Sel kaunil ülestõusmispühade hommikul tervitan ma vikerraadio stuudios arhitekti ja visionääri Raul Vaiksoo, tere hommikust ja ilusat pühadeaega. Tere hommikust. Nagu ütlevad venelased narvakad Frysduos Vascries, seda ütlen mina, sina veel vastele vastama eesti Rascries eestiniewascrezda potsiaspravillusse. Narva on ka üks põhjus, miks ma täna Raul sind siia palusin sest käisime Eesti televisiooni võttegrupiga just sel nädalal seal. Ja ausalt öeldes tabas mind, et suur üllatus, tus, sest Narva peaarhitekt, kellega ma rääkisin, ütles, et Narva raekoda ootab ees hoopis teistsugune tulevik, kui me siiani oleme mõelnud ja ta käis välja mulle sinu nime. Ja sellepärast Raul, oled sa nüüd täna hommikul külas, et ma saaksin küsida, mis selle Narva raekoja aga siis juhtuma hakkab? Mis nüüd juhtuma hakkab tema põlvkond väga palju juhtunud. Me kõike teame, et aasta tagasi pandi raekoda kinni ta on täielikult amortiseerunud. Inimesi sinna enam ei lubata, seal varem olin lihtsalt väike, mingi maketikene. Ja põhjus on väga proosaline. Ta oli nagunii juba amortiseerunud, ära aegunud hoone, eksju, ta on ju ehitatud seitsmeteistkümnendal sajandil. Ja nüüd. Ta oli kogu aeg hädas, teda ei saa soojustada kõiksugu niisugused hädad ja pärast seda, kui neid sinna kõrvale ehitati see kolledži hoone nüüd mõned aastad tagasi siis juba see tohutu suur auk misena esitate, alguses ei pannud üldse tähele, et see võib mõjutada ka kuidagimoodi. Kuidas siis öelda selle Raekoja konstruktsioone ja pealegi vaiade tagumisega sinna vundamendi sisse alles hiljem avastati, tegelikult on raekoda väga suures avariiolukorras tekkinud tohutu suured, progresseerub praod ja võib üldse kokku kukkuda. Ja seal veel on veel selliseid asju, et ega siis raekoda, mida meie vaatame kui suurt kunstiväärtust. See ei ole ju tegelikult nii, sest 44. aastal, kui tulid venelased sisse, siis enne seda toimusid märtsipommitamine paar päeva varem kui Tallinnas millega juba sai juba Narva raekoda pihta, õnneks mitte väga tugevad, kuid 44. aasta suvel siis ju tegelikult seal raekoja täielikult purustati, nii et ehitati üles pooleldi telliskivist, kõige tavalisemast silikaattellise ehitada üles, ülejäänud on üles ehitatud Narvast ei olnud ju mitte midagi järel sellest vanalinnast. Aga seeder, tead, mis pärast üles ehitati. Sellepärast et selle Narva rõdu pealt kuulutati välja Eesti töörahva kommuun ja tänu sellele ehitati üles tegelikult see on vale. Tegelikult see söödeti venelastele ette ja tänu sellele Schibraegude silikaat tuled levitati. Tegelikult kuulutati Eesti töörahva kommuun või hoopis Aleksandri kirikust. Aga no need olid, aga nüüd muidugi on täiesti avariiolukorras ja ja nüüd muidugi. President sõidab sinna, kus ta vahest lööb, kus seal on, seal ma Narvas pole midagi. Linnavalitsus on mingisuguste imelikus ruumides, meil oleks vaja radikaalset, midagi Narvas kokku teha midagi väga head sinna projekteerida, nii et see oleks linn ja antud juhul pillase. Nüüd peaks tulema ju see kultuuripealinna uuesti valimine. Jah, no kui Narva selle saab, siis, siis mis aasta see oli vist 2024? Meil on 14 saaks ja praegu nüüd selle valimisvõi. No kuulge, selliseid kolossigi nagu seisab praegu seal lagunev jube hoone seal nagunii ta kukub kokku, me ei saa sellega minna. Metsakultuuripealinna. Aga Raul, noh, mina eks ole veetnud terve päeva Narvas rääkinud seal ikkagi ka väga kõrgete ametnikega see, et nüüd on võetud vastu otsus raekoja päriselt maha võtta. Ta ausalt öeldes tekitab kohalikes elanikes ikka väga suurt vastuseisu, et, et kuidas see nii libedalt üleüldsegi läheb, et ta lihtsalt joonistate uue ja vanasti ei jäägi mitte midagi järele, ma saan aru. Ei? Loomulikult mitte midagi. Kuidas ma nüüd ütlen, see on niiviisi, et. Uus tuleb ju peale, me peame kuidagimoodi edasi minema ja ma isa muide uude seal oli sedasi, et oli tõepoolest algselt kõik olid selle poolt hakkame seda restaureerima, paneme sinna tohutud rahad, mida isegi isegi funktsiooni, seda ei saa ju soojusele, tema ekspluatatsiooni kulud on meeletult kallid ja hakkame restaureerima ja loomulikult kuhu pöörduti, pöörduti Euroopa liidu poole, kus antakse selliseid rahasid, sealt tuli ekspertide komisjon juba nüüd aasta tagasi vaadata, siis kõigepealt üle öeldi, et kuulge, nalja teete, seda muidugi silikaat praktiliselt pool silikaat, mingit kolossi, mida ei tegu ega nägu, eks ju, mida me ei saa teha surutakse sinna mingit tohutut raha sisse ja tulemus null ja selle peale Euroopa liit keeldus kommentaarist rahadest. Ja ega Eesti riiki lukustanud vaesekesed võtavad milleks, kuhu see on ju raha raiskamine ja selle peale, kuna just see kultuuripealinna küsimus tuli ka nagu üles kerkis ülesse. Selle peale öeldi, aga, aga kui me siin noh, tead, püüame, kas siis nii ja naa, võitis Euroopa Liidu, kas seal on Euroopa Liit, Euroopa rahad, ma ei tea, kus koha täpselt tulevad, kas see tuleks kõne alla? Jah, kui te püüate seda linna linn, oli see imetore, nüüd on, oli ju kolledžisse siin ehitatud, kui te selle teete, siis saame Euroopast raha. Loomulikult läksid kogu linnavalitsuse volikogu kõike seal, ma olen poliitika suhteliselt nõrk, aga nendega kohtunud. Kogu mõtteviis läks nagu teistmoodi, sealt tuleksid rahad, mis hakkasid kõik teha ja tehtigi konkurss. Ja mis kõige tähtsam oli, oligi vaja, see kõigepealt oli kaitsealune hoone, kuidas seda seda maha võtta, püüdkem kuidas meil muinsuskaitse ja oligi niiviisi tunnised täiesti avariiohtlikuks teda enam. Noh, sa ei, sa ei saa praktiliselt päästa ja pealegi pool maja silikaat ja võeti vastu otsus, et see muinsuskaitset välja võtta ja siis hakkasid juba asjad juba lihtsalt minema. Tähendab, selle asemele saab midagi ruut, mis noh, millel on mõte, kus, kus, kus, kus rahva raha, see on ju tegelikult kõikide meie raha, mis sinna sisse läheb. Et, et see raha oleks nagu asja ette, mis sinna siis tuleb, mitte ainult raekoda ja muud. Ja loomulikult oleks siis väga polüfunktsionaalne, see on praegu väga-väga tähtis on ka see, et praegu muide, on ju teada, kas sügisel vist või Eesti president Kersti Kaljulaidu läheb ju kuuks ajaks saatsin elama, kus tavaliselt ida valmistada. Ei, ei, seda ma ei jõua, enam ei jõua, tuleb järgmine kord. Nii et meid, loomulikult mingit hotell, linnavalitsus, eelkõige kõik asjad, isegi võib-olla raamatukogu paneme siis seal ei lõpe pidevalt, on mingisugune vaidlusi sealt, kus koha pealt midagi, kust raha saada, teeme sellise võimsa kompleksi, paneme sisse, teeme, kuidas nimetas sviidid, apartemendid või teeks edasi, tuleb siis sealt ida poolt, Venemaalt tuleb Kersti lai. Lääne poolt põhjast ükskõik kust tulevad ja on koha esindusruumid seal olemas, nii et selles suhteliselt polüfunktsionaalne ilmselt alumised osad mas isegi midagi kas muuseumi sarnast või Narva maketti alateks. No sa oled teinud ju joonistanud Rakvere kino ja seal on ka kõik need vanad asjad, mida sa oled saanud säilitada. Sa tegelikult oled ju ikkagi säilitanud dominiiklaste kloostri müürid seal all, eks ole. Vabandust, Francis laste heaolu, et kas seal Narvas on ka midagi sellist? Mida säilitada ladvad, kui vaatame, kuidas oli see kollektsioone praegu oli tehtud, ega siis ei tehtud vanade müüride peale, vaid tema nihutata nagu sealt ära seal selles suhtes ei olnudki enam midagi eksponeerida. Nüüd selle raekoja juures peaks natuke minema natukene tagasi, et kuidas üldse see konkurss tuli, et ega see ei ole ju nii lihtne, see on ju riigihange mikspärast, mina üldse sinna sattusid. Nipp on selles, et ega praegu, mis minul on praktiliselt valmis, on ju see eskiisprojekt, vesin, kontseptsioon, projekt, mis sul tegelikult juba kolmas, sest see on nii tohutult muutus vahepeal, seal on üks, kolmas ja selleks tehti loomulikult väikeriigihange. Kuna summade ületanud väga suur, siis seda saab teha näiteks kolme arhitekti vahel. Need kolm arhitekt tipp oli nende vahel omavahel konkurss, mina selle võitsin mõned 12. See oli avalik, et ma võin ütelda soleemilurbel ja, ja ja siis Andres põime, eks ju, nemad leida kui tagasihoidlikkus, nad ei julgenud nagu selle asjaga edasi minna, sest raekoda läheb maha, aga nemad hoidsid vana kohta ja püüdsid seda enam-vähem selle maht hoida ja teha oma projekt enam-vähem selle sabad vahtu. Mina leidsin, et siin niiviisi meie Euroopas ei lähe, nii Euroopas ei lähe. Ja teate, ma nihutasin seda, see telg praegu ei vii ju mitte kusagile, kus seal vanal raekojal on ja ma nihutasin seda ja tead, mis natuke nihutas prindi keerasin ka, nii et saavutasin nagu täiesti uue sellise suuna ja tead, kuidas see pingestas kogu see kuradi krempel seal, eks see, see, see kolledži, vaata, see kõik hakkas äkki nagu tööle. Ja, ja ma võitsin selle tänu sellele, et nii uudse lahendusega minna. Ma saan aru, et praegu, eks ole, meil ei ole ju raadios, ei saa rahvale midagi näidata ja teisipäevases opis Aga oota ka enne seda, et vaata, see oli see alges kiis, mille, mille ma tegin midagi. See oli loomulikult volikogus kõik, mis vaidlused, ühed ütlesid paari pärast seda, vaata kui sa hakkasid Euroopa rahad tulema, olid kõik selle poolt, et vana maha ja uus tuleb. Ja ma tegin, alguses alustasin ikka kramp betooniga puhul ikka majad on seal klaasivärki ja mingil hetkel keegi jätkuid. Vot see oli see aeg, kui tuli see teade, et Norras on eestlased ehitanud selle puidust pilvelõhkuja. Vaata see, mis nüüd on kuidagimoodi tuletõrjuja, nõus, et saab jube kõrgeid pühaga puidust hooneid. Ja üks kohe hakkas pihta, teised juba hääletus. Ei, me ei tee seal raudbetoonist, seda on nähtud trump betooni ja minuleid. Ja, ja mis seal veel, kõik on teras, eks ju. Teeme puidust sind alguses ma olin täiesti selle vastu. Poest puidu, nalja teete või, keset linn, eks ju. Ja mingil hetkel kõik hääletamine teeme puidust ja olge nüüd mina veel naljalt kuulge, naljakalt kuule, kui puidus, äkki paneme veel, tead nagu kriisisaarel paremini sibulkupliga otsatu vene linn peaaegu, eks ju. Ja mina mõtlesin mode nalja, ei, hea mõte, võiksu teemegi raekoja torn olema, mõtlesin, no kuule, see ei ole nagu üldse võimalik. Ja terad, mida edasi, seda projekteerisin, tekkiski nagu tunne teada, on ju venepärane linn, eks ju. Sa oled sa kunagi, ei ole ilma naljata sibulkuplid ja natukene vene pärast saada, paneksin sibul, kuppisin üles. Ei tohi olla sibul, kuppel tuleb midagi nii võimast välja mõtelda, sest ega mul hoonel tühi-tähi see üldise kuus, seitse korruselisena Rein, eks ju. Rohkem korrused, aga need osa jäävad nagu taha ja mul on veel võimalus üles pinnasest. Noh, saab ka kõrgemaid teha, on lubatud, eks, tähendab Narvas on nõuet, ei tohi üle veetorni olla hoole kõrvu, aga nüüd ma näitan sulle, et vaat, raju meil raadio. Et vaata, see on nüüd see alg alg nagu näed Simmist marsruudid, eks sellest on nüüd saanud. Siis ma tegin veel teise, kolmanda, nüüdse lõppstaadium. Mis on, see on nüüd küll Serasutataks doktokusse. Kahju, et ma ei saa näidata, aga vähemalt näed sa ja vaata, mis on siin põnevat. Vaata vaata, vaata seal peal. Mis on siin väga puidus, saad aru, saan puidu. Aga siin on aknaid ju, Raul, sina täiesti lihtsalt põnev. Aga kuidas ma sellega olen saavutanud, vaja noh, alguses tuleks siis üleval alust tuleb teenida päigist uus tehnoloogia. Seda, et kuna mul on maja puidust, on täiesti nagu puitfassaadiga neuroks, aga tänapäeval on välja mõeldud tehnoloogia, kus saab ka aknad üle värvida. Täpselt sedasama puiduga. Niisuguse puit on tõmmatakse oma peale. Tegelikult seda ei ole veel maailmas teist. Meil esimene kultuuripealinnas inimesed tulevad oma Photop Ratriga, see on ainulaadne, kuid see ei ole mitte päris nii. Me olime, sõidame trammides ja me näeme Tallinnas tramme, kui te vaatate natuke väljaspoolt võõbatud ja neil on reklaam peal aknad, tähendab, lähete sisse, palun väga, valgus, valgus, vaatate välja, kui ta on nagu natuke perforeerida ja Seenud täiesti uune süsteemis on välja mõeldud ja nüüd palun väga. Aknad nagu pole tegelikult on tegelikult seal sees on väga samal ajal päiksevari kõik asjad, aga nüüd seal paar triipu, näed, need ei happe lähed. Ja need triibud, vaata, seal on sedasi, et saad tehaseid. See on kõik, näeb välja nagu aknad, ei ole seda, sa saad teha ainult, mitte avatavate akende juures. Kui on avatavad aknad, vaata tuletõrje nõuab, muidugi on sees ventilatsioon, jahutus, seal on ju kõik jutt kaasa on 21. sajand. Aga need avaldavad suitsuärastus, teab, mida tuleks õrnu, nendele ei saa seda, mõtlesin seal kribuks, mis on, ei, ma olen siis püüdnud selle sisse ja, aga mis veel põleb, jälgi ost, lähed? Ei näe? Ei ole Ast ka olnud ka ei ole. Mõtle, oled varem sellist maja näinud, kuskil on kasvanud Tallinna vanalinnas on üks, ei ole, huvitaks selline maja, millel lust. Mõtle, kuidas on see välja, mõtlesin, vaata nüüd on see nipp, et siin on praeguse vaade, vaata see kolm tee mul ei ole praegu, ei olnud ka seal ta on peidetud nagu nende Baltida. Ta oleks nagu palkhoone, mis Sultsi, mõtlesin striptiisisaar ja need vanaema jälle nagu vana teema jääb see palkmaja nagu paneks kokku saaks sellise asja, mis ikkagi maailmas lööb. Kuulge, neid tavavool ei pidanud kõik näinud betoonist ja klaasist tõesti. Ja nüüd selline maja ja, aga tegelikult on peidetud siin nagunii sära, nisugune tunne. Kus Raul kell tiksub halastamatult, aga kui nüüd inimesed, eks vaatavad teisipäeval oppi, siis nad näevad neid eskiisi, mida sina mulle praegu näitasid. Aga kui sa lööd näiteks arvutisse, ma ei tea, Narva raekoda rahul, paisuga midagi. Mõrv on, need peaksid olema kuskil sees, sest et volikogu on kinnitanud ikkagi ja ta on kinnitanud ja kohe läheb ju suuremaks projekteerimiseks, nüüdse lõpp. Minu poolt tehtud eskiis on praktiliselt kooskõlastatud, tollane Eegoleku kooskõlastus olemas ja nüüd läheb siis suurem. Suur aitäh, Raul, et sa täna hommikul tulid, ma arvan, et Narva inimesed, kes praegu on natuke, võib-olla kõhkleval seisukohal pärast meie tänast intervjuud, et said ikkagi kinnitust, et see, mis nende vana raekoja asemele tuleb, saab olema tõeliselt uus moderne tehnoloogiat, sellised, mida väga Euroopaski pole siiani kasutatud. Ja kindlasti me kohtume siinsamas vikerraadio eetris veel siis, kui sa oled projekteerimisega juba päriselt ja lõplikult algust teinud. Aitäh sulle.