Vikerhommik läheb edasi, aga ma ütlen vikerraadiokuulajatele, et see intervjuu ei ole otse-eetris. Intervjuu on salvestatud kolmapäeva õhtupoolikul ja ma olen tulnud külla Kadriorgu Arnold Rüütlile, kes täna tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva. Arnold, palju õnne vikerraadio toimetuse poolt. Suur-suur tänu teile, kuidas ta tervis on? Noh, ma tegutsen ja iga päev käin praktiliselt tööl. Nii et võib öelda, et kasutame mõistet rahuldav. No tegelikult vist ongi niimoodi, et inimese organism vajab liikumist, vajab mõistus ka pidevat mõtlemist, nii et niikaua kui liigute Eks ta ikka püsib jah, ja ma liigun päris palju kogu oma kodumajapidamist püüan hooldada. Ja kui ilm ei ole väga Alpsisten kepikõndi ka veel peale selle õhtupoolikul. Enne teie juubelit toimus Tartus ka üks konverents, kus teisega esinesid ja seal te rääkisite õnnetundest ja sellest, kas ja kui õnnelikud on eestlased, kui õnnelik teie olete 90. sünnipäeva lävel. Noh, rääkides võib olla õnnetundest, ma arvan, lihtsalt inimesena, ma arvan, nooruses kui abiellusin siis sellest võib rääkida kui ühest aluse panekust oma õnnele, sest me oleme abikaasaga olnud nüüd juba 60 aastat ja mõni kuu peale abielus. See on üks asi, aga loomulikult, et õnn ja olla õnnelik eeldab ikkagi ka oma tööd teha ja rõõmu tunda töösaavutustest. Ja ma arvan, selles mõttes rääkida nii abikaasa abikaasa töösaavutustest kui ka mis on minu poolt enda poolt. Olen suutnud siiski elus realiseerida mitmeid asju, mis on päris vajalikud olnud. Tihtipeale näol on meil tänapäeval ka seda kuidagi väga aktiivne karjääri tegemine ja tööle keskendumine viib paarid lahku. Kuidas teil on õnnestunud Ingridi ka nii pikalt ikkagi koos püsida, vaatamata sellele, et mõlemad olete teinud hiilgavat karjääri? Minu elu on tõesti olnud ja töö väga pingeline ja sealjuures veel poliitilises tegevuses on olnud pingeid väga palju ja pikad päevad. Niiet et selles mõttes tõesti abikaasa on pidanud kannatama ja ootama, millal ma ükskord koju jõuan ja paljudel juhtudel isegi teadmata, kas ma jõuangi enam tagasi või mitte, kui olid ülimalt pingelised ajad isegi et selles mõttes on olnud ühte kui teist, aga samas oleme saavutanud siiski eesti emale edu suutnud taastada oma riigi. Ja selle tõttu võime öelda, et me oleme õnnelikud. Kui tagasi vaadata sellele pikale karjäärile peamiselt poliitilisele karjäärile, siis mis see kõige pingelisem periood teie enda jaoks, meenutades kas või isiklikus plaanis, tervislikus plaanis? Siit on raske isegi noppeid siis teha erinevatest perioodidest. Aga ma arvan, üks pingelisemaid aegu oli, kui Eesti oli teinud Nõukogude Liiduga leppe ja sõjaväed tulid Eesti territooriumile sisse ja me kaotasime iseseisvuse. Ma olin sellel ajal küll poisike, aga Meie perekonnas arutlesime seda ja tajusin seda muret väga tõsiselt. Ja kui nõukogude aega tulla, siis ma usun, et üks kõige pingelisemad aeg oli see, kui sai teatavaks. Gorbatšov oli võimule tulnud, et on vaeva läbi viia reformid ja selle hulgas muuta põhiseadust või tollel ajal nimetatud konstitutsiooni ja sai teatavaks ka, et muudetakse meie põhiseadus või nõukogude põhiseaduses olevat põhimõtet suveräänsusest. Ja mina reisin, et see põhimõte veel tolleaegses Nõukogude põhiseaduses oli viimane lootus, et kunagi võib-olla tekib võimalus Eesti iseseisvus taastada ja siitki Me kitsas ringis, mitteametlikult valmistasime ette materjalid. Ja et enne Nõukogude Liidu vastava otsuse vastuvõtmist põhiseaduse kohta. Ta võtta Eesti ülemnõukogus vastu otsus suveräänsuse kohta. Ments kutsuti Luciano juurde, kus oli väga tõsine jutuajamine ja nõuti, et ma pean tagasi võtma oma otsuse, mis meheline presiidiumis teinud. Ma jäin enda juurde ja mind hoiatati karmide karistuste eest mis võivad järgneda tahtliku konstitutsiooni rikkumise eest. Saadeti ideoloogiasekretäri juurde, seal kordus analoogne jutuajamine, nõuti neid samu asju. Kuid ma jäin ka seal enda juurde. Kui nüüd analüüsida tagantjärgi, siis siit algaski Nõukogude Liidu lagunemine. Sest et Leedu ja Läti tulid poole aasta pärast järgi ja siit järgnes juba teiste liiduvabariikide lahkumine Nõukogude Liidu ühisest siis liidust Tuleme korra veel selle õnne teema juurde tuleme tänapäeva siis, eks oluline on inimese õnne puhul see, et ta saaks elada täpselt seal, kus ta tahab. Nii teie kui Ingrid Rüütel on rääkinud maapiirkondade arendamise vajadusest Eestis. Mis te arvate, mida saaks ja peaks ära tegema, et ka väljaspool Tallinnat oleks inimestel hea elada? Ma arvan, et on vaja teha kõik selleks, et luua ka väikeettevõtted veel maapiirkonda ja et nende vastu oleks huvi suurem siis maksusüsteemiga luua soodustingimusi nendele ääremaadel olevatele ütleme kas või piirivaldadele siis, et. Ettevõtet rajada ja majandada, et sellepärast ongi vaja niisuguseid tingimusi sinna. Ja peale selle on toimunud väga tõsine väljaränne ja eelkõige elujõulise elanikkonna väljaränne ja tervikuna on sündivus väga madal. Meil. See tähendab seda, et ühiskond ei olegi jätkusuutlik kui noori inimesi ei sünni juurde normaalselt, igas perekonnas peaksid olema kaks, kolm last igal juhul ja tuleks luua tingimused, et perekonnad saaksid omale kodu luua soodustingimustel, valmistada ette kinnistuid ja eelkõige kaugemates piirkondades. Ja anda need kinnistud laenuga perekonnale ja laste sündimisel, kustutada need kodu loomisel tehtud laenud. Aga ma kordan veel kord, et loomulikult on vaja luua tingimused, et inimestel oleks ka seal tööd olevat ja nad võiksid ennast realiseerida. Ja tervikuna luua niisugune vaimne keskkond, et me peame elama kogu Eestimaal loomaväärtusi ja väärtustama eelkõige kõik, mida keskkond taastoodab. Ma mõtlen loodust, on jutt metsast või põllumajandusest või mingisugusest muust asjast. Ja loomulikult iseenesest mõistetav. On vaja luua teaduslikke uuringuid, organiseerida ja selleks on juba praegu eeldused meil olemas. Lapsed on Euroopa tublimad, võiks öelda ja maailmas tunnustatud. Meie üheksa teadlast ja ülikoolid on maailmas tunnustatud, me oleme põhimõtteliselt nagu jätkusuutlik, neid on vaja ainult kõik faktorid, mis määravad selle. Need on vaja optimeerida. No nii mõnigi nendest faktoritest vajab valitsuse ja riigijulget otsust. Nüüd on 10 kuud valimisteni, see tähendab, et paljud erakonnad ikkagi juba vaatavad sinna suunas ja ega võib-olla valitsuselt radikaalseid otsuseid ei maksa oodata, kes Teie hinnangul võiks ja peaks seda valitsust juhtima, mis taolisi otsuseid suudaks ellu viia. Ma arvan, et kindlasti on vaja, et inimene, kes läheks selle võimupüramiidi tippu, et nendel inimestel oleks vajalik haridus, samal ajal on arvestada tarvis kogu keskkonnaga, milles me oleme Euroopa liit ja maailm, tänane maailm, seda nii ainult kooliõpiku baasil olevate teadmistega ei ole võimalik realiseerida. Ja ma jääksin selle tõttu nime ütlemisel võlgu teile. No ise te olete ikkagi EKRE auesimees ja kui me räägime Eesti konservatiivsest rahvaerakonnast, siis on ju välja toodud, et pink natukene lühikene, kas te ei ole mõelnud selle peale, et äkki kasvõi lihtsalt sellepärast, et EKRE saaks rohkem kohti rohkem? Võimalus Riigikogus edasi saada? No me võime pingi pikkusest rääkida kõikide parteide puhul aga EKRE on põhimõtteliselt nende seisukohtade tähendab toetaja, millest me Espoos praegu teiega rääkisime? No ma arvan, mul on aastaid liiga palju, et kandideerida ja, ja ongi vaja, et vahelduvad siiski. Ja seda erinevate põlvkondade esindajad eelkõige, muidu tekib lünk vahepeale, kui liiga vanad inimesed juhivad ja nooremal põlvkonnal ei ole antud võimalust riiki juhtida. No ma lõpetuseks tuleks korra poliitikast eemale, te olete olnud väga hinnatud ka põllumajandusvaldkonnas. Millal te viimati mõne karilooma külge käe panite? No ma ei ole saanud teadusega enam tegeleda peale selle, kui poliitikasse tulin, ainult kontaktid oma endiste kolleegidega ja laboritöötajatega on olnud. Aga hetkel, kas teil majapidamises mõni lemmikloom kaalub? Nagu ma kuulajale juba ütlesin, siis me peame seda vestlust tegelikult kolmapäeval, aga aga täna, neljapäeval, kuidas ta oma sünnipäeva tähistate No oli konverents siis, mis nagu oli pühendatud teatud määral siis võib-olla minu sünnipäevale tatart. Nii et ühtpidi ongi juba sellega teatud määral tähistatud seda, aga nüüd on muidugi kohtumisi lausa siin minu töökohas küll täna ja homme ja ilmselt järgmistel päevadel veel, et võiks öelda, et teatud määral jätkub isegi sünnipäeva pidamine naudite seda kõike ikka. No loomulikult on väga meeldiv saada oma endiste kolleegidega ja. Ma kasutaks sõna võitluskaaslastega. Kui meenutada ühiselt saavutatud kas või võitusid siis paljudes küsimustes, kus polnudki lootust, et me jääme peale oma seisukohtadega. Ja see on väga tore niimoodi meenutada, nii et ma olen tänulik kõikidele Karega, kellega oleme juba kohtunud ja ja kohtlane Arnold Rüütel, suur aitäh selle intervjuu eest ja veel kord, palju õnne. Kõike kõike head teile ja kuulajatele kõigile.