Maanteed ja metsarajad, merelained ja vaiksed järvesopid kõik aina kutsuvad. Tule. Ühed eelistavad kuurordilinna vilgast saginat, teised imetlevad praksuva lõkketulest tumeda augustitaeva poole lendavaid sädemete rakette. Kuidas keegi, aga kõik kipuvad kodust välja. Meie tänases saates kuulete puhkusepäevade pudeleid tõtt ja nalja suvistest, rõõmudest ja muredest. Otsad lahti ja pärituul purjedesse. Tere. Nagu kuulsite, ei ole mikrofon täna siiski purjeka reisijaks. Sõit läheb kahesilindrilise mootoriga kaluripaadis. Kuressaare lossi tüse punase katusega siluett jääb selja taha paistab Kont küljelt ning kaob siis hoopis silmist. Kurssi muudetakse mitmel korral. Seda tingivad siinset madalikud ning karid. Abrukale jõuab ainult kogenud. Eino tõmmo ikas on Abruka suvisel ajal. Need kohaliku kirjamehe Albert Uustundilt kuuldud sõnad peavad paika. Muikas Saaremaakeeles peaks vist toredat omapärast või ilusat tähendama. Kena, aga öeldakse siin laini kohta, kui see on umbes kolme meetri kõrgune. See jäi hästi meelde tagasi sõidult. Kui puhus ka pea, seisneb palline. Juba sõidul sadamasilda. Silmaga tuletorni juures mõistsime, miks just siia, looduslikult kaunile Abruka saarele koguneti täna vastu võtma oma külalisi. Kalureid Lätist. Tore traditsioon, mis kestab siin juba teist aastat. Töö ja sõprussidemed kahe kolhoosi vahel. Järjest saabub uusi paate Bjõulistega küll Nasvalt, küll Kingissepast külmetalt. Täna koguneb siia noori ja vanu, kõikides Saare kaluribrigaadidest kostab naeruelurõõmsaid, hõikeid valitseb peomeeleolu. Auväravate taga, millele on lätikeelseid tervitussõnad, ootab peoperemees Saare kaluriesimees Konstantin puun. Lahkelt pakutakse istet selle saare omapärase sõiduki siin kas A ning see murrab karskedega kaunistatud peoplatsile. Muide, kadedust võiksid tunda kõik suurema autojuhid, politsei, natuke sei, valgusfoori autoinspektorit, juhi talongi, autonumbreid stopptulesid ega palju muud, mis muidu nii sageli autojuhile meelehärmi valmistab. Omamoodi nuhtluseks on siin aga sääsed. Nad põevad isegi suhu ja paksu kihina katavad Etti juhtiva maandumispaigad kuid peotuju seisega. Ja nüüd saabuvadki külalised Lätist, mangaan kalurikolhoosist. Kohalik puhkpilliorkester mängib tervitusmarssi ning rahvariides laulu ja pillimees esireas. Sammuvadki külalised aplodeerivad pealtvaatajaskonna ette. On südames. Külalisi tervitab kolhoosi Saare kalur esimees. Pangakoodi kollektiivi. Mind tervitada kogu kollektiivi nimel. Leid proovida teile palju jõudu ja edu töös ja avaldan veendumust, et meie sõprussidemed, mida juba teie lõite varem koduranna ja panga kolhoosi vahel, et need kestaksid edasi, muutuksid veel sõbralikumaks tihedamaks. Täna kohtudes teiega, kallid seltsimehed Läti NSVs. Saavutused nii teil kui ka meil suurenevad täienevad ja me anname kogu oma jõu meie ette seatud ülesannete täitmiseks. Soovin teile edu nii töös kui isiklikus elus. Sõprus meie maa, kõikide rahvaste ja kogu maailma rahvaste, näed, see on rahu kogu maailmas. Me oleme sõprussidemeis teie kollektiiviga juba teist aastat. Me oleme väga rõõmasad sõites teile külla. Loodame, et teie rõõm. Oya naasev büroos lubage meie sõpruse nimel kogu meie kollektiivi nimel anda teile üle väikene kingitus. Kingituste vahetamine läti kalurite poolt antakse kolhoosi esimehele üle rahvuslik õllega. Aria rääkis praegus läti keeles sõprusest. See on tõesti tore asi olla sõber nii kaugete ja heade külalistega. Me täname neid väga, et nad võtsid nii pika teekonna ette läbi suurte raskuste pikkade sõiduga ilma magama. Ta, ja veel pealekauba nii kaugele Abruka saarele meie saaremaa pealt ära tulla. Kuid nad ei pidanud sugugi raskeks. Nad kutsusid meid endale külla 19. augustil, kui nendel panga kolhoosis on kalurite suvepäev. Ja ma loodan kindlasti meie Saare kalurikollektiiv võtab sellest üritusest osa. Lubage üle anda meie saare kalurikollektiivi poolt. Niisugune kingitus Sul on vaja ja selles faasis on üks maailma haruldasemaid taimi, mis kasvab õnneks meie saarel meie väikesel saarel, mis on teinud meie saare, võib olla natukenegi kuulsemaks teiste suurte saarte seas maailmas luuderohi ja ma loodan, et see kaunistati uut ja nägusat klubi root ja meie jalgu, mille ma pühendasin motoks headele sõpradele. Saare kalurikollektiivilt 21. juulil 1962. Pärast sõnavõtte ja tervituskõnesid alges mõlema kolhoosi isetegevuslaste kontsert. Jäänu refereni laulpiduõhtu. Lauludele järgnesid tantsud esinesid kalurite, estraadiorkester ja solistid. Meile ka õnnestus leida mõne laulumees brigadir Heino kuusk, kes laulis meeleoluka pulmalaulu kuulakem, seda koos. Jean ennevanasti sai, kui oli pulmatehtud, siis kõigepealt sai tik pulmalaulud koostatud ning seen kahjuks sellistest, kus köik hännad on neid jälle. Kokku seatud käigu sajaprotsendiliselt. Siin pulma ja selle nimi on pulmaanna laule. Suur pulmade kuu igal pool, seesama möte on ka muul suur pulmade kuu igal pool, seesama möte on kammul vaade, aga ta Haadee veel näha enne Daniel laulu teha. Aga ta saate veel näha enne Tanel lauludi seane Naderrida Stig kuu-iga, see moolinebriku ja nänna rida stiku Eegaasi mu neeme briku mustakuue anud oli, kurtis Leemet mantli omalveti. Musta agu händ oli, kurtis Leemet Maatli omalve kirju, kuue ämbri laia künka mantlimehel saivade kirju kuu. Anud oli lai ja külgamatli mehel sai Wade kassi, jäänud oli pikk ja looduskosja joodud, nüüd ära kadus. Kasi jändoli, peekialoodus. Kosja jutt, nüüd äraga. Koersid Vese hänna Rõnge maadi pulmabla kuude õnge koersid ümbrise Hanna Rõnge maadin pulm. Plagudenge Baderruuna oli paks ja tihe õlud läinud käimagi. Runa händ oli paks ja tihe, õlut läinud, käimagi kogunusi. Anda, näe jäse Veinal toopliis köömlise kogulusi, andan Riinaldu Bly köömned made mineva ta nirgi Anda tüvi A ja sesse rända. Mine vaata nirgi anda kivi ja sesse rända. Tiguuendaama pole näinud, Stahli karbi ümber teinud vaadeldi kuuenda. Ma pole häid Stahli karbi ümber teinud vadja siili jänd oli täis ja trumbi taani pulmas käinud, vaat see oli jäänud, oli oge täis ja trummi Taani pulmas käis märgija Trolkese ändonis jonni juba pruudi vaakumtrenni märgijad Rolkile ändalise õnni juba pruudi vaakumtrenni lehma kui kiire köis ja vaatmes lööme teha või lehma kui kiire köis ja vaatmesleemede teha, väis rotti jäänud, kui purju nõelmena, laulan rõõmsalt pulmapeal vader rotti ja nüüd kui purjune õelmena laulan, rõõmsate pulmapeal kuuluend, kui talla taas marli peesid, kui meta kuulu, kui tõllarattad maad Libeesi käigul, mättad jäneseldi anud tuttees künkad ruudu pulmas. Jänesel tsi anud tooti, künkad ruudu pulmas nooti, rebasel see anud Lenla Toomade pulmas tantsis rebasel prantseservemla tooma pulmas tantsis küll Peeemmeste nude pulmaleehaa taha Lundi Andane BMW TR3 Alee Haadava Nundi Andane karu kui karvagoogu äini pulmallimbud laagu karu kui karvagoogu Väini pool maa lembud laagu hülge nafta p sellelt tallim pisu b hülge jään vöötannioopi selle Tanel Imbi supi lõvi jännale otsas lomp mena pestandbaja alluv tompad. Änna ootas loom Benaabjastarba ja alluv toopade ilvenna ootajaid, Õlpia, kolde konderbolma, kolpade ilve, jänna ootali töölt ja kolde kukkunud pulma. Kolpade ämbliku ei ole anda, selle päevadel laulan nõnda. Ämblikkoole ei ole. Sellel laulul on muide mitusada salmi ja seda lõpuni kuulata pole ning seepärast võimalik. Seda lauldakse, kuni kestab pidu. Pidu aga on alles täies hoos. Jätamegi nüüd laulud ja pillimängu Abrukal ning soovime neile head peotuju. Mulgimaale toob aga neid hiljuti lõppenud Loomingu novellivõistlusel kolmanda auhinna saanud Helgi Oidermaa novell Mustjala punane ja must. Kuulakem seda Aadutvustab heinakuhja võib teha kahte moodi. Võib teha nii, et üleval vastuvõtja ainult kuulab, mis Alt-õpetatakse ja seega päris kuhjategija nagu polekski ülal, vaid hoopis all. Aga teha võib ka nii, nagu mulkidel kombeks, et see, kes on ülalpool, teeb ja teab ikka rohkem, mõõdab ise rehavarrega kõik parajad kasvatamised ja kahandused ning paneb oma äranägemise järgi paika. Alt ainult antakse kätte. Liide lehmahein pannakse kuhja viimase viisi järgi. Advana all isegi kõnelda pole tal praegu tarvis. Päike kõrvetab, metsahein on parasjagu krõbe ja paljuke seda niimoodi hanguharude otsa mahutki. Ei, pühapäev on omal kohal. Kui avanssi vilja kätte saad, siis võtame Liine käest teise põrsa juurde ja su jope anname vanale viiulile õmmelda. Kostab ülevalt. Ei päris kena mõte ikka liidega paari hakata. Elamine tuleb uhke, tõsijutt, uhke pole sulle endale enam tarvis ühtegi jahtida. Liider on hakkamist mitme eest. Aaduleb Hango intesse lausa vindiga. Küll vilistakski, kui vähegi viisi peaks. Sa käi õhtul ruudil ära ja too oma riidekraam meile. Ma siis õhtuti vaatan, kas mõnest riidetükist asja saab, hoolitseb liide, kui tarvis saab toodud, mis siis ikka, kui liide ise neid kodinaid nii harutada tahab. Aga kui tarvis võib ahju ajada, ega Aadu rubla pärast nutta. Toekas kahkam Heino variseb tagasi vaatama, peaks ikka enne kui nii lausa huupi lahmida. Imelik, kuidas mõni inimene saab ja teine mitte. Pagana vastu meeltonaadul poest endale riidehilpe küsida, olgu pealmistega kuidas tahes, aga mis näoga sa nõuad, neid alumisi? Jõuab siis alati kõiki numbreid mõõtusid meeles pidada. Ja seisabki leti ees ning verinoor tüdruk tõmbab su tulevased ihukatted oma tulipunaste küünte vahel kogu rahva silme all laiali ja kilkab üle kaupluse. Kas need peaksid sobima? Teisel jälle ei ole sellest midagi, nagu see liidegi praegu. Parmud on välja tulnud, tao üks surnuks, teine kohe uuesti piiramas ja tükib või suhu, võtaks neid. Sa käi homme kontoris ära ja nõua oma heinaosaga välja, libiseb kuhja otsast, uus juttuvats. Heinad, heinad jälle üks parm poeb kohe kahe silma vahele jäid Asieri, kui pead liigutad. Aaduae upitab ülalolija ennast üle kuhja serva. Mitte kurivaim ei tee välja, ei või heite suitsu ka ette panna. Kuulsid või lõikab liide uuesti öinaad, heinad, mis põrguheinad mul sinna kontorisse hoiule antud ühma paadu. Lõpuks ometi said töötusest lahti. Traktoristid lubati anda ja kui nemad juba saavad brigadiri lammu, õigus seletab liide asja veel selgemaks. Sul seal kontoris veel kenad seftid sees? Ei tea, kelle jaoks mul neid Eino õige tarvis peaks olema, kirpudele, kargamise platsiks või hiirtele pesa jaoks. Olin tal tarvis nõndamoodi hakata, hangu arvud löövad robinal mättasse. Tüki aega vaikivad mõlemad, ainult rehavars krõbiseb vastu kuhja varrast krabisevat kõrred ning imalalt lehkab Angerbist. Ma panin leivakoti lepapõõsa taha, tahab võtta vähe kinnitust, poetab lõpuks liide. Olgu naisterahva asi. Või see iga kord mõtleb, enne kui ketrama asub. Laseb aga peale, et aga heie jookseks. Eks lõksuta, mõni hoopis hullemat. Oli ja muidugi oli ta kontori viie juures korteris, kui teises brigaadis kive vedasid. Aga et midagi niisugust oleks viia, ei ole sedasorti. Naeris veel ja lubas tagasi tulla kunas tahes aga tema naerud ei ole sedasorti. Kuid suupärase küpsetamise poolest ei saa liide vastu naljalt ükski naisterahvas võtta kas või seesama pirukas. Mis seal ikka, hea oleks peale lõunat, kui jõuaks homseks poistele tööjärjed kätte juhatada. Ja väheke veel sepibayas. Hang hakkab jälle viledamalt käima. Mis sul siis nõnda ära oleks oma asjad jutti ajada, mis õigusõigusi tuleb välja võtta, kõlab jälle ülevalt. Küll on inimesel kius, teine tassiks sulle oma hinge tagant viimse kreemi ära, mis siis tal kolhoosist välja kirjutada. Jäta viia hing rahule, üles sahiseb suurem lahmakas panguse paika ei jätku nüüd ometi. Aed viia nime ei tohi enam suu muga võtta või? Liide hääl on järsku kile ja väriseb vähekese. Aga võtandia näe tassiks jah, sulle hinge tagant viimase kõrre, kui sealt aga midagi võtta oleks, aga ei ole, näe elu peal sauna, vihtagi, kitse, koobakalegi küljekondid viimaseni näitusel, et pole paremat Härmooniumi tarviski, kui jälle agitaatorid tahab teha. Hakkab aitama. Aadu lööb hanguharusid pidi maha ja hakkab pintsakut selga ajama. Kuuleb, ununeb ometi mees, kui pooleli usa rahva naeruks lähed, õiendab liide. Ja pooleli on näotu jätta. Aadu paneb pintsaku jälle kõrvale ja võtab tööriista. Aga õigehimu on läinud. Sa võiksid omale kah lehma võtta, külma talitada jõuan, lepitab liide. Ega meil selle registreerimisega nii tiidust taga ole. Teine lehm ja registreerimisega pole tiidust. Ei midagi, on kiivas ja kõverdi isegi väga viltu. Kuidas me siis nüüd nõnda ise veel tahtsid, et ma riidekraamiga tooks täna õhtul sulle lappida? Too vuh leidsid või kuidas me nüüd nõnda vaata enne oma viijat mina ikka aus naisterahvas olnud, eluaeg ei saa keegi näpuga näidata ega nurga taga naerda akusse viia oma poisi sai pühast vaimust või antinormipäevade eest anti selle suure ringi Kiiamise ja teiste seina peal näägutamine eest komiteest preemiaks või liideana õiglasest vihast nutma puhkemas. Meie ei tohi selle ingli käest oma ausalt teenitud töö palgaga mitte küsima minna, kohe on kandaal lahti. Ja juba ta usubki, mine minema kuhja äärest ja tee parenda kitsale vihad talve jaoks valmis. Pannakse sinu pildile veel autahvli peal, lillekants ümber ja viijal endale rohkem aega ümber tõmmata, teavitaatorit teha, endal kanavarbad silmal häbiraasu ei tunne sihukesele veel advokaadiks. Aadu tõmbab uuesti pintsaku selga ja hakkab astuma. Aadu, kuule nüüd ometi on liidel järsku päris suur ja südamest tulev kurbus kogu vihaste kiusust jagu saanud Aadu. Tüütav pöörab ümber, ajab liidri õmmeldud triibulise särgi seljast ja paneb põõsa alla leivakoti kõrvale. Narr, kuhu sa nüüd jooksed, viska köis, jana, palgad üles, eksriismed või teine päev hobusega. Aadu mõtleb vähe, tõstab siis leivakoti hanguharude otsas üles köit, visaku vanatont või sõitku alla ühes poole kurja küljega. Näib Sis kuue kurguni kinni ja asub kindla sammuga teele kontori poole. Ei, midagi ei tohi teha enne, kui on mõeldud. Aga hea, et see mõte on nüüd tõesti lõpuni mõeldud. Ah, sõbrake, kui sa teaksid, kui väga varvastel augustikuud, miks sa siis just seda nii kangesti armastad. Aga kuidas sees Mai järele tuleb juuli juudile järgneb juuli, siis, siis August, esimesel augustil algab mul puhkus. Puhkus missugune nauding, et ma ei tea, kuidas sinuga lood on, aga minule igatahes on puhkus rohkem kontimööda või töö. Selge, nii et siis esimesest augustist lähedase puhkuse ajal just. Kus ja kuidas sa mõtled, mina? Oo, minu puhkus, tule, kuninglik juba teisel lendandas Sotši, tõmban selga triibulise pidise haava ja ongi kõik. Pole enam osakonna juhatajat on ainult puhkaja. Päevitad, sov põled, võtad kaalus juurde, mingeid kõnesid ei pea, mitte millegi eest ei vastuta. Laosalust. Küsi tead, täitsa ära piinasid. Pool 12 kobiv magada. Aga töö ajal ma ei heida kunagi enne poolt kolbe voodisse ja nemad loodavad, et mas sanatooriumis seda varem teeb. Ma sõitsin lõppude lõpuks ikkagi puhkama. Kell seitse hommikul maast lahti. Ei tea, misjaoks oleks vaja tööle. Õigus? Loomulikult hoius. Või jälle rannas. Ärge viibige vees enam kui 10 minutit. Aga iseloom on mul niisugune, et kui oled kord vete saluda seis on mulle, meri põlvini ja võtame päevitamine. Võtke 15 minutit päikesevanni. Aga tead, mina tean, tean, armastan lesida, päikese käes viis-kuus tundi, uus, nii et oleks ikka tunda. Seal on kogu keha hellija kibe nahk tuleb maha kah mõnu. Mis parata, tuleb kannatada. Ta ta. Aga selle eest tuleb koju tagasi ja keegi ei tunne äragi. Nagu šokolaadist. Sanatooriumirežiimiga juba värvija imuda, söömine. Õudne. Linnas linnas tuled vahel koju alles poole kolme ajal ütled naisele, et nõupidamisel pistad köögis üht-teist hamba alla. Aga sanatooriumis. Pärast nõupidamist Rolid kella kolme ajal aknast sisse ja sõidad tühja kõhuga magama. Viimane keefiri klaas anti ju kell 10. Ja, ja minu meelest on kõige parem puhata omaette metsikule. Kuidas nii? Metsikuna? Küll sõidab kohale. Mõnikord veab Satoa, milles elab peale sinu veel ainult ainult paar-kolm inimest. Siis on elu muinasjutuline ja tead, minu täditütre langes õnn sülle, omaette elamine, täitsa üksi, ainult kodulinnud olid ka, mis kodulinnud, elas kanakuudis, aga selle eest täiesti individuaalne, aga toit, oo toiduga pole mingit muret. Kannidele Doro, ostad korki, tomat, et mingisuguseid konserve juhtub, tulebki koorida ära lõikad viiludeks laevalt mõnelt kohalikult elanikud, Castroli lipata uuesti turule ja tot puid, sest et tule üles ja võid lõunat süüa, milla ta süda kutsub. Aga kui turul ei viitsi käia, ela või hoopis ilma lõunate? Pealegi vaeva enda toidutegemisega nii ära, et polegi enam söögiisu. Aga sanatooriumis helistatakse ja kutsutakse. Tahes-tahtmata mine ja söö, mingisugune diee kah, väljamõeldis see seda, aga seda ära söö. See on ju isikuvabaduse piiramine just. Metsikule puhkad tõepoolest, tunnetad oma moraalset vabadust, tõuseb üles ja heida magama siis, kui pähe tuled, arstid sind ei seganud? Veres nii kaua, kui tahad, söö seda, mis meeldib, või ära üldse kellelegi pole sellega asja. Tunned ennast inimesena, millal sa siis oma metsiku puhkamisega algust teed? Millal tõtuusik tuusik, algab mul teisest kuupäevast niipea tuleb välja, et sa sõidad doosikuga. Kena küll. Kuidas siis metsiku viisiga jääb? See, see viis on veel liiga metsik puhkad niimoodi Kuu aega pärast ravid ennast terve aasta. Ma tormasin jaama siis kui rong juba liikus. Veel vaevu jõudsin hingeldus peale. Ja peaaegu et oleksite himine, ütles kõrval istuv mees kaastundlikult. Üsna pisut. Vastasin talle olles tänulik tähelepanu eest. Veel pool minutit. Ei, mis seal vahest 10 sekundit tänu jumalale läks ja laulis. Jah, teil on õigus. Ah, mis seal 10 sekundit olekski hiljaks jäänud, kasvõi kolm sekundit. Ei suutnud veel rahuneda, minu naaber. Ja te oleksite näinud ainult rongi suitsutee. Kuid ma siiski jõudsin juba, see on hea. Mind hakkas tema teema juba tüütama. Jõudsite küll, aga, kuid kergesti oleks võinud ka mitte jõuda. Ähvardas ta mind seenega. Ja meeste siis oleks teinud. Mitte midagi ei peaks, ma sellepärast ei hakka ennast üles pooma. Ma kujutan ette, rang on läinud, aga te seisate. Ma otsustasin parem vaikida. Aga järgmine läheb alles kahe tunni pärast. Einelauda vastasime ärritatud leidsitega koha einelauda. Minu tuttava neiuga oli juhtum, hilines kohtamisele ja ole lahke. Nüüd jalutab teisega, ma ei vaatagi tema poole, kõik lõpetatud. Aga kui ta poleks hilinenud, oleks ta olnud abielus. Peale lühikest vaheaega tuli tal meelde teine juhtum. Üks minu tuttav Jaustas vist jaksis. Täht, mõelge, väljus rongis ja näks. Mis te arvate? Arbuusi ostma? Aga rangedes hüvasti läks? Ma ei reageerinud Jaustas Jaxise traagilisele juhtumile. Vaikis ka naaber. Kuid kahjuks üürikeseks ajaks. Meie asutuses on kanepi, võib-olla tunnete teda? Ei kumisema. See tänate hilineb alati ja igale poole. Kui palju on ka ülemustele rääkinud, midagi aita, hilineb ja kõik. Kuidas te arvate, millega see võiks lõppeda? See mind ei huvita asjata, see lõpeb halvasti. Ma kinnitan seda teile. Ühel ilusal päeval aetakse ta töölt minema. Need, kes tihti hilinevad, lõpetavad halvasti. Uskuge mind. Näiteks teie rutate tööle, aga buss läks ära, te jäite maha. Mis teha? Läks? Koskaal teie väljute? Küsisin ma ebaviisakaid. Mitte niipea. Ja ta nimetas jama, millest olime ammuli möödasõit. Aga me oleme ju sellest möödasõit. Läks ja laulis kütilisema leebelt naerataks. Vaat ei saa alati viirile troobisejate pärast tuultes sõnaohtralt kodanikele prügilas väljapääsu. Tervist lubage tutvustada ALS peetav. Rõõmustav. Ilus ilm täna. Ja teie istutasin umbses hotelli koridoris tuleb ette. Täna õhtul toimub suurepärane kontsert. Mul on juhuslikult kaks piletit ja mõtlesin, et teie vast ei tule kõne allagi. Esiteks ma olen abielus. Teiseks viibin siin suvituskohas üksi. Mees on pealinnas, aga see on ju nagu saatuse sõrm. Teie olete üksi, mina olin ka üksi. Miks ei, võiks, me ei. Ja veel kord ei. Mis mõtleb rahvas. Ja aga stopp, mullu niidi, kui ütleksime, et olen teie abikaasa, kes sõitis teile külla. Ilmselt peadil töötab. Töötab. Kas olete nõus? Ei, ma lihtsalt ei tea, mis. Vaadake, ma käin momendiks poes teiega, pange mulle tuba kinni. Üteldi, et abikaasa saabub poole tunni. Ei, mõne minuti pärast. Olgu, ma kohe. Nägemiseni, armas. Aadika. Kas teie olete siin administraator, mina. Kas minu abikaasa palus mulle toa kinni panna? Ma saabusin äsja, jah, palun, tuba 208, teine korrus. Võti on siin. Täna siis veel. Kas ma saaksin oma tuppa kohvi tellida? Täiesti võimalik, palun. Siis palun, üks õhtusöök. Kahele saab tehtud. Ja teatage oma abikaasale, et ootan teda. Kahjuks pole võimalik. Mis tähendab, tähendab teie abikaasas suvatses mõne minuti eest taksoga lennuväljale sõita? Lendas minema paistabini ja ta ei jätnud mulle mitte midagi, jättis küll. Ta ütles, et abikaasa tasuta kolme nädala hotelliarve. Meie ees on ühe noore arsti täielik Lehitsegem sega. Täna tutvusin hurmava blondiiniga, kuuldes, et olen arst, lõi ta üleni särama. See on suurepärane. Kujutlege iga kord, kui ma söön, tekivad mulle õudselt rajatised. Millest see võiks tulla. Silmapilk, ma näitan kohe, kuidas. Teisipäev olin palutud lõunale. Toit oli suurepärane. Minu kõrval istus maja peremehe ema. Kuuldes, et olen arst, jutustas ta mulle üksikasjaliselt loo oma kuuest läbi põetud paisest. Kesknädal lõpuks ometi õppisin tundma kuulsat näitlejannat Maria veed. Ma ei suutnud kuidagi taibata, miks ta minu vastu nii silmatorkavad sõbralikkust üles näitab. Põhjuse sain varsti teada. Kuidas rõõmustun, et kohtasin Asti, ütles ta. Võib-olla saaksite mulle midagi nohu vastu välja kirjutada. Kuulake ometi, kuidas mul ninas nuriseb. Täna langes mulle osaks õnn saada esitletud suurele luuletajale. Minu jaoks oli see tõeline pidupäev, sest ta luuletused vaimustasid mind juba mu kõige varasemast noorusest alates. Naissöandanud isegi alustada vestlust. Meister võttis jutuotsa ise üles. Tõot liisis arst. Võite mulle öelda, millest küll tuleb, et mul on hommikuti alati niisugune vastik maitse suus. Reede olin hambaarsti juures hammast puurides, rääkis ta. Varem olin alati terve nagu härg, aga viimasel ajal suu pisut rohkem lahti, palun, on midagi minu mehhanismidest korrast ära. Valus peabki valus olema. Tõusen hommikul üles, aga hoopis teise inimese nagu varem. Ja mu armas isu sama hästi, kui ei olegi. Pisut rohkem lahti, palun. Köha vaevab mind. Ja peabki valus olema, kannatage ära. Võib-olla suitsetama liiga palju. Mõtlete teie samuti? Või on hoopis midagi kopsudega? Igal juhul mees, üle 50 ei ole enam noormees. Rahulikult, palun. Valu tuleb sellest, et närv on paljastatud. Aga mida soovitaksite mulle, et hakkaksin tundma end paremini. Pisut rohkem lahti, palun. Üks tuttavaist pühitses sünnipäeva. Kõik lõbutsesid suurepäraselt, ainult üks staamidest istus kõrval ja vaikis kogu aja. See on neiu kohv, informeeris mind keegi. Vana inetu ja rumal. Seetõttu hoolitagi temast. Mul hakkas neiu Kohlist kahju ja otsustasin teda lohutada. Te näete nii kurb välja. Võib-olla pole terve? Küsisin. Ei, vastas ta. Olen absoluutselt terve. Mul pole vähematki viga. Kihlasin end temaga. Pühapäev külastasin oma pruudi vanemaid toima, esitleda sulle oma kihlatut. Mamma. Ema pakub sulle kindlasti suurt huvi. Niipea kui ta pisutki puuvilja sööb, saab ta kogutava kõhulahtisuse. Isa, minu kihlatu. Isaga on lugu just vastupidine, üksainus kord nädalas ja isegi seda mitte alati. Aga onu Henryga peatselt tingimata tutvuma. Sa ei kujuta ette, milliste peavalude all ta kannatab. Jaa, tädifeelama sapikividega. Siis veel Bob oma igavese hooksendamisega. Ta on nii armas laps. Ja minu täditütre Barbara tütar oma alatise angiiniga. Sea end mugavalt sisse. Nad kõik tulevad kohe siia, et sinuga tutvuda. Ja nüüd kuulete Poola kirjaniku Kristiina Schibulska följetoni romaan. See algas nii. Panin selga uue importriidest kleidi, tõmbasin jalga Nõukogude sukad ja prantsuse kingad. Pärast seda vormilt rahvusvaheline ja sisult poolakas väljusin ning suunasin oma kerged sammud pargi poole. Istusin pingile, lasin pea mõnusalt tagasi, sulgesin silmad. Jalakasin täielikult mõtlemast, see valmistanud mulle erilist raskust ja maandusin täielikult päikesele. Kuulsin summutatud mees, häält, keegi sosistas. Vabandage, palun. Olin liigutatud. Kuid seda ainult sisemiselt. Väliselt jäin täielikult liikumatuks. Kes põisse alla ja mida tema oli lõppude lõpuks vaja, on. Helilised, lapsikud kahtlustused. Mida soovib üks mees ilusal päikesepaistelisel puhkepäevad on väga lihtne. Ma meeldin temale ja ta püüab minuga vestlusse astuda. Otsustasin silmi mitte avada. Nõnda pikendada oma ootusärevust. Vabandage, palun kuulsin uuesti tema häält. Tundus, et see oli juba veidi tungivam. Huvitav, kuidas ta välja näeb? Mõtlesin mina. Otsustades hääle järgi, on ta vist brünett. Kuid kes teda teab, kas pole küllalt blondiine samasuguse häälega. Tõenäoliselt on ta sarnane Shan Marele. Kohe teeb ta ettepaneku ühiseks jalutuskäiguks. Mida muidu võib soovitada sellisel imeilusal puhkepäeval. Aga miks peaksin ma keelduma ainult seepärast, et seniajani pole mul keegi tutvustanud seda sümpaatset noormeest kombel on juba ammugi vananenud. Arvatavasti on ta väga armas. Ta läheneb Mulleni pihlakalt. Tõepoolest, tõepoolest oleks naeruväärne sellest ära öelda. Kindlasti märkastamine, uut kleiti. Mehed, tõsi küll, on hajameelsed, nad ei märka üksikasju, kuid seest näevad tervikut kohe-kohe kätte, mulle kui ilus kleit elanud ja mina vastan Kemale. Õigus. Teile meeldis. Palammeldud isa vanast kuuest. Ütlen seda lihtsalt harjumusest ei saa maju selgitada temale, et sain kleidi kätte õmblejalt alles eile jääd, see läks mulle koledasti kalliks. Ükski naine mitte kunagi ei räägi seda, ta lihtsalt kiristab hambaid ja maksab. See on ju niivõrd väike ohver. Kui alati võiks nõnda ohverdada. Aga pärast küsib tema minult Kuigi sa oled kõigiti kaasaegne, pole kunagi vaja kohe esimesel korral kohtumiseks kokku leppida. Igale meele on vaja anda mõista, et tema on ikkagi vallutaja. Tähendab, anne, anne, jalutame, Visla kalda kuupaistel läigib vesi hõbedaselt ja uimastavalt lõhnavad jasmiini. Üsna kaugelt kaugelt tagak õlad. Vabandage, palun kuulsin ma otse kõrva juures. Hirmud, hüppasin püsti ja nägin oma kõrval heasüdamliku vana kest. Vabandage, palun, ütles ta erutatult. Kuid see pink on just alles värvitud. Järgmisel päeval pärast kodanik Kiviti ärasõitu selgus et ta oli kassi kogemata oma tuppa luku taha jätnud. Sedalaadi seiku oli kommunaalkorteri niisuga varemgi juhtunud, kuid üks asi on istuda lukkudega niikaua, kui toa peremees tuleb töölt tagasi või käib kinos. Teatris. Teine lugu, aga kui luku taha on jäetud siis, kui inimene on sõitnud puhkusele. Kommunaalkorteri elanikud kogunesid keevite ukse juurde. Tema puhkus võib kesta kaks nädalat, võib aga kesta ka kuu aega. Kihutas minema, kellelegi sõnakestki, lausunud, pahandas kooli õpetaja Lindal eest. Ega ta polegi kohustatud ütlema, tähendas plaaniad, õhk, ainult, et nädala-paari miisu nagunii vastu ei pea. Ilma veeta kärva käsk maha neljandal päeval. Mina armastan vaadata tõele näkku. Missugune tore, kas oli? Kuidas nii oli, mis tähendab, kärvad, vaatas arusaamatuses oma naabrile otsa, pensionär karusotsekohe, laseme miisu välja, kutsume lukseppa ja avan ukse. Kõik olid kohe valmis, head nõu kuulda võtma. Üksnes plaaniad, õhk surus huuled kitsaks. Kas jooneks ja testis protesteerivad käe? Lubage kodanikud ainult üks küsimus. Mis ajast ja kellel on õiguslukke lahti muukida? Kõik ainult miisu jätkas karjumist oma vangikongis. Esimesena sai kõnevõime tagasi, kellesse präänik mehi ka, et sisust lahti muukida kuritegelikul eesmärkidel vaid hoopis erilises olukorras. Aitas kastak. Eriline olukord, turtsatas dohc üle olevat sissemurdmine on sissemurdmine, seaduses erandeid ei tehta. Kodanike kadud on puutumatud, pisukest pidagi. Egas miisu siis ometi ära surra tohi. Pealegi häiriks tema karjumine niikuinii kogu korterid, segas kärus vahele teatrissadile kooslane akti selle kohta, mis sundis meid toa ust avama. Kõik kirjutavad alla ukse, aga panime pärast uuesti lukku. Kuid õhk polnud ka sellega rahul. Aga kui peres midagi kadunud, on mõni asi või veel hullem, mõni dokument? Vaadakem tõele näkku, mis muutusid, räägite pahandus, õpetajana midagi kao ega saagi kaduma minna. Kas meie siis 11 ei tunne? Ega keevitajaid mitte eriti hästi. Parilist õhtu, temal uus elanik, siin Berglel niisugune, kellel iseloomu. Meie arusaadavalt ei hakka sealt midagi ette, temaga. See või teine asi on käidud. Akti vastu, nina tegelikult ka ei ole, kuid see tuleb koostada miilitsa esindaja juuresolekul. Ausus, ausus, eks ägenes, kindel see, kindel. Hästi, lähme siis jaoskonda, ohkas Karus. Eks ta siis seal seletama seadusi plaani ja oli aga solvunud ega nõustunud kärusega kaasa minema. Koos pensionäriga läks miisu tuleviku eest võitleja õpetajanna valvekorra leitnandi taibanud algul midagi, milles asi seisneb, mida õigus öelda tahetakse, tema. Kuidas siis aru sai? Ei suhtuta hoiduda naeratavast istel kodanikud, praegu aetakse suurematki asjad ilma miilitsat joonde. POLE VAJA Actega pitseerimisi, kui naaber tagasi tuleb, ütleb teile ainult aitäh selle eest. Seda me just tahtsimegi, Hinglasleviste kergendatud tusk täitsa vabalt, täitsa vabalt. Minu poolt teie kiisule tervis. Olete ikka kõlupead noomiste sõnadel sõnad. Tarvis oleks olnud esitada ohvitsiaale avaldus ja võtta sellele resolutsioon. Ja mis nüüd saad, küsis Karus segadusse. Tuletas niisu meelde, et aega ei maksa viita. Kutsuks õige tuletõrje välja, kostis rännakese hääl. Nad võivad oma lahtikäiva redeliga ronida, meie korruzini avada, keevituaakleja kassi välja tuua. Tõhkeda andis sedamaid õienduse. Tuletõrjekomando vale väljakutse eest on trahv 100 rubla. Rimi kutsuti, tule tulid välja, läheme ise nende juurde ja palume selles, õpetajanna haaras uuesti mantli ning läks. Tuletõrjujad olid väga vastutulelikud, kuid ei saanud valvemasinat kassi päästmisele saata sel põhjusel, et oli tarvis tuleohutuse valvel olla. Nad soovitasid Luksepp kutsuda. See oli aga miisu päästmise esimene, ammugi kõlbmatuks tunnistatud variant ja nii jäid korteri elanikud nõutud üksteise otsa vahtima. Neid otist õhk just nagu iseenesestmõistetavalt ohjad enda kätte. Et vaat, vapressime, teeme lause seda sügavmõtteliselt. Stsena karusjookseb hommikul elamu valitsusse. Tee kindlaks, kus kiivid töötab, aga täpselt siis helista mulle töö juurde, mina võtan ühenduse tema töökohaga, selgitame välja, kui kauaks kiivid puhkusele läks. Järgmisel päeval tuli tõhkkojus süngena. Kiivitš jää terveks kuuks. Kõik kahetasid. Ja siis leidis tõhk väljapääsu. Rähu. Mina leidsin lihtsa lahenduse. Alumisse ukse tähvlisse tuleb saagile väike avaus, nii et kas välja pääseb tuppa, keegi ei lähe üle läve, keegi, astu, lukud jäävad terveks. Mingisugust kahtlustamist ei saa tekkida, mis, ah et mille abil? Tooma Tööriistad siia. Juba minuti pärast toimeta sats ukse kalal, algul puuriga, siis saega ja veidi aega hiljem jalutas päästetud miisu saba heameelest püsti, esikus ringi. Läänia tõhkaga elas läbi oma elu, meeli, ülendavamaid, minuteid. Igal pool on tarvis korda seadusest kinnipidamist ja leida õige lihtsal laeldust. Tere, Marta, kogu vara sõber, no kuidas, kuidas käbarad käivad? Rikka puhkusel ukse ees. Kuidas me siis sel aastal puhkame? Minul on juba kõik otsustatud. Läheme matkama mööda Gruusia sõjateed matkama. Olgu, matkame siis, ma tulen, assoo ainult ma ütlen sulle ette, see pole sul jalutuskäik, linnapargis. Matkamine on sport. Selleks on vaja vastavat ettevalmistust, Kaarastust ja vastupidavust. Aga me ei ole muutad. Möödunud aastal pidasin kaks kuud soovilas vastu. See oli kuuri loba ilma vee ja valguseta. Eed karastusel olevas. Ütle mida vaja kaasa võtta. Matkaja võtab kaasa ainult kõige hädavajalik. Selge, kas 100-st rublast aitab? Kui sind midagi ei taipa? Tuleb kaasa võtta seljakott, magamiskott ja muidugi toiduained nii paarikümneks päevaks. Kas sealkandis on siis toiduga raskust? Kauplustes muidugi on, aga meie marsruut läheb mööda, mäeharjagurusid, seal ju kauplusi ei ole. Sellepärast peabki, tegi endal kaasas olema. Matkaja, kulla sõber, see on inimene, kes oskab lõket süüdata. Lõunadki. Puhul ees This kui sa juba otsustasid matkama tulla, siis pead kõik ise tegema, mis puhkusse siis olla. Muudkui aga käia Roli, keeda ise süüa ja tuld, aga selle eest, kui palju muljeid, milline mõnu. Kujuta endale ette. Mägeri puhas õhk, hommikune päike, allikavesi, seljakott seljas, tõuseb visalt üles mäetipu poole oot-oot-oot, mis jooksis toitume otse tassina sööme all kõhu täis ja me olime siis. Aga mida sa üleval sööd, kuidas, mida? Korraliku mäe peal peab ometi olema restorani võõrastemaja seal kirita lõgenoja tagalaga. Ei, Sass, sedamoodi mägedele ei lähe. Ööbida tuleb magamiskotis lageda taeva all ja sööma ei hakka seal mitte restoranitoitu, vaid hoopis lihtsamat. Kiidad ise endale putru ja kohvi. Paistab, et meie ühised pudru keetmisel jäävad ära ega maa olema kas, et kotis magada aga teised matkavadki. Meie saates esinesid vabariigi teeneline kunstnik Olev Tinn, teeneline kunstitegelane Leo Martin ja näitlejad Liia Laats, Einari Koppel, Valdur Himbek, Endel Padrik, Kaljo karask. Sel orav Helmut Vaag, Heino mandri ja Aarne Ruus. Muusikaline kujundaja oli Aarne Oit, operaator Urve marka, helirežissöör Eero Sepling. Saade puhkusepäevade pudeleid.