasaajad, kes siis täidan tal esindajad taludega. Sellises uues kontekstis antud nii nälgiv eestlane, kellel ei ole üldse midagi süüa. Nojah, seal Peipsi ääres seal oli terve rida, need said uus uudismaad, said siis selle ümber käis ka pallija. Nendes on traagiline midagi järjega, nendel olid, tehti tiks, talud valmis jantile 10-ks aastaks, nad ei maksa mitte midagi, ainult et elada siis sellega seal CERN lasi ta natuke aruandluse koha peal siis elada, ega siis noh, see lalin, kitsas talupidamine on väga keeruline värk ja siis on mul selle pilla Paloegi, mida sa sellepärast siis nüüd meil, Sinaadid näed? Jana tee terile anski kausa taus inimestele, kahjuks nende nüüd tahavad sinna tagasi minna, aga, aga siis see asi Maarjaga, Kreekal oli ka see asi näeb, et tore külmpidaja antakse võimalus võimalust seda seal hakata vedama prajugav aka elav no mis nagu praegugi, eks ole, nimelt äkki elad labidas ja admised kõlbaks plekiga sellega põllu isi karida. Aga kui Nõukogude Eesti ekraanidele tuli, kuidas eestlane suhtlus sele? Aga nii oli. Aga millal need aitajad siis siia jõudsid? Aga nädaks kohe tulema, vot peale selle need sest need on kõik, on tehtud see Nõukogude Eesti, mis oli esimene, see. Nüüd temaga Kuusümptombergsisse pessa, Raabokiaskolmikustelisesse ühiskondlikust oli juba, tähendab noh, ja siis tuli palundis lubatakse Filmusele on nende kirjutada oma sellesse raamatusse tegin omale mälestussamba, umbes nii või naa, mis seal on? Tema palus ennast, kirjutab, kuidas siis raadikalises näiteks pärast oli. Testid natsionalistidest sõnakese koos arutleme nende igas asendis risk et oli väga asjalik mees, minu arvates. Vot niipalju kui ta seal olid. Miks käsk oli sealt seda ju kõike vabariigi raiuti. Kus see Albaanias, Albaanias? Kas selle 10 miljonit skanner pleki tehti? Kamin, siin aabits, skannerit, kes teie albaanlased? See oli kroonika umbes kõik uuringud. Me räägime praegu. Alguses oli Reltsand kroon ainult seal esimene mängufilm tuli 52 või kolm siis sinnani on veel aega ja, ja seal on praegu üldise fooniga, mis oli ainult Tallinnfilm. Aga mis sa tahtsid siis endale tee talle tagasi ei ole. Nad ei leidnud enda juures tööd ja et meil meil oli siin oma kaadriga kassas, seal mina ja siis neljas nuh olid, kas loovalid? Üpris noh, siin, kas karbonofon sinna ei hakanud, aga tuli siis, kui, kui kastsin. Ma mõtlen kaadri nahaarstid, selles mõttes. Aga meil oli niimoodi, et viis pala oli Ringvaatesse viis operaatorid olid ja vahest isegi üks ekspala, aga ei, SARS üks palajeessassinidel siis nelja aasta peale jagades üks pala ära, siis aga see oli päris kuus seitse, andes. Ei saa käega? Kastid ongi siis tükk aega ei saanud, ei saanud isa autot. Oli see, kes, missuguses mul olid need, mida siiski siiski ikka mõjukusele. Aga ma vaatan, need olid, näete ja pidevalt oli kuni tulisemad trüginud, siis siis ta Mandraktinali selline rääkida. Oli Leningradis villa, tema abikaasat Lenfilmis tegelenud. Aga see on praegu väga noh, üsna, mis sa saad ära tuleb ja laseme see sea raisale, tead, eks ole. Ta tuli siia siis, tegin siin ringvaadet ja noh, mis sa räägid, ta võib-olla kõik hoolikat ja kunstilist seal muidugi, sisenevad foonikad veel sissegi. Segame siis muutub võistluses, tegime filmi skolingi. Moservaid dünaat paljudel 12 mees on taris kaks, lausa kaheosaline ta. Muidu kui ka mõtlesid, näed, aitad veel kahekesi filmi tegemise kahekesi ja Moskva mööda käis Askases mõningates Moskvas oli, näitan siis ei usu ta kahekesi kahekesi filmisime, nemad ei usu. Unas dünaatseks, rektor talis niimoodi. Pesendigime, kuidas. Käia sai palju, aga see sai ära tehtud, nüüd jään Moskva väga meeldis kodus ja siis oli see veeesselised. Ja siis on seal viimati selt sõideti tagant sisse ka, tähendab, seal liivane hoiatas talle juba teda, noh, ühesõnaga ei trumbiks. Viimane tagumine tross sõideti puruks, ennilise sats läks välja ja eks sõitis sisse, seal langes ära, me kampsun oleks noh, ikka päris head kaasa. Tärkava orjad. Seitsmenda, mis seal õieti aitab küll rohkem ära nyyd tema tapetakse ära, aga ta tegin selle filmi, sellise trühvli tegin siis. Aga kui nad siia tulid, ütleme niimoodi, no palun emaksid ning jagasid seda Eesti olukorda ja vaevalt et nad kehti oskasid, kuidas nad siis neid palasid said teha? Oi, see on nii, siis teemisestasime v rahvasid õnnet olla üldiselt norrakas siis 46. valdad jaajaa. Nojah, seda küll, aga noh, ütleme niimoodi, et teha muidugi jällegi arvestada nende palade taset üldist laadi, siis ega seal vist eriti elu teda taga ajada ja sa tead, et ta ei saanud teada, mis sul tarvis näidata. Ütlesin Jel midagit, mis, mida kutsutakse, midagi midagi Rootsil särgi andsid ka need inimesed, aga kuidas oli näiteks nende ja marska suhted omavahel laske üldiselt oli väga kinnine ta üldse suitsu, küll nad tihtipeale komandeeringus siis tema läks ja tseerisime seal Kamala Harris 100 ka ja siis saavad siis seal muidu. Ta oli nii, kui ta oli sünnipäev, siis ka ei tahetud alguses tööle võttagi sellepärast saali siis et saaks lastega koostööd, kas aparaat sakslasele koostööd, mis asi, see jama? Ta teeb oma tööd kogu aeg olnud 100 printsile olid siis ei ole ju, ta teeb oma tööd tema endine inimene kogu aeg olnud, mitte midagi kuskil nina toppinud. Ma vaatan, et ei tahetud ja vot siis alguvad seoses lastega seal solid siin kõigega ega teda otiga tagasi. Ja siis ta seda oli Odeegaa olingutse Kaarsel tükk aega vaata ka lihtsalt, sest noh sõnaga, piiranud paradiisist Emajõesoppi raport, et kopeerida meie ringvaadet kopeeris tema tehtud aparaadiga kahjux luht siis ega siis tema laba toores ilmutas, see oli Kunderi tänaval, oli see laboratoorium, oli siis ott ja tema oli siis seepärast siis nad ikka möödavad singli, kas loovad siin on see siis põlevkivi siis lasteaeda sinna kiirelt minna pole siis fašismi sõdades sinna, et ta tehniline esimene sinna siis hakkas Laura seal tehniliselt seal põlevkivisse läks siis filmi tegema, põlevkivi, selles esines preemiaga on telefilmist vaat sinna lubatud siis pikkamööda siis vahetevahel sõnaga, üldiselt. Aga kas aga oli, ta oli niisugune, selles mustab laboris kogu aeg ja ja avatava siin alas sedamoodi. Mõtlesin põlev kiivas, see siis kas, kas lavarassis õigas lavasats pikalt tuli sealt ära. Eks ta pikalt osana no midagi, et seal on märskajal oma nipid ja ja kas laskabidiga Sooval alluma siis ei, ei, tähendab kas loov oli värske, hästi? Aga no kas lava ja ütles, et no sa oled, mis pärast mina olin, see nii suuri teada märkas, ei, meil tuli ära. Juusmisega oma kirjutajaid rohkem ei tea, on väga maitsvaid, et näed, isegi niidab aledasi. Jah, ta lihtsalt saks. Vaat jah, seal oli siis jooted, hoolikad, muidugi, palad jah, eks need maal ja Atleldan, aga jah, et nendel kõigil on vähem, arvutasin toimetusest läbi, need asjad, tead, mis teha ja kuidas teha ja kes otsustas, mida teha. Kuhu minut tammel, et meil oli toimetus, oli ka olemas. Pärast Vassiljev, Nittim oli selle talle endale, sest kui ma seal olin, aga, aga no ühesõnaga toimeta iga kroonika toimetaja igatses palad. Ja noh, eks direktoriga arutati kai barrel katki ja võttis sellest osa, siis ta oli paralleeldirektor. Kuni ta pärast siis hakkas ise filmima juba rohkem ja elavdama. Kantselei tööd ei taha teha, häda filmida akte ja siis tuli kostoli rajoonis kuskilt bandžo direktoriks. Harold sassis avaks seas kostab, jäi, ta oli ka kolm aastat oli, siis tuli Tani loojus, noh muidugi ka parteitöötaja absoluutselt tema moodi, tema jagas, ta oli veel 22 aastat, oli direktoriks, tähendab, üleliidulise kunagi üksi nii kaua pole olnud. Noh, seal oli niisugune nuh olid ümarad, tundis ära, et kus, mis ja kuidas peab tegema. Temal käis üks läks sinna sisse tuli välja, teine läheb siis, see kukkus ta tõmbaski salle, tal liblik, selge pilt, kus, mis, mida, aga see key uude elu on informatsiooni peal, kes, kus mida ja kõik asjad ja siis noh. Tal noorem mees, aga tema oli päris kolmeaastased neljal õhtul ja kas temaga nagu ütleme, Tõnni viis midagi stuudiost ära ei tema lihtsalt tall vahetab lihtsalt ta oli direktor. Kas muidugi niisugune hea inimsüda seal inimene, ta on iseenesest tema, ei, Karl midagi oli viisakas ja katsusega ilusti pead inimesega, et midagi arusaamatut sõnaga ei andnud Tartus tuli ja, ja. Akustelt kinnitati, tähendab, võeti vastu need ringvaated ja kroonika Helma direktrootsevast elektoraat aga pidi tema neid ka kusagil esitama hiljem. Ja kui teetööd elektroonika kõigepealt aasta siis oli Mil komiteerigis Hutjevitsas tegelikult ju ahaa, kes oli alguses seal siis eesotsas. Riis oli ju ka seal, ma pidin ise ka alguses ei, päris alguses Raadik olin seal alguses ja siis alguses ja siis hakkas otse tehti siis lisandus asjad ja siis hakkas seal minema, siis oli Lauristin, oli arstidel 47 ja sele raadikeri laars siin ja siis seal olid ise riisilgis liigne tüka häving. Ta oli seal oli ja, ja siis kommenteesel Liisus salt rannas pandi ära siis asja peale riisi tuli iilikke seal ees ja ei ole ka jällegi väga pikka aega. Seal jah, kuni pensionini välja, kas teil oli siis mingisugused, noh, ütleme niimoodi, et oma vabariigis siis ka juba viidi Moskvasse vastuvõtmisele? Ei, tähendab, veenis mind finimis Wabariigi kraan läksid need Moskvas. Aga leivast algusest tegid ainult kroonikat, mis käisid ainult vabariigi ja mina pakkusin, hakati tegema. Vot need esimesed, mis olid siin Nõukogude Eesti, nüüd olidki sismis ja ja siiski ka tuli, tuli pause ja siis hakkas olema, seal tuli esimene kolm klubi, spordipäev oli esimene, siis oli sportlasest tehtud ja hakkas siis hakkad, neid tuleb, on siis üldiselt Molasitlejad sul keegi ei mäleta lihtsalt? Nii palju siis hakkas tulema pausi oli vahepeal peale selle. Selle laskudes tihti liig tuli juba ja Lauristin ja siis ka väga. Enneaegselt, noh, need näitlejad on pilts hurjutati juba enne sõda juba taganud olla kogu aeg oli, mõtlesin seda. Et need säilitada, lihtsalt säilitada seal. Huvitav asi, sellepärast et praegu see kino enam ei ole, see sellepärast, et kes see televiisor ja tisse on hoopis uusajast sundi. Aga vaat mina mäletan seda aega, kui mina tegin abale raadio väikse niukse detektori. Ei, tähendab see oli ajastu, kus hakkas tulema, te olete seal, kuulsid midagi, tähendab see vot see ajastu, see on huvitav, ega siis noh, praegu on see muud videot, eks ole, see sobib. Liitri kari, ATK algas, algas, see on ka huvitav, on raadio esinenud nõelaga sisemine kristalli peale, otsis välja, siis pulss klapiga, kuulsid, Tallinnas vajaks see otsa ja see oli see ajastu, kui hakkas, siis hakkas tulema, eks ole, noh, ja siis tahest hakkasid tulema ja sõbrad küllalt kallis oli. 200 krooni, mul on praegu olles radioaparaat, mis, Vot, mul on praeguse alles, ta töötab absoluutselt mina, midagi kontserdil midagi Tallinnas kuskilt tuleb siis, kui see tuleb, siis siis see on, vaata, seal on seal palju ad ja niisugune dünaamiline, niivõrd puhas, niimoodi et vaata meiegi Läti omadele siht. Pärisoni. Ühesõnaga siin Watson ahe. Geenid isegi mina ei ole ka muusikal nii, aga, aga isegi minu jaoks on see noh, nad ei olisi purgis, ma ütlen, mul filmi vaatavad hoopis midagi muud, mis vahe on vaat kui ei tea, siis miilitsa vahet ja Asgardid kuulsa vahel. Aga ma küsin nüüd uuesti tagasi, kellega te veel žissöörides siis olete koostajaid teinud, maskaheks Olavi esimene siis oli keeranud nõrga järgi vaadatuna täna lõppes ära, aga siis olid juba hiljem juba vigased Kasesalu tulema ja juba uus põlvkond siis näri vahepeal siis dokument sama ringvaade palasid ja siis ripats hakkas tegema esimese spordile, siis ma olin lastinisse siis spordiraja puhul vot ja siis veel vahepeal nastas oli ära sõnad ja siis pidi olema ka ära siis mina lasin viisi korraldasel. Bussifilmilinal vaatad siis minu karjääril on ikka suhteliselt ära ja siis kellena siis arstina? Kun kun hakkas nagu jäitegi operaatori assistendiks. Ei mina katsun värska, sorry ära trassist, operaatori tööd muidugi ringkonnale pala isegi mängufilmi peale nagu tagasi, et uuesti nagu ja, ja ja noh, mänginud muidugi jääda. Hitleri usna, elaksime siin tennishallis, mis ta, tennis, Alisakerle paviljon A kasteni sallel esimene pavile Kadrioru tennisehall ja esineb Aili isa kõht, kui saabustan paksude mängufilmide juures on, mis seal, mis seal ikka, suured asjad tehti suure depressiooni lisa, niipalju kui sinna sisse mahtus elab Kalevi jõulisel ja ja siis noh, tehti nihukene esisementigi asfaldiga see siis sa räägid areng ja siis veel see siis hakkas, adisin tutvusele siis keegi viga, massoca, vana olisi, sellegi, nad agraarsafari ei, mina mõtlen selles mõttes, et vanad tuttavad Hakkaski siis järgmine oli, siis jäid merel. Kuni seal siis tulema selle aja peale juba oli stuudio Harju tänaval selles kohas, kus leivapäevad jalale ta ja, ja siis liiva taastati ära, mis aastasse sallelda. Haarasin, pillid ka täpselt. Ei mäletagi, nii palju neid ei mäleta, nii täpselt ei oska. Märidad, Nad söövad, aastas on, see on olemas ja seal siis tähendab taastatud, see maja sai siis ka pihta sojaal seal kõige paremini arenenud seal kõik pillid, kanadalase varematel taastunuga adminevad ahven. Meil kõigil suud ju inimesed ei vihastas, meil olid 2000 tundi ette nähtud taastamistööd. Paremaid sealgi prahti ja siis seal, mis praegu, see oride väljak ja selles mõttes on pilt olemas, et ma seal tegin tööd tegema seal kõige paremini. Sai otse kommitamisele, vaat see on, mis seda sellepärast, et seal oli küll tuli seal venelane, kus ta sai teada, et nad on seal lõi seal iso saksa ohvitseri lauad seal. Arvasse, kas tarinalik need küünlad olid üleval, see õudne Tallinna põlemine, pommitaja seal oli Narva naasisi Rolf Narvasse solistina. Narva all peaks, et Eesti on minu kodu juures. Ka maja, see niuksed kirjutaksid sisse, hoovi peal oli ehk killusiga noh päris suured killud olid. Jah, aga mina tagi Harju tänava majja stuudiolaboris ei vaata enam orienteeruv heegeldus. Aja 50-st kuskil oli seal ja me olime juba seedri seal. Diisel heideti veel edasi, läks heitleme edasi, praktiline sisse. Siis oli veel edasi, mis oli alguses selle saekanala majas? Said valmis ees need ees ruumida. Mees ees fassaadil, eestil akendega ruumides on ja siis see helisaali ehitamine võttis tükk aega ja noh, siis on olnud taasruumid kas siis ka valmis saama ja siis sellele Porbonovi korter kunagi. Jajah, kallis korter. Rääkisin Shanghais ei jätku sellega, et solijad Avisema Ahage haavaliga, seal elas seal praegune Foonika asjali carbon Vortry Mixiscorganachelle just niimoodi ära veidi oma. Nire laev Moskvas on selline lehinse sellel ajal väga proua Pierre sirelid Aadeeerres Jelena Sava prouaga edasi, ka seal ei saanud mahti rääkida. Käsi tal, noh, seal ennem olisi. Elmo, sir oli tema mees, seal oli meil mees meil mehaanikuks. Ja halisemaktser Tartus oli niisugune asi, kus Aladrow noh, seal külitud selle asja omal ajal, kui sa seda ei ole, seal nikku pale sellega nüüd ei tea, mis seal tuleb, aga vaat see on see, eks mõni selline asi drossel lüpsiplats. Vaat mis filmiti need Kaiusami karussell tähendab seda käib ringi lehmadel ringi seal. Et niisugune põllumajandus on niisugune asi, põllumajanduska meil. Nii, FIFA, ROK, vot see on ikka üks operaator, oli ta siis ka professionaalina, meie aitajad, klavereid, mis oli seal oma avanud tantsida. Praam näitab midagi rasket. Vastuolud vastuolud, vastuolud, vastuolud ajas inimeste vahel inimeste sängis. Igatahes kuulates nüüd juba mitmendat saadet neid mälestusi hakkab vähemasti minule küll natukene selguma meie filmikunsti tänaste probleemide juured. Aitäh sedapuhku Eevald Vaherile ja jätkame jälle järgmises duubel. Kolmas. Duubel kolm.