Elina Netšajeva on stuudios, tere tulemast helina kere, keele ja palju-palju õnne veel kord, sa oled neid õnnesoove viimase 24 tunni pluss jooksul tõeliselt palju saanud. Absoluutselt see on meeletu hulk sõnumeid, telefonikõnesid ja ma olen tõesti väga kõigile nii tänulik poolehoiu poolest ja tagasiside poolest, aitäh, suured tänud kõigile. Ja ma isegi sain eile kõne Neeme Järvilt, kes siis õnnitles mind ja ta ütles, et ta Kas peale teadis, et just nii kõik läheb ja? See oli suurepärane sooritus ja tema jäi väga rahule ja ma olen tõesti ülimalt õnnelik selle eest, et sellised maestro, et Eesti muusikamaailmas siis on rahul selle esinemisega, et on väga suur tunnustus. Ütle helina, kui palju tegelikult, et sulle sellise klassikalise muusikamaailma tunnustus tähendab ja, ja võib-olla siis nende inimeste oma, kes on otseselt seotud siinsamas Eestis ooperiilmaga, sest ma nüüd ei oskagi täpselt ise öelda, mis sinu staatus selles suhtes on. Olukord on natukene kuidas öelda, pikantne, et keegi, kes otseselt ei ole ju Estonia truppi kuuluv laulja astub lavale ja astub lavale niimodi, et ma arvan ka professionaalsetel ooperilauljatel on võib-olla mõttekoht. Jah, ma ei laula kusagil Eestisse ooperiteatris. Et sa selle üle mul on tegelikult väga kurb meel, aga mis teha, et meil on teatrit niigi rahvast täis ja enda lauljad on ees. Aga ega ei trügi väga, et mina teen oma asja. Käin meistrikursustel, nii Eestis kui ka üle maailma. Üritan oma katsiooni kui ooper ja klassikaline laulja tõsta võimalikult kõrgele, et olla ikka heal tasemel ja anda võimalik professionaalsel tasemel kontserteid esinemisi. Et mina omalt poolt teen kõik, aga noh, vaatame seal. Aga kas sinu unistuste hulka kuulub ooperiteatri koosseisu või trupi pääsem? Absoluutselt unistan suurtest ooperirabadest, et see on mu eluunistus ja ma loodan, et edukale esinemisele Lissabonis avanevad ka mõned uksed. Et vaatame, kuidas läheb. Mul on juba enne Portugali kõik ära planeeritud, juba homme sõidan Helsingisse siis meistrikursustele siis kaheksandal märtsil on paides kontsert Tšaikovski kavaga ja Puškini luulega siis üheksandal märtsil ma juba sõidan Pariisi samuti meistrikursustele ning 17 märts on kontsert Kadrioru lossis suurepärast kontserdi, et ega, ja siis on New Yorgis meistrikursused Floridas meistrikursused ja tööd Kõutsidega ja ettelaulmised. Et tegemist on tõesti palju ja kellel tekib äkki soov tulla kuulama, millega ma siis olen hakkama saanud selle aja jooksul siis kindlasti tulge kuulama. Nordea kontserdisaali 88 mai on siis kontsert, kus esitendajale Force't orkestriga Ütle helina pärast neid tohutuid emotsioone, mida sa said laupäeva õhtul kogeda. Kui saabus lõpuks see moment, mil sa pea padjale panid ja oli võimalik magama jääda, siis mis mõtted sul peas keerasid, kas sa või s olid nii väsinud, et sa jõudnud enam midagi mõelda, et kuidas see olukord oli, mäletad? Jah, ma ausalt öeldes olin tõesti nii väsinud. Ma ei jaksa nüüd mitte midagi mõelda ja õhtu jooksul oli tõesti ainus unistus mul see, et saaks kontsad jalast ja seal pikali heita, magama jääda. Ausalt öeldes alles praegu hakkan aru saama, mis hakkab toimuma ja kuhu ma olen sattunud, et mis karussellile ma olen istunud, mis tiirleb aina suurema hooga ja ma arvan, et eesseisvad kuud tulevad väga põnevad ja väga tegusad. Mihkel Mattiisen, selle laulu üks autoritest on rääkinud siin samas Vikerraadios ka hommikul sellest, kuidas te omavahel kokku sattusite ja kuidas teie koostöö algas. Miks sa selle ettepaneku poppoistega ooperilaulu teha vastu võtsid? Mina olen selline natukene avantüristlike inimene, et mulle meeldib huvitavaid pakkumisi vastu võtta ja see on ju suurepärane võimalus aru saada endast ennast arendada mitmekülgselt. Ja see on suurepärane kogemus ja ma olen väga õnnelik, et ma sain pihkri ja Timuga kui ja et me lõime sellise ilusa teose ja ma loodan, et tuleb ka järg. Sellisel Lapportsale tuleb veel midagi põnevat samas stiilis, sest see on ka omamoodi selline huvitav muusikaline žanrit. Loomulikult minu peamine suund on klassikaline muusika, aga Mulle meeldib ka see, et see on ju väga tore, et just minu arvates selline muusika läheb sellisele tavarahvale, kes ei satu iga päev kontserdisaali läheb paremini peale ja võib-olla see tekitab neis soovi tulla järgmine kord ooperisse või kasvõi metso muusikakanalit vaadata ja kuulata sellist muusikat, mis hinge ravib ja tõstab ja kuidagi Singestab inimest. Sa olid tegelikult Eesti laulule üsna lähedal saatejuhina juba natuke aega tagasi Marko Reikopi kõrvale, ütle, kas sa siis sel hetkel teadsid, et ühel hetkel tuleb see päev ka, mil sa oled nii-öelda teisel pool ehk siis osalejate toolil? Eks loomulikult sattusid mõned mõtted pähe, ta hoiad, mis mina võiksin teha, kui mina oleksin siis konkurss andi rollis, et mida ma võiksin paremini teha ja sellised mõtted olid aga way planeerinud otseselt. No nüüd järgmine kord lähen mina osalema, et selliseid plaane mul ei olnud, aga juhtus nii, et kõik langes kokku ja siin siin ma olengi. Kinole võitja. Väga tore episood, mida Mihkel veel meenutas, on see, et aastaid kaheksa tagasi üritasid nad ühte tüdrukute ansamblit kokku panna. Mille konkursil käisid osalejana ka sina. Et te olete tegelikult mihkliga kohtunud aastaid tagasi? Ta ise küll arvas, et äkki sa ei mäleta seda, aga kas sul tuleb midagi ette, et võis niimoodi olla? Ma arvan, et see oli midagi 10 aastat tagasi. Jah, mulle meenub küll, et me saime kokku korraks ja ma midagi laulsin ka, eks ma olin siis väga noor, ma olin 16. Ja eks juba tol hetkel mind väga paelus klassikaline muusika. Mul oli veel Tallinna prantsuse lütseumi Gümnaasium Georg Otsa muusikakool paralleelselt ja eks sellega vist ei olnud piisavalt aega tegeleda ja võib-olla ma ei olnud piisavalt heaga. Mida inimesed sinu puhul väga kiidavad, on kohati isegi uskumatult vastupidav lavanärv ja enesekindlus, mida sa tõesti lavalt õhkad, ütle kuskohast see tuleb ja ma mõtlen seda, et sul ei ole ju tegelikult lauljana elus läinud väga nobedalt, et sa oled siin ja kirjeldatud on meenutusi superstaarisaatega seoses, eks kus oleksid võinud olla hoopis kõrgemal, kui sa lõpuks olid. Et need sündmused justkui noh, ei ole niisugused, mis võiksid süstida väga palju enesekindlust, et ma saan hakkama ja et laval tõesti olukord on minu jaoks niisugune, et ma pigem naudin, kui et värisen seal, aga superlaval. Suured tänud, et jah Õnneks on mul närvidega vedanud, et üle keskmise on hea vastupidavus ja see enesekindlus tuleb sellest, et ma tean, et see lugu on hästi tehtud, et mina olen omad poolt suure eeltöö ja harjutamise ära teinud ning ka mul on toeks suurepärased inimesed, minu tiim, minu lauluõpetaja, minul lähedase, et pere ja ma olen rahvalt kasvanud nii palju tagasisidet, mis siis puudutab mind nii hingepõhjani, et mõnikord tulevad pisarad, kui ma loen neid sõnumeid ja et aga loomulikult see enesekindlus tuleb ka sellest, et iga päev ma teen trenni, ma laulan, harjutan ja kui on lugu või kontsert, vesimen, esinemine maksimaalselt hästi ette valmistatud ja maksimaalselt, et hästi eeltöö on ära tehtud, siis no ei saa lihtsalt tulla seda lavanärvi, kuna sa oled kindel selles, mida sa teed. Läheme korraks lapsepõlve. Kas sa mäletad esimest laulu või ansamblit või esitajat madja popmuusikas, kus iganes mis sind päriselt liigutas, mida sa oskasid kaasa laulda, mis sind huvitas või, või juhtis sind äkki isegi muusika juurde? No eks ma alustasin muusikaga juba väga varakult, et juba nelja-aastaselt viis min tema laulukoori raaduga, kus ma siis alustasin oma musitseerimist ja seal ikka repertuaaris oli väga palju rahvalaule, erinevate maailm, erinevate maade muusikat, ka klassikat ja kõik see mind juba hakkas paeluma täiesti lapsepõlvest ja eks ma tundsin ennast laval juba ka lapsena väga hästi ja väga koduselt. Kelle plakatitel seinal olid? Plakateid minu seinal väga palju ei olnud, aga puberteediiga mul möödus sellise jaapani temaatika all ja siis ma fänne siin vahepeal, noh, puberteet oli selline huvitav aeg ja siis ma õppisin jaapanikeed. Lugesin jaapani ajakirju, sõin jaapani toitu, käisin riides üritades. Jaapani tänavamoodi ja siis oli mul küll seinal korraks jaapani bändide plakatid, et jah, selline asi oli, aga muid plahketi väga ei ole olnud. Panin ma ei oska isegi ühtegi öelda. Ütleme, nimi. Mulle meeldisid sellised huvitavad jaapani rokibändid. Ja neid oli mitmeid, mis mulle meeldisid. Siren Grey keset ja mingi sellised bändid ja samuti mulle meeldisid tüdrukutebändid nagu morning, ma usun, et ma ei tea, kas üldse praegu eksisteerib, et see oli ikka väga-väga palju aega tagasi. Et üle 10 aasta, 12 aastat või 13 aastat tagasi ja et olid sellised ahjud, suka oli ka selline laulja, kes mulle väga meeldis, ma laulan, ma isegi õppisin kitarri mängima, laulsin kaasa jaapani keeles. Et oli tore aeg. Ja mida põnevat ette on tulnud? Kui sa mõtled portugali sõidule, sinna on veel natukene aega, siis kas selleks saab kuidagi valmis olla, mis hakkab juhtuma? Eks me anname enda poolt kõik, et võimalikult. Hästi seal esineda, et see rahva usaldus, et ma ei taha seda kuritarvitada, ma tahan ikkagi võimalikult hea tulemusega tagasi tulla. Ja eks me valmistame kõik ette ja mina omalt võtan, on kõik, et kõik läheks hästi. Et loomulikult peab tegema suurt tööd, eeltööd, et kõik läheks võimalikult hästi. Tänan, Elina jutuajamise eest ja loodan, et sa pead need kuud vastu, sest nagu me siin kuulsime, siis puhkust sa endale vahepeal ei anna. No eks ma üritan paar päeva ikkagi jõudu koguda, aga ma võin öelda, et kõik see muusikaga tegelemine, tegelemine muusika on minu suur armastus ja ka kõik lähedaste juures oleks, annab mulle palju armastust ja sealt tuleb ka see jõud. Aitäh ja armastage 11 ja kinkige head üksteisele igav, seal.