Ebatavaline on see, et tänase õhtu kava sisustab naisheliloojate looming. Naised muusikas on tuntud interprojettidena pedagoogidena. Isegi dirigentidena, aga naised, heliloojad on üsna ebatavaline nähtus. Ma ei tea, miks see nii on aga nii see on, et meie ajaarvamise kestel on kokku vähem kui 2000 heliloojat kõikide maade peale tähendab üks aasta ja üks naine helimeister. Ja nüüd korraga on meil Nõukogude Eesti muusikaelus kolm silma paistvat naisheliloojat korraga. Mul on hea veel võimalusest täna teile esitleda liidee austerit. Ester Mägi ja Els Aarnet. Ma mõtlen aga selleks, et luua kontakt. Peaksime me alustama muusikast. Ester Mägi kvartett number kaks elegijad esitavad selle konservatooriumi üliõpilased. Tõnu Reimann, Epp Lipp, Kalle Loona ja Tiina Saarväli. Ester Mägi, kui see ei oleks teie muusika ja teie käest keegi küsiks kuidas te seda kvarteti iseloomustaksite? Sisuliselt te mõtlete ja, ja ma mõtlen, et sisuliselt annab vist pealkiri kõige õigema vastuse sellele leegijad jah. See ei tulnud päris juhuslikult see nimetus, ma võtsin selle kirjutamise aluseks ühe Ain Kaalepi luule tsükli. Ja siis tegin niisuguse võrdlemisi noh, niisuguse üldistuse, võrdlemisi kauge üldistuse. Nii et selle tõttu sai ta siis ka niisuguse pealkirja. Kas te tahaksite vastata nii trafaretselt küsimusele? Mis teil on praegu plaanis? Kui see liiga intiimne, siis ärge vastake. Plaan on muidugi olemas, aga ma tõesti täpselt ei tahaks öelda, mis nimelt sellepärast et ma olen väga aeglane kirjutaja ja see oleks niisugune liiga fik reklaam ette, kui ma praegu täpselt ütleksin. Mis mul plaanis on, aga momendil just ma kirjutan. Väikesi viiulipalu pedagoogiliseks otstarbeks. Kas pedagoogika on üks teie nõrkusi või on see juhuslik, juhuslik. Aga palun, kui ma tunnen teie tagasihoidlikku natuuri aga kui korraga oleks teie kätte antud meie vabariigi muusikapropaganda, mis te võtaksite ette? Kõigepealt ma ütleks seda, et. Meie vabariigis Eesti muusika propageerimine on ju väga nii toredal järjel, minu arvates. Näiteks mul oli tänagi võimalus kuulata jälle oma oma ist uuemat tööd orkestrile. Ja Meie orkester teeb ja tõesti selles suhtes väga tänuväärt tööd. Ta propageerib kõik meie sümfoonilise muusika. Nüüd natukene võib-olla peaks mõtlema muusika kaugemale propageerimisele, ma mõtlen siin just niisuguseid trükiseid, näide on meil vähe ja ja kui mina seda asja organiseerisin, siis ma võib-olla mõtleksin praegu just selle küsimuse peale avaksite trikki maja nootide trükkimise. Nimelt. Nonii. Ma palun, et ütleksite, mida me täna teilt veel saame kuulda kolm romansi. Ja koos nendega veel kaks naist, tänase õhtu kavas. Laulab Urve Tauts, saadab Vilma Mallene. Me palume Jaanus Hillar uudisena telekas MälestusHerniirissari. Els Aarne. Ma tahaksin teiega kõnelda, õigemini, alustada millestki, mis on muusikast hästi kaugel. Tahtsin teie käest küsida. Öelge mulle nüüd, mitu harrastust teil on? Ma tean neist mõnda, ma tean, ma olen näinud teid autoroolis. Ja ma tean, et te olete esitaja. Suvila on teil paigutatud nii, et kaitsta meeste maju, mis tagumises reas, aga veel. Oi, ma olen üldse tõepoolest püsimatu hing. Ma olen pedagoog, aga, aga näiteks kui mind antakse võimalus minna reisima, siis ma väga hea meelega teen koolidest poppi. Siis matkanud meelsasti, aga kodus meeldib mul vahel askeldada kas või õmmelda endale uut kleiti. Ma väga armastan sporti, aga süüa teha, süüa teha. Vaat see on tõepoolest niimoodi, et vahel väga meelsasti. Aga teisest küljest mul on suurepärane kollektiiv kodus kolm meest kellel jätkub kannatust siis, kui toit ei ole õigel ajal valmis, vahel isegi minule supp või puder valmis teha, mille üle? Ma olen tõesti väga tänulik. Vaat kui vahva naine kiidab oma peremehi. Peremehed on seda väärt, vahel ja. Aga veel. Mul on tunne, et mina olen näinud ühte teie vändatud kitsasfilmi. Jah, ka seda vahel eriti ühenduses reisidega matkadega meeldib mulle alati tuua kaasa film. Ma näppasin teie kodust isegi mõned dokumendid, mis tõestavad teie pildi harrastust. Te olete olnud ka fotograaf ja Fotograaf on on ju väga vajalik, selleks on siin eriti perekonnakroonika vanaisa siis minu hästi pikk suur poiss siis, kui ta väike oli. Teine poiss, kes täna esineb tšelloga. Ja mälestused suvest. Kas teil on ka fotolaboratoorium kodus noot teatava määrani on, tähendab niisugune improviseeritud ma tean, et teil on kaks tuba, kuidas te mahute mängima? Kõik neli perekonnaliiget on muusikud fotoasjandusega tegelema hästi, ma vahepeal võib-olla räägiksin, siis see on ka üks, üks nooruse rumalus. Tähelepanu, siin on Els Aarne seal auto klipsiga ise ise võetud tants, mis puutub kodusesse muusikaharrastusse, sest tõesti me kõik neljakesi kolm meest ja mina, see on nüüd väike Peeter juba suurena. Oleme kõik muusikud, tšello, metsasarv. Kontrabass tuuba, klaver isegi kaks klaverit kumbaski toas, üks tuleb hakkama saada seni, kui valmib heliloojate liidu teine hoone. Nii, kolleegi, see on väga hea, ma juhin tähelepanu, ma ei tea, kas on näha konservatooriumi tunnist tabatud see on helilooja Novikov loomingulises kodus olles. Ja üldse seal loomingulises kodus, sealt on võimalus ka rohkem pilku heita loodusele. Siin on need paar näidet. Ja nüüd siis viimane, aga võib-olla kõige tähtsam küsimus, kui teil on nii palju huvisid ja harrastusi, kuidas te näpistate sealt veel aega muusikat. Ka jaoks ma tule seda tõesti näpistada ja selleks ma olen kasutanud harilikult jaanuarikuu, see on juba nii traditsiooniks saanud, sellega lepivad kõik nii kolleegid konservatooriumis, kui, kui perekodus siis harilikult olen kas moskva juures staare ja roosas või tänavu olin Leningradi lähe lähisel Repinos, loomingulises puhkekodus, kus on lihtsalt suurepärased võimalused tööks. Vot siin on kaasa toodud Meie söökla ühine, seal käiakse kolm korda päevas koos ja muul ajal minnakse igaüks omaette, antakse võti umbes niisugusele majale. Ja seal on kindlasti klaver sees. Ja kuna on täielikult välja lülitatud igasugustest kohustustest, siis on põhiline töö klaveri taga ja vahelduseks suusatamine jalutamine metsas. Ja te midagi ka sellest 69. aasta jaanuarist sealt kaasa. Ja täna ma on just võimalus, ma olin seal üsna hiljuti ja üsna värskelt tõin kaasa sealt kolm laulu Helgi Sallo esituses ja vallaadi, mis on mõeldud klaverile orkestriga, õieti väikene klaverikontsert, mis on jõukohane ka laste muusikakooli lõpetajaile. Täna palun seda esitada Peep Lassmannil ise olen keelpilliorkestri eest, palun. Ivo Kuusk laulab neile neid Els Aarne tsüklist kolm laulu saadab autor aga iva, kuusk, enne kui te laulate. Ma küsin teie käest? Öelge, kui ei teaks, kes on nende laulude autor, võiksite te öelda, et need on naise kirjutatud. Raske öelda, tunnistatakse tekstidele kirjutatud. Arvata võiks lahus, kas see kompenseerib? On selles muusikas midagi niisugust, mis reedab et tegemist on naise suhtumisega ellu? Jah, väga mitmed neist on väga õrnad. Laulan üle väga mehine tour, mis te ise arvate? Raske on öelda, see oli, sellest on päris loomulik, naise loomingus peaks mingi. Naiselikkus kajastuma jätkulajate otsustada, palun nimetage palun ise laulude nimed ka. See see on laulude tsükkel Vikerkaar, kus iga laul on püütud anda erineva muusikalise värviga aga võib, võib tõesti ka mingit analoogiat leida, võib-olla tõeliste värvidega ja menulanest. Kolm. Meie laulame. Esimene mõtiskelo Ernik krusteni tekstile. Teiseks kuna see oli Ralf Parve tekst ja kolmandaks päev on lahti Kalju Kangur. Seen. Ma. Ei küsi ja. Siis. Ja edasi ema ja poeg. Els Aarne ja Peeter Paemurru, klaver ja tšello kaks miniatuuri. Esimene on mõtisklus ja teine Väike-Marss. Ja lõpuks veel midagi üsna uut. Kas te olete nii kena ja nimetate, mida Helgi Sallo meile laulab? Mina püüdsin seekord kirjutada päris, mitte minule omases žanris ja seda tänu Helgi Sallo olemasolule, sest mulle väga meeldib, kuidas tema esitab tervet rida, näiteks Ojakääru olematu laul, lihtsalt haruldane. Mina ei suutnud teha neist estraadilaule, seda mulle öeldi. Aga kuidagi püüdsin kirjutada Helgi Sallo jaoks nendest kolm laulu, esimene ASA, Lea Elisabet kinni tekstile. Teine tule, tekst Enn märganud. Ja kolmas. Vaid hetk on aeg, Victor Hugo. Sõnadele saadab autor ja Peeter Paemurru, palun. Liidi auster. Ma arvan, et kõige laiemale avalikkusele tähendab teie nimi kõigepealt Tiinat. Sellepärast kui saab, siis alustame katkendiga. Filmist milles me näeme. Tiina surma episoodi tantsib Jelena Paznya. Väga raske on pärast nii tõsist elamust tulla tänasesse päeva tagasi. Seda enam, et ma kergemeelselt tantsin liidi austerile lubaduse et meie jutuajamine ei puuduta kuidagimoodi teda ennast, ta on nõus rääkima ainult teistest. Võib-olla, et see hoiak ikka kogu aeg ja kõiges mõelda. Väga paljud teistele on tingitud teie töökohast. Te olete muusikaline juht, Eesti raadio ja televisioonikollektiivis. Öelge nüüd, mitu muusikut teie hoole all on? Paarsada inimest, palju nendest on mehi? Kaks kolmandikku kindlasti. Kas mehed või naised kummatele rohkem? Muret teevad ikka mehed. Nii aitäh, elsaarnele on nüüd tagasi tehtud. Kiitus. Jah ja mitu aastat olete te selle muusika rahvaperenaine? Veebruarikuus sai 20 aastat. Ja teate, see fakt, kuna ma juhuslikult tunnen tingimusi ja olukorda, millest te töötate see fakt tõstab imetlust selle vastu, kuidas te suudate teha oma loomingulist tööd, ikkagi ma tulen teie juurde. Öelge, millal teie elus esimest korda puutusid kokku? Balleti? No ütleme üldse tantsuga. Esimest korda elus nägin pärnu endalt jaatrist ühes operetis. Gustantsti siis pärnu pärnu suvistel kuudel pärnulaadal tsirkuses. Need olid mul minu esimesed niisugused suured elamused. Mis neid siis rohkem köitis muusika või liikumine ei, koos siis muusika ja liikumine. Ja siis olles 13 14 aastased, püüdsin järele teha ka muusikat, taustalt tantsida. See oli siis juba oma muusika, jah, ei, ikka nii. Grammofoniplaadid järgi need alustasite tantsust ja pärast jõudsite muusika juurde. Aga päris palet päris tants. Laval, millal nägite esimest korda? Kui õppisin muusikakoolis, siis nägin asju, tooletum, Khani, õpilase stuudiad. Siis mainin täitsa haigeks. Ja ikka mind huvitab, kas tantsumuusika, mis teil aga ikka koos ei saa lahutada neid, et nad on. Muusikas kerkib tantsija tantsust kergelt muusika. Nii. Te enne mulle rääkisite, et te võite minna näiteks töölt koju või või vastupidi, valiti vaikse tänava lähete. Ja ühesõnaga tunnete seda muusikat. Kas te siis näete tantsu ja kuulete heli? Ei, ma mõtlen, et paljud heliloojad nii olles üksi komponeerivad nii jalutades või kuna aeg ei ole jalutamiseks, siis kasutad seda aega, kui sammud koju või vastupidi, lähed tööle siis juba pea töötab. Ja praegu siis niimoodi käigu pealt te teete balleti, mida väga oodatakse. Ennu mitu käigu peal ikka vabast tööst vabast ajast, nii nagu isetegevus, helilooja. Ja ja nimetage palun oma pooleliolev varsti valmiv teos. Jah, Vanemuises teatri jaoks. Mul praegu juba lõpetasin klaver siia. Alustasime restitutsiooni, kirdel kahevaatuselt, balleti, see on tuntud tšehhi kirjanik otsionašegi jutustuse järgi Romeo Julia pimedusse. Seda lavastab Ülo Vilimaa. Millal seda näeb? Nad kavatsevad juba sügisel alustada sellega. No Ülo Vilimaa saab juba enne alustada oma tööd. Mis te arvate, kuidas teile tundub, kas ooper käib naisele üle jõu? Ei mõtle. Ei saagi mõelda teisiti, sest ma tean, et teil on ooper pooleli. Ei no mul ei ole pooleli, ma alles kavatsen kirjutada, aga noh, ma tean naisheliloojaid, kes on kirjutanud ooperid ja nii et ärge viige, palun jutud teiste peale teie oma ohver, see kuulub ka sinna selle balleti juurde. Ühevaatuseline ooper, Kaczichi kirjaniku süvelinid tähendab jutustusele nii et kokkuse moodustab õhtut Tšehhi novellid. Ja kas te saate lubada, millal ooper valmis saab? See peab valmis saama kassiliseks. Munitsipaalfirma pean andma juba juunikuus enne suvepuhkust, et Vanemuise teatri solistid saaksidki. Mis siis vahepeal raadioorkestrites koorist ja muusikarahvast saab, kui teie nii palju komponeerima peate. Eino tuleb ikka võtta loomingulist puhkust ja kihutada longus ojja, nii nagu sinna samasuguse Elsa Aarne hiljuti oli greidinasse. Mulle tundub, et see on üks ideaalne varjupaik, kas sinna on koht ja kas sinna ajakirjanikke ei lasta? Seal kirjanikud kõrval on ka maru osa. Mul on hea meel, et ei saanud küsimusest aru. Muidu ta oleks mulle öelnud nii, nagu te enne ütlesite, et ootate seda jutuajamist nagu visiiti hambaarsti juurde oleks, et rutem möödas oleks, aga teate mul on tunne, et välja tõmmatud hammas on alati see kõige armsam. Nõiateete ma viin nüüd juttu natuke teisele teemale naiste juurte heliloomingus üldse. Kas teile tundub, et nõukogude heliloojate naisheliloojate Osas, et need on nagu oma kindel teema või, või mingi omaloominguline suund või ei saa neid kuidagi ühise nimetaja alla viia. Minu arvates ei saa väga mitmekesist. Folgis kirjutavad suured vormid ja estraadipalu nagu pahmutava suured vormid, kirjutavad Tšubano Kadahhi naisel ei loe ühtlasi ta kasahhi heliloojate liidu esinaine kasahhi heliloojate liidu esimees ja naine, jah. Siis Niina Makarova oopereid kirjutanud sümfooniat ja Daisy juhatab neid isegi minu klaverikontserti. Ühelt kontserti juhatas Heljo Sepa seal, nii et niisugused Võin öelda, et mõnigi neist ei jää maha meestest, ikka võib öelda, et neil on nihkunud mehe mehe mehine käekiri muusikas. Te sellega tahate öelda, et mehine joon muusikas on midagi väga positiivset. Ja ikka, kui muusika koosneb ikka lihast ja verest ja kontides ta niisugune et seal kõikjal geenid vitamiini sees, siis ta on ikka päris päris muusika ja näiteks mul täna tegi suurt rõõmu, ma kuulsin Ester mäe sümfonietta. Me orkestri esitusproovid ja tundsin, et mitte ainult suurt rõõmu, isegi uhkust ja orkestrantide rääkisid vad vaata mehiselt kirjutatud on see muusika, need ja väliselt nii. Mitte ainult tagasihoidlik, vaid habras ja õbluke. Jah. Ma tulin selle. Karakteri juurte loomingus sellepärast et meil on täna kavas veel kaks pala, mis iseloomustavad liidi austerit kui kuid kodanik q. Kaks pala, milles on kodanikud, tunne tõsine suhtumine ellu. Need on kaks üsna uut laulu. Jah, neid kaks romansid. Mind viimastel aastatel huvitab just see teema sõda ja rahu. No mis sellest pikalt rääkida, kui ballett on, mul ka ju ka käsitleb teise maailmasõja ja ooper on vastupidi, see on üheksas mai 45 aastat aga neid Instituudis kirjutatud nagu väiksed riskid nendes suurte lavateoste juures. Esimene romanson aastal 1941 ja teine on laps, joonistab rahu. Hiljuti mas selgitasin välja, et see on üks vene naisluuletaja tekst. Selle teksti mul omal ajal Leningradis viiulipärg, et ma kirjutaksin poolist, traadiliku laule, aga see tekst on nii tõsine ja nii sügav, et kirjutasin niiskust romansid. Aga te olete teinud ka päris estraadi jaoks? Oh no neid oli väga vähe, seda oli väga vähe. Hästi, ma mõtlen, kuulame, esineb Ženni jahimon, te saadate ise? Jah, ainult ma pean paluma vabandust, seni Simon ei ole hääl korrastam, päris nii. Aga ta oli ohvrimeelne tulik. Suur tänu, palume. Ma arvan, et meie naisheliloojate looming Väga omapärased ja nii erinevad isiksused väärivad seda, et nendest peetakse lugu ja nendele avaldatakse tähelepanu, mitte ainult naistepäeva künnisel. Kuna see nii on aga juhtunud, siis ma tahaksin meie kõikide nimel soovida nendele, et nende loomingulised mõtted inimlikud ja naiselikud soovid kõik täpselt nii täituksid, nagu nad igatsevad.