Ivo, ma ei tea, ma saabusin raadiomajja, tegin väikse Aispreiker nalja lihtsalt sellepärast, et pole nädalaga jälle näinud. Sa kinkisid mulle basiilikut ja siis ma läksin oma naljaga edasi ja siis sa ütlesid kokkuvõtet. Minu minuga harjumine võtab alati aega natuke. Ja see ongi alati nii olnud või kõik see aeg, jah. Ma ei tea, kuidas meie kuulajatele on, kas neil on ka vaja alguses harjuda, kas minugi sinuga, aga vaata inimestega raske harjuda või vaata üksi on üksi on nagu turvaline ka. Aga kas sa lähed nulli tagasi iga kord, kui me kohtume selles mõttes, et sa pead alati nullist, hakkame jälle harjuma minuga ja minu veidrustega ja nii edasi, v see on nii raske siis või mitte sinuga ka võib-olla sinu veidrustega. Nojah, okei tore, head harjumistid. Tere, minu nimi, nivoo. Tere, mina olen siin massilevi ja te kuulate saadet siin sinuga, nii raske harjuda. Popkulturistid, kes siin naeris, kas me ei olegi kahekesi? A ei ole. Tere. Tere tutvuks täna, et kas sa oled mina olen iiris. Nausin olla. Piiris iiris, Iris vastab tõele, iiris on täna meie kolmas popkultuurist. Ja põhjus, miks sa siin oled iiris seisneb selles, et Ivol õnnestus sind tabada, sest sa oled jälle Eestis käimas ja miks mitte siis kasutada võimalust ja vestelda sinuga kõigest, mis tundub hetkel põnev ja huvitav. Jää mulle meeldib see, et kas sul on ka raske harjuda praegu minuga? Ma arvan, et mõnikord hävimine algab kehast nagu selles suhtes, et nagu seal mingi me peaksime istuma hästi veidralt või nagu niimoodi, et selle nagunii mugav, et, et see on nagu veits veider. Et nendel nii mugav, ehk siis et siis siis on, siis on nagu siis on kergem harjuda nagu kõigega, mulle tundub Samas, meie kuulajad peavad neid istumisasendeid siis lihtsalt ette kujutama või, või teeme kuidagi nii, et kui keegi võtab mündi ja ei, no pärast me pildi nagunii, mida saab vaadata aadressilt popkulturistid punkt com või siis meie Instagramist, mis ei ole väga huvitav, aga võib-olla läheb tänasest alates väga huvitavaks, sest et me näitame veidraid istumispositsioone igal juhul, kui keegi võtad mingi veidra asendi sisse, siis me katsume kirjeldada seda, et see ei läheks kaotsi. See võib olla väga väärtuslik materjal tänases saates võib-olla kõige väärtuslikum üldse. Mul on alati imelik tunne, kui mõistan. No eks meil köigil on, mul on ka, aga nagu see ongi, seal leiab nagu ma ütlen nagu selliseid nagunii nii imeliku poisi, et sul endal hakkab imelik jah, et ta on nii nagu mõnes mõttes nii mugav, et ta on nagu veits nagu väljas sellest, no mis on normaalsus ja siis ongi tegelikult elu ongi absurdi, siis ongi parem. Kellega veel nagu Eestis rääkida, popkulturistid, pokult turismist või, või kes sobiks veel paremini saatesse popkulturistid kui mitte iiris, sellepärast et kui, kui vaadata, kuidas sa, kuidas suhestub popkultuuriga, siis ma kujutan ette või vähemalt jällegi kaugelt vaadates on mulje, eks ole, sa oled väga suur popkultuuri fänn, sa mängid. Kahte-kolme mänga tegelikult mänginud nii nagu olid, nii nagu oli kaks praegu sest nii nagunii on kõige parem arvutimaailmas toimide, mitte arvutimänge, nii naguniistuudio, džiibli, telekamäng, tööde džiibli, telekamängumaailmas ja ma käisin siin ei või. Chim ropendamine, rakeseme konstant. Rõhutanud, et äkki see nagu väike, kas võlur kes nagu ehitab oma impeeriumi ja ma reisin ringi ja võib-olla mingi hetk ma saan lennata. See on nagu kõige parem mäng maailmas. Sa mängid seda PC peal või? Ei, Playstation neljapäeval väga austan sind. Aga Playstation kolme peale sõnaga on nii, nagu oli üks, mis on ka väga hea. Seal on nagu spetsiifiline sari või noh, ütleme mängu see sari ette võetud, mida sa mängid. Mulle ei meeldi mängida mänge, kus on vägivald tegelikult seal on nagu mingi Pokemon ilaadne, mingi värk, aga igasugune mingi veri ja muide inimeste tapmine nagu ei näe. Ta võinud siis mul ongi, et mul on Speira. Mul on näiteks Gravity Räss, Tšerni nii naguni. Kas sa stardirallit ei ole kunagi mänginud stardi Välli, see on põhimõtteliselt seal põhimõtteliselt sihuke farmisimulaator, sa oled sihuke sihuke iga inimene, kes on oma töös natukene väsinud ja pettunud, siis vanaisa annab talle nagu oma vanafarmi ja siis seal politseini pead inimestega suhtlema ja farmi ehitama ja. Kas see ongi selline mäng, kus ka nagu sa nagu uurida mingit maailmaealiselt? See on hästi natuke vägivald, aga mitte nagu sellist, kus pead inimesi tapma. Vaidluse vahel. Juurvilju hakid juurvilju näiteks hästi külma kõhuga. Ivan üritanud slaidi promoda, vedeldatud okei kõigile, ilmselt mina mõtlesin oma abikaasale, et hakkame koos mängija stardi valitsema sama abielluda. Siis mängus ka. Ühesõnaga, see prooviabielu nagu proovita ära algul kui farm. Et siis me võiksime seal ka, et see oleks nagu eriti Seal saate siis kontrollida, kas see oli seda väärt. Et kui see ühine kapsapõld läheb nässu, on ju, et siis ilmselgelt ei olnud õige valik. Või, või kuidas või kuidas üritasite, kuidas sa mõtlesid, et see test välja näeb, ma ei mõelnudki seda kui testima, lihtsalt tahtsin kellegagi mängida. See nii kurb, et see on väga kurb, et keegi ei taha sellega mängida ja keegi ta porgandeid ja kartuleid kasvatada. Ma natuke kaalun seda, võib-olla teen selle pingutuse ja hakkan slaidi Välit mängima, et sul oleks keegi, kellega koos neid porgandeid kasvatada. Siis kui ma seal tast üle saanud mul hakkan, ma hakkasin hiljuti, lükkasin pikalt edasi, pestab, vaieldi mängimist, sest et mul ei vaja muid asju teha, ma kirjutasin terve suve näidendit. Ja siis see oli üks suur motivaator mulle, et nagu jõuluvana istus mul kuklas, ütles, et Simm kui sama näidendi valmis kirjutatud, siis ausõna, ma luban sul minna ja tellida endale seal ta ära. Nüüd jõudis kohale eelmine kord, eelmisel nädalal ma rääkisin jumala, et mulle võib-olla noh, peaaegu hakkab meeldima see mäng, aga ma ei ole 100 protsenti kindel, sest et mulle meeldib see siuke siuke nunnu põnnama selline tsoon graafika rohkem noh ühesõnaga vanasel ta ja siis see eelmine või sellise mis oli viu peal. Haadee, mis oli niisugune nagu lihtsalt nii armas, siuke veidi rohkem Ani imelikum, kuigi see uus on ka veidi sihukene, Canime sugemetega, ühesõnaga pikk jutt lühidalt kokku võttes. Ülilummav mäng, lihtsalt ma nüüd nüüd ma armusin ära, see on, see on lihtsalt, see on nii ilus ja, ja kuidagi ja ongi sihuke vahel täielik sihuke nagu lihtsalt uit seal metsikus lopsakas looduses ja kui tahad, siis kakled seal mingite kollidega. Kui tahad, siis lihtsalt jooksed oma paljaste säärtega paljaste säärtega läbi kõrge rohu ja, ja unistad suurelt. Mees tõdeb, et sõbrad mingeid selja, et ma ise ei ole mingit mitte kunagi ma lihtsalt kuulnud kuskilt kaugelt, aga võib-olla ongi, et ma ma tunnen, aga, et mingeid mõned head raamatud või mõned head mängud tulevad sinu juurde täpselt õigel ajal. Ja, ja et, et ennem ei taha ju sinna. Nojah, eks, eks see on selline ja peab olema enesedistsipliini ja ma ei tea. Ma ei tea, kellel seda on, mul ei ole enesedistsipliiniga eriti kunagi olnud väga hästi, aga nagu. Oi, see on väga põnev, kuidas sa siis sunnid ennast töötama, sest see on nüüd see, et kui vaatad kellelegi sotsiaalmeediat, siis jääb mulje, et inimene nagu eriti äge, eriti niisugune, nagu kõike teeb kogu aeg, mingid asjad toimuvad. Aga kuidas see siis inspireerinud ennast tegema midagi, kui see ei ole töökas või mitte, ma ei, ütle, töökas, aga siis distsipliin on nagu keeruline. Ma ma mingi hetk hakkasin nagu kirjutama kõiki asju üles, mis ma teen päevas seisis siis, kui mul oli lõpuks nagu esimene kord, kus ma tegelikult ei pidanud nagu minema tööle või midagi sellist maiustan mingi Babylzindil ees, siis ma mingi okei, ma hakkan hullult nagu mingi laule tegema iga päev ja siis noh, teed midagi kogu aeg, aga see nagu täpselt ei tea nagu, mis nagu tuleb, sest kõik on nagu protsessis kogu aeg. Ja siis mingi noh, see see nagu tunne, et ma ei tee mitte midagi, nagu on inerit juba, ma ei tea, mulle tundub siis ma küsin kõiki nagu üles kirjutama, mis ma teen. Aga, aga üldiselt ma arvan, Driving Force on lihtsalt see, et et ma tean, mis ma nagu, ma ei tea, võib-olla võib-olla ma olen lihtsalt veits halb. Motivaator. See, et, et siis, kui ma olen terve, raske pigem on nagu mul on raske tegelikult Ma ei oska eriti hästi lõõgastuda, mis on, ülihalb, sellepärast et siis nagu ongi see, et teedeebeed siis mingi hetk see tramm otsaga saad, mingi onu, ma pean ikka nagu edasi nagu tegema, ja see tegemine, nagu see produktiivsus langeb ka sellepärast et sa tegelikult tahad puhata ja mängida, eks ju. Niina kuunid. Ja, ja siis siis nagu mingi hetk tuleb see crash ja siis seal mingi Ei mänginud nii nagu. Ja siis siis siis siis löödenud veidikene nagu oma sõnadega enda peas. Aga nagu nojah, ma proovin nagu mingi mõõdu mõõduka mõõdukusega nagu saada saada sõbraks, et ma tean, et ma tunnen end hästi, kui ma tunnen, et ma olen millegi päevase ära teinud, sest et enda jaoks tööd tegemine on ka enda jaoks midagi tegemine. Ja kuigi see on mõnikord raske, siis lihtsalt nagu alustamine, et noh, et ma teen kasvõi nagu projekti lahti Mu päeva nagu ees, eesmärk on, kas mingi kiima istun maha kitarriga või et ma teen projekti lahti, et see ei oleks mingi modin nüüd neli tundi iga päev muusikat. Sest ma vahepeal nagu proovisin mingi neli tundi iga päev, teen muusikat, never ei juhtunud seda, sest see tundus nii suur nagu härg ja siis siis see nagu ei toiminud. See on väga huvitav, millise rutiini iga loovisik endale loob millise, milline rutiin lõpuks toimib, tema jaoks on kõigi puhul täiesti erinev. Ja jällegi ma võin isikliku paralleeli tuua kirjandusmaailmast, kus on mõningaid kirjutamise õpetajaid, kirjanikke, kes raiuvad, et sa pead kirjutama iga päev, et ükskõik ükskõik mis õues ei toimuks, ükskõik, kui, kui õues on tornaado või kui sul endal käsi kukub parasjagu otsast, see ei ole piisav vabandus, pead kirjutama, siis sa oled kogu aeg justkui vormis on ja sa hoiad ennast niimoodi nagu trimmis ja, ja ühel hetkel siis jälle midagi head tuleb, onju. Mina isiklikult ei ole kunagi suutnud seda kuidagi loomulikult omaks võtta, et, et ma kuidagi mehaaniliselt lihtsalt nagu istun maha ja kirjutan, isegi kui mul ei ole mingid ideed on ju, et, et see on natuke sarnane lugu on ju, et kui võtta pähe endale, et ma iga päev neli tundi istunud kitarriga või misiganes istun klaveri taha nui neljaks, et kas, kas on üldse mõtet ja siis samas kuidas, kui sa, kui sa tunned, et see ei ole sulle see niisugune sõjaväeline distsipliin või niisugune nagu raiumine kuidagi mingisuguse siukse nagu graafiku järgi, siis, siis kuidas vältida seda süütunnet, seda pidevat siukest seda, seda varju, mis sind saadab, et sa ei ole piisav. Teised siin samal ajal mingit kunsti või muusikat. Või midagi kirjutame mingi, ma ei tea ühtegi inimest, kellel ei oleks seda mingi hääl, svingi Joarnatiina. Aga mulle tundub, et see on seotud ikkagi, et kuidas nagu tunda ja kuidas tunda ära pühapausi. Millal on õige aeg puhata ja seepärast, et, et ja et ma väga selle mõtte pooldaja, et elu on nagu Võiks süverites nii ilusti, et heli ja valgus on mõlemad sama protsessi erinevad tulemused mis on vibratsioon. Aga ma tunnen, et elu on ju ka noh, selles suhtes, nagu sellel on ka nagu vibratsioon enne, kui neid kõrgpunkti madalaid punkti on sa hingad hingad sisse, hingad välja ja see on nagu kogu aeg, mulle tundub, et nagu kogu aeg nagu muusikat, nagu teha oleks nagu pidev väljahingamine. Et meil on vaja rega seda nagu aega, mil sa eladki või nagu see, see minul sai selle perioodiga väga selgeks, et siis kui ma proovisin nagu, nui neljaks mingi iga päev nagu väga mingi, olen mingi oma toas ja teen asja siis nagu elu kadus ära ja siis ma nagu eks mingi Debrakasse ja nagu tegelikult midagi ei tulnud ka, sest mul ei olnud millestki kirjutada broisingu busside õhku. Aga mul ei olnud enam õhku, ma pidin nagu sisse hingama ja mõnikord see ongi nagu teha midagi nagu mida, mis ei ole, mis ei ole nagu nagu sellega seotud näiteks mul on näiteks üks reegel, mida ma proovin järgi, on see, et nagu õhtul mõtled, et et see õhtul ma kirjutan, aga tuleb mingi pidu, mis tundub nagu äge, siis alati mine peole. Elu põhidada vahetamise peale. Täna elada, eks ole, Londonis, kas, kas seal puhkamisprotsess on seal ka kuidagi selline, et sa tunned vahel, et praktiliselt nagu ära tulema siis Eestisse, et ma kujutan ette, et, et kui sa Eestisse tulevad, on sul siin ka muidugi miljon 100 asja või kas sa puhkad siis ütleme istutama Playstationi, et pigem Londonisse siis nagu tõeliselt puhkad või tuled siia teed lihtsalt teisi asju ja kuidagi nagu teistmoodi. Mõned ütlevad, tegelikult puhkan, jah, kui ma olen kas nagu väga oma inimestega või ma, mul on see aeg enda jaoks, kus ma tegelikult ei ole nagu mõnikord on natuke nii nagu neid seal ka, eks siis nagu puhkeajast mingi tükk. Aga nagu kindlasti ma pean üksi oma mingi märkmikud kuulama muusikat ja võib-olla lihtsalt kõva olema mingi voodis või nagu lamama või nagu tegema midagi sellist. Nagu jah, plaanima mingeid päevi, kus ma tean, et ma proovin plaanidel mingeid mõttetuid päevi. Jah, see plaani, kus, kus ma ei, ma ei, mul ei ole nagu agendat. Sest ma arvan, et tegelikult kõige rohkem vist see mõtlemine selle peale, et ma peaksin midagi teeme, see on see kõige väsitavalusi. Graafik, et nüüd see, kellel seal Kui palju on sinu kokkupuuted teiste maailmamuusikutega kuidagi andnud selle aimu sellest lokkavast töönarkomaaniast või sellest süütundest, mis loovisikuid saadab, et kas inimesed, kellega sa koolis koos käid, käid knows, mütsi? Käisin lõpetasine, okei, sa enam ei õpi, sa lihtsalt mängid PlayStationit, Londonis, käid Eestis vahepeal puhkamas ja siis põed, et biilsel produkti, tootlikkust. Nii see ei ole. Kirjutan kõik käsitöö eest, mis ma teen. Saada see ja me paneme selle oma kodukale üles, saaksid veenduda templi all ja, aga. Sul no need erinevaid sidemeid seal koolis kindlasti tekkis, puutusid kokku väga paljude erinevate natuuridega väga erinevate inimestega, kellel oli väga palju erinevaid lähenemisi, muusika loomisele, kindlasti need Kuhu ma tahtsin jõuda sellega? Ja kuna ma tahtsin või ei, mitte seda, ma ei tahtnud küsida, tahtsin küsida midagi asjalikku. Ma tahtsin küsida, et tegelikult mind huvitab see, et sa paratamatult, kuna sa oled sündinud sellesse aega, milles me praegu elame ja nendesse oludesse, mis praegu on noh, me kasvasime üles mingit sorti ettekujutusega muusikatööstusest. Me vaatasime kaabeltelevisioonist või, või satelliidi vahendusel muusikakanaleid ja ja ma ei tea, tantsisime oma lemmikmuusikute artistide videot Järgi kodus oma magamistubades. Maid ostsime CD-sid ja nii edasi, et, et see aeg on ju kõik täiesti läinud, see on mingisugune kadunud maailm. Juba juba kuskil nagu null nulli-ndate alguses oli juba näha, kuidas MTV hakkas rohkem näitama telesaateid inimestes, kes loivasid mööda oma kodu ja garaaže ringi, et fookus nihkus väga märgatavalt ja praeguseks ma isegi ei tea, kes vaatab MTV nagu päriselt, ma ei tea, kes, kes selle peale tuleb üldse. Et, et avada MTV, et vaadata, et mis, mis sealt. See ei ole Emmgilisene, Erdivi reality tiivi ei ole, kaubamärk on sama on ja, aga no selles suhtes, et see nagu content nagu muusika on nagu mingi reklaam põhimõtteliselt seal Ja nad lubasid Taarja tagasi tuua mingi uue variandi taariast, siis mul oli korra huvi, aga ma ei ole uurinud, kas tegelikult ka tuli või mitte. Igal juhul ma nüüd jõuan oma küsimuseni, et kirjelda palun, et mis mida sa loodad, et juhtub sul kui artistil nagu ideaalmaailmas praeguse praegustes oludes, kus väga paljud suured nimed ka juba ütlevad, et ega inimesed albumeid enam ei kuula, vahet ei ole, ega inimesed eriti nad kuulavad singleid, nad kuulad, mingisugust üksikut lugu Spotify'st või kust iganes mujalt Haidalist hapniuusikust ja albumimüügi pealt keegi enam midagi ei teeni. Eelmises episoodis rääkisime Vaiko Eplik, kust kes ja viitasime ühele intervjuule, mis ta andis diktorile, kus ta ka mainis, et noh, jah, paljud artistid annavad vinüüle näiteks tänapäeval välja, et anda veel mingisugust noh, toota mingisugust nagu sihukest Me meenelist lisaväärtust aga mingit produkti ja, aga, aga, aga kokkuvõttes noh kui sa tahad vinüüli välja anda, siis õnn kaasa, ega ega sa sellega plussi ei tule. Nulli tuled on ju kõiki neid olusid arvesse võttes, et mis, mis nagu mis maailmasse liigud muusikuna, mis väljavaated sul on või mille peale sa loodad, et mis, mis oleks nagu parimasse, mis saaks juhtuda nüüd, kus albumimüügi pealt ilmselgelt nagu noh, elamiseks raha ju teenida ei saa. Ja parim asi, mis saab juhtuda, on see, et ma tunnetan maagiat. Kui ma teen muusikat, seal on parim asi, mis saab juhtuda. Aga see on, eks ole, rõõm ja rahulolutunne sellest protsessist endast või sellest privileegi saada, tegeleda sellega, mida sa pead oma kutsumusega. Et selle asemel, et teha kompromisse ja panna see aeg, mis, mida sa muidu kulutaksid muusika tegemisele, pannas aeg millelegi muule, millesse sul ei oleks uskuma, ei tea kehaliselt mingid, hoopis muud tööd tunned, et okei, nagu ma teen seda kõike praegu oma oma nagu loomingulise energia arvelt, on ju. Et see kõik on täiesti arusaadav, aga kindlasti sa pead mõtlema ka selle peale, kuidas ikkagi nagu ära elada või kuidas, kuidas pikemas plaanis muuta kuidagi nagu teine peal üks või nagu jätkusuutlikuks oma muusikukarjäär millest tänapäeva muusikud või sinu põlvkonnakaaslased räägivad, et mis need variandid üldse on, kas, kas ongi ainult live andmine tuuril käimine? Arvatavasti Touril käimine live andmine on hetkel kõige nagu jah, kõige tulutoovam variant, mis veel on teha mingit mörtši, mis oleks nii äge, et, et sa müüd seda nagu Tommy Cash. Siis, mis veel? Arvatavasti igasugused singid, reklaamid, kuhu sa saaksid oma mussi saada sisse. No minul ausalt öeldes tegelikult ei tea, kas ma isegi võiks seda, see ei tähenda nagu, et nagu sellised soovid, mida ma, mida ma tahan, aga mis nagu ma kardan, et kui ma ütlen välja, siis seda juhtuvate ma ei tea, kas ma peaks ütlema seda või mitte. Ei, ära siis igaks juhuks ütle. Aga me ei taha olla need, kelle stuudiosse unistused surid. Välja vaadatud. Äge endiselt. Ma arvan, et me kõik hetkel nagu minu minu seltskonnas tegeleme sellega, kuidas leppida sellega Oma süda rahul oleks, jää, esitasite gei või? Ei saagi nagu. Mulle tundub, et üldiselt jääkapitalismis, eks me kõik elame mingi vande alljärgnev, et me kõik nagu veits. Seda me ei tea, kes nagu. Jah, tundub, et tundub, et nii on, aga hea, et siis ma tean hästi palju, noh, ma tean inimesi, et, et kes tahavadki prohvet näiteks mul on üks sõber, kes nüüd läks prognova akadeemikuks saada. Aga ta ta nagu on, tegeleb muusikaga ja teeb tööd ja siis nagu tegelikult ei jää tal nagu aega, et seda aga teeme asja nagu ajada, siis ta lihtsalt maksab kellelegi. Kirjutate vältesse värki, et temast saaks akadeemik, seda on juba nii hullult palju, teised nagu raha sinna alla panna. Aga. Tahaks ütlemast saksa. Äge. Kes seda teeb, on see, et okei, et ma võtan mingi selle asja, mis, nagu mulle meeldiks, mis tooks nagu tulu, et ma saaksin ära elada. Aga, aga põhimõtteliselt ei saa nagu varjati seda fakti, et muusik, et nagu, et see ei olegi, see ei olegi see tee, mis, mis sa saad, et mingi ma nüüd teen nagu turvalise tee endale, ehk siis see ei olegi nagu ei olegi turvaline sa võidki olla mingi pomm mingi hetk ja ja nagu saada mingi järgmiseks siifiktiiviks loodetavasti, aga võib-olla sa jäädki sinna mingi Mississippi mingi jõe peale mängima oma seda kolme nooti ja mitte kedagi, Jack, vaid. Huvitav, mis kontekstis see akadeemiku rikkaks saamine, seif variant on, ma tegin omale doktorikraade, ei ole veel märganud, et see oleks võinud kuidagi noh, nagu väga rikkaks. Ma ma Inglismaal, noh, ma töötan poes nagu mul on ka mingi töö, mis, mida ma nagu teen. Et nagu saada mingit raha, et süüa, siis siis ongi, seal on akadeemik Musike seltskond. Rakendage sellele ka mingi veider kurbus, son, muusikavood, jääde, muusika, koomiksid, raamatud ja vindid, riided. Aa väga lahe. Täiega tahan tulla, kui sa nagu koomiksid ja muusikast. Näppil kinnis on meil raamatupoed, kõik tulevad, küsivad, et gehte põksia from Nothing. Siis meil on meil väljastan, sain nõu. Eelmises episoodis me rääkisime ka sellest, kuidas muusikutel on väga vastuoluline suhe tänapäevastesse voogedastusteenustes, nagu näiteks Spotify, vaid hall No ei, ega eksasenteedi. Nii on jah, ja paljusid ajab see marru ja paljud on sellega leppinud, et see on lihtsalt need on need olud, et katsume siis nagu nendes tingimustes nüüd hakkama saada. Mulle tundub, et näiteks Amanda Palmer on teinud õige asja. Ja et see nagu aga see on jällegi teine asi, et kuidas siis ongi see, et nagu inimesed, kes ei ole nii sotsiaalsed nagu Amanda Palmer, ma ma nagu olendama patriani toetaja. Ja see on täiega, aga nagu mõnikord on tal juba nii palju, et mul mando palvel nagu palun, ma ei suuda, sa teed nii palju, et ma ei suuda seda ära seedida, et mul ei ole nii palju aega, et lugeda kõike seda, mis sa teed nagu kuidas säärega, et. Me oleme Amanda Palmerit või noh, mina olen temast väga palju rääkinud meie erinevates episoodides, aga lühikokkuvõttena Amanda Palmer on muusik, kaldkriips. Etenduskunstnike elukunstnik, Al kris, kirjanik, ühesõnaga väga plahvatusliku fantaasiaga, väga tegus loovisik. Kes ühel hetkel siis saadi sama, saatis oma plaadifirma pikalt sest nad ei olnud nõus umbes laskma eetrisse muusikavideot, kus ta tundus ühes kaadris liiga nagu lõthakas või paksu, ühesõnaga et umbes, et inimesed ei osta su plaate, kui nad näevad su kõht mingi sihuke, saad sa pikalt ja nüüd ta on praeguseks jõudnud siis ühisrahastusplatvormile peitviaan, mida paljud läänes eriti kasutavad ja tal on väga suur toetajaskond, ehk siis inimesed maksavad talle otse palka. Iiris ja mina, kaasa arvatud iga kord, kui ta annab välja mingi uue muusikavideo või, või laulu, aga vahel see võib olla ka lihtsalt mingisugune pikk mõtisklus, mille ta paneb nagu blogipostituse vormis lihtsalt sinna üles. Või siis lihtsalt jah, või siis ta teistelt paljalt kuskil ära värvitult paljalt tänaval pilti. Kas ta on nõus? Postitused on ka nii-öelda monitiseeritud, mis seal sihukesed, ma, ma olin mingi aeg, olin Amanda Palmeri Patria patroon, aga see, see kogus ka minul nagu suunasin siis selle toetus ümber mingitele väiksematele Eesti asjadele. Lõpuks, et ma, ma lihtsalt tundsin, et ma ei, ma ei jõua seda jälgida või ma ei saa sealt nagu lõpuks väga palju. Aga mulle nagu alati on tunne, et me olime ka patrianis. Kui ma veel enne raadiot olime ja siis kuidagi eetiline tundus ainult panna raha klõps sinna kus, kus sa nagu andsid mingi nagu mingi mingi noh, tema puhul siis näiteks mingi muusika või video või asja, aga tal on ka need fotod, asjad nagu. No minu meelest ta doseerib oma seda tasulist materjali üsna targalt. Ta on väga ettevaatlik selle koha pealt, et ta ei rööviks inimesi paljaks. Ta toimetab väga läbipaistvalt. Aga ma olen nõus. Ta, ta on jällegi nagu ta nii produktiivne tõesti, isegi mina ja ma loen ennast superfänniks, mina ka enam ei jaksa, nagu ma pean vahepeal puhkama. Liiga palju, liiga palju tuleb nagu pilte, tekste, laule, kõike ja selle kõige juures selle kõige juures ta räägib, kuidas tal kogu aeg kripeldab, et ta ei tee piisavalt. Eriti. Eriti nüüd, kus tal on kolmeaastane laps, kaer lapse kõrvalt, ühesõnaga, see on nagu Pöörane. Aga iiris sina oled, näiteks, käisin Instagrami kontol ja nägin, et sa ütled, et hey kuulake mu Spotify playlisti, kus sa lihtsalt on ju koostad nagu oma lemmikpaladest. Selliseid. Esimene Andrei, et noh, mulle tundub, et sa nagu Me ei ole Spotify nagu pikalt saatnud, vaid ikkagi nagu tantsid selle kuradiga, et mis on sinu suhe sellesse mitte ainult Spotify'sse, vaid nagu üleüldse voogedastus sellesse, kuidas keegi tegelikult väga mingit raha ei saa, et kas sa oled lihtsalt sellega lihtsalt leppinud või või mis? Mis see on, mis on nagu kõige parem viis, kuidas kuulata muusikat kõige paremini sa ostad seda plaati. Aga. Ma ma tegelikult ma pean ütlema, et ma ei ole nagu tohutult pannud, võib-olla ma peaksin selle, ma aitäh. Ma pean veel sellele rohkem mõtlema. Et nagu jääb, ma, ma nagu proovin oma oma lemmikuid alati töötada. Ma ma olen nagu jah, mingit sihukest gripsinid ja oma nagu diootiku plaadi ikka, ostad ära ja mingine nagu. Ja ei tea, kuidas, kuidas Stepheni singlil. Aga kasutame võimalust kuulata midagi sinu isiklikust playlist'ist. Kas sa täieneb iganädalaselt leilis? Hetke täienev hetkel praegu jää kuuleks voodi või kes on? Eks Londoni päris uus uus bänd, kes. Lõuthen ju Ko ja me kuulasime seda iirise isiklikust Mõutsi täis, sinul manud ei või Mandei mõõtsivation kumiseli, Igalühel mott motiveerivast esmaspäeva playlist'ist, mille Iris on toonud Spotify'sse, mis on täiesti avalik, nii et selle saab ilusti üles leida. Ja mina leidsin selle instagrami kaudu, nii et kui minna praegu Irise Instagrami profiilile, siis seal on link, on bios. Mis on, Genka ütles midagi leidlikkusele link on bios kohta, et see on nagu tänapäeva mingisugune. Et see on asendanud mingi teise lause, mis varem oli sihuke käibelause. Segad. Realincon peas, see on see, mida nagu peab Aga ma ei tea, kumba kirjutada, Ma olen ka proovinud, seda ma ei tea, kas kirjutada link on bios või link on profiili all või? Ära ära võitle tuuleveskitega, kõik kirjutavad, link on bios seal nagu mina olin. Hästi, kuidagi üritasin seista selle eest, et inimesed kirjutaksid, näiteks kui nad kirjutavad kirja alguses tšau nagu tee, et nad ei kirjutaks tee Essau vaid kirjutaks TSH au, sest see on see, kuidas me seda hääldama. Ja tuleb jälle ja lihtsalt lihtsalt nagu mingil hetkel andsin alla, sest ma tundsin, et mille, mille nimel tegelikult sellele niikuiniikuinii seal mingi sõna, millega pooled eestlased pole nõus, et nii ei tohi üldse rääkida. Eestigi. Nii et nüüd ma kirjutan ka sau ja selle peale üks teine Literaadist sõber ütles, et peaasi, et mitte sau. Kõik on jama, kui on juba kirja alguses lihtsalt sau, et siis on juba vestlus on kohe juba alguses lõpule lõppenud, nii et ma ei ole sauani jõudnud. Õnneks. Väga huvitav oli vaadata, kuidas sa muusikat kuulasid siin vahepeal, eks ole, sa, mida sa jälgid teiste artistide muusika puhul ma mõtlesin, et sa tegid seal mingit väikest tramm Philly kaasa nagu vaata, kas, kui palju sa jälgid detaile teiste inimeste muusika puhul. Vaip, vaip prooviks kruvib või ei kruvi või mis see sari on? Kruvib Mele kruvima. Ei peagi kruvima, nagu mulle tundub, et nagu kõige tähtsam lauludes on sellel mingit tõde sees. Kui seal on mingid tüve sees, siis nagu see nagu ausus on nagu tuleb välja iseenesest, kui seal ei ole mingit tõde, mingi teed lihtsalt selleks, et olla kuulja, teha bändi, siis arvatavasti see laul ei ole nii äge. Kui ma nüüd lihtsalt järsult muudan, soomlastel aga, aga me jääme ikkagi muusika ja muusika loomise juurde. Sa oled läinud ju päris kaugele turvatsoonist, ma kujutan ette või sellest nagu eeldatavast kuidagi mänguruumist, kus eestis unistab alustav noor muusik, võiks nagu tegutseda, et sa läinud ikka nagu kaugele kodust eemale oled läinud suurde laia maailma, eks ole, sinna, kus on kuulsusesära ja kõik, kõik see värk, punased vaibad. Et aed ja ma langen veel sõbrad, kes nega jää, kesi jää anedes käed olidki lingvistid vendi raadiosaates tegid Maida Weilises jaani ja ringi ja ma olin seal kõrval. Mingi kontsert pidi, ma arvan, nagu tuleb ärana kellad lähevad sinna kiusalandisse kaanega. Ei, no kui peab tulema, siis tuleb. Aga mida ma küsida tahtsin, on see, et Sa sa, sa julged minna sinna, kuhu seda kutsub ja sa julged otsida. Ja mõnes mõttes sa oled ju ikkagi veel nii, alguses on ju, et, et no ma ei tea, kuidas sa ise tunned, aga, aga sa, sa ei ole vana inimene ja sa ei ole. Ei ole, sa, sa ei ole nii kaua tegutsenud, kui Ivo Linna. No sa arvatavasti ma juba olen parim möödas, nagu ma olen, 27, ma olen nagu Androns häirest. Aga õnneks? Mees, kes, kus, on vist asjad selles natuke paremad. Kuidas sa ise tunned, kas, kas sa oled muusikuna nii-öelda kohale jõudnud, kas sa oled leidnud üles selle oma maagia või selle oma Baibi või selle oma keele kas sa oled leidnud üles oma soundi, mida sa tunned, et nagu see on see, mis ma olen alati nagu taga ajanud või on see kuskil nagu terendamas, kus saledama sellel teekonnal, kuidas sa ise tunned seda? Ma tunnen, et mida vanemaks ma saan, seda paremini ma oskan väljendada seda, mis ma tegelikult olen, aga see nagu kogu aeg muutub, seega ma ei saa öelda, et et ma olen, kindlasti tunnen, ma oskan end paremini väljendada nüüd, kui ma eales olen seda teinud. Aga, aga ma arvan, et, et see nagu seda ühte punkti, kus tehisnagu haid, hop nagu töö, enam töö, neid nagu ma ei tea, nagu ma loodan, et seda nagu ei tule, sellepärast pärast seda arvatesti tuleb allakäik. Positiivne noot. Üldiselt ma arvan, inimesed muutuvad ja, ja nagu, ja ma arvan, et muusika põhiasi on tegelikult ja väljendada ennast nii Säält endiselt, mis see tegelikult tähendab, ehk siis on nagunii nagu kleidiga, aga on ka noh, algul või noh, nagu olla väga autentne nagu omases nagu fabritseeritud maailm võib olla sama autentne kui keegi, kes laulab sulle mingi Aaeffildis nagu jää, et noh, et. See sellega seoses vist ükskord rääkis Mägiga Ivoga, et siirus ei ole üldse näiteks mingisugune, et siirus minu jaoks on väga problemaatiline märksõna, näiteks kui rääkida loomingust või mingisugusest artistist, et kas ta on siiras, et minu meelest siirus on mingi täiesti, see on kuidagi mingi teine kategooria, et see tõeline oskuslikus või tõeline sära on seotud millegi muu kui siirusega, et ausus, ma veel sellest saan aru, au sees on nagu mingi teise tähendusega sõna, aga siirus nagu siirus tähendab midagi sellist, et ma alati räägin sellest, mida ma nagu päriselt tunnen või mida päriselt hommikuks sõin või midagi sellist, et et jah, ma olen nõus, et ka fabritseerituses või ülimas sellises stiliseerituses mingis väga sünteetilises asjas võib ka alla ikkagi selline pulbitsev elu. Täielik autentsus nagu Sofi Ma ei tea, minul mulle tundub Sophia väga autentne ardist. Ma ei tea, vist, mul on selline tunne. Vaatasid mulle sellise näoga otsa, et nagu Sophie, et tead küll, keda mõtlen ja mul ei tühjus, aga ma saan teada varsti. Mingi päev mingi Sohvi laulu, okei, paneme perepaani. Sofi paunid ongi see hetk, kus me selle loo panema või? Lihtsalt sellepärast, et mina saaks teada, kes on Sofi, aga võib olla on keegi veel, kes ei tea, kas nad, Sofi Sofi Ma mõtlesin, Sofi meesik. Kas on siin sinu playlist'is olemas või ei ole. Sa pead kaugemale minema. Pleki. Sofi. See see kõik kõlab nagu sa läksid täiega aids, aidast fonti või noh, nagu, et see, see ju ongi see point nagu jõuda oma selle kogemuste, teadmiste asjadega, Omaani, kus sa nagu saad öelda, et jah, et see ongi see, mida ma tahan teha, kui ma, kui ma tahan fabritseerida midagi, ma tõesti tahan seda teha, niimoodi kokku panna, siis see on siis see ongi ju see, mida sa pead tegema veidi Kaaganud selles suhtes suurepärane näide, mul on ta kogu aeg meeldinud, aga ega nii huvitav on olnud jälgida. Mulle õudsalt meeldis, nüüd Netflixist, tuli see tema dokumentaal sellest, kuidas tema viimast plaati lindistada, seda rääkis ka seal sellest, kuidas muusikamaailmas üldse nagu tema tema kogemusena läbi lüüa, jõuda nii kaugele, eks ole, et, et väga paljus sellest fabritseeritusest tuligi teha selleks, et nagu sinna jõuda. Ja nüüd kuidagi see viimane plaat tal, mida ma palusin eelmine kord, tuletage mulle meelde, et ma mängin. Tšuenn Mulle õudselt meeldis see ja see oli nagu hoopis teine, teine asi. Aga kuidagi, eriti pärast seda dokumentaali vaatasin, mõtlesin, et see on see ongi nagu see asi, siis on see täiesti õige asi, mida ma, mida, ma tahtsin tol hetkel leidiga kalt kuulata. Ma leidsin Sofi vahepeal üles või mis lõpetama lause ära ja siis me saame Sophiet kuulata. No ma arvan, et see ongi nagu eesmärk, tihti need nagu gen kahe. Ehk Eestis sai, sai aru? Ma leidsin Sophie üles. Siin on näiteks album, Oiloweebib on in, said kõik kapslogiga kirjutatud. Trooni poeg kuulavad hooni, poed ja siis vestleme häiridega edasi. Väga väga, väga mõnus, aitäh selle eest, aitäh selle eest iiris sellist Sofi hooni poe. No ilmselgelt mul on vaja nüüd minna koju ja kuulata Sophiet edasi. Mul ei ole suuri kõlarenbernsis võtma, olen suured kõrvaklapid välja ja, ja keerame volüümi põhja. Väga palju on sellist muusikat, mida ma lihtsalt ei suuda enam kuulata pisikestest need kuularitest, minister läheb tuju ära. Kui palju sina kui suur audio fiil sa oled selles mõttes, et jällegi põlvkondlik teema, see ajastu, milles me elame, onju et meie, meie põlvkond on juba nagu harjunud sellega, et meil kõigil on olemas need tehnilised vahendid, et põhimõtteliselt põlve otsas meisterdada valmis omalooming, et ei ole enam vaja koguda raha, minna kuskile linnahalli stuudiosse, nagu me kunagi rääkisime. Vainola ka sellest noh, linnahalli stuudioaegadest ja ise mäletan oma nagu kõige varasemast kunagi üritasin saada räppariks, on ju, et siis oli aeg, kus oli vaja koguda raha, et, et siis nagu stuudios midagi teha. Sina sina võtad seda ilmselt juba nagu täiesti iseenesestmõistetavana, et need vahendid on lihtsalt käepärast, lihtsalt tee, mis tahad, eks ole, et kõik, see muu on sihuke keeruline, et kuidas üldse kuulajateni jõuda või kuidas selle pealt midagi teenida. Aga kui suur nagu saundi fänn sa oled, kui, kui hulluks sa lähed? Just nende heeblit kruttimisega, kas saund on sinu jaoks mingisugune? Noh, okei, see kõlab nagu loll. Kas saun on sinu jaoks? Ja teised ei ole. Ivo on siin teadnud, rääkida biitlesite erinevatest salvestusmeetoditest, kuidas on nii palju vaeva näinud, et saada mingit teatavat, nagu just seda õiget sihukest nagu atmosfääri akustikat võtnud mingid spetsseadeldised. Kui hulluks sina selle kõigega nagu lähed või oled läinud? No eks ikka nagu mõeldud, et palju asju on IKEA detailides, et, et, et ma tunnetan, ma mingeid lugusid ei saa kuulata, kui, kui see on liiga liiga kompressitud ja liiga nagu palju kõrgeid, kui on, nii ka ma ei tea nagu ülejala tehtud sisse, nagu tunnen onu ära selle. Aga väga tõenäoline on ju see, et kuna sina oled ka peamiselt, ma kujutan ette, et inimesed kuulavad sind ju noh, netist Youtube'ist või mingist muust voogedastusteenusest ja, ja ilmselt üsna suvalistes akustilises keskkondades suvaliste vahenditega. Võib-olla mõni kuulab lihtsalt nagu telefonist üldse kuidagi ilma kõrvaklapid või noh, et see on nii ettemääramatu, kes kus üldse midagi kuulab. Need üksikud audio, fiilid, kes tõesti ehitavad endale mingi muusika kuulamistoa koju, on ju kus on nagu. Inimesed kehtestavad seal plaadi. Need need kaks inimest. Kodus suurepärased kõlarid, eks ole, täpselt elutoas õiges kohas paennad, eks ole, niimoodi piiso valjudusega liiga palju oma naabreid ja mäng ei häiri. Esbanen Drop That põgi peale tantsin, eks ole. See on see, kuidas muusikat peab kuulama. Absoluutselt ma olen selle poolt ja ma arvan, et nii peabki, aga ma arvan, et väga vähesed kuidagi jaksavad kogu seda Zetapi nagu endale üles ehitada, raha koguda, et kõik õige kõlarid õiged võimendid osta, et Iris, kui palju sa mõtled selle peale, et kus inimesed su muusikat kuulavad, kuidas see kõlab, kas sa pärast uue loo valmimist lähed ka, kuulad kõigepealt auto kõlaritest ja siis lähed kuulad kuskil Tseethationis halbadest väikestest kõrvaklappidest? Ja eks me ikka testime erinevaid, et, et need kõlarid, millega me teeme, vist ongi jama, Haadned, mingi valge, valge koonusega. Jää mingi palju kehv keskmiseid sagedusi nagu Jürgen Ligit saanud Kreitherdan Tõnisson, skreid on Latsus things. Aga nagu, eks ikka, kuulan väikestest kõlaritest ja autokõlaritest ja, ja nagu ma arvan, et see on hea, kui sul on nagu võimalused, sa saad seda teha, et nagu, et siis, kui sa paned suure nagu süsteemi peale, siis ta kõlab hästi nagu mitte ehk nagu nagu siin lihtsalt nagu tore, kui sa kuulad hästi valjult ja leida mingeid väikeseid elemente ja nagu vaip on põhiline, aga see on, see on lihtsalt nagu see on, see on, jah, see on. Ma ei tea, mulle nagu meeldib seonduv. Aga kui palju sind näiteks Frostreerib see et seal võib saavutada stuudiost just selle õige soundi. Ja lõpuks, kui inimene kuulab seda korralikest kõlaritest ütleme CD pealt näiteks, siis see ongi see, mida sina enam-vähem ka kuulsid stuudios. Aga kui ta jällegi striinid Su pala kuskilt, siis ta juba on ju see pala on juba kokkupressitud mingiks pisikeseks digitaalseks siukseks nagu väga-väga jõuga kokku pressitud väikeseks MP3 failiks on ju, kust juba on, kus on juba mingisugused helilised kaotsiminekut, et kas, kas see on mingi asi, mis sind vaevab, või sa jällegi lihtsalt võtad selle nagu vastu ja lased sel olla? Ma mind ei, vaevase inimesed, nii nivea meile meeldib kuulata ja nad on rahul sellega, mis nad kuulavad, et no miks nagu, mis mina teha saan. Et, et ei, ei muretse. Aga võib-olla siit ongi sild nagu selle ma ei tea, üleeelmisel või üle-üle-eelmise küsimuse juurde, kus ma küsisin soundi kohta, et kas sa oled jõudnud selle oma keeleni või selle oma soundi, nii et et nüüd, kus sa oled ikkagi oluliselt palju oluliselt rohkem stuudios nagu nikerdanud ja proovinud erinevaid asju ja tutvunud erinevate tehniliste tehnoloogiliste vahenditega, kas on ka midagi, mis on su silmi avanud? Noh, et miks ma kogu aeg näiteks ei kasutanud seda mingisugust seadet. Kas sul on olnud mingi selline nagu no just selle nagu seal audio kvaliteedi koha pealt mingisugune niisugune maailma avardamine ka kas õpingute ajal või pärast seda? Ja minu Averdamine tegelikult toimuvast John Hopkinsi immunity kuulamisel. Sest jääme väga maagiline moment, kastmega boyfriend kuulasime, et John Hopkinsi headest kõlaritest ja nagu nagu hakkasime armuma, eks ole. Aga nagu peale selle kuulamist nagu jaa flainglaudes ka mõnes mõttes nagu ma ei tea, kuidagi avaldasid nad, et mingi saundi jääksid mulle mulle nagu tundub, et mister nagu saundilised, nagu laulu heaks on, siis, kui kõik need osad, mis teevad laulu, on iseenesest ka nagu head, nagu nad töötavad üksi. Ja siis nad, kui sa paned need kokku, töötavad ka, et, et ei ole ühtegi üleliigset asja, mis ei nagu üksi, kuuled sa mind, aga ma ei tea, ei ole nii äge, aga panen selle, sest ma ei teagi, nagu läheb briigist kuidagi rehvi kõige paremini või nagu, et et nagu kõik osad oleks nagu, nagu, nagu hakkamisel, et kui sa teed headest pallidega orgaanilist basiilikut sisse nagu, et see on nagu ei ole nagu draid pääselik päid nagu mingi päris ja kõik nagu tomat, maitseb ise üksi ka hästi, eks ju. Siis tuleb nagu parem asi. Nii äge asi on, kui kvaliteetsed on need komponendid. Need, selle, selle poole ma püüdlen, ma arvan, et minu kõige uuem uuemad asjad on kindlasti minu püüdlus teha nagunii head poplaulu, kui ma võimalikult son teha. Mis tähendab seda, et ma tahan, et kõik oleks nagu kontsentreeritud. Ei ole midagi üleliigset. Üks emotsioon, pärmon, song hästi nagu nagu siin. Ees, kellega seda kuidagi kuidagi sõnadesse võib-olla nii hästi väljendada, aga, aga, aga see on minu moto seal, minu uue asjaga, mis nüüd nagu vaikselt hakkab välja tulema. Et selliseid on minu minu arusaamised ja John Hopkinsi immunity albumit kuulates, nagu tekkis suur nagu maailma värdumine muusikaliselt kindlasti. Üks emotsioon laulu kohta on on kuidagi nii profound, et mul kuidagi klikis kajusse ära. Praegu ma ei tea miks aga see lihtsalt on väga hea lause üks üks emotsioon laulu kohta. Sellega oleks ilus lõpetada. Ma olen ainult kurb sellepärast et me ei teinud neid veidraid istumisasendeid. Aga võib-olla siis ongi midagi järgmiseks korraks ka aitäh, iirised tulid, sinuga võiks palju pikemalt vestelda, aga saateaeg sai läbi ja me kuulame lõpetuseks veel üht palasinu motiveeriva esmaspäeva playlist'ist. See on ansambel lait.