Tere, head sõbrad, vikerraadio suvesaade on tõesti selline, mis vältab kogunisti kaks päeva, ehk siis kui me alustasime kolmandal augustil reedel, siis nüüd me oleme jõudnud neljandasse augustisse, laupäeva kell on viis minutit üle süda ja teiega on endiselt Taavi Libe. Aga kui eelmises tunnis oli minuga koos on vikerraadio stuudios Andres Sõber, siis Andres on nüüd alustanud juba koduteed. Padaorus. Jaksu talle sellel pimedal öisel tee ilusasti sõitmiseks ja kenasti koju jõudmiseks, aga minuga on siin vikerraadio stuudios juba järgmine kaassaatejuht veel kaugema nurga mees, sellepärast et Sõrvest on täna võtnud väga pika tee Tallinnasse, et Raimond hellik, tere. Tere. Raimond tegelikult on ju läbi käinud see info, et sa oled sisuliselt töötanud 20 aastat niimoodi, et sul on kokku olnud puhkepäev või mingi 50 või. Jah, ega see viimase 22 aasta jooksul rohkem kõige isegi peale on tõesti olnud ainult 50 oma päeva, mida ma olen siin reisinud ja võib-olla kuskil mujal veel nipet-näpet käinud etendustega harrastusteate teatri näitlejana. Et, et jah, ega ei olegi tahtnudki rohkem tegelikult, et ei tunne puudust sellest. Millal sa Tallinnas viimati käisid? Ma käisin viimati Tallinnas mingi neli ja pool aastat tagasi, siis kui ma tulin taist ringreisilt selle esimesel märtsil 2014. Nii et umbes mingi 1600 päeva tagasi, siis oligi viimane pühapäev, kuidas niimoodi on võimalik elada ja ma ei tea, ettevõtte juhi näha, tegeles ettevõtte juhina, saad ütledki, tegelikult ju iga päev, aga kuna mina, minu töö on ka tegelikult oma farmis ainsana, aga nende lehmade lüpsmine siis ja mul on neid 160 tükki, siis siis ma ei tea, see on minu hobi ja ma, ma saan oma hobiga hakkama. Kuidas nimetati, on sattunud, et ikkagi sina oled ainukene, kes neid lüpsab, kas sa kohe spetsiaalselt ei ole tahtnud võtta kedagi lüpsma? Tähendab ongi vist kujunenud ka niiviisi, et kui ma kunagi selle ettevõtte mõtlesin, siis mul on seal ainult üksainus lehm oli. Ja hakkasingi seal ühe lehmaga, hakkasin pihta ja tegelikult, ega seal Sõrves ju eluse nii meelakkumine pole, kivised maad ja ja need lagled ja, ja metssead ja noh, nüüd neid enam küll eriti pole, aga aga hirved on nüüd selle eest. Ja ega seda raha ju ei tule nii palju sisse, et sa seda ettevõtet suudaksidki nõnda majandada, et, et seal oleks seda, et sa saaksid investeerida ja ja kuna see mu nii südamelähedane töö, siis ma ja olen nendega koos olnud kogu aeg, et üksik inimene ka siis ma ei ole tundnud puudust sellest, et ma midagi muud teeksin. Sinust on tehtud päris mitu lugu ja tegelikult on alati see fakt läbi käinud, et sul on laudas suured kõlarid, kust kõlab 24 tundi ööpäevas vikerraadio jah, nii ta on. Kuidas see sattus kuidagi niimoodi? Just sellest igavesest ma arvan, et ta kunagi võib-olla sellepärast tekkiski, et et kuna seal tulid head saated ja järjejutte, tahtsin alati kuulata, mulle meeldisid need järjejutud. Et siis sellepärast ta jäigi ja ja, ja ma paningine panin oma kõigepealt oli, ma ei mäletagi, mis raadiomark oli, aga, aga eks väike raadio oli seal pingi peal ja siis mängis seal, et nii, et et ma olen teda kuulanud ja kogu aeg. No, ja see on ka täitsa fakt, et sul lehmadele meeldib Jah, ma just siin eelmine või üle-eelmine nädal, kui kui oli selle. Ma olin siin karjaku eest ka ja kella kolmest olid lehmad lauta ja oli see uudiste aeg oli jaa, jaa. Ja seal vanas laudas oli niiviisi, et tavaliselt kui tulevad lehmad lauta, lähevad omakohtadega, nad teavad, kus nende kohad on. Aga mingi kaks vanemad lehm on alati niiviisi, kes jäävad sinna koridori ukse juurde pidama, jäävad sinna mäletsema, jäävad seda raadiot kuulama, aga nüüd oli see Taivust, see, see päästmise operatsioon oli siis kolm nooremat lehma, tegi nendele seal tuule alla ja jäid ise sinna koridori ukse juurde ootama ja üks puges mitu korda sealt koridorist sisse ka lausa. Ja jäi ja see jäigi täpselt selle raadio kõrvale seisma, mina ei tea, kas nad tõesti sai aru, mida ta ootas sealt. Aga talle meeldis seal olla. Ja teistel liiklusta seal muidugi segas muidugi. Kas kõikidel lehmadel on nimed ka ja kõigi lehmade nimed? Ja sel aastal mõtlesin, et vist vanadus hakkab peale tulema. Aga tavaliselt ma tean oma lehmi kõiki nägu ja nimepidi. Ja ja udarad pidi, aga sel aastal nüüd tekkis äkki mingisugune auk mu mälusse, kus ma vaatasin ühele lehmale otse ja ma ei tulnud selle lehma nimi meelde. Ja ma mõtlesin kogu aeg. Nimesilt oli nii tolmune, et ma otse ei näinud ja siis ma ei pidanud vastu mingi pool tundi, mõtlesin, et no püha jumal, mis selle lehma nimi tuli, ema nimi tuli ka meelde ja siis ma läksin taha külge, vaatasin sealtpoolt küljest. Siis mul tuli meelde jah, et see oli Regina, Regina. Regina. Ma just tahtsin küsida, et kas sa tead kõikide lehmade nimesid, aga ikka kohe nii vingelt teatud oledki teadnud kõike. Jah, ma olen teadnud kõik ja ma tean isegi neid, kes oli näiteks, kui vanaema oli 80. aastal, ma olin siis 12 aastane, poisikene ja ma võin praeguse veel vanaema seal vanas laudas jõleta laudas Nende lehmade nimed otsast lõpuni praktiliselt ära lugeda, kes olid tal siis halvenenud oli siis tal ei olnud, paljudel oli 29, lehm oli seal. No ütle 10 nime. Kõigepealt tulid riti Mokiaale, siis tulid, kes su Kessi muna Inessa, ja siis tuli see Esmi oli osakonnas ja ma mäletan, et olid siuksed lehmad. Kuidas on võimalik, et need on meelestatud? Ma ei tea, seal poisikesena on jäänud meelde. Ta jäävad, mul on võib-olla hea mälu, aga ma ei, ma ei tea, jah, nad on, nad on jäänud meelde niiviisi ja see oli 80. aastal, kui see laud seal ära kadus, et siis ma mäletan, et ma lüpsin seda Ritit ver käsitlejatele vasikale juua, sai piima anda veel, ma väike poiss. No tegelikult see suvi on olnud ikkagi väga-väga karv põllumehele ja, ja ma usun, et loomapidajale ka, et sa enne rääkisid, et temperatuur on vaata seal 50 kraadi lähedale, su töötingimused. Jah, siin on olnud päevi, kus on seal mere ääres, seal klaasidest paistab päike nii tugevalt sisse, et kõige kõige kõrgem temperatuur, mida minu silm siis fikseeris, oli 47,8 kraadi. Ja siis ma neid lehmi ja ja nii meeletu, palavus oli ja, ja kärbsed ka tagatipuks ju kipuvad lehmi seal terroriseerima. Ja iseennast ka muidugi, ja siis ma mäletan, et nutsin seal oma särgi seljast ja panin selle külma veeämbrisse ja siis loputasin seal ära ja panin uuesti selga, et vähekenegi jahedamaks oma kehatemperatuuri saada. See on ikka täiesti kohutav, kuidas lehmad sellele. Tulin vana jah, no mul on küll uksed kõik lahti, nii külje peasedki, otsapealsed igatepidi. Aga noh, ta on ikka meeletu kuumus, aga lehmadel on ka jah, ikka selja selja peale on ikka märg kord ja mõnel on isegi suu lahti, eriti lõpu tiinet lehmadel. Ja näiteks siin täna hommiku, vabandust nüüd siis juba eile hommiku. Et kui õhtul või öösel läksid poole ühest ära, siis oli temperatuur oli 22,3 aga veerand viis koma uuesti laudauksest sisse tagasi olin enne äikese äikest, kuigi see äike meie meieni küll ei olnud, oli 25,7, nii et see lauda digitaaltermomeeter näitas, et ta on ikka meeletu kuumus ööd kui päeva, nii et ega seal vahet pole. No enne kui me läheme nende lugude juurde, mida sa ise oled ka ettevalmistus tahaksid raadio kuulajatel rääkida, käime tegelikult see oli see sinu päevakava läbi, sest ma usun, et väga paljudele raadiokuulajatele on see ikkagi esmakordne tutvus sinuga ja, ja üldiselt ka huvitav kuulata, mis keeles ärkad. No ma ärkan, mingi veerand viis seal üldiselt mul mingi peale nelja natukene küll, kell ühised, aga, aga üldiselt veerand viiest ma vean ennast toast välja ikkagi. Ja siis ma lähen vanasse lauta lüpsilehmi, võtan oma lüpsikannugaase ja veeämbriga asjad kaasa ja teen alused ära ja sööd me sisse ei hakka lüpsma, nii et seal läheb mul jussiga. Seal on üks grupp lehmi, seal mul üsna siis. Umbes mingi peale kuutema kuskil lõpetan seal ja siis tulen suurtel autoriks on, kus ma olen kaks grupil lehmi. Seal ma siis seal viie masinaga, teises vanas laudas nelja lüpsimasinaga, nii et ja seal ma hakkan siis. Lüpsan umbes kella üheksa poole 10-ni kuskil. Ja siis lähevad lehmad karjamaale aianad, aitame poole tee peale ajada, seal karjakud võtavad, siis ajavad edasi. Siis panen torutlusesse, kes on poeginud, lüpsan poeginud lehm juba praeguses joodame, vasikaid on vasikate, olite seal puhkusel ja siis söödan oma kanad ja küülikud ja, ja käin võtan jalgratta ja lähen karjamaa aeda parandama ja kui lähen hina põllupeole kuskile jalgratas on minu põhiline töövahend, minul ei ole autot. Kui siis kaugemal põllupõrand, siis traktoristid. Lähen koostraktoristidega, et kiiremini saada. Vahel jõuan natuke kive korjata kuskil mõne põllu otseselt, kuigi seda aega jääb küll väheks, kevadel kevadel küll tuleb ka neid korjata, nii et ettevõtted tuleb juhtida, telefon see päriselt vahetpidamata kogu aeg. Ühel on üks mure, teisele, teine mure. Ja paljud seda tuleb teha veel, niiet. Ja õhtu hakkab otsast pihta, kella kahest hakkab otsast pihta ja lõpeb. Kogu see potsavkam lõpeb siis uuesti mingi poolüksusesse või pool, üks öösel pool üks öösel sisuliselt. Ja, ja kogu oma rakkes, jah, sest süüa teema muidugi ka nii, kuidas jumal juhatab, et ega mul suurt aega polegi, aga noh, ma loodan, et praegu selliseid kuulajaid ei ole nagu, kes toitumisnõustajad on siis parema, soovitaksin et hoidke varem kahe käega toolist kinni, aga ma söön meeletult palju tegelikult magusat šokolaadijäätis, mis see tähendab meeletult palju siis. No tähendab, et ühe kolmesajagrammise šokolaadi ikkagi päeva jooksul ära mingi kolm, neli jäätist võib-olla mingeid magusaid saiakesi veel, siis on puhast külma kraanivett ainult, sest muud midagi muud ei joo. Ei kohvi, ei ideedega. Jah, talvel ma jõuan piparmünditeed ja siis meil on see need tõmbetuuled ja igasugused tuulised ilmad on seal mere ääres, nii et siis kui ma tunnen, et ma käin kog lühikeste pükstega, olgu see talvel või suvel, nii et. Ma pean tunnistama, et see möödunud talve ma pidin nädal aega kannatama pikki pükse, sellepärast et mu põlved hakkasid nahk maha ei saanud enam lihtsalt kauem. Ma, ma lihtsalt ei. Ma tahtsin küll ja tead, kui raske on tööd teha, kui sul on riided seljas, aga see on jube. See on jube, lihtsalt. Ma ei saa lihtsalt tööd teha, kui riietega. No see on ikka pöörane lugu, et sisuliselt elabki külma vee ja suhkru peale. Ei, ma ikka teen oma, on ikka suure suure potitäie suppi Tomi kaheksa, siis ma saan ikka viis päeva, siis ma panen selle külmkappi ja ma teen omale ja põhiline on ikka run tuhvlid. Et ma, ma, ma saan aru, et mandrirahvas teab kamist, run tublis on, ma loodan vähemalt, et võib-olla kõik ei tea, mis see on siis koorega kartuli põhimõtteliselt. Et ja siis panen mingit difri asja sinna peale, et ma teen ja, ja näiteks see, et no kui ma keedan omale seitse munakanad, kui ma keedan oma seitse kanamuna ja need leivaga ühe päeva jooksul ära, mitte midagi ei juhtu, tulen mina ära, surnud pole mul mingit tagasi, sellepärast kallale tulnud. No aga läheme ikkagi nende lugude juurde, mida sa oled tahtnud rääkida vikerraadiokuulajatele. Kõigepealt on üks lugu. Kas oli nüüd hiirtest kõigepealt? No see oli tegelikult nii viised. Vaata üksik inimene, noh, on käinud mul neid külas igasuguseid kosilasi ja ja muid tegelasi on käinud seal ukse vahel vaatamas, aga noh, kõik on öelnud, et ega, ega minuga teha pole midagi, tegelikult sellepärast, et aega pole ja midagi pole, aga vaat üks oli selline väga kange. Sised puges mulle teki alla salaja, nii et mina pole veel midagi näinudki, üldse kuulnud mitte midagi. Üks kosilane, nagu öeldakse ja ma läksin siis magama. Ja vahel ma olen nii väsinud, et ma olen magama tegelikult Aadama ülikonnas. Ma mina riideid ei kannata ja siis mina ei märganud üldse, et mul seal keegi oleks seal tekkijal olnud. Sest tavaliselt on nii, et kui ma magama lähen, siis enne kui see tea patja puudutama juba vahel magan juba ja mina ei tea, siis mis ta seal siis tegi või mis poosis ta siis seal parasjagu oli? Või mis sanktsioone ja seal oli igal juhul, aga järgmine kord, kui muuseas Madovneksime tekiserva kergitasin, siis ma leidsin sealt surnud hiire, kes oli mulle siis kosja tulnud, järelikult. Aga ma olin ta ära maganud, nii et oli täiesti lapik. Nii et pane või panni peale, aga panni pealepanekule sisu ka enam polnud ja lihtsalt. Nii et jah, et selline lugu ja pärast seda pole mulle siis enam ükski hiir ka siis enam külla tulnud, nii et nüüd nüüd on hiired ka mind maha jätnud. Vikerraadio suvesaade läheb edasi, kell on 21 minutit üle südaöö. Me kuulasime Maarika Uus. Uue laulu huulepulk su krae peal ja vikerraadio stuudios on ei ka kuni kella üheni välja. Raymond hellik ja Taavi Libe. Raimond, see lugu oli ka tegelikult sinu valikul ja see väga hästi läks selle looga kukkumiseni rääkisid, kuidas sulle, eks hiireke tuli ja niimoodi kosja, et sa kogemata kombel magasite surnuks, aga üldiselt kuidas siis on, et kuidas ükski naine sind ära võtnud selle viimase 20 aastaga? Ma ei, ma ei ole nii osta kontsert. Ma arvan, et pole kellelegagi, mul ei ole aega, ei käigi eriti kuskil ja ja, ja selleks peab ju olema aeg, et ma ei tea, jah, see Ma ei tea, võibolla võibolla tõesti, iga on kindlasti minu arust, ma arvan. Vähemalt aus Ma arvan küll, aga, aga räägime veel ja stataks veel tegelikult vist loomadest rääkida. Aitäh jah, ma mõtlesin, et ma räägin ühe väikese loo kuidas kuidas ma pidin tegelikult ära lämbuma, aga, aga, aga väikesed konnad päästsid mind. Kullased ütleme, et see oli üks karjalaskepäev ja mul olid käed-jalad tegemist täis üks tööajas nagu teist taga ja endal polnud üldse aega mõelda söömise peale kuid ühel hetkel avastasin, et kõht on kangesti korisemas. Samas avastasin, et võipaki oli jäänud ka siis külm kapikust külmkapist võtmata. Ja või oli täiesti kant, üritasin siis teda noaga lõigata, aga oh seda häda ja viletsust nuga ju lihtsalt ei läinudki läbi. No ikka on, esimese peale õnnestus siiski veerand pakkisin läbi lõigata. Muidugi haarasin siis kiiruga oma leivakärud ja jooksin lehmadele karjamaale järgi. Ise siis higistasin vahepeal leiba süüa, kuid siis äkki tundsin, et see oli poolele teele kinni jäänud. Muidugi esimene mõte oli, et kuidas siis minusugusel noorel mehel ei sulavõi enam suus ära. Aga ega mul pikemat aega enam mõelda polnudki, vett oli vaja ja kohe praegu. Aga kuna oli kevadine aeg ja kraavis oli hästi palju, siis lugesin okastraatide vahed läbi, kummardusin siis kamaluga vett haarama, kuid minu üllatuseks suureks hämmeldusekseid pihku konnagullestest kihisev vesi. Muidugi silmad ette tuli siis kohe saade, see hirmufaktor, kus siis saate peategelased pidid seda vaklade seast, et siis ainult suud kasutades seda toitu välja õngitseda. No kui nemad said hakkama, siis miks mina ei suuda alla neelata neid väikeseid kulleseid, seda enam, et veel puhas liha mõeldud tehtud, pigistasin silmad kinni ja ahmisin endale seda rammusat jõujooki sisse. Ja siis hetk hiljem siis tundsingi, et kuidas juba või hakkaski liikuma. Muda mudamaitse oli muidugi suur, kuid üks naat ära närida leevendas ka selle mure. Muidugi mul oli hea meel, et see hing sisse jäi, aga muidugi lehmad vaatasid karjamaa väravas ning mäletasid rahulikult ja vist nendele see etendus meeldis, sest ma ütlesin, et nüüd on see etendus läbi ja aeg on ka teil sööma hakata. Näiteks sihuke sihuke lugu oli jah, mis kunagi karjalaskepäeval sattus nagu siis tegema. Aga üks kilpkonnade lugu on mul ka üks Vene sõjaväest. Et no kuna ma ka kirjutasin raamatu võõras mundris võõral maal, siis jäi mulle kuidagi sealt seest välja see üks niisugune väike väike väike lõigukene ja ja see on ka tegelikult üks hästi tore lugu sellest vene sõjaväeaegsest. Vene sõjaväelasest meil just selle loosis sündmused viivad siis mind kaugete aastate taha siis kui ma olin veel noor ja teenisin aega vene kroonus. Nimelt oli mul kange tahtmine hankida endale kilpkonnad ja päevad muudkui läksid ja minu koju saatmiseni oli jäänud veel väga vähe aega. Kuni siis ükskord just hommikuse rivistuse ajal märkasin silmanurgast, kuidas kaks noort kilpkonnavallseljak ääres teineteist taga ajasid, noh, oma laisa kiirusega muidugi. Mõtlesin siis, et mida teha, sellist võimalust ei tohi tõenäoliselt mööda lasta. Ja teda seda võimalust ei tule ka mitte kunagi, et ma neid kätte saanud. Kuid komandör sammus juba tänavat mööda ruudu poole, mina ei pidanud kiusatusele vastu ja hüppasin ühe tõmbega sinna vallseljakul äärde ja haarasin need kaks kilpkonna siis kaenlasse ja poetasin siis vaikselt särgi kaelusest oma sooja sojaihu vastu. Ise lausudes muidugi nendele, et olge nüüd natuke aega vagusi. Aga noh, paraku nad muidugi ei saanud sellest eesti keelest aru ja hakkasid siis kohe peale seda muidugi käskluste valvel ringi sibama. Aga see ringis igavene tekitasid minus muidugi kõdi, mille peale ma siis muidugi ei saanud ju mitte kuidagi vagusi seista. Vaatamata sellele, et püüdsin siis valveseisakus seista, ei seisnud seda mitte minu vormiriietus, sest need, kas jätkasite teineteise tagaajamist ümber minu. Ja siis komandöri jõllitas ja vaatas mind oma pundunud silmadega. Ja tundsin, kuidas viinud tiksuti jättis siseseid, vaju lööke vahele, sest arvatavasti oli siis vana komandör siis, et aru saanud, et midagi kahtlast on teoksil. Ja nii ta siis sammuski minu poole ja Ivo kõlaski siis möire triaamise ellik. Millega teie seal tegelete? Vastasin millegiga, vastasin surmtõsiselt. Mille peale siis kaassõdurid muidugi ainult julgesid pisut itsitada? Tõenäoliselt kilpkonnad said ka soki, sest nad jäid hetkeks hobusi ning hakkasid ootamatult allapoole vajuma, sest olin oma lahja koondise kõhuvalves seisakus liigselt sissepoole tõmmanud. Komandöri jätkuna ei jätnud siiski oma jonni. Käratas veel viis sammu rivi ette ja sihistas läbi hammaste, neid vägevaid venekeelseid vandesõnu, millest muidugi eesti keeles pole isegi vasteid, muidugi mitte. Kui olin siis ümber pööranud ja näoga teiste sõdurite poole vaadanud, karjus vana, et kui ma kohe ei ütle, mis mul seal põues ringi liigub, laseb mind terve rivi ees lahti riietuda. No muidugi seda häbi ei oleks muidugi läbi elanud, ütlesin, ütlesin siis, et nägin kahte kilpkonna ja pistsin need põue sellepärast et tahtsin neid Eestisse kaasa viia. Komandör vaatas mind sellise juhmi pilguga teid ja on see hellik ikka täie mõistuse juures, aga need surevad ju tal ära tee peal. Aga noh, ega ma ise ka selle peale päris täpselt ei mõelnudki muidugi, kuidas need sinna Eestisse toimetada. Ja siis poetasin need kilpkonnad siis tasakesi oma selja taha ja lasin vabadusse, sest komandör oli ikka jube jube närvivapustuse ääre peal juba. Ja kui ma siis pärast õhtu Läksime läksime siis sööklasse sööma siis meil oli kilpkonnasupp, mille siis moslemi, sest kokk oli siis kokku keetnud, järelikult nad olid ikkagi kinni püütud ja supiks tehtud. On astus usinasti mööda teed ja, ja, ja, ja On astus usinasti mööda teed ja ja, ja on astus usinasti mööda teed, oli alanud mall vatsu metsa sees ja ja, ja. Nägi konn Sunture nuku. Nägi konsontuur pallu. Uppu nägi konson Torre vannises kinni, reele ju meeldis. Ja kui tiiru kolmandat ta siis teatas IRL mu naiivseks. Sõnas hiir ei meeldi mulle. Sõnas hiir ei meeldi mul see jutt. Sõnas hiir ei meeldi mulle see jutt, sest mul on peigmeheks ammu mutt. Siis, kus on olnud head ja lattu solvunud, öeldes vaid paar kuud juba? Ta lahkus, tutvunud alles, vaid on eemal. See oli Kalmer Tennosaar, kell on 31 minutit üle südaöö, käes on juba neljas august, vikerraadio suvesaade on täpselt poole peal. Ja selles tunnis on teiega head raadiokuulajad, Taavi Libe ja Raimo tellik, Raimond, sa enne rääkisid toreda loo kilpkonnadest, mis sul juhtus ajal, kui sa olid sõjaväes, kuidas tervikuna aega meenutad, on sul selline nostalgia või pigem jube aeg elus, mida kohe kindlasti tagasi tahaks. No seal oli nii mõlemat seal oli tegelikult toredad sõbrad, mul taoline oli ja, ja teisi rahvuseid. Aga samas oli seal ikka päris palju sellist kurjust läbi vaja elada, aga, aga. Ma ei tea, see võib olla karastas ja, ja kiire, said selgeks ja sest ma olin ainus eestlane seal ja ma ütleks, et seda keelt on mul tegelikult isegi vaja läinud vene keelt, praegus. Tööd tehes lätlastega koos, kus siin kiusatud saab ostetud ja ja mõtlen, et muidugi tagasi vaadates. See on tegelikult päris palju selliseid asju, mida, mida võib-olla otse ei olekski kellelegi tahtnud rääkida, aga läbi raamatu, mida ma kirjutasin jah, seda ka selle kes on seda lugenud, on ju päris tõsiselt öelnud, et, et see oli ikkagi suur julgustükk, et ma selle kirjutasin. Et, et seal oli jah, väga palju sellist kurbust ja, ja, ja millest, nagu jah, ma ei ole isegi tegelikult kui päris aus olla, siis seda raamatut ma ise läbi lugenud enam rohkem ei olegi. Nii karvärk ja ma ei ole seda rohkem lugenud, on see raamat saadav kuskile? Ei, see sai üsna kohe otse. Et ja päris paljud on küsinud kordustrükki, aga kuna mul raha ei ole, eriti, siis ma ei ole seda nagu kordustrükina saanud veel välja lasta. Aga läheme edasi sinu lugudega ja nüüd uuesti looma maailma. Jah. Jah, lähme ühe looma juurde ühe ühe looma juurde veel, keda mul tegelikult enam ei ole ja see lugu on juba tükk aega tagasi kirjutatud. Öösel, kui silmad lahti tegin, lehmilisandena minna, kargas mulle pähe suurepärane Ta sähvatus. Vähemalt ise arvasin, nii hommikul kui ka teised kaasvõitleja tööle tulid, ütlesin ma, et ma mõtlesin selle peale muidugi kõik panid plagama, sest nad teadsid, et ega sealt midagi head loota pole seda ennegi nähtud. Kuid arglikud, kuulasid nad mu mõte ära ja vaatasid mulle kaastundliku pilguga otsa. Sest ega lolliga vaielda pole nagunii mõtet. Nimelt otsustasin, et hakkan eniseid pidama põrsaste saamise ja rasvase liha saamise eesmärgil muidu pole ju lauale midagi panna. Juba järgmisel hommikul sõitsin out toujuhiga suurde sigalasse, et oma issanda loomaaeda uued ilmakodanikud toimetada. Kolm ilusat kirjudenis põrsast ja üks kuldpõrsas. Muidu lihtsalt pole ju keemiat. Panin kõik ühte aeda ja ninad seal ilusasti kasvasid. Aeg möödus linnutiivul, kuni ühel hommikul avastasin, tennised, ripub kõht vastu maad liigagi kahtlaselt, tissid ka kuidagi Dirki läinud. Küsisin siis teiste kaasvõitlejate käest, et ega me emis juba sedapsi pole vähe noor, alles nemad muidugi ainult naersid ja ütlesid, et ise sa selle supi kokku keetsid, siis tuleb sul sega ise ära süüa. Ega mina loll saanud kohe aru, enne kui järgmisel varahommikul 17 poega mööda aega ta ringis ribasid ja otsesid tissidega. Aga see emis ainult silmadega, luges neid ja ei saanud vist ise ka aru, et miks ta neid nii palju valmis Vortis, sest tal oli ju ainult 16 tissi. Nii ta neid seal siis vahtis, mina muidugi tahtsin, et ta pikali paneks ning saaks põrsaid imetada. Aga kus sa sellega traavisid mööda aeda ringi, torsse kari kannul siis sai minul mõistus otse, noh, nii palju, kui mu seda muidugi oli sel hetkel. Äkki tuli mulle meelde vanaema elukaaslane, kui see oli lakku täis, magas ning Nurskas keset põrandat, nii et maja seinad värisesid. Ei meie kahekesi suutnud teda äratada, no miks mitte siis proovida tuli vett tennisepeal. Haarasin oma vänt laualauda seina äärest jalge vahele ja kargutasin poe poole. Nojah, seal oli juba see kohalik palvemeeskond ennast rivistanud almuse saamiseks poe trepile. Aga nad teadsid, et ma ei joo ja raha ka minu käest ei saa. Poemüüjalt küsisin siis kaks kõige kangemat õlutit ja ühe pudeli laua viina. See oleks ka vist äärepealt infarkti saanud. Kiiruga muidugi ütlesin, et ma tahan oma põrsapoegi päästa, aga enis ei pane pikali. Müüa, teadis surmkindlalt muidugi. Vanasti naised olid kõõrutid joonud, et siis pidi tissirohke piima tulema. Mul tuli kohe tuju palju parem, muidugi palvemeeskonnal oli juba hais ninas ja, ja tokseerisid minu kilekotti ning teadvustasid, et ma nendega ühineksin. Nii loll ma nüüd ka pole, hõikasin eile, et teadupärast iga eestlane pidavat aastas ära jooma seitse liitrit alkoholi. Mina annan aga oma osa peenisele. Muidugi vaest mehikeste habetunud lõualuud vajusid pärani lahti. Jõudsin veel neile hõigata, et pange suud kinni, muidu tuulvide auklikud sokid, kus saabastega jalast haarasin väntlaua ja kihutasin sellega lausa poole ning Liidusini emise juurde. 250 kilo liha takseeris mind, teised pole aianurgas ja mõtles vist, mis seal Plewisevale aju käevikul nüüd plaanis on? Mina jälle mõtlesin, et kuidas sellele kainele seale see kallis kraam sisse ajada? Jõuvahekord oli ju ebaõiglane. Võtsin siis oma julgusega, kui hüppasin sea selga ning üritasin tal suud lahti kangutada kuid too lasi mööda aeda galoppi koos minuga. Kord olin mina peal, siis jälle enis minu otsas, ise kramplikult pudelit hoides. Neid väikeseid kuradeid lendas minu suust rohkem, kui sinna aeda oleks mahtunud. Lõpuks ikka vedas, mul suutsin selle pudeli talle hammaste vahele suruda. Peale esimese pudeli alla kuristamissa hinga tuli veedale sisse smuugeldada. Kolmas õllepudel, lõks juba vabatahtlikult, ju siis hakkas meeldima. Peras pärast seda väsitavat protseduuri tunnistasime teineteist erinevatest aianurkadest, nägu kaks poksikuulsust pärast edukat lahingut. Igatahes enise silmad kylasid ja särasid kui täiskuu taevas. Pärast edukad joomingut Anna aga veel võistlema silmadest välja lugeda, mingu kuradile, ega miljonär ei ole, niigi haisesime õlle järgi. Siis võti senise mõned sammud minu suunas ning tardus paigale. Kukkus minu võit, laususin Edgari surematud, kuulsad sõnad tehtud ning lappasin turssatis side otsa. Nii ta seal siis magas, kolm päeva ainult maigutas suud. Igaks elujuhtumiks varusin, arvestades tema kehakaalu kolm pangetäit vett. Juhuks, kui pohmell peaks tulema tavaliselt meie vana kodus, kui oli möödas, suurem jooming vedeles, kuulun päeva põrandal ja kui surnust ärkamise aeg teoks saama hakkas, läks alati vaja taastuseks kaks pangetäit, külma vett. Jusi, sajud tahtsid loputust sellest suurest pohmersast. Ka ennist tegi kolmandal päeval ühe silma lahti. Oligi pohmell. Ühe jutiga läksid veepange edasi ja ette vaadates topsis põrsaid. Mõtlesin endamisi, et inimese ja eneseajumaht kahe kõrva vahel on tegelikult ära vahet matuseni sarnane. Veel kuu aega hiljem vaata semis mulle januste ning vesiste silmadega igatsevad otsa. Äkki saaks veel korra. Ainsa korra. Metal oma pead et varsti pole. Aega valmis sõjaväe läheks. Reede võistlus kuulutati välja ja seal loomadele peegatki päris hea mul käes pühkida jäi maa Alotiga. Samba. See seadus ette näeks. Vaos tuleb hoida ava, rääkis ta ära emasid ja lapsi. Ja mehi, kes on võtnud läks hooaeg lahti, metsas pidu käiku. Kõik loomad olid poolteist päeva täis. Kui ükskord ära Kõik loovad, väsib peale pikka ja Nende silmis paistab rõõmus me ja uhkel ripuvad trofeed. Jalgne Loovellas looduse kroon. Kell on 42 minutit üle süda, neljas august on juba kätte jõudnud, vikerraadio suvesaade läheb edasi. Selles tunnis on koos teiega Taavi Libe ja Raimodellik põllumees karjapidaja Sõrvest, kes üle nelja aasta on taskud jõudnud Tallinnasse ja ega neid puhkevad päevi täiesti viimase 22 aasta jooksul ei ole olnud eriti palju ja mõned nendest üksikutest puhkepäevadest, nagu ma aru saan, on läinud sul harrastusteatri peale. Jah, 2001.-st aastast ma liitusin ka siis Salme ora Salme valla, siis tolleaegses Salme valla grupiga ja siis kuni 2014 ma siis olin, kus seal ka nendega ja sai nii mõnestki tükist sai kaasa tehtud, et tore aeg oli see, et sai, ma ei oleks kindlasti kunagi Ruhnu saarele näiteks jõudnud ja võib-olla isegi Hiiumaale jõudnud, et seal sai etendusi etendusi käima antud ja ja, ja noh, viimane etendus oli, näiteks oli see Läänemere isandad, kus mängisin märku. Et siis nii lavastaja oli. Uibo võin, Uibo oli meil lavastajaks, siis seal. Ja, ja sealt see oli hästi purune, suur etendus, et selles suhtes oli hästi. Ta 2010. aastal oli nagu. Tulime välja ja siis oli ka hästi kuum aeg oli, ma mäletan. Ja, ja seal oli üldse väga sihukseid, hästi huvitavaid juhtumisi oli näiteks juba see, kuidas ma proovides käisin ja kuidas ma neid tekste üldse pähe mõtlesin. Et see oli. Sest seal olid siuksed, pikad monoloogid ja ma kirjutasin tahate omale ülesse ja siis, kui ma läksin loomadega karjamaale või, või laudas, siis lugesin lehmadele ette, panin jälle taha tasku jälle teksti ja siis jälle lugesin ja ja proovides käisin ka, alguses ma üldse ei käinud, ma mõtlesin, et mind isegi ära unustatud juba, et keegi ei kutsunudki minna proovi, aga, ja siis, kui ma käima hakkasin, siis, siis oli ka niiviisi, et vahel oli täitsa nii, et lõpetasin küll üksi ära, aga loomudeid laudtee ja jõudnud torusegi piimad rusikaga pesema panna ja läksin juba, vahetasin riided ära ja panin jälle jalgrattaga sinna. Kruvis lugesin oma teksti ära, tulin uuesti tagasi, võtsin jälle toimingu ette, jälle vahetasin riided ära, jälle panin tagasi. Et igasuguseid juhtumisi oli, aga, aga ükskord oli, juhtus ka selline asi, et kui juba esiette või esietendus oli ära olnud, siis oli meil ma vaatan äikeseilm ja äikest oli meil ka hästi palju, tegelikult. Nii et rahvas värises ja ahetasi ohvetas seal ja vihma 100.. Aga. Aga ükskord oli niiviisi, et pool tundi enne etenduse algust mul hakkas, eks mullikas poegima ja, ja vasikat, et kätte ei saa, na. Ja, ja see titetegu oli püstijala peal ka veel ja, ja see oli veel eriti raske veel, sest tema õides ennast püsti ja mina pidin seda kiiresti sealt kätte saama, sest mul oli ju etendus algamas ja, ja, ja ma ei saa ju kedagi alt vedada. Ja külma sikutasin ja siis mingi 15 minutit enne siis seda etenduse alguses ma sain lõpuks selle vasika kätte ja siis hüppasin ruttu üle, aiapüksid maha, kohe sauna. Jalgratas oli kukega juba seal ukse ees valmis pandud, et kohe ratta selga, teised püksid, lühikesed püksid jalga, kruvi juurde. Sinna küll ei ole küll väga palju maad, aga no mingi viis minutit ikka sõidan jalgrattaga sinna või Rohtlik rohkem ja riided märguriided selga. Siis seal jalgrattaga sinna lava peal jalgrattaga ühe käega lükkasin sinna suure jooksu pealt kadakapõõsa juba pandi mikrofonid külge juba trummid hakkasid põrisema juba hobune kapas ja juba etendus algas, nii et ei olnud isegi aega hinge tõmmata. Kolm korda hingasin sügavalt sisse ja, ja läksime etendust lahti, nii et selliseid toredaid vahejuhtumisi on tegelikult olnud päris palju ja. No kui palju sa tegelikult oma väga tiheda töö tegemise kõrval saad kultuuri nautida, me teame, et sa hästi palju kuulad raadiot, aga ma ei tea, sattudes teatrisse või kinno või, või loed raamatuid või. Jah, ma loen ajalehte. Maaleht on juba nii paks, et seda võib lugeda juba protis nädal aega ja kohalikud ajalehed käivad mul ka muidugi. Ja maakodu käib mul, seal on ka väga palju huvitavat lugeda. Aga teatris ma vist käisin küll täiesti ise nüüd küll juba mingi vanalinna vana Baskini teater käib meil ikka vahel külas, ma käisin seal ka mingi neli-viis aastat tagasi, viimati et ma ei ole jah, kuna läheb nii pikaks, pääses, ma ei jõua mitte kuhugi enam eriti. Aga vahel ma televiisorist vaatasin, päeval oli neid vanemaid teatrietendusi, mis tulevad, et siis ma olen neid küll vaadanud vahele. Raamatuidraamatuid ma ei ole lugenud, jah, enam naksitrallid üksnes. Ja kui üks lehm mitte magama jääda, siis ma lugesin naksitralli diatüki. Väga tore, aga siis, kui kui vikerraadio kuulamisest ka rääkida, siis mis need saated on, mis sulle huvi pakub Hendrixit järjejutt? Jah, ja põhiline on ikkagi järjejutt. Mini turni Nemo turniir. Alates juba hommikusaadetest hommikul rammid ja huvitav on minu meelest ju väga hea saada. Aga tõttu, mis mulle kunagi mõtlesin, et väga ammu aega tagasi, kui täitsa tund tuli, siis mulle meeldis seda kuulata. See oli hästi palju toredaid teadussaateid või neid juht või arutati seal neid? Jaa, praegus. Rahvastepall mulle meeldib, seal on väga palju seda erinevate rahvaste muusikat, et mulle meeldib seda saadet kuulata. No meil on kümmekond minutit veel jäänud, meil saate lõppu tuleb veel üks lugu sinu valikul ja ja sa tahad ühe luuletusega meile ette lugeda, aga, aga mõni minut on veel aega rääkida ja ma tahaks rääkida sellest, et et mis sinu hinnangul võiks sinu elus muutuda, et veel parem oleks. Mis veel parem oleks, ma ei näegi, mis veel parem? Ma olen sellega harjunud, kuigi ma võib-olla nendest ajast küll maha jäänud, aga aga mina näiteks ei kasuta ise küll arvutit ei kasuta. Mul ei ole tegelikult autot. Ma täiesti naudin tegelikult seda, et ma olen vaba inimene, ma ei ole mitte millestki. Ja mul on, mul on, tegelikult see meeldib ja ma saan oma ettevõtte juhtimisega sellega hakkama. Niiviisi kuigi vajaka. Võib-olla asju on, aga, aga mul on tuvi tore meeskond, kes kelle käest midagi küsin ja aitavad mind igati. Mul on püsiv kaader põhimõtteliselt olnud ja kes on kaua vastu pidanud. Ja ma ma ei oskagi. Aga muidugi mis jah tahaks, muidugi on see, et. Nagu ikka põllumehele tähtis on, et see see Eesti riik natuke suhtuks, ikkagi inimesed suhtuksid natuke põllumeestesse ikkagi lugupidavamad, sest ma olen nüüd nende aastakümnete jooksul ikkagi märganud seda muutust inimestes, et et väga palju on tegelikult tekkinud seda vaenu nagu või seda kurjust ja kadedust ja kaebamist isegi lausa, et on siin noored, et ju tulevad maale, kes ei ole tegelikult loomi näinudki, ei tea, mis on sõnnikuhais näiteks ja ja, ja, ja siis helistavad jälle kuskile vastavasse organisatsiooni kutsele, tullakse jälle kontrollima ja mis iganes. Jah, et kas ikka ikka haiseb ja ja, ja, ja ma ei ole ainukene, selles on neid on palju, selliseid juhtumisi on ka teistel olnud, et et kuidagi inimesed hakkavad maast nii võõrduma, et ei ole nagu enam sellist sellist, et sellist olukorda, kus, mis oli nagu aastakümneid tagasi No siin on ju avatud, talude päevad, on mitu aastat, kas sina oled ka oma talu avanud? Ma ei ole sellepärast, et ma ei jõua lihtsalt seda nii korras hoida, et ma julgeksin linnarahvas nii palju sisse lasteaiaistungi hirm selle rahvamassides, et ma ei jõua kõike, kõike võib-olla rahuldada kõigi nende juttudega ja asjadega ja ja loome muidugi ka ju meil on ju mõtlengi küülikuid ja kõiki asju, et muidugi, aga samas tegelikult käivad ju otseselt käivad ju ikka vaatamas näidet, et ma ei ole kunagi kellelegi ei öelnud, et et kes on, kes on tahtnud vaatamas käia loomi ja tutvuda, olgu nad siis karjamaal või annad siis laudas sees ikka on käidud, nii et selles suhtes ei ole üldse probleem igal ajal tulla. No kui palju seal siis tegelikult töötas, on seal? Kus minu ja raamatupidajaga hommikuga kaheksa jah, nii et mul on veel kaks traktoristi kaks karjakud, noorloomatalitaja ja vasikatalitaja ja siis ise ja raamatupidaja. Et et ja meil on mingi 350 istun ja lambaid on ka kuskil viie 60 ringis ja küülikuid on ka seal mingi 30 ringis ja nii, et. Ja kukkesi ja kanade ja partide ja neid. Kalkuneid on siis ka seal veel omakorda täitsa suur pere tab kokku ja ja kas see on muidugi muidugi ka päris palju kes neid kokku lugeda? Neid ei, tõesti ei jõua kokku lugeda, et ei noh, tegelikult ega neid väga palju ka pole. Aga, aga noh, mingi paarikümne ringis on kassidele nimetada. No minul on minu lemmikkassi nimi on näiteks kirbukott. Ta kogu aeg noolib, vennaste kratsib ennast, aga ta kena, tubli hammustab ja siis traktoristi lemmik on näiteks nur on nüüd on siin noori poegi tunud juurde. Igalühel olid, teil on oma oma, oma kasside lemmikud ja niuksed jah, et nad peavad olema, sest muidu hakkavad need hiired hakkavad sigima, et nad peavad olema. No nüüd sa oled tõesti isegi mitte võtnud vaba päeva, vaid tõesti oma päeva teises pooles tulnud Tallinnasse hommikul lähed esimese praamiga tagasi, nagu ma aru saan, jah. Jah, jah, ja tänane päev või ütleme, see möödunud päev oligi niiviisi, et ma ühe jutiga alustasingi veerand viiest ja ma lõpetasin selle päeva oma vana lauda lehmadelismisega mingi pool viis, nii et ma lasin rohkem kui 12 tundi yhe jutiga, et kõik tööd, et mis oli vaja ära teha, et saaks tehtud. Ja siis käisin duši alt läbi ja autos ja sõitsin siia ja nyyd veedame natuke aega siin. Naudime seda Tallinna ilu ja võlu ja õlu ja siis läheme esimese praamiga tagasi, hakkan kohe otsast pihta. Lähed ööklubisse, leiad naisega endale. Oh ei ei, sinna ma päris kindlasti ei lähe ikkagi, et see jäägu teiste teiste rõõmuks. Aga ma tahtsin jutujärjega sinna välja jõuda, et millal siis järgmine päev tuleb. Ma ei tea, seda ma küll ei tea. Mul ei ole isegi plaanis, ma ei, ma ei kujuta, ütlesite. Võib-olla siis, kui ma nüüd järgmine kuus on, kui õnneks läheb, et sa äkki 50 kogemata, et võib-olla ma siis võtan omale kaks tundi ja lähen lihtsalt issand karjamaale kuskil pikali, magan une täis, võib-olla. Et võib-olla see paar paar tundi, sest ma tegelikult magan väga vähe. Aga meil on paar kohustuslikku elementi jäänudel siia tundi, mida sa kindlasti soovisid kuulajatega jagada. Kõigepealt üks luuletus, mis luuletus on? Seniks Turiva Doris Kareva luuletus, mida ma kunagi 31 aastat tagasi ja ikka pool aastat juba tagasi lugesin Türi tehnikumi lõpetas, on kui ma lõpetasin seal säreveres seal Sudenicu eriala. Et Ma ei tea, see luuletus on kuidagi nagu hinge läinud. Ja ma mõtlesin, et lõpuks lõpetuseks võiks just selle luuletuse lugeda. Ära ütle, et elu on inetu, halb oma koormat kanda ei jõua. Ole uhke ja sirge, sa saatuse all. Ära iialgi kergemat, nõua varje maailma istuma, pisaraid, naeru, selle-eest kõigiga jaga. Pea meeles, et alati õnnemaid leidu murede, merede taga. Ära kadesta naabrite varandust vaeseid iial ei tülita. Vargad. Hoia puhtana enesearmastus. Hoia sõnu, mis pühad ja hardad. Ära ütle, et hommikune ududes et sa päikest enam ei oota, vaata ringi. Nii palju on ilusat ees, tuleb uskuda ainult. Ning loota. Ära kulutad tundmusi, tuultele, kergel käel, ära südameid loobi, hoia mõistmist ja hellust ka muudele sest tagasi põrkuda võivad hoobid. Ära ütle, et elu on inetu, Hald oma koormat, et kanda ei jõua. Kole, uhke ja sirge sa saatuse all. Ära iialgi kergemat nõua. Raimo telik oli vikerraadio suve teine kaassaatejuht. Mõni minut on jäänud selle hetkeni, kui kell saab üks. Suur aitäh. Oli väga tore sinuga tuttavaks saada, aitäh. Tore oli siin saates olla, et ka olla ise ükskord nagu öeldakse, selle saate mõne minuti tegija, nagu öeldakse. Ja, ja ma loodan, et et võib-olla mõnele meeldib. Ma usun, et sa said väga hästi ja väga väärikalt hakkama ja lõppu tuleb lugu sinu valikul. Kohe hakkab laulma Jaak Joala, miks elu? Ma arvan, et see rõõm ongi elust endast. Et tuleb olla, tuleb olla õnnelik, et, et sul on töö töö, mida sa armastad, on sinu hobi. Ja ja see annab sulle jõudu edasi tegutseda nendeks päevadeks aastateks. Et ma arvan, et see lugu just sobibki seletama. Raimond Hallik, ma soovin sulle jõudu, aitäh, et tulid ja jaksa, aitäh.