Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reedesed 21. septembri uudised, mina olen Uku Toom. Riigireformi sihtasutus näeks praeguste ministeeriumide koondamist ühtseks valitsusasutuseks, senised ministeeriumid otseselt ei kaoks. Need läheksid sisuliselt ühe riigisekretäri juhtimise alla. Välisministeeriumi järgmisena eelarveaasta prioriteedid on kübererisaadik kolm uut esindust välisriikides. Me juba tegelikult oleme saatnud välja suursaadiku Budapesti, kus me taasavame esinduse ja lisaks sellele me soovime avada Araabia ühendemiraatides Abu Dhabis oma esindused ja siis tegeleme veel meie konsulaaresinduse avamisega USA läänerannikul. Soome välisministri Timo Soini umbusaldamine kukkus ettearvatult läbi. Briti peaminister Theresa May teatas täna, et Brexiti läbirääkimised on jõudnud ummikusse, sest Euroopa Liit lükkas Briti valitsuse Brexiti strateegia tagasi. Marko Aavik loobus andmekaitse inspektsiooni peadirektori kohast Usaldusprobleemide tõttu. Lokkolgi sõnul viidanud küsimuste kohta, mis puudutas seal erinevaid lisasissetulekuid sellega seoses püstitanud niisukest usalduse küsimust. Ugala teater alustab 90 üheksandat hooaega Norra näitekirjaniku Henrik Ibseni psühholoogilise draamaga naine merelt, mille tõi lavale Andres Noormets ja peaosas on Laura Peterson. Mina ei oskaks küll seda kuidagi 130 aasta tagusesse aega jätta ja paigutada, et hinge katki olemine on ju kahjuks väga kaasaegne teema. Rahvusvaheline kergejõustikuliit ei taasta Venemaa alaliidu liikmelisust vaatamata sellele, et maailma antidoping dopinguagentuur võttis Venemaa taas enda liikmeks ja ilm läheb jahedaks. Oodata on ka vihmahooge. Öösel on sooja 10 kuni 15, homme päeval 12 kuni 16 kraadi. Alustame sellest, et tuleva aasta riigieelarve on põhimõtteliselt valmis, kuigi täpseid arve ei tea, aga ministeeriumil on need numbrid teada. Mall Mälberg küsis välisministeeriumi kantslerilt Rainer Saksa alt, mis on nende prioriteedid. Rainer Saks ütleb, et järgmise aasta eelarvenumbrid on välisministeeriumi jaoks Rammustavad. Ennekõike osutab ta küberdiplomaatiale, mida seni on aetud tavadiplomaatia tasemel, kuid nüüd on loodud küberergi saadiku ametikoht. Tema hakkab asuma Tallinnast, see portfell, mis tal praegu on, me näeme seda nagu peamiselt nagu küberkoostena meie lähemate partnerite liitlaste vahel ja siis rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvaheline õigus kübervaldkonnas kujunemisjärgus, et Eesti saaks oma teadmisi ja kogemusi sinna panustada. Mis riigid on need, kus Eesti kavatseb avada uued saatkonnad Kõigepealt me juba tegelikult oleme saatnud välja suursaadiku Budapesti, kus me taasavame esinduse ja lisaks sellele me soovime avada Araabia ühendemiraatides Abu Dhabis oma esinduses on valdavalt tingitud siis meie ettevõtjad huvidest seal piirkonnas, aga ta on ka meie jaoks väga oluline välispoliitika mõttes. Lähis-Idas toimuv on kindlasti üks prioriteete Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaadele. Ja ka meie kodanikke on seal piisavalt palju, tööe käib seal puhkamas ja siis tegeleme neil meie konsulaaresinduse avamisega USA läänerannikul, kus on kas või Eesti kogukond ja Eesti ettevõtjate huvi. Kongos konsulaarteenuseid, kuidas see uus eelarve neis kajastub? Meil on tekkinud uus kasvav konsulaarteenuste riikliku e-residentidega suhtlemisel. Me üritame seda konsulaaresinduste võrku tugevdada ja olla kodanikele paremini kättesaadav. Raha nõuab ka ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania. Need rahad olid tsipa parem eelarvesse planeeritud kui siis, kui me seda kampaaniat alustasime ja järgmise aasta eelarves nagu sellele tööle nii-öelda lisaraha, nagu juurde ei tule. Ega mõnda saatkonda ei ole kavas sulgeda, meil ei ole. Kell järgmise aasta vaates sellist plaani, et me monitoorime olukorda pidevalt, kui me leiame, et kusakil esinduse pidamine ei ole enam põhjendatud, siis me tuleme kindlasti valitsusse oma vastavate tähelepanekutega. Hetkel me ei kavatse järgmine aasta ühtegi esindust sulgeda. Reeglina ikkagi selle riigi, kus esindust suletakse, suhted nagu paremaks ei lähe. Riigireformi sihtasutus, mis on võtnud oma eesmärgiks sõnastada Eesti riigikorralduse uuendamiseks riigireformi kontseptsioon, kaotaks ära senised ministeeriumid ja koondaks need ühtseks valitsusasutuseks. Sihtasutuse nõukogu liige Jüri Raidla selgitas plaani täpsemalt Toomas Sildamile antud intervjuus, aga Indrek Lepik vahendab seda. 28 ettevõtjat, eestlasi kevade lõpus kokkujaleid sihtasutuse, mille eesmärk on pakkuda lahendusi riigikorralduse reformimiseks ja mille lõppkontseptsiooni esitletakse 26. novembril. Sihtasutuse nõukogu liige Jüri Raidla ütleb, et üks selge plaan on seniste ministeeriumide toomine ühe katuse alla on olemas nii-öelda ühtne valitsusasutus ministeeriumiga on selle valitsusasutuse sees. Kõikidel ametnikel, kes selles ühtses valitsusasutuses töötavad, on üks ja ühine tööandja. Seal on üks kantsler, olgu siis tema nimetas riigisekretär või olgu teoses nimetas seal tõepoolest valitsusasutuse kantsler. Piltlikult öeldes püramiidi tipus on peaminister, siis tuleb, ütleme tinglikult kümmekond noolt tuleb ministrite juurde ja ministrite juurest omakorda kõik need nooled jooksevad kokku riigisekretäri juurde, kes siis juhib kogu seda valitsusasutust, mis liidaks endasse kõik ministeeriumid. Graafiliselt võib teda peaaegu niimoodi kujutada ette tõenäoliselt noolte kulgemine on seal natukene keerulisem ja natukene komplitseeritum, kuna tekib üks ühine tööandja vähendab Raidla sõnul ka niinimetatud silotorn istumist ning tugiteenuste dubleerimist omakorda aitab sega paremini riigi raha planeerida, sest ö jaotab poliitika valdkonniti, mitte asutustepõhiselt. Raidla ütleb, et reform muudaks ministeeriumide ülesehituse paindlikumaks sõltuvalt sellest, millised on koalitsioonilepingu eesmärgid, on selge see, et riiklusele on mõned ministeeriumid omased, mis ei saa muutuda iseenesest, sõltumata sellest, milline koalitsioon on võimul. Kaitseministeerium, välisministeerium, siseministeerium, rahandusministeerium, küll aga suur hulk ülejäänud ministeeriumeid saab muutuda sõltuvalt sellest, mis on poliitilised prioriteedid. Tõsi on see, et me arutleme ka selle üle, et ministrite ja ministeeriumide hulka Eesti-suguse väikeriigi puhul tuleb ka tegelikult hoida teatavates mõistlikkuse piirides ja meie senine arusaam on, et see võiks olla 10 pluss üks ehk teisisõnu üks peaminister ja, ja 10 ministrit ja me oleme üsna üsna selgelt seda meelt, et portfellita ministrite institutsioon tuleks kaotada. Raidla sõnul on portfellita ministrite määramise loogika lähtunud poliitiliste ametikohtade tasakaalust, mitte riiklikust huvist. Kokkuvõtlikult rõhutab ta, et uus struktuur lahendaks mure, kus ministeeriumid valitsuses poliitikat teevad, mitte vastupidi, kus minister ministeeriumi kaudu koalitsioonilepingut ellu viib. Põhiseaduses olev säte, et minister juhib ministeeriumit, on kahetsusväärsel kombel eksitav. Minister. Peab ministeeriumis realiseerima valitsuse poliitikat, mitte valitsuses ei pea realiseerima ministeeriumi poliitik, et need on kaks täiesti erinevat nii-öelda lähenemisnurka. Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ütles täna oma intervjuus ERR-i venekeelsetele raadiouudistele, et ei ole huvitatud Europarlamendi valimistel kandideerimisest. Mul on siin väljakujunenud seisukoht, minul selliseid plaane ei ole. Muidugi võib poliitiline konjunktuur seda nõuda, et nimekirja tugevdada jätmine valimistele võimalikult laia rindena kuid minul isiklikult ei ole sellist ambitsiooni veel enam, ma arvan, et Keskerakonnal on hea esindaja europarlamendis, ma toetan rõõmuga tema kandidatuuriga järgmistel valimistel, ütleb Kõlvart. Nüüd välisteemade juurde Soome välisministri Timo Soini umbusaldamine parlamendis kukkus läbi, opositsioonierakonnad eesotsas sotsiaaldemokraatidega soovisid umbusaldust avaldada, kuna Soini osales kevadel Kanadas abordivastasel meeleavaldusel ja seda tajuti Soome riigi ametliku seisukohavõtuna lähemalt. Kai Vare. Soome valitsusparteidel on 200 kohalises parlamendis 103 kohta. Välisminister Timo Soini toetuseks anti 100 häält. 60 parlamendi liiget oleks tahtnud talle umbusaldust avaldada, 18 sedelit jäi täitmata. Opositsioonis olevad kristlikud demokraadid teatasid juba eile. Nende arvates ei ole Timo Soini midagi valesti teinud ja nemad talle umbusaldust ei avaldanud. Soini erakond sinine tulevik hoiatas aegsasti, kui Soini peab lahkuma, siis valitsus laguneb. Valitsuspartneri Keskusta esimees ja peaminister Juha Sibyla ning kogumuse juht Petteri Orbo kinnitasid, et kuigi nad ei ole Soiniga abordi küsimuses sama meelt, valitsus selle pärast lõhkuma ei hakata. Kaks kogumuse naispoliitikud teatasid siiski, et nad ei saa kuidagi Timo Soini toetada. Seda enam, et Soini eilsest esinemisest tuli välja, et ta ei välista ka edaspidi abordivastaseid sõnavõtte vaatamata sellele, et tema ministriameti tõttu võidakse seda Soome ametlikuks seisukohaks pidada. Kõik rõhutasid siiski, et Soomele on naiste ja tüdrukute õiguste kaitsmine ja edendamine väga tähtis. Peaminister Juha Sipilä ütles pärast hääletust Soome ringhäälingule YLE. Hääletus polnud mingil juhul abordi ega naiste ja tüdrukute õiguste üle. Ta möönis, et tegemist on emotsionaalse teemaga ja tunda annab juba ka see, et kevadel on ees valimised. Kadri Põlendik jätkab nüüd muude välisuudistega Briti peaminister Theresa May teatas täna, et Brexiti läbirääkimised on jõudnud ummikusse, sest kahes küsimuses on asjaosalised täiesti eri arvamustel. Esimene teema on majandussuhe Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust. Meie ütles, et ei saa aktsepteerida ettepanekut pidada kinni Euroopa Liidu majandusreeglitest, sest see naeruvääristaks brittide korraldatud referendumit. Teine oluline teema on Iiri piiri küsimus, mille kohta ütles May resoluutselt, et ta pole iial nõus oma riigi lõhestamisega. Suurbritannia pakub Brexit üks kolmanda variandi, kuid Euroopa Liidu president Donald Tusk lükkas selle tagasi, öeldes, et see ettepanek õõnestakse ühisturgu. Mei sõnul täpsemaid selgitusi ei jagatud ja seega on läbirääkimised jõudnud ummikusse. Briti peaminister ütles, et valmistab ette uut alternatiivi, kuid ootab sama ka Euroopa Liidult. Theresa meie avalduse järel kukkus briti nael dollari suhtes poolteist protsenti ja jätkab langust. See on suurim päevasisene langus sel aastal. Kreml süüdistas Ameerika Ühendriike ebaõiglases konkurentsis uute sanktsioonide kasutamisest selleks, et suruda Venemaa välja ülemaailmselt relvaturult. USA kehtestas Hiina kaitseministeeriumi varustuse arendamise osakonnale. Sanktsioonid panid vene hävitajate õhutõrjeraketisüsteemide ostmise eest. Washingtoni hinnangul rikuvad Hiina ostud Venemaale kehtestatud USA sanktsioone. Anonüümsust palunud Ühendriikide ametniku sõnul on sanktsioonide lõppsihtmärk Venemaa ja nende eesmärk on panna Venemaa oma pahatahtlike tegevuste eest maksma. Aafrikas. Eile Victoria järvel Tansaania vetes juhtunud parvlaevaõnnetuses hukkunute arv on veelgi kasvanud. Viimastel andmetel on veest välja toodud 136 hukkunud, kuid hulk inimesi on veel kadunud. Parvlaev väljus Victoria järve suurima saare ukereerue sadamast eile pärastlõunal ja vajus ümber mõni meeter kaist eemal. Praami pardal olnute täpne arv pole teada. Ametnike hinnangul hoia alusel inimesi üle 300 37 inimest on merelt päästetud. Politsei teatel välismaalasi hukkunute seast leitud ei ole. Tänane Postimees kirjutas, et juunis andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks nimetatud Marko Aavik põrus kaitsepolitseiameti julgeolekukontrollis. Kapo ei kommenteerinud, miks 11 aastat justiitsministeeriumis asekantslerina töötanud Aavik julgeolekukontrolli ei läbinud ja Postimees kirjutas, et Aavik otsustas pärast kohast loobumist Eestist lahkuda. Justiitsministeerium teatab, et Aavik töötab oma ametikohal kuni esimese oktoobrini, aga Janek Salme jätkab sel teemal. Rahvusringhäälingul õnnestus saada Marko Aaviku kirjalik kommentaar, kus ta selgitab andmekaitse inspektsiooni peadirektori kohast loobumist. Aaviku sõnul selgus julgeolekukontrolli käigus, et ta ei olnud justiitsministeeriumi teavitanud nõuetekohaselt, see tähendab vastava vormikohase kirjaliku teatisega ühest oma kõrvaltegevusest, milleks on osalemine rahvusvahelises koostöös Euroopa nõukogu eksperdina. Aavik lisas, et kuigi ta oli suuliselt sellest ministeeriumi teavitanud ja ministeerium oli teadlik, et osaleb Euroopa nõukogu eksperdina rahvusvahelises koostöös, oli vormikohase kirjaliku teavituse tegemata jätmine siiski sisekorra nõuete rikkumine. Aavik ütles, et võttis selle eest vastutuse ja loobus andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohast. Ta lisas, et lükkab ümber väite, et lahkub riigist seoses julgeolekukontrolli käigus ilmsiks tulnud asjaoludega ning kinnitas samuti, et plaanib Eestisse naasta. Kuhu ta lahkub, pole õnnestunud Aavikult endalt küsida. Küsisin ka justiitsminister Urmas Reinsalult. Nix Aavik jäi läbinud julgeolekukontrolli. See, mis puudutab seda täiesti informatsiooni, see on, see on iseenesest asutuse sisene teave Endla näitleja bumistel, aga küll ma võin öelda seda, et meelestatud Marko Aavik ise avalikkusele küsimuste kohta, mis puudutas seal erinevaid erinevaid lisasissetulekuid ja sellega seoses püstitanud niisugust usalduse küsimust. Ja Marko Aavik ise otsustas pärast järelemõtlemist, et ta ei sooviks enam sellesse ametisse nimetatud kuid mitte ametisse astutud ametis jätkata ja lahkus omal soovil ja see küsimus on vastuse saanud. Justiitsminister Reinsalu kinnitas ühtlasi nüüdseks ilmnenud asjaolud. Ei olnud teada siis, kui valitsus otsustas Aaviku andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks nimetada. Küsisin veel, kas asekantsler Aavik oli oma praegusel ametikohal julgeolekukontrolli läbinud võimite. Esimesel oktoobril asub justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantslerina tööle andmekaitse inspektsiooni pikaajaline juht Viljar Peep. Ministeerium avaldas lootust, et uus konkurss andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale kuulutatakse välja esimesel võimalusel. Ja nüüd sündmustega riigiga, seal avatakse just praegu pidulikult liivi instituut ning sõna- kohal viibivale Ragnar Kondile, palun. Jaa, tere. Me oleme otse-eetris Lätti aulast, kus tõepoolest käimas väga pidulik sündmus, ausalt öelda ei olegi nii palju liivi kultuuri edendajaid liivi keele uurijaid koos näinud. Siin kõlasid täna väga paljud erinevad keeled ja, ja Läti ülikooli juures siis live instituut on asutatud sele juht, valdsensleid seisab praegu siin minu kõrval keset väga-väga suurt hulka külalisi, et mida see instituut nüüd siis tegema hakkab, kas see hakkab õpetama või hakkab pigem uurima? See ja esialgu on instituudil plaanis just tegeleda. Tee ja Liivi pärandiga. Aga aga loomulikult kaugemas plaanis on, on ka õpetamine, nii et me oleme kasvamas, tegelikult see instituut on loodud väga lühikese aja jooksul, et vähem kui kuue kuuga on, on see püsti pandud, nii et et ütleme, et me veel väga konkreetsetest plaanidest on vara natuke rääkida, aga jah, et teil põhisuunad on just liivi keele, kultuuri ja ajaloo uurimine, Jaan Liivi pärandi Lätis uurimine. Põhiseaduses on liivlased ju ka ära nimetatud, meil Eestis mitte, samas on see ju meie ühine kultuuripärand, mis kasu sellest Eestile? Pärand, ja, ja ma ütlen, räägiks võib-olla natuke rohkem Lätist, et liivlased, liivlased on põhiseaduses ära mainitud, küll aga ütleme, see teave, kui suur roll on liivlaste, selles mida me tänapäeval tunneme Lätina, läti keele ja Lätikultuurina ja, ja ütleme selle ajaloolise Liivimaa mõistes tervikuna, et seda ei ole ikkagi küllaltki palju. Uuritud jaa, jaa. Teadvustatud nii et kasu kasu Eestile on eelkõige just just läbi selle, et võib-olla parem naabri tundmine või isegi veelgi lähedamal sidemed kui Lätil ja Eestil. Praegu on just tänu liivlaste liivi liivlaste paremana tundmine Mis saab keeleõppesse, on oluline teema, sest siin, Läti Ülikoolis õpetatakse ka eesti keelt. Et kas õpe jutt läheb nüüd kuidagi teie instituuti? Ei, see õpe jätkub selle pärast, nagu ma ütlesin, me oleme eeskätt just nimelt uurimisasutus, et see on väga oluline, sest Lätis siiamaani on ei ole eraldi selliste Liivi teemadele või üldse soome-ugri teemadele pühendatud kuid mis asutuste olnud. Aga, aga see õpe meil on plaanis just keskenduda sellele mitte mitte nüüd soome-ugriõppele, vaid just liivi keeleõppele Läti erinevates ja maailma erinevates kõrgkoolides. Aitäh selle intervjuu eest, õnnitlejaid on palju ja see nende hulk kinnitab, et seda instituuti on väga-väga vaja. Aitäh Ragnar Kondile, loodetavasti andestasiteetri augud ja lähme edasi. Täna hommikul teatas statistikaamet, et aastaga on korterite hinnad tõusnud 8,7 majade hinnad 4,1 protsenti, sealjuures Tallinna korterid 9,9 protsenti. Kagu-Eestis on küll märgatavalt tõusnud üürikorterite hinnad, kuid kinnisvaramullist rääkida ei saa, sest arendajatel puudub jätkuvalt huvi teha ääremaale suuri investeeringuid. Mirjam Nutov räägib sellest. Võru ühes magusamas piirkonnas järve lähedal, vanalinnaosas kõigest mõne minuti jalutuskäigu kaugusel keskusest asub võssa kasvanud kolme hektari suurune krunt ja olgugi et arendajad on juba alates 2005.-st aastast pidanud plaani ehitada sinna elamud, pole seda senini tehtud. Edasi, räägib tähter Kinnisvara juristi, kinnisvaramaakler, helin, pähkel. Tänasel päeval me oleme seisus, kus investorid ikkagi suundusid jätkuvalt põhjamaadesse ja me oleme ümber planeerinud selle ridaelamud ja me ei tea, kas me ise hakkame ehitama või leiame lihtsalt osta. Ja et meil on olemas nõudlus, te näete seda, ses linnas ka ju renoveeritakse, vanu maju, ehitatakse kortereid, aga samal ajal kinnisvaraarendajate huvi nagu siia siiski on tagasihoidlik. Jah, risk on suur, sest sa pead enda raha siia investeerima, teadmata, millal sa selle saab müüdud. Aga kui lihtne täna üldse oleks pangalaenu saada, kui me vaatame neid palkasid, mis Kagu-Eestis makstakse, siis tundub, et mitte kõige lihtsam. Sõltub täiesti valdkonnast, et on paljusid peresid, kes on kelle laenuvõimekus on okei ja paljudel lihtsalt tuleb piirduda üürikorteriga, kusjuures üürihinnad on võrutingimustes ikka peaaegu Tartuga võrreldavad, et, et see on nagu hästi karm tõus on selgelt sõltub siis asjast, et renoveeritud korterite hinnad on palju tõusnud ja renoveerimata, natuke vähem. Aga sellises üldises plaanis ma ei saa rääkida mullis. Ugala teater alustab hooaega Henrik Ibseni draamaga naine merelt, lavastaja Andres Noormets, Olev Kenk käis kontrolletendusel. Majakavahi tütar eliido on abielus kurd linna arstiga ja kasuema kahele neiule. Liidab piinab igatsus avamere järele. Ühel päeval tuleb merelt mees eliida minevik. Lavastaja Andres Noormets ütleb, et näidendit naine merelt lavastades lähtus ta Ibseni tekstist püüdes olla võimalikult originaali lähedane. Jah, see on eestikeelne versioon sellest. Sest taani keelt ma ei mõista. Taani keele sipson oma näitemängud kirjutas jaa. Ja võib-olla, kui mõista, siis ta täpselt niimoodi kirjutaski. Naine merelt Andres Noormetsa nägemuses on vana hea sõnateater kus vaatajale antakse aega laval toimuvat mõista peaosalise eliida osatäitja Laura Peterson ja lavastaja Andres Noormets. Mina ei oskaks kyll seda kuidagi 130 aasta tagusesse aega jätta ja paigutada, et hinge selline katki olemine on ju kahjuks väga kaasaegne teema. Vanad asjad ongi kõige kaasaegsemad ja meie olevik. On ju 130 aasta pärast tulevik. Aja ja sündmuste kulgedes jääb lavaruum aina väiksemaks. Mis on märk sellest, et ka elu on pidevas muutumises. Kuid lõpp sellel lool on ilus ja helge. Ele Pedassaar räägib, milliseks kujuneb ilm Eeloleval ööpäeval liigub väga aktiivne madalrõhkkond piki Norra rannikut põhja suunas ning selle kaguserv laieneb üle Läänemere Baltimaade kohale. Enne südaööd on Eesti ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta. Pärast keskööd saabub merelt madalrõhulohk ning alates saartest läheb pilve ja sajule. Kagu ja lõunatuul tugevneb viie kuni 10, iiliti 14, rannikul kaheksa kuni 14, iiliti 20 meetrini sekundis. Pärast keskööd pöördub tuul alates saartest edelasse. Sooja on neli kuni 19 kraadi. Hommikul langeb õhutemperatuur 10 15 kraadini. Hommikupoolik on pilves selgimistega, mitmel pool sajab hoovihma. Pärastlõunal pilvkate hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 11, iiliti 14 kuni 17 meetrit sekundis, rannikul 10 kuni 16, iiliti 18 kuni 22, saartel kuni 25 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 16 kraadi. Kuigi maailma antidopinguagentuur WADA taastas sel nädalal üllatuslikult Venemaa antidopingu agentuuri liikmelisuse, ei kavatse rahvusvaheline kergejõustikuliit Venemaa alaliidu osas samasugust otsust langetada ja Fi presidendi Sebastian Kõu sõnul jääb Venemaa afi liikmete hulgast välja seni, kuni neile kehtestatud tingimused ei ole täidetud. WADA liikmeks saamisega on üks eeldus küll täidetud, kuid ülejäänud kaks nõudmist on veel täitmata. Venemaal on vaja katta kulutused, mis on tehtud riigi dopinguprobleemide uurimiseks kokku pandud töörühma tarbeks. Lisaks peab Venemaa avalikult tunnistama, et dopinguprogramm eksisteeris riiklikul tasemel. Selle nõudmise täitmiseks tuleb venelastele anda ka ligipääs 2011.-st 2015. aastani Moskva laboris tehtud testidele. Venemaa kergejõustiku liidu liikmelisuse taastamise küsimust arutatakse detsembri alguses toimuval Yafi nõukogul. Negatiivse otsuse korral avaneb Venemaal järgmine võimalus liikmelisuse taastamiseks järgmisel suvel täpselt enne Dohas toimuvaid kergejõustiku maailmameistrivõistlusi. WADA otsust taastada Venemaa antidopingu agentuuri liikmelisus on saanud palju negatiivset vastukaja. Teiste seas ütles USA antidopinguliidu tegevjuht Travis Tigart, et WADA otsus on puhta spordi eest võitluse jaoks hävitav samm. Tallinnas algas rahvusvaheline segapaaris jääkeeglimaailmakarika etapp. Tondiraba jäähallis toimuval võistlusel osaleb 18 võistkonda 10-st riigist. Teiste seas on kohal ka tänavu olümpiamängudel hõbeda ja pronksi võitnud tiimid. Eesti esipaar Marie Turmann ja Harri Lill sai esimeses duellis üheksa, kuus, jagus Šveitsi paarist, kuid jäi seejärel tulemusega neli, kuus alla just olümpial kolmanda koha saanud Norra paarile. Turniir kestab tondiraba jäähallis pühapäevani. Ongi tänased Päevakaja sõnumid teieni toodud kuulmiseni.