Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade alustab ning tänased rahva teenrid on Külli-Riin Tigasson Eesti valehest Peeter Kaldre ETV-s Diablo Lauri Hussar vikerraadiost ning saate alguses peame kohe ütlema, et juubeliaasta sai eilsega läbi kui kuid kui kuulata ja mõelda sellele, mida siis ütles juubeliaasta lõpetuseks president Toomas Hendrik Ilves, siis tegi ta ettepaneku, et juubeliaasta ei võiks veel sellega lõppeda. See juubeliaasta meis enestes võiks edasi kesta, kuid kui me vaatame neid juubeliaastaga seotud tavasid ja ettepanekuid, mis olid terve aasta vältel tehtud ja juubeliaasta lõpetuseks tehtud, siis ollakse justkui eilne päev pidanud päädima vabadussõjas võidusamba avamisega, aga, aga seda kahjuks aset ei leidnud, et kuidas teile tundub, et kas see vabadussõja samba saaga oli ka üks, üks plekk, mis määris pisut kogusada juubeliaastat või jäid eile meelde siiski pigem sellised eredad ja säravad hetked? Mulle isiklikult tundub, et et vabaduste hamba ümber toimuv saaga on tõesti tervet seda juubeliaastat kuidagi varjutanud, et see on terve selliste negatiivsete uudiste uudisterida, et et kord siin need korruptsioonikahtlused, siis kõik need vaidlase, Tallinna linna ja, ja samba püstitajate vahel ja mulle no eravestlustes inimestega võib kuulda, kuidas tegelikult sammas on nagu muutunud omamoodi ütleme, naeruobjektiks ja sealtkaudu tegelikult ju naerdakse ka selle üle, mida see sammas tegelikult sümboliseerima peaks. Jah, ma olen täiesti nõus, et see piinlik, piinlik vaidlus, mis selle samba alla käis, see, see tumestas kahtlemata seda, seda juubeli juubeliaastat ja mis oleks olnud ilusam, kui oleks saanud selle samba ka selleks ajaks nagu ta planeeritud oli, püsti, aga paraku kordus kõik see, mis mis toimus eelmise, Eesti vabariigi ajal, kus täpselt samamoodi käisid Vabadussamba üle vaidlused ja jäi samamoodi see sammas üles panemata. Selles mõttes on asi väga, väga piinlikke groteskne, et. Lootus sellele, et see vabariik, mis meil praegu on, on kuidagi targem nagu sellest vabariigist, mis oli ja mis hääletualistamisega käest anti. Et see lootus sai nagu nüüd tugeva löögi ja kui meil siin palju räägitakse sellest, et tänapäeval ei tohiks enam korduda see, mis, mis toimus 30.-te lõpus, siis siis kemplused meid sellele sellele variandile küll lähemale. Pigem ei viis. Ei viia aga erinevalt siis teise maailmasõjaeelsest Eesti Vabariigist sammas ikkagi nüüd saab valmis, aga kurb on see, et ta hakkas sümboliseerima seda, mida, mida loodetud. Siinkohal oleks muidugi paslik tsiteerida president Toomas Hendrik Ilves, kes ütles siis eile õhtul, et alles siis, kui see kõik meilt võeti, kui me selle kaotasime, alles siis hakkasime hindama, mis meil tegelikult oli, alles siis, kui diktatuur hakkas meile nina alla hõõruma meie endi kirumisi, et mustata meie endi loodud ja siis kaotatud riiki, alles siis mõistsin, kui palju mõttetut auru olime kulutanud valedele asjadele. Mida see võiks meile öelda? Sügav tõde. Aga aga edasi, aga kas me kuna me muutuda, et kas me suudame muutuda ja kas me ikkagi oleme päriselt õppust võtnud sellest, mis, mis oli 30.-te lõpus ja ja mille tõttu see vabadus kaotati ja jäätmeseda taga hakkasime igatsema see, mis meil oli, ja alles siis hakkasime väärtustama. Et kas selleks, et hakata väärtustama praegust Eesti vabariiki, tuleks ta uuesti siis kaotada või mis? No aga eks see ole üldinimlikke, selline psühholoogiline tõsiasi, et inimene hindab ja hakkab väärtustama midagi, kui ta on tõesti ohus, et ta võib sellest ilma jääda. Et selles mõttes on muidugi hea, et president seda meenutas. Jah, aga ma siiski nii süngetes toonides ei võtaks kokku seda, seda juubeliaastat sellest juubeliaasta jooksul oli ikka ka väga palju ja väga ilusaid hetki ka ja minule isiklikult kõige rohkem avaldas muljet ikkagi see see öölaulupidu, mis, mis toimus lauluväljakul. Selles mõttes, et. Valdavalt osalised seal ju noored inimesed, need, kes ei, kes ei mäleta enam seda öölaulupidu, mis siis 80.-te lõpus oli meie meie vabadusliikumise nurgakiviks ja, ja see, et need noored välja tulid ja omamoodi aktiivselt isamaalisi laule laulsid küll natuke teises võtmes. Omal kombel, aga ikkagi see näitab seda, et ega see ega vabadusejanu ja see vabaduse hoidmise tahe ei, ei ole ju nii lootusetult kadunud. Jah, kuigi ma pean tunnistama, et, et mind ennast on terve selle aasta kestnud pidustustest seeria puhul küll kohati häirinud see, et see on tundunud mõnevõrra mõõdutundetu, selline pikk pidu ja ja sõnavõtud ja sündmused, see tundub veidi veidi õõnsena minu jaoks. Ja ja samas teisest küljest me, me näeme seal me elame, et on majanduskriis, suured probleemid eelarve ümber. Oleme ka, et, et needsamad part ei, needsamad poliitikud, kes need siis juubeliaastal jutustavad ütleme, armastusest oma riigi ja rahva vastu ja samas me näeme, neile ei jätkunud näiteks viimaste valimiste eel ja pärast seda piisavalt riigimehelikkust, et mõelda ütleme, veidi pikema aja peale ette ja selle asemele tulid välja selliste lubadustega, mis, mis tegelikult on ju meile kõigile kahjulik. Nojah, aga olgem ausad, ega, ega maailmas keegi ei suutnud ju seda majanduskollapsit ette näha ei Ameerikas ega, ega suurtes Euroopa riikides, et noh see, seda ma nagu need süüks ei pane, ei paneks, et valimistel oleks keegi tarkpea tulnud välja mõttega. Meil tuleb kahe aasta pärast majanduskriis. Et olgem ettevaatlikud, seda ei osanud keegi oodata, tegelikult ma arvan Siiski igaüks, kes vaatas neid statistikat ja numbreid, pidi tegelikult ju nägema, millal see senine majanduskasv tugineb ju tegelikult sellest, et ka Ameerikasse on oodata suuremat majandusraskusi sellest tegelikult ikkagi on, on räägitud ka varem. Ja see pidi olema selge, et Eesti majandus ei, ei saa nii kiiresti edasi kasvada, kui vaadata kas või kõike seda jooksevkonto defitsiidi, seda, millesse on investeeritud ja millesse mitte. Kui siin oli juttu sellest, et kas me oleme ise võimelised muutma ja ja pisut ka selle seostest juubeliaastaga ja presidendi poolt väljaöelduga, siis tegelikult paar päeva tagasi oli ETV eetrisse on täiesti suurepärane saada Indrek Treufeldt poolt juhitud 11000 aastat, et hiljem ja mina ütleks, et mõneti oli see Saabe, mis peaasjalikult kätkes endas endistaja peaministrite vestlusringi ja intervjuud praeguse peaministriga. Seda saadet võib nimetada ka maskide langemise saateks ja lohutuseks Edgar Savisaarele võib öelda, et ega see saade ei avanud mitte ainult teda, vaid muuhulgas langes mask ka näiteks peaminister Andrus Ansip pilt. Ma soovitan kindlasti vaadata internetist saate internetti internetiversiooni ja vaadata kas või vastust küsimusele. Kuidas vastas siis Andrus Ansip küsimusele, et kui rahvas ütleb, et nad ei usalda enam Ansipit, vaadake siis, mida peaminister vastas, aga me näeme seal ka teisi suhtumisi, näeme seda, kuidas nii-öelda mõtestab situatsiooni distantsilt, et Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja nii edasi, et tasub kindlasti vaadata. Huvitav, huvitav, mõtlemisaine oli see neljapäeva õhtune saade kindlasti. Aga kui juba peaminister Andrus Ansipi peale jutt läks, siis juhtusin eile kuulama ministri igakuist intervjuud vikerraadio saates Reporteritundi ja ja ma pean ütlema, et osaliselt elab peaminister jätkuvalt unistusteriigis ja üks, üks märk selle kohta puudutas tema vastuste töötuse küsimusele. Nimelt ütles peaminister, et töötus ei ole hüppeliselt kasvanud, kasvu on suuresti need, kes olid juba töötud, aga võtsid enne töötutena arvele. Ja mind hakkas see vastus nagu painama ja siis ma helistasin tööturu-ametisse ja, ja see tegelik olukord on pisut teine, nimelt pool sel aastal juurde tulnud töötutest on märkinud oma töö kaotamise põhjuseks koondamise ja kokkuleppele lahkunute hulgas, mis on siis nii-öelda see teine pool, on ka kindlasti neid, kes on lahkunud kokkuleppel, aga kes oleks igal juhul töötanud ja töötus on kasvanud 15-lt 1000-lt 25000 krooni 1000-ni, siin vabandas, nii et tegelikult seda, seda ilusat juttu ja seda mulli võiks küll natukene vähem olla ja mulle tundub, et, et kas, kas võib-olla need peaminister endale probleem või tema nõunike probleem, kes teda informeeri piisavalt? Et võib-olla üleüldse on siin õhus küsimus, et kas peaminister on ikka adekvaatselt informeeritud? No selleks, et olla informeeritud, ega selleks ei pea ju väga suur nupumees olema, selleks tuleb lugeda kas BNS-i või ajaleheportaale või vaadata teleuudiseid või raadio uudised, siis on kuulda sellest, kuidas Narva Kreenholmis 500 inimest koondatakse. Kui eile tuli teade, et Eesti postis kokku koondatakse 300 inimest, siis need on sellised reaalsed arvud, mis minu kujutluse järgi peaksid ka peaministri kõrvu jõudma. Kuidagi siin ei ole vaja, nõunik, kelleriti ju surfata ja analüütilist tööd teha. Et koguda ettevõtetelt andmed kokku, kui palju on juba koondatud või kavatsetakse koondada ja siis selgubki, et need, kes töötuna on registreerunud, ei ole mitte legaliseerinud oma töötu staatust, vaid on reaalselt töö kaotanud. Ja neid koondamise uudiseid tuleb tõesti siin peaaegu et iga päev korssimises Viljandi ukse aknatootja, kord, siis mõned riigiasutused ja nii edasi, et on tõesti võimatu, et need arvud peaministrini ei jõua. Aga võib-olla mina olen võtnud endale sellise raske ülesande siin sellisel kriisi ja languse ajal üritada siiski mingit optimismi inimestes üles hoida, üleval hoida. Aga miks sa arvad, et sa optimism oleks oleks parem kui, kui selge tõe väljaütlemine näide Suurbritanniast. Paar kuud räägib sealne peaminister sellest, kui halvasti kõik on ja et asi läheb veel oluliselt halvemaks ja et asjad on ikka riigist tõesti väga halvasti. Ja midagi ei ole teha. Noh, olgem ausad, muidugi tema populaarsus oli ka väga madal. See Gordon Browni populaarsus on tasapisi tõusma hakanud. Selline mõiste nagu ennast täitev prohvetlik, mis viitab sellele, et kui, et kui inimene hakkab rääkima, et asjad on väga halvasti, siis ta külvab pessimismi ja aitab omakorda sellele nii-öelda langusespiraali alla. Et me võime selle näiteks tuua kasvõi sellesama Estonian Airi, millest on siin palju juttu olnud, et et firma on, on suures kahjumis ja nii edasi. Omakorda mida enam sellest rääkida, see vähendab siis ka klientide usaldust firma vastu, keegi ei, ei taha enam broneerida neid pileteid ja firma hakkabki halvemini minema. Et võib-olla siis meie, lugupeetud peaminister tahab sind natukenegi seda optimismi ja lootust. Sa oled kuulanud neljapäevast reporteritundi, Tõnu Lehtsaarega ei ole tema Rex ise täitavast prohvetlusest. Aga kui Estonian Airist patu tuli, siis üsna huvitavad arengud on sellel nädalal aset leidnud, nii nagu me eelmisel nädalal prognoosisime. Üsna pea need teravad väljaütlemised algavad. Ja nii nagu oligi, oligi arvata TULI SAS-i peakorterist Eesti peaministrile üsna teravas toonis kiri, mida on ajakirjanduses nimetatud ka ülbeks ja tänane Postimees esitab lausa küsimuse, et kas siis SAS-i juht Mats Johansson on tõepoolest mats. Sellepärast et peetakse selle kirja tooni kirja tooni pisut sobimatuks ja muuseas, selles kirjas sisaldub ka punkte selles, Estonian Airi kaks väga keerulises olukorras on SAS-i arvates äärmiselt mõtlematu ja vastutustundlik vastutustundlikule transpordipoliitikale vasturääkiv teha selliseid avaldusi, nagu ajakirjanduse väitel tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister möödunud neljapäeval, kus Estonian Airiga seoses olla väidetavalt kasutatud sõnaga pankrot. Sellised avaldused võivad järsult halvendada Estonian Airi olukorda, ettevõte võib hakata kaotama broneeringuid ja nii edasi ja see võib niigi keerulist olukorda veelgi raskendada. Ja kogu kirja mõte on siis selles, et et mehed eesti riigis müü ruttu omaosalus ära ja tõenäoliselt, et selle kiirustamise soovida, aga on ka tegelikult ilmselge visioon ja nägemus sellest, et, et see Estonian Airi osalus, mis riigi käes on, et see ei maksa kuigi palju, et andke meile praktiliselt poolmuidu ära. No kui SAS-i juht ütleb, et Juhan Parts tegi sellise avalduse viidaga viitega pankrotile, kahjustades tenori Estonian Airi olukorda, siis minu meelest rohkem kui SAS-i juhi kiri Eesti peaministrile on väga raske ette kujutada, et miski võiks halvendada Estonian Airi olukorda, sest kui sellised ust ultimate NATO meid on juba mängu käinud, siis on igale tavakodanikule Ki selge, et Estonian Airiga on midagi halvasti, nii et see annab sellele spiraalile veel hoogu. Aga Peeter, me peame siiski mõtlema ka sellele, et majandus- ja kommunikatsiooniminister võiks siiski hoolikamalt oma sõnu valida, sellepärast et kuidas see uudis tekkis. Natukene püüdsin jälgida, mis kontekstis kasutas majandus- ja kommunikatsiooniminister sõna pankrot ja vastus oli vist Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaalile selline, et küsimused küsimusele, et kas te ei välistasid Estonian Air'i pankroti, oli öelnud majandus- ja kommunikatsiooniminister, et ühegi firma pankrot ei saa välistada. Antoni seda võib tõlgendada nii ja naa, kuid, kuid ma arvan, et, et tundlikus olukorras tuleks käituda teistmoodi ja, ja mulle millegipärast tundub, et Eesti poliitikud on viimasel ajal sõnadega olnud pisut lahmivad ja kui on väga tundlikud teemad, võiks hoolikamalt oma sõnu hakata valima. Jah, nii see on, et tõesti see partitsiip Sa oled pankrot, pole välistatud sellisel kujul kujul see, see ringlev. Aga samas kui me vaatame nende teiste Estonian Airi probleeme, et tegelikult need ei ole sugugi unikaalsed, et maailm, lennundus on, on suurtes probleemides. Kõigepealt siin olid teadagi nad 11. septembri sündmuse järelmõjud ja siis sellest ju aastaid aastaid taastati ja siis lõi valusa hoobi see kütusehindade kiire tõus, mis on küll natuke alla alla tulnud, aga sellegipoolest, aga see üldine majanduslangus, ka inimesed lendavad seetõttu vähem. Ja kui me vaatame siin näiteks kas või airBalticut mida on siis püütud sellise imelapsena kujutada Baltimaade kõige tugevama lennufirmaga, siis tegelikult ju ja nemad selle aasta esimesel poolaastal teeninud 174 miljonit krooni kahjumit olgugi et, et neid on näiteks Läti Läti riik, kaudselt väga palju. Tänud, et Riia lennujaamas on ju allahindlused nii airBalticule kui ka Ryanairile. No mis asja soov ongi tegelikult Estonian Airis ennast nii-öelda suurema osalusega sisse osta pärast seda, kui nad on airBalticu osaluse müünud. Et, et see, et siin nii-öelda on nende soov, võib-olla võib, aga võib-olla tuleks seda vaadata võib-olla teisest perspektiivist järsku ongi kasulik see osalus maha müüa, järsk ongi kasulik anda SAS'ile. Kui SAS'il on piisavalt hea äriplaan, kuidas jätkata Tallinnast otselende mis on ju tegelikult Eesti riigi huvi ja, ja noh, muidugi. Me peame vaatama ka, mis toonis ja kuidas seda, kuidas seda diskussiooni praegu arendatakse, sellepärast et ärme unustame, et SAS-i juhi Mats Janssoni kirja näol on tegu siiski sisuliselt ultimaatumiga ja nii naljakas, kui see ei ole, ultimaatumi tähtaeg jõuab kätte homme. Justkui nagu homseks peaks olema Eesti riigil mingisugune seisukoht, mida ette võtta Estonian Airi vähemusaktsiatega. Ehk siis kaunil pühapäeval, aga no mulle tundub, et, et selle Estonian Airi üheks probleemiks kahtlemata on see, et ühe kil omanik Mul ei ole enamusosalust ettevõttes, et SAS-il on ju 49 protsenti, Eesti riigil 34 ja Kress kool siis 17, kui ma õigesti arvutan. Ja see, kui, kui ühel omanikul oleks selge enamusosalus, oleks kindlasti ettevõtte tulevikule parem. Aga samas ettepanek ka Eesti riigi osalusest täiesti loobuda tekitab siiski minust teatavat kõhedust. Et minu meelest on siiski hea, kui, kui, kui meil on kaasarääkimise õigus, iseküsimus, kui hästi või halvasti seda kasutatakse. Siiski. No kuidas on Eesti riik kaasa rääkinud Estonian Airi arengut? Kas sina oskad, oskad siin näiteid tuua, mina küll, mina küll ei oska, ma tean, et Estonian Air on teinud koostööd ettevõtluse arendamise sihtasutus aega ja on korraldanud nii-öelda nende vahenditega mitmeid reklaamikampaaniaid nendesse sihtkohtadesse, kuhu nad lendavad. Aga, aga ma ei ole küll kuulnud, et Eesti riik oleks väga palju suutnud mingisuguseid, kas või strateegilisi taktikalisi otsuseid. Estonian Airis läbimine. Ja siin tuleb mängu tegelikult üks kõige olulisem nüanss, mis Estonian Airi puhul on, et noh, kui me räägime nüüd pragmaatilisest küljest, siis loomulikult me võime öelda, et noh, mis, mis vahet seal, kellele see lennukompanii kuulub, kuulub, peaasi, et peaasi, et ta lendab sinna, kus me tahame Tallinnast, eks ole, kulgu ta siis täielikult sile, aga siin on küsimus ju selles, et Estonian Air on üks väheseid firmasid, millel on jäänud need meile kallid Eesti Eesti värvid peale. Et me ikkagi samastame Estonian Airi veel hoolimata sellest, et osalust ei ole enamusosalust Eesti riigil, me samastame seda ikka, et see on Eesti riigis meie oma. Meenutagem seda, kuidas Rootsi pangad võtsid Eesti pangad üle, kes olid ju Kaanakas, Hansapank, mis oli meie nagu öeldakse, meie enda toodang, eks ole. Et seda me elasime ka väga valusalt üle, isegi Tiina Mõis väitis. Tänu sellele viis ta oma rahad ära sellest Hansapangas, praegusest Swedbankist, eks ole. Kuigi nüüd kuidagi see maailma rahanduskriis siis terasemad analüütikud ütlesid, et oleks oleks näiteks Hansapank olnud endiselt Hansapank ja eestlaste käes, siis oleks seda Hansapanka tabanud, võib olla sama saatus, mis tabas Islandi panku, vares, pankrot Parex panka, et jumal tänatud, et oli suure suure Rootsi kontserni käes, nii et noh, siin on nagu kaks asjad põrkuvad pragmatismi ja idealismi ja see annabki sellele Estonian Airile ja sellele vaidlusele selle tema ümber. Omalaadi, rahvust. Kuidas SAS muidugi Eesti riigiga suhtleb, et see on selline tüüpiline äri ajamis viis riigiga. Kui me meenutame seda, kuidas müüdi maha Eesti riigile, siis Eesti raudtee enamusaktsiad, siis mäletame, et ka siis oli ju kogu aeg täpselt seesama jutt, et kogu aeg on sellega kiire, kiire, meil on tegelikult ostjatest järjekord ukse taga. Tehke mingisugune otsus, otsustage midagi ära, ostke see asi ära ja siis lõpuks müüdi, see on üle üle kahe miljardi krooniga see osalus Eesti riigil on maha vist kokku läks riigil kõik see nali maksma kaks ja pool miljardit krooni ja kui me täna vaatame Eesti raudtee tegelikku väärtust, siis noh, hea, kui see on miljard krooni, sellepärast et veomahud on vähenenud. Selliste suurte majandusväärtust ei ole, nii et, et selline äri, aga mis viis riigiga on tegelikult ju sellisel suurel ettevõttel väga, väga, väga lihtne, sellepärast et riiki ei juhi ärimehed, riiki juhivad poliitikud ja, ja nende närvide peale saab alati mängida ja, ja nende nende motiivid ainult ärilised vaid sageli, need peavad olema ka poliitilised, nad peavad lähtuma peale kõige muu veel nii-öelda sellest riigi mainest töökohtadest ja nii edasi, niimoodi, et, et see, see pilt, riigil on alati palju keerulisem, kui, kui ette võtta. Et minu meelest SAS-i käitumine Eesti riigi suhtes on natuke kummaline, neile ikkagi kuulub, tunnistagem kõige suurem osalus sellest firmast ja nemad, kus Crescoga on siiski põhiliselt ju nende otsuste taga olnud. Aga küll aga tundub mulle, et võib-olla oleks hea, kui kellegil ikkagi oleks selles firmas enamusosalus. Samas. Ütleb ju, et, et müüja võib, aga, aga mitte alla mõistuse hinnaga. Ja mitte ka niimoodi kiirustades, aga samas, kui me vaatame Esta Eesti, siis SAS tervikuna, lennufirmana on ju ka praegu väga sügavas kahjumis, et võib-olla sellised järsud Jäärset õmblemised on, on ka sellega seotud. Jah, me räägime teile, loodan, et loodame, et riigil jätkub kainust seda diskussiooni edasi pidada, sellepärast et et niimoodi kiirustades endale kott pähe lasta tõmmata, et seda ei tohi kindlasti teha, kindlasti rootslased ja taanlased hakkavad mängima meie närvidega ja, ja küsimus on selles, et kas riigi närvid lihtsalt peavad vastu või ei pea. Riik on selles mõttes muidugi palju haavatavam, kuna kuna ajakirjandusse siin kohapeal käsitleb seda teemat pidevalt Aga kui me räägime sellest kaasarääkimisõigusest firmast, siis sa enne mainisid, et Eesti ei ole seda korralikult kasutanud, seda võimalust, aga samas mulle tundub, et see, kui midagi ei tehta piisavalt hästi või, või, või ei tehta, et ei pea veel olema põhjus, et sellest loobuda vaid vaid ehk võiks sind seda püüda lihtsalt nagu efektiivsemalt rakendada. Vaatame ka seda Eesti geograafilist asukohta maailmas ja meie transpordiühendusi, siis me näeme, et meil tegelikult puudub igasugune korralik raudteeühendus Euroopa keskusega, me oleme ikkagi siin, perifeerias. Aga meil on väga hea laevaühendus Läänemere äärsete riikidega. Aga kui kaua sa näiteks sõidad laevaga Tallinnast ütleme, Saksamaale oli võtab ikka väga kaua aega. Jah, ma ei ole kahjuks kunagi sõitnud. Ei oska öelda. Aga mulle hirmsasti meeldis, kui meil oleks näiteks ülikiirrongiühendus, mis sõidab 300 kilomeetrit tunnis, ütlesime, pääseksime ju. Ütleme Saksamaale keset Euroopat, et võib-olla viie-kuue tunniga, mis ei pruugigi olla väga palju rohkem kui, kui lennukiga, kui kui kõik see ooteaeg. No see unistus on nüüd küll väga kaugel, kui sa oled viie-kuue tunniga Euroopasse, siis praegu vaevalt kahe ja poole tunniga jõuad sa 180 kilomeetrit Tartusse loksuda, eks ole. Mulle meeldis väga spekulatsioon, et et selle osaluse või, või, või mingisuguse opereerimisega seotud osaluse talje võiks Estonian Airis osta ära meie juhtiv laevandusfirma Tallink ja kui ma eile Tallinki mitmete juhtidega rääkisin, siis siis nad naersid ikka väga tõsiselt selliste selliste ettepanekute üle ja ja noh, tõenäoliselt on ka on ka natuke palju arvata, et Tallinki juhtkond võiks, võiks veel peale laevafirmade hakata opereerima ka lennunduse vallas, kuigi ironiseerida võib sellisel juhul nad võiks endale ju vesilennukeid maanduda otse kai ääres. Tallinna sadamas. Et selline säästupoekett võiks hakata tegema tuumajaama ja nii edasi. Nii, aga täpselt sama segased lood, nagu on Estonian Airiga, on kahju see olukord ka Eesti riigieelarvet. Ja sellel nädalal saime me uue majandusprognoosi ning rahandusministeerium ütleb, et majandus langeb järgmisel aastal kolm ja pool protsenti. Ja see on muuseas rohkem kui norde ja, ja Swedbanki või bänki Swedbanki prognoosides. Tõsi, ja SEB on veelgi rohkem rohkem prognoosinud, et ma ei tea, mitmes prognoose juba sellel aasta jooksul on, aga see on juba üsna mitmes prognoos ja see prognoos muutub pidevalt kordades. Seega ma ei tea, kas meil on üleüldse kindlasti, et see prognoos on usaldusväärne. Nagu jällegi millegi alusel tuleb muidugi tõenäoliselt järgmise aasta eelarvet koostama hakata, see on täiesti selge, et ühel hetkel ühel hetkel on riigikogu silmitsi riigieelarve kolmanda lugemise ja siis siis peaks olema nii-öelda, aga mingi nägemus siiski paigas. Küllap. Seal kusagil seal kolme ja nelja vahel on, sest seda, seda arvamust toetavad väga erinevad analüütilised keskused. Et kuskil kolm neli seal on, et võrdluseks tuua siis kui ma õieti mäletan, siis Euroopa taas tervikuna, mis ta majanduslangus 0,6 protsenti. Kui võtta sinna juurde nüüd kõik suured Euroopa riigid, nii et see selle valguses on. On on langus tuntav küll, jah. Lätile kui ma ei eksi, vist ennustati neli miinus neli. Olge oma oma viis-kuus korda kiirem siis kui mujal Euroopas. Kuigi kõikide nende prognoosijate kaitseks ma siiski ütleks ühe lause, kuigi, kuigi ma olen väga kriitiline selles osas, mida nad on teinud aga siiski ütlen, et okei, mehed, et majandusmudelites ei ole sees lihtsalt finantskriisi, et see vabandab, seda, seda, et prognoosid pidevalt muutuvad, aga, aga seda oleks tulnud tulnud natukene põhjalikumalt analüüsida ja vaadata, kuhu poole need kukuvad, et need prognoosid on ikka täiesti laest laest võetud. Aga seoses selle kolme ja pooleprotsendise majanduslangus prognoosiga oleme me nüüd täiesti uute eelarveliste valikud aga silmitsi ja ma arvan, et siin läheb nüüd nagu väga tõsiseks andmiseks, sellepärast et see esmane hinnang palju nüüd veel justkui nagu kokku tuleks hoida. Selleks, et riigieelarve kulud tulevad, oleks tasakaalus, on viis miljardit krooni. Ma millegipärast kahtlustan, et see koalitsioon sellega hakkama küll ei saa, sellepärast et kui vaadata nüüd kuivõrd jõuliselt, on Isamaa ja Res Publica liit öelnud, et õpetajate palgatõus peab Saaremaa ja teede investeeringutelt ei tohi raha ära võtta ja et ka kaitsekulutused peaksid säilima seal 1,9 protsendi juures SKP-st ja Reformierakond ütleb, et vanemahüvitise magi peab tõusma ka edaspidi, nii nagu nii, nagu see on varasematel aastatel, pensionid samamoodi ja pensionite pensionite puhul on see küsimus muidugi lahtine. 10 aasta tõusevad pensionid nii või teisiti, küsimus on 2000 kümnendas aastas, kas siis pensionid enam tõusevad sellepärast et see käib indekseerimise alusel ja kui sotsiaalmaks enam ei tõuse, siis tõenäoliselt pensionitõus võib, võib ka selle võrra takerduda, kui just riik mingisugust teist otsust ei langeta. Niimoodi, et huvitavad ajad tulevad jälle, et see, see paari kuu tagune kaklemine, kus siis koalitsioon lõige üksteisel ninad veriseks, et tundub, et tuleb uuesti poksiringi minna. Ja ja see, kui, kui siin erinevad parteid ütlevad, et seda või toda ei tohi puutuda, siis õpetajate palgad, vanemahüvitis, kaitsekulutused, et see tekitab selles mõttes kõhedust, et siis ilmselt minnakse jälle kümnete selliste väiksemate projektide väiksemate asjade kallale. No reformierakond ütleb väga lihtsalt kõlakaid, kärbime tegevuskulusid, et me tegime juba kaheksa protsenti ära, võtame veel, võtame veel mingisuguse osa sellest. Veel lühemaks. Ja siis minnakse selliste väikeste pealtnäha väikeste asjade kallale, nagu näiteks puuetega laste ööbimisvõimalused õpilaskodudes ja nii edasi, mis mis ei leia ühiskonnas pole nii suurt kõlapinda. Et me võime seda karta. Mina arvan muidugi, et kõik koalitsioonipartnerid peaksid nagu tõsiselt peeglisse vaatama ja näiteks kui Isamaa ja Res Publica liit on kogu aeg jutlustanud sellest, et kuidas eelarve ikka tulude kulud peaksid olema tasakaalus. Aga samas, kui me vaatame, kuidas siis nagu nende nii-öelda ministrid käituvad, siis ütlev haridusminister Tõnis Lukas Need eemale õpetajate palkadest. Edasi ütleb kaitseminister Aaviksoo teemale kaitsekulutustest ja lõpuks ütleb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, käed eemale tee-ehitusrahast. Noh, ega siin on, tunnistagem, tegelikult siin on ju vastuolu. Nojah, aga eks Reformierakond ütleb ju täpselt samamoodi, et käed eemale vanemahüvitisest ja, ja nõnda edasi, et noh, siin ultimaatumeid loobitakse ju igalt poolt, ega see ei ole mingisuguse ühe erakonna eriline nägu selles mõttes. Sotsid tahavad siin ka nii-öelda sotsid mängivad tegelikult üsna huvitavat mängu, et ühelt poolt on rahandusminister Ivari Padar tulnud kõigi nende ettepanekutega välja ja ütleb, et tuleb ka investeeringuid vähendada, aga selle vastuargument on see, et majandusest ei tohiks enam raha välja võtta, sellepärast et vastasel juhul lihtsalt see kukkumine saab olema veelgi kiirem, aga ma rääkisin enne saadet endise kolleegi ja praeguse sotsiaaldemokraat Leku fraktsiooni riigikogu liikme Hannes Rummi ka, kes ütles, et et sotside tegelik seisukoht on küll selline, et lõputult ei saa tegevuskulusid kärpida ja pigem tuleks Nende hinnangul üleüldse riigil võtta laenu sest seda ei pruugi saada halvematel tingimustel, millega hoiustatud stabiliseerimisreserv. Ja kui võtta laenu, siis on võimalik tegelikult, et seda teha selliselt, et, et me ei ületa ikkagi seda euro kasutuselevõtu kriteeriumit. Et eelarvepuudujääk ei ületa Maastrichti kriteeriumide järgi seda kolme protsenti. Nii et tegelikult, et see, see on, see on tema hinnangul nagu üks variant, kuigi kuigi tõenäoliselt laenu ei saa võtta kõige peale ja siis tuleb ka nagu vaadata, et kuidas, kuidas seda laenu ikkagi täpselt täpselt võtma hakatakse, aga praegu räägitakse ikkagi sellest, et noh, reaalselt järje järgmise aasta eelarve puhul me räägime juba viie miljardi puudujäägist viie miljardilisest puudujäägist. Eestile on, kui mu mälu mind ei peta, on vist reservide ja siis umbes 15 miljardit krooni mis praegusel raskel ajal tõesti teenivad päris päris korralikku intressi. Selles mõttes. Need on pikaajalistes võlakirjades, tõenäoliselt nad teenivad kusagil kuus protsente, kui kui riik võtab võtab laenu, siis võiks ka see olla tõenäoliselt see protsent kuskil kuskil sama mis ta ei saa kindlasti oluliselt kõrgem. Aga noh, praeguses olukorras on minu jaoks ikkagi natuke arusaamatu see, et kui räägivad, et meil ei ole raha ja läheb nii kehvasti, et et miks siis ikkagi, et kaitsekulutused on see viimane püha lehm, mida, mida siis puudude tohib, et me teame, et on ju olemas ka pehme julgeolek, et kui me võtame sotsiaalsfäärist haridusest raha vähemaks, et tegelikult ja ka õõnestame sealtkaudu oma oma julgeolekut? No kaitsekulutused on seotud lubadustega, mis on antud ju NATO-le, nii et selles mõttes on, on nendest lubadustest taganemine sellel nagu. Aga nüüd ma lähen küll libedale Veera Peeter, sest mitte mitte kusagil ei ole keegi lubanud, et järgmisel aastal on Eesti kaitsekulutused 1,9 protsendi tasemele SKP-st. Ka järgmise aasta lõikes oli ikkagi jätkuvalt see lubadus, et ta veel püsib üks aasta selle 1,8 protsendi tasemel. Ei no lubaduse murdmine on märgilisematega, seda mõtles. Aga samas räägitakse väga paljude teiste lubaduste murdmisest, mis on antud meie ütleme riigi sees inimestele, olgu, see läks siis õpetajate palk või siis vanemahüvitis, mille puhul on siis tehtud lausa ettepanek selle ülempiiri alla tuua. Prusel kõik see, mis on põhiseaduses kirjas, mis peaks olema meie riigi ees Hästi, aga, aga kui sa ütled, et riik on nii-öelda lubadusi murdnud, et miks riigi puhul siis kehtivad teistsugused reeglid kui ettevõtte puhul, kui ettevõte ühel hetkel ei suuda enam enam sellises mahus toota Ta või midagi midagi muud teha, siis ta, kas saadame inimesed sundpuhkusele, koondab, reorganiseerib oma tootmise ja sisuliselt taganeb oma varasematest lepingutest maksab noh, kui on, kui on olemas lepingud ka mingisugused leppetrahvid riigi puhul sa ütled, et riik ei tohi nendest lubadustest taganeda, kuigi tal võib-olla seda raha enam ühel hetkel ei ole, sellepärast et majanduse olukord on oluliselt halvemaks läinud. No riigi erinevaid ettevõttest ei ole riigi ja kodaniku vahel minu meelest Elist kirjalikku lepingut, kus on kirjas poolte vastutus lepingu ülesütlemise korral ja nii edasi, et siin mõõdame Riik ei anna andeks mulle mitte ühtegi, muuseas mitte ühtegi minupoolset rikkumist, kõik ära. Te peate, vahe on see, et kui ettevõte murrab oma lubadusi või taganeb oma lubadustest tänu sellele finantsolukord enam ei võimalda, siis see on ettevõtte asi, sest ettevõtte juhtkond teatavasti ei ole rahva poolt valitav. Moodustatakse teiste kriteeriumide põhjal muuseuaaga parlament ja valitsus on järgmiste valimiste najal, eks ole, et kõik oleneb sellest, keda valitakse järgmistel valimistel. Ja kui sa oled oma lubadusi murdnud taganenud, siis sind enam lihtsalt ei valita. See on see peamine põhjus, miks nendest lubadustest küünte ja hammastega kinni hoitakse. Raadiokuulaja Kalle kirjutab muuseas, et miks peaks muude inimesed ja institutsioonid käituma teisiti kui eeskuju andvad rahvasaadikud. Aus oleks kuivanud Nemad nüüd loobuks oma nõndanimetatud esinduskuludest ja vähendaks ka erakondade toetusi. Seda nad aga ideed jahuvad oma palga, nõndanimetatud külmutamisest. Milline mäng käibki, selle sellele mitte midagi ei muutu ja erakondade raha puhul ei saa samuti midagi teha, sest erakonnad on tegevuskulude osas miinuses ja valimised kohe tulemas, nii et jutt kartulikoorte söömisest oli ja on jama. Väga hea küsimus, loomulikult, kui kui president lähtus põhiseaduse sättest ja saatis tagasi parlamenti arutamiseks riigikogu liikmete palga külmutamise eelnõu, siis oleks ju tegelikult vastutustundetu seda eelnõud sellisel kujul uuesti menetlema hakata, aga tõenäoliselt riigikogu annab sellele rohelise tule. See eelnõu läheb justkui nagu heakskiitmiseks ja siis ilmub välja, tähendab võib-olla üks riigikogu endistest eri person pensionäridest? No mitte endistest praegustest eripensionäridest, kes praegu ei ole riigikogu liige, liige vaidlustab selle otsuse ja me olemegi silmitsi olukorraga, kus kus tõenäoliselt kohtus siis langetatakse otsused. Tõepoolest on see seadus vastuolus põhiseadusega ja seda ei saa selliselt rakendada. Ja selles mõttes ma olen raadiokuulaja kallega nõus, et tulebki külmutada mitte mitte ainult külmutada, vähendada riigikogu liikmete kuluhüvitisi kas või poole võrra, see oleks sellisel juhul ka nende rahakotis tuntav kümneprotsendiline kärbe. Ja see oleks ka solidaarne inimesed saaksid sellest aru ja, ja oleks ära hoitud järgmise aasta märtsiks kuus algav suur kisa, kui riigikogu liikmete palgad tõusevad siis selle tõttu, et keskmine palk vaatamata koondamistele on tõusnud. Et, et ära hoida seda meeletut pahameelelainet, peaks riigikogu ikkagi midagi ette võtma ja siis tuleks ette võtta midagi reast. Peale selle ma ei ole kuulnud mitte midagi sellest, et riigikogu asuks ümber vaatama. Järgmisest koosseisust käivituvad riigikogu abide palkamise süsteemi osas seda seadust muutma mitte mitte midagi ei ole tehtud selles selles osas, kuigi me teame, et seal selle meetme maksumus riigile. Praeguste rahade juures oleks vähemalt 36 miljonit krooni aastas. See on siis igal parlamendiliikmel on oma oma abi? Jah, see, seda on seletatud sellega, et mujal Euroopas on niimoodi ja isegi mitte mitte üks nõunik abi, vaid isegi neid on rohkem, aga lähtume ikkagi sellest, et kas on tegemist rikka riigiga või vaese riigiga. Et ma küll ei kujuta ette, kui, kui rahva pahameel niigi riigikogu vastu on ju taluvusest kõrgemal kõrgemal piiril, et milleks sellise sammu peale minnakse, kui sa rääkisid kuluhüvitust hüvitiste vähendamiseks 10 protsenti, siis minu meelest oleks hästi riigimehelik žest nendest hoopis loobuda. Kui niikuinii palk tõuseb, niikuinii on neil piisavalt ressursse, et oma ma tea, bensiinilimiidi kinni maksta ja liisingud, eks ole, selle raha eest saab ju vabalt, aga see oleks nagu tõesti solidaar marsus avaldus ju kogu rahvaga, kes, kes peab pingutama. Ja ma olen sellega täiesti nõus, et seda ei takista ju mitte keegi nendest hüvitist. Jah, põhiseadus ei ütle selle kohta. Ja kui me räägime nüüd nendest abide palkamisest ja sellest jutust, et tõesti Euroopa riikides see see nii on, siis ärgem unustagem sedagi, et me teame ka et nagu sa peeter ütlesid, et me peame arvestama seda, kas tegemist on ikka riigi vaese riigiga, aga me peame arvestama ka seda, et kas tegemist on on väikse riigi või suure riigiga, et ühe suure riigi parlamendi saadikul on tõesti palju, palju raskem ütleme, toimuvast ülevaadet hoidev Kui see teema on muidugi natukene müstifitseeritud, sellepärast et kui ma sain õigesti aru vabariigi valimiskomisjoni liikme Ülle madise poolt paar nädalat tagasi ETV uudistesaatele aeg luubis antud intervjuus, siis ta ütles, et näiteks Saksamaal on abid nendel Bundestagi liikmetel, kes ei jätka või kes jätkavad oma põhitöökohal, ehk kes siis teenivad raha on, on Bundestagi liikmed ja samal ajal siis selleks, et oma tööd nagu nagu natukenegi koordineerida, on tal olemas abi. Kui, kui me räägime nagu sellises kontekstis, siis ma saan aru, et kuna meil on kõik riigikogu liikmed palgalised inimesed siis milleks neile üleüldse abid, et see, see küsimus, see teemapüstitus, et kõikidel on juskui abides, et ma arvan, et seda teemat võiks veel tõsiselt vaadata ja kaaluda, kuidas ikkagi teistes Euroopa riikides korraldatud on. Aga raadiokuulaja Jaanus kirjutab meile, mida te arvate õiguskantsleri seisukohast nagu rikutud tahaks Eestis kätekõverdust ega ajateenijate põhiõigusi. Sellega on siis nii-öelda tõstatatud üks nädala huvitavamaid intrigeerivaid teemasid, et õiguskantsler tahab kaotada, siis ühe sõduri väljaõpe on nurgakivi. Ei ole vist küll kõige paremad inimesed seda teemat kommenteerima, sellepärast et minu väike saateeelne küsitlus selgitas, et mitte ükski siin laua taga olijatest ei ole sõjaväes käinud, küll aga me oleme käinud kõikvõimalikel nii-öelda sõjalistel koolitustel. Jah, see teema muidugi intrigeeriv, aga küsimuse tõstatus, meenub, tõstatus meenutab mulle seda, mida Eesti riigis sageli tehakse, see on nõndanimetatud asendustegevus. Tegeldakse tegelikult asjaga, mis ei oma ju tegelikult meie, meie praeguses olukorras mitte mingisugust tähtsust. Sa ütled, et õiguskantsler Indrek Teder tegeleb asendustegevusega? Ma võin seda ka niimoodi öelda, et see teema konkreetselt, mis on püsti pandud, ei ole see teema, mis Eesti ühiskonda peaks väga erutama, sellepärast et kätekõverdused London on kindlasti väga paljusid inimesi, jah, aga kätekõverdust tehakse igal pool ja tehakse ka, näiteks kui sa käid, Ma ei tea, kergejõustiku trennis või võrkpalli trennis ja, ja kui sa oled seal teistest maha jäänud, siis pannakse sulle koormus peale ja öeldakse kätekõverdust seda tegema, aga öeldakse, et jooksed piis ringi ümber staadioni, karistuseks selle eest, et siin on tulemused, ei ole piisavalt head. Kas me siis sel puhul peaksime ka varsti ootama õiguskantsleri avaldust, et kergejõustiku trennis piiratakse meie? Aga see on nende kehaliste tulemuste parandamiseks ei ole karistus. Nojaa, aga kui sõdur teeb 50 kätekõverdust, siis sellega paraneb ka tema füüsiline olukord. Jah, et ma tahan tegelikult mingis mõttes sellest õiguskantsleri probleemi püstitusest aru, et et üks asi, millele siin viidatakse, on ka see, et kas ta on, kas ta on õige individuaalsete eksimuste eest karistada kollektiivselt. Aga samas peame siin arvestama, et sõjavägi tegelikult on koht, kaitsevägi on koht, kus juhul kui, kui üks kriisiolukorras eksid, siis tegelikult teevad ju kannatada kõik, et selles mõttes on seal ja väga oluline selline meeskonnavaimu toetamine. Hommikul võtsin korraks pihku iga sõduri öökapis olema pidava raamatu Vahva sõdur šveiki juhtumised esimese maailmasõja päevil ja ma peaks ütlema, et kui vaadata, kuidas seal korraldati niimoodi püsti pikali harjutuste ja siis oli seal kordades räigem, kui inimesed pidid ikkagi näoli porri hüppama. Tänapäeval Eesti kaitseväes seda kindlasti ei tehta, aga tasuks lugeda. Muuseas erukaitseväelase Leo Kunnase seisukohti on seda kommenteerinud Eesti Päevalehes ja Leo Kunnase hinnangul ei saa kätekõverdusi või kükke pidada füüsiliseks koristuseks. Ta ütleb, et kuule terminit füüsiline karistus, tekib tunne, et kaitseväes toimub füüsiline vägivald, kus ajateenijaid karistatakse igasuguseid reegleid eirates. Siiski on kaitseväes Kunnase sõnul vaikivalt kokkulepitud ajateenijate karistamise viisid. Selge on see, et ainult veenmise ja noomimisega kaitseväe saab hakkama. Ja antud juhul ma olen küll natukene Leo Kunnasega nõus, et tõepoolest käsuliini kehtestamine ja selleks, et see käsuliin oleks ka hästi meeles on tõenäoliselt vaja rääkida sellises mõnusas sõduriga meeles ja võib-olla võib-olla need kätega ohverdused ei, ei ole just, ei ole just tõepoolest nii-öelda sellest mõnusast sõduri keelest välja minevat. Tõsi, kui kui päädib ühel hetkel juba lausa tagakiusamisega allohvitseri poolt ja ajateenijad sellele vihjavad, siis selle teemaga tuleks kindlasti tegeleda, aga ma põhimõtteliselt oleks nõus ka kaitseministeeriumi uue kantsleri Terrase seisukohaga, et seadust tuleb muuta, see muutub ka järgmisel aastal ja siis tuleks võib-olla nii-öelda nagu see täpsem regulatsioon kus siis lõpeb, füüsiline treening algab, kiusamine võib olla täpsemalt sõnastada. Tuleb ikka vaadata, et armees toimub see, see toimub igas armees igas maailma armees ja vaadakem kasvõi neid sõjafilme, mis me näeme kas või Ameerika sõjaväeolukorrast või saksa sõjaväeolukorrast või ükskõik, seal toimub see asi veel tunduvalt karmimalt. Ma olen kuulnud, et meie sõjaväes on need reeglid veel kuidagi leebed. Rääkimata juba Venemaa sõjaväest, kus toimub teatavasti väga julm noorsõdurite kohtlemine. Läheks välismaale ka sellel nädalal on maailm muutunud jälle meie kõigi jaoks pisut väiksemaks ja väiksemaks. Võib-olla selles mõttes, et mõned kohad maailmas on muutunud nii ohtlikuks, et sinna ei soovitata enam sõita või või vähemalt tasuks enne 10 korda kaaluda, kui, kui sinna sõita ja tegu on India äripealinna Mumbaiga ja ainult pisut teistsugustel põhjustel on muutunud keeruliseks ka Eesti ühte puhkajate meelissihtkohta Taimale sõitmine. Ehk siis piirkonnad, mis tegelikult on tundunud seni suhteliselt turvaliste ja atraktiivsetena No eriti tai, kus on ju teatavasti väga palju eesti turiste käinud ja ja kui mu andmed mind ei peta, siis täna peaks see grupp eestlasi, kes seal tänu taiolukorrale Kinni olid tagasi jõudma, vist Tallinnas. Aga jah, Mumbais kuuldavasti vist oli ainult seal lähedal üks eestlane, seal palju eestlasi ei olnud, selles piirkonnas muidugi ka eestlastele eriti asja ei ole, see on väga-väga rikas turistide piirkond ja seal olid rikkad lääne turistid, valdavalt. Millele sa vihjad, et meil nagunii-öelda rikkaid turiste ei ole? Taisia. Ei, ma ei vihja mitte millelegi, ma lihtsalt panen andmed kokku ja vaatan, et kui Mumbai seal üks turist ja, ja Tais oli 130, nii et see on nagu suhtarv ise ütleb enda eest. Mõneti on muidugi see, mis toimus, pais on ikkagi päris õõvastav, sellepärast et see on järjekordne märk sellest, et islamiterrorism on pead tõstmas ja ja, ja kui juba islamiterrorism on pead tõstmas, siis me reeglina näeme ka seda, et tegelikult see terroristlik laine eskaleerub, me hakkame nägema ka teistes riikides sarnaseid rünnakuid ja siis ollakse ühel ühel hetkel silmitsi jälle olukorraga, kus tulebki öelda noh, su USA presidendi George Bushi sõnadega, et me oleme, Me oleme sõja sõjaolukorras sõjas terrorismiga. Ja see võib täiesti juhuslikult tabada ka Eesti turiste, näiteks toome kas või näite eestlaste üks teine lemmiksihtpunkt on olnud Egiptus. Aga sealt on ka uudised tulnud, kuidas on röövitud ja pantvangi võetud näiteks saksa turistide seas? Hinga torud, kas, mis, mis takistab näiteks eestlastel täpselt samasugusesse olukorda sattumast, nii et praegusel olukorras soovitan kõigile, kui tahate puhata, minge Laulasmaa spaasse seal terrorismi ähvardada. Puhka Eestis on muuseas majandusele väga kasulik, sellepärast et raha ja Eestist välja see siia siia Eestisse ja aitab tegelikult see nii-öelda kohaliku majanduslangust pidurdada või kui ühel hetkel majandustõusule pöördub, siis aitab seda majandust pisut kasvatada, et tõepoolest kodus puhkamine on, kindlasti on kindlasti ka siinsele majandusele kasu. Kui just lumetormivangi Kui me nüüd sellest Indias toimuvast veel räägime, tegelikult siin ju peaküsimus ei ole ikkagi ainult teed kas meie turistid, kui nad kuskil maailmas reisivad, on häda House, vaid küsimus on ikkagi ju ka laiem, ehk siis nende, mis toimub nendes ühiskondades, mis toimub sealses poliitikas, et et, et kui need algasid, ütleme terroristide tegevust see nädal Indias, et siis alguses väideti, et tegemist on lihtsalt nii-öelda elementidega Pakistanist, aga nüüd on siis välja tulnud, et need on ikkagi hindud ise üks nende liikumine, mille liikmed on siis õppinud Pakistanis, Bangla Bangladeshis on neid välja õpetatud ja nemad juba tänavu mais ju tulid välja ka avaldusega, et et kui India ei lõpeta USA toetamist välispoliitikas, et siis nad kavandavad rünnakuid turistide vastu ja ja no muidugi iseküsimus, et kas see on siis märka india kui seni siiski suhteliselt rahumeelse ühiskonna radikaliseerumise sellest, et sellistele liikumistele on seal rohkem kandepinda. No see konflikt seal Kashmiri piirkondamist see on seal hoogunud ju ju aastaid ja aastakümneid ja, ja see on tõenäoliselt ega ka üks sellise rünnaku reaalne põhjus, aga, aga, aga murelikuks ka see, et kui juba Indias olukord sellised pingestub ja me teame, milline on olukord Pakistanis ja kui, kui see rünnak on ette valmistatud Pakistani terroristlike rühmituste poolt, siis siis tegelikult tasuks muret tunda ka selle üle, et mõlemad riigid on tuumariigid. Jah, ja see kogu see aktiviteet nagu öeldakse, ei langenud ka väga ebasobivale ajale, kui Ameerika Ühendriikides on valitud uus president, kes ei ole veel aga paraku võimul ja, ja vana president, kes läheb võimule, täna see enam ilmselt mitte midagi ette võtta ei saa, nii et nii et see on selline selline vaakum, mida kus on kiusatus väga paljudel rühmitustele liikumistel. Võta see, noh, see eelis või proovida Ameerika Ühendriikide närve, teades, et Ameerika ühendriigid ei saa kuidagi praegu reageerida, sest nad on tupikseisus kuni jaanuari alguseni, siis tuleval aastal Kindlasti jälgime arenguid Indias ja Pakistanis, siin rahvateenrite ka edasi, aga saate lõpuks võiks rääkida sellest, et talitulijale sellel aastal ootamatult ja, ja kui palju on räägitud sellest, kuidas koristati Tallinna tänavaid, siis olen suhelnud Eesti depressiivsete väikelinnade inimestega ja pean ütlema, et seal oli olukord mõneti isegi hullem ja näiteks inimesed Rakveres rääkisid sellest, kuidas Rakveres oli pikki päevi väga olulistel tänavatel lausa lumi lükkamata niimoodi, et tegelikult me võime öelda, et Eestimaa, Eestimaa talv tuli ootamatult ja lumekoristajad mida siis kohalikud omavalitsused linnade, vallad, palkasid, ei saanud kuidagi oma tööga hakkama. Aga ega meil siin Tallinnas ju ka kõnniteedel jalakäijatele olukord just kiita ei olnud. Et mulle meeles juba eelmine pühapäev, kui ma läksin tööle kodust. Kõigepealt ma ei saanud selles mõttes hea küll kedagi süüdistada, aga ma ei saanud enda maja välisuksest lihtsalt välja, kuna see oli täiesti täis tuisanud ja ära jäätunud. Ja siis õnneks. See on, see on juba sinu maja koristaja või haldaja probleem. See on lihtsalt sellest, et kui tugev ikkagi sõrm oli ja siis, kui mul õnnestus hoovipoolsest uksest välja saada, siis tänavatel olid olid hanged kohati lausa kuni kuni põlveni, rääkimata suurest tuulest. Aga aga tegelikult väga tore, kui see torm lõpuks läbi sai õhtuks ja hakkasid asendust sellise vaikse rahuliku lumesaju, kuidas inimesed tulid tänavale aitasid üksteiseraudasid hangedest välja lükata, et selline tore solidaarsuse puhang. Tekkis ju täiesti liikumine kohe. Inimesed sõitsid sõpruskonnaga maasturitega välja, et aidata tasuta lumme jäänud autosid välja lükata. See on väga huvitav teema, teeme ära kampaania absoluutselt ja esimest korda. Ma ma täheldasin seda, kui, kui, kui džiibi juht teede ka ei oldud kurjad. Et see, et tal on suur, palju kütust, võtab auto ja et ta käibe laiab sellega linna peal, et need lumetormi ajal, kui nad tulid appi, oldi nendega väga sõbralikud ja nemad olid muidugi loomulikult väga abivalmis ja seetõttu oli see kindlasti kindlasti vahva, aga ma peaks ütlema, et et kui ma vaatan, kuidas tormis käitusid näiteks suurte autode juhid, siis mulle mulle tundub, et sellisteks puhkudeks need need rekkajuhid, kes peaksid olema professionaalsed autojuhid, hindavad oma võimeid üle sellepärast et kui ma sõitsin esmaspäeva õhtupoolikul Tartusse ja kui tee ääres järjepanu sõitsid kraavi suured veoautod laeval oli mul praktiliselt neljakümneminutine seisak, sellepärast et, et mitu veoautot oli ennast tee peale risti ette keeranud. Ühelt poolt loomulikult see oli väga libe ja seal oli isegi raskejalu püsida, aga siis tuleb valida ka vastav sõidukiirus või, või, või tunnetada neid teeolusid või teha kontroll pidurdus, et et meil on kahjuks nii-öelda professionaalsete juhtide puhul küll küll probleem, et nad ei hinda oma oma sõiduoskusi võib-olla kõige adekvaatsemalt. Üks positiivne asi oli ka selle lumetormiga, see Tsementeeris minu usaldust meie kohalike omavalitsuste juhtide vastu. Et kui vahepeal tekkis nurin sellepärast, et miks lund ära ei koristada, siis meie targad juhid, omavalitsuste juhid ütlesid, ärge muretsege, küll ta sulab varsti ära, pole vaja koristada rahari. Tuulde loopida ja n näine ongi sulanud. Jah, ja ma tahaksin iseäranis tunnustada Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši tegevust, kes päeva jooksul on, suutis välja anda niivõrd palju vastukäivaid sõnumeid. Ei saagi aru, millest see kõik oli tingitud, aga teinekord kui nagu võetakse mingi positsioon, siis võiks nagu sellega nagu lõpuni minna, et praegu oli küll küll üsna-üsna halenaljakas see, kuidas Boroditš ütles ühel päeval, et kõik on hästi ja teisel päeval, et kõik on halvasti ja lõpuks siis tänases SL õhtulehes on siis veel nii-öelda süüdistuskõnega tee koristajatele, et miks nad siis nagu hakkama ei saanud, et teinekord võiks nagu natukene rohkem mõelda selle üle, mis suust välja tuleb. Tänasega lõpetab ja tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson, Peeter Kaldre jaam, Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusat laupäeva jätku.