Head sõbrad, vikerraadio suvesaadet on järel veel natukene vähem kui tund aega, kell on neli minutit üle ühe ja me oleme jõudnud neljandasse augustisse. Ja kolmas saatejuht on tänasel saatel veel peale Andres Sõbra ja peale Raymond eliku ja mul on väga hea meel, et nüüd on vikerraadio stuudios Sandra Suurkask ööd sulle tere täiesti erakordselt hilja. Ega ma arvan, et ei ole vist ikka vikerraadio toimetuses ka eriti palju inimesi, kes on juhtinud saadet kella ühest öösel, nii et sul on üpris harukordne võimalus. Ma olen väga rõõmus selle üle just selle üle, et ma saan seda teha kell üks seal ikkagi mitte kell viis, 30. Meil siin all kõlab Bob Dylani, mister tõmbriinmann ja tegelikult. Et see lugu on üks päris õige sissejuhatus meie saatetunnile, milline saatetund olemas olnud. Saatetunnis saab olema sellist hipihõngu nagu, nagu on välja reklaamitud. Ja see Tarmo Remmel on jah, hästi selline. Nii palju kui ma kaevasin ja lugesin ka siis väga selline iseloomulik, nagu just seal hipi hipi muusikale ja just ka selle ajastu algusele. Et Dylan ise nagu kujuna ka, eks ju, et tema sellised sõnumid ja tema, tema nagu temast kiil on täpselt see, millest see hipi hipiliikumine võib olla, nagu sai hoogu tugevasti juurde, et just see sõjavastasus tema lugudes on ka palju. Ta toetas hästi nagu sellist mustanahaliste õiguste eest võitlemist ja noh, tema teised lood nagu ploomi, nende võndja, taimede Johnsingi, et need on ikka sellised justkui nagu hümnid. Epide hümnid. Et sellepärast ma olen, jah, ma arvan, et see on päris päris hea selline avapauk sellele hipi hipitunnile. No tegelikult ega Dylani lugude puhul on ju hästi palju ka räägitud sellest, et missugused salasõnumid ja millised narkootikumide propageerimise erinevad sõnumid on ikka nendesse peidetud, aga noh, tihtipeale vist on nende lauludega ka niimoodi, et sealt rohkem on välja loetud, kui seal tegelikult on. Ja nii palju kui ma jah, selle loo kohta ka uurisin, et et just, et seesama süüdistus, et kas see on nüüd mingisugune LSD propaganda, eks ju. Aga samas on ka toodud kenasti välja, et et miks mitte, see võib hoopis olla nagu Dylan võib-olla oma muusale mõelnud seda laulu kirjutades või on see hoopiski tema, selline tema vastus nagu oma publikut kuule või üldse sellise esinejate esinejate vastus nagu nendele inimestele, kes justkui kogu aeg midagi nõuavad, eks ju, et mängin nüüd seda või mängi teist, eks ju. Et mulle endale isegi meeldib see, see viimane pakkumine nagu kõige rohkem, et see on nagu see, et näitlejad ja nalja, eks ju. Et eks see kipub ikka kipub ikka sinna minema. Kui ka publik on ju mingisuguseid aineid, võib-olla tarbilutis ootavad sinult mingeid teatud asju, et ja see ei ole alati tore. Me läheme edasi, mille juurde vähemalt me läheme edasi, nüüd just proovime nagu niimoodi loogilises järjekorras minna, et selline ansambel. Või õigemini selline lugu nagu San Francisco. Ei, kõigepealt näen Buffalo Springfield, eks ju. Barbara Springfield on selline bänd, kuhu kuulusid sellised legendaarsed mehed nagu Steven stiilse Niiliang, kes hiljem juba seal seitsmekümnendatel ja 69., kui juba Wood-stock toimus, said väga olulisteks, kujutatakse üldse nagu selles hipiliikumise muusikas. Aga enne enne seda, kui nad hakkasid sellest nagu eriti eriti hipid muusikat ja siis nad tegid seda vahvale Springfieldi ja siis me kuulame, et mis, mismoodi see siis kõlas. Me kuulasime Buffalo Springfieldi vikerraadio suvesaade läheb edasi ja tõeliselt suurepärane lugu, Sandra, see, kuidas alla see nagu bass tiksub, see on geniaalne, sest. Ma olen absoluutselt nõus, see on selline kuld lihtsalt, et vaata, imesta aga me läheme edasi, eksju mööda seda hipirada ja me ei saa kuidagi mööda minna San Franciscost, mis on siiani vist nimetatud kui hipipealinn. Mõtlesin ka, loeb neid ajaloomaterjale ja loed sealt, et noh, toimusid sellised noorte kogunemised, kus kogunes umbes 20000 noort kuhugi linnaplatsile, nii San Francisco s kui ka mujal, eks ju, siis ma seda Facebooki ju polnud, et kuidas teadsid, et nad nüüd täna lähme või et Meil on päris raske vist tänasele nagu mõista, et kuidas see info tegelikult liikus või või kui tihese suhtlemine inimeste vahel tegelikult pidi olema selleks, et saaksid tekkida need asjad, et koguneb 20000 inimest kuhugi kokkulepitud kohta. Ja San Franciscost sai siis jah, kuidagi see selline hipide hipide kogukond, sest seal mingil hetkel arvatavasti oli isegi üle 100000 sellise nii-öelda siis testimeelse noore või selliseid lillelapse ja nüüd seesama lillelapse termin, me kuuleme kohe seda laulu, et esialgu ainult San Francisco Michardsuverson Flaurisin ju hea, et kui San Franciscosse tuled siis pane kindlasti ikka kanna lill juustes ja, ja ühe väite kohaselt on siis see lillelapse termin tulnudki sellest, et, et hakkasidki sellised lilles juustega noored seal San Francisco vahel nagu ringi käima ja kuna nende kontsentratsioon oli ilmselt seal kõrgem kui teistes asulates ja siis hakatakse hakatigi neid nagu lillelasteks kutsuma ja see termin on neil ju siiani küljes. Kuulasime Scott Mcenzid ja lugu, kust siis suure tõenäosusega lillelapsed said oma terminina. Jah, no nii väidavad mõned allikad või? Päris päris huvitav, et kui suur võim on jällegi muusikal, eks ju, kui me nii mõtleme? Absoluutselt mina olin kogu aeg kindel, et see asi käis vastupidi, et lillelapsed möllasid ringi ja see on siis, kui oli saanud juba hipide linnakesse, siis Kotnergeetidegi loo. Tuleb nii välja, et ei, ei olnudki vist niipidi, jah. Aga me läheme edasi ühe artistiga, kelle vähemalt vokalist peaks olema ka Eestis esinenud. Ja minu töödega progolharum ja hüppame siis, eksju, vahepeal suurelt ameerikamaalt hoopiski Inglismaale brokkol Harmon, Briti ansambel. Ja miks see, miks see lugu siia vahele Vaidrošeidofail? Hipimuusika on selline termin, mis on väga laialivalguv, sest et hipidel ei olnud ju mingisugust kindlat muusikastiili, mida nad eelistasid, kuulasid, kuulati kõige ja olulisem oli justkui see sõnum, eks ju, et nii folk kui rokk, bluus kui, kui tekkisid need eraldi, mingisugused rakukesed, psühhedeelsed, rokki, areng, eks ju, see kõik iseloomustab hipiajastut. Ja see brokkol Harumi lugu on selles mõttes hästi kihvt ja sobib siia, et kui 69. aastal suur Woodstocki festival toimus, sest Procalarmoliga üks ansamblites, kes pidi algselt või kes sai nagu kutse tulla sinna esinema. Nad küll ütlesid sellest kutsest ära, sest Neil oli just olnud pikk tuur selja taga ja vist oli nii, et keegi oli ka just isaks saamas või saanud ja tegid sellise otsuse, et mitte minna. Aga nende debüütlugu on see veider Seidofeil ja huvitava fakti avastasin veel mõned ajad tagasi 2009. aastal. Väidetavalt siis oli see laul viimase 75 aasta enimmängitud pala ehk et mis oli avalikes kohtades nagu kõlanud, sinna alla lähevad ka kohvikud ja kaubanduskeskused ja kõik, et see on kuidagi selline nii-öelda hästi söödav, siis järelikult et meeldib väga paljudele erinevatele inimestele. Vikerraadio eetris kõlas brokkol haarum. Shadow teil selle kollektiivi esimene lugu, nagu me teada saime, just läks 10-sse, ütleme nii, absoluutselt, ja ma olen alati seda lugu kuulates mõelnud, kuivõrd kuidagi šokk see on, et võiks arvata, et see on sellise pigem juba elus natukene kibestunud ja palju näinud inimese kirjeldus mingisugusest episoodist aga tegelikult oli, kerib lucker, 21 aastane mees. Sest jah, nii see vist ikka kipub olema, et mõnikord lähevad nagu kogemata nii hästi nendel väga andekatel inimestel need lood see on ju Eestiski neid, kui ma ütlen, et Vaiko Epliku veenus näiteks, et kui vana ta oli, kui ta seal kirjutades täiesti müstiline. Et siis noh, lihtsalt ongi järelikult antud osadele inimestele mingi selline oskus olla suuremad, kui nad ise sellel hetkel arugi saada. Tulla east sõltumata just laseb. Aga läheme edasi. Ja meid ootavad Simon ja Garfunkeli selline väga äge duo kes oli siis jällegi Ameerika Ühendriikides selline 60.-te hitt ja neid samamoodi isegi kõrvutatakse nagu Bob Dylaniga, et ütleme, nende mõju või kuidagi seda, nende sõnumeid ja ja ikkagi just sellesama hipi hipihõngu seisukohast on nüüd jällegi väga omal kohal siin saates muusikalises mõttes, kes on nende eripära, see, et nendel on hästi ilus mitmehäälne vokaal, mida nad nagu kõikides oma lugudes põhimõtteliselt kasutavad. Kihvt on see kihvt, huvitav on see, et nad jällegi inimestena, nad on üsna lapsepõlves juba saanud tuttavaks hakanud koos muusikat tegema, siis nad on aastakümnete kaupa, eks ju, kord olnud kohutavas tülis siis jälle teinud midagi koosi sellesse jõuna, nüüd 11 maapõhja nüüd vist enam aktiivselt, et ei, ei tegutse neist kumbki. Aga, aga muidu sellise noh, nii-öelda olnud justkui nagu dünaamiline tuua, kui sa kuulad, muusikalised, milline harmoonia ja siis loed, milline disharmoonia nende vahel on valitsenud, et sellele ka nii põnev nagu teada. Ja mis siis, Robinson on see lugu, mida me kuulame. Kell on üks, 27, Simon ja Garfunkeli, olite vikerraadio eetris missis Robinson ja nagu me välja selgitasime, vahepeal siis Missis Robinsoni päriselt vist olemas olla. Ei olnud jah kedagi sellist muusa või inspiratsiooniks olnud Missis Robinsoni, et lihtsalt oli laul, milles kõik oli juba olemas, välja arvatud see keegi, kes siis mis siis keegi. Ja siis prooviti missis Roosevelt ja igasuguseid erinevaid variante ja lõpuks lõpuks kuidagi kellegi peas ikkagi tekkisid. Ja veel põnev asi oli, mida ma lugesin, et seal laulusõnades on need, kus sa oled džaudi, soodi, metsa on pesapallur ja siis, et tema oli ikkagi väga häiritud, et miks ma ütlesin, et kus ma olen, ma olen kogu aeg ju siin ja mängin palju. Et jah, jällegi nagu meil on ju ka Eestis, eks ju. Panen su laulu sisse, noh, oledki nüüd seal laulu sees kõik, kogu aeg mõtlevad, et kus idioodi meid seal siis on. Väga kihvt lugu iseenesest on küll. Me läheme nüüd ühe kõige võrratuma naisartisti juurde, ilmselt meie mõlema jaoks. Ja Joni Mitchell, lugesin täna nii ilusat sellist, see oli ühe muusikaajakirja kommentaar, et kui ükskord kõik see tolm settib see sajandi tolm, siis tõenäoliselt Joni Mitchell üks vähestest naisartistidest, kes üldse nagu noh, nii-öelda nagu kuidagi välja paistab teiste hulgast. Et temas on ikkagi mingisugune hästi-hästi suur võlu ja ka selle selle ajastu mõttes on ta väga oluline kuju. Näiteks ka üks lugu, mida me täna ei jõua kuulata, Ta tema uut stock, mida siis tegelikult needsamad Steven stiilise Niiliange KrMS noh, ütleme kuulsamaks võib-olla isegi mängisid kui ioni enda originaal oli. Aga tõesti ioni lugu, mida ta kirjutas, olemata ise stockis käinud, ta ei saanud sinna minna, ta vaatas telekast seda ülekannet ja kirjutas selle põhjal selle loo. Aga täna me kuuleme ühte tema kuulsatest lugudest, puhtsaids näo mis on tegelikult päris päris vana lugu, aga selle sõnum on hästi-hästi, kihvt ja hästi ilus. Me kuulasime Joni Mitchelli ja tõesti mitte siis päris originaalversioon, vaid lugu aastast 2000 salvestus aastast 2000 just. Joni Mitchelli karjäär on olnud nii pikk, tänada küll, on oma tervisega päris kimpus ja enam ei laula. Aga 2000. aastal ta salvestas selliseid orkestri ritud versioone oma lugudest ja siin, kes on tuttav evolutsiooni nagu sellise varasema loominguga, siis paneb tähele, et ta laulab seal uues versioonis hästi madalalt. Ja tegelikult olidki tal mõneti võib-olla tema halbade elukommete kohutava ahelsuitsetaja eks olemise tõttu tekkinud häälega probleemid, mis tähendab seda, et ei saanud enam nii kõrgelt laulda, kui ta neid oma noorepõlve laule laulis, et muidu üks tema eripärasid oli, seda hästi-hästi kõrgelt väga oskuslikult oskas nagu samuti laulda. Ja nüüd on selline madal ja sügavversioon. Ja see kõlas 2003. aastal ilmunud filmis lavekeseli, mis on, ma arvan, sellise meie põlvkonna tüdrukute kindlasti üks väga oluline filme tegelikult mina ka soni Michelini jõudsid nii läbi selle filmi, kus oli hästi ilus tsitaat, kus üks pereema aitas siis oma abikaasale, selleks on briti film. Joni Mitchell oli see, kes õpetas sinu selle külma südamega briti naise tundma ja siis mulle jäi õudsalt meelde see, see ütlemine sealt ja siis ma hakkasin seal kaevama sensatsioonisoni muusikat ja olles juba kiindunud sellesse uude versiooni, ja kui ma kuulsin selle laulu originaali, siis ma olin ikka täiesti pahviks löödud. Et väga, väga kihvt ja Joni Mitchell kui nähtus on ikka väga eriline kujuga, arvestades tema kitarrimängu, näiteks, mis on tõesti, tal on mingi oma stiil, mida keegi ei suuda järgi teha talluva akordid ja oma oma täiesti maailm, nagu selles osas ka. No isegi mina ei oleks üldse mingisugune viis-kuus korda, nii et mitte ainult meie tüdrukutel ei ole see film südames, aga aga täiesti võrratu lugu, aga me läheme nüüd helipildis ka uuesti, jällegi kaugemale. Järgmine salvestus peaks olema aastast 1971. Ja aga me ei lähe kaugele, Joni Mitchell-ist, me läheme sellise mehe juurde nagu James Taylor. Kes on selline? Võib võib-olla öelda, et folkrocki esindaja Ameerika muusikas aga seob Johniga päris tugev side, ta on mänginud sissesonimüts, oli 71. aastal ilmunud albumi bluuuu, mitmed lood siis kitarripartiid nendes lugudes ja see lugu, mida me nüüd kuulamen, jõge refrenud. Ja kui suur ja tark internet ei valeta, siis sellel sama versiooni taustaks peaksime me kuulma tegelikult soni Michalit bäkki laulmas tsentellerile. See oli Charles Taylor ja tõesti võis seal taustal kuulda hoopis teistsugust Joni Mitchell, et kui me enne kuulasime selle 2000. aasta sallastuselt Jah, see oli selline pärissoni, kuigi see uus oli ka ju väga ilus ja absoluutselt maha ja aga me läheme edasi torsiga ja. Ma arvan, et oleks olnud ikka teha hipi on, saadeti ilma teda vorstita, sest et olete torsi laulja Jim Morrison oligi nüüd ma arvan, selline. Sellise hipi paha poisi võrdkuju, kelle pärast kõik emad Ma arvan, nutsid ja palvetasid, et nende, nende pojad ei, ei oleks sellised nagu timm ja üteldi tütred ei, ei läheks mehele sellistele meestele nagu. Siin Morrison ja The Doors psühhedeelsed sellised no ikka lipulaev. Ja kuulame Raider soonides torm. Mis puhul, ma arvan, on tore viidata ka sellele, et me meie filmiajalugu mis Meile viimastel aastatel on andnud, eksju, filmi kormoranid ehk nahkpükse ei pesta seal esitatakse seda laulu eesti keeles ja kuidas stepihundi ulg või siis just väikse. Nii et meil ka täitsa oma versioon sellest olemas. Ja noh, me võime siis umbes ette kujutada miljoneid, Jim Morrison siis oleks olnud, kui ta ei oleks 27 aastased üledoosi tagajärjel surnud. Võib-olla oleks. Kell on 10 minuti pärast kaks vikerraadio eetris, kõlas The Doors ja samuti mitte päris originaalesitus, aga aja jooksul on siis natukene erinevaid efekte sinna laulule taustaks pandud, aga täitsa hästi selle laulu sõnumiga Glasgocuse. Vihma väga kihvt, minu arust. Et siin Morrison, siis omapärane tegelane, kes on suutnud Ameerika rokkari või hipina haarata enda kätte ühe Prantsusmaa Pariisi kõige olulisema turismiorganisatsiooni. Ja sest kuna tema surmapaigaks oli Pariis, eks, ja siis siis on tema fännid seal ummistama, sest aeg-ajalt seda tema monumenti pärast põhjalikult ja põnev on ka see, et see nii-öelda 27 klubi, eksju, muusikute muusikutest koosnev selline õigemini nimekiri muusikutest, kes on 27 aastaselt siis oma eluga hüvasti jätnud. Jah, kunstnikke on ka siin hulgas ka peeneks ja lõpeta siis viimane ja praegu on süsteemi Windows ei olegi? Sul on küll jah, no see ei ole see klubi, kuhu nagu tahaks, tahaks teha, aga aga päris päris olulised nimed on siin, eks küll, sime Hendrix seenest Chaplin et siis nende hulgas kahjuks. Ja kusjuures ma ühel hetkel avastasin, et ma olen vanem kui 27 aastane, siis see oli nagu niisugune jutt käis südamest läbi, et kujuta ette, et sa oled vanem kui Jimmy Hendrix, kõrk, vein või imi vain Houston kunagi olnud. Just päris imelik on niimoodi mõelda. Aga jumal tänatud, et oled. Me läheme edasi Eesti muusikaga ja Eestis ikkagi ka mingisugune hipindus, toimiseni. Ja midagi siin ikkagi toimus. Kuigi mulle meeldis, et noh, jällegi niipalju kui materjalidest välja tuli intervjuudest ja asjadest, et jagatud nagu mingite loosungitega väga lehvitama, et öeldi ikkagi kohe alguses ausalt ära, et noh, et tegelikult ikkagi kasvatasime juuksed natuke pikemaks ja ja ega meil nagu mingit ideed või sellist nagu õiget vaadet sellele asjale tegelikult ei olnud, aga lihtsalt, et eks ühendas ikka inimesi, selliseid loomingulisemaid inimesi see muidugi reziimi ei sobinud ja aga ei olnud ka sellel ajal eriti palju võimalusi selle vastu kuidagi nagu mässata, eksju ja siis ikkagi kogunentigi muusika kuulamiseks ja, ja võib-olla kunsti tegemiseks kusagil nii-öelda põrandaalustes kohtades ja ja et noh, et mingi liikumine ikka toimus ja isegi ma sain aru, et mingisugused kommuunid kogemata niimoodi tekkisid ja ja sama kiiresti ka jälle kadusid. Aga et midagi midagi siin ikka toimus, et ja samas see joaks on rock n roll, eks ju. Et noh, ma saan aru, et esimese ja teisega ei olnud siin nõukogude maal ka väga hästi joodi kanget teed ja ja tüdrukud olevat ikka olnud sama konservatiivsed kui kogu aeg ja ka edaspidi. Et noh, siis võib-olla muusika oligi see, millega kõige rohkem nagu ennast välja elati sellel hetkel. Ja me kuulame, eks väntorelit võib-olla nende kohta tasub veel selles mõttes siis öelda, et Andres Valkaneni, Andres Talviku, eks ju eestvedamisel see 71. nad seda muusikat tegid. Ega neilgi, eks ikkagi võimudele pakkusse nagu sellist palju huvi, noh, igasugune selline nii-öelda tegevus, mis, mis tõi endaga kaasa mingisuguseid suuremaid kogunemisi, et neil ka lõpuks nad oma lugusid enam esitada ei tohtinud teinud ja neid ikka ruineeritki kõvasti, nii et nad jah, sisulised aastakese vist ainult tegutsesidki. Lihtsalt väsisid ära sellest, et sa ei saa tegelikult teha seda, mida sa tahad. Aga nende kõla on väga uhke. Selles mõttes uhked. Ikkagi selline korralik psühhedeelne rokk, et sünteka süntesaatori sound on seal ikka, no nagu päris tuleks öelda, et kui sa kuulad neid Ameerika siseteelse roki esindajaid, siis see on täiesti veenev. See oli väntorel ja tegelikult selle laulupeole on muidugi hea hetk mul sambla sind ka tänada, sina vastad julguse ja motivatsiooni kokku ja ikkagi kirjutasid mulle ja sattusid tänaseks siia minu kõrvale. Sa ei tea, kui õnnelik ma ise selle üle veel olen. Kokku võtsin, sest tõesti siis on olnud nii tore saatetund ja selle selle ettevalmistamine. On tõesti olnud tore ja, ja tead ma loodan, et me kohtume veel. Ma tahtsingi öelda, et meil jäi nii palju lugusid veel ju välja listist, et mine sa tea, peab kunagi jätkuma. Aga meil on siia tänase saate lõppu veel üks lugu ja me kuulan pool, saimegi. Ja poolsaiman siis sellest samast Simoni ja Garfunkeli tuuest. See on nüüd tema, see on ilmselt selts sellest perioodist, kui ta oli jälle oma Garfunkeli riidu läinud, parasjagu 75. aasta lugu ja see lugu on siin sellepärast, et see on lihtsalt nii lahe lugu. Ja 75. aasta võib-olla on ka selles mõttes märgilise tähendusega ka hipide jaoks, et. Ei kestnud, väga pikalt nende tähelend või ütleme nii, et jah, nad hakkasid nagu kaineks saama, päris paljud neist, sest et Vietnami sõda lõppes ära ei olnud enam nagu millegi vastu otseselt mässata. Ja selle hipinduse nagu üks selline pahupool oli see, et kui toimusid suured kogunemised, siis seal hakkas juhtuma ka nagu selliseid ebameeldivaid asju, eks ju, et muusikafestivalidel reaalsed inimesed nagu said surma ja ja tekkisid mingisugused kommuunid, eksju, kus nende liidrite liidrite eesmärk ei olnud piison lav, vaid nad hoopis kuidagi hoopis kuritegelikel eesmärkidel oma neid nii-öelda jüngreid nagu oma tegevustesse kaasasid, et Charles Manson on üks hästi kurikuulus selline kommuuni juht, kes oligi tegelikult ise juba ammu mõrva eest kinni istunud ja järgitas seal teisi naiivseid. Noh, ikka väga korralikele kuritegudele, et see kõik nagu hirmutas Ameerikat ja hirmutas ka muusikuid. Sest ma arvan, et keegi ei taha tegelikult, et tema kontserdil et tema kontserdil kedagi kellelegi liiga tehtaks ja sellepärast see, see hullus nagu hakkas vaibuma. Aga tegelikult me vist teame, et ega see mõnes mõttes vaim nagu püsib ja, ja me näeme neid inimesi ikka enda ümber, isegi siin Eestis, kes võib-olla kannavad seda sellist armastuse ja, ja rahusõnumit ja nagu ma ka vist juba öelnud olen, et ma arvan, et meil on tegelikult vaja seda, et meil oleks neid inimesi ka Ikka loomulikult. Nii et poolsaivan kõlab siia saate lõppu kell ongi vahepeal saanud kaks, nagu juba tähelepanekud, raadiokuulajad võisid aru saada. Ma väga tänan teid kuulamast. Eelmise kolme tunni jooksul olid teiega, Sandra Suurkask, Andres Sõber, Raimond elliks ja Taavi Libe. Poolsaimun siia.