Tere hommikust, üks hea keelesäutsu kuulaja juhtis minu tähelepanu sellele, et praegu on ohtralt levinud mõiste paberkandja ja et selle asemel võiks ju öelda lihtsalt paber. Nii tõepoolest ongi. Sõna paberkandja võib pidada tähendus liiaseks, tegemist on üsna kunstliku moodustistega. Pole keeruline näha, et paberkandja kujunemist on mõjutanud mõiste infokandja. Sõna tähenduses puudub aga viide selle kohta, mida see paber siis kandma peab ja seetõttu piisab tõesti ainult liitsõna esimesest poolest. Lisaks jagunevad paberis trükised või kirjutised kindlateks nähtusteks, millel on kõigile tuttavad nimetused juba olemas. Kiri, vihik, märkmik, raamat ja nii edasi. Seega pole vaja moodustada mingit uut mõistet. Vajadusel saab tähenduseta täpsustamiseks kasutada lihtsaid ja üldtuntud liiteid. Paberraamat, trükiraamat, e-raamat ja muude nähtuste, näiteks avalduse kohta saab lihtsamini öelda. Tooge meile avaldus paberil või saatke digiavaldust. Muuseas ka selle keelesäutsu ei lugenud ma sisse mitte digikandjalt, vaid nutiseadme ekraanilt ehk rahvakeeli lihtsalt telefonist.