Eile kogunes Tartusse Emajõe kallastele üle nelja ja poole 1000 inimese avaldama meelt, siis plaanitava tselluloositehase vastu peeti kõnesid, oli kohal palju muusikuid, lauldi ja korraldajad tänavad, kõik, kes osalesid. Meie omakorda täname kolleeg Lauri Varikut, kes võttis mikrofoni ja oli kohal. Mida teeb üks tartlane kaunil kevadisel laupäeval? Ega midagi muudkui tuleb keskpäeval, Kesklinna haarab teisel tartlasel käest kinni ja protesteerib puidutehase võimaliku rajamise vastu Tartu lähedale. Tartusse on kogunenud siin tuhandeid inimesi täna ümber Emajõe ja uurime siis, miks nad on välja tulnud ja mida nad tänase üritusega saavutada tahavad. Plakatiga siia kohale tulnud ja siin on seisab, et jätame lollused tegemata. Miks te otsustasite lausa plakati teha? Plakateid ikka DNS, mulle see tegevus sobib. Miks see teema ja see võimalik tehast teile muret valmistab, miks te selle vastu olete? S tehases on tagajärg, meil on vale, raiepoliitika on ostetud kokku kohutavalt palju harvesteri ja nüüd otsitakse rakendust kõigele selle puudele, mida kasumit teenimiseks maha raiutakse ja see tehas tehakse, näitab, et paari aasta pärast ollakse suurte metsade vaid juba noorendike kallal. Juba praegu raiutakse isegi noorendike, mis peaksid kasvama lihtsalt, et see tohutu hulk arvestele tööd saaks. Milles see tänane üritus tundub ikka päris palju rahvast on kohale tulnud, inimestele läheb väga korda. Kuidas teile meeldib? Jah, kahtlemata, ja alati, kui looduses on küsimus, tuleb välja tulla, sest lootus, seid sa ise oma heaks mitte midagi teha, seda saavad teha ainult inimese lootus ei suuda ennast ise kaitsta. Selge aitäh teile. Nyyd üritan härrat tervist, vikerraadiost olen Lauri Varik, et miks te olete taandunud ja see teema on juba nii pikalt üleval laval olnud, et nii ilusal päeval mitte toetama tulla oleks lausa patt. Just täna oleks äkki saanud hoopis midagi muud teha, aga miks te otsustasite nagu seda aega siin veeta? Mul on juba nii palju sõpru, kes siin osalevad täna, et juba nendega kokku saada ja ja kas või siis sammunegi plakat, mis mulle kanti, mille ma vahepeal kokku volti, siin on selline lause, et tselluloos võrdub eestimaad tselluliit ja et selline tabav võrdlus. Et kui on see tehnoloogia, on juba aastast 1880 et siis oleks aeg astuda edasi. Kas teile tundub, et see teha siis ikka tuleb, et ei ela ju midagi otsustatud, tahetakse alles uurida, midagi lõplikult ei ole otsustatud? Jah, et see kuidagi toimub nagu sellise edasimineku põhimõttel, et niikaua kui need uuringud käia käivad samal ajal juba kopp, posin faas. Umbes selline mulje on jäänud arvata sellest tänasest üritusest on kasu, et asjad pannakse seisma. Küll usun, et see mass oli piisav. Vabandust, need vabandust, proua vikerraadiost, tülitan, te olete ka siia täna plakatiga kohale tulnud, miks? Sellepärast et mina olen selle jõe ääres üles kasvanud, siin sündinud, siin kasvanud ja kavatsesin jätkuvalt elada ja plakatid ja ma kirjutasin seda, mis ma mõtlen. Siin on kirjutatud isamaa ja emajõgi, vaid puhastena on neis vägi. Aga seda tehase rajamist ei ole veel lõplikult otsustatud, tahetakse alles uurida, miks te kardate, et ikkagi tuleb? Seda on tegelikult uuritud juba ja ma saan aru, et uuringud ütlevad, et ei ole mõtet rohkem reostada. Ma ei saa aru, miks tahetakse veel riigi raha kulutada selle uurimise peale, kellele see kasulik on. Kuidas teile tänane üritus tundub? Väga palju rahvast on kohale tulnud, inimestele läheb ikka väga korduse. Mulle väga meeldib, et inimestele läheb see väga korda. Mulle ka läheb. Mulle meeldib, et inimesed hoolivad oma jõest ja see teeb südame soojaks. Arvata, et see tänane üritus muudab midagi. Ma ei tea, vähemalt mina tunnen, et ma olen teinud kõik, mis ma sain oma jõe kaitseks. Nii siia kogunenud paarid annavad signaali ja toetus siis tänasele üritusele, neid on siin ka kümneid, mis on kogunenud siia Atlantis, et Emajõkke vikerraadiost üritan võrdeid. Miks te olete tulnud tänasele üritusele? Et kaitsta meie Eesti loodust? Emajõgi ja Peipsi järv moodustab nii suure osa sellest ja ei ole tselluloositehase poolt üldse nii suured. Tselluloositehase poolt Eestis ei ole. Eesti võiks olla mahe mets igal pool. Nii, aga kuidas siis seda puitu väärindada? Mina arvan, et me peaksime Eestis väärindama metsa või kogu loodust näiteks meil võiks olla võib-olla natukene utoopiline, aga idee oleks selles, et kõik, kes linnast välja lähevad, maksavad maksu, ehk siis sellises et nad saaksid käia metsas looduses seda vaadata. See on Euroopas selline väärtus. Praegu öeldakse, et see puit viiakse niisama välismaale ja raha läheb hoopis välismaale, et teeme parem head tooted siinsamas Eestimaal ja jätame selle raha siia. Aga tarbime vähem see raha, raha ei ole nii tähtis. Mis teile tänane üritus siin meeldib? Väga palju rahvast on kohale tulnud, väga ilus ilm. Saaksin midagi hoopis, võib-olla mõnusamalt midagi muud teha? Ei, kõik on hästi, aga laulaks seal kõvasti selle toetuseks, sest muidu oleks täna muud teinud, kui siia ei oleks tulnud plaanis siia tulla ja kui me siit ära läheme, siis on plaanis perega. Me oleme Peipsi äärest ja me lähme metsa istutama. Teil on lipud kaasas. Suurepärane, aitäh teile. Vikerraadiost üritan, ma olen jälle leidnud inimesed, kellel on plakat kaasas seekord pealkirjaga Eesti mets, Eesti vesi. Tasakesi. Miks te otsustasite teha? Täpsustan, südames on tasakesi, lihtsalt ei mahtunud ära lõik miks otsustasin teha? On nagu see see tunne ja teemad, et pean siin olema, pean seda arvamust väljendama, et, et need on asjad, mis on kallid ja tahaks, et nad oleks jätkuvalt olemas, meil aga öeldakse, et polegi lõplikult veel otsustatud, tahetakse alles uurida, seda enam, et tahaks, et riik ajaks seda asja ka niimoodi avalikult ja arusaadavalt ja, ja igale kodanikule arusaadavalt. Praegu jääb tunne, et mingid otsused on juba tehtud, mingid läbirääkimised on juba veetud, aga, aga osad inimesed ei tea sellest, et, et tundub, et mingid huvigrupid on, on siiski juba neid otsuseid kallutamas. Aga seda puitu võiks Eestis rohkem väärindada, mingisuguseid tehaseid teha või? Kindlasti võiks, aga seda, seda võiks arvestada ka teadlaste uuringuid, seda, kuidas, kuidas seda teha võimalikult kasulikult, mitte niimoodi, et me võtame enamuse puidust maha, kasutame sellest võib-olla 40 protsenti tee ära, aga 60 protsenti läheb sellest lihtsalt kusagile niisama nimodi kütteks, seal nii-öelda toormeks või jäätmeks. Seda puidu väärindamist saab teha ka palju-palju uusimate tehnoloogiate abil palju, palju väärtuslikumad. Mis selle tänase ürituse sõnum teie meelest võiks siis olla? Minu jaoks on see sõnum ka see, et, et Eesti riik ja Eestimaa ühte jalga astuma ridadele vaid rahva seast. Kirjanik Valdur Mikita, kuidas teile tänane üritus siis tundub väga palju rahvast on kohale tulnud, mida see näitab? No ma arvan, et see näitab tegelikult väga palju asju, et mulle näib, et tegelikult mets ja Emajõgi on pigem usu küsimus, selles mõttes ilmselt suur hulk inimesi tunneb, et keegi on läinud nende usu kallale ja vot see on see viimane kants, kus tegelikult inimesed tunnevad, et nüüd peab midagi tegema. Samas midagi nagu ei ole veel ära otsustatud, räägitakse, et tahetakse alles uurida. No vot see ongi, et mulle näib, et tegelikult mis puudutab metsa, puudutab jõge ja üldse Eesti maastik, siin ei ole tegelikult väga palju teha ratsionaalsete argumentidega ja see on üks väga oluline koht, mida inimesed peaksid aru saama, kes tegelikult asja otsustavad. Ütlen veelkord, minu meelest on see usu küsimus. Samas tänane üritus on niisugune nagu väga sõbralik, rahulik inimesed ei ole nagu kurjadega pahased. Ja seda on väga hea tunda, et mulle üldse tundub, et väga palju suuri asju tegelikult on alguse saanud Tartust ja alles hiljem hakatakse aru saama, et seal mingite suurte asjade algus mulle see meenutab küll seda, kuidas aega, kui oli aasta 1988 ja mis muidugi on minu meelest küllaltki erakordne, on see, et siin on noored, on vanad, ühel pool nii-öelda joonud, seisab nii linnavõim, kui rahvas seisavad üliõpilased, seisavad teadlased, et see on väga suur jõuõlg, mis sellest moodustatud. Ei, ma olen tulnud tänaste esinejate juurde ja Ivo Linna voolane tallinlane on tulnud ka Tartusse miksis hea sõber, Tõnis kutsus või, või mingi muu põhjus ka. Peamine põhjus oli see, et ma väga armastan Tartut. Ma olen nooruses siin õppinud, olen siin käinud tuhandeid kordi ja Tartu on lihtsalt minu jaoks olnud. Kui parafraseerida, siis mu nooruse paleus, uhke linn, ilusin ja meie kultuuriloos ajaloos erakordselt tähtis linn. Ja nüüd kui asutakse selle, Peame tuiksoone kallale, milleks on ju Emajõgi, suur võim on elusorganism. Siis see tundus ja tundubki nii, nii paganama vale. Kuidas võib üldse sellise mõtte peale tulla arusaamatu minusuguse jaoks. Ja, ja seal seal ei ole muud teha, kui tulebki tulla ja näidata oma meelsust näidata seda, mis on, mis on, ma arvan, iga teise luu õige südamega inimese jaoks väga tähtis ja, ja kui sellest aru ei saada, siis tuleb see puust ja punaseks ette teha. Rahva tegelik suhtumine ja siin on nüüd üldse küsimust, kas tulla või mitte tulla, äkisin protesteeritakse hoopis millegi muu vastu, ainult see puidurafineerimistehas kogu see asjaajamine, otsustamine, selle vastav ja, ja me kuuleme ju ilusaid muinasjutte sellest, kuidas Eesti rahvas hakkab, ma ei tea, kullast varades elama pärast seda, kui Rail Baltic on valmis? No mulle muinasjutud meeldivad, aga jagunevad muinasjuttudeks. Kuidas tundub tänane üritus, et nii palju rahvast on kohale tulnud sellisel ilusal kevadpäeval, millal võiks ju hoopis midagi muud teha? Aga vot see ongi see, mis näitab, et ilm on ka muidugi ilus ja tore. Aga, aga see näitab tegelikult, mis rahva hinges käärib. Ja see on väga-väga uhke tunne, näha neid tuhandeid inimesi siin üritusele kaasa elamas. Kuidagi nii, Lenna, kuurmaa on ka Tallinnast tulnud siia Tartusse esinema. Ja ma armastan oma kodumaad kõige sellisem. Lihtsam ja ausam teda, et kuigi ma ei ole jah, tartlane läheb ikkagi mulle väga korda, mis siin toimub ja, ja see on meie ühine võitlus. Aga mis te loodate, et selle tänase üritusega saavutatakse? No ma ikkagi nagu loodan, et need otsustaja mehed võib-olla kaaluvad rohkem, kuigi jaama me oleme omavahelisi muusikadega ka arutanud, et ei tea, on ju, kui tõenäoline on, et neid ära hoiab, selle tehase see vist ei ole väga tõenäoline, aga samas see ei pane meid ka vaikima ja sai, paneme ikka koju tubadesse lisama, istuma minema, et et ikkagi see on oluline, rääkida välja ja öelda välja, kuidas me arvame, mis me tunneme, et täna on ilus genoom kevadine laupäev. Kui täna siia ei oleks pidanud tulema, mis siis oleks teinud. Siis oleks ilmselt lastega kodus aias kuskil looduses jalutanud, nautinud ilma ja elu nii, aga nüüd seda just teha ei saa, et oli see nagu suur raske otsus tulla siia ei olnud raske, oli ülilihtne, selline kõige lihtsam see sündis, see otsus tegelikult sündis juba jaanuaris koos Tõnis Mägi ja Andres päriga. Me sattusime ühel ühel ühisel kontserdil kokku ja arutasime seda, mis toimub, seda tselluloositehase rajamise, asja ja metsa asja, mis Eestis toimub ja leidsime, et midagi tuleb ikkagi ette võtta rüpes istuda, nii et sellepärast me täna siin oleme, nüüd olete nõus veel kaasa lööma, kui mingeid taolisi sündmusi tuleb, ma arvan küll ja ikka aitäh. Aitäh. Kolm tundisin kevadises päikeselises Tartus on läinud igati kiirelt ja inimesed on mõnusalt ennast tundnud ja ja kuulanud head eesti muusikat ka Eesti artiste ja loomulikult mõelnud siis Emajõe peale. Nii et see oli mõnus päev siin Tartus ja näitas, et Eesti inimestele läheb puhas loodus, Emajõgi ja Eesti tulevik igati korda. Mina olen Lauri Varik ja soovin siit kõigile ilusat kaunist pühapäeva.