Keskööprogrammis naised, suurkujud, elus tuleb juttu näppolionist. Stuudios on sõjaajaloolane Rein Helme ja Marje Lenk. Napolion magas öösiti väga vähe kolm või neli tundi. Kas ta kannatas unepuuduse all või oli tal nii palju tegemist, et tal polnud lihtsalt aega magada. Tal oli palju tegemist ja kui me liidame kokku kõik need minutid, mis ta oma ööpäevakese jooksul magas, siis me saame kindlasti suurema summa, kui seda on see kolm või neli tundi. Sellepärast et hästi organiseeritud ajuga inimene, kes oma võimeid hästi valdas oli ta võimeline vajaduse korral kiiresti ja väga sügavalt uinuma, olgu see kasvõi keset lahingumöllu. Teatavasti tollased lahingud toimusid pisut teisiti kui tänased ja kui mingisugune manööver või mingisugune lahinguetapp oli parajasti käivitunud, siis kuni see jõudis järgmise olulise lahendust nõudva otsustust nõudva punktini võis sinna vahele jäänud üsna pikk aeg ja ta lasi siis karunaha maha laotada ja magas minutit 10 näiteks, ja nii ta võis päeva jooksul tõesti korraks tukastada ja päris sügavalt ja korralikult magada. Tüüpiline tema asengute töötas, kui ta parajasti mööda tuba ringi ei kõndinud ja jalaga kaminasse Duke'i kohendanud oli see, et ta istus vasakul pool lauda toetudes parema käega laua serva peale tugitoolis ja sageli ta jäigi niimoodi magama, magas mõned minut, et kuni 10 minutit ja siis ärkas jälle täiesti värskena, niiet ta oskas ennast kosutada ka väljaspool seda öö peale planeeritud kolme-neljatunnilist magamist. Talis lugeja, ta oli väga suur lugeja, ta luges raamatuid tohutu tempoga ja ta mäletas kõike, mida ta luges ja temal ei olnud probleemi, et kui raamat on jäänud pooleli ja kinni pandud, et siis järg käest ära läheb, õieti see raamat jääbki sinnapaika. Ta sõitis Viinist Vagrami lahingusse Viini lähedal. Toimus suur lahing juulis 1808 ja tõllas luges raamatut ja kui see raske kahepäevane lahing oli läbi, siis tõllas tagasi Viini poole sõites jätkas ta raamatut samas kohas sealsamas tõllas ja luges ta lõpuks ilusti lõpuni. Ta luges praktiliselt kõik. Aga eks tal olid oma lemmikud. Ta luges ka poeesiat, palju klassikalist poeesiat, prantsuse klassikat. Ta armastas väga lugeda tööte värteriga nooreverteri kannatusi. Poeetilistes teostest oli kõige kuulsam bossossijani laulud. Keldi eepos, millest ammutas väga palju, tundis kaasaegse kirjandus väga hästi. Sellepärast et ta oskas hinnata kirjasõna mõju. Ega ta ilmaasjata ei pannud peaaegu kõik ajalehte kinni. Tal oli suur raamatukogu ja, ja ta hoidis väga hästi raamatuid. Küll öeldakse, et mõnikord, kui ta läks vihaselt millegi peale tõllas sõitudes isegi viskas raamatuid tõllaaknast välja. Need raamatud ilmselt ei kuulunud siis tema isiklikku raamatukogust, tema isiklik raamatukogu on väga korralikult säilinud ja see ei ole mitte mööda maailma laiali. Siin ja seal need kõik korralikult nahka köidetud keiserliku vapiga varustas raamatut muide Tartu Ülikooli raamatu, kus oli üks niisugune raamat tallel. Ja kui ta abiellus oma teise abikaasa ertshertsoginna Marie luisega, siis ta kinkis ka rinnale nüüd juba siiski rünnak saanu Marie luisele suure raamatukogu, mis oli siis ka ilusasti köidetud ja monogrammidega varustatud vappidega ja raamatukooliga hoolikalt komplekteeritud, nii et see oli kasvatuslike õpetlik raamatukogu, sellepärast oli suur ja rikas raamatukogu. Napolion kirjutas ise ka, ei kirjutas nalja. Ta oli väga andekas kirjamees, tema noorpõlve kirjatükid on pälvinud akadeemilise seltskonna tähelepanu. Ta on saanud, isegi kui ma ei eksi, siis Lyoni ülikooli põlise Montpellier Ülikooli preemia. Tema üks kirjatükk, õhtusöök Mokeeris, kus ta analüüsib revolutsiooni probleeme, seal seltskonna vestlus on üles ehitatud, see on silmapaistev kirjatükk, aga muidugi tema suurim kirjavara, mis ta loonud oma elus on, on tema kirjavahetus, tus, tema mälestused, mida ta dikteeris tema kirju nauding lugeda. Tema mälestused on mõned neist, mis on väga kompaktselt dikteeritud. Ütleme nii, lugu algusest lõpuni nagu näiteks Egiptuse sõjakäik seal suurepärane kirjadekse, seda tasub lugeda lausa kui kirjanduslikku monumenti. Jätame siin kõrvale hinnangud, milleks inimene Maarja, eriti suur valitseja hiljem Maarja dikteerib, eks ikka selleks, et ajaloost luua talle sobiv pilt, aga kirjanduslik väärtus on neil väga suur ja tema kirjad on nauditavad. Üldiselt peab ütlema, et kirjaoskus oli ju tol ajal väga kõrgesti arenenud. Ei anna võrreldagi tänapäevaga, kus isegi need, kes kirjutavad, palka saada, enam kirjutada ei oska. Millal ta seda kõike jõudis teha? See on jälle niisugune asi, et katsume ennast mõelda sellesse ajajärku, tõsi, mõne minuti jooksul sai Pariis teada, et Moskva on langenud, sest kohe paigutati Kremli suurivanni kellatorni peegeltelegraaf. Ja niimoodi vastavatest punkti eest kanti peegeldus signaalidega see väga kiiresti Pariisi edasi. Aga tegelikult ju sisuline informatsioon, liik, kus tol ajal aeglaselt, kuna informatsioon liikus aeglaselt, siis kõige tegemiseks jäi palju rohkem aega. Me tunneme Napoleoni kui, kui üht väga niisugust Mesi männi, kes pidevalt oli tegevuses. Kui me aga võtame välja toreda raamatu pidanud väga õpetlik tema isikuga tutvumiseks lugeda ja see on siis tema Ityneree, see tema tegevuse päevaraamat, kus on päev päeva kaupa sünnist surmani uurijate poolt fikseeritud, mida ta tegi, siis me näeme, et ta elas ikka täiesti normaalset elu peale. Kõige muu oli muidugi periood ja need olid suurte sõdade perioodid, kus minutitki aega jäänud ja neid kurnasitega väga välja, aga sellele pidi järgneva taastuse perioodid. Ja kui me arvutame kõik kokku, mida ta oma elus teinud on, siis loomulikult ta on otseselt riiki valitsenud palju pikemat aega, kui lahingutegevus, sõda juht teinud ja sinna riigijuhtimise poole peale jääb ka tavaline elu. Sinna mahub siis ka raamatute lugemine, kirjade dikteerimine, aga ka jahilkäigud, malemäng, muide teatris käimine, muusika kuulamine, Napoleon armastas väga muusikat. Tantsida ta ei osanud, ei jumal hoidku, see on ka niisugune lõbu, millest tema tõesti lugu pidada ei osanud. Ta tantsis alati ära need tseremoniaalses tantsud, mis oli vaja tantsida, aga üldiselt ta püüdis seda vältida. Tõsi küll, ta oli nii palju galantne härrasmees, et kui ta hakkas abielluma Austria ertshertsoginna Marie luisega, siis enne seda harjutas ta natukene ka valsi tantsimist, milline oli Napoleoni iseloom, millised olid tema head ja millised halvad küljed? Jah, ta oli nii suur isiksus, et seda ühesõnaga öelda on väga raske. Ma arvan, et tavalise inimese seisukohast võttes peab ütlema, et oli väga halva iseloomuga. Temaga oli raske asju ajada, sest et nagu sageli suured isiksused kalduste ühest äärmusest teise, ta võis olla väga õrn armastaja, ta oli vaieldamatult üks legendaarse mõtest isadest just nimelt selles mõttes, et ta tohutult jumaldas oma. Ma siiski peaksin ütlema lapsi, kuigi tal ametlikult oli vaid üks poeg. Aga, aga me loeme tema lasteks, tema kasulapse ja tema perekonnaliikmete lapsed, kellesse kõigis suhtluste tohutu armastusega sageli isegi piire ületavalt, no ütleme, omaenda poja lasi ta söögilauas mätsida seal toiduga ja ega see sigade söögilaua äärde muidu ei kõlba. Aga tõesti, ta armastas lapsi. Teine asi ta. Nii kindlalt kui ta oskas armastada, niisamuti oskastega muidugi vihata. Aga võib-olla kõige rohkem iseloomustab või kõige rohkem torkas silma ja kõige rohkem on inimesed seda oma nahal tunda saanud, oli see hoolimatus inimestesse seda hoolimata, sest me võime tunda kahjuks läbi kogu tema elu läbi Gide tasandite, ta võis hoolimatult suhtuda nii võõramaa valitsejatesse kui võõrama rahvastesse nii oma maa ülikutesse, kes oli ju kõik tema enda kätega loodud kui ka kui ka omaeneserahvasse. See on niisugune suurmehe hoolimatus, seda ei saa alati taunida, sellepärast et ühte riiki ühte impeeriumi ei saa muidugi siidkinnastega valitseda. Ja teatud eesmärkide saavutamiseks tuli muidugi midagi või kedagi vahel ohverdada. Napoleon oli ka selles osas paraku suurejooneline, nagu kõiges muuski. Tema puhul kehtib see nagu ikka ahela suurmeeste poole, kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad, aga need laastud olid inimsaatused. Kuidas rahvas temasse suhtus, kas teda kardeti? Rahvas ei kartnud teda. Rahvas võis temast loobuda, kui ta oli rahva ammendanud ja kui ta oli ennast rahva heaks ammendanud. Aga rahvas ei kartnud teda. Rahvas ühel hetkel enam ei, ei, ei olnud nõus andma verd. Aga ometigi keegi teda selles mõttes ei kartnud. Tema ajal ei valitsenud terrorirežiim kuigi ega teisitimõtleja tema riigis ei olnud kerge olla. Kas tal oli ka südames hätta? Ja, ja nende südame sõpradega oli lugu nii. Võib-olla on see jälle suurmeeste juures ühine joon, et et need sõprused lõppesid paraku sageli traagiliselt. Need, kellele tema oma südame avas kas langesid lahingus või reetsid. Need, kes aga temale olid valmis oma südant avama olid sageli temast nii palju madalamal isiksustena mõtlemite sotsiaalselt. Et see ei pakkunud talle kuigi palju neid, kes olid talle siiralt andunud, oli ju küllalt. Ja paraku mitte väga sageli. Napoleon ei osanud seda hinnata või jällegi avaldusena hoolimatus. Kena, et ollakse andunud, aga sinna sinnapaika see asi jäi Aiteste, setu ja ta oli väga helde absoluutselt helde, sageli on ju need, keda peetakse tõusikuks või tõelised tõusikud on ju, nad võivad olla pillad selleks, et luua endas teatud maine, aga neis ei ole tõelist südameheldust. Napoleon oli väga helde. Eks ta tahtis sellega inimesi ära ostes, oli sageli. Üks eesti kirjandusteadlane ja kirjanik Leo Anvelt on kirjutanud isegi pisikese kirjandusega killukese külm heldus, kus jutt on siis niimoodi üles ehitatud, et Napolion, keisrinna külastab oma, ma ei mäleta, kas oli vana rätsep või aednik või kedagi rätsepa, arvan siiski, kellele ta noore ohvitserina ei olnud jõudnud piisavalt maksta või oli tal raskusi olnud ja siis nüüd tuli ta keisrinna ja lasi kullal voolata. Neid juhtumeid on tema elus, kus ta on vanemas põlves keisrinna sattunud kohtadesse, kus ta noore ohvitserina olnud ja ta on osanud oma kingitused teha delikaatselt ja suurejooneliselt. Tema puhul ei ole juttu külmast heldusest. Ja see ta jagas raha vasakule ja paremale, ei tähenda, et ei oleks seda raha osanud lugeda. Tal oli seda raha, kust see raha tuli, noh, esiteks oli ta Hilgo majandusmees, aga teiseks muidugi oskastega hiilgavalt, et kõik sõjas lüüa, saanud rahvad viimse penni tühjaks pigistada. Kõik maksid kohutavat kontrrevolutsiooni juba oma esimesel sõjaga Itaaliasse, kui ta ei olnud ju valitsejad, oli, oli Prantsusmaa valitsuse kindral siis nõudis ta lüüa saanud Itaalia verstikestelt, et mitte ainult koormate viisi kulda, vaid vedas Pariisiga tohutuid kunstiaardeid, millistest paljud veel praegugi kaunistavad Luuvri ja teisi muuseumi ja avalikke kohti. Muuhulgas meenutame Püha Markuse platsilt Veneetsias kuulsad hobusefiguurid vedas ta Pariisi ja pani triumfikaare peale, aga need on nüüd jälle Veneetsias tagasi. Nii et eks impeeriumi loomine tähendas ka lüüasaanute röövimise, seda raha sealt tuli. Aga fakt on ka see, et ta oskas majandada, ega siis Prantsusmaa sai ikka majanduslikult jalad alla enne seda, kui ta hakkas impeeriumi vallutuste kaudu laiendama. Kui palju tal oli vendi, õdesid, nendest õdedest-vendadest, kes elasid täiskasvanuks, ma loen siin nüüd ette. Vennad plussi ehk Luciano, Joseph Giuseppe. Ma ütlen itaalia keeles sinna juurde, sellepärast et, et Korsikal kõneldi niisugust keelt, mis ei olnud ei prantslasega itaalia keel ja nad kõik olid väga tihedalt ka Itaaliaga seotud. Bonaparte perekondi pärines Itaaliast 13-l sajandil, piisast on andmed selle kohta väga kõrge aristokraatlik, perekond ja õdedest jäi ellu ja kasvas täiskasvanuks ja tegid tegid omal viisil venna abile venna kõrval ajalugu. Eliise. Siis Po linn ja Karolin kolmade need neli venda, kolm õde, kuidas suhted olid omavahel erinevad? Kummalisel kombel Napolion andis kõik andeks oma nooremale vennale Sharoomile kinkis talle kuningriigi, andestas talle kõik tema lollused ja vend vastastele ainult pillamisega lollustega. Kuigi nendest vendadest ja õdedest võiks ju lõpmatuseni rääkida. Ometigi võib-olla kõik need vead ja kõik need meelehärmi, need pettumused, mida noorse room tegi Vestfaali kuningas, korvasta võib-olla sellega et 100 päeva ajal 1815, kui keiser tuli Elba saarelt tagasi Siis oli tal kõik tema ümbruse room samuti ja see suhe jäin soojakse südamlikuks kuni lõpuni. Teiste vendadega olini suhted erinevalt kõigepealt Napoleon oli oma perekonna tõeline pea, vaata selle ja ta ei olnud ju vanem vend, kõige vanem vend, eleven šeff, kes oli temast umbes aasta varem sündinud. Ja ometigi isa Carlo tibuna parte oli surivoodil öelnud Joseph Synolekkel vanem. Aga perekonnapeaks saab Napoleon ja ta juhtis tõesti perekonda kindlakäeliselt. Kui vennad tema nõuetele ei alistunud, siis läks ta nendega tülli ja elu lõpuni peaaegu elu lõpuni. Olite tülis lesi jääniga Luciano, kes oli abielus kaunitariga keeldustenastilitel kaalutlustel peale surunud Tuues soliidsem mast abielust ja oli oma abikaasale truu tuligi pärast Itaalias karjer. Muide, kaalusi ilmus 100 päeval Pariisi, oli oma venna kõrval aidata teda. Oli talle üldiselt truu. Kõigepealt tegid Joseph Napoli kuninga pärast Hispaania kuninga. Noor vend lõi sellega oli tal nii ilusaid kui kui vihaseid päevi. Ta andis Luile naiseks oma kasutütre ordumus. Debani see armastus ei olnud õnnelik ja Louis tegi ta Hollandi kuninga. Aga nende kuningatega, nende väljadega, kes olid teiste riikide kuningaks, oli väga keeruline lugu. Nad ei saanud olla oma troonidel enam prantslased. Hollandi Luibydi muutuma Hollandlaseks. Ta pidi Hollandi huvides töötama ja see viis paratamatult konfliktini Prantsusmaaga. Hispaanias ei saanud olla üksnes Prantsusmaa keisri Wen, prantslaste keisri vend pidi olema Hispaania kuningas. See viis konfliktini. Need on õpetlikud kirjad, mille abil võiks riigivalitsemist. PidamisNapoleon saatis oma vendadele. Aga nad ei saanud nendest õpetustest juhinduda. Ja Hollandis, muide siiamaani austatakse lodevicki kuningas lodevicki kui Hollandi esimest kuningat oli lõppude lõpuks Hollandi ajaloo esimene kuningas. Lõpuks suur vend vihastas ja võttis tal kuningriigi ära, öeldes, et Hollandi ei ole mitte midagi muud kui Prantsusmaa jõgedes. Kogukond on muda ja liidisele Prantsusmaaga. Vend põgenes sära ja kirjutas romaane, tõsi küll, ebaõnnestunud romaane elasid Literadi elu noorim vend. Showroom oli oma kuninglike Westwalis tuntud kui kuningas lustilik. Sest et ta on saksa keelt ära pind, aga ta ikka armastas öelda homse päeva kohta. Ma maagen, video lustlik, homme jälle rõõmsalt, homme jälle lustilikult viides oligi Kööni Klostik kuningate karjäärides suurt midagi välja ei tulnud. See ei tähenda, et nad oleksid olnud halvad inimesed või mitte tõsiselt võetavad inimesed. Room oli küll, jäi harimatuks ja ta ei viitsi millega tegeleda, armastas lõbutseda rohkem. Ja elas kõrge vanaduseni. Ja tema järeltulija kannab praegu tiitlit prantsuse Napoleoni prints Napoleon. Ja hiljuti suri prints Vikto. Aga tal on õnneks poegi, Nietzsche suguvõsa läheb edasi. Noorim vend oli see, kes elas üle kõik. Ajad nägi Napoleoni vennapoja, kuningas Loui poja, prints Loui, Napoleoni troonile saamist. Keiser Napoleon kolmandana sai Prantsusmaamarssaliks Prantsusmaa suuradmiral yks ja printsina suri kõrges vanaduses. Napoli on, oli lühike mees, kas tal olid seoses sellega ka mingid kompleksid? Nonii, nad räägivad, aga seda ei maksta tõsiselt võtta, esiteks olid tol ajal kõik inimesed tunduvalt väiksemad kui tänapäeval. Ega ta ei olnud oma ajas silmatorkavalt lühike mees. Suur jagu tema kaasaeglasi olid sama pikad kui tema, paljud neist isegi veel lühemad. Kui pikk ta oli, siis ta oli pikk, tervelt meeter 64,7 sentimeetrit, selles ma ei näe mitte midagi kohut. Ja tõepoolest arvestame seda tolle, inimesed olid väiksemad. Kui ta oli oma kaardiga Grenoderide keskel, kes olid ju suur jagu neist olid ikkagi välja valitud pikad, need kelledel kõrged karunahksed, mütsid, siis nende kõrval tuli muidugi tilluke seda. Ta ise kandis oma kuulsat madalat kolmnurkset kübarat ja Juhkeldanud sulgedega niisuguste asjadega, mis, mis teda oleks pikemaks kuidagi teinud. Tema saapad ei olnud silmatorkavalt kõrgete kontsadega nagu tänapäevalgi. Paljud lühikesekasvulised mehed armastavad seda endale lubada. Aga. Oma esimesest palavalt armastada abikaasast, kes rinnase fennist oli ta siiski natukene lühem. Nii et sealt võisid teatud kompleksid tulla, eks ta oli lüheldana mees loomulikult ja ju vist ikkagi maailma psühholoogidel on õigus, kui nad ütlevad, et on olemas niisugune pooline, komplektse lühikese mehe kompleks. Kui palju te ise sellele kannad, sa nüüd ise küsimusega? Aga niisugune ta oli, mis avas talle tee kõrgemasse seltskonda. Kuidas nüüd öelda, kas revolutsiooni aegne korruptsioon või kui revolutsioon oli jõudnud ajajärku, kus terrorist oli kõigil kõrini? Terror oli lõpetatud ja võimul olid tulnud uued juhid, revolutsiooni ajal esile kerkinud kodanlus, igasugused tõusikud, seal oli hulka vanu aristokraatia muidugi sees. Ja just oma tiitlitega muidugi siis palju ei kiidelnud, aga nad olid aristokraadid. Siis Napoleon oli silma torganud oma kõigel muidugi Tulooni vallutamisega 1710 kolmandal aastal, aga see oli jakobiinid diktatuuri ajal ja ta oli olnud kuulsa diktaatori Maximilian Robespierre venna ogustanderoobesteeri suur sõber ja istus isegi lühikest aega vanglas, aga kui see selgeks, et Tal ei olnud tõesti midagi tegemist režiimiga, siis temaga ka midagi ei tehtud. Ja ta tuli Pariisi. Ta esitas sõjaministeeriumile mitmesuguseid kavasid. Ta tutvus revolutsiooni aegsete tegelastega lõppude lõpuks kindral siis salongides, kus ta liikus, tekkis vahel vajadus mõõgamehe järele ja üks vajadustest tekkis küllaltki ootamatult. Kui Pariisis kavandati kuningriiklaste mässu oktoobrist 1007 95 ja siis oli vaja kiiresti meest, kes lööks uuesti korra majja. Ja tehti ettepanek võtta Pariisi vägede juhtimine enda peale. Tollane direktoorium direktooriumi ju sellist valitsuskabinet. Selle juht Ilmar Raag tegi Napoleonile ettepaneku. Ja Napoleon mõtles natukene ja esitad oma tingimused, tingimused tähendasid täieliku võimu mässu mahasurumiseks Pariisis. Ta sai selle täieliku võimu. Ta surus mässu väga kiiresti, väga osavalt maha. Tal oli tekkinud oma teatud sõpruskond, kuhu kuulusid tulevased kuningad ja marssalid kes teda aitasid, kes kõik olid osavad sõjamehed. Ja Ta tõsteti diviisikindraliks ja see avas nüüd talle. Esiteks, ta oli kõikides salongides seega vastu võetud ja lugupeetud inimene ja see avastele tee uute ülesannete saamiseks. Salongides liikudes kohtus ta muidugi ka siis selle ilma suurte daamidega ma tahan, peab ikkagi ka, ma tahan de Hollande'iga madam detalliääniga ja muidugi siis ka direktorite armukese Findaborneega revolutsiooni ajal praktiliselt mõni päev enne Terr puu hukatud kindral markide armee lese, võluva finiga ja daamil mängisid selles korrumpeerunud revolutsiooni jätkudes küll revolutsiooni allakäigu ajajärgul teatud rolli vahel väga suurt rolli. Mida sa siin oli siis see naine, kellele Napoleon tegi abieluettepaneku? Sellele daamile tegid abieluettepaneku kõigile ootamatult ka sellele daamile ootamatult, kes ei võtnud seda lugu üldse mitte nii tõsiselt kellel olid veel vanad lood lõpetamata. Aga Napoleon oli ka selles osas põhjalik ja otsustav. Ta armus, abiellus kiiresti. Jaa, lapsendas lapsed noore Shen Rebane ja veel noorema tütarlapseohtu omaste Bahni Ahtous, tema abikaasa tütar siis seega armus kõrvuni omakasuisasse, see sai hiljem tema õnnetu armastuse või õnnetu abielu põhjuseks ta abielus, nagu öeldud, vend Luiga ja eks seal oli ka ilusaid hetki, millest õnneks sündisid lapsed, nende hulgas ka pärastine keiser Napoleon, kolmas aga üldiselt põdes ta kogu aeg seda õnnetut armastust omakasuisa vastu. Ja nii see lugu läks, aga finni oli Napoli on tõesti tohutult armunud, tema kirjad on nagu põletav tuli. Ta sõitis ju kohe pärast abiellumist Itaalia sõjakäigule, ootas oma armastatud abikaasat järele armast abikaasal oli Pariisiski tegemist ühe noore noore kapteni balletiga. Ja noh, see oli keeruline lugu. Võib-olla kui film hiljem juba rahunes ja tõesti kiindus Napoleoni nende vahel oli muidugi suur tunne ja, ja ei maksa nüüd arvata, et see suur ilma daam kuidagi üleolevalt või eemale kavalt suhtlus Napolianisse nende vahel sündis. Suur tunne ja, ja kiindumus, aga siis, kui kui nüüd mõlemal pool oli piisavalt materjali võib-olla pikaks õnnelikuks kooseluks kuni vanaduseni, siis sekkus poliitika Napoleon pidi lahutama, tema poliitiline põhjus oli paraku füsioloogiline. Nimelt see Napoleon vajas dünastia kindlustuses last ja ei suutnud seal enam ühtegi juurde anda. Eks tallinna natukene vanemana poolias paar aastat vanem abiellumisel nad küll seda vanadust natukene nihutasid lähe, lähendasid teineteisele abielu ajal Napolion pekkis, naiskan. No ikka peaaegu olnud loomulikult. Ikka petis. Alguses mitte väidetavalt esimene tõsine rikkumine leidis aset tema Egiptuse sõjakäigul 1007 88007 99, kui ta sai ootamatul Prantsusmaalt teateid muuhulgas ka teateid, et Findada väga korralikult süstemaatiliselt ja põhjalikult petab. Siiamaani oli ta silmad sulgenud selle eest. Ja kui Napoleon Egiptuse Sis tagasi tuli siis muidugi leidsid aset kohutas stseenid, Napolion ütles, mis ta arvab ja sulges ennast oma tuppa ja kolm ööd-päeva sealt välja ei tulnud, peitis ennast José finni eest, kes siis kõik see aeg olis aegseid, pikem või lühem käsi murdes Jahastaja nuttis ja, ja kraapis seal ukse taga. Ja siin muidugi minu meelest Napoleoni iseloomu juures üks kõige ilusamaid jooni. Ta avas ukse ja nad olid väga pikka aega väga õnnelikud. No siis Napoleoni sai esimene konsul pärast keiser, see tähendas tema positsiooni järsku muuta. Lootust. Ei olnud ka priisi, mida ta ei oleks saanud rahuldada, nende kapriiside hulgas võiks, nimetasin. Itaalia laulianasid. Nagu Grasziimi, kellega tal tõenäoliselt oli mingi episoodiline suhe siis tema lähikonda kuulusid Ja nende kohta ütlevad uurijad, et need olid veerand tonni romaanid. Need ei viinud mitte kuhugi. Tõsiasjatundjad ütlevad, et veerand tundi oli Napoleoni jaoks väga suur pikka aeg, mida sai viljakalt ära kasutada. Sageli kutsu standard, keiser oli, õuedaame, katkestas oma töö, siirdus nendega magamistuppa, ei kulutanud kuigi palju aega, aga sageli oli ka niimoodi, et ta töötas oma kabinetis. Ta palus juba sellele kutsutud õuedaamile minna, magamistuppa lahti, riietuda, voodisse heita ja siis irdus hetkeks töö juurest ja siirdusele tagasi ja sageli isegi mõõgarihma veelt võtmata. Muidugi kärgede mõõgaga koos voodisse läks, mõõgarihm oli vööl, mõõk tõsteti rihmast eraldi välja, pandi pandi muidugi tooli peale laua peale, kus ta tavaliselt hoidis, aga siis oli ka tõsisemaid, võib-olla näitlejanade hulgast. Kõige tõsisem on selles mõttes huvitav isik, see oli mõrmasel žanrustel imekaunis daam kellest on säilinud kaasaegseid maali Agrabüüre, kus teda on kujutatud ka alasti. Tõesti väga kaunis daam, see, see daam on kultuuriloos rohkemgi kui ainult Napoleoni kaudu. Nimelt küpsemas eas oli ta kuulsa kirjaniku Aleksandraga tümaa armuke ja väga pikka aega väga pikalt kiindunud. See oli nüüd niisugune suhe Seemann Mosel Roshiga Käisi ja solfi vahel. Et seal oli vastastikust lugupidamist, vastastikuseid tundeid ja ma seal oli üks nendest näitlejanna romaanidest Napolenil millest ei sündinud midagi, halb selles mõttes, et et pärast seda, kui Napolion ta hülgas. Ma arvan, seal jäi temale oma südames truuks kuni elu lõpuni. Veel vanas eas, kui ta meenutas keisrit, hakkas tema hääl värisema, pisarad tulid silma. Ta kunagi ei klatšinudki. Kunagi ei öelnud ta kohta midagi halba, ometigi nende lahkumine oli kummaline. Me oleme seal saares, olles veendunud oma tunnetes keisri vastu ja teadlase keiser on ka tema tunnetele teatud mõttes vastane, niipalju kui keisrile see võimalik oli. Ühel päeval tegi taktitu sammuja, palus keisri käest mälestuseks portreed. Keiser pani käe taskusse vaid selle 20 frangise kuldmündi andis šarlile. Ja nad ei kohtunud enam kunagi. Need vanade hulgas olevat olnud üks pisut tõsisem lugu veel, aga see on jäänud anaalidesse, ku yks üks Napoleoni ja naistevaheliste suhete uurija to go küll arvab, et see oli keegi madam Shotell, üks kuulus näitleja tol ajal, aga see ei ole dokumentaalselt tõesti ei tea selle loo kohta kuigi palju, kuigi öeldakse, et siin olevat Jelena poole on rohkem olnud sisemaidlikkuse, madam yks ise. Sellisena müstiline lugu. Kas panival ekska tuli esimese abielu ajal tema ellu või hiljem? Ja veebruar 1007, õieti küll juba 1206. aasta lõpus, kui ma ei eksinud, kohtusid Poola sõjakäigu ajal. Madaval Jewska. Viiendal aastal sünnitanud oma mehele temast tunduvalt vanemale Poola haarlikule krahv valjaska kolonnale sünnitanud poja. Ja kui Boonen tuli Poolasse, siis poolakad võtsid ja sure, vabastus missioonina. Ja ta tõesti siira Poola patrioodina läks postijaama, kus ta teadis, et Napoleon läbi sõidab teda tervitama, teda vaatama. Ja ta sattus rahvatrügimise hulgas ja pori ja kole külm ja hirmus aeg oli. Sattus mis tunglemisse. Jõks Napoleoni adjutandi eest, mis ta Kloo, kes on ka jälle omaette romaani kangelane, nimelt misside flaoost sai hiljem Napoleoni kasutütre ja vennanaise ortouci armuke ja Napoleon kolmanda poolvenna tükk Tõma. Nii isa härtsudemagniistan ilmunud meil kirjas kunsti vahendusel ka huvitav raamat mida tasuks kindlasti ajal huvilistel lugeda. Ja see adjutandi floo tassis grafenova Lewskazel tunglemises välja ja siis leidis aset põgus kohtumine hiljanek otse Varssavis juba lossis vallil. Keisrile esitleti grafilove Lewskategrapholevskit. Ja need on siin vanemad uurijad ütlevad nii, et see oli Poola patriootide tõugata Poola patrioodi nõudsid, et keisrile sa meeldisid, mine haka tema armukeseks ja aita Poola riigile niimoodi kaasa. Poola riik võivad aastal, pole rikki, ei olnudki. Ja tegelikult grafenoval Jewska päevik avab meie ees palju põhjalikumalt Need, taustad, voola, kirjanik euria Marian Brandes on uurinud seda hästi, kahjuks seal eesti keeles tema raamatut Maria väljevska avaldatud, mõnes vene keeles lugenud ja ta pääses perekonna arhiivide juurde ja ta leidis Maria val järska päevik, kui sealt selgub mõndagi. Nimelt ikkagi oli tegemist keisri poolse initsiatiivi huviga grafinaval järska vastu nende kohtumisega kohtumisega olukorras, kus grafenova ei oska, ei olnud tegelikult valmis saama keisri armukeseks. Kuid Iisraelis on vastu hakata. Aga sellest vastupanu ületamisest mis on muide päevikus kaunis põhjalikult kirjeldatud ja ei näita keisrit kõige paremas valguses ta oma tahte pealesurumisel olid selles situatsioonis pisut liiga robustne. Sellest sündis imeilus armastusromaan ja tõesti vastastikune armastus. See kestis kaua aega ja ikka, kui keiser oli kodust ära ilma sünnitasid, nad kohtusid. Pikem kooseluperiood oli neil Poolas Poola sõjakäigu teises ja teisel etapil sündmusteni lossis. Ja teine pikem kooselu perioodiline šamproni lossis 1809.-sse sõjakäigu ajal. Hiljem tuli Maria veel ei oska Pariisi elama. Aga siis Napoleon juba abielus Marie Louise drastilise kaalutlusel vaatamata sellele Krahvinna Lewska oli talle kinkinud juba poja. Ja see poeg oli sündinud mais 1800 10 neljandal mail. Ja nüüd, kui tekkis päevakorda abiellumise vajadus siis oli neid poliitikuid, kes soovitasid keisrile abielude grafenovelevskaga lapsendada kuulutase poeg seaduslikuks pojaks ja kuuluta troonipärijaks. Siis see oli terve laps, terve naine. Kõik oleks korras olnud, aga selles mõttes selles mõttes oli asi halvasti ajastatud, kui nii võib öelda, et oldi hiljaks jäänud. Võib-olla oleks grafenowalewska tulnud päevakorda isegi poliitiliselt teatud hetkel varem, kui see kriis oleks olnud või see idee oleks antud kaheks. Seitse. Nüüd oldi Venemaaga liidus Venemaaga sõbralikes aega. Seega ei saanud Poola küsimusega Vene keisrit rohkem ärritada. Napoleon ei olnud valmis Poola riiki Poola riigina taastama. See tuli päevakorda uuesti 1812. Siis oli aga Napolion juba abielu Austria ertshertsoginna, kellega oli vajalik hoida liidu sidemeid, see oli mõistuseabielu absoluutselt mõistusabielu. Ja nii jäi grafinovaljaska kõrvale. Grafenova lesk armastas muidugi keisrit edasi. Nad kohtusid veel hiljem siis, kui keiser oli Elba saarel grafenowali Esko tuli koos oma poja krahv Alexander Valevskiga külla keisrile. Veetsid seal ühe öö. No pole, ei tahtnud väga avalikult, väga suuresti suhelda grafenovaljaskaga. Ta lootis ikkagi, ta saab tagasi oma seadusliku naise ja seega kindlustab isegi eksiilis olles teatud mõttes dünastilist tulevikku oma pojale rooma kuningale. Aga seda ei juhtunud, liitlased ei andnud talle naiste last välja. Ja nii jäigi ilma tooma seaduslikust naisest ja ei julgenud jääda kokku ka oma nagu prantsuse ajakirjanduses, aga võluvalt öeldakse Epuusbolonees tema oma Poola abikaasaga. Grafaljevski, tema poeg tegi hiljem Prantsusmaal hiilgavat karjääri, ta oli poolakas juriidiliselt taastas võrreligianisse. Tema kasvatajaks oli, kuna tema grafenovaljaska suriid kaheksa 17 noore naisena sünnitamisel. Ta oli abiellunud pärast lesestumist abiellunud Napoleoni kindrali krahh Nornanoga, kellest sai hiljem Prantso marssal kolmas oma suguvõsas jälle kaine romaani kirjutajatele sest hiilgavad isiksused oma oma ajastus kõik. Kuid kahjuks, ja nagu öeldud, õnnetult suri sünnitamisel noorena. Ja tema vend prantsuse ohvitser võttis noore krahvalisandervalijovski Napoleoni poja kasvatamise enda peale. Krahvaljovski astus võõrleegionis teenistuse läbi, seal omandas prantsuse kodakondsuse. Liitus Leoni dünastia ka hiljem muidugi bana partidega, oli Napoleon kolmandajal saadik, alguses Kopenhaagenis, pärast Londonis vahendas kuninganna Victoria visiiti Prantsusmaale ja keiser Napoleoni visiiti Inglismaale. Abiellus hertsoginna töömoon TTÜ. Ma eksi VII sandwich hertsoginna, kes aga ka suri sünnitamisel noorelt. Niiet grafalevskist järeltulijaid kahjuks enam ei jäänud. Ta oli Prantsusmaa välisminister ja suri ise 58 aastase mehena aastal 1868 keisririigi hiilguse ajal olles siis kaasa toonud seda esimese keisri verd ja sära. Tali ise alati oma suhetes väga korrektne, kui õukonnas keegi tas teha, talle komplimendi öelda, et krahv te olete väga sarnane oma isaga, siis ta ütles, vabandage, ma ei teadnudki, et tal on olnud au olla esitajaid minu isale grafalevskile. Sest ametlikult oli ta ikkagi oma isa, grafalevski poeg. Niiet lõbuljoni teine naine oli siis austraallanna. Teine naine oli austraallanna üks nendest sadadest sadadest sadadest Austria ertshertsog linnadest, kellega täideti kõikide kuningakodade voodid. Kes töötasid, kui sünnitusmasinat surid, kui kärbsed ja ülejääk veel pisteti kloostrisse. Anniks Se Habsburgide perekond on üks, üks omaette nähtus. Hea, et nüüd eestikeelses kirjasõnas kirjas konstan palju vahendanud raamatut, nagu need absburgide müüdud mõrsja ja mis asjad seal saab palju teada. Hertsoginna Marie Louise ei olnud ei keegi muu kui kui väga lähedalt sugulane Marian doneetile hukata kuningannale, kes oli tema lihane tädi. Nii et protokolliliselt oli kõike väga lihtne korraldada tarvitses vaid näpuga rida ajada selles, mis oli juba toimunud inimpõlv tagasi. Siin peab jälle ütlema, et see oli üks omamoodi omamoodi isiksus Marie Louise. Mina küll isiklikult ei, ei kuulu tema austajate hulka selle põhjal, mis ma olen tema kohta lugenud. Aga, aga sümpaatne on see, et kui nad käisid esimest korda kohtusid ega siis keisri käituda kosima, selleks oli marssal Bergee ja teised kõrged riigiametnikud, kes käisid kosimas, kes ka esimese laulatustseremoonia Viinis kaasa tegid, nii et ta polnud teda näinudki reisija. Ja kui nad kohtusid, keiser sõitis vastu Funtymbloo metsa mõned postijaamad varem, enne Pariisi. Nad kohtusid seal ja Peab ütlema, et keiser oli oodanud seda kohtumist suure rõõmuga ja kuidagi väga nooruslikult Teppas tõllast välja avas ootamatult tärtsate kinnadele, kes ei teadnud üldse vastu, tullakse niimoodi. Ja võttis ta oma embusesse, istus tõlda, sõitsin temaga tõllas kaasa, kuni lossini konsulteeris oma kardinalist onuga ja küsis, kas me oleme juba mees ja naine. Jonotsiaadiorite kiriklikud, laulatused Moviinis. Selle peale Napoleon arvas, et kui mees ja naine võivad siis ka koos magada, sest et Napoleoni koodeksis mis on üks targemaid seaduse kogusid üldse maailma õigusajaloos on ju eraldi rõhutatud abielu tähtsust ja Napoleoni ikka rõhutas seda, et abikaasa peab magama koos ja nii ta siis viljeles ka ise seda. Ja sellest esimesest ööst on säilinud teatud mälestusi, isegi nimelt erinevalt keisrit, kes oli siiski naistega omandanud teatud kogemusi oma elu jooksul, oli Vainerts hertsoginna üsna kogenematu ja Austria range etiketi juures. Ega neid teadmisi ja kogemusi olnud seal ka kuigi paljudele vahendatud. Aga ta ei varjanud seda, et talle meeldis olla mehe naine ja ta isegi keisri käest väga neiulikonnaiivsusega. Kas see meeldiv hetk võiks õige pea uuesti korduda, sest talle ei meeldinud see, mis näitab seda, et et keiser käitus ka temaga siiski väga sümpaatse armastajana. Et see esimene kohtumine jäi tõesti meeldivaks muljeks. Noorele kogenematu lärts hertsog linnale troonipärija Rooma kuningas sündis väga täpselt nagu kalendrid näitavat üheksa kuud pärast seda kohtumist. Ja nüüd tuleb selle abielu ja ma siiski julgeksin öelda selle armastuse üks Petki, kui keisrinna on sünnitamas. Laps on pööranud ennast halba asendisse. Sünnitus on kohutavalt raske. Ja arst tuleb konsulteerima keisriga, mis teha. On võimalik, päästa laps ja ohverdada keisrinna. Keisrinna korralse päästke ema. Teades arst hoiatas, arst ütles selle peale, et te teate seda. Kui me päästame ema ja ei päästa mitte last siis ema ei sünnita enam mitte kunagi. Ja ometi keisri otsusele truuks. Nii et see näitab, et niisuguses olukorras ikkagi inimlik tunne selle noore dünastilistes huvides Pariisi toodud ja dünastiat kandva määratud naise suhtes oli tugevam kõikides dünastilistest ja poliitilistest huvidest. See on kiiduväärne, ma usun, et oma oma paljudes olukordades ilmutatud hoolimatuse inimeste vastu korvas keiser selles stseenis küll kuhjaga. Kõik läks selles mõttes õnnelikult, et Rooma kuningas sündis terve tugeva lapsena. Keisrinna kosus. Hiljem läks saatus nii, et ta lahutati oma mehest oma seaduslikkus mitte kunagi juriidiliselt ta jäi elu lõpuni case rinnaks, ta jäi elu lõpuni oma mehe abikaasaks. Talle sokutati sinna suurte vurrudega ja ühe silmaga Hussari, kindral, krahv näiperg valvuriks maja sõbraks tema hilisemas elus. Ja selle Kragneetbergiga oli tal juba õige ruttu uus laps ja neid tuli järjest järjest juurde, mis tõtada oma seaduslikku lapse. Rooma kuninga vastu sai alla ema üsna lühikest aega ja ja väga vähe tähelepanu pöörata, mis omakorda vajutusega traagilise pitseri noore rooma kuninga lapsepõlvest, et laps jumaldas oma ema eriti olukorras, kus ta oli oma jumaldatud isast lahutatud. Nii jäi siis kuninganna Marie-Louise. Aga see lugu sinnapaika Marie-Louise on jätnud ühejäljega sõjaajalukku, nimelt 1814. aastal, kui vaenlased tungisid Prantsusmaale ja Napoleon viis läbisel üsna põhjalikku mobilisatsiooni ja õige noored mehed kutsuti lippude alla siis need noori alaealisi, kes sõtta tulid, hüüti Marie Luisadeks. Ei anna. Prantsusmaasõja elas kindlalt sees. Kui seal ütled, et Marie Louise läksid sõtta, siis on teada, et mitte plikadelentsutavaid sata läksid noored habemed. Wordrite poisikesed. Kas sellel ajal, kui Napolion Püha Helena saarel oli, olid kõik armastusromaanid? Vist mitte, väidetavalt olevat tal seal olnud siiski suhteid ühe tema saatja, Krahtemontolooni abikaasaga, grafennade Montolooniga. Üldiselt, tema väikese saatjaskonna vahelised suhted ei olnud seal kaugeltki mitte terved ja sümpaatsed, seal tuli mõndagi ette. Samas võimalusi oli ju nii vähe. Aga, aga üks niisugune kena sümpaatne tunne, milles võib-olla võib-olla on eelkõige muidugi sõprust ja ja üsna tõenäoliselt keisri poolt mitte niisugust armastust naisolevuse vastu. On see on see avameelne ja kena suhe ühe konsulaarametniku koloniaalkaupleja või kes ta seal oli tütre Pätsi Elizabeth välkombi vastu. See lugu on hästi tuntud sellepärast et esiteks kirjeldavad seda kõik saarel olnud oma mälestustes. Teiseks on petsi pääl kombise kirjutanud korralikud ja ausad mälestused. See lugu on kristallpuhas, see on suur sümpaatia mõlemalt poolt. Ja muidugi noore plika poolt selle suure isiksuse vastu tekkis ka midagi niisugust, mida ta omas naiivsuses pidada armastuseks, ma arvan. Võimatu oleks olnud olla seal näha maailma ajaloo ühte kõige suuremat inimest ja mitte armuda temasse. Seda enam, et Napoleon oskas olla äärmiselt võluv vestluskaaslane. Peale selle oli ta suur näitleja kes ei unustanud surmatunnini surma, viimase hingetõmbeni, oma dünastilisi huvisid ja oma iga sammuga seal kindlustas ta tulevikku oma pojale või dünastiale. Tema poeg ei saanud seda kahjuks kasutada. Küll aga kasuta seda hoolega ära Napoleon, kolmas, kes troonile tõusis, ikkagi esimese keisri poolt loodud legendi najal. Eks neid legendi ehitajaid oli teisigi, kes sihikindlalt seda rajasid, aga oli alus, millele rajada ja üks väikene kivikene selles selles legendi hiigelehitises oli muidugi Napoleoni sõpruspetsime kombiga. See on, see on jälle üks nendest tema elu, ilusatest ja sümpaatsetest lehekülgedest. Napolion on kirjutanud, et kaunis naine rõõmustab silma hea naine, südant. Esimene on vääriskivi, teine Aare. Ja neid mõlemaid oli Napolionil kõige palju. Jah ja ma tahaksin lõpetada selle selle jutu. Ühe naise nimetamisega, kellest tavaliselt küll alustatakse Sealne pooleni ema madam Leticia kes kandis elu lõpuni tiitlit Mathammeja. Proua ema. See oli muidugi suur naisterahvas on liialdatud ja kuulub legendi, on liialdatud tema mõju ja osaga keisrisse sest keesiku isiku kujunemisel mängis kindlasti tohutut tähtsust 1000 köiteline raamatukogu, tema sünnikodus, mille oli hoolikalt komplekteerinud tema väga haritud ja särava isiksusena tuntud isa, keda legendi huvides on on, on pisut halvustavalt kujutatud ja kelle kohta puljongi on võib-olla vahetevahel varjuheitvalt, et käitunud selles mõttes, et, et ta on lasknud kõikjal kõlada oma kuulsal lausel kõige eest, mis minus head on, võlgnen ma tänu oma emale. Aga see on see tsiteerimise oht, et iga tsitaat, et on ju välja nopitud mingist taustast ja seegi kuulub nende hulka, meenutame seda, et tema ema ei tulnud kroonimisele. Praktilise Korsiklannana, kes on 15 aastase lapsena mehele pandud ja sealt alates vahetpidamata sünnitanud mõtles ta alati elu praktilise külje peale olles palju viletsust näinud oma elus armastas ta ikka oma case'ist poja seltskonnas öelda, eks näe, kui kaua see kõik kestab ja mina pean kokku hoidma, et oleks mustadel päevadel midagi võtta. Ja õnneks kogu perekonnal oli pärast mustadel päevadel midagi võtta ema käest, kuigi ema muidugi ühelegi oma lastest välja arvatud keiser ei andnud mitte midagi ilma kõrge laenu protsendita. Ta oli tõesti praktiline, tubli naine. Aga kui kroonimise kõige pidulikum hetk oli, siis sosistas Napolion kõrvama vennale, kui meie isa seda näeks. Paabu Chiviida tappa, seda näeks ema roll tema elus on kindlasti suur. Ja emale kuuluka legendis suurem koht. Ema oli see punkt, kuhu jooksid niidid kokku siis, kui punu partism oli keelatud. Kubana partismoli alles sündinud, kui kõikuna pardid olid maailma laiali pillanud. Ja kui Prantsusmaal tuli troonile Louis Filipp, kes keisri võitlus Kaarle kõik uuesti ausse tõstis ja ka keisri kuju Andoomi väljakul uuesti püsti pani siis läks ju vanadusest pimedaks jäänud mõnamlediitsia oma Rooma palee saali, kus oli keisri kuju. Siide, seda käega ja mõtle siis mu suure poja peale. Seda kõik biograafid kirjeldavad seda stseeni, sest see järgnes just uudisele, kui Pariisis tuli teade, et keiser seisab jälle Pariisis. Ma olen ise kirjutanud ühe artikli selle kohta natukene oleme taset tasakaalustatult esitanud. Vähendamata ema osa. Peab ütlema, et muidugi isiksuse kujunemisel isal võib olla suurem tähtsus. Aga nii see on, et et võib-olla see legend, millel on suur ajalooline praktiline väärtus. Positiivne väärtus, algab siiski emaga, kes tuli kirikust jõudmata magamistuppa, sünnitas elutoas vaibale. Ja lõpeb emaga, kes selle suure perekonna sümbolina vananeva naise nägi veel keisri ausse tõstmist. Nii on legend täiuslik. Kuulsite keskesaadet, naised suurkujude elus. Stuudios olid sõjaajaloolane Rein Helme ja Marje Lenk.