63 aastat tagasi, 1904. aastal pandi ühes aruandes kirja järgmised read. Tehas Volta asub Tallinna linnas, soo tänaval, lausmani tehase kõrval ja kesklinnast natuke kaugemal. Tehas Volta võtab enda alla tohutu suure maa-ala üle 23000 ruut, sülla tehasemüürsoo tänava ääres, kaasa arvatud ka majad, on üle 160 silla pikfassaadiga vastu soo tänavat on tehase peahoone mõõtmetega üle 30 korda seitse sülda. See hoone on kivist, mitte tellistest, vaid klombitud paekivist, kahekordne, väga kõrge võlvitud keldriga ja samuti kõrge üle kogu hoone ulatuva treeninguga. Tänapäeval kannab soo tänav küll uut nimetööstuse kuid tehase asupaik on jäänud endiseks. Ainult et kui te viimasel ajal olete harva sinnakanti sattunud, siis olete kindlasti üllatanud. Vana tänav on uut ilmet võtmas. Vana tehasevalitsuse hoone kõrvale on kerkinud uus neljakorruseline ministratiiv hoone. Siinsamas kõrval huugab ekskavaator lammutades vanu paemüür. Ka need peavad uues taganema. Siia rajatakse uued avarad tootmistsehhid. Möödunud sajandi lõpu aastakümneil algas hoogne elektrotehnikatööstuse areng. Hakati rajama ka vastavaid tehaseid. Nii juhtus ka Tallinnas. See rajas aktsiaselts Volta 1899. aastal võimsa elektromehaanikatehase. Vanad ürikud pajatavad, et aktsiaseltsi eesmärgiks oli toota igasuguseid dünamo masinaid rajada, omandada ja ekspluateerida Venemaal igasuguseid ettevõtteid, mille eesmärgiks on toota ja rakendada elektrienergiat. Vana Volta veteran mudelset Richard piibor, kes alustas siin oma töömehe teed juba 1905. aastal, meenutab. Sel ajal tehti alalisvoolumootoreid alalise voodiga generaatoreid ja alalise voolul mitmetüübilisi masinaid. Esimene tööpäev muidugi. Joonistus käte joonistus oli muidugi raske ja siis sobiga õpetajalt vaja oli tulnud saksa meister, see oli väga tige mees ja väga teadliki oma töös ja väga nõudlik stipliinista. Ameti selgeks, kuidas tal oli, kas noormees pandi siis mõne vanema töömehe juurde nii õpipoisiks või tuli päris oma käe peal alustada, oma käe peal tuli õppida. Meister ainult näitas, andis joonistuse ja sellega pidid tegema valmis. 1906. hakati ehitama suuri masinaid jõujaama masinad, mis olid kaks ja pool kolm kuni neli meetrit, suured need mudelid tuld teha. Tead, mudelid islami oli väga paeluvteistkümnendal aastal telliti Saksamaalt tehase juhataja Hoffmann seakas inimeste palkasid maha võtma, tõusis 1908. aastal. Tõusis streik, streik kestis kaks kuud, aega lõppes streik ja tööliste võiduga töösid pandi 115 kuni 20 protsenti juure. Hoffmann aga kolis peale selle minema sellepärast et riiklikud tellimised olite ja meid oli tarvis ruttu täita ja tema süü läbi ei saanud järjescolmis. Päevaleht kirjutas sel puhul vulta, töölised tegid hiljuti suures streigi läbi, olgugi et streik, mitte heade tagajärgedega ei lõppenud, aga vabrik valitsus pidi siiski mitmes asjas järele andma. Voltast riik näitas, et töölised ka veel praegu, kus neil majanduslikult ja poliitiliselt nii halvad tingimused on oma õigustest kindlasti kinni peavad. Tehas kasvas, kasvas pidevalt, kuust kuusse, aastast aastasse. Kui 1905. aastal töötas seal mõnesaja töölise ringis, siis esimese maailmasõja lõpul tõusis tööliste arv juba 3000 ümber. Edasi järgnesid rasked aastad. Kahekümnendail aastail Volta lakkas peaaegu eksisteerimast majanduselu kiratses. Turu olid vallutanud välismaised kaubad, nende hulgas ka elektrotehnikatooted. Volta suured tootmishallid seisid kasutamata. Tellimusi oli vähe. Peamiseks tööks kujunes elektrimootorite remont, uusi tuli harva teha. Suuremaks niisuguseks tööks oli rajatava Tallinn-Pääsküla elektriraudtee tarvis elektriseadmete valmistamine. Neil raskel aastail tuli tehasesse Georg Kello, praegune tootmisosakonna juhataja asetäitja. Ma lõpetasin keskkooli ja sõber töötas ka mul siin juba ütles tule, et sind vajatakse käskjalga, no ma mõtlesin, et tulen siia käskjala suvevaheaeg, võib-olla lähen pärast õppima. Aga tulin siia 31. aastal juulikuus ja paradiis arvatavasti tragi poiss, siis rääkisin tehase juhatajaga kroonberg, tolleaegne Bloomberg ütles. Räägi vanematega, kui võib-olla lähed, nüüd, õppiva lõpetajad võib olla ülikoole, võib-olla sul tuleb tänavale minna, tänavapühkija, seda praeguses saad siin edaspidi õppida ja nii ma jäingi tehase kuni praeguse ajani. Minna polnud ju kuhugi. Oli parajasti kriisiaeg. Tegime Georg kellaga väikese tutvumiskäigu mööda tehast. Praeguseks me viibime siin endine Volta tsehhi piirides, praeguse SIND normaalmasinat süsteeme, vanad seeria mootorid, viiendaga Pariidiva seeriad, vahest jääb selles ruumis Volta ja pool oli meil siis tehase peremees üüris jälle teisele peremehele ja oli tekstiilivabrik eesti siin. Nii et nüüd paremale poole vaatame, see on siis nüüd see vana vana vana pooldaja, aga sinna otsekui nüüd vaatame vasakule ja siis Eesti siin Poola Branson, terve ruum juba, meil juba 41 100 saadiku volt hakkas suurenema, pidevalt on nüüd otseselt meie käes ja, ja sellel väikesel pinnal sesse nurka jääb, siis tehti mootorid algusest lõpuni valmis teinud kõik ja lukus Bademontaasiastantseevee, kõik siin oli sellest selles pooles ruumis, kus me praegu viibime, kolpa, hooned oli omal ajal üpriski mahukad ja suured. Jaa, paiknes siin siis mitte ainult Volta ja mitte ainult Eestis, vaid kõrvale, väga-väga palju tehased väiksemad, näiteks praegune Kalev, endine KV siis tekstiilivabrik, kelle Keila siis siin toolivabrik sappa määret tehti siis piimatööstus siis või tööstus oli Poola, siis oli feival, kus seepi valmistad ja lõhnaõli see. Ja well, kammivabrik Resto kammi nime all oli väga palju ja meie peahoone, kus me peahoone on, Eesti raudtee valitsus osaleb selles hoones. Möödunud aastal sai Voltal valmis basseini ajakohane ja valguseküllane insenerikorpus, kus siis tollal koldav kontorid, projekteeriti, see meil olid tehase sees ja siis raudtee valmis asud. Väikene osa seal oli ruumis ka, kus seal oli siis peakonstruktori asukoht ja Telektsiooni. Tehase sees olid niux kontorid, kus raamatupidamine asus ja teised osakonnad, palju tollal töölisi oli? See kõikus, aga nii keskmisele, võib ütelda, oli meil 250, vahest mõni aastal 300, mõnikord veel vähem oli, oleneb sellest, kuidas tellimuse saabuse tehasetellimusi on siis muidugi tehase peremees, pidin töölisi vallandama, küsin nende käest mitte midagi, kas ta siia saadu ja tema, vaat seal oma kadude peal väljas ja neid vallandamis oli sageli vallandamise kaunis sageli oli ja kui palju umbes tollal kuus mootorid valmistati seal transnatuke raske ütelda, sellepärast me tegime tol ajal väga palju remonti, tegime uusi mootorisi, võis kõikuda kuus, võb olla 20 30 mootorit rohkem kuuside uusi mootoreid. Peale selle tegime paarsada triikrauda kuus. Elektrisaed, tsentrifugaalpumbad, tegime ja muid kribu-krabu. Nii et mitte ainult mootoreid, mitte ainult mootoreid ja. Siis tuli 1940. aasta. Algas tehase ümberkorraldamine, kuid see töö sai kesta vaevalt aasta. Ja algas sõda. Sõda jättis raske jäljega Voltale. Selle kohta, ütles tehase peatehnoloogi asetäitja Unvalt pere. Pianist sõda, meil tootmisvõimsused olid peaaegu täielikult hävitatud. Kui tehase pindi park koosnes nii umbes 100-st universaalpingist siis peab ütlema 100 pinki olid ka peamised, kõik väga-väga vanad, nii moraalselt kui füüsiliselt täiesti vananenud. Kuid 1945. aastal see on aasta pärast Tallinna vabastamist suutis tehase anda juba 2600 ja üle 2600 elektrimootor isegi. Trotsides kõiki raskusi hakkasid Voltalased oma tehast taastama ei olnud, tööpinke puudusid paljud vajalikud materjalid. Väga palju raskusi oli, saime vanu pinke kasutada, mis juba aastaid on tööd on, kuid nad ei vastanud enam sellel nõuele, mis oleks pidanud olema. Ja vähehaaval muidugi hakkasime jälle uusi ping juba saama, meil pidevalt hakkas siis plaan tulema ja 46., las ma mäletan hästi, kui esimene plaan meil anti, puuplaan oli 1000 mootorid ja selle muidugi täitsime ja ületasime ja inimesed, tolleaegsed inimesed ei olnud selle asjaga veel nii kuidagi elanud. Misjaoks plaan? Teeme nii palju, kui jõuame teha, võib-olla meie 1000 jõu, aga sai inimesi mobiliseerida, sai räägitud ja pärast väga huvitav oli, et näe, väga õnnelikud olid. Suutsime seda teha, mis meil riikliku plaani ja meile antud 1000 mootorit kuus, see oli selle aja kohta muidugi üpris suur, väga suur arv, 1000 mootor, väga suur arv. Nüüd me teeme, ütleme, kõik kokkuminel, mootorit me praegu teeme päevas paari 1000 ringis päevas üksinda ja tollal oli siis 1006 ja 1000 mootorit kuus. Möödunud 23 aasta vältel on Voltastanud tuntumaid elektrimasinatehaseid Nõukogude liidus. Kuidas siis Volta on nii kaugele jõudnud? Alates 1945. aasta lõpuks algab plaanipärane tehase rekonstrueerimine. Nii-öelda kaasaegse elektrimasinatehase muutmine alates 1950.-test aastatest on pidevalt olnud meie tehas üleliidulises mastaabis keskse tähelepanu osaline. Saime 1951. aastal esimese automaatliini Eestis. See rakendati meil elektrimootorite võllide töötlemiseks ja see töötab laitmatult veel tänapäevalgi liini ülesseadmisega. Tööviljakus tõusis neljakordseks. Siinjuures me jätame veel arvestamata kvaliteedi osatähtsuse kvaliteet märgatavalt suurenes pärast automaatliini ülesseadmist 1950. aastal, kui tehas hakkas täielikult üle minema uue tolleaegset uue ühtsusseeria esimese nõukogude liidus ühtsusseeria mootorite tootmisele. Siis hakati ka pidevalt tehast varustama moodsama tehnikaga ja automaat kui kaadeegaat tööpinkidega. Need võimaldasid meil tunduvalt tõsta tööviljakust ja saavutada seda, et juba 1960. aastal tehas laskis välja üle 200000 elektrimootoripäevane toodang moodustas niisuguse hulga, mida vanasti kodamisel ajal andsime välja ühe kuuga. Nüüd on tehases juurutamisel uus planeerimise ja majandusliku stimuleerimisse süsteem. Tehase rahvas võttis tänavu kohustuseks on ta 35000 rubla üleplaanilist kasumit. Kuigi ka praeguseni on palju ära tehtud tootmise mehhaniseerimisel, jätkub see töö pidevalt raske ja vaeva nõudma. Käsitsitöö asemele astuvad masinad. Nad peavad kergendama inimese tööd. Viimastel aastatel on märgatavalt tõusnud Volta mootorite kvaliteet. Selleks, et meie toodang suudaks võistelda välismaitsete parimate firmade toodanguga on väga suurt abi osutanud meile nii uurimisinstituudid kui ka meie oma tehase laboratooriumid konstruktsiooni osakonna, kus pidevalt töötatakse selles suunas, et, et meie elektrimasinad muuta töökindlamaks. Meil tehakse suurt tööd selleks, et vähendada elektrimootorite töötamisel tekkivat müra. Meie elektrimootorid vastavad kõigile nendele nõuetele, mida tarbijad meil esitavad nii müra kui ka vibratsiooni seisukohast. Volta vanuseks loetakse 68 aastat. Tubli mehe igameheikka jõudnud tehas ei avalda vananemismärke. Vastupidi, tehas on muutunud nooremaks, ta südametukse muutub aasta-aastalt üha tugevamaks. 1967. see on käesoleval aastal anname me toodangut 267000 elektrimootori suuruses siia juurde, arvestamata veel meie väikesed mootorid, mida me valmistame oma tsehhis Türil ja lahklülitid, mida me valmistame oma tsehhis, mis asub Puurmanis. Meie toodame praegu peamiselt kahte seeriad. Vana Viienda vabariigiseeriad ja juba uut, mis juurutati tehases pärast 1900 kuuekümnendat aastat ja milline oma elektrotehniliste näitajate poolest on võrdne maailma parimate näidetega. Neid nõndanimetatud uusi elektrimootoreid A2 seeria, nagu me neid nimetame, me toodame käesoleval aastal 120000, kuid tuleval aastal juba tõuseb, see kogus meil 170000-ni ja 1970.-ks aastaks, kui me toodame ainult uue seeria mootorid, peaksid olema meil juba 300000. Nii et aastast aastasse Väljase üha tõuseb. Jah, see ei ole veel piiris, meie tehas praegu uuesti rekonstrueeritakse ja võeti vastu otsus, mille järgi kogu nõukogude liidus 12 elektrimasinaid tehast moodustatakse nendest nõndanimetatud muster, tehased, kus uuritakse elektrimasinate tootmiseks eesrindlike tehnoloogiliste protsesside rakendamise võimalusi. Selles on meie tehas juhtivaid osi. Ja 1973.-ks aastaks suureneb meie tehase toodang 500-le 60000-l elektrimootoril aastas. See tohutu elektrimootorite arvu juurdekasv saavutatakse. Peab ütlema peamiselt just tööviljakuse tõusu arvel. Esimesed sammud töö tootlikkuse suurendamiseks on meil juba tehtud. Meil töötab tehases praeguste edukalt Ungari rahvavabariigist pärit elektrimootorikerede töötlemise automaatliin ja mis võimaldas meil tööviljakust tõsta nende kerede töötlemise osas enam kui viiekordselt. Samuti aegselt meil monteeritakse praeguste elektrimootorite kokkupanemise liini, mida praegu katsetatakse edukalt. Valmistamisel on võllide tootmise liin. Üks kogu tehnoloogia peab siis sammu pidama Neist toodangu mahu kasvuga ja see on kindel, terve rida uusi tehnoloogilisi võtteid, uusi isoleermaterjali, uusi imbutus, materjali ja nõnda edasi, sest meie mootorid peavad maailmaturul suutma võistelda eesrindlikud, kapitalistlike riikide toodang, meie ekspordimehed, tänapäeval viitekümmend, nelja riiki, oma toodangut, kusjuures nende riikide seas on isegi sarnased kõrgelt arenenud kapitalistlikud maad, nagu näiteks saksa Federal, Hiina vabariik põhja, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Rootsi, Soome ja nõnda edasi. Siiani oleme me kõik teinud selleks, et oma tihase marki kõrgel hoida. Volto vana tehas ja hooned on juba üle poole sajandi vanad, kõik peale selle olete te siia teiste suurte Tallinna tehaste vahele nagu surutud kuidas ära mahutad kõik vanad korpused, millised põhiliselt pärinevad 1899.-st 1000 üheksasadadest aastatest lõhume maha ja nende asemele ehitab juba kaasaegsed suuremad moodsamad ja valgusrikkamad hooned. Tooli nende paigutamisega kogu tehnoloogilise protsessi ümberkujundamisega seoses jäävad meil olemasolevad ruumid kitsasteks ja nad ei vasta enam käesoleva aja tehnoloogia nõuetele. Seetõttu ka lähema kolme aasta jooksul. Meie tehas muutub ehitustandriks, kus paralleelselt uue ehitamisega vana lõhkumisega toimub ka uue tehnoloogia rakendamine, et juba käesoleval ajal välja lasta elektrimootorit, mis veelgi muutuksid oma näitajate poolest paremaks kui need, mida me teeme senini.