Tere, head vikerraadio kuulajad, kes te olete Viljandis, kes te olete teel Viljandisse või siis kes ei plaanigi sel nädalavahetusel Viljandisse tulla? Meie Tarmo Tiisler, Arp Müller olema ja vikerraadio välisstuudios ka, igatahes siin Viljandis lossimägedes kohal. Siin käib 26. Viljandi pärimusmuusika festival ja kuskil meie ümber siin palava Viljandi peal peaks olema ligi 800 muusikut maailma eripaikadest ja ka tuhandeid festivali külastajaid, samuti maailma eripaikades. Nonii kaunist päeva kõikidele raadiokuulajatele, terve aasta on möödas ja oleme taas vikerraadioga siin Viljandi folgil 365 pikka piinarikast päeva ilma folgita on seljas väga ei ole meil aastaid teenistuses ja algkoosseisu Arp Müller lugesime ette, aga ütleme siis taktikalise Adetuse ka siin pärimusmuusika aida taga vasakul pool on Tarmo Tiisler ja paremal pool on Arp Müller. Paistab, et Tarmo on hoogu saanud tänavuse festivali pealkirjast. Tänavuse festivali pealkiri ja moto on hüüatus 100-ga. Ilmselge vihje nii Eesti sünnipäevale kui ka nooruslikule hoole ja seda nooruslikku hoogu paistab minust vanemal tarmul olevat märksa rohkem kui kui minul, aga seda hoogu püüame järgneva ligi kolme tunni jooksul ka teile vahendada, head kuulajad. Ees ootab palju intervjuusid ja hulk elavas esituses muusikat ja juba ongi meie ees valmis kolm meest ja kolm mandoliini. Siin on mando trio, lööge üks hoogne pillilugu, palun lahti. Teie ees oli elavas esituses mando trio ehk siis Hans Mihkel Vares, Tanel sakretse, Kristjan Kuusmik, palun muusikuid ka meie mikrofoni ette, siia väikeseks intervjuuks, aga, aga seni, kuni muusikud pillid kokku pakivad ja jaa, jaa, istet võtavad. Tarmo maa, uurin sinu käest. Ma näen, sinu käes on tänavune folgi brošüür ja folgi. Teiseks päevaks on see juba üsna ära kasutatud ja ma näen, et isegi osaliselt täis kirjutatud. Sul on komme midagi kirjutada, folgi brošüüri igal aastal, mida sa siin üles kirjutad, luuletad? Ei, ei luuleta, nii andekas ma veel ei ole, aga mul on oma selline folgitraditsioon, et me, kui me abikaasaga siin folgil käime, siis meie esimesest saabumise hetkest peale hakkame kirja panema kõiki omatut, tavaid, keda meie folgil näeme, tahtis teada saada, et palju siis tuttavaid folgil kohtab, kusjuures arvesse ei lähe, Arp Müller näiteks, sest me teame, et ta siin on ja et ta on akrediteeritud ja arvesse ei lähe. Noh minu hea tuttav Ando Kiviberg, sest ma tean, et ta noh, tõenäoliselt on siin ja krediteeritud, aga kõik, keda me näeme, panen ma siia kirja ja praeguseks hetkeks koor, mis on skoroor, skoor on praegu nii, et 87 tuttavat olen mina näinud eile kella ühest saada ei folgil ehk siis 26 tunni jooksul. Aga võrreldes eelmise aastaga on see need vähem või rohkem. Esimese päeva skoor oli kõigi aegade kõrgeim, nii et me läheme rekordgraafikus. Mis sinul eredamad elamused on, mina võin kohe ära öelda, et mina käisin Higgins Sunsi kontserdil eile elus esimest korda ma varem olen neid plaadi pealt kuulnud ja ja noh, väga ei ole elamust jätnud, aga kui ma nägin neid lava peal, siis see oli tõeline power ja nende laulja on tõeline showmees. Ja täna hommikul käisin Ott Sandraku ajaloomatkal. Ja ma soovitan kõikidele. Homme hommikul kell 11 teeb Ott Sandraku veel ühe ajaloomatkaja tänu otile minu ees avanes justkui teine Viljandi minevikku, Viljandi leidsid lapiku maa. Maa sain näiteks teada, kuidas Viljandi tänavad said sillutatud, kas sa tead, kuidas see juhtus? Ei mitu sajandit järjest kestis selline kord Viljandis, et iga talumees, kes sõitis vankriga Viljandi linna sisse siis ta pidi kaasa võtma kolm kivi. Ja iga talumees võitis kolm kivi kaasa ja nii siis kogutegi, et kivid, mis olid vajalikud Viljandi tänavate sillutamiseks ja nii nad nüüd sillutatud ongi. Mina käisin täna kuulamas Jaani kirikus õpituba, kus Rasmus puur ja tema VHK keelpilliorkester mängisid Cyrillus Kreegi muusikat. Sellest kõigest me räägime üsna varsti, mistõttu ma sellel pikemalt ei peatu. Küll, aga eile käisin mina taas kord, et keskööl pärimusmuusika aidasaalis algavas tantsumajas, kus saab tantsida pärimustantse. Aga mando trio liikmed on need ka mikrofoni juures mugava koha sisse võtnud. Tänavuse Viljandi folgi moto on 100-ga. Kas teil on ka juba selline 100-ga tunne sees? Meil on 100-ga, tunnen 100-ga sees, sest eile mina ei ole varem näinud, et nagu folgi esimene päev oleks nii võimas, tõesti, setod olid eile. Ma ei tea, mis nende, mis vägisi nende meeste sees on, aga pidu on siin Viljandis ikkagi täie hooga käima läinud. 100-ga seda ütles nüüd Kristjan, praegu aga Hansse, Tanel. Mis tunne on? Jah, väga hea tunne. Tunne on väga hea tõesti. Aga. Te olete noored mehed, kuidas teie suge mandoliini ka algas küsima igaühe käest, alustame nüüd siis Taneli ja poolest. Mina näiteks leidsin mandoliini üsna ise, ma käisin algul Tartus Tiigi tantsu Tiigi seltsimajas, siis tantsuklubis, nägin seal sihukest pilli, esimest korda, mõtlesin, mis asi see on. Ja siis ma leidsin Jõgeva muusikakoolist, kus ma tollal õppisin akordionit üldse. Leidsin siis sihukese maetud pillide ruumist endale esimese mandoliini lasin korda teha, hakkasin ise guugeldama akorde ja nii ma jõudsin vahuks Viljandisse. Minul oli selline lugu, et mina käisin kunagi kaheksa aastat tagasi käisin esimest korda eesti etnolaagris natuke lähemale mikrofoni, käisin Eesti etno laagris ja siis osalesin seal kitarriga. Sest see oli pill, mida ma toona mängisin. Ja siis ma seal laagris kohtasin villuvillu Talsid ja neil oli kunagi selline ansambel koos teiste näppepillimängijatega nagu yangsta. Et see ansambel saigi siis 2008 aasta folgil tegelikult kokku pandud just nagu nähklerilise näppepilli aasta või just kirjaligise näppepilli aasta jah, et selle aasta raames sai nagu kokku kutsutud. Ja siis ma nägin 2010 aasta folgil siis seda bändi esimest korda nimodi laivis. Varem olin neilt kuulnud mõningaid salvestisi ja siis ma vaatasin, et oh, mandoliin on ikka nii äge pill ja tahaks ise ka mängida. Ja siis ma hakkasin nagu otsima seda, kust saab endale tellida nii modellisingi arise mängima. Mina siis õppisin Kiviõli kunstide koolis. Kui ma noor ja väike olin ja siis minu esimene õpetaja oli Jaanus Põlder. Ja ma läksin Jaanuse juurde koos isaga, ütlesin, et ma hakkan nüüd kitarri õppima. Jaanus ütles, et kitarri seal küll ei hakka mängimas, on nii pisike, et sa pead kõigepealt väikse kitarri ostma, spets suure osa läheb nagu jube kulukaks. Ikkagi tarka nagu mandoliin osta ja siis me läksime vanavanematega, läksime mulle esimest mandoliini ostma. Aga need praegu meil sihukesed ägedad mandoliinid, siuksed, ameerika kujuga sihuksed, igasugused vägevad vigureid on seal pilli küljes, aga tol ajal poes mulle suunati Itaalia mandoliin pihku, mis on niisugune tagant hästi, kumeraks on hästi kole pill tõesti on. Ja siis ma nutsin poes, minul nüüd väga rõõmsad noodid ei olnud, sest esimesed mandoliini noodid, aga ma sain ühe teise kerega pilli lõpuks. Ja 2008 aastane just rääkisime siin sellest näppepilli aastast oli minu folgi debüüt, kusjuures mängisime mandoliini kaevumäel, avasime seda pidu. Sa olid siis, kui vana siis ma olin. Noh, see oli täpselt 10 aastat tagasi, ma olin kaks teistes siis siis selleks ajaks oli neli aastat juba pilli mänginud. Aga Jaanus Põlder on olnud see mees, kes on Villu Talsi, oli ju täpselt samamoodi. Me Villuga räägime nagu võidu natuke seda lugu, kuidas mandoliini juurde saime. Kitarri sooviga lähme Jaanuse juurde, Jaanlasele peied kitarride küll mängima ei hakka, mandoliin hea, lihtne, väike, niisugune mängib näpuga korda ja niimoodi ta need õpilased endal ära räägib. Siinkohal tervitakski Jaanus Põldre. Ja vot mandoliini ka selline naljakas lugu, et. Nüüd ma mängin hoopis tegelikult okta mandoliini. Et see, see on siis jälle sihuke yangsta Giangsa sihuke kiun, seda vaidlust sellepärast, et Jalmar oli ju ees, kes mängis okta mandoliini, mõtlesin talt, kusjuures selle okta mandoliini ära, millega ta Jancstas mingil naljakal kombel oktavmandoliin oli minu esimese õpetaja Jaanus Põldre käes. Vägev, need Kiviõlimehed on ikka kõvad mehed, Villu on ju ka, eks ole. Kiviristipüssist. Me oleme mõlemad püssi linnas, kusjuures pärit ta enam ei ole, püssi linn, aga ma nüüd elan teist korda, kusjuures samas korteris, kus Villu Talsi Selge võimas tava Eeva Talsi ka endale, kuskilt. Nii, aga, aga mandoliini muusikat, viiuldajad ju käivad arhiivides ja leiavad mingisuguseid, külamees mängis ja torupillimehed käivad arhiivides, külamees mängis ja, ja lõõtsamees käib ja muudkui korjab, et palju seda autentset mandoliinimuusikat on või ikkagi kaverdate ja võtate seda, mis üle. Me võtame ülejäägid ja võtta mõned paremad viiulipalad, üldjuhul jah, aga mandoliini mina nagu arhiivi väga ei ole tuhnimas käinud, ma tean, Tanel vist on käinud isegi arhiivis, Tanel võib-olla oskab rääkida natukene, jah, nii palju, ma võin öelda, et mandornist on arhiivisalvestisi täitsa olemas. Ja Eesti rahvaluule arhiivis siis, aga neid ei ole nii vanad, kui näiteks on meil need siis viiuli ja muud pillid, kõik sellised vanemad, et 60.-te seitsmekümnendaist. Ka nõuga Nõukogude. On olemas nagu jahe on täitsa mängitud ja mängitakse folk palasida, lauldakse ja täitsa viisi mängitakse ka ja ma olen ma olen neid kuulanud ja uurin edasi ka. Mina ka malevas, kui käisin, siis, siis vahetasin. Aado on väga lihtne võtta, eks ole, ja ta on ka väga lihtne võtta ja üldse mandoliini nagu keel ja neid on lihtne võtta ja nendega minu karjäär ka lõppes. Aga ma oskan neid võtta. Aga aga selles suhtes tegelikult oli, kunagi oli päris päris päris suur mandoliiniorkestri niisugune 2000 liikmeline. Aga koolis oli mandoliini kohustuslik pill. Nõukaaeg. Ei olnud minu koolis. Kõigil osades koolides oli nagu ta oli, nagu oligi, orkestri pill oli mandoliin. Flöödid sõid mandoliini plokkflööt, tuli ja sõi välja mandoliini patent. Meil on siin väga tihe võitlus, kogu aeg nende teiste pillidega, mandoliin, jõle sihuke väga lihtne pill, millega siis nagu maad teha. Villu Talsi, Jaanus Põldre on õnneks väga hea vao meile ette lükanud. Saame tallata näiteks sellepärast, et aga nüüd on, Eestisse on näiteks jälle on mandoliin niimoodi läinud, et 120 liikmeline Eesti mandoliiniorkester on olemas. Joosep Sang, Joosep Sang, ukuleleorkestri ei, song ongi, võtab mandariini ja meil on päris mitu orkestrit ka Saku mandoliiniorkester, siis on tapal seal Ugalas, äkki Ellib Põlva, Elva, Põlva, Elva, ühesõnaga Põlva, jah, et neid orkestreid on juurde tekkinud, popmuusikas on tegelikult üldse ka väga palju hakata kasutama mandoliini, aga mandoliin massidesse valdo lind läheb massidesse vaikselt. Selle üle on meil ainult hea meel. Kas te oma kontsertidel panete mingit elektroonikat ka mandariinide juurde? Mina Okto mandoliini mängijale on ainukene, kes kasutab siis elektroonikat. Me kasutame oktaaverit. Mul on siis eraldi helipea, kõige madalama keeg keele all ja siis mul on niisugune vidin, mis ta teeb okta madalamaks, nii et meil on siis selline bassimees justkui nagu bändis olemas ja siis meil on niisugune väike puuklots, mida me tahame, kus siis on ka madalad, kõik on üles keeratud ja kõrged, keskmised ära lõigatud, et siis meil on basstrumm täiesti täiesti tegelikult olemas ette mandoliini, trummi ja bassi, mandoliini, trummi ja bassi, nii lihtne see ongi. Kus me praegu oleme siin suhteliselt aida taga, aga kas tee oma esimestel folkidel alustasid, tegi sealt aida eest, kus praegu noored kümneaastased alustada. No ma, ma räägin, ma alustasin ikkagi kohe kaevumalt. Räägiljastaja Jaanus Põldre, ses sai sihukse võimalused, pani pundi kokku, me olime siis viis mandoliinimängijat, tema poeg oli kontrabassil teise mingist komandole. Mina alustasin näiteks 10 aastat tagasi, täpselt et seesamamoodi mulle jaoks on väga tähtis folk praegu nüüd aga mina austasin eesti etnost oma siis folkimist sain, see oli folgil ja Jämbisime täiesti tänaval ikkagi koos teistega ja kirsimäe laval ka, onju, aga siiski äge olnud. Minul on tegelikult sama lugu nagu Tanel-ilgi, et ka eesti etnoga sai alguse selline nagu lava lavadebüüt, folgil, aga mida teie jaoks õige folk tähendab, mis need komponendid on, mis te põlgi jooksul ära toimuma? Natuke vägijooki tuleb tarvitada, aga mõistuse piires. See on folgi üks väga, sihuke tubli osa alati olnud või noh, kaks aastat, et siis kimaste tagasi kindlasti seda ei olnud, aga oluline on alati kindlasti jämmida muusikat teha võimalikult palju, nii kuidas näpud kannatavad nii lihtsalt kogu aeg tuld anda just muusikale võimalikult palju kontserte käia, kuulad kuulamas. Ja siinkohal räägikski siis natuke sellest, et Mondo Trio kontsert Jah, meil on selles suhtes stuudioalbum, valminud debüütalbum nimega ilma sünnib. Aga et ma teen kiiresti selle reklaami ära, et et täna reede õhtul siis mängime tantsumajas, kus me siis süsteeme, siukest, traditsioonilist kütet, aga laupäeval kell kaks näeb meid, home homme, laupäeval kell kaks näeb siis meid tuletõrjehoovis seostanda Türka noorte lavanime all ja pühapäeval on seesama orkester, esineb kus lavaldan, seda ma praegu peast kaevumäel kaevumäel, kus ka meie mängime, orkester ja nii et üks üllatus on veel nii et hoidke sotsiaalmeedias meil silm peal. Sealtkaudu te näete selle ära, et mis meil on üks väike üllatus ka tulemas, niisiis mandodria, aga kas te ise teisi kurat jõudnud kuulama, kas mõne mõned kontserdid Teil endal on hea elamus juba eilsest päevast? Ma räägin setod täiesti uskumatud ja eile oli siis mis Makedoonias õhtul hilja asuga Balkani kütta ja see on ikka pani kala põksuma mõnusalt kaasa ja muidugi tantsumaja tantsu. Vot see on täitsa selline koht, kuhu soovitan igal juhul ühel minna, et seal on hästi palju seltskonnatantse ka, et kui te tunnetate tantsida ei oska, mina olen üks nendest inimestest, kes üldse tantsida ei oska, ei taha ka, aga ma sunnin ennast alati ja lõpuks läheb toredaks. Dieseli maandud Riia kõigepealt elavas muusikalises esitades ja nüüd ka selline meeleolukas intervjuu, aitäh Hans Mihkel Vares, Tanel Sakritsia, Kristjan Kuusmik. Aga nüüd kuulame Itaalia bändi kalastschima ja nemad on juba teist korda järjest siin Viljandis pärimusmuusika festivalil. Nemad söövad oma muusikas Sis iidseid traditsioonilisi rituaale ja tänapäevast elektroonilist muusikat. Start ja, ja itaallased on täna kell 21 30 Telia kaevumäe laval. Pange palun Tallinnasse lugu käima. Et vikerraadio Varem juhatanud sisse Veljo Tormise lugu, aga see aeg on kätte jõudnud, ma teen seda nüüd ja VHK orkester hakkab mängima. Veljo Tormis. Nüüd. Vägev, vägev, mina olen väga tänulik ja minu vastas või siis meie vastas on võtnud istet juba Rasmus puur. Tere, Rasmus. Tere. Kohe istub siia veel üks art, vähemalt nii ütles mulle Rasmus. Mina mõtlesin, et maailmas on olemas ainult üks arvamus, sest ma polnud kunagi kuulnud ühtegi teist hartaga. Selgus, et teine on veel olemas ja tema istub ka. Tere. Reinla perekonnanimi ja Kadri Ilves, sina oled kolmas. Palun natuke lähemale ja, aga samas sulle võib ju kuskilt ka tooli muretseda, nii et me saame istutada maha kohe ka kõigepealt minu poolt teile väga suur kompliment selle eest, mis te tegite kella ühe ja kahe vahel siin eemal, paarisaja meetri kauguses Jaani kirikus te mängisite Cyrillus Kreegi muusikat ja Rasmus rääkis juttu ka homme, täpselt samal ajal kell 13 mängiti Veljo Tormise muusikat ja Rasmus räägib juttu ka. See kõik on nii-öelda õpitoavormis. Ja kust te siis niimoodi siia sattusite? No see saigi tegelikult alguse sellest, et nii kreek kui tormis on noh, peaasjalikult oma loomingus kasutanud just neid samu rahvaviise ja rahvaluulet ja kus mujal, kui siis siinsamas Viljandis neid ette kanda ja sellest rääkida ja seda siis sel korral niimoodi instrumentaal, selles võtmes, et fookuses on just see kreegi tormise seade või muusik, aga mitte niivõrd see sõna ja siis rääkida just nende elust ja sellest samast loomingust eelkõige fookusega siis sellel samal rahvamuusikal või rahvaviisidel, kuidas nad on selleni jõudnud, mis nad sellega Tegid ja nii edasi siis mitte raadio Arpaga, aga see VHK arv, et sama kuulus varsti kuulsangi veel kindlasti. Et kuidas sinul see, see rahvamuusikasuhe on, et oli see nüüd esmakordne üldse puudutamine või oled sa siin folgil käinud niimoodi tõmbamas juba? Ei, see oli ikka mu esimene folk, aga ma olen käinud ühes paaris sellises rahvamuusikalaagris ka, et tegelikult ma väga palju ei tegele sellise rahvamuusikaga, et rohkem nagu klassikalise viiulimängija. Nii Kadri, kuidas sinuga? Ma olen vist terve oma elu käinud folgil ja mu viiuliõpetaja pöörab tähelepanu ka folgi muusikale, nii et ma olen seda mänginud kogu aja, kui ma olen viiulit mänginud. Kiitke oma õpetajaid ka on. Ja Katrin Talmar ja ma ei tea ühtegi, teist polevat praegu. Minul on Kristi Alas. Selge Tore, et kas teie jaoks see tormise kreek kuidagi kõlab teistmoodi ka, kui võtta sinna kõrvale mai tea Hayden või või midagi veel tänapäevasemalt. Muidugi kõlab ikka täitsa teistmoodi, sellepärast et ju need ajastuid, millele on kirjutatud, see on teistmoodi ja need vormid ja kõik need sellised asjad. Ning Kadri suunab tule mujale. Rasmus Need kaks meest, kellest sa räägid ja kelle muusikate mängite, nad elasid erinevatel aegadel. Tõsi küll, mingi kümnend, umbes võis ju kattuda, kui Tormis kirjutas. Kolm, kaks aastat jah, et, et aga kust ta kirjutas juba viiekümnendad ja kreek elas v ja tead sa, kas nad puutusid kokku ka omavahel? Ma ei ole selles kindel, ma võin oletada, et nad puutusid, aga mida ma tean, on see, et Veljo Tormis on öelnud, et ta kahetses seda, et ta ei sõitnud Moskvas Eestisse tagasi kreegi matustele ehk siis, et nad ikkagi olid kursis teineteisega ja et selline fakt jah, et ta oli pidi olema mingisuguse heliloojate, kas liidu või mingisugusel lähetusel Moskvas oli kongress ja, ja samal ajal kreegi matused siis 62. aasta aprilli alguses ja tormis kahetseb jah, et ei saanud sinna minna. Selline väike fakt. Cyrillus Kreek käis rahvamuusikat kogumas ühe 20. sajandi alguses Eestist, ta oli üldse üks esimesi, kes sellega tegelema hakkas või noh, siis ju oli praktiliselt kõik veel kogumata, just siis oli nii-öelda see esimene laine juust, Veljo Tormis oma rahvamuusikaainelist muusikat hakkas kirjutama vist kuuekümnendatel nagu põhiliselt juba vä väga palju oli tehtutud just et kummal, nagu see olukord lihtsamaks. No raske öelda, sellepärast et ütleme, kreegi puhul valdavalt kirjutas või kasutas siis vaimuliku rahvalaulu ja seda uuemat rahvalaulutormis just pigem seda varasemat ehk siis eesti regilaulu. Et seetõttu nad on mõnevõrra erinevad ja, ja ütleme tormis ise kogus pigem neid viise nagu vähem neid kogumisretkedel ekspeditsioonid olid teinud, olite juba varem tehtud ja ta kasutas siis neid olemasolevaid arhiivimaterjale käies siis Tartus kirjandusmuuseumis ja ja otsides neid viis ja siis juba mujalt. Aga, aga kummal on raskem, no alati esimesel Pioneerinud nagu raske on mõnevõrra ja samas jällegi teisel, kes tuleb, sellele on selle võrra keerulisem, et keegi on juba midagi ära teinud, nii et siin on jah, keeruline seda öelda helikeele mõttes, kui neid kuulata olnud ka ikkagi kaunis erinevad, et ütleme kreegi puhul valdavalt see tema religioosne maailmapilt seal tuksub väga tugevalt kaasa tormi, seal on pigem selline mingi ürgse maalähedus, mis, mis annab selle tema loomingu pähe. Segane vastus, päris hea vastus oli. Et kas mängitakse Tormise ja kreegi muusikat, mis on keelpilliorkestrile seatud, et kas istu mängimiseli esitusel kehtivad ka ütleme sümfooniaorkestri või siis ütleme klassikalise muusika esitamise reeglid, pärimusmuusikat mängitakse ju noh, ikkagi teistmoodi. No nii ja naa, ütleme valdavalt, kui me seda tööd teeme nii tormisega Kreegiga, siis see see käib nagu seda rada pidi, et ma teen siis vastavalt siis need seaded või pigem siis kannan kooripartiid siis üleorkestrile laias laastus nipet-näpet, aga ühtegi nooti ma ei lisa. Ja, ja siis proovide käigus me räägime sellest tekstist, sellest taustast, millest lugu räägib ja seetõttu mingis mõttes need esitus esteetikat selle originaaliga nagu kattuvad. Rõhuasetused tulevad ikkagi selle sisu järgi, mille annab loole ju tekst enne kulminatsiooni, asjad on ikkagi kujundatud lähtuvalt sõnast ja seetõttu see, kes ütleme, neid lugusid teab, temal ilmselt kuulab seda teise kõrvaga, aga nii proovi tehes olen ise ka pannud tähele, et mingid asjad tulevad kuidagi muusikast lähtuvalt veidikene teistmoodi, aga need on jälle detailid. Aga laias laastus ikkagi on see sõnum ja see tekst, millest lugu räägib, see, mis juhib seda interpretatsiooni. Ja aga kui sa mõtled esteetilise küsimusest, siis pigem ikkagi selline klassikalisem toon, noh ütleme, siin me seda praegu ei kuulnud, aga sellel eelmisel kreegi kontserdil oli see väga selline, ütleme klassikalises Khanonis. Parkla Kadri, mis teie jaoks nagu on kreegi muusikal ja Tormise muusikale erinevalt? Kadri, mille poolest erinevad teineteisest? Kellelegi muusika on rahulikum, minu jaoks lihtsamini arusaadavam ja läheb rohkem peale. Ses mõttes kõik need harmooniat nii ilusti kokku pandud, et see on väga imes imetlema pane. On palju kuidagi konservatiivsem nende muusikaga tormisel on näiteks hästi palju sellisem. Moodsam kasutab rohkem nagu pillivõimalusi, näiteks nagu roobi taga mängimine ja ühes loos tšellod, nagu kasutasid enda pille trummi, nagu sellised huvitavamad õudsemad asjad. Ajast oli, mis ka teine, sest ma tean, et ausalt öeldes ette, et seal 20. sajandi esimestel kümnetel mängiti üldse viiulit kuidagi teisiti või, või noh, nii nagu Ja, ja sama asi ikkagi on nende õppeoli erinevatel ajastutel, et ütleme, kui kreek õppis seal Peterburis 20 sajandi alguses, siis seal need õppejõud nii palju kui ma olen lugenud tegelikult väga sellist kaasaegset helikeelt ja mingeid laiendatud võimalusi ikkagi väga ei tolereerinud, et seal oli kõige tähtsam see harmoonia ja kuidagi nende klassikaliste vahenditega siis toimetamine või selle piires, et seetõttu ilmselt nende õppejõudude jaoks oli selline hea variant see, kui tulid väikeste kultuuride esindajad oma rahvaviisidega oli juba natuke midagi teistmoodi ja ta kõlas juba värskelt selle varasema kaanon iga võrreldes siis puudutab need tormis, siis tema tuli ikkagi muusikasse siis viiekümnendatel, kus oli juba väga palju väga tormilist toimunud ja temani oleka foonilise katsetused ja laadid ja kõik noh, see on hoopis teine aeg, et see, 20. sajand lihtsalt oli, oli väga kiire arenguga nii ühiskondlikus kui tehnilises elus kui, kui ka muusikas tegelikult. Et seetõttu on nad ikkagi väga erinevad. Siin vahepeal meie taustal tehakse, selfisid, võib vabalt lehvitada sinna juba juba läksite NII, ET ütle, Rasmus, kas, kas sinu meelest on inimestele vaja ikka seletada ka, et, et see kõik baseerub rahvamuusikul, mida nad töötlusid, et kreek ei mõelnud välja seda meloodia? Ma arvan küll, sellepärast et see on ju nende loomingus noh, ütleme see stardipauk või stardipunkt, et nad aluste võtavad aluseks millegi, mis on juba olemas, sest ütleme oma kogemusest võin ka öelda, et seade tegemine on hoopis teistsugune tee või lähenemine kui täiesti millegi enda väljamõtlemine, oma loomingu, et need kuidagi head on erinevalt. Ma võib-olla ei oska seda täpselt seletada, aga laias laastus ühe puhul sa pead lähtuma ja saab lähtuda millestki, mis on olemas. Teisel puhul on seal kõik vabad käed, sa mõtlesid välja selle kontseptsiooni, selle sisu, selle arenduse ja seade puhul on siis tegelikult ainult see, mis tuleb selle viisi ümber. Tormis on ju meile hoopis lähedasem ja need inimesed, kes elavad praegu väga paljud on Veljo Tormis elusana näinud Cyrillus kreegist, teatakse tema üht või kaht fotot, prillidega mees, niisugune eesnimi ka niisugune natukene veider, mitte tänapäevane. Et kreegi muusikaga tegelesid. Kas midagi oli sinu jaoks üllatavad ka vahusada aastat tagasi ta juba prügi, niimoodi, teadlased, Tiisu, kogu maailm oli suhteliselt konservatiivne ja mingisugust vallat levist vist väga palju ei lubanud. Ikkagi põhimõtteliselt kogu kogu see kellelegi looming, on see selline üllatus, et kuidas ta tänapäeval nii värskelt mõjub, seda on raske seletada, aga, aga samas jällegi, lugedes kõiki neid tema ajastu kroonikat või, või mida temast kirjutati, siis ikkagi teda esitati pigem vähe ja ta oli võõras sellepärast et ta ikkagi oli kuidagipidi oma ajast ees kõik selle oma harmoonilise maailma ja Nende tehnikatega, mida ta siis kasutas, et see oli toona võõras ja ta ise teadis või ilmselt ka uskus, et see tema aeg on tulemas ja tegelikult ju täpselt nii on, et iga-aastased kreegi päevad kas või annavad sellest nagu tunnistust, et ta mõjub värskelt ja ta kõnetab ja, ja see asi toimib väga tänapäevaselt. Kreegi kohtume, me võime öelda, et noh, mingil hetkel ta nagu ei olnud in ja siis jälle oli väga in. Tormis on nagu väga meie kaasaegne. Et ta lahkus meie hulgast 2017 eelmise aasta jaanuaris, just. Me oleme natuke üle aasta elanud ilma Veljo Tormis. Mis sa pakud, kas tema muusikaga hakkab ka käima kuidagi niimoodi üles-alla, et mingil hetkel lihtsalt kaob ära, sest tulevad peale uued tegijad keegi puur kirjutab ka midagi sealt juurde ja siis nagu Tormis kaob ära ja siis 20 aasta pärast vabalt. Keegi näiteks avastab, et kuule, jube äge. Ei oska seda tulevikku ette ennustada, aga ütleme, see aeg, kus tormis selle rahvaviisidega ja üldse nende nii-öelda kaduvate väikerahvaste muusikaga tegeles oli ju ikkagi väga laetud just tänu sellele võimu ja vaimu vahekorrale, mida seal ei olnud, tema ei olnud millegi vastu otseselt. Et temal, see vaimulik loomingul keelati pärast teist maailmasõda ära. Aga tormise põhiosa ja tema aktiivne nooruspõlv möödus ju ikkagi vastupanuliikumises mingis mõttes, olles opositsioonis ja hoides elus seda, mida siis see suur võimas riik tahtis lämmatada või kaotada. Et see vägi tuli väga sealt ja tänu sellele oli ta juba kohe populaarne, ta oli pildi, tema sõnum läks korda, see tema helikeel oli värske ja mitte ka lihtne, nagu ka kreek, aga siiski noh, ütleme siis tehti ära ja siis tänu sellele, et, et see pingutus oli seda väärt, sest sõnum oli selline. Aga nüüd ütleme tulevikus ma praegu küll ei naasta vaibumise märki, aga no elame-näeme. Just vaatame, kuidas teil siis 20 aasta pärast läheb, Arp ja Kadri, aitäh teile, et tulite, aitäh sulle, Rasmus, edu homme kell üks algavaks õpitoaks Jaani kirikus, kus me kuulame Veljo Tormise muusika just tema, aga praegu. Kõne helikonservi ka me oleme valmis pannud ansambli lepase reega loo nimega põhjatuuled, Lepasree liikmed on, olgu ka ära öeldud meelika Hain soo, Paul, Daniel ja Martin Pärn ja nemad astuvad üles laupäeval kell 18 30 Viljandi kult Rahovis kuulame. Mille põhjatuul, millebu, kva põhjatuul, lõõtsus, tuul, lõõtsus, lõunatuul. Ka reaalas kulliva Oleigatu kui leegaad Leida. Et vikerraadio Vikerraadio on Viljandis Tarmo Tiisler ja Arp Müller vahendavad teeni folgi meeleolusid ja muusikapala, mis kõlas soli Lepas, Repala nimega põhjatuuled. Ja ma soovitan head raadiokuulajad, kellele see lugu meeldis. Sellel on väga võimas videoga, otsige juubist üles Lepas ree ja põhjatuuled, aga kui Tarmo Tiisler on folgil, siis kunagi varem spordijuttu ei ole teinud, aga aga selleme Kaspar Taimsooga tegime paar aastat tagasi. Õige küll, jah, aga sel korral ikkagi ilma spordijututa. Isa. Ei saa, ei saa ja, ja me Viljandis toimub folgil, mis on tore jaga Viljandis toimub ju muid asju ka, näiteks on siin jalgpallimeeskond, tulevik. Viljandi Istan pärit Ragnar Klavan plaksutame selle peale. Aga me räägime nüüd natukene sellest, kuidas, kuidas töötab üks kogukond, mille keskpunktiks võiks näiteks olla jalgpalliklubi, rääkima on tulnud Viljandi tulevikust. Marek Tiits, tere, Mart. Tere, Tarmo. Üle maailma on teinud Teil ju väga palju ja see on lausa omaette kultuur, kuidas jalgpalliklubi on mingisuguse kogukonna keskpunktiks, kuhu siis koonduvad tegemised, kuhu liigub ka finantsenergia? Rõõmustatakse kuus nutetakse koos, et, et Eestis on see kõik ikkagi väga teistmoodi veel ja Viljandist siin väga hoolega punniteetsee oleks natukene parem. Kuidas teil läheb? Ja päris ausalt öeldes läheb hästi. Läheb hästi ennekõike sellepärast, et on häid inimesi. Ehk et kogukonda ilma inimesteta ehitada või kogukonnatunnet esitada millestki, mis võiks olla kogukond, seda inimest, et ta on ikka päris keeruline teha. Mille peale inimesed tulevad kokku midagi tegema ja see midagi võib olla näiteks ka mingi koorilaul või rahvatants või käpikute kudumine, aga noh, meil on näiteks praegu jalgpall, mis on, mis neid kokku toob? Jalgpalli kontekstis ikka väga erinevad asjad toovad kokku. Noh, esimene asi muidugi sportlik edu, eks ju. Et et see on selline universaalne kriteeriumist, siis toob suures linnas ja, ja kõige sellist erinevamad inimest kokku. Aga Viljandisse, sportliku edu lähenemine põhjusel ja teisel ei saa toimida sellepärast et, et konkreetselt Viljandi jalgpalliklubi tulevik on, on sajaprotsendiliselt amatöörklubi, mis tähendab seda, et need poisid, kes seal siis Madistavad, nendel kõrgliiga mängupäevadel nad on nad on valdavas enamuses meie oma linnapoisid või siit ümbert kaudu poisid valdavas enamuses oma klubi kasvandikud, aga nad ei saa palka selle mängimise eest ehk et nad käivad tööl. Nad käivad koolis ja trennid, mängud, kõik see tuleb neil oma vabast ajast vabast tahtest ja soovist siis olla selle linna eest väljas. Aga need, kes seda nii-öelda kõrvaltööd teevad, kes müüb mingit saia kuskil staadioni peal või kes kleebib silte üles, kes müüb kabu, et või, või teevad väikeste poistega trenni ajal tööd ja ema ei mõtet treenida Meri tööd, aga noh, aitab bussisõiduga näiteks, et miks nad seda teevad, mis asi see on, sõnasta, palun äragi. See on. See on ikkagi see tunne, et meie oleme. Et me oleme võtnud Viljandi Tulevikku klubis sotsiaalmeedias kasutusele hästi Aegi, me oleme Viljandi ja, ja täpselt nii ongi. Meie olemegi Viljandi, selles mõttes siin on 17000 inimest. See on väike linn, isegi Eesti mõistes on ta väikelinn tegelikult, eks ju. Ja, ja ega see on teistmoodi saagi asju ajada, kui sa ei teadvusta seda, kes sa oled, kus sa oled ja Viljandis on see teadmine, meie olemegi Viljandi, siis on, see on hea ja tugev. Peab seda kuidagi sõnades pidevalt selgitama, ka lippu kõrgel lehvitama. Lähme paneme, me oleme Viljandi või ta on inimestes juba sees. Ei pea, ei pea, see juba nähtub sellest, et et meil ei ole vaja. Meil ei ole vaja mängijaid paluda tegema mingeid kogukonnatööd kahte korda, meil ei ole vaja paluda inimesi appi perepäevadel koolides korraldame üritusi, meil ei ole vaja kena kedagi mitte kunagi paluda mitut korda appi. Ehk lihtne Viljandis on lihtne. Kuidas Viljandis on sportlaste ja rahvamuusikasõpradevaheline vahekord, kas need on kaks eraldi kogukonda või käivad jalgpallimehed ja naised ka polkimas ja vastupidi Volkijat jalgpalli mängimas tülis nagu eestlased ikka niikuinii ei, ei ole, selles mõttes sa ei, muljed on kanged, viljandane lubanud nulliks nimetada, tegelikult aga, aga neljandana on kange. Aga ei, Arvi küsimusele vastuseks. Täpselt vastupidi. Et ei käi ja väga hea näide, lihtne näide on see, et meie harrastajate meeskond, kes mängib rahvaliigas samamoodi siis klubi eest väljas ja linna eest väljas. Seal näiteks täna lavale tulev Black Bread kandmed, bassimees Mati, tubli on täitsa asjalik ja mängib, tema on sellest tublide gängist või tema on sellest tublide selge. Tubli jalgpallimeeskond, kusjuures meil on väga hea minna üle Tõnu, tubli mängib präegu. Kuulame jah, tunni lõpu Trad Attacki päris uut lugu, Lello uut lugu Lello ja olgu ka mainitud, et Trad Attack esineb täna muide Tallinnasse sviit Spotil. Kas Viljandisse jõuab Trad Attacki Tallinnas kuulata ja homme on Trad Attack Viljandis kell 23 kirsimäel ja ja muidugi olgu ka palju õnne soovitud perekond Vabarnatele verre saabunud perelisa puhul aga aga Jalmar mulle ütles, et kontserdid toimuvad nii täna Tallinnas kui ka homme siin Viljandis. Trad Attacki poolt Trad, Attack kõlab ja Marek.