1938. aastal tuli Tallinnas Esto-Muusika kaupluses aga seejärel ka provintsilinnade poodides müügile bella korda elektroplaat Foxtrot iga Mulgimaale. Seda oli John pori mänginud juba oma orkestrit, tantsumuusika otsesaadetes Estonia valgest saalist. Seda laulis orkestri viiuldaja, saksofonist Friedrich Kaasik. Rahvale oli viis tuttav, plaati osteti hoogsalt. Kui viis aastat hiljem mängisin John pori orkestris, praeguse vene teatrial asunud restoranis Gloria Tõi pori sinna mängida ka mõned vanad noodid nende seast tollesama Mulgimaale. Tegemist oli George Henry kirjastuse väljaandega, kus selle kantrilaulu pealkiri oli v atrafmaiti trafindouest tõlkes umbes Läänes elavad sitked sellid. Pealkiri jäi meelde, autorite nimed olin unustanud. Hiljem sain teada, et autorid olid Clive eralt ja Frank Rashford. Siinse rahva arvates oli helilooja John pori ise. Temalt oli aga ainult eestikeelne tekst. Kirjutades stsenaariumi televisiooni sarjale popmuusikast, vajasin selle laulu ingliskeelset teksti, tollal polnud veel internetti. Kirjutasin kantripealinn on Effhvilli, kuid vastust ei saanud. Hädaga tegin ise salmikese sarjas esitas seda Silvi Vrait koos ansambliga Fix. Olen selle laulu otsinguid kirjutanud raamatus vaibunud viiside kaja. Nüüd aitas ots, kui tõmmata noor sõber Jaan Elgula, kes leidis selle pala inglise laulja trompetis diaorkestrijuhi nätkunella 1937. aastal ilmunud plaadilt. Ehkki britti Lui aastungiks nimetatud Konella mainitud laat lõpeb Amstrongliku trompeti soologa, ei leidu sellele viiteid Horst langi paksus 78 kiirusega džässiplaatide diskograafias. Vist segas koostajad selgesse kantrimuusikale viitav Pealkiri ent kuulata seda vähemalt ühes välismaises esituses. Me saame, jäädes lootma, et kunagi avastatakse, et John pori teisigi omaaegse lööklaulu postipoisi juured.