Kesköö on juba saabunud ja Peeter Sootoriga vikerraadio stuudios mis endiselt on ebaharilik, sellepärast, et lebama madratsite peal. Peetril on silmad kinni, kui endal peal lohiseb siin vaikselt juba. Aga, aga me räägime ikkagi juttu edasi, loeme vahepeal mingisuguseid asju, kuulame muusikat ja siis ma mõtlengi, et teete, sul olid silmad kinni lõigutud ja jätagi silmad korra kinni, ära piilu. Nüüd ma loeksin sulle ühe tekstikatkend ette. Kuulaseda. Kustutasin ukse kõrvalt tule pimedas riidest lahti võtta, magama heita. Istusin voodil ja kuulasin oma räpakaid südamelööke. Tundsin muret, et süda on ilmselt tõesti haige. Ei tea, mis sellest saab? Vaevalt ma küll nii kaugele ei jõua, need arsti juurde lähen. Korraga tuli tunne, et jah, kui ma suren. Küllap siis on kogu elu ja kõik, mis ma teinud otsekui peopesal. Ja ma näen seda kõike, mis olnud ühe tervikuna. Lähen kunagi mujale, saan kellekski teiseks, vaatan sealt kõike seda, mis olnud. Sellepärast pole mõtet valetada, valetamist siis ei mäleta. Ega valetamine ei ole mingi eriline patt. Ta polegi midagi, ta lihtsalt surnud elu. Sa kaotad oma elu, kui valetad. Ja pärast on sellest kahju. Halbu tegusid ei pruugi nii väga kahetseda. Nad on midagi, aga valetamine pole lihtsalt mitte midagi. Olin täiesti riidest lahti, kardinat ei olnud ees, seisin aknal, vaatasin öist märgaja tühja majaesist ja mõtlesin. Jah, ma olen jumal. Küllap ma olen jumal. Küllap me kõik oleme jumalad, kõik kokku. Naljakas asi see küll siin toimub. Peeter Sauter, tee veel silmi lahti, ütle, kas sa tundsid ära? Kohe tundsid kohe ära. See on sinu esimene proosaraamat või üldse sinu esimene raamat indigo. Ja siis ma mõtlesin, et kuidagi huvitav, et ma selle katkendi valisin ennem juba välja ja peitsin raamatu siia madratsi alla, et sa ei näeks. Tundsid ikka kohe ära. Ja siis mulle tundub, et see läks täpselt selle sama jutuga, mis Kõivust rääkisid, kuidagi natukene huvitaval kombel. Võib-olla isegi nagu mingi selline nagu mõte, nagu veeretamise asi, mis võib-olla on ka kõivul nagu justkui nagu haagib, et ma ei oska sortnaga. Aga kõivu tekst on ka üsna erinevaid, on. Ta püüab ikkagi mingit erinevat mängu mõnikord leiutada, aga, aga noh, jääb ikka Kõivuks meie kõigiga vist, et see sinna ka võib-olla ennastki ära tüütama sinu oma teksti kuude ja need mõttekäigud, mis muud kui varieeruvad, aga ikkagi korduvad. Sa püüad hüpata kuhugi teise keksukasti, aga ega sa väga kaugele ei hüppa, et sa ei tee endast mingit teist teist meest, aga sinna ei ole midagi teha. Ja noh, ei peagi ei peagi tegema, et see suur tugevus on ikka kui sa rakendad neid omadusi, mis sul on. Iseasi, kas, kas nii sulle võib tunduda, et see on niukene mage, tugevus. Miks muga noh, sest võrreldas ma näen, ma ei tea, ma, kõva tegija, aga, aga, aga ega sul ei ole, aga võta midagi muud kui see, see, mis sul enda kvaliteedid on või sinu enda omanduses, et olgu silus või olgu see kole, ükski mees enesest pikem ei ole, et et aega nad mõõdavad enne ja praegu usun see kõik aegu. Reinol külariks piltmisele Reinule kingitud ja seal, kes on Rein Raua Rein klasinud murra oma raamidest välja. Rein oli üks pilt, see oli ka mulle üks kodune ülesanne, mõtlesin, mida sellega siis. Ja ma ei mäleta pildi autorit tunduv graafik. Reinold seinapealse Et mida see tähendab, et murra oma raamidest välja? Noh, ühest küljest jah, ära jää, nagu ma ei tea, ühte formaati kinni tehes küljest ei kaasa väga kaugele välja ikkagi ei murra ka. Et ma olen proovinud näiteks inglise keeles teksti kirjutada, kui ma Inglismaal elas Liverpoolis. Aga ega ikka ei kirjuta, Ta teadis, et noh, need on üksikuid konnad, poolakas, eks ole, kirjutas inglise keeles. Jaa, Nabokov kirjutas, sest ka inglise keeles jah, protski ka pärast. Ja Beckett prantsuse keeles või just nagu enda piiramiseks või, või et tegev ütleb, et lihtsam on kirjutada ilmastiilita. Mingit minimalismi, null valetas. Jah, ma arvan, edvistasin jajajaa. Aga kuule, ühesõnaga Peeter, see vaatasin, et see indigoraamat on seal ilmunud üheks 10 90. aastal Eesti raamatus ka, et järelikult toona läks ju hästi palju aega selle. Käisin aastaid varem mõtlengi, et tegelikult ongi nüüd 30 aastat maa onju. Ja siis, et, et kuidas sulle see tekst tundus, mis ma lugesin, et, et kirjutad sa sellele alla, on see nagu sinu tekst? Noh. Mis tunne sul oli, kui ma lugesin seda? Tortekste ei tekita mingit tunnet enam, et see ma ei tea, mis ma sest noh enam-vähem ju saab aru, et mis mis mõtted on peas käinud? Kord oli niimoodi, et ma Kloogal suvilas leidsin ühe kasseti aidast või haisu ruumist nagu lapsesse nimetasid kraaži kõrval, sest seal oli palju vanu asju ja ju seal mingi hais oli veel vanaema, vanaisa ajas nende vanad riided ja, ja mingid voodiriided ja erinevad asjad jalanud. Ja Ma ei teadnud, kas kasseti peal ei olnud midagi kirjutatud. Ja panin Macoli panin mängima. Ja mina rääkisin seal, ma olin selle lindistanud kuskil lavaka ajal üksi Kloomal olla suvilas olin joonud ja olin lindistanud mingeid oma mõttekäike, nagu tükk aega ajasin. Okei, vint vindine küll, aga noh, mul oli nagu midagi mingeid tõid vaja lahti rääkida. Ja kui ma nüüd aastaid hiljem leidsin seal kasseti, ma ei mäletanud sellest mitte midagi, et selline asi, et seal ei olnud. Panin peale, kuulasin, ja sa kuulad nagu esimest korda mingeid oma onu mõtteid. Ja ma ei mäleta, kui suur see ajavahe võis olla. Mulle tundus, et kui ta ei tule enam nii huvitav, et mõtteid ei ole, kui, siis siis oli üldiselt üsna üsna sarnased hoiakud. Aga oi, mul oli. Kadunud. Ei oska midagi mõelda, see kõlab küll kurvalt. Nojah, jah. See on nagu Nietzsche vaatab raamaturiiulit seal, kui ta oli hull juba, kelle juures ta elas sugulaste juures. Ütleb raamatud. Tuleb tuleb nagu tuttav motiiv. Ka mina olen kirjutanud raamatuid. Et milleks ja mis ööd ega mütsi. Aga ma tean küll need raamatud ka mina olen kirjutanud raamatuid. Hakanud seisma varsti. See võib olla lihtsalt mingi uus toode, et võib-olla ikkagi mõtteid on teha ja praegu ei kirjuta. Sa rääkisid. Ma juba aastaid võtan hoogu, et kirjutada lõpuni, mis ma Loomingu raamatukogule hakkasin kirjutama. Surm Bulgaarias. Ja Loomingu Raamatukogu ootab mult juba hakkasin seda kirjutama juba enne lahutust. Kui lahutus oli, siis, siis mul katkes, kuhu kirjutame tükiks ajaks. Nüüd ma taas tasapisi üritan kirjutada jälle. Sellepärast et kirjutamine ei huvitanud. Maailmas ilmub iga päev väga palju raamatuid ja tervet hulka nendest raamatutest ei loe mitte ükski inimene. Et kui sa ei kirjuta sellepärast, et sulle pakub, kirjutame lusti mingit mõlemad kirjutamiseks küll olemas. Okei, minul on see põhjus, et kui mul raamatute ilmumismaitse ei mul on lootus kulka stipi saada, ma saan töötu edasi olla. Aga ausalt öeldes see noh nüüd selle nimel nüüd ka. Ikkagi tasub kirjutada ainult varuga, et ei tasu, mulle tundub see minu mõte, noh ta võib-olla natuke kurb, aga, aga tähendab aus ei ta ei olegi nii kurb, tegelikult ega sellega midagi katki ei ole, kui ma näiteks üldse midagi enam ei kirjuta, mis siis sellega katkel mitte, mida ta ütleme, kui ma tekst hakkasin tegema ja avaldama, siis mul oli niukene kindel veendumus, et ei saa olla niimoodi, et kirjutamine on tähtsam kui elamine või elu või et peab ikka olema, nii et kui ma üldse midagi kirjutada Elu on, on olulisem kui kirjutamine saaks olulisemaks, kui elu see on umbes nagu Thomas Mann terroriseerib kogu oma perekonda, sest ta on kuulus kirjanik ja majandab kogu oma perekonda või või seda on aeg-ajalt mõne kuulsa kirjanikuga juhtunud, et, et kõik kõik ümbruskaudsed muutvad teenindav personal, eks, ja, ja kõik on selleks, et et geenius saaks luua, mulle tundub see väga, väga ausalt öeldes, Peeter mulle ka ja ma ei tahaks selliseks tüübiks muud ja et see nii nii ei sobi. Et järelikult see võta kaelast nagu liiga tõsiselt, mis tähendab, aga muud mul ka ei ole. Et ikkagi see on väga. Vaata täna oli raamatu esitlus ja, ja väga tore, et mul hea tunne tuli raamat välja. Et ega noh, seal ei ole häbeneda ka midagi, aga need tekstid ühesõnaga jah, et see root, mis esitlesid, oli, on luuleraamat ja, ja ma ei tea, kas ta ei ole õigel ajal või noh, nii-öelda proosaluule, aga ja pealkiri on sellel kodusõdalane kodu, sõõrm, Kodusõdur ja. Ja siis ma mõtlesin, et, Nad niimoodi haigutab Peeter Sauter, maga mu kohe varsti ei tea. Et aga seesama seesama raamatut, mis ajal need tekstid siis kirjutad? Enne lahutust suur enamus on siis jah, aga see lihtsalt seisma see käsikiri? Ehk siis umbes neli aastat tagasi või kuskil sees. Mis ajal sa üldse luule juurde jõudsid? Sa kindlasti nüüd ütled, ahi väga, vahet ei ole, aga mulle tundub küll, et ei, ma ei ole kirjutanud või no nad ei, ma ei oska, sellest, ma sain osa luule, aga ta on ikkagi nagu niimoodi mõnusalt murtud, tan nagu õigete kohtade pealt murtud. Ta algab ja lõpeb õiget, et asjadega, et ikkagi on nagu väga mõnusalt kontsentreeritud, et ei ole lihtsalt selline, et et lihtsalt pane nende proosateksti kuidagi, hakin ära. See oli ettelugemist pärast aeg-ajalt ette lugeda ja ma sain aru, et see proosa ettelugemine tüütab mind siis töötab ka kuulajaid ja kui sul endal ei ole huvitav lugeda, siis ei huvita kedagi teist ka, et siis ma mõtlesin, et tuleks teha kompaktsemaid tekste, et siis vist vist selle pinnalt ma siis tegin mingeid nii-öelda luuletusi alguses. Aga noh, teinekord mingi nõks saab omaseks ja siis jääd siis seda vagu kündma mingiks ajaks, aga kui kauaks, seda ei tea. Et vahel on ka tunne, et see on juba ammendanud. Et, et kas on mõtet seda teha. Aga teisest küljest ma mõtlen kirjutatu eepose, et ma kirjutan eepos, mis on siis ütleme, sellised episoodikesed või konkreetselt pildikesed. Nii noh, minu elust, millest ma loodan, et need on mingi suurema tähendusväljaga või kuidagi universaalne aspekt, on ka sealjuures aga siis ka mitte ainult minu, aga noh nüüd selles kodu sõduris ongi mitte ainult minu lood, aga, aga lood, mida teised on rääkinud mulle või mis on sellised minu põlvkonna lood. Ja ideaalis ma kujutan ette seda eepos kirjutavad veel teised inimesed edasi ja see ei ole originaalne mõte, see on nagu see Eesti elulood, eks ole. Mida mulle meeldinud lugeda, et ta noh, et sa, horvaat võiks levida. Ja sarnases võtmes kirjutataks veel mingeid no niukseid lookesi, mis lähtuvad mingist elulises täpsest episoodist ja on niisugune väikene mõtisklus selle juures, et. Et mis seal siis oli või mis ta mulle ütles, või, või noh, see on tihti nagu mõte töötab, et sulle tuleb mingi seik meelde näiteks midagi, mis on piinliku su lapsepõlvest või? Võib-olla nii ilus Ehikumis. Küll siis oli tore asi. Aga kui see üles kirjutada, siis, Esile kargab, et mis seal tekstil on, mis sellest tekstist saab siis kui kirjutad seda sõiga? Õieti mitte midagi, ta saab kuidagi korraks fikseeritud. Ja võib olla. Võib-olla tal on mingi laiem tähendus, võib-olla ei ole, ei tea. Aga see ilmselt, kui sa ei fikseeri seda ka veel ära, nagu unenäod tulevad, lähevad, eks ole. Et on samamoodi, näiteks hommikuses poolunes, sul tuleb mingi noh, kirjanduslik motiiv, et kirjutaks ja kuidas fikseeri läheb? Jah, et samamoodi okei fikseerinud siis, aga kas ta on mingil moel oluline või lihtsalt vilksatas mööda, kes seda teab, et ise ei pea vist hindama süsteemi kuidagi paigutama, ma ei oska öelda, et kas noh, kus siis sina hindad oma teoseid kui see on nagu lapselapsed, eks ole, teos küsib su käest, kuule, Urmas, keda sa, mees kõige rohkem? Et ma arvan ka, et, et see on nagu seda ei oska isegi kui, nagu arvata endast väga hästi ka seda ikka välja ei mõtle, nüüd vastad pärast, mis toimub, võiksid. Aga ma mõtlesin, et ma loen ühe luuletuse pealkirju siin ei ole. Ma ma enam ei mäletagi mind. See oli tore, kui need tehti, korrektuure kõledad ja siis ma vaatasin korra siit-sealt ja ja kui ma indigo teksti mäletan millegipärast võib-olla sellepärast, et esimene võib-olla jah või see selle trükkimine kestis aastaid, aga siis noh, selle trükkiminek on niimoodi, et vedelenud arvutis ja sest et hea küll, las läheb trükki. Et seetõttu ma ei oska need need lugeda ja mulle tulite, seal antakse ja mis mulle väga meeldisid, need tekstid on tõeliselt nagu valusad ja seesama tunne, mida sa ütled, mille Ajal, mil sa või, või mis ajal sa oled kurjemaks läinud, kas need on, kui ei ole? Mulle tundus, et vahepeal see oli mingi, ma ei tea, 10 või paarteist aastat tagasi, nüüd kuidagi seal olid nagu kuidagi jah, kurjem või niimoodi, aga mulle tundub, et sa oled nagu väga leebel, pleki oled natukenegi elu ka niimoodi, et noh, on nagu on ja isegi kurb. Vahepeal kurb case on ka kuueaastane õllekõhuga allibane oks, mida sa seal ikka siis need tigedad ei ole, võtate. Aga noh, igatahes siin see mingi selline valu ja ja, ja, ja selline lahedus on väga olemas ja ilmselt sa ise oled ka seesama kodusõdur naja, kes on siin super super Maarja on see arvutimängutüüp, selline vuntsidega üsna näotu vend, saalia karumees just. Sina ei ole Itaalia toru ka olen, no kuidas kustutaks, autorid tulenevad sees, ei olnud kuskilt Põhja-Itaaliast ikka tule, et meie Eestis on ainult meie pere, on autorid. Ma arvan, mingi itaalia torumehed juba olnud mitu aastat tagasi, kest Serenenud Sa tunned ennast Eestis nagu Itaalia turul enam-vähem. Leiagi, Vello Loe Itaalia turumehe luuletuses ma loodan, et see tuleb hästi välja, juba hakkab ähvardama, nii et ega siin eriti näha ei ole. Donetski küünal põlema, oota, mul on tegelikult lomp siin, aga las olla, praegu näeb küüned jälle ära näritud, kuni vereni nagu teismelisena. Olgu see siis hea või halb. Ning hing ei lähe enam samamoodi katki. Peeter haigutus, olgu see siis hea või halb. Nõutus ja sisepinged ei viinud kuhugi siis ja ometi on tunne, et nüüd viivad nad veelgi vähem kuhugi ja kuhu võisid viia, seda ei tea. Verele närimine annab ka valu. Väikese valumis aitab nõutust unustada. Aga näritud küüntega on keeruline koukida ninast et seda süüa. Ja sina oma pikkade küüntega mu nina juba puhastama ei loodagi. Ma ei tea, kas oleksin valmis söömaga sinu tati. Küllap kontakti on niikuinii vähe, olgu see kasvõi see. Vahel tuleb kiusakas mõte, et kumb meist peab tegelema teise surnukehaga. Sinu laiba vastu poleks mul midagi saaksingi siin siis puudutada, ilma et sa mu käe ära lükkaksid. Kuigi ma ei tea, kas söandaksin, sest ma ju teadsin, et tegelikult tahad sa mu käe ära lükata. Ja miks peaksin ma sulle pärast surma liiga tegema? Mida sa minu laibaga ette võtad, pole mul aimu. Õigus, siis võiksid sa mu üleni ära tätoveerida. Tagumik tagumikule, sinu nimetähed. Nagu oled sa soovinud. Natuke suur kulutus enne põletamist. Et kas siis, kui veri ringleb, pätakad heatatakat üldse saab? Kõigi, arvatavasti on sulle needa. Ja pealegi võivad su nimetähed siis peagi muutuda. Vaata kui huvitav mõte nime täheldatud muutuda värgi pärast lahutust, endise nime tagasi ja teineteise surmale mõtlemisest on saanud harrastus. Võimalik, et see on seotud seksi puudumisega või asendab seksi. Aga halvasti asendab mumeelest puudulikult. Nii see oli Peeter Soothi luuletus minu meelest tõepoolest, kui ma oleksin kihvia enne abiellumist kaotanud, siis ma oleks pidanud toveerima kannikatele LF Nooraselta. Aga siis me, eks ole, kui me abielus oli, meil siis oli Nora Sauter. Et siis ma oleksin olnud abielus naisega, kelle nime taha, et ma oleksin tätoveerinud oma tagumikule, aga kellel oleksid olnud teised nimetähed. Aga nüüd ta, ütleme siis oleks mõistetav olnud soov lahutada, siis oleksid mädad lennud jälle õigeks, sest need on jälle laura Phelpa. Et see, no vot niisugused. Ja see mulle ühes raamatus ka, kui noh, okei, ta tätoveeribki minu nime läheb endale kannikutele. PS. Mida sissi näiteks mu tütar näeb, ütleme, et oi kui ilusad. Et ma ei tea, kelle nimed lähevad mina oma tagumikule tätoveerin, kui ma suureks saan, et ja mõtleb tükk aega sisse, kes on võib-olla siis viis, kuus ütleb aga võib-olla tätoveerin ka oma issi nime tahad samamoodi tehes? Me kuulame. Jätab, Sul ei ole sõnu nagu. Olgu korras, et me ei oska mitte midagi nagu kommenteerida ei tohiks mitte tegeleda. No noh, ma ei tea, jah. Raske, raske öelda, võib-olla tulevane mees, küsiks ainult, et miks sa isa nime tahad tatoveerija, kannikatele teda võib-olla ei, Laural oli rahulahutus päevakorral, siis ma ütlesin, kuule, aga et, et mis siis nimede saab? Ta ütles, et no ma ei tea, leiab mehe, kellel on samasugused nimed, hääl samuti p-s. Et ükskõik, mis ta nimi siis on. Või siis laseme tätoveeringu üle tätoveerida millekski. Teiseks see oleks üsna jah nagu piiratud väljavaade, et sa pead otsima mehe, kelle Heino väljakutseid seal ees ja siis paned kuhugi sotsiaalmeediasse, et vajan meest, kel kelle nimetähed on P S. Ja P S nimetatud mehed, palun võtke kontakti. Ja siis võtame kaalumise? Key. Nojah, aga pärast lahutust ma mõnikord niimoodi aasimise küsisid nad kas nimetähed on veel alles? Ja siis alati olid nime tahe tallased Saaranis vastsed alles kui ühel hetkel ei oleks, kas, nagu häiriksin? Võib-olla mitte, tead, noh, mul oli sa laod sel perioodil ei olnud lihtne üleliia ja ma arvan, et ma olen nagu üht-teist nagu alla neelanud või et see, see nüüd. No ma olen ka mõelnud jah, et kui Laura abiellus uuesti sõidame nädalalõpud nüüd Veneetsiasse, kuhu me käisime koos siis, kui kui me olime abielus ja sama tülitsemisele Veneetsias, praegu me saame hästi läbi. Näis, kas me nüüd No vot sa enne ütlesid seda, et et sa tükk aega ei kirjutanud, siis kui reamise lohku läksid, et tundus nagu mage värk. Aga mulle tundub, et, et sellest nagu nagu lohutusest või sellest sellest nagu piinarikast koos elamisest ja siis nagu lohku. Mine sa oled ai, aga aga selles mõttes ise. Aga sa oled muidugi vaevalt et sa lihtsalt piinarikkalt pärast kooselu nagu, nagu ikka. Et sa sellest tegelikult väga-väga palju kirjutanud, kaks väga pikk ka väga huvitavat raamatut kirjutanud. Jah, aga kas see on mingi nagu teraapias olla või mis on jah, ma ei oska öelda. Ta kohati teeb õnnelikuks ja siis selle pinnalt kiretud. Tead, raamatuid on niivõrd palju ja rasv, et kui ma, kui ma ka elu jooksul millestki muust kui Laura ei kirjutage, siis käib kah, et see võib olla üks niisugune lollpea, kes, kes kuidagi on nagu kinni ühes mingis asjas, et et see nagu sinu teema, eks. No näiteks Kumaguks Biden Leninist Stalinist kirjutama, et noh, vaevalt et ma. Noh, vaevalt, et see mind käivitas kõik mis mõttega nagu Laura käivitab, siis pagan võtaks, milles veel, peaksin kirjutama, noh, seda selliseid lollpäid on. Petraco kirjutas ka oma Laurast ja ja ei kirjutanud õieti millestki muust, et noh, tühja kah, et ega ma ei tea, need noh, kui tuleks uus armastus, kes kirjutaksid sellest. Et ega seda ei tea, ei ole välistatud. Et ma tegelikult vahepeal kirjutasin ka ühest teisest tüdrukust siin kaks raamatut, aga neid muide, kas näed, sa oled ikkagi kirjutada, nojah, jaa, valetad siin. Räägib, et too ei ole kirjutanud, ei ole kirjutatud looga Laura. Kuule, vali üks muusikapala enda plaatidest, mis see kaasa võtta. Midagi siin võtta, selle ma võtsin puna Mait Vaik selle kinkis, kui panin ta juures Hiiumaal, oh, kuule, las ma valin ise sellisesse. Tütrel üks lugu väga meeldis, ma arvan, et äkki selle selle Laura lohutuse ja sellele jutuga läheb seda, aga ma üllatan sind. Liive jätkame, suve saadeti ongi suveöö ja pikutama Peeter Sootoriga voodis. Mõnusam pikutada, Peeter muudkui haigutab, vaatame, kui kauem üleval jõuame olla samas kui me jäämegi magamisest midagi. Et kuulasime sõpruse puiesteed. See viimane lugu minu meelest liiga tehtud, aga, aga vaik väga meeldib. Mulle selline väga meeldivad ja noh, tähendab üldiselt kullaprooviga asjad kõik, mis sa teosed. Tead, nad ei, ennem rääkisime, Thelmistad, nad, nad ei räägi su tädistelmist, jah, nad, nad ei räägi kristlikest väärtustest, aga minu meelest nende sekka alatoon on mingi noh, suursugune inimarmastuse, niukene, humanistlik oyakat. Et see see kuidagi lehvib, sealt saab alati seda, et inimesed on ilusad, head ja muidugi mis, mis on kuidagi nagu irooniaga läbi põimitud. Aga mis siis, aga ikkagi on seal see sõnum ka? Jah, et, et see, see sõnumi sisu ei ole nii helistlik. See ikkagi ongi nii, nagu on. Et noh, iroonia ei välistanud, tähendab ütleme, jeesuse sõnumeid, sa ei saa tänapäeval surmtõsiselt nagu edastada, sul peab olema mingis nihkes või mingis tõlgenduses või kuidagi värskendatud see asi. Aga sisu jääb ikkagi laias laastus selleks. Et nojah, et seda värskelt teha ongi keeruline, aga neil õnnestub seal suur asi. Mul ei ole ka hoogu, ei, väga hea, et sa oleksid mulle endale lihtsalt nagu tuleb uni ära uni peale, et, et siis nagu kõvast mõtte kuidagi ei liigu, et näe, ma arvan, et see on väga hästi ega ei peagi kogu aeg nagu rääkima ei vea lihtsalt lihtsalt olla. Nagu eetris on, vaikust ka, nagu väga vähe tegelikult võiks võiks teha vaikuse tunni. Ikka kogu aeg räägitakse urvaga, mina ei oskaks näiteks öelda, et mis on sinu tekstide selline noh, tuum või, või niisugune põhisõnum. Ja mul on kahtlus, et see on ka midagi üsna sarnast, nagu on sõpruse puiesteel mingi tõsi kommunismuse värk ja aga, aga ega ma seda sõnastada ei oskaks, aga kas sa ise oskaksid, tahaks sellest? Ei, ei oska, ei taha ka, sa enda omasid tahad. Võtnud ja ei taha ka, et kui selle saaks ära öeldud, siis oleks ju lips läbi, kirjutamine otsas, mulle tundub ka, et, et siis võib-olla isegi ei oleks otseselt aga siis su kirjutamise ära lõpetada, aga sees seda plaani mul tegelikult ei olnud. Aitäh sulle. Võtan seda kui komplimenti. Ei pallis. Ta ütles, et kas ma oskaks seda kuidagi niimoodi öelda, et mis, mis mis tegu. No ilmselt see all. Tead kuskilt vanajumal võib öelda, et mis asja Urmas teeb. Aga no mina ei ole, aga see. Ja tead, et mul on nagu hea meel ka, isegi et sa nagu ei öelnud seda sellepärast, et hakkaks muidu hakkaks vaidlema. Et nii ongi. Ja see on ohtlik. Mul on nii öeldud ja, ja sõnal pauk. See, et sa kirjutad ühte raamatut. Uiva ütlesin, ma arvan, et see ei ole tõsi. See ütlus oli siis põhimõtteliselt see, et öeldakse sulle, et ükskõik, mida sa kirjutad, kirjutad küll erinevaid lugusid, aga tegelikult see üks kuum kogu aeg mis, mis on ühtpidi õige, aga teistpidi jälle ei ole, need on niuksed, ambivalentstasemed. Ta, noh, kus sa siis oma pükstest võid ju korraks jälle hüpata, sa oled palja p-ga, et ikkagi hipopüksist välja või ei ürita mitmetesse pükstesse. Nüüd hüppad. Et noh, ma ei tea ja. Mul on tunne, et naised on samamoodi nagu need püksid, et sa võid ju hüpot naise juurest minema. Aga kui, kui sa oled seal, et parem vaatad, kuidas seal hakkama saad, kui õnnestub seal olla. Aga no iseasi, et kas saad õnnestuks. See on omaette. Ma mõtlen, et see on ikka väga huvitav ja veider situatsioon, et kaks meest on voodis silod ja see on loomulik, olgu, karjud siis sõjaväeosas nagu mehed, Monika rääkis, juht, sa oled, sa ei ole sõjaväes käinud? Oled sõjas, muidugi nõuka enne lauakat Valgevenes, ei, pärast. Kirjutanud on vene kroonus olnud kirjutatud tegelikult ma ei kirjuta sellest, mis noh, okei, ma mõnda asja võtan nagu lähedalt sest noh Eks ta kuidagi Sublimeerub säil nagu ei pääse nendest mingitest motiividest. Aga noh, niimoodi, et, et et nüüd ma võtan õudselt analüüsida seda värki, et seda meil õnn, et ilmselt ei teegi, sest ma teadsin, et ta ei taha ja mõtlesin, et okei. Aga Laura on olnud esimene, kes on selle vastu. Ja mis sa mulle nagu varandus, et võib-olla see oli üks põhjus, miks ma klammerdasin temasse, et ta. Materjal ei pannud vastu ajal materjali vastu. No ta lihtsalt saab aru, mis, mida sa teed, et seal kirjandus ja seal ei ole vahet, et see tarkus see no kuigi noh, eks, eks paljud kuidagi läbi selle prillide, ta on siis ka vaadanud muidugi ka, et kui ta suudab sellest üle olla, see on lugupidamisväärne. Et ta ei põe, seal käib mõned motiivid, ma olen välja visanud, mis ta rajanud, aga väga üksikud. Et ta on suutnud väga-väga paljut aktsepteerida. Ja noh, umbes nagu minagi tead, kui ma esimest korralikumat Manfred tegi filmivalli baar, kus mind oli orjastatud ja kasutatud siukse paari kärbsele, noh, ma ei käi eriti tihti valli baaris tehingutega mida ma tegin hea meelega ja mai kahes raasugi, millest ma teinud? Haloneni ma siin raha selle eest ma tegin tööd. Et, aga noh, seal filmis kuskil minagi filme alles esilinastusel. Ja et see tuleb alla neelata. Ja praegu Manfred filmis teeb igasuguseid palju hullemaid totrusi. Ja ma eriti ei. No ma ei tea, mis sellest tuleb, mida ta selleks kasutab, nüüd teeme seda juba aastaid, eks ole, see ei ole mitte see kirjanik ja filmijah ikka jah, kirjanik. Aga mis ta vahepeal siis pealkiri on? Ühelt poolt praetud munad, ma saan aru, et need on minu munad, mida ta. Aga las ta siis. Aga aga, et, et need on juba üsna ükskõik, ainukene, mis ma mõtlen, et kui keegi lastelt küsivad, kuule, kas see on sinu issi ja siis. See on Aga ausalt öeldes, no mis seal ikka, et noh, siis siis tuleb sellega leppida. No mis sa teinud oled seal siis? Ma ei tea, palja veega seal suurem osa nendest fotodest, et ja noh, ma ei tea, tühja kaevi posseni. Poole peal kas Pille Neveli valges kleidis ja teise poole peal Sandra Jõgeva mustas kleidis nagu mingi surma hindele droon, lendab ta pea kohal. Ja siis nende uhked kleidid niimoodi hõlju tuules ja kunstiline kujund. No ma ei tea, miks, mis pille kujund? Ausalt öeldes on ilus vaadata käeluumurdude könn üksi alasti mööda basseini põhja. Ja noh, on, no sellepärast ma küsin Morpherilt, millal see film olnud, sul pole vaja teha? Ja ausalt öeldes, aga see on mõjunud vabastavalt, et sa oled mingi tegelane lihtsalt jah või noh, on maitseuna. Nojah, aga mis tegev Manfred alter ego Manfred teeb sellest oma oma välja elama Ta unistusi hirm realiseerib. Mina mängin teda, ma arvan, aga noh, kas see nii päris, noh, see ei ole otseselt, aga võib-olla midagi, seal on maid sõna stuudios, seal. Värvime ühte paljast tüdrukut mustaks neegriks värvin ta neegriks ja siis siis tüdruk saab mingi tulirelva, sihib mind pähe. Ja paneb. Ma olen käpuli, et kuule, mul on kasvanud ette, ta lasi mul aasta aega habet kasvatada, seal olid vahepeal hõbedaga ja ma mõtlesin, et miks käsu peale filmi pärast kasvatasin aasta aega habet, oli siukene, muhameedlasi habe. Ja ma olen käpuli, paneb jala mulle selja peale tüdruku modell, eks ole ka lihtsalt mis öeldakse. Nii, pane käpuli poolne jalg talle silla peale sihitada sellest bakonna automaadist pähe. Okei, hea küll, nalja kui palju, aga ma tean, mis, mis asi või mis, miks? Aga aga hea küll, kui enam ei küsi, miks see on umbes nagu ta surma veerel tahaks ka küsida, et oot, aga oli mingid asjad. Aga miks? Vaevalt räägid, vastus saab öelda, et vanaemale ütleb, et aga sellepärast noh, sa oled ju näitlejaks õppinud, et näitlejatel on see peamine küsimus, eks ju, et mina räägin, keeda just nimelt viidava ringi, keda ja tänapäeval just harrastatakse seda filmi saetakse näitlejatel juhe kokku ja ei öelda neile mingit seletust. Pealised näitleja oleks segaduses, veel parem, kui tal on hirm. Kui, kui ta hakkab hulluks minema, siis sa saad silmas kätte sellise hullumeelse pilgu, mida sa muidu ei saa, et ma ei tea, kas sinu ajada Need hulluks ei aja ja olen olen küll nagu tülli läinud ja niimoodi kuidagi mingid asjad on nagu, võib-olla mõne inimesega nagu valesti läinud, aga aga ma teadlikult küll, et umbes, et vot nüüd ma saavutan mingisuguse. Nuku viska lõkkesse, tagaks nutma nagu Mark Soosaar räägib, et mul on tunne nagu see, et, et selline kunst nagu ei vääri nagu küünlaid, nagu et seal on mingi mingid piirid nagu olla. Aga samas mantraid teha, mul on väga turvaline, sest ma usaldan teda ja ja noh, ütleme vorsti, et kui sa usaldad, siis sa eesnäärmekontrollis laseb tal näppu tagumikku panna ja ja noh, sellepärast, et on vaja kontrollida, kas sul on põletik, võib midagi asi ja siis sa lepid sellega, keegi lõikub kuskilt su laugulisse ja. Et hea küll, mõtlen punane tuli ja ühtegi autot ei ole, et lähme ma teen nagu reeglite vastu. Aga seekord olinimaid sissiga, lähme üle tee. Noh, siis ma ütlen, et aga ühtegi autot ei ole õhtune aeg või tehes tühjus. Ja noh, Sissi kuidagi usaldab Minni, aga üks vene proua on jäänud sinna kõrvale seisma, ta läheb endast välja, ütleb, et, Mina siin lapsel. Papa. Peredes. Ja andis siis selle eeskuju ja siis ta vihastas meie peale, kärkis meiega siis täis kalkuti, kui enam tai nagu maha meist. Ka eeskuju. Läkski või? No ma ei ütle ballett, noh, et kellel oli õigus, ma ei oskaks öelda, tal oli tema õigus ja, aga noh, ma, ma nüüd ka ei ütle, et ma tegin valesti, ma ei tea, Ma ei tea, mulle tundub, et teda kui mingit terve mõistus võiks ka kuskil säilida ja tõmbas, et kui sul on öö tuled on selleks, et reguleerida liiklust, mitte selleks, et inimesi takista seal selleks, et kui on vaja teha otsus, kummal on eesõigus, siis seda näitab Ford oli. Aga kui seda reguleerida ei ole vaja, aga tuli juhtumisi põleb noh, siis ta küll põleb, aga noh, teda ei ole vaja kasutada sellel hetkel nagu. Aga noh jah, et teadvus võib-olla sammul kooli ajal olid liiklusviktoriinid ja ma olin algklasside poiss. Ja seal oli küsimus, et kui roheline tuli, põleb, aga auto tuleb kas siis tohib astuda sõiduteele. Ja ma vastasin, et tohib, sest ma lähtusin sellest, et nad tahavad teada. Kas ma tean, mis on reegel. Et reegel seda ei keela, et liikluseeskirjades ei ole keeldu astuda sõiduteele rohelise tulega, kui auto tuleb. Ja see vastus loeti valeks, mis mind vihastas, sest noh, ma ei ostuks auto ette. Aga noh, seal taheti siis just nagu teist vastust, eks ole. Ja et hea küll, samamoodi ma kirjutasin kirjandeid täiesti niimoodi valesti ja lambist kirjutasin luuletuse kirjanduse asemel krediidi asemel ja sain halbu hindeid, aga ma tegin seda kuidagi nagu meelega või noh, niimoodi kuidagi hoidis oma vabadust ja siis eksamikirjandi või lõpueksamikirjandi ma kirjutasin siis. Tead Kalevipoeg, kui rahvajuhte väsimatult Töömees töötasin, siis viie peale kirjeldasin, võltsi kirjeldati, kui vähegi annab. Ja viie noh, see oli nii nõme see, kogu see tekst, okei. Peeter mused laseksin ühe üllatusloo laiule laul, selleks luuletus, aga ma arvan, et räägime pärast edasi. Kui ma vahel Vogo jääga kui on huvitav ulatusse ja Ma arvan, et ma näen sind tera une, Nurmasel. Johan liin helin. Kui mina olin veel väikene mees üks helin mul helises rinna sees. Ja kui ma kasvasin suuremaks Läks heling rinna sees, kangemaks. Need on see helin pea matnud mind. Ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu. Nonii Peeter Sauter, see muidugi loomulikult tundsid ära Eurot enamus raadiokuulajatega tantsida raatsedi, Mikk Mikiver, aga mõned isegi teatata Mikk Mikiveri sinu loo koolis. Kursuse juhendaja. Ma ütlen kohe, mis aasta see oli. Aastaarvu ka, see oli aastast 65 tuligi, aga ma olin kolmeaastane. Okei. Sellises Juhan Liivi luuletus, eliin, kui vana Mikiver siis võis olla. Aga ma ei tea, Mikiver võis olla ta ei, Oldurite vaenlane. Kas tali? Millal ta sünni aerusele, 40.-te lõpus äkki või ei, ma ei ole kindel. Oota, ta on lavaka esimesel kursusel, ma olin 11. kursusel. Järelikult on 22 aastat varem astunud lavakasse kui mina. Ma olen sündinud 62. Võiks ju vaadata järgi interneti meil ei ole, kodus vaatan järele, kõik võivad oodata, 65, ta pidi olema väga noor võsa sisse Lugassis. Aga hea hääl juba juba kohe algul, et tead sa Mikiveri kohta mõelnud, et see võib olla ja ongi paljudele lõks. Noh, ilus mehine näitleja väga hea häälega. Et see sul on Mikiveri jaoks lõpp. Et sul on töö, tööotsi on, on raha naisi. Ja katsu sa selle juures jääda. Ma ei tea, viisakaks või noh, katsu mitte ära kasutada oma mis sul sülle kukub, lihtsalt niisama, sihukese jumala annidata. Et noh, igasugused loonitel mandod, eks ole. Et katsu siis nagu kenaks inimeseks on, jõle keeruline. Mul sellist lõksu pole olnud, aga noh, tahes-tahtmata nagu mõtled, et et kas seda noh, au, kuulsus, raha, et tore jah. Aga et äkki äkki üleliia ei ole teist vaja nagu igatsed Karet? Võib-olla natukene võiks ju olla ka, aga aga äkki mitte liiga palju või et äkki ei oska sellest lõksust välja tulla. Aga kas sul ei ole endal nagu selline elumuutus olnud, et mingi aeg sa tegid reklaame ja tollel ajal ju reklaaminduses liikusid väga suured rahad ja mingil hetkel nuusin pereisa ja üritasin pere ära majandada. Ega muidu seal elaks torkinud. Et nooh, see oli Tiina, me oleme 15 aastat abielus, neli last, tead, eks ole. Kaks last veel varasemast ajast, et et ikkagi elasime vaeselt hoolimata sellest kopirait ametis, et noh, ega see nüüd see on müüt, et see on hirmus palju raha, et ega me nüüd nii ei ole midagi. Aga sellest oli abi küll siis ja kui tuli lahutus ja siis kadus igasugune motivatsioon üldse tööd teha jah, või kontoris kuskil istuda ja et see, milleks, et see mind ei vajatud. Olin saanud, mind oli vallandatud abielust ja siis hea küll, okei. Siis ma ei ole enam selles ametis. Sa hakkasid rohkem kirjutama ka, sest vaata kui paksud raamatud ära jäta mind rahule ja. Ei jah, vaat üks asi, mis tina enne lahutuses ütles, et tahtsid kirjutada kirjutanuid. Okei, ja, ja kuivõrd mind ka reklaamiagentuuris koondati varsti. Ja siis kirjutasingi, aga. Et need asjad ei ole üldse pahad, need on noh, lihtsalt on. Et nad ei ole head ega pahad. Lihtsalt mingid pausid või. Paus ei pruugi jah paha olla, et see Bukowski ütleb, et seitse aastat tegelikult üldse lihtsalt see on üks parim asi, mis mis tema kirjutamise juures on juhtunud. Ja me seal ka üks niisugune kodune ülesanne, et ma olen mõelnud, et mida ta sellega on mõelnud, et kas see niisama praalimine või on seal mingid mingi nagu sõnum mingi ivakene selles võib-olla on, ma ei ole kindel, et ma tean, mis on. Aga võib-olla see on nagu. Ega alateadlik sul sul käid, see on niisugune, et otsida, et millest on tolku, millele mõtet jääd siis sa võib-olla annad palju teeotsi niimoodi ära või kuidagi lihtsustatud seda võrrandit. Ja siis võib-olla jõuad mingi, et, aga siis järele jääbki ainult. Noh, tead nagu Anni on käimas on budistlikus või sümbolistlikult menteerimises, et kes ma olen, et sa hakkad kihte järest nagu sibulakoori ära võtma. Ma ei ole see, ma ei ole see, see ei ole minu põhiasi ja lõpuks no ma ei ole seda teinud, võib-olla ma olen selle kohta lugenud, et lõpuks siis ei jäägi nagu, et ongi nagu tühjus. Et aga noh, mina seal tühjus jõudnud ei ole, aga aga jah, et võib-olla siis võib isegi kui sa jõuad poolele teele sinna noh, nagu tarbetud või siis võltsida või valede asjadest eemaldamise või nendest loobumiseni. Et siis sa oled juba natukene võitnud, et kui sa saad mõnest sellises maja loorist siukesest kli seest või, või. Mitte päris lahti, et kas täiesti iialgi kõigist päris lahti saab, noh, ei, ei tea, et ma ei pruugi saada, aga et nojah. Et see, see võib olla ka liiga suur ambitsioon. Noh, sa saada ma küll seal, nagu sa enne ette lugesin, ütlen, et ma olen jumal. Aga seal niukene praalimine. Aga ma tõsiselt mõtlesin päris tõsiselt, aga see oli minu arust väga ilus ja nagu üllas mõte, et et me kõik oleme, jumal, jah, jah, et seal ei olnud mitte ainult ülasee tundus olevat. Me oleme juba välja mõelnud, aga siis järelikult see on mingil põhjusel olnud vajalik. Aga kuivõrd meie jumala välja mõtlesime, siis see olemegi meie ise. Et me ei saa seda verd, seda raskust kellegi teise kraesse. Aga Mikiver, ma mõtlesin, et ma küsin seda, et et mõned aastad tagasisoo näiteks ma juba selles saates rääkisime sellest, muidu rääkisime omavahel, et et sa mängisid Mikiveri togis. Ja Ivar Põllu kirjutas selle teksti ja ka ilmselt ta kirjutas ka väga palju sinu enda juttu pealt. Jah, jaa, Ülo jutt ka Ülo Vihma, aga tegelikult me sealpool on improvissi. Ma võtsin nagu kuidagi, et endal oleks huvitav ja auasjaks, et ma räägin alati mingi loo või paar lugu, mida ma enne ei ole. Ei ole rääkinud. Ja noh, siis siis ka hoiab nagu värskena seda, aga mingi struktuur on seal väga kindlalt paigas ka, mingid dialoogid on väga täpsed. Ja siis on sellised improviseerimisosad nagu seal läbisegi seal. Aga seal sa ütlesid niimoodi, et et kiiver oli, oli Bonzo lemmikõpilane, sina olid Mikiveri leimi õpilane, kes ei liialda, see oli liialdus. See on põllukirjutatud, mul oli seda väga raske. Kui ma teksti nägin, mulle seda väga raske valjusti välja lugeda. Et see oli mul suur eneseületamine, et ma seda saaksin etenduses öelda. Sest ma ei arva nii ja, ja see ei ole minu mõte ja mul on tunne, et Ivar oli teinudki mulle sellise kõrge lävepaku. Läks, ma pidin üle astuma, seda ei olnud lihtne teha, ma ei olnud mingi lemmikõpilane ja see on niisugune noh, seal selgelt siukene roll, teadus peab ära tegema, aga see, et sa töötasid teatris ja, aga et sa ei jäänud teatrisse või see, et mingi osa on ikka sinust nagu olemas, nagu näitlejana. Ma just käisin redise juures külas Läänemaal Reeda Toots, eks ole, kursakaaslane Nugoori nukuteatrinukukoor on nagu nukuteatri alt tehtud Aagi Reeda teeb seda aastaid, nad peavad nüüd Kõmsil, tuleb välja kalevipoega. Siim Aimla kirjutas, kuidas muusikat? Noh, selline nagu just arutasime, et me ei tea, mis žanr see on, et kas seal oratooriumi laulumäng või ei ole nagu kummagi. Et ei oskagi nimetada kuidagi. Ja meil pidi olema kursuse kokkutulek Reeda juures maal Läänemaal pähkleid, aluskursuse kokkutulek oli niimoodi, et kursuselt oli kohal Reeda, mina. Kas nagu külaskäiguks sai see kokkutulek seekord? Eelmisel aastal? Jah, nii palju vist, mis meid tookord oli? Aga redisega praegu rääkisime, et tega. See ei kao mitte kuhugi, et kui sul tuleb mingi noh, võimalus pakkumine, et sa tõesti ei taha minna kuhugi seepi kehaks niimoodi, või noh, teen ühepäevase sutsaka ja, ja mõttetut, sihukest ma ei tea, olen virvendanud seal kaamera ees korraks, et ei taha niimoodi oma päeva panna magama selle peale. Aga samas, kui on võimalus nagu midagi teha nagu Üloga, tegime seda Mikiveri tagi ja kui oli võimalus seda teha siis me läksime küll vunki täis ja, ja tore oli seal teha, kuigi me ei ole mingid actiorowitzin, seal ei ole mingeid näitlejad. Aga sa oled ju, ei ole võõras tegevus seal nagu okei tegevus, meie häbene eriti noh, me ei ole noh, mul ei ole häält, eks ole, aga midagi ei ole, ma olen paks varamas ja, ja aga ikkagi, mis siis ikkagi on Tore tempu teha vahel natukene kui seal nagu peldidelt. Et sealt ima ambitsioonika, et oleks noh, ausalt öeldes, mis ta olla saakski. Et aga kui endal on, pakub ajaviidet, noh, äkki siis ka ei ole mõttetu. Ega seda analüüsida ei oskanud. No miks sa lavastad, noh, oskad sa seda kuidagi seletada, ega ei oska ja mida aeg edasi, seda tahab tegelikult. Aga see on hea värk, mul, mul on tunne, et see ja hea näitaja, et kui sa seda saaksid kuidagi deklareerida, et mis on, et siis siis ta ei oleks rikas, kui, kui sul on seal palju asju sees, mida sa ei taha nagu. Ennem just rääkisime. Ja noh, seitse aastat pausi kirjutamisel, Bukowski mõtleb järele, et mida ei ole mõtet kirjutada. Ühest küljest lihtsustamine, ujula tore. Teisest küljest noh. Et kas ma tahaksin öelda, et misasja ma seal laura sabas niimoodi olen Jelkunud juba kümmekond aastat jälgutada. Kärad oli kaasas ja. Kui ma siin hommikuni magasin, mõtlesin ta öösel üles. Ja see ei ole paha, kui, kui miski siukene asi on, et aga noh, ma ei kavatse seda lohistada enda juurde ja ahistada ja vägistada, aga, aga lihtsalt võib-olla oleks tore pisut lobiseda. Kõige parem sellist armastust asjade juures on, kui kui sa tahad niisama noh, nagu ma Lauraga, võisime ristsõnu lahendada või süüa teha ja, ja peaaegu et ei rääkinudki, teine sega. Aga oli õudselt mugav oli lihtsalt koos olla sissiga tütrega samamoodi. Ei teinudki suurt midagi, aga oli niisugune pingevaba ja noh, mõnel inimesel on koer. Kui sa saad niimoodi abielus olla nagu nagu sina oleksid kellelegi koer või nagu skeptik oleks koer, siis see on minu arust parim variant, mis olla saab? Keegi läks sealt aknast mööda, stuudio aknast aga aga vaatama ei jäänud, et sa oled ilmselt hoiatanud raadiot. Tead, sa magad Peetriga, et ärge väga piiluge ja okei ja nad kõik on ikka magatakse voodis, keegi ei lähe ööseks koju droomikul varadev saadetega koju Akadele, seda ma kujutan ette, et vanasti, kes kogu aeg seal, mingisugune troll puhvetis ja inimesed jumal teab, kus kohas. Inimesed on minu meelest ikkagi viimasel ajal nii nagu korralikuks muutunud. TransferWise hiljuti esimest korda jalutasin seal ringi ja neil neil andmetele magamise koht kontoris suur avatud kontor ja see magamise koht, niukene eetrionees, piilud sisse, kas keegi maga parajasti siis ei sega, aga muidu lähed sinna ja viskad külile. Ilus koordi, mees. Valguse võtab kinni ja siis võid seal tudida, ükskõik, see tähendab, et mina olen mõelnud päris tõsiselt ka, et, et näiteks kui ma elan ja teen enda töösse tavaliselt tortuse. Täna ma olen Tallinnas sinuga siin ja siis ma olen mõelnud täitsa keset päeva võiks kuskile pikali visata, et võiks olla mingi voodi või mingi tubavuseks magada. Tule aga teie ettepanek, et raadiomajas Tartu stuudios sul kodu ei ole nii kaugel siis saab koju minna. Aga Tallinna raadiomajas võiks küll olla magamistuba ja, ja siis vahepeal võiks olla ka, mikrofon tuleb jälle juurde tõttu kellelegi juba seal magab siis kui, kui on hea tuttav, siis võid temaga koos minna magama, kui, kui on mingi stuudiokülaline, keda hästi ei tunne, käis küsida, kas ma panin ka teie juures vaatanud? Kuidas kunagi. Ma arvan, et see on hea mõte, seda nagu voodistuudiot seda võiks nagu laiendada, et inimesed võiksid rohkem üldse nagu pikali olla, et et see vana jutt, et me oleme ikkagi nagu kalad ja seal ei ole, seda väga, ei kakle, eks ole, suhteliselt rahumeeli meelsest positsioonis, et et jah, ei raske magasi, okei abielu ajal võib-olla oli ka niukseid tülisid voodis, on üldiselt vähe ikkagi. Et lasse prantsuse vanasõna, et kõik saab voodis korda. Noh, et kui on mingi hõõrumine ebamugavus, aga minge voodisse, et heal juhul saab, saab, siis läheb tüli meelest ära, tekivad muud teemad, kuidagi. Ma ei tea, millise, millise, palun. Obama veel. Elavad eriti v? Ma isegi ei mäleta, kas kas ma nägin teda teatris mängima. Võib-olla nägime. Kus, kus teatris ta concal, eks ole? Ma ei ole päris kindel, aga see on nagu veider mõnda asja sotsist räägitud ja kujutad, et ma arvan, et ma ikkagi nägin, aga mis tüksi selle omlett, näinud temaga? Ei, ei teagi jah, või ma olen kirjeldusi lugenud ja mulle tundub, et ma olen näinud. Sotski on kuidagi sulle muidu tähenduslik no mitte üleliia, aga aga noh, tead, kellel ei ole, et, et see noh, sellised staarid nagu ikka saab mingil perioodil oled kuidagi ennast sisse kuulama, siis Lugandaja. Ja kaasa kaasa elavdab nende vigurite kaja asjadega ja mõelnud, et kuidas siis on, kui on selline lohe saatuse. Ja kas Sa võtad elu ja saatus on jah, et kas sa kadestusväärne või, või noh, et koorimata raske öelda, nii ühte kui teist. Meelde Ozzy Osbourne ühes mingi dokfilmis ütles, et et jah, et, et ma olin nagu noor sain meeletult kuulsaks ja rikkaks. Aga et mitte keegi ei öelnud, kuidas peab nagu rokkstaarina elama. Keegi ei öelnud, milline etteheide. Armas jumal, kus olid sinu sõnumit, siis? Ärge süüdistage. Ma olen narkar ja omadega perses. Ei õpeta. Kuidas rokkstaar olla. Kas ta aitab siis teisi, nüüd palun osi. Mis seal sinu õpetused? Võiks olla küll? Aga kõik tahavad raamatut, kuidas saada rokkstaariks, aga, aga kuidas ellu jääda säravat rokkstaariks? Huvitav nagu vähenemist. Ja ilmselt vähemaid inimesi huvitab see, jah, see võib olla probleem, mure on. Aga mure võib olla suur ja kui see juba on, siis. Kuule, Peeter, sa võtsid kaasa mingisuguseid raamatuid ja tekste, võta midagi, loe loe nagu õhtujuttu. On seal midagi sellist? Need on minul hästi, ma ei taha omadeks. Rabali. Liberikide. Marko raatoroltostuselisel dokfilm ja, ja siis, kui ta andis selle raamatu mulle kapsastes minu raamatu esitlusel oli mingisugune. Ja ta ütles, et ma Torontos antikvariaadis nägin nõgeste pornograafilistel imelikkide raamatutes tulid mulle meelde, ma ostsin sulle sellele raamatused, ulatas mulle ja ma olin kergelt tongis. Ja see pudenes mul käest maha. Põrand oli porine ja. Roppude Limeritkide raamat otse porri. Kes seal, kes seal liberikid. Inglise lastel luula formaat, eesti keeles on neid ka kirjutatud, aga vähe tõlgitud natukene eriti palju. Ja mootorõhtu jutel kaod algo ei ole luulet, luuled alku. Oled sa oskad äkki mul olla pill eestlasele? Algajale luuletaja Peetrile oma rumalad sõnad kirjutada alati puhtale valgele paberile. Avamisel peti Marko kas Kädi või. Jah, no see on Betti Alveri luuletusest, et rumal sõnad. Siukseid nonsens värsid teavad, et noh, mees on, elab puus ja. Mesilased töötasid, seda küsitakse, et no mis, mis nad sumi saada sumisevad jah. Vot niuke lugu oligi, et muud midagi ei olegi. Liverike pärast ütleme et jah, et elu on niuke Hoonet, mis hoonet, ma ei ole päris kindel. Sarvool hoonet, lennuk, hävitaja, hoonet, see peab olema. Aga ma lähen, ma ei tea päris õiget tõlget, mis on hoonete maadega, kettan Veroosa nõulmann, sant piis. Kohanemisantiisin. Teeb haiget. Ja et see ei olnud hooned. Kodune ülesanne on meile järgi kasutanud. Kes poolate tuli andes natuke hullata olla, kui kui eriline. Aga need, need ei olnud eriti pornograafilised, ma lootsin, et seal on mingid pornograafilised lime. Ma olen neid kohanud, ma olen seda raamatut kunagi vintis päi sirvinud, küll aga. Obysseks. Otsivad niukseid riime nagu sul head on, kui sul värske riim siniannaks ola eksitaar, kohanimi Seksad ja Neksad hääl. Et oli eksemplari väga ilust. Tütarlaps ja mehed küünitasid kaelu, aga üks oli isegi nii vapper, et võttis püksist välja ja lehvitas sellega. Eks ole. Aga, aga noh, seal kõik siuksed nagu kerges toonis sekelt. Kuule, aga ma arvan, et jääme magama, proovime niimoodi, et paned mingisuguse loo vorste mängima, aga prooviks pole silmad kinni, vaatamispildid tulevad. Kindlasti mingid pildid ei tea, no näis, kas ma lonksu muidugi võtad sa enne magama jäämist, võtad õllelonksu, tihtipeale seal magada võtta? Muidugi, ja. Peeter otsib õllepudeli keerab korgi maha. Krossi jalutada see oioi ja need aval odav olevat, selle peale ei ole üldse kirjutatud, kus on tehtud, on tehtud Euroopa liidus, aga ma arvan, et see pole tehtud. Ja selle tehases aga head õlletehased ei julge näidata. Noh näiteks krossi elektroon tehtud ka Saku Õlletehas. Ta nüüd ei ole küll olema. Ma peaksin kainustad ja siis pidasin tubli pärast saab ikkagi lonksu ja, ja haige ja väga hea. Et see on juba tüütu. Ja endale ka ei meeldiks ja et umbes, et keegi tuleb natukene pehme keelega kolm tundisega. Õigus, see on õige, aga magama pole, silmad kinni ja okei. Seal sa lambaid oled lugenud? Ei, ma ei tea, mul on mingid muud trikkidega üsna sarnased numbrite lugemine, näiteks. Lamp, lambad on mulle, ma ei tunne lambaid nii hästi, et nad ei tule mulle silma, et mis ma olen isikul vaja. Mul tulevad sõnad, teine on, praegu võib Laura aga aga sõna alla mitte mitte pildina. Lihtsalt Laura, Laura umbes nii, et teinekord hommikul ka tulevad mingid lausekatkendid, mis võib olla tüütu, sellepärast, et niukseid mõtet lausekatkendit nagu nagu mingeid unena jupi ka olla. Katse kubla khaan, mis on siis Gorri tsi luuletuse, see tuli talle unes või? Et noh, neid on terve hulk tekste inimestele saabun unes. Kuhugi kubla koolis ei, Alaska rehi fragment. Et kogu asja ei olnud pärast meeles, aga, aga see saabusega tervikuna ka poepoeem. Pukkuv Venakronson on unest olnud ja noh Prohvet Muhamedile väidetavalt ka, kuhu koraan Saabub ja muide nimodi tekste. Kunagi oli mul ka voodi kõrval paber ja pastakas, ütleme reklaamiagentuuri aegadel aga mitte sellepärast, et oma geniaalseid mõtteid jäädvustada, aga sellepärast, et hommikul mul oli vaja, et oleks midagi. Ja noh, et kui siis olgu see siis hea või halb, aga et noh, vähemalt midagi siis siis on, et enamasti see jama, mismoodi Polunnas poolunes saabub, et kuigi tead sellest selliseid mõtteid, mis ei allu tavaloogikale, väga raske tekitada. Mõtlemine mõtlemine on ikka mingis ruumis. Ja keeleloogika ja üldse tavaloogikat. Et lapsed suudavad üllatada mingit mõttekäikudele. Mingil perioodil, kui ma ei eksi, siis lasteaialt maha üksjagu, et et lasin lastel lugusid rääkida. Natuke viitsinud. Siis ma kirjutasin neist vaste lugudest kirjutasin lastelugusid, Nad on väga head lood kui Focus endale ka ajaviidet. Aga noh, seda ei saa lõputult forsseerida. Ise nii ei oska, jah, näed, sa ei saa. Targemaks, võib-olla natukene võib saada, Ma ei arva, et palju võib targemaks saada, aga, aga kui tahad rumalamaks saada, see on peaaegu võimatu. Et noh, ma ei tea, kui see naine petab kotsu ära, unustad kätist. Noh, keeruline, keeruline. Nii ja nüüd vaja vägi Peetriga on seal on väga hea, aga viimase loo peale. Tänane suvesaade lõpetab sellega. Siin voodistuudiost teki all. Oma teki all on Peeter Sauter. Haigutab juba Urmas Vadi. Ja tööd.