Tere, head raadiokuulajad. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temast kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõrast rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb meil kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama ja et kord Kalev jõuab oma lastel koju õnne tooma. Nüüd on see aeg käes. Just nii algasid 24. veebruaril aastal 1918 sõnad, mis kõlasid Pärnus ja mis kajasid üle kogu Eesti. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele märkis Eesti vabariigi sündi. Ja täpselt täna saab sellest ju 100 aastat. Me tähistame suurejoonest Eesti suurt sünnipäeva ja me tähistame ja rõõmustame ka selle üle, et ka hilisemad okupatsioonivõimude võõrvallutused on tänaseks minevik ja me elame vabas riigis. Tänasel kaunil kargel päeval, hetkel, kui Tallinnas Vabaduse väljakul võtab president Kersti Kaljulaid vastu kaitseväejõudude paraadi ja seda on vaatama kogunenud tõeliselt suur hulk rahvast. Tuhanded inimesed, oleme meie siin raadiomaja seitsmendal korrusel, et teenida samuti Eesti rahvast. Nii nagu igal laupäeval on eetris saade Rahva teenrid ja täna me oleme koosseisus. Peeter Helme, Eesti rahvusringhäälingust. Tere ja head iseseisvus. Päeva tere ja palju õnne Eestile. Heidit Kaio, ajakiri, pere ja kodu, peatoimetaja tere ja ilusat vabariigi aastapäeva. Ja tere ja ilusat vabariigi aastapäeva kõigile. Ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust, kuigi täna on eesti pidurüüs ja kõik tähistavad vabariigi aastapäeva just nii, nagu neile kohane ning sel teemal peatume ka meie oma saates pikemalt, siis pidasime isekeskis plaani, et ei tee ainult pidulikku saadet, vaid räägime Eestist Eestis teistel teemadel ka, mis sel nädalal olulised on. Ja nii nagu öeldud, siis me alustame oma saadet sellesama vabariigi aastapäeva tee teemaga. Seejärel räägime teemast, mis juhtub ju ka eesti rahvuse püsimisest ehk iibe teemal. Räägime korruptsioonist Lääne-Tallinna keskhaiglas ja sellest, kui kättesaadav on õendusabiteenus. Inimestele räägime ka Eesti poliitikamaastikust, et ehk siis erakondade reitingust ja võimalikust uue partei loomisest ja kui veel vähegi aega jääb, siis vaatame veel mõnele teemale otsaga. Heiditi Peeter, alustame tänase päeva olulise siis kõige olulisemast teemast, et 100. sünnipäev, et kuidas teie seda tähistate? Ja no ma tähistab meie tähistame seda niimoodi nagu ilmselt paljud teisedki koos sõpradega, aga samas ma püüan enda jaoks kogu aeg hoida seda mõtet silma silme ees, et tõenäoliselt minu eluajal taolise kaaluga riiklikku sündmust enam ei tule. Ja tegelikult Polegi nagu niivõrd oluline, see, millest missugustest paraadidest või, või ma ei tea, sündmustest osa võtame või mida loeme vaid vaid ilmselt saab see olema päev, mida me kõik mäletame veel mõnekümne aasta pärast ja nii nagu putši ajast räägime, et mäletad, kus sa siis olid või mis sa siis tegid siis siis ilmselt sealt see tänane peab olema samasugune, mida me saame rääkida omavahel ja mida tegelikult lapsed saavad ilmselt meenutada. Mina olin siis, ma ei tea, kuueaastane, kui Eesti vabariik sai 100 ja me tegime siis seda ja teist. Ma pean enda jaoks seda kogu aeg meeles hoida ja ma arvan, et ka ka kuulajad võiksid selle peale mõelda, et et seda hetke või seda, seda päeva siis nagu enda jaoks eriti, kui teil on lapsi, siis laste jaoks kuidagi õilistada. Jaa, Heidit, sul on täiesti õigus, aga ma kardan, et mina nüüd langen sellise tõeliselt nõmeda eestlase klišeeks, sest et mul on kuidagi nii juhtunud, et see nädalavahetus läheb üsnagi töölainel. Aga nii see ongi eeltööd ja tuleb siis, mis asi, eks ole? Seda küll, aga noh, kindlasti pärast koju tagasi jõudes kavatsema vaadata uuesti paraadi, mida me praegu siin näha ei saa ja, ja loomulikult osa saada nendest asjadest, mis täna toimuvad, vähemalt siis televiisori vahendusel, nii et selles mõttes ma arvan ka, et see on tõesti selline päev, mille tõeline tähtsus hakkab meie jaoks selguma ilmselt alles tulevikus. Mina jalutasin eile õhtul veel paraadi peaproovist, siis korra läbi ja ja see, see tunne oli seal küll selline väga enesekindel ja hea tunne, mida, mida ütleme vabariigi aastapäeval ilmselt näha tahabki ja ja, ja hommikupoolikul lipu heiskamise ajal mõningal üleval, aga ma ei läinud lipuheiskamisele kohale, ma mõtlesin, ma teen akna lahti ja kuulata, et kas kostab, et ma elan kesklinnale küllalt lähedal, ei kostnud sealt muudkui ja vahel on kostnud siis lipu langetamisel, Mu isamaa on arm. Aga nüüd ütleme ei kostnud muud kui ainult siis lindude lindude siristamine, mis oli iseenesest ka tore hommikune kuulamine kell seitse, 33, aga aga hiljem, kui ma nüüd siis siia jalutasin, kuulsin mina Tallinnas kajamas pasunat, mis kui ma õigesti aru sain, mängis hümni. Ja, ja see oli ikka üle kesklinna kuulda, ma olin parasjagu Kalevi spordihalli kõrval pargis, kui sa mängima hakkas, ja sadamast üsna kaugele, aga see laevade usu udupasunat üürgamini oli nii võimas, et see oli täiesti selgelt. Kuuldasime. Ja nagu Heidit sa saate eel ütlesid, siis loodus on vähemalt mänginud selle päeva meile väga ilusaks, et sinimustvalge lipp, kus selle valge valge lumega üle Eesti Ja loodus on tõesti vähemalt Tallinnas ja ma olen kindel, et igal pool Eestis on praegu imeline ilm, kus kus paistab päike ja sajab lund ühtaegu ja kuna lumi on selline külmale miinus kõvale miinuskraadile ise iseloomulikult puuder ja siis, siis aeg-ajalt tõusevad õhku sellised sillerdavad lume pahvakad ja, ja Tallinna linnas on liiklus üsnagi hõre, et, et autodega inimesed väga ei liigu ja. Ja ei saa ka liikuda. Paraad on takistab kesklinnas vähemalt. Just nimelt ja tegelikult ei ole ka väga sahad käinud, nii et need teed on vägagi lumised, aga, aga kui see Tallinna kesklinna piirkonda juba jõuda, kas siis autoga või mõnel muul moel, siis on, on näha, kuidas inimesed sellise noh, võiks öelda peaaegu rongkäiguna liiguvad siis sinna Vabaduse väljaku poole paraadist osa võtta ja ma saan aru ja kusjuures ma saan aru, et, et mulle näib, et kuna ma tulin, siis inimeste samm oli sedavõrd rahulik, et seal tähtis ei olnud mitte niivõrd selle paraadi nägemine, kuivõrd lihtsalt seal väljas olemine ja jalutamine ja ja sellest piduliku päeva meeleolust osa saada. Aga kui nüüd isiklikud kogemused kõrvale jätta, siis võiksime natuke rääkida ka sellest, et kuidas on vabariigi sünnipäev päeva kajastatud näiteks meedias, et kõik väljaanded on tegelikult selle teema endale ette võtnud juba väga pikalt ja erinevaid artikleid kirjutanud ning mis siin salata, et ka ise olen sellesama ütleme see sellise selgitusega nii mõnedki intervjuud palunud, et, et noh, et vabariigi aastapäeva eelsajanda sünnipäeva eel ikka tuleks anda intervjuu ja veennud inimesi selle, selle taktikaga, et aga kuidas see üldine meediapilt teile tundub? Tegelikult on üldine meediapilt tõesti ilus, et, et seda on paljud väljaanded väga tõsiselt võtnud. Ma julgeks väita, et teistest võib-olla eristub Postimees, kes oma suure tänu oma suurele ajaloole või, või mõnel muul põhjusel on tegelikult väga, vägagi meeldivalt vabariigi aastapäevale palju tähelepanu pööranud ja seoses sellega ka siis mitmeid nagu aruteluteemasid tõstatanud, millest me siin ka hiljem hakkame rääkima näiteks iibe teema, mis siis arvamuskülgedelt regulaarselt läbi käib. Aga ka teisi siis nagu Eesti tulevikku puudutavaid teemasid on arvamusareenile nii-öelda toonud. Nojah, eks iga väljaanne on katsunud mingisugust oma nurka leida, aga mingis mõttes, kas on need kõik sarnased, et ajaloost räägitakse palju, nii et mingis mõttes on see Eesti vabariigi 100. aastapäev ju natuke nagu üks suur kollektiivne kodanikuõpetuse tund ja ajaloo tund ja kui siin samas Vikerraadios kõlasid sajaaastaste Eesti kodanike hääled, siis meil oli siin toimetuses juttu ka sellest, et nendele vabariigi eakaaslastele jooksid ka teised väljaanded tormi, mis tegelikult tähendabki seda, et et mingid asjad on kõikides väljaannetes ikkagi sarnased ja noh, mida siin väga originaalselt teha saabki. Ja üldiselt on pilt tõesti selline ilus ja soliidne huvitavaid huvitavaid vaatenurki ja näiteks kas või Eesti Ekspress oma ajaloorubriigis välja osanud tuua ja see kõik on hästi põnev ja rõõmustav. Ja samal ajal selliselt ehteestlasliku väikese künismiga tundub, et vabariigi aastapäeva tähistamine ei ole siiski summutanud ka kõikvõimalikke ebameeldivaid teemasid. Need on pigem võib-olla isegi vastupidi, on mingil oma omal äraspidisel äraspidisel moel neid nagu üles võtnud, et et nii kui mingisugune tüli on, siis on põhjust sinna see vabariigi auto väga täpselt ka sisse põimida ja siis selle võrra nagu seda tüli veel suuremaks puhuda, sest siis on vaja omakorda vastata, et, et kas, kas siis nüüd on õige aeg tülitseda. Et kui ma seda meediapilti vaatan, siis tõesti just selle vabariigi aastapäeva kajastus on küll olnud jah, ütleme, üksmeelne kõikides kanalites ja mis mulle endale võib-olla kõige sügavama mulje jättis TV-saade suud puhtaks, kus saatejuht Urmas Vaino oli kutsunud külla välismaalased, kes siis Eestis elavad ja ma küll seda otse-eetrist ei näinud, aga sõbra soovitusel vaatasin seda veel tol samal ööl järelevaatamisest ja ja see, kuidas suudavad, et siis siia tulnud inimesed sõnastada neid noh, eestlase nii-öelda omapära seiku ja, ja kõiki neid detaile, et see jättis väga-väga toreda ja äratundmist. Äratundmist, oli seal väga palju ja väga positiivse mulje kogu ka mulle endale, kes ma ei ole, situn siia tulnud ju välismaalt võtsin olnud kogu aeg. Kui sa juba välismaalased mainisid, siis minu meelest väga tore oli ka see, et ajakiri diplomaatia, mis ilmub kultuurilehe sirp vahel andis oma vabariigi aastapäeva numbri, mitte nüüd küll eile eile ilmus niisama Sirk topeltpaksuses või isegi veel rohkem kui topeltpaksuses. Vaid juba paari nädala eest andis diplomaatia välja oma viimase numbri paralleelselt siis nii eesti kui inglise keeles. See inglisekeelne ei ole küll sirbi vahel, aga see on kättesaadav toimetusest ja ja seda jagati ju ka Eesti välisesinduste kaudu, et see on nagu väga korralikult tehtud, et et ega me siin Eestis väga ilmselt ei olegi tähelepanu pööranud sellele, kui palju vabariigi aastapäeva tähistatakse välismaal, aga minu meelest on väga tore, et tehakse selline pingutus siiski, et suunata meie sõnumit sel puhul ka jõulisemalt välismaale. Kusjuures mul oli väga veider kogemus või naljakas või sümpaatne kogemus, käies grossi poes. Mustamäel, kus olid kaks taati, arutasid omavahel üsnagi nagu elevil olles, et kas sa tead, et meil vene keeles, et kas sa tead, et meil tuleb siin suur sünnipäev teinud ja tean jah, et, et see oli ka nende jaoks mingisse noh, nagu meediapilti või, või arusaamispilti jõudnud, et mingisugune mingisugused suured pidustused siin selle riigiga seoses on. Aga üks on ajakirjanduslood, aga kuidas reklaamikampaaniat on tööle hakanud, et mulle endale tundub, et näiteks seesama noh, see pole küll võib-olla reklaamikampaaniaga, aga see logo, mis on Eesti 100 tähistamiseks tehtud, ehk siis see üks kriips ja kaks täppi, et et see on küll asi, mis inimestel nagu kuidagi on tööle hakanud ja palju seda kasutatakse seda sümbolit, et ja, ja teine, mis on see kampaania, hakkame sättima, et, et see on läinud sellistesse massidesse ja ja inimesed ütlevadki vahetult enne ütlesid, et, et hakkame sättima pidupäevaks ja nii, et kuhu nad sättima hakkasid, Läti poole, vot seda ma täpselt ei tea, kuhu nad sättima hakkasid, aga, aga mingisuguse. Suure tulles meediakajastuse juurde, siis Delfis on võimalik vaadata otseülekanne ülekannet Lätist aina siis alkoholipoes ma isegi huvi pärast turvakaamera on ühendatud, käib juba eile, aga seal see nali oli selles, et tegelikult inimeste nägusid ei tohtinud näidata, nii et oli näha kassalindi pealt siis seda, neid jooke, mida laoti kassalindi peale, siis on võimalus nagu sellist oma statistikat teha, et mida siis ostetakse, et mis seal siis lemmikmark on selle põgusa põgusa aja jooksul, mis ma vaatasin siis kõige rohkem õudselt jäägermeistrit võib-olla ka seoses siukse jaheda ilmaga ja, ja plaaniga aega õues. Aitäh, aga head kolleegid, kui ma selle teema lõpetuseks küsin ühe sellise hästi laia küsimuse veel tegelikult, et kuidas 100 aastasel Eestil praegu läheb, siis mis te kostate? Väga hästi läheb, tegelikult me jõuame kohe varsti nende teemade juurde, kus ma tõenäoliselt hakkan palju kriitilisemaid sõnavõttu tegema, aga aga just nimelt, et kuule, et ette valmistada taustsüsteem on see, et läheb väga hästi ja minu meelest see annabki meile mitte ainult õigustuse, vaid ka kohustuse olla teatud küsimustes väga kriitiline. No absoluutselt läheb väga hästi ja võib isegi öelda, et, et meil läheb paremini kui ei kunagi varem, et kindlasti me ei saa tuua ei lähiajaloost võib-olla tõesti buumi ajast võib-olla, aga, aga see pole ka hea näide, sest see toimus või see buum oli siis ütleme mingisuguse turu moonutuste kontekstis, siis, siis tõesti praegu läheb kindlasti paremini kui ei kunagi varem ja seda me peaksime silmas pidama ja seda ka hindama. Ja ma nõustun teiega kindlasti, et Eestil läheb praegu väga hästi ja ja eks me paljuski vaidleme ju viimasel ajal detailide üle, mitte enam nii-öelda suure pildi üle või, või noh, et käib. Et noh, on asjad, mis meid häirivad, on pigem väikesed detailid. Sellised suured, fundamentaalsed. Ole hea ja väga huvitaval moel on ju millegipärast meie sellisesse avalikku arutelu tekkinud hoopiski moraaliküsimused või noh, mingisugused eetikaküsimused, mis ei ole, mis näitab ju seda, et enam pole nagu ellujäämine või, või olme pole see, mis on oluline, vaid tegelikult räägid vaieldakse siis mingisuguste väärtuste üle ja, ja miks mitte et tegelikult on see ju väga, väga lahe ja väga õige ja, ja, ja, ja see tegelikult on pigem õilistav, kui et seda peaks nagu maa tegema. Ja üks asi veel, et ma olen mitmel korral mõelnud sellele, et kui hea tunne on see, et me saame tegelikult öelda, et me tähistame sajandat sünnipäeva, et me ei pea ütlema, et me tähistame sajandat sünniaastapäeva, teatavasti sünniaastapäev tasid, tähistab ikkagi seda, et miski või keski on surnud, aga, aga meil on ikkagi elusorganism ja, ja sünnid on oluline osa. No just, et me saame öelda selle okupatsiooni kohta nüüd juba üsnagi nagu rahulikult, et huh, see oli nagu halb unenägu, et oi, juhtus palju, palju nõmedat, aga see, see oli möödanik, et me läheme edasi. Aga järgmine teema viib meid ka otsapidi sündide juurde ja selle juurde, et kuidas Eesti rahvastiku siis säilitada, et me räägime iibest, milleks annab ka tõuke siis üks dokument, mis pidi esialgu valmima tänaseks vabariigi sünnipäevaks, Eesti rahvastikupoliitika alusdokument, et ja see peaks määratlema selle, kuidas aastatel 2018 kuni 2035 teha nii, et Eesti rahvaarv ei kahaneks, vaid vastupidiselt iive tõuseks. Ja see alus, dokument tuleb öelda, siis ikkagi ei valminud selleks sünnipäevaks, et tõenäoliselt valmib ta siin märtsikuus ja riigikogus arutelud jätkuvad, et iseenesest ei ole ilmselt oluline see dokument kui selline, aga, aga küsimus on ikkagi nagu see, see laiem küsimus, et kuidas teha nii, et et meie iive paraneks. Nojah, see on päris põnev, et selline iibe küsimus, mille kohta võiks öelda, et see on tegelikult inimeste magamistoa kysimus on, et sellest saab riiklik dokument, kus siis sõnastatakse mingisugune strateegia ja keeruline on ka see, et, et see dokument praegu on väga salajane, et, et see ei ole, ei ole avatud veel debatiks, et pigem on nagu saab olema. Huvitav, et mis seal siis nagu välja tuuakse või mida, mida saab üldse nagu 21. sajandil nagu iibe kohta noh, dokumendi vormis öelda. No selle kohta ju kirjutas paar päeva tagasi Postimehes Tiit Kärner, kes ütleb ju kohe enda loo alguses välja, et uus rahvastikupoliitika põhialuste dokument on suurepärane näide, kuidas asju ei peaks tegema. See on ikkagi väga hävitav hinnang, nii sellele, kuidas neid asju aetakse, kui ka kui ka asjaajajate professionaalsusele. Aga kui me sellest sisust räägime, siis, et palju arutletakse iibe teema juures majanduslike aspektide poolest, et kas kas raha siis paneb lapsi tegema, on see väga lihtne küsimus. Mina arvan, et 21. sajandil ei ole see nagu küsimus, millega, millega ringi vehelda, et, et see võib olla poliitikutele väga mugav, mugav noh, vahend, et, et on mingisugune meede, on ükskõik kui kallis see siis ka on, olgu see siis näiteks emapalk või siis kolmanda lapse sünnitoetus või siis nüüd mõni uus asi näiteks, et toetada ema kodus olemist veelgi kauem või võib-olla isegi nagu laste kooli eas. Aga et käia mingi hulk raha välja ja loota siis selles nagu tulemust saada ja ma arvan, et see, see ei ole toimiv, et sellest, et sellega kindlasti saab mingisuguse efekti, aga see, see mõju tegelikult on, on võrreldes selle rahahulgaga väike, et pigem pigem mõjuvad ikkagi muud keskkonna-alased, ühiskonnaalased, küsimused, mida, mida sellise ühe poliitilise liigutusega saab väga vähe mõjuta. Aga kui sa ütled, et mõjuvad keskkonna-alased küsimused, siis need on ka lõppude lõpuks raha küsimused, nii et raha paneb kindlasti rattad käima, eks, aga mitte nii nagu mitte nii otseselt, et anname emadele nutsu ja siis nad sünnitavad. Niimoodi see loomulikult ei ole, see peaks tegelikult ju olemas diginäha. Sest seda üritas ju Reformierakond, reformierakondlikud valitsused üritasid seda teha ja erinevate statistiliste nippidega ju püüdsid ka väita, et nad on Eestis iive tõstnud, kuigi ilmselgelt oli tegu palju pikaajalisemat demograafiliste protsessidega, mis suhteliselt juhuslikult lihtsalt langesid sellesse aega, kui Ansip võimul oli. Et tegelikult peaks tõesti olema ilmselge, et see on hämmastav, et me jätkuvalt arutleme selle üle, et kas mingisuguste lastetoetuste suurendamine suurendab iivet, et noh, see on, see on tegelikult ilmselge nii Eesti näite varal kui ka kindlasti leiab näiteid muudest riikidest, et need asjad nii üks-ühele ei ole. Aga seesama raha või, või seesama, et eestise süsteem minu hinnangul on tegelikult ju ikkagi praegu väga-väga hea, et ma just hiljuti rääkisin siin kahe hea sõbraga, kelles, kes mõlemad on lapseootel ja üks neist eestlane elab siis Prantsusmaal ja saab selle lapse seal teine elab Eestis ja ta saab selle siin suhteliselt lähestikku, on need lapsed sündimas ja kui Eestis elav ema siis saab jääda koju tõesti pooleteistkümneks aastaks ja saab selle eest sedasama töötasu, mida ta on siiamaani saanud siis Prantsusmaal hea sõbranna peab kolme kuu pärast Ast minema tagasi tööle ja ma küsisin, et mida sa siis teed, et kas sa jääd siis palgata koju või? Ei, ta lähebki ja jätab lapse siis hooldaja hoida, on ju, et noh, see süsteem ongi seal teistmoodi ja selles mõttes, et riik on tegelikult väga palju tulnud vastu, et et need lapsevanemad Eestis vähemalt saavad, et noh, selle mure justkui vähemalt lühiajaliselt selle pooleteist aasta sisse siis kaelast ära ja olgu see lapsevanem, kes koju jääb, siis ema või isa ei ole seal lõppude lõpuks vahet, aga. Mulle väga sama meelt, et see, see, see süsteem kindlasti on väga vanema sõbralik ja, ja on väga-väga hea, aga, aga kas ta on pannud rohkem lapsi sünnitama, on iseküsimus, et, et selles ma kahtlen, ma arvan, et, et seal on võib-olla sündinud on sündinud lapsi väiksemate vahedega, aga ma arvan, et nad oleksid ühel või teisel moel sündinud ikkagi. Võib-olla siin on mingi protsent, On selliseid, kes lapsi, kes, kes, kes on sündinud siiski noh, nii-öelda kampaania korras või et oh, okei, teeme siis veel ühe või midagi sellist, aga samas olles ise nii niivõrd kolme lapse emaga kolme lapse emana, laste elu keskel, siis, siis tegelikult et noh, ma ei usu, ma tõesti ei usu laste sünnitamise kampaaniates, et et laste peredes ikkagi aeg-ajalt käib laine väga üle pea ja väsimus on väga suur ja seal nagu hõigata, et tõesti ta entusiastlikult lõigata, et no aga mis siis on veel üks Mida nüüd keegi ei üritagi, mulle tundub küll, et saadakse aru, et et ongi vaja midagi enamat ja selleks üritatakse välja töötada dokumenti aastateks 2018 kuni 2035, aga ma nüüd ei mäleta, kust ma seda lugesin, aga mulle kuskilt jäi silma selline seisukohavõtt selle dokumendi kohta, noh, mida ma ise lugenud ei ole. Saagi lugeda praegu? Jah, nojah, et seega seega maga, koban täitsa pimeduses, aga kuskil öeldi midagi sellist, et et selle dokumendi koostamise eeldused on sellised, et nende abil on võimalik võib-olla võidelda praeguste protsesside pidurdamise vastu, aga kindlasti ei, ei lähtuta sele eeldusest või ei suudeta seal välja pakkuda, kui ta või noh, ma ei tea, kas siis suudetakse või ei suudeta, aga et ei lähtuta seal eeldustest, et kuidas saaks Eestis iivet päriselt tõsta. Ehk siis, et, et see pidi olema selline väga nii-öelda sümptomitega võitlev lähenemine, mis selle dokumendi koostamise ümber on aga, aga. See on seal ka nagu ringlema hakanud, mis sellega, ma ei tea, kas sellest dokumendist sees on, aga ta sellistes avalikes debattides on välja tulnud mõte, et kui toetada rahaliselt, siis ema kodus olev kodus olemist pikemat aega, kui, siis poolteist aastat pärast lapse sündi, kui sünnivad mitu last järjest, siis juba ainuüksi selle pooleteistaastase meetmega võib-olla ema kodus kolm aastat, kuigi sünnib kaks last näiteks tegelikult tal on õigus isegi kuus aastat olla, sest et see praegune süsteem lubab olla kolm aastat ühe lapsega kodus, nii et tema on juba suhteliselt pikka aega selle praegu olemasoleva meetmega tööturult ära ja kui tõesti, kus näiteks kaks last järjestikku sünnib, siis kolm aastat on see miinimumvõimalus. Nüüd nüüd on siis mõte selles, et, et oleks, et emal oleks võimalus veel kauem kodus olla nii-öelda laste teenindavas rollis olla. Mis minu minu meelest ei ole 21. sajandi mõte. Nimelt sellepärast, et emad peavad tööle minema, et ma, ma olen selles selles väga väga veendunud. Kuna mul on olnud nagu võimalust jälgida, siis paljudel teistel ka, et nii-öelda vanas Euroopas on, on naistele selliseid meetmeid pakutud, kus nad saaksid siis nagu mingisugust sotsiaaltoetuse vormi ka sellised sellel ajal, kui lapsed on juba suuremad ja selle mõte on olnud selles, et traditsiooniliselt on olnud mees leiva ja elatise kojutooja ja siis nagu sotsiaaltoetustega anda naisele teatavat iseseisvust. Aga selle tulemus on olnud see, et need naised on jäänud ühel või teisel moel rohkem rohkem või vähem sotsiaaltoetustega seotuks, et nad tegelikult ei olegi nagu siis sellest sotsiaaltoetuste süsteemist päriselt välja murdnud. Näiteks Itaalias on selline süsteem, kus kus mingisugusel populistliku puhangu tulemusel saavad naised, kellel on kas näiteks kolm last, jääda 35 aastaselt pensionile. Et kusjuures nad ju enne seda on siis olnud mehe ülalpidamisel ja 35 aastaselt saavad pensionile jääda ja selle tulemusel on Itaalias väga selline elujõuliste 35 40 45 aastaste toimekate naiste seltskond, kes on riiklikud, pensionil ja, ja siis tegelikult on ka siis pere pere teenindavas rollis, aga, aga tõsi on see, et mingi hetk, need lapsed kasvavad suureks ja nemad siis on ikkagi pensionil, et see on väga-väga-väga riigile väga koormav ja väga kallis meede. Jah, sellised meetmed on Kreekas ja Itaalias, kus ma leidsin kohe toreda kaardi, kus saab näha, et Kreekas, Itaalias on, moodustavad on naiste naisi alla allapoole naistest on üleüldse tööjõus ehk siis töötöötavad, ehk siis üle poole naistest ei ole kuskil tööl ja tegelikult Ta on üsna sarnane pilt veel ka Hispaanias, Rumeenias, Ungaris ja Poolas, kus 50 60 protsendi vahel naistest üleüldse osalevad tööturul. Nii et ma arvan, see vist ei ole see, mille poole me tegelikult Eestis tahame liikuda. Eriti räägitakse sellest, et meil on pidev tööjõupuudus. Aga üks teema, mis selle aruteluga on meil kaasas käinud, on et noh, need inimesed, kes ei soovi siis lapsi saada, no ma ei oska seda muud moodi nimetada kui solidaarsusmaksuks, et nemad peaksid justkui ühiskonda panustama, siis rahaliselt. Et noh, see ilmselt ei ole ka jällegi nagu sa ütled, 21.-sse sajandisse. Nõiad tegelikult nõukogude ajal oli selline asi olemas. Nojaa, aga see oli hästi nüri asi, eks, et tegelikult noh, minu meelest hakata nõukogude aega võrdlema, siis me ei jõuagi seal arutelu või kuskil, et tegelikult siin ju mõtlemisega ta on ja, ja kui mõelda näiteks selle peale, et kui Saksamaal on solidaarsusmaks selleks, et toetada majanduslikult nõrgemaid liidumaid selle üle küll vaieldakse, aga 25 aastat on selline asi seal olnud ja ühiskond saab sellega toime, siis võib-olla me võiksime mõelda küll selle peale, et need inimesed, kes ei taha lapsi saada, võiksid mingil muul moel panustada ühiskonda, et minu meelest see on küll täiesti asi, mille üle võiks arutleda. Muidu ma selles mõttes, et mul ei ole selle vastu mitte midagi, kui, kui tõesti need inimesed, kes, kes ei soovi lapsi, oleksid solidaarselt nõus siis kõrgemaid makse maksma siin alati tuuakse sisse ka siis noh, mingisugune selline kahetsev noot, et on inimesi, kes ei saa lapsi ja kes võib-olla tahaksid, et kas nende suhtes on õiglane, aga see kõik on tõesti selline solidaarsuse küsimus, et samas need, kes ei saa lapsi, võib-olla nad siiski tahaksid ühiskonda selle võrra toetada. Esiteks seda ja teiseks, kui nad lapsi ei saa ja ükskõik, kas nad siis tahavad või ei taha tahes-tahtmata nende rahakott on palju nii-öelda vabamalt liigutatav, eks kui lapsevanemal on nii palju sundkohustusi, mida ühel inimesel, kellel ei ole perekonda, lihtsalt ei ole. Absoluutselt. Aga seda alusdokumenti siis loodetakse esitleda nüüd ma saan aru märtsi alguses ja üks oluline aspekt on seal ka ränne, aga sellel me praegu pikemalt ei peatu. Jääme ootama siis, et mida seal komisjonides ja aruteludest siis välja mõeldakse, aga vahetame teemat, räägime uudisest, mis tuli lõppeval nädalal siis? See on see, et keskkriminaalpolitsei pidas kinni Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Mark leemini ning õendusjuhi Mare Leppiku, keda kahtlustatakse korduvas ja siis tennises, altkäemaksu võtmises, patsientide lähedastelt, nii palju kui infot on, selle kohta oli süsteem siis enam-vähem selline et hooldusravi saamiseks andis patsi entide, andsid, andsid siis patsientide lähedased altkäemaksu selleks, et nende lähedane saak siis voodikoha statsionaarses õendusabi, siis hooldusma ei oskagi öelda hooldushaiglas, et ja, ja seda tehti laias laastus sellepärast, et järjekorrad on lihtsalt nii pikad, et muidu löögile ei saa. Et noh, ilmselt ei ole siin küsimus ju selles, et altkäemaksuandmine on igal juhul taunitav, aga teisalt tuleb vaadata ilmselt selle inimese, kes siis seda raha ikkagi lõpuks oli nõus maksma küll haigla juhile selle eest et ta saaks selle koha, et tema mõistes või tema vaates on ilmselt olukord ju nii, et me kõik teeksime oma lähedaste nimel kõik selleks, et neil oleks normaalne teenus ja nad saaksid abi. Raskes seisus. No ma ütleksin, et see lugu on üks järjekordne näide sellest, kuidas meie haigekassa süsteem hakkab niimoodi järjest enam kinni kiiluma. Et pidevalt on ju mingisuguseid juhtumeid, mille kohta võib öelda, et nii-öelda diivan hammasrataste vahel ja ma ütleksin, et see on ka üks selline näide sellest. No absoluutselt, et see, see tegelikult altkäemaks on sellesse süsteemi sisse kirjutatud kasvõi selle võrra, et neid hooldusravikohti on, vähe, seda on, seda on ammu-ammu teada ja, ja siis alternatiiv, nendel inimestel on panna erastama lähedane ja seal on seal on juttu igakuiseid hoopis-hoopis-hoopis teistest summadest, et seal on juttu sadadest eurodest, et siin ühekordne altkäemaks millega saab nagu riiklikusse süsteemi koha, et, et see, ütleme need on väga-väga tulus. Et sellel on selgelt mõte sees ja samas ka see, et, et paljud inimesed seda erahooldekohta lihtsalt ei saagi lubada. Ja paljud, vaid ma ütleks, enamik ei saa seda lubada. Sest see on kordades kallim, et ma täpselt küll ei tea, kuidas see süsteem selles mõttes toimis, et kas haiglajuhid siis küsisid või need patsientide lähedased siis pakkusid seda altkäemaksu, aga, aga. Arvata 20-st inimesest ja ilmselt on tegemist süsteemiga, siis siis Nad tihti sellised sellised infod nagu liiguvad, et, et kuule, et kui sa tahad, siis vaat, tuleb teha niimoodi ja seal on mingid omad skeemid ja omad rituaalid, mida tuleb teada ja, ja, ja siis asjad hakkavad toimima. Et see, see kusjuures kuna inimesed on hädas, siis nad kindlasti otsivad selliseid lahendusi ja kuulavad linna peal ringi, kuidas asjad käivad. Ja nagu Eesti rahvusringhäälinguportaalist lugeda võib, et et oleks selge ka kõigile kuulajatele, kes teemaga kursis ei ole. Vastava asjaga tegelev prokurör ütles, tegu ei ole arstidele lillekimbu viimisega, aga jutt ei käi ka tuhandetest eurodest, nii et ilmselt siis tuli kuskil maksta mõnisada ma ei tea, kaks kuni 600 eurot võib-olla. Ja, ja siis küsimuse lahendaks. Aga muidugi ma vaatasin, huvitav oli ka terviseminister Jevgeni Ossinovski kommentaar sellele. Ta teeb hästi selliseid karme, aga täiesti sisutühje sõnu, ta ütleb, et korruptsiooni puhul saab olla vaid üks hinnang, väärib üheselt hukkamõistu. Ja kui ajakirjanik küsib talt, et mida need inimesed siis, kes altkäemaksu andsid, oleksid pidanud tegema, siis kordab ta veelkord, et korruptsioonile ise õigustust olla ja iga inimese abivajadust hindab arst. Noh, need on kõik ilusad sõnad ja need on sellised vahvad põhimõtted, aga siin tekib kohe küsimus, mis on sellel reaalse eluga pistmist ja mõtleksin, et kuhu seda kokkupuutepunkti minu silm vähemalt siit ei leia. Kuidas oleks pidanud need inimesed talitama, et kuhu nad oma lähedase oleks saanud siis panna, et, et kui raha ei ole tõesti seda erasektoris seda hooldusteenust, siis osta endale, siis noh, mida sa teed? No just nimelt see hooldus hooldusravikriis on tegelikult vindunud vabariigi algusajast peale tegelikult ja, ja ilma paremate paremus paremaid lahendusi toomata mida on väga palju arutatud ja mida on ka väga-väga tihti või mida on kogu aeg tagasi lükatud, on see, et seesama kallis erasektor on pakkunud, et nad on nõus laienema ja pakkuma siis nagu riiklikke kohti mis oleks tegelikult väga suur leevendus või noh, oleks mingigi leevendus siis olemasolevale riikliku süsteemi kohtade puudusele, aga siiani on seda kõik poliitilised jõud tagasi lükanud, minu üllatuseks ka näiteks Reformierakond, kes võiks tegelikult eraettevõtlust sooside eraettevõtluses ja, ja siis nagu riikliku süsteemi segunemist, aga, aga ma saan aru, et see, see on lihtsalt hirm on siin nagu süsteemi kalliduse, aga nii see on, et, et see ongi kallis, kallis teenus ja kallis. Kallis äri. Ja konkreetsel Lääne-Tallinna keskhaigla juhtumi puhul tegelikult need märgid, et midagi sellist on toimumas, olid üleval, sest veel 2016, kui ma ei eksi, oli audit ja, ja seal haigekassa siis avastas, et, et seal on rikkumisi ja on antud voodikohti siis inimestele, kellele vist ei oleks pidanud andma, et noh, et või pikendatud liiga pikalt ja toona tehti ka ettekirjutused ja ma saan aru, et osa raha maksti siis haigekassale justkui tagasi, et, et märgid olid õhus sellest, et, et mingi selline skeem tõesti on käimas, sellele siis lähemalt jälile ei saadud, et. Lase uurimine oligi pikemaajalisem tuleb siit ERR-i artiklist ka välja, et need 20 inimest, kes altkäemaksu andnud, nendega on, nad on pikema aja jooksul nii-öelda üles leitud ja nendega, nagu ma aru saan, on räägitud nii et et ilmselt sellest 2016. aasta auditisse asi hargnema hakkaski. Aga jah, peamine, ilmselt selle juhtumi puhul on siis see, et riik peaks mõtlema läbi, kuidas seda teenust siis tulevikus osutada, et inimesed ei peaks ootama järjekorras, et järjekord on erinevatel andmetel siin Lääne-Tallinna keskhaiglajuhid ütlevad, et aasta suisa haigekassa väidab. Tegemist hooldushaiglaga aasta järjest. See tähendabki seda, et sa osta tõenäoliselt mitmel juhul lahendab probleemi. Mis muidugi sa ütled, et peaks vaatama, kuidas tulevikus seda hooldus hooldushaiglate süsteemi korraldada, aga ma ütleksin, et see viib meid tagasi selle eelmise teema, nii et see on ka väga tihedalt seotud demograafia, rahvastiku, meie ühiskonna tulevikuga, et ikkagi hea küll, betooni võib raha valada ja siin ongi ka juttu sellest, et varsti saab ju valmis Väike-Õismäe polikliiniku juurdeehitus, kuhu tekib neid hooldusravikohti juurde. Aga siis tekib ju kohe küsimus, et kust sinna leida näiteks õdesid ja arste. Kõik keerleb ikka ühte ringi pidi, mille keskmes on demograafia. Aga edasi võiksime rääkida natukene sisepoliitikast ja sellest, kuidas meie erakondadel läheb, et eile avalikustas rahvusringhääling erakondade reitingud ja siin on ehk kõige olulisem see, et sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus on märgatavalt langenud ja see see ei ole ainult viimase kuu trend, vaid et see on ikkagi pika pikemaajalisem trend, et nüüd on see toetus siis suisa kaheksa protsenti. Et viimase kaheksa aasta kõige madalam number ja noh, see näitab, et midagi sotsid teevad ikkagi väga valesti ei tea küll midagi. Ja kui sellesse minu meelest ma julgen arvata, et küsimus ei ole selles, et kärakas on kindlasti kallim, see nüüd nagu sotside reitingut alla viib vaid pigem see ebaõnnestumine, et ilmselgelt see poliitika on ebaõnnestunud ja need uudised siis sellest, kuidas riigieelarve, et täid ei täideta, sest eestlased on ju tohutud riigieelarve. Ma ütleks, maniakid või alati noh, nagu on kõigil tohutu entusiasm rääkida sellest, kuidas riigieelarve ei lähe miinusesse ja kuidas me ei võta laenu ja et eestlased raha suhtes ja ka riigi raha suhtes mõtleks üsnagi obsessiivsed või, ja see lihtsalt see uudis, see, et meie nagu rahakott just nimelt meie rahakoti täidetakse halvasti halva poliitikaga, mitte toimiva poliitikaga. Mulle tundub, et pigem see, sest sees, seal on see sõnum peidus. Et mitte nagu see, et, et see kindlasti see veini või õllepudel on tiba kallim. See on märgiline, lihtsalt alkoholigi ja peale selle sellesse alkoholiaktsiisi takerdumine sealjuures sellise ilmeksimatu näo tegemine ja ikkagi oma sõnumite üsna niimodi ülbelt levitamine, noh see kõik kokku pidigi lõppude lõpuks viima selleni, et noh, keegi väga ei taha enam nendega tegelda. Aga siinkohal selles mõttes, et ega see ei ole ju ainult sotside otsus, alkoholi. Aga sotsid ise nii kangesti tahtsid seda teemat iseendaga seostada ja said, mis nad tahtsid. Teadlikult kohe kaugemale sellest teemast. Kusjuures ma olen väga nõus Peetriga ja tegelikult Jürgen Ligi oma Facebooki postituses ütles midagi sellist, et sotside hoiak on selline, nagu oleksid opositsioonis ehk siis natuke selline Rausklev ja, ja arrogantne, et et mis, mis ei ole nagu võib-olla sellise suure valitsejale väga-väga iseloomulik. No minu meelest ikkagi väga huvitav selle juures on see, et kui vaadata kogu seda erakondade toetusreitingute kujunemist viimase nelja kuu jooksul, siis praegu viimase küsitlusega, mille viis läbi Turu-uuringute aktsiaseltsi ERR-i uudistetoimetuse tellimusel on ju EKRE põhimõtteliselt kindlustanud ennast kolmanda jõuna riigis, Reformierakonda ja Keskerakonda toetab mõlemad 27 protsenti ja EKRE, et veebruaris 14 protsenti, kõik ülejäänud erakonnad jäävad alla 10 protsendi ja see on ikkagi päris huvitav areng. See on päris, seda me, seda saab meil olema huvitav jälgida, kas see nüüd ongi see hetk, mida me võime nimetada märgiliseks, kus EKRE on võtnud siis nii-öelda paremtiivapositsiooni ja valijad enda tiiva alla ja, ja, ja, ja oma oma siis nagu olukorra kindlustanud Riigikogus. No mina pakkunud välja vaielge vastu või mis teie arvate, mina pakun välja, et sotside võimalust siit välja tulla, veel enne valimisi oleks juhtkonda vahetada. Mis oleks väga loogiline tõepoolest, kusjuures mis mind väga üllatav sotside puhul on see, et, et, et tegelikult ju see üsnagi ebapopulaarne tulumaksureform, mis on ka siis minu meelest närimas sotside reitingut, on tegelikult IRL-i algatatud, et omal ajal, kui seda debatti Ta käis, siis oli sotside pakkumine see, et, et suurendame tulumaksu. Mäletatavasti on Reformierakond tulumaksu astmeliselt järk-järgult siis 24-lt 24-lt 26-lt protsendilt 20-le vähendanud aastate kaupa. Ja nüüd sotside pakkumine olete, et hakkame ülespoole tagasi tõst, mis oleks olnud väga lihtne, sest et ja kõigile arusaadav ja nüüd see keeruline süsteem tegelikult oli just nimelt IRL-i pakkumine ja aga samas nagu mulle tundub, et sotsid ei suuda seda seda karikat IRLile üle anda või et nad sellises üldises kuvandis on, on nemad kui halva maksupoliitika kuvandihoidjad. Kui neid reitinguid korra veel vaadata, siis joonistub minu meelest ka väljas selline noh, kolm liigat, mis meil selles poliitikamaastikul on, et kõigepealt on see spordikeeles öeldes mudaliiga, kus maadlevad siis vabaerakond ja IRL, kes võitlevad tegelikult ju sarnaste valijate eest, et ei ole sellised vastanduvad jõud. Oot, aga kuskilt veel rohkemalt poolt trügib sinna mudaliigasse rohelisi. Jah, aga see, see protsent, kolm, on seal olnud juba pikemat aega, et sellel võib olla liiga pikalt ei peatuks ja teises liigas mida võiks nimetada ka siis selliseks kolmanda koha finaali, kas pärast play-off siis on tõesti EKRE ja sotsid ja kui seni olid nad väga võrdsel tulemusel siis noh, ajas on näidanud ja nemad on just erinevalt sellest eelmisest liigast siis nemad vastanduvate positsioonidega mänginud ka üksteisele välja ja, ja üksteise vastu ja, ja siin on tõesti ekre teinud ikkagi, ütleme, seljavõidu viimastel aegadel sotside ees ja, ja siis on see tippliiga, kus on juba aegadest ammudes ammustest meil Reformierakond ja Keskerakond, kes samamoodi jälle üksteisele vastandudes maadlevad seal ma ei mäletagi, kas 127 Vähemalt 27 ma ütleksin, et opositsioonis olek on reformierakonnal väga hästi mõjunud. Nad ei ole pidanud ka seda tohutut, et sellist keskerakonnale vastandumise mängu mängima vaid tegelikult kui nüüd jälgida, mis on olnud Reformierakonna viimased sõnumit, tuleb midagi meelde, ei tule midagi, ei ole olnud rahulikud ja lasknud valitsusel oma lollusi. Need nende noh, nende võimalus on lihtsalt teha tarka nägu ja öelda, et aga me ütlesime teile ju nägite kui hea meil vanasti oli. Aga kui vaadata nüüd seda, et need liigad on sellised, nagu need on ja siis siis siia kõrvale võtta korra lahti, Eesti Päevaleht esmaspäevast, mis kirjutab, et eri elualade spetsialistid peavad regulaarselt salakohtumise eesmärgiks ei, vähem kui erakonna loomine, ehk siis lugu sellest, kuidas käivad koos siin poliitikutest tuntud on Margus Tsahkna aga aga veel terve hulk inimesi. Nortali juht Priit Alamäe, Nordica äriklientide müügijuht Toomas Uibo, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas, kes on varem kandideerinud sotside nimekirjas ja samuti Tartu ülikooli Johan Skytte, poliitikauuringute instituudi juht Kristiina Tõnisson. Et mis neist kohtumistest arvata, et väide on see, et erakonda tegelikult ikkagi ei looda. Ma ei tea, mida sellest arvata, sest et tõesti, kui sa enne loetlesin need kolm liigat ja oleme vaadanud neid reitingute liikumisi siin, siis ma ei kujuta ette, kuhu see üks uus erakond selles mõttes tekkida saaks, et kust ta selle toetuse võtaks. Hea küll, umbes 35 protsenti vist eesti inimestest, jah, 35 protsenti ei eelista ühtegi. Seega justkui teoorias ruumi oleks, aga kui vaadata jälle seda teistpidi see seltskond, kelle nimetatutest loetlesite tegelikult läheb ikkagi rohkem sinna paremale, et see ongi huvitav, et kuidas Eesti parem poliitikaelu paremtiival üritatakse uusi erakond ikka ja jälle kokku klopsida, noh viimane oli siis. Ja nüüd siis justkui ma ei tea, kas tuleb erakond või mitte, aga mingi liikumine seal käib samal ajal ma julgen väita, et vasakul tiival oleks palju turvalisemalt ruumi, kuigi samas jällegi needsamad rohelised on ju tegelikult vasakpoolne partei ja nad ei lähe kellelegi korda peale Tallinnas võimul olevate keskerakondlastega. No ja kui samas jälle kui niimoodi näpp suust läbi tõmmata ja õhku tunnetada, siis siis tundub, et Eesti Eesti elanike meelsus kipub jah seal paremal poolel pigem olema lõputult portreesid ei mahu, sai lõputult ei mahu, et, et seal on, ilmselgelt on need, need varjundid seal juba kõik, kõik selle halli varjundid on ära või sinise varjundid on ära kaetud, et sinna tõesti rohkem ei mahu ja tegelikult võib ju öelda, et need vabaerakond ega EKRE on, on sellisel suures mängus suhteliselt uued tegijad, et kas, kas kas, kas Eesti inimestel üleüldse on isu mingisuguse uue uue jõu? Nojah, et uus jõud on selles mõttes naljakas, et ma arvan, kutsutakse erakond tekiks, siis taastuks ilmselt vabaerakonna kandadele. Vabaerakond on ka ise nii-öelda langustrendis praegu, nii et sealt hääli noppida ilmselt oleks võimalik. Aga samal ajal need näod on ju vanad, et kui ka midagi tuleks, siis on seal ikkagi tuttavad näod, et võib-olla see ongi Eesti suurte erakondade tegemise põhiprobleem, et uusi nägusid on väga raske kuskilt saada. Margus Tsahkna ise küll pärast selle uudise avalikustamist kinnitas, et tema mingeid parteid ei loo, aga noh, see oligi väga kavalalt sõnastatud, et tema ei loo parteid, sest tema ise on väidetavalt siis üldse poliitikast taandumas minemas erasektorisse, aga aga et kas see aktiivne grupp seda teeb, on, on nagu iseküsimus ja et, et ega keegi ei rõõmustanud ka selle uudise üle, et see välja tuli, see nende kohtumiste asi, sest nagu me Eestis ikka kipub olema, siis nii kui on mingi kohtumine ja on mingi jutt, et võimalik partei ratsalähed poliitikasse, siis lüüakse otsa ette tempel, poliitik paha, halb. Et ärge nüüd jumala eest tehke, et noh et see on asi, mis mind selle selle teema puhul küll häirib. Et uue partei tegemine, kui inimesed näevad, et, et tõesti on kohta meie praegu siin arutleme, et kas on või ei ole, aga aga kui nemad näevad, et see koht on olemas, oleks inimesi, kes tahaksid teha, ei oleks inimesi, kes olek tuleksid ka neid valima, siis jumala eest andke aga minna, et et selles mõttes poliitikat ei tasu ka kogu aeg sildistada sellise negatiivse varjundiga, et doi poliitik saleksid poliitikasse, mis on nüüd seal jamad, et enne olid nii normaalne mees, aga nüüd on poliitika on ju, et, et noh, mina selles mõttes ütlen küll, et andke aga tuld, kui teil vähegi on. Tunnet, et, et see võiks läbi vedada. No ja kindlasti andku tuld ja tegelikult me ju nägime kohalike omavalitsuste valimiste eel, kuivõrd kirjuks võib poliitmaastik minna ja kuidas, kuidas erinevaid selliseid valimisliite tekib ja ja noh, seal oli ka väga õpetlikke näiteid, näiteks Sõõrumaa ja Mõisa valimisliit, mis, mis oli näide sellest, et raha on, aga ideed ei ole või siis noh, võib-olla siis praegu oleks selle selline, et kui on ideed, siis samas on ka raha vaja. Vist olemas siin üks nimi käis läbi, kellele seda ikka natuke jagub. Aga kas see avalikuks või kas need nimed just needsamad nimed, mida me loetlesin, et mulle endale tundub, et seal on puudu praegu sellistest sellistest nimedest, mida ka laiem avalikkus, noh, et ärimeeste häda kipub poliitikas olema ka see, et nemad ei too valijaid, sest nemad ei, ei ole ikkagi väga laiale massile tuntud nad on, et seal on puudu ikkagi praegu inimeste ka sellisest nimedest ja, ja teiseks veel see, et 2019 valimised on väga lähedal, et kui sa tahad ehitada parteid, siis sul selleks peab olema aega, et kogu see struktuur ülesse Ja minu meelest isegi number üks võrreldes idee ja rahaga on, on karismaatiline juht. Et kui on karismaatiline juht, saab palju ära teha ja kui ei kui ei ole, siis võivad olla ideede, võib-olla rahaga ei, ei sünni mitte midagi. Jah, ja neid ei pea väga palju olema, neid peab olema ikkagi nagu näiteks vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse rahvaerakonna näide näitab kuskil kolm, neli üldrahvalikult tuntud ja siis ilmselt veel viis, kuus ütleme nii-öelda maakondlikul tasandil tuntud inimest, et see on see miinimum, millega Eestis on võimalik edukat valimist. Ja see ei tähenda seda, et ta peab olema, noh, et ainuüksi tuntusest ei piisa, tehti, et seal on vaja sellist poliitikuga rihmast. Jah, inimene võib olla ja seda on ju näidanud loendamatud kultuuriinimesed, kes on Eestis poliitikasse läinud, et nende edu või ka usaldusväärsus oma valdkonnas ei tõenda veel seda, et see tõlkub tingimata hääldaks. Aga see, et nad koos käivad ja arutavad, on iseenesest ju tore, sest kui võtta seesama vabaerakonna näide, siis kõigepealt trükiti valmis lipp ja, ja siis selline protestivaim ja siis hakati mõtlema, et millist sisu me hakkame looma. Esmalt tulebki omavahel arutada, et mis on valesti ja, ja väga huvitav oli ka Artur Talviku reaktsioon kogu sellele võimalikule siis partei loomisele. Artur Talvik, kes siis on vabaerakonna esimees, kes ise ju on võidelnud selle eest parteisid oleks lihtsam luua ja et ja et kaasata sellist uut uut inimhulka sinna poliitikasse ütleb, ja ma tsiteerin, non, lollid, kindlasti ei ole võimalik teha erakondade aktivismi pinnalt, nagu vabaerakond tegi, sest ühiskondlik seisund on teine ja Talvik viitab justkui tehtaks seda erakonda siis lihtsalt suure rahaga ja ilma igasuguste nagu selliste tahteta muuta poliitilist kultuuri ja Eesti ühiskonda. Viinamarjad on hapud. Ega siin selle peale vist jah, muud ei ole öelda, aga, aga, aga noh iseenesest ju Talvik on ise seisnud sellesama asja eest, et parteide süsteemi oleks. Oleks selline, kus saaks rohkem vada jõudul juskui tulla. See on jah, ta peaks rõõmustama. Ideed elavad. Aga kokkuvõttes siis ilmselt nii etes 100. sünnipäeva eel siin. Siin tuleks vaadata seda parteimaastiku ja, ja mõelda, et kasvõi või mis. Sa oled või mitte siis isegi mitte niivõrd 100. sünnipäeva, kuivõrd ikkagi valimiste 2019 valimistel, et ma arvan, et see on ikkagi stardipauk valimisteks ja siin on ju ilmselgelt toimumas põnevad protsessid, reformierakonnal on vaja esimehe vahetus teha, mida nad on ka muidugi kenasti valmistunud, aga küsimused nagu Peter tõstataski sotsides ja sotside esimees, et kas nad, kas nad lähevad Ossinovskiga valimistele vastu või siis enne tabab neid paanika ja mis ei ole üldse ebatõenäoline, kui reiting veelgi peaks kukkuma või isegi kui ta jääb selle kaheksa, kaheksa protsendi peale, et see ei ole, see ei ole nagu väga-väga auväärne number, mille peal sotsid võiksid püsida. Noh, aga mis paanika rohkem kui aasta valimisteni aega, minu meelest ei ole selles midagi ebaväärikat, kui üks erakond kuskil aastapäevad enne valimisi näiteks otsustab väikese ümberrivistuse teha, et see ei ole, see ei mõju kuidagi paanilise käitumisena sellisel juhul, kui nad seda tegema peaks. Nojah, kui see väljub, ütleme siis tavapärase protseduuri raamest, et tava, et vaid ikkagi erakonna juht on vaja välja vahetada tiba varem, kui plaanitud siis see võib natuke paanil. No las see pole ka tähtis, tähtis on see, tahtsin ikkagi tulemuseks. Aga üks teema siia saate lõppu veel tänane uudis selle kohta, et Eesti rahvusringhäälingu siis spordiajakirjanikud, kes on Lõuna-Koreas, siis kajastamas olümpiamänge on saanud kiilu seal seda kajastada, akrediteeringut on rahvusvahelise olümpiakomitee poolt tühistatud ja tuletab meile meelde, et, et ülekande õigused nendel olümpiamängudel on olnud siis ju Eesti meedia käes, kes on ka oma erinevates kanalites olles vahendanud olümpiamänge ja noh, nii vähe või palju, kui ma olen vaadanud, minu meelest ka seda teinud päris hästi, aga aga ometi on jõutud selleni, et, et kui mu info nüüd õige on, käib see niimoodi, et Eesti meedia siis kaebab Rahvusvahelisele olümpiakomiteele, et rahvusringhäälingus justkui eksib reeglite vastu, reeglid on siis kaunis karmid, et seal on mingi minutite arv, kui palju tohib rahvusringhäälingu oma spordiuudistes näidata pilti? Kindlasti peab olema markeeritud, et kus see pilt pärineb, mis on ka alati vist olnud, et et Kanal2 logo ja, ja siis Discovery, kes on siis rahvusvaheline tootja. Et seda kõike on tehtud, aga jah, käib selline meediakemplus spordiülekannete pärast. Ma lihtsustan, et, et see on siis põhimõtteliselt Postimees ja Eesti Televisioon on omavahel meediasõjas ja selle keskmes on tegelikult üks inimene. Marko Kaljuveer, kes varem ütles ERR-is ja, ja, või siis Eesti Televisioonis tegeles nendesamade spordiüleülekannetega ERR-i poole peal ja nüüd on tööl siis Eesti meedias ja ja annab siis samade vahenditega nagu tagasi. No ma ütleksin selle kohta, et need on sellised vanameeste mängud, sellepärast et see on ikka väga nii-öelda vana meedia tänapäeval on võimalik ju kõike sellist, et kõike seda, mis sind huvitab seal olümpiamängudel interneti vahendusel ükskõik mis kanalist vaadata ja nüüd kottida siin, nii et üks kanal kotib teist. See on noh, niivõrd vanaaegne märk, mis tegelikult, et noh, see on nii oma aja ära elanud värk, et see ei vasta tänapäeva meediareeglitele enam üldse, ma ei mõtle mitte seadustele, vaid lihtsalt sellele, kuidas tänapäeva meedia toimib, et need inimesed, keda olümpiamängud huvitavad ja kes vähegi on võimelised opereerima nii-öelda uues meediasse ei lase ennast absoluutselt morjendada sellistest käikude käikudest. Aga saate lõpuks kiirelt veel meie esimese teema juurde, et millised käigud teil veel täna vabariigi sünnipäeval ees, sina ütlesid, et sa oled vist tööl Peeter. Minul on vaja täna tõepoolest olla rohkem töölainel, aga eks eks minu käigud on ka sellised, et ma vähemalt katsun siis telepurgi vahendusel osa saada kõigest, mis toimub. Meil on sõpruskonnaga suur koosviibimine planeeritud, mis, mille avapauk on loomulikult presidendi kõne õhtul kell kuus, aga enne seda on meil seal vaja köögitoimkonnas hakkida ja lõikuda ja asju kokku kanda, nii et järgmised tunnid mööduvad põll ees, aga, aga ma siiski tahan kindlasti oma kolm last veel korra kokku korjata ja ühe pildi teha kogu perega, et, et see jääks meenutama, et see, need oleme meie siis kui Eesti vabariik sai saada. Kusjuures on käimas aktsioon, et kõik võiksid teha pilti kell 13, null null ja saata selle mullu, täpselt ei ole see lehekülg meeles, kuhu seda saatma peaks, aga, aga et see siis kogutakse, kui tehakse selline väga tore galerii, aga, aga sellega me ka oma saate lõpetame. Tänane programm on tihe ja kajastusi. Vabariigi sünnipäevalt tuleb palju. Täna olid siis rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Peeter Helme ja Taavi Eilat. Rahva teenrid on teie kuuldekauguses jälle nädala pärast ja soovime teile ilusat vabariigi aastapäeva jätku, nautige meie sajandat sünnipäeva ja lõpetuseks elagu iseseisev demokraatiline Eesti vabariik.