13. august 1865. aastal Harjumaal Klooga mõisas Sindis Mölder törnbaumi peres poeg Konstantin. Tõmbamic harrastasid suuresti laulu ja üldse muusikat mis loomulikult ei jätnud muljet avaldamata ka lastele. Eriti vastuvõtlik muusika võludele oli väike konstantiin. Ilma vähimagi sunduseta õppis ta juba enne koolipõlve isa juhtimisel viiulit. Muide, hilisem Konstantin Türnpu oli kuulus oma terase kuulmise poolest ning kahtlemata hävitasid siin kaasa just need lapse eas viiuliga veedetud õhtupoolikud sest paremat kõrva, teritajat, kuulmise arendajat kui Liiul pill ei tea soovi tädi Seitsmeaastasena, mil Konstantin asutas end parajasti saue koolis, kukeaabits, aga tutvust sobitama hakkas ta harjutama ka orelil ja väga usinasti. Möödunud sajandi seitsmekümnendail aastail ei osanud elektrist und näha Reeveli kubernergi. Veel vähem võis siis ükspuha, millises Eestimaa paikkonnas tõsimeeli oreli seest elektrimootorit otsida. Sellased oreli hüüdsid ikka nõnda kutsutud tuuletallajate lihaste jõuga. Enesestki mõista ei vaevunud keegi pikemalt tuult tallama seitsme aastase poisikese sõrmede alla. Nii harjutaski väike möldripoiss peamiselt kuivalt kodus valmistatud klaviatuuril. Ta arenes kiiresti ning aasta hiljem seda võivad tunnistada Keila kiriku võlvid mängis ta juba Korane. Üheksa-aastaselt astus ta Tallinna linna kooli, hiljem kreiskooli. Tallinnasse jätkusid muusikaõpingud toomkoguduse organisti Reinike juures. Orelile lisandusid nii klaverimäng kui ka muusikateooria. Oma algteadmisi muusikas hakkas noor Türnpu kohe käsutama praktilises töös. See on tänapäeva mõiste järgi isetegevuses. Taasutas kreiskoolis õpilasmeeskoori, juhatas seda ning oli mitu aastat selle eestvedajaks. Noored, õrn puu, muusikalised võimed avaldusid iga aastaga. 16 aastaselt. 1881. aastal asutas ta segakoori salme ning esines korduvalt nimetatud kooriga ka Aleksandrikooli seaks. 1884. aastal lõpetas Türnpu kreiskooli, misjärel ta kutsuti lootuse seltsimeeskoorijuhiks. Kooritaseme viis ta lühikese ajaga sedavõrd kõrgele, et see juba Tartu üldlaulupeo võistulaulmisel sai esimese auhinna. Kiired edusammud, andsidki törn puule lõpliku tõuke pühendada end tervenisti muusikale. Tavaliselt ei läbi inimesed elu ühes taktis ühtse tempoga. Isegi niisugune geniaalne inimene nagu töö, kuulus Tšaikovski oli apaatne ja ärkas alles 21 aastaselt oma suurele elule. Konstantin Türnpu oli oma rütmi leidnud juba kuuendal eluaastal ja selle katkestas alles surm aastal 1927. Oma törnbuliku rütmiga alustas ja läbis ta ka viis aastat väldanud õpingut Peterburi konservatooriumis, kuhu oli astunud 1886. aastal ning kus ta õppis orelit professor Fomiliuse ja kompositsiooni professor Johansoni juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist sõitis Türnpu aastaks Berliini ennast koorijuhtimise alal täiendama. 1892. aastal oli ta tagasi Tallinnas, kus võttis vastu organisti koha Niguliste kirikus. See oli sakslaste kirik ja siitpeale oli Konstantin Türnpu tugevasti seotud baltisakslaste muusikaeluga. Ta hakkas töötama Nikolai, kes ainsa räni ja Revaler liider tahvli kooridega ning jäi nendega seotuks surmani. Kuid see oli vaid üks külg Türnpu elus. Just see, mille tõttu me teda hindame ja mis tõstab Turnbuu eesti kooriklassikas eriliselt esile. See on tema loominguline elu, mis kuulub ainult meile. Türnpu koorilaulud moodustavad eesti klassikalise kooriloomingu ühe väärtuslikuma osa. Eriti võib seda öelda nende laulude kohta, mis on kirjutatud tema hilisemal loominguperioodil alates meie sajandi teisest aastakümnest, mil ta hakkas jälle tegelema eesti kooridega. Alguse sai see 1916. aastal, mil Türnpu kutsuti vastloodud Tallinna meestelaulu seltsi dirigendiks. Ent laseme siinkohal sellest Eesti koorilaulu arengu seisukohalt nii silmapaistvast sündmusest pajatada. Tunnistajad Hans Tuuksamil. Hans Tuksam on Tallinna meestelaulu seltsi asutajaliige. Tänavu detsembris saab 80 aastat vanaks, kuid laulmist pole jätnud. Meeskoori asutamismõtte ülesvõtjaks oli Jaan Kirsipuu. Tulime 1000 916 aasta algul, kord neljakesi kokku Kirsipuukooli õpetaja, ploompuu, Reintal ja mina, Reinthal töötas, nagu mäletan ajalehe Tallinna teataja juures. Meeskoori asutamise mõte kiideti sel nõupidamisel heaks. Ka lauljaid loodeti saada vajalikul arvul. Kuid raskem küsimus oli koorijuhi leidmine. Oli ju sel ajal Tallinnas ainult paar nimeka koorijuhti, kes võisid kõne alla tulla, need olid Türnbujad top man. Kuna Topman Estonia muusikaosakonna segakooriga seotud tuli, siis otsustage Türnpu poole pöörduda. Siinjuures aga kerkis üles kahtlus, kas Türnpu ettepaneku vastu võtab, kas ta mitte solvunud ei ole sel põhjusel, et eesti seltskond teda viimasel ajal nagu ignoreerima hakanud ja just peale seda, kui turn pooli saksa Niguliste koguduse organisti kohale asunud otsustati siiski proovida ja nagu mäletan, võttis Türnpu poole pöördumise enda peale härra räitaal. Läbirääkimiste tulemusena selgus, et Türnboli nõus koorijuhi kohta vastu võtta ja meeskoori asutamist kõigil jõuga toetama. Nii saigi Tallinna meestelaulu seltsimeeskoori alus pandud Turn puust kui koorijuhist on mul jäänud väga head mälestused. Konstantin Türnpu suureks teeneks oli laulupidusid korraldavad Seltsi Eesti lauljate liit asutamine 1921. aastal. Ise on ta üldkooride juhina osa võtnud viiendast kuuendast ja kaheksandast üldlaulupeost. Tema käe all on kõlanud mitte üksnes A capella laulud. Segakooriga kandis ta ette ka klassikalisi suurvorme nagu Bachi, Matteuse passioon ja Hašmolmess. Beethoveni missa Solemmis. Milline oli Konstantin Türnpu oma kuulsa meestelaulu seltsi lauljate ees ja keskel meenutavad Hans Tuuksam ja Teodor Rähni. Teodor rähni on praegu 73 aastat vana. Ka tema ei ole laulu jätnud, alustas ta Türnpu juures aastal 1923. Distsipliin oli kõva ja distsipliini suhtista, endaga vaielda ei lasknud. Proovide ajal olin mina siin alguses oli ikka nagu koolipingis Viidolina seal küljega teisega Sand soosistidega, mitte midagi. Ja siis, kui tema juhatas, temal oli see huvitav omadus tema hääle järel tunds ära, siis ei olnud ju häälekooli veel ei olnud üldiselt ja siis hääled olid nagu, nagu palju inimesi laulisel kord ei olnud jõuludele ja tema järel ütles, kui keegi valesid skule pea suu kinni, valesti kohe ütles nime järele, kui ta ikka väga hea kuulmine ja koheva ja kuulmine, sellepärast seda tihtilugu ka ja, ja nii järsult, kohe kategooriliselt. Seal ei ole midagi ja kui vahest tegi siis kani hakkas läima mööda pinkide vahesid seal sellega. No miks sa, miks ei laula? Jäätis kohe? Valetaja. Ja kui mõni jälle nii valet häält tegi või midagi, mis minutis küsis? Üldiselt, kes seal seda kassihääldi. Aga ja, ja no siis muidugi tema ja siis tema laulu õpetamine, see oli omapärane, ega siis keegi nii nii leidsi vaevaga laulusid kätte ei ole õppinud, olen hulga koorijuhtide hulgas või või taktikepi all laulnud, aga nii väikse vahele, aga ma ei ole kunagi laulust ära õppinud, kui tema hääl tema võttis alguses kohe, kui see laul seal oli, noh, paljud otsis juba enne muid laulnud, vanemad algab, mina noor muidugi võttiski klaveri pealistiks, mängisin laulu tempo ja kõik see oli seal, tutvustas ära unustada, et kõik kõik täpselt kõigil ära, siis hakkas nutma lõikude viisi ja lõikude viisi ära niiskuse lõikumise kõik see laul, selge. Siis võttis korraga ja siis hakkas nüansseerima pärast, siis vaat siis on kõik need timine, vändad, Kress endud ja kõik need tulid mängu ja täpselt meeles pidada, neid tohtinud ära unusta seisnud paar-kolm harjutust lubastasinud noodist laulda siis noodid ära, noodid ära juba tuli peast laulda, nii et pidu juba kodus naerda ja Harju paberajaid ja siin on hoidele viisaing. Ja kui mõni hakkaski vil vastu vaidlema, tik ei Saabil ilma noodita siis ta ütles, noodid ära. Ütleme, midagi tuli ilma sõnadeta, laula kuidas tahes, aga teisest küljest oli ka temal huvitav ta proovide ajal, kui sa seal valesti võtsid. Ta sõimas su läbi kohe nii et, et ei tea, kui vana sa oled, aga kontserdil ükskord oli niukene juus, laulsime nuia meestemarssi ja mina olin riisikontrollis, töötasin sel ajal olin komandeeringus ja mina hoovis ei saanud olla ka minul võttis arvestama komandeeringus, ei saanud midagi teha. Ma pidin olema iga ametiasjus ja lubati kaasa võtta, aga tema oli käinud seal peaproovil ühe väikse pausi sinna sisse, mida ennem ei olnud ja Estonia saalis põrutasin kõigest jõust sisse. Kas. Ma läheksin. Aga mitte üks eraldi polidesteliunud, noh seda juhtub suisa juhtuda ja ta ise oli süüdi ütlema selle pausi võttis peaproovil sisse ka enne ei olnud, ennem ei olnud. Küllaltki taktitundeline vägedaki tundega ja siis temal oli ka temal erakooliga, nüüd enam ei kirjutata, nelja Peela see tähendab jäänud oli kolmele piano, piano veel on seal üle, aga tema pani veel nelja veega ja siis ta nõudis seda ka nelja veel seal olid nii, kui õhtudeksin, vali son valinud, enam ei oska midagi teha, täiesti vikad veel valligast, et siis vaevalt seal tuli ja see oli tema, tema see suur pluss oli igal pool, kus ta esines. Et see koori see hirmus suur piano ja sealt sammast, kui ta pani sisse krossenduse tuli, siis niiet krohv kukkus sealt ära ja vot niuksed järsud üleminekud olid aga nüüd niuksed peanud põlema enam kunagi veel üheski kooris nüüd enam saanud laulda, kui seekord oli Heljo Helja tuulekest ja need laulud tulid tal teinekord kolm korda, tulid järgi mööda kordamisele. See asi nii meeldis rahvale, rahval ja alati oli aitses nii viimseni välja müüdud, ennem juba piletid ammu ja siis rahvas ikka ikka kaks korda kindlasti selle kava laulsime läbi, aga mõnda laulised kolm korda tuli. Ükskord kutsuksime oma juurimasid, mis ma pahandust tegin, kuuleks sa hääleseadet ka kusagilt võtta, nii. Ma ütlesin, et ei, ma ei ole võtnud, et ma praegu käin veel õhtukeskkooli, lõpetan siin ja. Tema isegi peaproovil kah on ütelnud, ärge nüüd ainult seda tehke, mis siin peaproovil, kuidas praegu laulsime, sest võib-olla kontserdil ettekandel hoopis meeleolu mul ja, ja ma hoopis näitan teile hoopis midagi muud. Vaadake siia kepi otsa ja see oli peades. Kepp. Sirjega niimoodi otsia siia seda jälgige, sest tema võib teistmoodi ja vahest harjutusel ka, kui sa nii ei anta järel kepi järele. Ta pani see laul, neli neljandikku takti või vaktsineerimine, mis toibunud kolm, veel kolm rentakis laulmasinud täpselt see, mis muuhulgas esimene seal midagi, seal on hea treening koorub ja oli paindlik ja ilus, jah, aga sa mitele jälgime hoolega tema regi. 10 imet. Tema nõudis kindlat korda kooris näituseks, kes peaproovil kaasa ei laulnud, see ei tohtinud kontserdil kaasa laulda. Ja kord juhtuski niisugune lugu, et koor sõitis Riiga kontserdile. Ja Kirsipuukoori asutajaliige, tema ei olnud peaproovil kaasa laul karjamisele soliidne, soliidne staažikas koorile ja tuli iga kohver käe otsas jaama, et Riiga sõita. Türnpu vaatab? Küsib härra Kirsipuu, teie sõidate riigiga. Ah sooringiga Nurniga Puttide ju sõita, aga kontsertide kaasa ei laulnud. Ja Kirsipuu ei saanudki, muudkui võttis kopli, läks koju. Padorilides vaenulik järsu, järsu loomuga just täpselt niisama nagu töölt kaks kõva kivi oli nii-ütelda. Puutusetud. Kuulge, kokku ainult kooriproovides ja kontsertidel või õlidel teistsugust kokku puutunud teistsugust olid ainult. Muide, vaheajal kui me sinna Jahimeeste klubis olime, siis kui see lauad napsud ja õlled seal olid, siis harilikult temal oli ikka sinna tema lõpeks ära ja asus ka kohe sinna laua äärika puisega. No ja seal siis läks siis jutuajamiseks ja seal oli siis muuhulgas seal olid kõik siis võrdsed, seal ta ei, ei olnud tulnud, sisenevad koorijuhina ja. Võtsime seal ära maad väiksed Napsuta, jätkasime jälle edasi, jälle laulmised hääle hääleseade, tehku tas jutt keelega muusika ümber või huvitav, ei laeva probleeme, see muusika oli siis kõrva anekdoodid ja kõik niisugused asjad ja ja lõbusamad asjad olid seal siis. Naljad armastas Loormustes, aga muidu jah, läbikäimisest oli väga vastutulelik ja ja tore mees ikka, kui midagi ei meeldinud, siis see vunts hakkas tal liikuma kohe selline aeg, et et see asi meeldinud. Välja lugeda ja hoolega ja meelt kahju oli ka ja kui me, kui mida matsime Kopli kalmistul ei olnud vist neid, seda meestel nii silmad kuivaks jäid. Kahju oli tõesti väga. Türnpu jättis pärandina maha ligi 100 koorilaulu ning mõningad soololaulud. Tema varasemast lüürilise iseloomuga kooriloomingust on tuttavamad näiteks lahkudes ja lauluke. Samasse ajajärku kuuluvad ta soololaulud tasa, tasa, üksainus kord, igatsus üürike all hauas. Ega harda koorma. Harri. Ja. Türnpu hilisema perioodi loomingut seal kooriloomingut iseloomustab kontrastsed, muusikaliste kujundite kasutamine, sügav dramatism ning rauge lüürika. Muusikaliste väljendusvahendite rikkus, kus väga tähtsal kohal on Polifooniline käsitlus. Koori eriti meeskoori spetsiifika tundmine ning koori väljendusvõimaluste maksimaalne rakendamine. Paljud tema laulud kõlavad otse sümfooniliselt. Selle rahvalaulu töötlust loetakse üheks parimaks eesti kooriklassikas. Meeleoluküllased antern Puur troost küll hiilgavad tähed. Tervitus, kiirelt kaovad meie päevad. Dramaatilised ja kontrastide rikkad, rahva võitlust kajastavad laulud. Mul lapsepõlves rääkis mu isamaa, nad olid matnud ja priiusehommik suurepärased värvirikkad on tema looduspildid nagu kevade tunne, põud, luiged, selliseks loodus maalinguks on ka talvine õhtu. Ilma törnbuta poleks Eesti koorimuusika olevik praegu niisugune, nagu ta on küll Eevald, A küll Gustav Ernesaks, küll Veljo Tormis ja küllap ka see järgmine, kes praegu ei orienteeru veel oma kukeaabitsas. Need kõik on veerinud või saavad veerima esimesi tähti Türnpu laulude aabitsas. Tänased mehed ei pea ammu enam sõtkuma kodus valmistatud klahvidele. Nad kirjutavad uusi õpikuid, ehitavad meie toredat lauluhoonet edasi ja see toetub kindlalt ka tollele alust alale, mille meile on tagunud Türnpu.