Kell on 18 minutit üheksa läbi ja mul on erakordselt hea meel, et ma saan tere hommikust öelda homsele sünnipäevalapsele viimast päeva 89 aastasele sajandi filmi kevade režissöörile Arvo Kruusemendile, tere hommikust. Tere hommikust. Harva kui ma tulin teile veerand tundi tagasi koridori vastu, siis seisis seal pikk sirge šikis ülikonnas mees. Väga vitaalne olete. Kuidas tervis on? Tänu arstide abile olen üsna kõbus, vanamees oma arvates natuke peab isegi vormis hoidma, eks ikka, ja kuidas see, kuidas Toiate vormisas. Korralike eluviisidega ja liikumisega liikumine, see on põhiline selles eas kui ealised muutused on juba turja peal. Kui pikad need ringid on või millal te jalutamas käite? No kuidas vajadus on? Lähen ikkagi poodi, jalaturule, igale poole jalgsi käini ka, mitte bussiga ega transpordiga autodega, mis ikka liigutsem vormis ka. Ikka mis liigub ja veereverale kivile kasu. Ühesõnaga öeldakse täpselt, ma mängin ühe lühikese lõigu Eesti rahvusringhäälingu raadio arhiivist ja selle lõigu päritolu on aastast 1955, kuulame. Oo vaadake, õues patseerivad. Narrid on ju kirikumõisas, nemad ei tea, mis asja nad otsivad, küllap neil köstri juurde Asjonil kuloodid. Aasta oli siis 1955 raadioteater kõik suured näitlejad koos ja üks mõisapoiss oli ka Arvo Kruusement. Ja mäletada selle tegemist. No miks ei mäleta? See oli Kulno Süvalepa ja Kaljo Kiisa esimene lavastus siin. Kui me tulime Moskvast terve kursusega draamateatrisse. See oli esimene lavastus ja väga menukas lavastus, tähendab seal kiisk, mängis Tootsi. Orgulas mängis Tootsi, Ervin Aabel tegi oma surematu rolli ja kiire eksale pärast tappa keele. Nii et see oli jah. No kas toona seal 50.-te keskpaigas oleksite osanud unistada sellest mõelda selle peale, et ühel hetkel teie olete see, kes teeb selle materjali lihvimist. Oh ei, see ei oleks tulnud üldse kõne alla tol korral. Seal olid. Teised mehed selle tegemise juures nad planeerisid seda hulga aega, kiisk ja Panso on nii, et see oli nagu nende pärusmaa. Kevadet näidatakse ikka tihti, kas, kui televiisorist tuleb, vaatate? Ei, vaata, miks liiga tihti näidatakse, a- võiks harvemini paari aasta tagant korra aga mitte, nii et noh, et tundub nii, et pannakse programmidega, keegi midagi vastu ei ütle. Programmi täiteks. Aga ma ikka siis arvan, et paari aasta jooksul korra ekvaator Ta ei vaata kunagi vä? Ena vahel vaatan ka, kui vaatan pildi kvaliteeti, sellepärast et need filmid, mis kunagi tehti isegi mustvalge film, ta kaotab oma oma eheduse. Ta kogu aeg läheb pimedamaks tumedamaks ja lihtsalt kvaliteeti, see on kehv. Ja vaata, vaata, ei ole, tundub, et tol ajal tehti niukse filme, eks ole, jah, aga see ei ole nii. Kvaliteeti peaks jälgima, kes programmi panevad filmid. Sest et ma vaatasin hiljuti Leida laius hukku, aru. No tore film igatepidi, eks ole. Aga aja jooksul ta läheb värvidel värvi, ei ole mustvalge, eks ole, aga ta läheb ikkagi tumedaks, eks ole, on ainult näokontuurid mõnes kaadris näha. Ja sama on naine kütab sauna ja nende filmidega. Kui näidata, siis peab kontrollima ikkagi, et oleks kvaliteet. Aga teiega režissööri jaoks, konkreetselt kevade puhul, kui te vaatate, kas on selline professionaalse kretinismi pilk ka mõne koha peal, et vot selle oleks võinud teistmoodi teha või see, mis olnud, see olnud nauditav. Paaris kohas on nii-ütelda montaaži viga, aga muidu muidu ma ütlen seda, et oli võrdlemisi täpselt tehtud selle plaani järgi, mis mul oli. Nii et selle ma tegin ikkagi. See oli esimene töö ja Ja ei, ta ei taha väga lugenud seda, mis pärast seda film välja tuli ikkagi toimuma hakkas, kuidas Palamusel oli näitamine ja seal oli vist kuus seitse korda rohkem rahvast, kui kinosaali mahtus. Kas oleksite osanud seda ette näha, et see menu nii suureks kujuneda? No seda kunagi ei tea. No kui enam-vähem õnnestub töö, siis noh, võib arvata, et et on ka vaatajaid. Aga muidugi kui oli, esietendus Tartus, Tartu oli ju, eks ole, selles suhtes Lutsu kodulinn ja nii edasi ja nii edasi. Väga hoolega jälgisid, kuidas ma tegin filmi ja ja olid mures selle pärast, mis välja tuleb. Aga kui me läksime selle kina kinno Paar ringi siis ma mõtlesin küll, et noh, et vaatajaid on igatahes saal ei ole tühi. Ja oli muidugi vaatajaid esimesel linastusaastal ikkagi 580000. See on pöörane, neid numbreid ei täht Eestis kunagi enam. Ei tea miks mitte reliikviale veel üle 700000, nii et see on täiesti võimalik, et tuleb filme, mis on üle üle poole miljonis vaatajat aastas. Aga muidugi hiljem kui hakati näitama neid filme televisioonis, siis muidugi vaatajate arv on. Kordades enam? Kui palju te üritate ja soovita olla kursis värske loominguga, mis s tehakse, vaatate uusi filme või uusi teatrilavastusi? No ikka pean kursis ennast kõike ei jõua vaadata neid praegu tuleb peale üsna ohtralt ja, ja häid filme, nii et teile meelde näiteks kuidas, mis teile meeldib näiteks uutest? No mulle meeldis väga. Helde film küüditamisest fil siis ma loodan, et, Tanel Toom teeb ja filmitõest ja õigusest samuti. Nüüd mis jooksis, seltsimees laps, eks ole, on täiesti noh, see on film minu põlvkonna ajast, eks ole, sellest küüditamine ja kõik see see asi, mis inimest puudutab ja ongi film, läheb siis ikkagi vaatajale peale kui tapma. Vot seda, ma pean teilt Lahmuse küsimuse küsima, et kas pisar tuli silma ka vaadates või noh, kas just seda. Aga hea meel on sellest, kui on tuumahakkas asi. Selles on ikkagi põhiline küsimus, et oleks sisu ja mitte niisama tingeltangel võis olla, keegi laseb kellegi maha lööma ja siis hakatakse uurima, kes tegi seda maailma kino täis, nii et see eriti ei paku huvi, eks ole. No kui teie filmitegija karjääri vaadata, siis te olete teinud suuri töid, aga tegelikult ju oli raskeid hetki ja palju jäi tegemata ka, et tagasi vaatate, kas midagi kripeldab ka vä? Aga ega see ei aita see kripeldamine sellepärast et ega enam teha midagi tagasi ei ole mõtet vaadata, nüüd vaata ettepoole. Uude päeva nii-ütelda, aga muidugi, millest mul on kahju, et ma ei saanud ta tõde ja õigust teist osa. Tähendab tõe ja õiguse teise osa võti. Lavastamise võti on lõpus kus Tiina saab omale jalad alla. Vot see stseen seal, see on asja tuumavuti. Ja siin mõned aastad tagasi ühes intervjuus olete öelnud, et et võiks ikka talvega ära teha, aga, aga jääb tegemata. Tundub, et jääbki vist tegemata, keegi vist seda materjali vastu väga huvi ei tunne. Ei tea, kas ma nii ütlesin, no näe küll niimoodi. On niimoodi öeldud? Jah, siis ma küll valesti ütles. Palun vabandust. Selles küll midagi ei saa, eks pidanud uue kirjutama. See oli üks täiesti mõeldav olnud muidu, eks ole, et noh, talv ka veel otsa selle pärast, aga siis kirjuta lahti, kõik see periood, see ajalooperiood hoopiski on, nõuab samasugust tugevat tööd. Siis algus ja lõpp, eks ole, oleks nagu tasakaalus. Aga. Võta nüüd kirjanikes oleks kevade tüviteksti kirjutanud, nagu professor Veideman ütleb. No mis teha, nii, ta jääb. No ma saan aru, et nüüd siit stuudiost lähete edasi raamatupoodi, ostate Serafirma ja Bogdan ja hakata seda lugema. Elu käekäik ja nende saatus, sest et nad on väga mõistlikud ja toredad inimesed, minu arvates väga inimlikud sellised. Mitte ainult seda, et kasvatavad ainult sibulaid. Ma ei tea üldse, nende elulaad ja eluhoiak on nagu mulle, ma tahan sealt pida või arvan, et sealt leian oma jaoks midagi nende kohta. Sellest raamatust. No nagu te isegi ütlesite, et vanus on ikkagi juba päris kõrged, kuidas siis sellises vanuses elurõõm säilitada, andke nõu. Lahkuse tör. Vaat niimoodi, no teine on see küll hästi välja tulnud, ma arvan. No mitte. Arvo Kruusement, suur aitäh teile ja ma soovin teile ette küll paslik soovida, aga ma soovin igatahes ilusathomset ja, ja jaksu talvega.