Jaa, tere sombust laupäeva enne lõunat. Külmakraadid on asendunud nullilähedase ilmaga kevad, kevad annab endast märku ning juba on sotsiaalmeedias märgata ka esimesi pilte lume kee lumikellukest. On need päris või fiktsioon, seda ma ei tea. Aga mis on üldse päris ja mis fiktsioon, millised on põhjused, millised tagajärjed ja kas neil on ka mingi seos? Sellest räägime järgmised 55 minutit. Rahva teenrid alustavad ja stuudios on täna Aivar Hundimägi äripäevast. Krister Paris, Eesti Päevalehes, Delfist ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere kolleegid. Tervitus tervitus. Ma just mõtlesin, et kui sa rääkisid sotsiaalmeedias teatanud ebatulnud esimese kurtmised, et kevad on pikk ja külm ja kõle No jõuab, veel, jõuab, Eesti rahvas kogub hoogu. Box, kui kurtma hakkab, siis kurdab täiega. Aga et lõppeval nädalal oli rahvusvaheline naistepäev, siis kindlasti kindlasti paljud märkasid ka, et lõppeval nädalal oli selline, ütleme, korralik tselluloosipäev ka, see oli siis kolmapäeval, mil kogu Eesti rahvas sai aimu, mis on pudru rafineerimistehas, kuidas seda ehitada, vaadatakse, millised on selle keskkonnamõjud, teatakse juba seda, et ülikoolilinna seda ehitada ei saa tohi kus teatakse, seda ma ei tea, aga teadmised vist polegi tänapäeva ühiskonnas peamised ja kui Aus olla, siis eriti murettegev on see, et ülikoolilinn ja mitmed Tartu ülikooliga seotud inimesed on siis Eesti ühiskonnale saatnud sellise sõnumi, kus oluline pole mitte see, mida me teame ja teada tahame, vaid see, mida me tunneme ja kas meile miski meeldib või ei meeldi, et ma vaatan siin, tsiteerides Tartu linnapea Urmas klaasi, siis. No Tartu on saanud uue sellise slõugani, siin ei ole enam midagi uurida, need on faktid, et ülikoolilinnale kindlasti väga kohane. Aga mis teie sellest kirglikkust teemast arvate, et mis selle tehasega siis teha? No see ongi vaidlus, kus hästi palju on emotsioonidel, vaat et sama palju kaalu, kui on faktidel, ehk siis noh, loodus on midagi sellist, mida sa tunned, tahad nii nagu sa tunnetad ja näiteks ütleme, kui võrkusele keegi ütleb, et vot siin on meil rohemassiivi liia nii palju hektarite ulatuses, siis rohemassiiv võib olla väga erinev, kas ta nii-öelda võsa istutatud mets või selline põlismets, ehk inimene tunnetab seda kõike täiesti erinevalt ja samamoodi, kui sulle öeldakse, et see on küll vabrikust läbi käinud, teinud aga ikkagi normidele vastav vesi, siis sa suhtlesid Te minekust see hoopis teistmoodi kui siis, kui ta enne mingisugusest aparaadist läbi ei käi. Eksis, kui on teada, et tuleb kuskile ülestehas, mis on keskkonnamõjuga ja see keskkonnamõju ei saa kindlasti olema positiivne mitte mingil juhul, ehk siis ta võib olla küll liginull võib-olla kergelt negatiivne, aga mitte mingil juhul positiivne, siis arusaadavalt, et emotsioonid löövad üles. Jah, aga selle noh, kogu selle tehase projekti puhul on nagu hästi palju erinevaid tahke, mida peakski nagu erinevalt vaatame praegu noh, minu hinnangul see debatt, mis ka sellel nädalal siin uut hoogu sai, tänu Tartu linnavolikogu arutelule otsusele, et, et siin on nagu kõik asjad pandud ühte patta, et, et tegelikult me peaks nagu hindama natuke erinevaid asju, et nii keskkonnateemasid majanduslikke mõjusid kogu seda raiemahu küsimust ja, ja siis ka sellist otsustuse kohalike inimeste nagu kaasalöömise tasanditel, et, et praegu on, on nagu välja kujunenud noh, hästi emotsiooni põhjalt see, et kas ollakse poolt või vastu ja nüüd nagu neid emotsioone maha võtta on, on tegelikult väga keeruline ja, ja ühelt poolt on see nagu loomulik, sest noh, ma arvan, see tehase arutelu praegu on ikkagi väga palju kantud järgmisel kevadel toimuvatest valimistest ja, ja noh, on on nagu selge, et et Tartus oled sa kohe poliitiline laip, kui sa tahadki võtta sellist positsiooni, et nagu tehasele soodsat positsiooni, et noh, seda siin targad poliitikud teha teha ei saa. Aga teisalt, mis võib-olla selline üldine joon kogu selle projekti puhul on, on selline usaldamatuse küsimused. Et, et need emotsioonid ja see vastuseis on tekkinud ka sellest, et tegelikult te usaldate poliitikuid, arvatakse, et sõidetakse kohalikest üle ei usata usaldada teadlasi, sest arvatakse, et kui nad seda hakkavad, et neid mõjusid uurima, siis nad on kinni makstud, kallutatud ei usaldata ettevõtjaid, arvatakse, et see, mis nad nagu praegu räägivad, nad ilustavad seda pilt, tegelikkus, tule poole ja, ja sellepärast ollakse kogu selle asja vastu, mis, mis isenesest noh, minu arvates on nagu vale. Et ennem kui kui nagu otsused teha tuleks natukene nagu ikkagi uurida neid erinevaid mõjusid ja, ja kuulata erinevaid argumente, aga, aga praegu sellist argumenteeritut debatti sellel teemal on ikkagi üpris vähe ja just selle usaldamatuse tõttu Selles osas ma olen Aivariga täiesti nõus, et siin on argumentide buklet on nii lai, et kõik on sassis nagu pudru oksad, et kes räägib keskkonnamõjudest, kes räägib riigi eriplaneeringust, kes räägib metsapoliitikast, kes räägib kohalike nii-öelda kaasamisest või nende tahtega arvestamisest, et liiga palju erinevaid tahke, et ma ise rõhutaks, võib-olla selle, meie saate osa nii-öelda taustana, et ma olen pikka aega ise olnud supilinlane ja minu jaoks on Emajõgi see Paikus ma, mille ääres ma üsna tihti diviibin ja, ja iga suvi prooviks vähemasti mõne korraga Emajões ujumas käia ja ma ei ole tehase poolt ega vastu, et mul puudub selles mõttes informatsioon, et ma kiidan väga neid inimesi, kes on loonud või siis liitunud sellise aktsiooniga, nagu seda on Tartu bell ehk neid ligi kaheksat tuhandet inimest, kes on avaldanud muret, et see on kodanikuühiskonna selline, ütleme ere näide ja ma arvan, inimestel on õigus küsida küsimusi, olla mures, oma arvamust välja öelda, et need inimesed on oma kodukoha või siis oma endise kodupaiga eest väljas. Aga ühiskondlikust vaatenurgast on, mulle tundub selline keskne küsimus, et kuidas me suudame tagada avatud ettevõtluskeskkonnateadmistepõhise majanduse argumenteeritult debatti ja diskussiooni, kus kesksel kohal on faktid, mitte emotsioonid ja tõlgendused, et selles osas on võtmepositsioon avalikul sektoril, olgu selleks riigikogu, valitsus, ametiasutused ma ei tea, keskkonnainspektsioon, keskkonnaamet ja nii edasi, aga ka ülikoolidel kohalikule omavalitsusele praegu Tartu linn ei ole saanud selle tööga selles mõttes hakkama, et argument argumenteeritud debati asemel on valitud selline lihtsam tee. Et see sõnum, mille Urmas Klaas ja Tartu volikogu lõppeval nädalal avalikkusele saatis, see oli selline, et noh, meie ei taha argumenteeritud debatti. Me oleme valmis Tartust ära saatma kõik ettevõtjad, kes meile ei meeldi ja täna on selline noh, ütleme kaalukausil keskkonna-alased või siis planeeringuga seotud teemad, aga ma ei tea, ühel päeval tõenäoliselt jõutakse poliitiliste või mingisuguste muude teemadeni. Aga ma arvan, et see võtmesõna ongi, ongi usaldamatus ja kui sa viitasid avalikule sektorile, siis ikkagi Tartu volikogu võttis selle deklaratsiooni vastu ühehäälselt. Noh, seal küll osata ja lahkusid pärast, kui tuleb välja, et ei saanudki kindlaks teha, et kes, kuidas hääletas, aga ikkagi Tartu volikogu, kui me vähegi Me leiame, et esindusdemokraatia on rahva tahte väljendus jätkuvalt, siis ta väljendas järelikult üsna ühehäälselt tartlaste seisukohta, mis võib olla küll, tugineb emotsioonidel, aga see viitabki viidake sellele, et nad kardavad, et tehakse jalg ukse vahele, et praegu räägime planeeringutes, tal on mingi hetk, on juba kõik nii kaugele, et äkki siis hakatakse rõhuma sellele, et aga vaadake, kui palju raha kulutatud, et äkki nad enam tagasi ei saa. See kõik võib olla puhas, selline vandenõule tõlgendus, aga see kindlasti mängib teatavat rolli ja just sellega taas tulla seda emotsioonide juurde, et kui sa vaidlesid Emajõge, Emajõe reostus rooli tegelikult Tartu jaoks Nõukogude okupatsiooni sümbol, seal ei saanud ujuda kala püüdmisest rääkimata. Et kogu siis olid plasti ebajõkke ja siis, kui tuli iseseisvus, siis küll theroschweitze abil, aga, aga me saime seal Emajõe puhtaks ja nüüd, kui tuleb uuesti see ähvardus kuskilt, et äkki võib jõega juhtuda, siis on see umbes samasugune tunnetus tartlaste jaoks nagu võib-olla kogu Eesti jaoks on. Võtmesõnale fosforiit. Ma arvan, et aga siin ongi see küsimused. Tartlasi tuleb veenda selles, et see tehas on ohutu ja, ja nüüd ongi, et õiged küsimused õigel ajal ja paljud õiged küsimused on ka kõlanud. Aga kui ma kuulen Tartu Ülikooli teadlaste suust selliseid argumente, et me ei saa minna mõjude uurimisega edasi, sest nad niikuinii uurivad need mõjud endale soodsas suunas ja seda juttu, kui räägivad teadlased, siis minul on mure Eesti teaduse pärast. Et kui uuritakse keskkonnamõjusid soodsalt, et kellelegi suunas, siis mida kõike veel ülikoolides kellelegi soodsas suunas uurib. Kui teadlane eos ütleb juba, et ta ei taha midagi uurida, siis no ma ei tea, noh kui teadlasel ei ole uudishimu ja soovi uurida ja kui pole ka tahtmist, siis tekib nagu küsimus, et miks ta on teadlane, miks ta tegeleb selle tööga, mida ta tahab? Aga mina kardan, et tal võib olla empiiriline kogemus, et neid suunamised ja tellija muusika mängimine on olnud tema kogemustepagasis. Väga hea, aga see on oluline debatt ja seda peakski hakkama ühiskonnas rääkima, et kui meie meil on olemas teadlasi, kes tegelevad lihtsalt öeldes tellimustööde täitmisega, siis neist peaks rääkima, nendest kaasustest peaks rääkima ja see on probleem. Samamoodi ma arvan, et on probleem see, kui ütleme, et Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et me ei taha, et tehas haiseb seal lubatud piirnormides ligi 50 päeva aastas, selgub küll, et seal on väike arvutusviga, et 45-st päevast käib jutt aastas, aga noh, Tartus kõik inimesed teavad sellest normist, et see on ligi 54 päeva, et aga, aga sisuline debatt on siis selle üle, et äkki need välisõhu saastenormid ongi siis liiga lõdvad, et tuleb üle Euroopa, siis arutleda selle üle, et neid lõhnahäiringu päevi tulebki muuta väiksemaks, et ma arvan, et nii nagu tartlased ei taha haisuga elada, ei taha elada inimesed Tallinnas, Helsingis, Kohtla-Järvel, Madridis, et see on teema. Kusjuures selle kogu selle debati juures oli väga huvitavad mõttekäigud, et aga miks ta peaks tulema Tartu kant, et mingu parem Ida-Virumaale, et seal on juba niikuinii tööstus piisavalt, ehk siis nägu näitab, et et väga paljud suhtuvad ida kirusse Eestis sellisesse nagu Eesti prügikasti jätta ja kõik, mis on ebameedia, võiks nagu sinna lükata. Jah, aga see, kogu see projekt on praegu nagu hea tegelikult hea võimalus nagu fokusseeritult tegeleda oluliste teemat, seesama küsimus, et kuidas me oma sõtta rikkust, mis meil on ka metsa näol, et kuidas me seda saaksime paremini väärindada, kuidas saaks sellest paremat kasu või, või needsamad keskkonnanormid, et kas siin peaks midagi muutma ja kuidas neid uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, et kui me nagu võtame praegu sellise hoiaku, et et see projekt on üdini halb, et ärme sellega nagu tegeleda, et, et siis me ei saagi neid uuringuid nii-öelda edasi teha, et nüüd pole mõtet seal investoril ei olegi mõtet selliseid asju nagu rahastada, et võib-olla, kui, kui lasta nagu uurida lasta, kui ettevõtjad, teadlased, keskkonnakaitsjad, et võib-olla see tulemus lõpuks oleks nagu väga hea, et ta ei pruugigi realiseeruda äkki selles tehases, aga võib-olla me leiame mingeid teistsuguseid alternatiive, mingeid uusi tehnoloogiaid. Aga see praegune on lihtsalt see vastasseis ja see nagu ka sildistamine, et, et kui sa oled nagu kui sa kasvõi teadlasena või teie hinnangut, mille siis tasuvad need investorid, et, et siis on sul kohese silt, pannakse külge, et sa oled nagu sõltuv, et, et ma arvan, et see on nagu halb, et, et iseenesest ma usun küll, et need Eesti teadlased või või ka see ülikooli potentsiaal, mis meil on, et nad ei ole nii mõjut, võtavad nüüd sellest rahast, mis, mis tuleb nende uuringute kinni maksma, selle, et see peaks tegema nagu selle vahe sisse. Just mis puudutab näiteks ka akadeemik Urmas Varblase sildistamist, Tartu volikogu heitis korduvalt talle ette, et akadeemik varblane justkui on kinni makstud, et ma suhtlesin ka akadeemik Varblase ka tehes reporteritunni jaoks intervjuud ja mulle tundus, et need väited nagu väga häirisid teda ja, ja lihtsal põhjusel, et kui sinu juurde tullakse ja küsitakse abi ja nõu, et teeme siin noh, ütleme siis äriplaani, et, et kas oleks võimalik kuidagi aidata ja kui tegemist on nii suure investeeringuga ja, ja noh, kui teadlase juurde pöördutakse, minu meelest teadlane teeks väga fataalse vea, kui ta ütleks ei. Aga noh, ja selliseid näiteid on nagu veel ja veel, et see sildistamine, et see, ma olin ise ka seal volikogu istungil kohal ja noh, ma olen ka varem olnud sellistel rahvakoosolekutel, et tuleb tunnistada, et volikogu esimees Aadu Must on väga heakorrahoidja. Seal istung küll algas sellises väga emotsionaalses õhkkonnas, kus iga lause peale, mis tehase vastu rääkis aplodeeriti ja Aadu Polli, et niimoodi noh, jõuliselt segati. Aga, aga see ei olnud nagu selles mõttes midagi harukordset noh, väga paljudel haldusreformi koosolekutel või, või ka teistel probleemsetel koosolekute rail Balticu avalikul kohtukohtumistel. See on nagu üsna selline sage selline õhkkond et suutis volikogu istungi distsipliini lõpuks väga hästi ohjata, et aga, aga see, ma ei tea kuidagi argumentatsiooni taset, et seal volikogu liikmed üritasid 11 selliste humoorikustega üle trumbata, et kes suudab nagu võimsamalt midagi halba öelda või kuidagi kiuslikumalt küsida, et see oli nagu siis justkui nagu selline valitsev. Selge, aga selles faasis on ta iseenesest ju vähe vähe andmeid, mille üle siis ka väga palju argumenteerida, kui täpselt isegi veel pole, uuringutega pole ka veel planeeringud tehtud, aga usaldamatus kui selline on ilmselge, ilmselt tõsiasi seda aitaks kuidagi leevendada, kui, kui ilmselgelt saaksid sõna või uuringutes osaleda ka need, keda peaksime eelda loomulikult sellise tehase kriitikuteks, ütleme kui valitsusse annaks ka raha, et näiteks rohelised, teie võtke raha ja katsuge sellest ise leida endale teadlased, ehkki ka uuringud ja vaatame siis, kas tulevad väga suured käärid sisse. No umbes nii nagu Euroopa liit andis enne laienemist rahaga eurovastastele, et nemad saaksid temaga Itaaliat ja see oleks jääda ühekülgne Euroopa Liidu propaganda, vaid kokkuvõttes langetaks rahvas informeeritud otsuse, et ta midagi taolist antud juhul näiteks just nimelt tartlasena on kõige elementaarsemat tule küsimustele jäänute minu jaksu puhastamata, et et miks peaks tehas tulema sinna. Võib-olla väga hea koht võib olla logistiliselt igati hea, et see on nagu kõige kasulikum sele investori jaoks. Aga just nimelt, et miks te tahate saada pannad tingimata dub külje alla just ülesvoolu, mitte allapoole, mitte kuskile mujale? Noh, sa võid ju aru, kui ette kujutada, et seal on võib-olla kõige paremad ühendused ja teed ja raudteed lähedal ja nii edasi aga just ette juba minu meelest selle kõige esimese tasandi küsimusega, et me tahaksime teha väga hea tehase, see toob Eestile sisse palju, vist on räägitud 300-st miljonist aastaga seal päris korralik osa summa, puidutööstus on meil umbes üks protsent ekspordis, kui saad, saad tõsta järsult lisandväärtus, on see kõik hea Eesti jaoks. Teie tartlased, Me tahame tulla teie juurde, sellepärast et ja vot siis seal sellepärast, et ongi mul praegu juba arusaamatuks, rääkimata siis juba kõigest muust. Siin hästi palju on räägitud ka sellest kommunikatsioonist, et kui vaadata ka sotsiaalmeedias, siis hästi palju heidetakse ette seda, justkui nagu ollakse mai tea valetatud või eksitatud avalikkust, et noh, hästi palju seal tekitab segadust, et ettevõtja lubab parimat võimalikku tehnoloogiat, et paljud ei saa aru, et see on juriidiline termin selles mõttes, et Euroopa liidus ehitades uusi tehaseid, siis vastavalt, et Euroopa liidu direktiividele ongi ainuvõimalik parim võimalik tehnoloogia, et ehitades elektrijaama või ehitades veepuhastusjaama ja nii edasi, et küsimus on just selles, et Euroopa liidu jaoks kond on ülioluline ja, ja kui siin ma kuulen selles debatis kõlavad diskussioonid, et aga et noh, et Peipsi järve ei tohi lasta, et aga laseme Läänemerre, et ka Läänemeri on väga reostatud veekogu üks maailma mustemaid meresid, et kui inimene ütleb, et reostus nii-öelda põhimõtteliselt on halb, siis noh, minu meelest ei ole ju küsimus selles, et kuhu sa selle lased, kas sa lased selle Peipsis või Läänemerre, et ma saan aru küll, jah, veehulgad on erinevad ja nii edasi, et aga lõppkokkuvõttes ma arvan, et see on tehase rajajad vastutuse küsimus ja kohustus selgitada ja veenda meid, et nad teevad midagi, mis suurt häiringute ei põhjusta ka meie roll on neid küsimusi küsida ja hoolitseda selle eest, et see arvamusplats või siis diskussiooni koht oleks elutervete käik sildistamist ja nii-öelda üksteise mai tea loob sest et noh, teisest küljest ma ei ole nagu nõus ka sellega, et need inimesed, kes neid küsimusi küsivad, et kui neid sildistatakse nagu masina purustajateks, siis noh, ka see ei ole nagu mõistlik, et ühesõnaga elutervem õhkkond diskussiooni keskkonda, et kui meil on juba eos positsioonid olemas ja kui teadlased ütlevad midagi pole uurida, siis noh, see on, see on nagu probleem. Just aga, aga noh, Tartu on nüüd läbi demokraatlikult valitud organite öelnud, selge eile täpselt nüüd ongi kõikide teiste osapoolte huvides öelda, et neid veenda, et sa siiski piisavalt kasulik, et kõige hullem, mis saab juhtuda, on kelle jaoks pidatud mõne jaoks võib-olla see tehast ei tule, mis võib-olla tõesti oleks väga kahju, kui selline investeering jääks tulemata ja selle saadaks välja sõnumeid teistele, et, et Eestis on väga keeruline investeerida, ehkki minu meelest valdkondades, kus küsimuse all on keskkond ja, ja tööstusharudes kasutava keskkonnaressursse on kõikjal Euroopas selline rohujuure tasandi vastuseis päris päris tugevalt olemas. Aga, aga kõige hullem oleks ikkagi see, kui, kui tartlastest üle sõidetakse, kui on mingi väike omavalitsus, siis võib-olla kõik ülejäänud vaatad jumal temaga, et inimesed kannatavad, kaotavad usalduse, usu oma riiki, aga noh, Tartu on ikkagi piisavalt suur, tugev omavalitsus, et ehkki riigil tervikuna on tast juriidiline õigus ka üle sõita, siis ma loodan, et minnakse just nimelt veenmise ja mitte sellele Aga vot mina ei ole nagu sellega nõus, et justkui nagu ütleme, valga lastest või uru elanikest võib üleseid tartlastest. Sedasi võivad täiesti olla, aga noh, mujal seda võib-olla on varem tehtud, ütleme kui küsimusele on olnud, kas vanad prügimäed või muud ja noh, siis nagu saad aru, et üldine huvi on nii suur, et ta väike kogukond, et pole midagi parata, et alustame sellest reaalelust, et olete piisavalt väikesed, et ei suuda vastu seista. Ehkki see pole üldse kaugelt kõige levima, täiesti nõus, et kelleski ei tohiks kõiki peaks kuidagi suutma veenda või siis kui seda veendusi vähemalt ära osta. Jah, et ainult üks aspekt on see, et tartlasena endise tartlasena, aga kui öeldakse, et 200 töökohta, isegi kui nad on hästi makstud töökohad, siis tekib küsimus, et kas see 200 töökohta on väärt seda kõike. No millised 200 töökohta veel ei ole väärt, et nüüd ongi küsimus nagu selles, et kogu majandus koosnebki 200 pluss 200 pluss 200 töökohta ja, ja kui me ütleme, et need töökohad pole sobivat, see raha pole sobiv ja nii edasi, et aga siin ongi, ma olen nõus täiesti, et mitte, et jällegi eesmärk oleks öelda, et ma ei tea, see tehas kindlasti peab tulema, ei, ta ei pea tulema ja ta võib tulla kuhugi mujale. Aga nüüd ongi küsimus selles, et, et ikkagi ma arvan. Ma kordaks veel kord seda mõtet, et tuleb meid veenda selles et see on ainuõige valik ja, ja saadav kasu ühiskonnale tervikuna on suurem kui saadav kahju, mida ma praegu ei tea. Võib-olla et minust on palju informeeritumaid inimesi ja, ja võib-olla see saateosa oligi kuidagi ebaõiglane kellelegi suhtes, et võib-olla lihtsalt keegi kusagil omab informatsiooni, mida meiega veel ei ole jagatud. No igal juhul öelda, et uuringuid üldse ei tohiks teha, sa tõesti natukene jaburate, eriti kui, kui see, ütleme, raha tuleb jälle nende käest, kes on huvitatud täpselt see, mis me rääkisime, et ta võib olla kahtlusi inimeste kallutatavuses, aga kui keegi tahab pakkuda välja enda mingisuguse uuringu, siis seda, mis saab selle vastu olla ning euri ketse uuring isenesest kellelegi kahju tee ja teadmised mööda külgi alla alla jookse. Selle teema lõpetuseks eile vaatasin, pärastlõunal hakkas oma elu elama siis üks infokild ajakirjast Baltic Times, kus siis avaldati intervjuu Tartu linnapea Urmas Klaasiga, kus ta kutsus välisinvestoreid Tartusse ja ütles, et välisinvestorid peavad Tartus põnevaks ennekõike või eeskätt kolme valdkonda IKT sektorit, meditsiinisektorit, biomajandust ja ta kutsus Tartusse just ka biomajanduse inimesi, ehk siis ühest küljest seisab küll tartus biomajanduse vastu ja teisest küljest ütleb, et jällegi tulge investeerida, et ma arvan, et see kahe jutuajamine sarnaselt paljudele Keskerakonna poliitikutele, kes venekeelses meedias räägivad üht eestikeelses teist, et võib-olla see nüüd ei ole küll kõige parem taktika, et siis tuleb ka välismaale öelda, et ei, Tartus sellist asja ei tule ja ärge tulge oma rahaga pakkuma. Nii, aga ma arvan, et me võiksime tegelikult kogu selle saateosa täita selle tselluloositehase teemaga ka selle teema juurde. Ma arvan, et meil on põhjust naasta küll ja küll sest see protsess jätkub. Valitsus on ju teada andnud, et kuna neil ei ole juriidilist alust praegusele riigi eriplaneeringu lõpetamiseks, siis tellitakse uuringuid ja järgmise aasta Ta jooksul on arendaja lubanud siis langetada ka otsused, et kas minnakse projektiga edasi või mitte. Aga teisi teemasid ka lõppevast nädalast, õiguskantsler Ülle Madise pöördub kiriku raha küsimusest siis riigikohtusse ja jutt käib siis valitsuse tahtest anda omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule 1,5 miljonit eurot ja Eesti Evangeelsele luterlikule kirikule kuule 6,75 miljonit eurot ja kui alguses sooviti teha seda valitsuse otsuses otsusega, siis nüüd tehakse seda hoopiski valitsuse korraldusega. Seda siis põhjusel, et kuna alguses, et alates on selle rahaeralduse seaduslik, kus aluses kahelnud õiguskantsler ja põhjendusega, et riigikogu pole omandireservi reservist valitsusele siis selliseks raha eraldiseks luba andnud ja kui riigikogu tahaks raha ise anda siis õiguskantsleri hinnangul seda saaks teha. Aga kui riigikogu otsust ise ei tee, siis valitsusel ei ole ka võimalik seda teha, aga ühesõnaga selline juriidiline tohuvabohu. Õiguskantsler ütleb, et, et ta ei vaidlusta seda otsust riigikohtus sellistel poliitilistel alustel, et kas raha andmine on nii-öelda vajalik või mittevajalik, aga just see alused, et mis teie sellest teemast arvate, et see on võib-olla sellisele tava tavainimesele kõrgem juriidiline pilotaaž, aga, aga kui viia see teema ikkagi just sellele poliitilisele alusele, et mis te arvate, kas omandireformi reservfondist kirikutele nii suures ulatuses raha andmine ja viidates just sellele okupatsioonikahjule on see mõistlik või mõistmatu tegu? Väga kummaline, miks seda niivõrd jõuliselt ikkagi valitsuse poolt väljakuule läbi pressitakse, et kui nüüd tõuste Ülle madise viitas ka õiguslikule nihilismile selles mõttes, et kui ta vaidlustas rahaeraldise ühel alusel, siis tehti seal teha kui väikene juriidiline tšiki-briki ja anti seesama raha siis ikkagi teiste alustel, kusjuures nagu madise panin. Nagu märkis, et jääb talle mulje, et tahetakse kirikutele raha välja maksta enne kui, kui tuleb näiteks riigikohtu otsus, mis võib olla selle kulutab õigustühiseks ehk siis iga hinna eest välja maksta, siis on, kuskil on väga suurt tung kirikut rahva raha eest toetada, mis tõesti kipub üle sõitma ka õiguslikest argumentidest, et ta minu meelest õiguskantsleri seisukohta tundub, olevat tavainimesele täiesti selge. Ehk sellise alusel valitsus eraldisi teha ei tohi. Kui riigikogu tahaks teha, siis palun väga, võtke vastu seadusemuudatus ja kõik, kõik on võimalik, aga praegu tahetakse kiirkorras läbi suruda midagi mille puhul võib eeldada, et kuna seda parlamendi ei taheta anda, siis tahetakse vältida debatid, et ehk siis tekitab arusaadavalt väga palju küsimusi. Seesama natuke haakub meie selle teise teemaga, et usalduse küsimus, et kui sa tahad niimoodi ümber nurga kuidagi minna või mingeid otsuseid langetatud, et see ei tekita usaldust. Mulle endale noh, ma ei oska nagu või mul ei ole üldse selle teema suhtes nagu sellist selget seisukohta välja kujunenud. Aga ma paratamatult nagu usaldan praegu rohkem õiguskantsleri hinnangut ja tema meeskonna hinnangut, et, et siin on nagu riskid olemas ja, ja tegelikult ka, et et kui me jagame nagu maksumaksja raha, siis on hea, et mida rohkem seda tehakse Riigikogus ja laiema seltskonna poolt kui, kui kitsalt valitsuse poolt, et see on nagu alati parem, et on nagu selline põhimõte, minul vähemalt. Eriti, kui tekib veel mulje, et on, on üks huvigrupp, kes suudab nii tugevast valitsust mõjutada, et minnakse ka ka vaatamata õiguskantslerile ei läinud kohtusse ilma hoiatuseta, ta ütles, et ärge tehke niimoodi, et see on tema hinnangul põhiseadusevastane ja ikkagi viinud ja sellega edasi siis noh, järelikult ei olnud nagu kogemata, vaid täiesti teadlik ja sihilik. Et miks ikkagi on ühel grupil ehk Evangeelse Luterliku kirikul, nii tugev mõjuvõim valitsusele, see on, tekitab paratamatult üle ühiskonnas ebamugavaid küsimusi. Just et seal nii-öelda see tehniline nüanss ongi see, et kui valitsuse otsuse peale saab siis õiguskantsler esitada vaide või vastu argumendid ja otseses selle otsuse kaevata näiteks Riigikohtusse siis valitsuse korralduse puhul on see häda, et korralduse peale õiguskantsler kaevata ei saa, selle üle teostab järelevalvet riigikontrolör ja seda siis kunagi tulevikus alates riigi rahaasju üldiselt siis majandusaasta kontekstis ehk siis justkui valitsus noh, teoreetiliselt loodab selle peale, et järgmisel aastal, kui valimised on juba ära olnud ja riigikontrolör teostab selle majandusaasta üle järelevalvet, siis isegi kui saabub teade, et riigikontrolli hinnangul see rahaeraldis polnud just õiguspärane, siis uued ministrid, uued inimesed ja nii edasi, et keda see teema siis enam huvitab, aga noh, õiguskantsler küll nii-öelda saab selle rahaeraldise õiguspärasuse üle küll järelevalvet selles mõttes teostada, nagu ka ma saan aru juriidiliselt praegu Ülle Madise otsib seda aspekti, millega siis riigikohtusse pöörduda, aga siin on see oht praeguse valitsuse korraldusega. Justkui tegelikult, kui ministrid Jaak Aab ja Andres Anvelt allkirja alla paneks ja teiselt poolt siis kiri, kiriku esindajad allkirjad alla paneks siis üks sisuliselt raha välja maksta ja, ja ma saan aru, et Ülle Madise on siin või õiguskantsleri büroo on sellel teemal ka suhelnud kiriku esindajatega seal peapiiskop Viilma on öelnud, et, et nad ilma riigikohtu lahendite seda raha siiski vastu ei võta, mis on, ma arvan, väga mõistlik teguviis. Et kui see raha lõpuks riigikohus ebaseaduslikult tuvastaks, et raha on ikkagi ebaseaduslikult antud vot siis tegeleda selle õigusliku nihilismi ja segadusega tagantjärgi see võib olla üpris keeruline ja tüütu ja mine tea, kelle vastu neid nõudeid hakatakse pöörama? Probleem on muidugi veel nagu laiem, see puudutab taas tagasipöördumist kuskil 90.-te algusesse kogu kogu see omandireformiga seonduv. No pole ju mingi saladus, et liialt okupatsioonikahjude hüvitamine, mis iseenesest on inimestele hambus, et miks peab Eesti tingimata hüvitama kahjusid, mida põhjustas teine riik, aga, aga see on nagu teine teema, aga just avatakse taas kogu see omandireform, et konkreetselt see summa on mõeldud ju avaliku saladusega selle eest, et kirik loobub lõplikult Niguliste kiriku tagasisaamisest, seal on käinud pikka aega vaidluse, mis see kompensatsioon peaks olema, et üks valitsus pakkuse kõigest 400000 eurot kirikonist nõudutena kuskile silmaga kunagi 100 miljonit selle eest, ehk siis sa selline nagu suletud turukauplejate kokku jõudmine siis mingisuguses kompromissiks. Aga aga jah, et see nagu vanad omandireformiaegsete segadused ja üheksakümnendad jätavad jälle meelde ennast, aga kõik see VEB fondiga seonduva taas üles kerkinud tisse kirikule raha maksmine taas kindlasti ärgitab ka näiteks Heimar Lenk ja teisi, kes võitlevad kunagiste niinimetatud sundüürnike eest puha ehk siis kuidagi oleks hirmus hea, kui saaks sellele riba, kui joon alla tõmmata, et näide et Eesti ei peaks enam tegelema ei mingi asjaga, mis puudutab okupatsiooni ega ka seda, mis oli üheksakümnendatel, mis, mis meie praegusele riigile nagu alusel lõi, et, et kogu see, kellele kõigutamine kõigutab noh, praegusel hetkel juba juba puhtalt kõigutamis enda pärast neid selliste meie üldist stabiilsust Aga kas sulle ei tundu, et võib-olla need inimesed tegutsevadki selle eesmärgi nimel, et see asi lõpuks ära lõpeks, et kui kirik ehk siis Niguliste kiriku kaasus lõpeb ja ma saan aru õigeusu kiriku puhul, seal on siis justkui piiri taha jääva ühe objektiga selle kompenseerimisega tegemist, aga, aga siis, kui üks suur huviline selle debati ära lõpetab, et äkki hakkabki ära lõppema, et või noh, lootus, vaadates jällegi seda sundüürnike ja, ja seda nende inimeste osakaalu, et ka see aasta-aastalt väheneb, sest midagi ei ole parata, elu teeb oma töö. Jah, aga see saab kuidagi valitud jälle selline kummaline kõver tee, et mitte täpselt handadele kompensatsiooni osastavat omandireformiseaduse põhialustele, vaid just, aga jälle leiutatud mingisugune uus kummaline termin nagu okupatsiooni ajal tekitatud kahju ja see kõik selline doktoga jätab halva maigu. Sohu mind ennast võib-olla pigem kõige rohkem häirib see, et noh, lugedes ka selle teemakohaseid artikleid, siis noh, kunagi on sellest samast reservfondist makstud rahaga seal Estonian Airile mingisugusteks tegevusteks, et noh, et küsimus ongi selles, et kui sul on riik loonud mingisugused fondid, siis nende kasutamine võiks toimuda ikkagi, et otstarbeliselt, et Aivar, sa võid mind täiendada, aga kui töötukassa töötuskindlustussüsteem loodi, siis põhimõtteliselt ja meile alguses kogu aeg, kuidas see saab aastast aastasse muutuda ja kuidas tööandja maksimaalne panus on seal üks kuni üks protsent inimese palgast ja siis töövõtja panus kaks protsenti ja esimestel aastatel, need olid oluliselt nii-öelda madalamad, aga praegu mulle tundub, et riik on justkui nagu seadusesse pannud, et madalamaks kui üks ja madalamaks kui kaks protsenti see ei lähe, sest siin on kogu aeg kulusid juurde pandud ja juurde pandud, et, et justkui nagu ühest fondist on saanud paljusid maailma hädasid, lahendab fond. Ja minu seisukoht on see, et mida vähem sellist ümberjagamist üldse on, et seda parem, et teine kohti, kuhu praegu vaadatakse sedasama pensionisüsteem, ka sinna on kogunenud raha, millega võiks võib-olla midagi muud teha. Pean silmas teist sammast ja, ja nii edasi, et sama töötukindlustus jäätmise alguses oli selleks, et kui tuleb majanduskriise on tööpuudus suur, siis saab nagu inimesi toetada, siis tänasel hetkel on ta juba iseenesest tekkinud selline hästi mitme ülesande funktsiooniga asutus või süsteem, millega tegelikult ka kõik ettevõtjad ei ole üldse rahul, et ta ei noh, täidaga nagu hästi seda rolli, et saada endale kvalifitseeritud tööjõudu. Ja võib-olla on see ka selline noh, riigile hea võimalus, mingid asjad nagu lükata vaibal ära mingid probleemid ja, ja nendega mitte tegeleda, et ei tea jah, aga üldiselt sellised suured süsteemid kesksed, et kuidas riik nagu jagab, et noh, sinna on selline ebaefektiivsust sisse programmeeritud ja meil ei ole siin mitte mingit võimalust. Me oleme sunniviisiliselt, maksame seda maksu ja peame leppima nende reeglite ja põhimõtetega. Vot säält, kui sa räägid nagu töötuskindlustusmaksu, siis ta tegelikult muutunud lihtsalt täiendavaks tulumaksuks, olemuselt. Ja see tuli ju sellel ajal, kui sellel on oma ajalugu, mida võiksin korraldada, vaata, kui Reformierakond oli võimul ja ta lubas meile seda tulumaksumäära langetamist siis teiselt poolt tegelikult tõsteti seda töötuskindlustusmakset, eks, et sisuliselt nagu reaalselt inimestel, see, see tulumaksumäära langetamise efekt ei olnud nii suur, kui, kui valimisplakatitelt seda nägime. Just et kui alguses pidi see selliseid tööturutõrkeid justkui hakkama lahendama, siis pandi sinna lõpuks täiend- ja ümber, et koolitusi ja nii edasi, ehk siis ühe süsteemi siis rajati hoopis suurem süsteem ja põhimõtteliselt siis ikkagi nende samade maksumaksjate rahast peetakse seda üleval ja riik on lihtsalt sinna ülesandeid juurde kogu aeg pannud, millest ei ole siis väga palju ka rääkinud. Aga ma ei tea, kui me juba siin inimeste rahani jõudsime, siis tegelikult palju põnevam on rääkida tulumaksust ja ma oleval nädalal lugesin Aivar ühte sinu artiklit, kus tundub, et üks asi paistab selge olevat, tulgu riigikogu valimistel järgmisel aastal, ükskõik milline tulemus siin on nüüd juba vähem kui aasta siis üks, mis kindel on see, et see praegune segane tulumaksusüsteem, mis madalapalgalistele annab siis suurema tulumaksuvaba miinimumi, see muude võetakse ära, et sellisel kujul see tulumaksusüsteem püsima ei jää, tõenäoliselt siis kõige varem seda õnnestub teha aastal 2020 jah, et mitte varasemalt. Jah, seda ütles välja siis Helir-Valdor Seeder, IRL-i esimees, aga kui me küsisime kommentaare, siis üllatus-üllatus, et kuigi see uus tulumaksuseadus hakkas kehtima alles selle aasta algusest, eks on saanud kehtida mõneks kuud, mõned kuud, eks ja nüüd on valitsusliidu erakonnad, kõik on seda meelt, et tuleks asi nagu ära muuta, et see on iseenesest juba tegelikult noh, see on nagu ühelt poolt nagu naljakas on väga-väga kurb tulemuseks, et see hinnang iseenda tööle jah, et on tehtud nagu selline käkk kokku ja tegelikult siin on nagu kaks kaks teemat, võib olla ühe asja narmida. Väga palju raadiokuulajaid tegelikult ei tea, et see esimesed kaks kuud on toonud välja selle süsteemi ikka väga suured puudused. Ja see asi nagu võimendab ja see võimendab seetõttu, et ja mõjutab just neid inimesi, kelle sissetulek on seal 1700 kuni 2100. Näiteks kui hakkab puhkuste periood ja hakatakse maksma puhkusetasusid siis, siis sa lähed korraks sellest nii-öelda tulumaksuvabast miinimumist üle, mis sa oled ka avalduse teinud, ehk sa pead tegema uue avalduse. Siis need programmid, mis on, nagu ka maksuameti poolt sai, saab, raamatupidajad ei saanid nagu tagantjärgi muuta, nad saavad teha seda kuupõhiselt, et, et see tegelikult on tulemas väga suur segadus nüüd lähikuudel, kui, kui inimesed hakkavad jääma rohkem puhkustele, tuleb puhkuste periood ja, ja mulle tundub, et need valitsuserakonna nagu juhid on aru saamas või mõistmased, et see, et sealt üha rohkem tuleb nagu sellist negatiivset tagasisidet ja on tehtud selline ennetav samm võetud, see positsioon, et me muudame ära. Aga mis on muidugi nagu ka kriitika Seederi aadressile, et aga tehke siis need asjad kohe ära, et miks te ütlete, et järgmine valitsus teeb, et tehke ikka oma vead, parandage ise ära ja tunnistage, et olete eksinud. Koalitsioon üritab iga sammu seletada, et meil on niivõrd hea tulumaksureform, sellepärast Enamikule inimestele rohkem raha kätte, siis, mis pagana pärast on ta küll nii ebapopulaarne, vaadake ometi peeglisse ja ma arvan, et muidugi loodan tänu sellele, et see on tehtud niivõrd ebamõistlik süsteem, et see peeglisse vaatamise tõi esile. Tõehetk saabub täpselt vahetult enne järgmisi valimisi, kui inimesed avastavad, et meeldiv hetk, kui sa täidad tuludeklaratsiooni, hakati arvestama, palju sulle laekub tagasi arvele, see muutub hoopiski Kozmaarseks arve ootamiseks riigilt. No ma vaatan, mida meile siis pakutakse, et kui siin Reformierakond räägib, siis plaanist, et see tulumaksuvaba miinimum võiks kõigile olla 500 eurot ja siin ka see tähendab IRL seda ütleb ka IRL ja vabaerakond põhimõtteliselt modifikatsiooniga räägib samast asjast katteallikana küll pakuvad seal siis kõrgemat tulumaksu protsenti, aga, aga noh, tõenäoselt ka teised erakonnad ega nad peavad mingisuguseid katteallikaid leidma ja siis sotsid ja Keskerakond räägivad siin astmelisest tulumaksust, aga aga, aga ma ei tea, noh, ütleme kui minnagi nagu selle peale, et tulumaksusüsteem jääb lihtsaks siis see tähendaks seda, et põhimõtteliselt, et need suurema või kõrgemapalgalised inimesed, kelle sissetulek on seal siis noh, 1800-st kõrgemal, kes siis praegu selle süsteemi järgi kaotavad, et kui nendele hakata seda kaotatud tasa tegema ehk siis tõsta tulumaksuvaba miinimumi sinna 500 euro peale, siis. See on päris kallis, mis tähendab seda, et need, kes on madalapalgalised, nendel justkui nagu sellelt uuelt tulumaksusüsteemilt midagi oodata ei olegi, võib-olla ainult seda lihtsust, et aga rahalist kasu nende kasu on justkui siis nagu juba välja makstud või. Tähendab selle praeguse süsteemi nagu kõige suurem probleem on see, et ega tegelikult see ei mõjuta või ei löö väga palju ka neid jõukamaid inimesi, kes teenivad üle 2000 saajad nende jaoks on nagu asi lihtnemad, seda soodustust ei saa ja kaotavad seal mingi kas 30 230 midagi niimoodi, eks. Aga probleem on just nendel, kes jäävad sellesse astmete rägastikku, mis nüüd on nagu tehtud, eks sinna vahepeale seal oli 2000 1200 kuni kuni eks 2100 vist see vahemik. Et, et kui nendel muutub midagi, muutub maid, saavad lisatasu, saavad preemiat, teevad öötööd, on vahepeal on, mõni kuu on, on, on, on see tasu teistsugune, kui eelmine kuu lähevad puhkusele, vot seal tekib nagu see probleem. Ja, ja see ei vääri küünlaid. Noh see tegelikult on kulu, mida me nagu avalikult ei näe, ettevõtted on oma palgaarvestusprogrammid pidanud ümber tegema, ma arvan, et maksuametis on palju kõnesid tulnud raamatupidajatelt sellel teemal, et need seal nagu näide, kuidas sa teed ühe süsteemi keeruliseks ja, ja see toob nagu rohkem kahju, kui tegelikult kasu, et peavad olema mingid teised hoovad, et madalapalgalisi aidata, et selline astmelisus ei, ei ole selleks kõige parem võimalus. Huvitav oli jälgida Kaja Kallase ja Yana Toomi sellist kirjalikku diskussiooni meil Päevalehes ja Delfis, kus Kaja Kallasest kirjeldasite majanduse muutunud niivõrd mitmekesiseks inimesed töötavad mitme töökoha peal ja, ja seetõttu Annel ime raske üldse hinnata midagi, mis nende sissetulek saab olema. Ja Yana Toom üritas enda poolt väita, et aga see ei vasta tõele, et sa mingisugune unistus, aga suurem osa inimesi käib ikkagi kaheksast viieni tööl ühes kohas, tegelikult suudavad väga hästi hinnata model kohtadest ta iga kunstnik aastast sissetulekut. Aga siin nagu pigem on ta nagu märka sellest, kuidas poliitikud ju ütlevad välja mingi ühe lubaduse vaata täpselt, puuduvad needsamad analised, millega me seda tänast saadet ka alustasime, et tegelikult ei vaadata ära või ei oodata ära seda otsuste mõju ja, ja siin on meil ärblastegi Maksuekspert rannad hingas nagu ettepaneku, et kui, kui sellised maksumuudatused tehakse, et siis võiks olla selline nii-öelda settimise aeg, enne, kui nad jõustuvad, et me saaksime veel tõmmata pidurit või vanda nagu tagasikäik, et kui need lootused pole, pole täitunud või need eesmärgid me näeme, et ei täitu, mis, mis selle muudatusega seatakse, et, et täna on siin siin on, ma arvan, seal kivi rahandusministeeriumi kapsaaeda, et kes sellise jama kokku keeras tegelikult jama. Ja siin on kivi poliitikute kapsaaeda nende nõunike kapsaaeda, kes nagu ei, ei, olid nii elukauged või noh, eluvõõrad, et nad ei saanud aru, mida nad tegelikult teevad. Saama täpselt täpselt paralleeli kõige rohkem meediat ühiskonnas viimasel ajal kõne all olnud teemaga ehk kõik see, mis puudutab alkoholiaktsiise, mis raiuti läbi, läks riigikohtusse, lõpuks riigikohus andis valitsusele õiguse seda teha, aga ilmselgelt toimivad mõjuanalüüsid puudusid. Aga võib-olla selle teema puhul võikski jõuda selle kõige tähtsam tähtsama nii-öelda nüansini, mis on koalitsioonide sündia, uute valitsuste tekke, et kui me vaatame valimiste järgselt, kui koalitsiooniläbirääkimistega on nõksa nagu rohkem aega, et siis ka need mõjuanalüüsid või, või läbirääkimised, ma ei tea, noh, on natukene kvaliteetsemad, et kui see Jüri Ratase valitsus sündis, siis tõesti seda, kui kiiresti see ära tehti. Kui seal olid lihtsalt väga paljud nii-öelda tehnilised aspektid riigieelarve, mis oli siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oma jahe, oli juba riigikogus jõudmast Kolmandale siiski teisele lugemisele ja tarvis oli teha kiireid parandusi millega siis justkui oli võimalik esimest korda selliseid suuremaid poliitilisi muutusi hakata ellu viima, et ei teha noh, mitte mitte minu arvates tarvis, aga koalitsiooni arvates tarvis teha, et need kõik tuli sellisel noh, ahvikiirusel parlamenti viia ja, ja kui paljud teist võib-olla ei mäleta seda, et koalitsioonileping kiideti heaks ühel laupäeva hommikul niimoodi, et need poliitikud olid seda viimast kompromissi proovinud saavutada kas vist 18 tundi kestnud läbirääkimistel ja kui ma ei tea, meie istuks ühes ruumis ja 18 tundi millegi ümber jutustaks ja, ja kogu aeg üritaks nii-öelda seda raskuskeset nii maksusüsteemil kui ka aktsiisipoliitikal ma tea haridusele ja nii edasi seal kogu aeg ümber sõnastada, siis millist kvaliteetse kvaliteeti sa nagu ootad, et noh, seda kvaliteeti ei saagi olla. No see ongi laiem probleem, et Eesti on juba enam kui veerand sajandit vaba ja oma riik üles ehitanud, et kõik see ahvikiirusel tõmblemine, mis oli täiesti õigustatud üheksakümnendatel, kui pidi läbi viima reforme ja võib-olla katse-eksituse meetodil midagi tegema. Praegu juhtuks pütte midagi riigiga, kui, kui me mõningaid asjade Barakse hoopis pikema pinna otsa kõika küll aktiivset tõuseb küll, kus kursimuutused jumala eest keskerakonnale ja sotsiaaldemokraatidel ja on võib-olla hoopis teistsugune nägemus, kuidas peab majandust üles ehitama, maksustama ja nii edasi kui, kui, kui Reformierakonnale, aga ka see ei tähenda seda kõike, peab täpselt tegema plaks täna on hoopis teistsugune keskkond, kui oli eile mu nimed tulevad sellised vead sisse. Ja seda praegust võimuliitu ju tegelikult. Selles on ju praeguses valitsus kaks kolmandik ministri kohtades kuulub nendele erakondadele, kes olid ka eelmises valitsuses, eks nad tegid ju sedasama eelarvet, mida siis hakati kiirkorras muutma, et ei oleks olnud üldse mingit vajadust. Muudad ära valitsuse, ela selle eelmise valitsuse koostatud riigieelarve järgi, võta hoogu ja tee siis oma poliitilised muutused ülejärgmisel aastal, et sa kiirustama või, või siis üle ülejärgmisel kiirustamine toob kaasa vigu ja ka selline debati vältimine, me ikkagi mäletame ju, et need seadused võeti vastu nii-öelda kobarseadus tänasel riigikogus, kus sa, kus nad ise ka ei saanud aru, et sotsid ja IRL ja Keskerakonna poliitikud, kes nüüd seadusi tegid, nad tegelikult ei saanud aru, mille poolt nad hääletasid, need jamad, mis täna ilmnevad, tulevad neile ka üllatusena ja see on jama. Aasta pärast on valimised ja, ja inimesed on, on pahased, tahtsid head, aga välja tuli. No see loogika jah, oli hoopis teistsugune, kui nüüd Jevgeni Ossinovski intervjuus ütles, et et riigi ehitamine on praegu pandud peaaegu et pausile, siis täpselt oligi loogikat, teeme kiiresti midagi ära ja vaatame, mis juhtuma hakkab. No juhtub. No ma loodan piisavalt kiiresti, et ka valijad seda tunnetavad. Nii, aga kuna siin jutustan korduvalt Reformierakond läbi kõlanud, siis räägiks ka eesti pikki pikaaegsem Ast peaministri parteist, mis elab praegu üle keerulisi aegu, et liidri ja juhtimiskriis opositsiooni jäämine on erakonna viinud, siis ma saan aru ka rahalistes raskustes. Eile tuli päevapealt vabaneda erakonna peasekretäri-st ja seda lugu jääb siis kammertoolina saatma ka selline skandaal, kus siis erakonna praeguse esimehe abi sai ligipääsu erakonna andmebaasile ja Eesti Ekspressi andmetel töötles seal ligi 1500 inimese andmeid, et mida sa andmetöötlus tähendab, kas kopeerimist või midagi muud? Ma ei tea, mulle pole see teada. Aga oli see nüüd selline viimane piisk või hea ettekääne, aga siis peasekretär Kõivus suudeti eile kokkuleppel vabaneda ja preemiaks ennetähtaegse lepingu ülesütlemise eest saab ta veel ka 30000 eurot hüvitist. Mida see lugu meile näitab? Ma ei tea, sa väitsid, et opositsiooni jäämine on viinud erakonna miinusesse, et, et see on päris iseenesest huvitav väide, et eraldised riigieelarvest on ju ometi sama suured, et see võib-olla võib-olla ei ole seost päris niimoodi üks-ühele. Ma nagu ei ole päris nõus sinuga ka Merko, et, et reformierakonnal on kuidagi väga nagu keeruline seis, et, et ma arvan, et Reformierakonna seis on praegu ikkagi väga hea tänu ja keeruline on sotside IRL-i seis. Ja see noh, esimehe vahetamine, seal on kerget solvumist see peasekretär ka lahkuma, kui, kui lahkub erakonna senine juht, et seal ei ole ka midagi midagi imelikku ja seal olid ju needsamad konfliktid. Varasemalt lõid välja erinevates piirkondades, kus siis keskaparaat tahtis suruda peale oma kandidaate, aga mulle tundub, et praegu see, mis reformierakond, kuidas need pinged üritada, kuidas nad üritavad need ära lahendada, et see on ikkagi väga mõistlik ja. Kaja Kallas on järgmine erakonna esimees tõenäoliselt koondub, et kogu see Reformierakond Kaja Kallase taha ja neil on väga hea võimalus teha järgmisel kevadel väga hea tulemus valimistel. Just tänud tänu teistele. No vaata ka ikkagi see, et kui tuleb uus juhter, ta tahab teha enda enda meeskonda ja noh, kokkuvõttes just nimelt jõuti sellise ikkagi ilusa viisaka lahenduseni vaadata nii-öelda erakonna kuvandi seisukohast ehk siis ei hakatud panema sulgema juba vaid vastavalt noh, peaaegu siis vastavalt lepingule maksti välja kompensatsioon, mis tuleb alguses juttu, 40-st 1000-st on nüüdseks 30000 ehk siis on noh, nii-öelda kuldne käepigistus, et aitäh, aga, aga ma tahan minna edasi enda meeskonnaga. Et see, mis iganes taga oli, kõik muud pinged ära suutsid selle nii-öelda ikkagi kokkuvõttes välja mängida. Nii nagu on korrektne. No ma saan aru Hanno Pevkuri eileõhtusest kirjast erakonna liikmetele, et ikkagi seda pahameelt, et ikkagi jälle mindi ajakirjandusse Pevkuri kirjaskumasse ka väga jõuliselt läbi, et noh, ega sellised asjad tõesti ühegi erakonna siseelu paremaks ei muuda. Aga lõpetuseks ma pühendaks neli alles jäänud minutit globaalses mõttes kõige tähtsamale teemale, et selleks on siis Ameerika Ühendriikide ja muu maailma kaubandussõjaalged, et vaatamata siis Ameerika Ühendriikide liitlaste ja kongressi vastuseisule otsustas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kehtestada terasele ja alumiiniumil imporditariifid. USA olulistel julgeoleku ja kaubanduspartneritel on küll võimalik tariifide üle läbi rääkida ja erandit on lubatud praegu siis Kanadale, Mehhikole, aga juttu on seal olnud ka näiteks Suurbritanniast. Et see 25 protsendiline imporditoll terasele ja kümneprotsendine alumiinium, mille võib-Euroo sepaterasetööstusele tekitada märkimisväärset kahju, et siin on juba lubatud selliseid vastusamme küll siin räägitakse sellest, et Euroopa Liit kehtestab siis vastutariifid sellistele toodetele nagu teraspähklivõi apelsinimahl, jõhvikad, kad, burbooni, viski ja teksapüksid, nii et kui siin nalja visata, siis kes tahab endale odavaid Ameerika teksasid, siis viimane aeg on ära tellida. Selle kohta on üks väga hea väljend on elevant portselanipoes ehk trump tee, mida ta on lubanud, ta lööb laiali ülemaailmsed toimivad kaubandussüsteemi ja saar ta siis endale nii-öelda kahepoolsed lepingud eksis, ta lammutab kõike seda, mis on olnud sõjajärgsel ajal lääne ühiskonna üheks edukeseks ühtselt toimivat õiguspäraselt süsteemide kaubanduse reguleerimiseks, mis pole kaugeltki veel lõpule jõutud, aga Donald Trump siis tahab ja nii-öelda America first ja et kõik käiks vastavalt tema diktaadile. Ma pole üldse veendunud, et Ameerika on kõigis nendes läbirääkimistes nii tugevas positsioonis, kui ta arvab end olevat. Juba praegu on ameeriklased andnud järele või trump perele, eks, et sedasama Kanada ja Mehhiko näide siin meie saate alguses olnud uudistes oli Austraalia puhul viidata, et tehakse erand ja nii edasi, et pigem ta tõesti tundub selline, mis on võib-olla probleem, aga maailma hakkab harjuma, et ta alguses ütleb. Ja, ja pärast kui tegutsema hakkab, siis need teod ei ole nii hullud nagu alguses sõnades välja, ütles. Pluss, aga muidugi on see halb, kui, kui see konflikt nagu läheb kaubandussõjani, hakatakse vastastikku erinevaid piiranguid kehtestama, et noh, sellest reeglina ei võida majandused. USA ja Euroopa on olnud kaubandussõja lävel veel mitu korda eelmiste presidentide ajal ja alati on jõutud kokkuleppele, nii et vaatame siis, kui erinev saab trump olema teistest. Just et täna sai saates hästi palju räägitud rahast ja majandusest, mille üle on selles mõttes hea meel, et selliseid saateid just väga tihti ei ole. Ka selline saigi tänane rahvateenrite saade. Stuudios olid Aivar Hundimägi, Krister Paris, Mirko ojakivi uuel nädalal ma vaatan. Rahvateenrite koosseis on Peeter Helme, Evelyn Kaldoja ja taas mina, nii et uute kohtumisteni ja head saatekaaslased ma tänane Ta leidis taga kiirel laupäevasel päeval tulla nii, et kehad