Rändajad rändajad. Kuula rändajat. Kuulajatele rändaja tööre stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna oleme jõudnud toreda nimega Kaika ahve omale. Täpsemalt öeldes on neid paiku seal rohkem kui üks teiste sõnadega, tänane saade on Ahvenamaa saarestikus. Ristile üsna lähedal ja, ja väga teistmoodi. Ja see ilus vana Rootsi rahvaviis on pärit Kesk-Rootsist mängib Erik Nilsson ja küllap üsna samasugust muusikat on tehtud ka sajandeid Ahvenamaal, sest Ahvenamaa kuulub ikkagi kultuuriliselt, et ikkagi alati Rootsi kultuurisfääri. Aga siin sellel muusikal oli huvitav, et seda rahva lugu mängiti klarnet. Ja sellepärast ta kõlas kuidagi väga, puhtalt ja väga kaunilt, lausa idülliliselt. Ja mingis mõttes on ka Ahvenamaa saartel nisugune idülliline maine. Ja no ma olen seal paar korda käinud ja ma mäletan seda esimest korda, oli kevad maikuu ja siis, kui sa sõidad sinna siis enne kui sa sinna pealinna ligidal akad jõudmas, on tohutu rägastik suuremaid ja väiksemaid kaljusaari ja igaüks ise nägu, nad on hästi maalilised, paljudel on peal männimets, mõned on jälle täiesti, ainult kaljudest koosnevad nende ümber sinetav meri ja, ja kohal päike. Ja tõesti esimene mulje on, noh, kui sa ilusa ilmaga sinna satud, siis see on nagu mingisugune unistuste saarestik. Ja tegelikult no on Ahvenamaale ju praegusel ajalgi võit nende laevadega sattuda Eestist ühe päevaga. Aga sa satud täiesti teistsugusesse maailm. No juba see loodus ise, et noh, et see põhikivim, mis seal on, on siis graniit või rabakivi ja see on veel see kuulus Ahvenamaa graniit või rabakivi, mis on hästi punast värvi võrreldes nüüd soome nende kivimid, sellega, mis on nihukesed, tihti niuksed hallikamatooni. No ja no ma mõtlen, et kasvõi seal Helsingi linnas on meie silma jaoks on ka see graniit juba piisavalt punane ja, aga tegelikult on no ütleme siiski punakas võrreldes nende Ahvenamaaga, mis seal lauspunane või ma ei ole seal käinud. No täiesti selge Punasem ja, ja erksam kui, kui Helsingi ümbruses. Ja kui sa lähed nüüd sinna maha ja liigud seal Nortal, siis sa näed, et seal on hästi palju puisniite, näed, on ju ka niisugused hästi maalilised ja kaunid niuksed metsa ja niiduvahepealsed alad siis on seal hästi palju lehtmetsi mitte ainult siis männikuid, vaid Lehtmets ja lehtmetsades on paljud tamme ja saar ja vahtrad, need on need nii-öelda laialehised metsad. Ja kuigi Ahvenamaa asub Eestist sutikene põhja pool või õigemini kloon vool, siis sealne loodus näitab nagu niisugust, isegi nagu mahedamat kliimat kui, kui Eestis, et sõnumit. Ja siin on jällegi seesama ikka see Põhja-Atlandi hoovus, mis siin sealt mõju avaldab. Ja no kui ma sel kevadel esimesed korrad käisin, siis oli see lehtmetsaalune, oli üks tohutu lillevaip, seal oli sinist ja kollast ja valget mustrite, loomulikult olid need tuttavad lilled tegelikult sinist värvi annad sinilill ja, ja valget värvi annab võsa, õlane ja kollast värvi kollane õlane. Õieti needsamad värvid, mida meilgi ju võib näha salumetsades kevadeti, ei midagi eriskummalist, eks ei midagi eriskummalist, et aga noh, ikkagi selline idülliline ja, aga see koht, kus nad kasvavad, jah, on eriskummaline. No see on niisugune suhteliselt kaasamas kodune, samas kodune niukene, hõre mets nagu sealt tüüpiliselt on suhteliselt madal ja noor, eks seda seal palju raiutud ja ta on hästi palju inimmõju all olnud paljud aastasadu. Aga kokkuvõttes ta on, ta on kuidagi jälle ütleme, kui võrrelda nüüd muu Soomega, sest ametlikult on ta üks osa Soomest siis Soomes ei näe niisugust lillemerd ja sa ei näe mingisuguseid laialehiseid metsi. Ja see ongi, ütleme üks oluline põhjus, mis selle tohutu taimerikkuse seal loob, on see, et sealkandis ei ole ma pinnases mitte ainult neid tardkivimeid, eksis Graneetial rabakivi, vaid ka lubjakivi, ehk siis paekivist ja noh, meile, see on jälle üsna tavaline eestlasele. Aga Meie jaoks on täielik eksootika. Ja näiteks kui lugeda soome taimemäärajatest, siis on tihti, et haruldane taim kasvab ainult Ahvenamaal. Et see on nii tüüpiline soomlaste jaoks taimeparadiis täiesti. Ja, ja selle põhjuseks on just see lubjakivi, mis annab taimedele häid kasvutingimusi. No, ja kui nüüd mõelda tegelikult, mida sa Ahvenamaa saarestik endast kujutab, siis seal on ikkagi üle 6500 suurema ja väiksema saare. Ja paljud nendest on asustamata, nad on nii pisikesed, nad on õigemini laiud ja siis nendel suurtel noh, seal on ikka kohati päris tiheasustus, nii et äärmiselt ebaühtlane asustus on Ahvenamaa saartel. Kui mõelda veel selle nime peale, siis Ahvenamaa ahvenaga ei ole küll mitte mingit pistmist, vaata kust otsast tahad nendel Ahvenamaa saartel imelikus see nimi siis küll tuli ja see nimi on, on tegelikult umbes Ma eksitav, nagu ka rootsikeelne nimi Roland. Et Ahvenamaa, see on nagu soomlaste pandud nimi ja ahvenat tegelikult Ahvenamaa saarestiku vahelistes väikestes niisugustes veekogudes ütleme, seal meresoppides ja väinades ikkagi on, aga võrreldes teiste kalaliikidega on teda väga vähe aga voolanud rootsi keeles, see on sama eksita, sest see tähendab nagu jõgede maa. Noh, mis seal siis ikka on, et ikka põhiliselt meri. Ja tegelikult keeleuurijad on ikkagi leidnud, et, et selle algne päritolu on Taani vana nimi ahvaland ja sealt on need pärit need rootsi ja soomekeelsed nimed ja algselt ahvaland, see tähendas vetemaad. Ja vot see on juba tõesti täpne ütlus. Ja Ahvenamaal ideaalne saarestik matkade jaoks ja eks eestlasedki käivad seal praegusel ajal üsna tihedalt, käivadki matkamas ja noh, kõige täiuslikum on seal retkelda muidugi jalgratastega. Sest Ahvenamaa saarestik on seal on omavahel praamiühendus. Ja kui sa oled jalgsimatkaja või jalgrattaga matkaja, siis sinult ei võeta mitte mingisugust tasu, kui sa liigud praamiga ühelt saarelt teisele, kõik on tasuta. See on suurepärane. Millest selline vastutulek seal juba pikaajaline traditsioon? No see on ikkagi seoses selle sama asjaga, et Ahvenamaa sissetulekud omakorda sõltuvad väga palju turismist ja lihtsalt nad soodustavad sellega turismi ja veel tegelikult see jalgrattaga jalgsimatkamise võimalused muutuvad eriti pööraseks, kui mõelda, et Ahvenamaa saarestik asub nüüd pigem nagu Rootsi poolel, aga ütleme Rootsi ja Soome vahelisel alal seal põhjalahes Läänemeres. Aga nüüd Ahvenamaa poolt Soome poole on veel üks saarestik ja selle nimi on Saaristameri. Ja see saarestik ulatub tegelikult välja kuni Turu linnani ehk siis sisuliselt Soomeni välja. Ja Saaristu mere saarestik on veel palju suurem kui Ahvenamaa saarestik, seal on 40000 saart ja sisuliselt see Saaristo mere saarestik ja Ahvenamaa saarestik moodustavad nagu silla Soome Rootsi vahel. Ja sa võid teha ka niisuguse retke, et sa võid hakata Soome mandrilt pihta näiteks jalgrattaga või palun väga ka jala ja, ja liikuda saarelt saarele kõik, kui on praamiühendused, kõik on ilma rahata, sulle praktiliselt rändad üle mere näiteks jalgsi või jalgrattaga noh, peaaegu rootsini välja seal Ahvenamaa viimastelt saartelt jääb veel rootsini umbes 40 kilomeetrit, seal on muide ahvena meri aga, aga ahven käib ringi seal ja no see on ikka see vana ahvalandist tulnud, aga siis seal tohutu võimalused, lõputud võimalused ja väga peibutavad võimalused, ma ise ka ei ole muide seda veel kasutanud, aga aga tasuks ikka järgi proovida küll, et, et jalgratta, aga minna kohe paariks nädalaks. Aga noh, kas autoga lähed siis on ka niimoodi? Et kui sa nüüd hakkad minema niimoodi saarelt saarele juba turust alates, siis nende lühiotsad need praami lühiotsad, need on ka autole suhteliselt odav võrreldes sellega, et sa nüüd paned oma auto kuskilt sealt Helsingist näiteks laeva peale ja sõidad välja siis nagu Ahvenamaa pealinna Marjena, mis nii et sellega soodustada võetakse seda saartel viibimist ja autodega, on veel see reegel, et kui sa sa saad kõik need soodustused ainult siis, kui sa sõidad Turu linnast Soomest kuni Ahvenamaa pealinna Mariel Havenisse mööda väikeseid saari, et see on ikkagi noh, sellele saarestik olla tulus, kui see sõitja vahepeal nendel saartel ööbib. Selle selles aga mõte tegelikult kogu Ahvenamaal käib ikka aastas turiste rohkem, kui on Eestis elanikke. Nii et see on meelitav paiku kindlasti. Ja külalisi seal oodatakse väga lahkelt. No ja kui sa lähed, siis Ahvenamaa pealinna juures sadamas, Mahana pealinn Marian Hamm, teistpidi ainus linn üldse Ahvenamaal. Siis kui sul on ikka silma, siis sa näed, et näed selles pisikeses linnas, noh, seal on 11000 elanikku. Et seal on üks suur niukene, võimas neljakandiline, mitmekorruseline hoone ja selle otsas lehvib üks ka imelik lipp. See on siis niisugune lipp, et sinisel põhjal on punane rist ja Punase Ristiservad on omakorda veel kollast värvi. Ütleme, kui mõelda Põhjamaade lippudega peale, siis sinisel põhjal punane rist on tegelikult Islandi lipp. Aga see kollane seal ristiservades viitab jälle justkui Rootsile, sest Rootsil on jälle kollane rist seal sinise keskel. Ja siis sa oled natukene segaduses, et see ei ole ühegi Põhjamaade riigilipp, et mis lipp see on. Ja tegelikult ongi nii, et Ahvenamaal on omavalitsus lahku kirjutatuna oma parlament ja oma lipp. Slipp pansis, kombinatsioon jahedal asuvate maade ja iseenda ja nad valt natuke vürtsitatud. Just nad viitavad natukene sellega nagu Rootsile. Sest kultuuriliselt on ta alati olnud kõige rohkem Rootsiga seotud, aga teistpidi veel mingisugusele erilisele staatusele. Nii et näiteks Ahvenamaa kuulub ametlikult Soome riigile koosseisu. Aga tal on täieõiguslik esindus näiteks Põhjamaade nõukogus. Ja Ahvenamaa on autonoomne maakond. Tal on tohutult palju poliit, tehnilisi ja majanduslikke eelisõigusi, mida ei ole ühelgi Soome teisel maakonnal ja teistpidi on ta Soome kõige väiksem maakond. Et seal elab kuskil 27000 elanikku, kui ma õigesti mäletan ja ja see pindala on 13500 ruutkilomeetrit. Eelmises saates me rääkisime Soome kõige suuremast vallast seal Hiinari vald, siis üks Soome kõige suurem vald on kaks kolmandikku sellest samast Ahvenamaa maakonnast, mis on siis jälle Soome kõige väiksem maakond. Nii et, et ta tõesti väga-väga eriline ja imelik ja no tegelikult on neil ka oma postisüsteem kuskil paarkümmend aastat tagasi nad oleksid äärepealt käibele võtnud ka oma raha. Nii et see oli üks niisugune asi, et nad isegi said selle raha valmis trükitud. Aga siis viimasel hetkel Soome riiklik otsustas, et ei, et nüüd läheb nagu liia. Olgu teil ikka sama raha, mis Soomes. No siis on see eurod. Aga, aga näiteks praegu aastal 2006 anti välja küll eriline euromünt, et ja sinna peale on kirjutatud niimoodi, et see on 150 aastat päevast, kui Ahvenamaast sai rahutsoon. Ja see on jälle huvitav, et mis rahutsoon, aga nii see tõesti on, see on seal viieeurone raha muide aga et siis sisuliselt tänase päeva nii ei või Ahvenamaal olla ühtegi sõjaväge, ühtegi sõjaväelist ehitust ja Ahvenamaa elanikud, mehed, noormehed on vabastatud sõjaväest. Ongi maine paradiis ja mingil kombel küll, et rahusaared ja, ja noh, selleks, et nendest asjadest aru saada, peab korraks ikka vilksamisi vaatama siis ajalukku ja see, miks Ahvenamaa niisugune rahutsoon oli 1809, kui Venemaa sai enda kätte Ahvenamaa saared ja parajasti käis, ütleme, Lääne-Euroopa riikide ja Venemaa vahel Krimmi sõda. Ja see ulatus välja tegelikult Läänemerre, nii et venelased rajasid Ahvenamaale hiigelvõimsa kindluse, Voomar sundi aga tulid inglise ja prantsuse ühendatud laevastik ja Nad pommitasid selle sõna otseses mõttes maatasa, sest nende moodsamate laevade kahurite tuli ulatus nii kaugele, et venelaste vanaaegsed kahurid ei ulatunud nagu laevadel üldse välja tulistama ja nad tegid selle lihtsalt maatasa. Selle, mis järgi jäi, see võeti täiesti kivi-kivilt nagu maha, nii et sellest hiigelsuurest kindlusest on paar niisugust hammast veel järel, noh mida praegu turistidele näidatakse. Aga vot selle järel tehti siis Pariisi rahuleping ja otsustati, et mitte kunagi edaspidi ei saa tulema Ahvenamaale mitte ühtegi armeed ega mitte ühtegi militaarehitist. Tegelikult seal aeg-ajalt nendesse kastes ajalooaegades on küll natukene seal müüdistatud ka põhimõtteliselt on ta olnud ikka väga-väga rahulik maa 150 aastat, aga et kuidas Ahvenamaal niukse erilises taotlus on saanud, noh, see oli jälle see aeg, kui Soome sai iseseisvaks 1917. Ja selle järel oli nüüd Ahvenamaa elanikel võimalik valida, et kas ta läheb Rootsi riigi koosseisu või Soome koosseisu. Ja minu meelest nad tegid eriti kavala käigu, et kui nad oleksid saanud osaks Rootsist, siis sellest oleks saanud täiesti tavaline osa Rootsimaast. Aga nemad kauplesid Soomelt välja niisugused õigused, et me hakkame teie osaks küll. Aga meie tahame saada erilist iseseisust, erilisi privileege, erilist kultuurikaitset ja nii edasi. Ja Soome riik nõustus sellega. Ja, ja niimoodi nad saidki oma Parlamendi oma lipu ja ja kõik need õigused, mis juhatavad muide näiteks sinna välja, et Ahvenamaa elanikel on õigus jahtida näiteks veelinde hoopis teistel aegadel kui ülejäänud soomlastel ja nii edasi, nii et, et see on huvitav ja samas loomulikult Ahvenamaa elanikkond praktiliselt kõik räägivad ainult rootsi keelt. Nii no ja kui nüüd seal minu jaoks Ahvenamaa kõige eredam käik oli siis kui sai elatud Ahvenamaa pere juures. Ja selle tagamaad olid niisugused, et tuli üks loodusesõber, Hans Eerik Persson tuli Eestisse ja me liikusime siin Eesti looduses palju ringi, ta sai sind põhjaliku Eesti looduse tutvustuse ja ja selle järel tekkis nagu iseendast niisugune sõprus ja ta pakkus välja, et, aga no et et võiksid ka tulla siis Ahvenamaale ükskord vastu ja nii saigi tehtud ja siis me läksime Lemmlandi saarele. No siin Marian Havenist natukene lõuna pool, päris suur saar ja üsna hästi asustatud ja ja seal on flaka küla ja see antseerik on selle flaka külakooli direktor. Päriselt, koolis lapsi käib, seal oli üks, sadakond last isegi jah, ja see on Lemmlandan on suhteliselt, et tiheda asustusega saar ja noh, kogu see elamine, kuidas ta oli, et, et kasvõi see nende personite kodu, et niisugune tüüpiline meie kujutluses niukene Rannarootsi maja, et punane ja valgete aknaraamidega ja seal sees oli ikka niisugust vana mööblit, niuksed, vanaemadeaegset, must, rasket mööblit oli näha, et et siin on ikka ajalugu ja, ja juuri. Ja siin, kui me siin olime, siis loomulikult kohe esimesel päeval läksime kalale, sest igal Ahvenamaa perel on paat, see on, see peab lihtsalt olema. Ja, ja loomulikult läksime võrke tõmbama. Et ole sa ükskõik kui vaene või rikas seal Ahvenamaal, no paat on igal mehel. Ja, ja siis me tõmbasime seda kala sealt põhiliselt saime turska, räime ja kammeljat. Kammeles on niukene lesta moodi kalaga natukene ümaram, suurem mingite laikudega viste laikudega on meriahven või õieti kammilial on ka jah, niisugused heledad laigud lapsepõlve hea, meil vahel harva kalapoest, tegelikult on ka seda, see on veel see merilest, kellel on punased täpid, aga ka millel on jah, tõesti niuksed, niuksed, heledad laigud ja, ja siis, kui me teeme selle koju, siis perenaine sealsamas omakasvatatud Kartuleid keetis jaa, jaa, praadis sinna juurde, neid kammeljaid oli jumalik ja teistpidi tavaline nende elus hästi-hästi tüüpiline. Ja siis me pesime muidugi surve voolikuga, need võrgud puhtaks oli ikka tõsine, töös oli palju adru täis. Ja siis rääkis ka Hans-Erik niisuguse väikse huvitava seiga, et kui nende võrkudesse mõnikord satubki tere linde ja nad upuvad ära nendesse võrkudesse siis Ahvenamaa lastel on kombeks ka need merelinnud ära süüa. Testis, nagu seda eriti ei ole kombeks. Aga kajakad või ei, kajakas ei ole, aga seal on hulga igasuguseid niisugusi teisi merelinde, keda süüakse, teda Eestis ei, ei peeta nagu söögikõlbulikuks. Ja nad ei proovinud ei. Meile ei sattunud lihtsalt võrku. Secord. Kujuta ette, et ma suudaksin sellist vaest lindu süüa, kes on ära uppunud ja ongi mis, mis see muu variant, et targem on, aga. Meie jaoks on tõesti natukene, ütleme, pehmendav eksootiline. Ja mulle jäi lemblandi saarelt Ei meelde üks tähendusrikas paik, seal oli üks Lambete kabel ja see oli pärit 1200.-st aastast ehk siis pööraselt vana, noh ta oli veidi taastatud, aga ta oli ikkagi sama koha peal. Ja see tuletas mulle seda nüüd meelde, et Ahvenamaa saared on alati olnud sele hõbevalge tee ääres, mis kulges viikingiajal, eks ole, üle Läänemere kuni Venemaani välja. Ja tol ajal oli Ahvenamaa väga eesrindlik maalsest koosnevate kaupmeestega, liikus ka siin kõik värskeid uudiseid ja värske teadmisi kogu Euroopast. Ta on selles mõttes noh, hõbevalge tee, seesama, mis tuli ka ainult Eesti põhjarannikult läbi sama tee ääres, tegelikult. Ja siis üks väga meeldejääv oli veel ka see, kui me läksime tõri laidudele, need on niisugused pisikesed laiud ja kõige suurem nendest on läbimõõduga üks kilomeeter ja sellel saarel oli elanud üks pere ligi 200 aastat. Ja noh, see tundub peaaegu võimatu, üks kilomeeter, läbimõõdus, saar. Suur pere ja ligi 200 aastat vastu pandud. Et see oli tõesti kummaline, noh selle saare hooned on praegu alles, sinna on tehtud muuseum, see viimane elanik, algut, 80 aastane taat lahkus sealt kuskilt viiekümnendatel aastatel. Aga, aga nii nad seal elasid ja noh, see oli lihtsalt nii, et põllumaad oli kohutavalt vähe, iga jupp oli üles haritud, mis vähegi andis, aga põhiliselt peeti loomi muidugi meri andis sööki. Aga sellel ühel ühe kilomeetrise läbimõõduga alal näiteks oli sellel perel kaks lehma, kaks mullikat, üks pull, 12 lammast ja üks hobune. Et see kujuteldamatu, kuidas loomad võsas nad toime tulid. Ja loomulikult talve Hiinast ei saanud rääkida kedagi ja siis kogu see loomade talvetoit tehti niimoodi, et lõigati neid lehiseid ehk siis puuoksi ja seati vihtadeks. Ja selle tõttu sealne mets on väga naljaka välimusega, ta on niimoodi, et ta on nagu nõiamets, et mingi paari-kolme meetri kõrguselt lähevad niisugune tohutu okste pundar laiali. Edasi läheb sirge tüvi, sest sealt edasi enam keegi ei püganud neid puid pärast seda, kui see viimased elanikud sealt lahkusid. Ja mingis mõttes jälle meenutab see ju ka meie mulle tuleb meelde silma ette kohe Hiiumaa laiud seal Saarnaki Hanikatsi, kus oli midagi sarnast, aga see biorcar no seal oli ikka veel karmim. Ja noh, mingis mõttes ma ütleks singi, niiet et kogu see Ahvenamaa näide on see, kuidas on osatud elada nii, et iga jalatäis loodust on nagu õigekasutusega. Noh, näiteks sama personite maja juures, väikene aed, no see oli nii hoolikalt üles haritud, seda väetati Adruga loomulikult, adru on väga hea siis ja seal kasvas Pikaa suguseid, köögivilju ja puuvilju ja marjapõõsaid ja oli kasvuhoonekasvuhoones, kasvasid viinamarjad, nii et nad väga hoolas, aga nagu seda aeda pidasid ja said sealt kama tegelikult põhilise toidu. Sa isegi kuigi peremees on ise kooli direktor, et küsimus ei olnud rahas. Küsimus on elustiilis. Ja üks päris naljakas seik oli jällegi see, kui meile siis räägiti, et kõige tõsisem aia ohustaja on metskits Ahvenamaal suuremaid asjal loomi nagu polegi õieti, aga metskitse on päris palju. Ja nüüd eelmisel, kas tal oli üks niisugune metskits, kes oligi nagu spetsialiseerunud aiaviljadele? Ta käis igal pool aedades ja alis ka veel alis paremaid palasid ja kõige rohkem armastanud aedmaasikaid. Rauda, ja ja, ja sellisel juhul Ahvenamaa seaduste järgi oli siis õigus see metskits maha lasta ja, ja kui see mets, kes maha lasti, siis jagad see metskitseliha täpselt nende inimeste vahel, kes kõige rohkem olid selle metskitse tõttu kannatanud. Ja see Ansseerik rääkis, et metskitseliha oli erilise hõrgu maitsega, ta isoletsed küllap aedmaasikatest. Et niisugust asja vist ka eriti mujalt najalt naljalt ei kuule, kui, kui Ahvenamaalt ruumikitsikus, sellega on seal elatud aastasadu ja näiteks, kui me käisime seal Lemmlandi kiriku juures, noh, see on siis 1001 100. aastal ehitatud kirik ajal, kui Eestisse veel kristlus ei olnud üldse jõudnud. Kirikus jäi meelde veel see, et igas Ahvenamaakirikus on rippumas ülevat laest niuksed, laevamudelid, umbes niuksed, meetri pikkused ja igal laeval on oma lugu. Enamasti tähendab see seda, et keegisugune kapten, kelle laev ülinapilt pääses uppumisest kuskil tormist, siis ta annetas nagu laevamudeli selle mälestuseks ja Lemmlandi kiriku vanim laevamudel on kuskil üle 500. vana. Aga vahel neid laevamudeleid anti ka teisel puhul, aga see oli mingi tähtis sündmus siis ahvenamaalaste mereelust, mille puhul siis see anti, et see on midagi väga iseloomuliku Ahvenamaakirik Teile kõigile. Aga siis Ahvenamaa surnuaed, vot seal jällegi see ruumikitsikus, no kui tuleb ikka inimesi Ta väga väiksele surnuaiale sajandite jooksul siis tekib ruumipuudus ja Ahvenamaal oli siis Ansseeriku jutu järgi niisugune reegel, et võib Ta oma suguvõsa surnuaiale täpselt samasse kohta 50 aasta pärast uuesti, sest muidu pole neid lihtsalt kuskile ruumi nende jaoks. Ja tõesti, ma vaatasin seal Lemlandi surnuaial oli, oli äärmiselt vähe rist mille vanus oli üle 100 aasta. Nii et, et see on see ruumipuudus. Aga noh, kui mõelda selle peale, et, et kui sa pead sajandeid elama saartel, kus iga jalatäis maad on ära mõõdetud siis sa õpid ka väga väärikalt hindama seda maad. Ja siin ongi tõesti nii, et iga saarte pinnase osa kasvatab täpselt seda, mida ta kõige paremini kasvataks. Nii et need alad, mis on sobivat metsale, need on sajandeid olnud metsad, need, mis sobivad puisniidule puisniidud ja karjamaad ja, ja samamoodi põllud ja aiad. Ja, ja kõige selle juures, kui ikka nälg näpistab, siis meri päästab alati näljast, hoiab hinge sees. Ja sedaviisi noh, mida minu meelest Ahvenamaalastelt on õppida, on just see, et kuidas püsida elus ja elada täisväärtuslikku elu, nii et tegutsed koostöös loodusega ja kuulakski siia lõppu, siis jälle sedasama ilusat vana rootsi rahvaviit. Selline oli siis tänane saade Ahvenamaast, millest tuleb juttu järgmises Rootsis, uurimussaarest Gotlandil. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.