Vikerhommiku järgmine külaline on jõudnud ka stuudiosse, mul on erakordselt hea meel, et täna hommikul on võimalik võõrustada siin vikerraadios. Dirigent Kristjan Järvik, tere hommikust. Tere hommikust. ERSO lõpetab oma hooaja just teie kureeritud festivaliga praktikal spirit Väliti on selle festivali pealkirja ja see tähendab, et tegelikult kogu selle nädala juba põhjalikult, et töö käinud, kuidas läheb? Läheb väga hästi, ma arvan, see on üldse esimest korda, kui ERSO-t, et hooaja lõpufestivali, aga just selle kontseptsiooniga, et seal plastiku Spiršavereid, mis see tähendab tegelikult, et see on? See on nagu see spirituaalsus, mis see tähendab ja mis praktilises mõttes tähendab esimene kontsert, näiteks avakontsert seal on straaži, sümfooniad on hästi, mis on tema perekonnast kirjutatud. Et ta kirjutas seda teost küll Berliinis. Aga see oli nagu New Yorgi turneks tellimus. Ja siis, kui ta New Yorki jõuda, mis mis tal oli juba ettekujutus sellest sümfooniast muidugi ainult ettekujutus, mis see niisugune anglo Ameerika värk on, eks ole, sellest, et temal, Inglismaa ja Ameerika seal kõik nagu üks, üks seesama, mida ma ütlesin orkestrile on ka, et vaata, terve see Ameerika filmimuusika onu vend. Et filmiklassikat, need on kõik kirjutatud Mac Steineri poolt. Ja me mõtleme kõik, et seal mingi ameerika leiutis, aga tegelikult see muusika tuleb Münchenist Viinist, Budapestist, Prahast, Kesk-Euroopast, Strauss, ta tegi kaks kontserti kaarnegi hallis ja siis seal oli nii edukas, et mingisugune ka oma maja seal maksis ta kinni ja siis ta ja orkestriga väga suure raha eestele sellel ajal ju, mille eest ta sai jube palju kritiseismi, aga ta ütles, et tema ei leia mitte midagi sellega viga, kui tema saab palju makstud. Selle eest. Et ta lõi niisuguse teose oma perekonna jutlustusest, tähendab jutustuse teemal, eks ole. Ja, ja tegelikult perekond on olemas ja ma pean neid toitma, et miks mitte siis maksta mingisuguse summa. Ja vaata, kui sa räägid üldse perekonnast, eks ole seal möödunud püha asi ja lapsed ja naine ja terve armastus ja aga siis on praktiline külg, eks ole, siis me elame niisuguses maailmas, et me ei saa, elan õhust ja armastusest elada. Ma kujutangi ette tegelikult, et et teil endal on ka ikkagi väga selgelt mingisugune vaimne tasandatu, tulete siia päris tihti ikkagi viimasel ajal erinevaid projekte tegema, sellepärast et kui praktilistest väärtustest rääkida, ma usun, et praktiliselt saaks kuskil mujal rohkem raha. Vaata kui ainult teed asju raha pärast, siis sa võid alati kasvõi siin või seal või öelda, et ma lähen sinna, kus raha on, eks ole. Aga ma arvan, et, et vaata, me oleme siin Eestis tähendab minu perekond on üks kord siit ära läinud siis kui oli küllaltki võimatu siin elada, elada sellepärast mitte mitte sellepärast, et näiteks minu isa ei olnud tuntud inimene või ei olnud tööd või läksime ära sellepärast et asjad ei olnud mitte sellepärast, et raha, aga sellepärast, et see oli printsipiaalselt üks koht, mis surus inimesi väga süsteem selt niimoodi minna kaasa asjadega, mis olid ette määratud. Mul on see väga tähtis, et minu tegevus siin Eestis oleks anda julgust ja ja kuidagi seda vaprust eesti rahvale olla erinev ja mitte raha nimel minna lõksu, isegi mitte välismaad minnes, aga isegi siin, kui ma saaks kuidagi liigutada häid mõtteid ja kokkutulekut, ütleme niisugust armastust selles ühiskonnas, siis minu töö on tehtud sellest, et see on üks väga oluline, väga tähtis asi, et inimesed saavad aru, mis eesmärgil eksisteerib Eesti riik. Ja see on juured, mis kell ja toit ja kõik meened, erinevad moed ja trendid ja see hakkab muidugi muusikast, literatuurist ja laulmisest peale ja see on kõik niisugune üks üldine kultuur, eks ole. Mis on, muidugi baseerub selle keelele paljud inimesed ei saa aru, mis see sõna tähendab kultuur või siis nad ütlevad, et aga meil ei ole, ütlevad, meil ei ole vaja seda teistelust, ma olen nii väike riik, meil on just ainult sellepärast vaja kultuuri ja seda panustanud nii palju ja teha kõik kultuuri nimel, sellepärast et me oleme väike riik kui Eestit külastanud Eesti Eesti tegijaid, Eesti loojaid, artisti jälgite, kes teile meeldib, kes on teil mulje jätnud viimasel ajal? Nata Ma just hiljuti esitasin Leipzigis kevanhases Veljo Tormise Eesti ballaadid, ma ise ei olnud väga tuttav selle teosega, aga see on üks teos, mis on tegelikult väga poliitiline teos, sellest, et on ainult räägib sellest eesti asjast, eks ole seal nii palju teksti, eks ole. Regilaulud käivad terveks, noh, see on ikka päris tormis. Ja peaaegu kaks tonni seda esitada orkestri solistide kooriga. Kes pidi muidugi foneetiliselt kõik selle eesti teksti Erapima Leipzigi Vanhase Seksele esitada seda rahvale, kes ei tea, kes tormis on. Seevastu võtta, mida ma sain, mitte mina sain, aga meie saime, oli vapustav. Leipzigis, eks ole, võtaks niimoodi vastu Eesti tormist ja Eesti ballaade, no siis ma mõtlesin, tead, kurat, me peame. Mitte mitte ainult kohe seda jälle tegema, aga ära plaadistama. Me peame levitama seda ja mul on ainult kahju, et tema ise ei olnud seda näha. Ja vot see on üks asi, mis, mida inimesed ei usu ja seda me peame panema inimesi uskuma. Et, et see ei ole prestiiži küsimus ei ole rahas, küsimus ei ole sa seal. See on usu ja armastuse küsimus. Ja austuse küsimus oma ühiskonna rahva vastu ja tekitada seda julgustust rahvale, uskuda seda, et see on meie missioon. Kuidas te panete uskuma? On vaja lihtsalt järjepidevalt luua, paljud inimesed arvavad, et kui mingisugune punt inimesi armastab sind ja teine point noh, ei poolda või ka ütleme, vihkad. Et see on halb asi, minu arust see just tekitab niisugust Kui sa, kui kõik on pooldajad, siis, siis sa oled nagu parteis kuskilt asjad ei liigu vot niimoodi. No siis peaks Eesti Arne, ma küll sellepärast, et mulle tundub, et kui kaks eestlast kokku saab, siis alati on nagu erinevad arvamused ja ollakse üksteise vastu ja aga, aga võib-olla sellepärast vaata, see võib olla, aga see peab olema respektiga ka teatud niimoodi ei ole, et kuule meil on teised arvamused, siis ma sind ei kuule. Ja, ja kui Eestis on see juba sisse ehitatud niisugust mängeneetikas, et me kõik oleme üksteise vastu siis võib-olla tõesti peaks julgustama seda, et. Aga kuidas me sellest vaidlusest välja tulema, kas me oleme vihkajad või kas me oleme rahvas, kes on võimeline kokku tulla, nõustuda selle peale, et jah, me oleme võib-olla teistes arvamust siiski? Me peame ennast ennast kokku võtma ja tegema selle, mis on kõige parema parem situatsioonis. Mitte ainult ütleme et kui see oleks perekond meie perekonna jaoks, eks ole, mitte niimoodi, et jah, tead sina teesis, mine tead metsa siis sina teist midagi siis kolmas teeb midagi teiste siis vot see on üldiselt see on kahjuks väga mitte visioonikas mõtlemine, aga kui me ei näe, et kaks või kolm aastat, et siis meil on jube suur probleem vähemalt 10 või 20 aastat ette nägema, kuidas me tahame oma Tulevikku generatsioone panustada, olla niisugused aktiivsed ja täpselt samasuguselt, et ettevõtlikud nagu need inimesed, kes tegelikult olid peale see seda, seda fantastilist võimalust, mis meie jälle saime endale käte peale taasiseseisvumist, eks ole. See oli võimalus ja mis on väga fantastiline, on praegu, et seal on nii palju erinevaid leiutusi ja inimesi, kes on tõesti andnud Eestile mitte ainult välismaale, aga siin nii hea nime, et inimesed tahad olla koostööpartnerid, nad tahavad olla seotud selleriga, isegi venelased, tegelikult venelased, kõige suuremad sõbrad. Aga meie mängime praegu niisugust poliitilist mängu Ameerikaga, et me peame nagu Ameerikagi olema, sellepärast et kui me ei ole ameeriklane, siis kellega ma elan, eks ole. Aga see on see ainult see ei ole ainult meie saatus, on paljude teiste riikide saatus ka, aga tegelikult. Me peame välja sirutama käe ja ütlema, et me tahame ka tee, tee koostööpartnerid olla sellepärast et me oleme naabrid. Niimoodi, aga vapralt niimoodi on nagu niimoodi päriselt, mitte kuidagi niimoodi, et siit ja, ja siis võib-olla Ameerikaga määrab meile mingisuguseid etteheiteid, sellepärast et me midagi tegime ja siis niisugune ebakindel Heino, kindel, sellepärast ainukene asi, mis too meelekindlust on see värk. Oleme seda väärt ja Me oleme tõestanud seda juba 25 aastat. Et me oleme seda, et kellel, kui kaua seda tõestada. Usute, et see on võimalik, niikaua kui Putin Kremlis on? Tead, ükskõik, kes seal Kremlis on? See ei tähenda mitte midagi või ükskõik, kes sinna tuleb. Me peame selle inimesega tegeleda just sellest, et oodata niikaua kui keegi ära läheb, siis tegeleda võib-olla mingisuguse hullema variandiga. No ma tahaks veel küsida. Nüüd kui te olete Eestist, teete siin oma projekti, on teil aega siis oma isa kokku saada, isand lahuti ju, väga töökas. No isaga ma sain kokku, eile sain emaga kogu keele ja oli väga-väga. Meeldis. Tähendab, me ei kohta iga päev ja. Tähendab, kui me kohtume, siis seal on väga erijuhus, sellepärast et vaata, ma olin kuu aega ära Eestist need olid, ma ei tea, juba kuus kuud, võib-olla mete võimetril kuus, aga ütleme Lõbus, või midagi taolist? Ikka hea viis kuud, ütleme Ameerikas ma nägin viimati kuskil jaanuari lõpus, eks ole, ja, ja ikka me püüame 11 niimoodi siin ja seal kinnikohtades ja aga, aga kui me Eestis olema, siis kuidas on nagu niisugune kodupaik see, see ei ole nagu kuskil. Et ma nägin Paavat näiteks Berliinis juhuslikult. Sellepärast et temal lõppes üks nädal seal ära Berliini Filharmoonikute mul algasuks uus nädal sele komse operi orkestriga. Et et ma läksin tema kontserte, me nägime üks õhtu juhuslikult tema läks Tokyosse, mina enberleni, aga see pole kellelegi kohtumine, son juhus. See oli Berliinis ka, et, et see ei olnud niisuguses miljöös, noh tead inimesed ohtu. Kuule tema üldse, mis on hulluks läinud sellest, et Tallinn fantastiline linn ja mina tahaks ka? Seal küll igal inimesel on erinevas erinevad vaated asjade peale ja perspektiivsemaks väga asi, mis paneb asjad paika. Siit vaadata küll, et kõik on väga magus, aga kui see väljastpoolt vaatad, siis Eesti on tegelikult minu jaoks siiski siiski kodu. Juhatusel Eesti päevalaeval oli solist ja seal ta rääkis paljudest erinevatest asjadest, aga teiega seoses ütles, et loodetavasti, kui nüüd orkester mängib Straussi ja Wagneri tsis Panatika Braggi selga, kas ta ütleb otsaga teile seda või on loobunud eelneva asi on selles, et vaat tema võib vraki selga panna, aga mina olen üks niisugune. Mul on erinevad kostüümid erinevad sündmuste jaoks. Tegelikult ma tahtsingi selle küsimusega jõuda, et kas isa või õpetab ka teid või? No isa isa alati soovitab ta ei ole õpetanud tegelikult mind terve elu. Ta on ainult soovitus jäänud ja ta tahab ikka niimoodi rääkida sellest, et kui sa vaheteid mõtteid ei tee, siis ja isegi kui sulle ei meeldi see, nagu ma ütlesin, on väga eestipärane. Et siin näiteks teise inimese arvamus ei meeldi siis sa võid siiski õppida midagi, sellest isegi ei ole vaja öelda, et ma õpin sinust, aga, aga siiski võib-olla samm midagi õppida. Sellest, et nuus olemine ei ole printsipiaalselt vale, aga nuusmite oleme ka jalad printsipiaalselt. Ja, ja isa ütles mulle imehästi. Ta ütles, et kuule, ma tean, et võib-olla sulle meelde kuule ära. Ja tegelikult see on õige asi niimoodi öelda, et, et vähemalt kuule ära ja siis tead temiseda. Ja niimoodi on riietusega mina frakke selge küll ei pane, aga, aga ta soovitaks seda teha. Kristjan Järvi, ma väga tänan teid ja soovin jaksu. Lõksur täna.